TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
The Process of Becoming a Foster Family and the Families Readiness to Provide the Service
No full textHooldusperede teema on viimastel aastatel väga aktuaalne, sest 2018.aasta seaduse
muudatusega on riik võtnud suuna vähendada asenduskodus elavate laste arvu ja leida
neile kodu hooldusperes. Riiklikult on teadvustatud, et laste paremad kasvutingimused on
hooldusperedes. Probleemiks aga on see, et vaatamata teavitustööle ei ole Eestis piisavalt
peresid, kes pakuksid hoolduspere teenust lastele, kes ei saa kasvada oma bioloogilises
peres.
Töö teoreetilises osas käsitleb autor strukturaalfunktsionalismi teooriat kus hoolduspered
täidavad ühiskonnas olulisi funktsioone lastele, kes ei saa kasvada oma sünniperes.
Struktuaalfunktsinalism käsitleb ühiskonda kui tasakaalusüsteemi, perekond ehk
institutsioon täidab oma funktsioone, et säilitada stabiilsust ja ühiskonna heaolu.
Hoolduspered täidavad perekonna rolli, pakkudes lastele toetavat ja turvalist kodu, et nad
saaksid kasvada ja areneda täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeteks. See lähenemine
rõhutab pereliikmete vastutust ja ühiskonna toimimise tagamist, andes lastele turvalise
keskkonna. Perekond ja selle liikmed soodustavad ühiskonna õitsengut ja arengut,
perekond on oluline sotsiaalne institutsioon ja tal on võtmeroll ühiskonna stabiliseerimisel.
Perekond on sotsialiseerumise ja kultuursuse peamine tegur, õpetades lastele mõtlemis -
ja käitumisviise, mis järgivad sotsiaalseid ja kultuurilisi norme, uskumusi ja hoiakuid
(Giovannini, 2024).
Töö uuring viidi läbi segameetodil ehk siis kvantitatiivsel ja kvalitatiivsel meetodil. Uurimus
viidi läbi 2025. aasta veebruari kuus. Valimi moodustasid viis perekonda, kellega viidi läbi
intervjuud ning küsitlusankeet millele vastas 65 inimest. Intervjuude läbiviimiseks kogus
autor vastuseid poolstruktueeritud intervjuu kaudu ning andmeanalüüsiks kasutas autor
probleemikeskset analüüsi. Intrervjuude läbiviimiseks kasutati intervjuu kavas olevaid
küsimusi (Lisa 1), intervjuu käigus sai autor respondendilt küsida lisaküsimusi üles
kerkinud probleemidele. Lisaks sai edastada infot hoolduspere süsteemist, rahastamisest,
tugisüsteemist jne.
Kvantitatiivse uurimuse viis autor läbi küsitluse, moodustades küsimused Google Forms-is
ning saates see sotsiaalmeediasse Facebook kus huvitatud inimesed said vastata
küsimustele hoolduspere kohta (Lisa 2). Vastuseid laekus 65.
Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisküsimused said vastused. Tuli välja, et enamus
vastanutest ei ole valmis hakkama hoolduspereks mitmetel põhjustel. Peamine põhjus oli
ebapiisav teavitustöö, majanduslikud probleemid nii riigis kui peres, ebastabiilne olukord
maailmas. Vastajad pakkusid välja erinevaid lahendusi, mis muudaks hoolduspere teenuse
peredele atraktiivsemaks.
45
Töö järelduste ja ettepanekute osas toodi välja vastanute arvamused hooldusperede
vähenemise põhjustest Eestis. Lisaks toodi välja erinevaid lahendusi mis muudaks
hooldusperede teenuse atraktiivseks uutele peredele.
Hooldusperede arvu suurendamiseks on vaja kombineerida paremat teavitustööd, rahalist
kindlustunnet, tuge ja koolitusi peredele ning bürokraatia vähendamist. Lisaks tuleks
töötada ka ühiskondlike väärtushinnangute muutmise ja bioloogiliste perede toetamisega,
et vältida laste eraldamist vanematest. Kui inimesed tunnevad, et hoolduspere vanemana
on neil vajalik tugi ja kindlustunne, suureneb ka valmidus pakkuda lastele kodusoojust ja
armastust.
Töö autori hinnangul tasub teha samal teemal uus uurimus mõne aasta möödudes ja kogu
rahva seas ning võrrelda siis näitajaid hoolduspere teenuse pakkumiseks.Every person needs a family, and the best environment for a child's growth is within their
biological family, which holds the primary responsibility for the child's well-being (Child
Protection Act, § 7, 2025). However, when a family fails to provide a safe and caring
environment, the child may be separated either temporarily or permanently (§ 33). Foster
families offer an alternative where children can experience a nurturing home (Social
Welfare Act § 45-6 p.1, 2025).
Approximately 300 children are removed from their families annually in Estonia. In 2024,
47 children were placed into foster families. Reasons include parental illness, addiction, or
poor parenting skills (Rudi, 2024). These children are among the most vulnerable in society
(Alternative Care Study, 2022).
The state aims to reduce institutional care and increase family-based care. Foster parents
can be of diverse backgrounds — what matters is a supportive adult. However, Estonia
struggles to recruit enough foster families despite awareness campaigns such as “A Child
Awaits a Family” and “If There's Room in Your Heart” (Social Insurance Board, 2021, 2025).
The aim of this thesis is to examine public awareness about foster care, and assess the
actual readiness and obstacles for becoming a foster family. The work consists of two parts:
theoretical (structural functionalism theory and the foster care system) and empirical
(interviews and surveys exploring public attitudes)
Resolving Issues Related to Children Through Family Mediation
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida kuidas on perelepitusteenuse kaudu võimalik lahendada lastega seotud küsimusi viisil, mis toetab laste heaolu ning edendab peresuhteid. Analüüs lähtub konfliktiteooriast, mis võimaldab mõista vanemate vahelisi pingeid kui loomulikku osa lahutusprotsessist ning keskendub perelepituse rakendumisele Eesti kontekstis. Uurimistöö eesmärkide täitmiseks seati mitmed uurimisülesanded. Esiteks tuli uurida, millised on vanemate vaheliste konfliktide tekkepõhjused ning kuidas neid saab selgitada konfliktiteooria kaudu. Teiseks keskenduti perelepitusteenuse protsessi analüüsimisele – kuidas see teenus toimib ning millised on selle peamised etapid. Kolmandaks uuriti lapse kaasamise võimalusi perelepituse protsessis, sealhulgas erinevaid meetodeid, mida selleks kasutatakse. Neljandaks analüüsiti piiranguid ja raskusi, mis võivad tekkida lapse kaasamisel, näiteks lapse vanus, emotsionaalne valmisolek või vanemate vaheline kõrge konfliktitase.
Uurimistööst selgus, et perelepitusteenus pakub võimalust suunata vanemate konfliktid konstruktiivsele rajale, vähendades lapse emotsionaalset koormust ja aidates säilitada peresüsteemi stabiilsust. Intervjuude põhjal ilmnes, et vanemad keskenduvad sageli omavahelistele probleemidele, jättes lapse vajadused tagaplaanile. Keskse tähtsusega on vanemate omavaheline koostöö ja lapse heaolu tagamine ning lapse õigused, sealhulgas õigus suhelda mõlema vanemaga, peavad olema kaitstud. Vanem peaks hoiduma tegevustest, mis võiks kahjustada lapse suhet teise vanemaga või raskendada lapse kasvatamist.
Perelepituse protsessis on oluline keskenduda lapse huvidele, kuna iga tehtav otsus mõjutab last. Seetõttu muutub lapse arvamus lepitustöös eriti oluliseks, sest see aitab tuua esile lapse tegelikud vajadused ja tasakaalustada vanemate vaidlusi. Lapsele võimaldatakse väljendada oma arvamust, võttes arvesse tema vanust ja arengutaset. Selleks kasutatakse loovaid ja lapsekeskseid meetodeid, nagu mänguasjade kaasamine, käevõrude meisterdamine ja isegi loomade, näiteks kassi, kohalolek. Need meetodid aitavad vähendada laste ärevust ning soodustavad usaldusliku suhte kujunemist lepitaja ja lapse vahel.
Riiklik perelepitaja kaasab alati lapsi protsessi, sest oluline on lapsele selgitada, kuidas tema arvamus otsustusprotsessi mõjutab. Eraperelepitaja kaasab aga lapsi kui seda vajalikus peab. Lapse kaasamine nõuab lisaaega ja kohandatud lähenemist. Lapsed ei pruugi täielikult mõista perelepituse eesmärke, seega peab perelepitaja olema eriti osav, et vältida lapse sattumist vanematevahelisse võimuvõitlusse.
Uuringust tulemustest nähtub, et perelepitusteenuse kasvav populaarsus viitab selle vajalikkusele, kuid jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline panustada avalikku teavitustöösse ja perelepitajate täiendkoolitusse. Arvestades Eesti rahvastikuprobleeme ja vajadust väärtustada iga last, kujutab perelepitus endast olulist sammukest emotsionaalselt tervete põlvkondade kasvatamise suunas. See eeldab riigi järjepidevat tähelepanu ning piisavate ressursside eraldamist. Arvestades perelepitusprotsessi ja selle mõju, on oluline teemasse süveneda ning uurida spetsiifiliselt, kuidas vanemate lahkuminek ja lahutus mõjutavad laste heaolu ja arengut, et töötada välja kõige tõhusamad meetmed, mis aitaksid peredele pakkuda sobivat tuge ja lahendusi.
Uurimistööks valitud uurimismeetod sobis hästi seatud eesmärgi saavutamiseks ja andsid vajalikku teavet teema paremaks mõistmiseks. Autori hinnangul said lõputöös püstitatud eesmärgid ja sellest lähtuvad ülesanded täidetud.In contemporary society, where separations and complex family dynamics are increasingly common, the well-being and rights of children in conflict situations have become a critical concern. Children are often the most vulnerable parties in parental disputes, especially when it comes to issues of custody, visitation, and residence. Mediation in family matters—specifically, state-supported family mediation services—offers a constructive path to resolving such conflicts while prioritizing the child’s best interests.
This thesis examines how family mediation can be effectively used to address child-related disputes in a way that supports children’s well-being and promotes healthier family relationships. The study is grounded in conflict theory, which views parental conflict as a natural component of separation and divorce processes. The research explores the development and implementation of family mediation in Estonia, assessing its ability to mitigate conflict and foster child-centered outcomes.
The author outlines several research objectives:
• To explore the root causes of parental conflict through the lens of conflict theory;
• To analyze the structure and functioning of family mediation services;
• To investigate the methods used for involving children in the mediation process;
• To identify the limitations and challenges associated with child involvement.
The study comprises four chapters. The first chapter explores the theoretical foundations, linking conflict theory to parental disputes. The second provides an overview of the current state of family mediation services in Estonia. The third chapter presents the methodology, including data collection and analysis strategies. The fourth chapter focuses on the results and their implications.
The findings reveal that family mediation serves as a valuable tool in reducing parental conflict and protecting the child from emotional stress. Interviews with parents indicate that conflicts often center on the parents’ interpersonal issues, rather than the needs of the child. It is critical to refocus discussions around the child's best interests and ensure that both parents are supported in maintaining a meaningful relationship with the child.
A key component of the mediation process is child participation. The study emphasizes that the child’s voice should be heard, taking into account their age and developmental level. Various child-friendly and creative approaches—such as using toys, making bracelets, and involving pets like cats—are used to help children express themselves in a safe and comforting environment. The national family mediation system always includes children in the process, whereas private mediators include children when deemed necessary. Nevertheless, involving children requires additional time, skill, and sensitivity to avoid placing them in the middle of parental conflict.
The research also highlights the growing popularity of family mediation in Estonia, indicating its perceived value among parents. However, to ensure long-term sustainability, continued public education and mediator training are essential. Considering Estonia’s demographic challenges and the importance of every child's development, family mediation emerges as a vital component of fostering emotionally healthy future generations. The state must remain actively engaged in supporting these services with adequate resources and policy attention.
In conclusion, the chosen research methods proved appropriate for achieving the study's objectives. The thesis successfully meets its goals, offering valuable insights into how family mediation can serve as a tool for protecting children’s rights and improving family dynamics during and after separation
Tallinn Zoo Tiigriorg Automation and Electrical Project
No full textLõputöö viidi läbi OÜ SystemTestis, mis on tegutsenud Eesti tööstusautomaatika valdkonnas alates 1991. aastast, pakkudes laia valikut insenerilahendusi, sealhulgas tööstusautomaatika süsteemide projekteerimist ja madalpinge elektripaigaldiste integreerimist. Ettevõtte eesmärk on pakkuda innovaatilisi ja kaasaegsetele nõudmistele vastavaid lahendusi. Lõputöö keskendus Tallinna loomaaia Tiigrioru kose automaatika süsteemi loomisele. Töö eesmärk oli projekteerida ja paigaldada automaatikasüsteem, mis tagab tiigri puuri kose usaldusväärse ja tõrgeteta toimimise. Automaatika Süsteemi loomisel projekteeriti ja paigaldati automaatikakilp ning koostati selleks vajalik automaatika programm, mis hõlmas kilbi ja andurite tööd. Paigaldustööde lõppedes viidi läbi esimesed testid ja korraldati koolitus seadmete kasutamiseks. Töös analüüsiti erinevate automaatikaseadmete, nagu Siemens S7-1200 kontrolleri, releede ja sagedusmuunduri sobivust Tiigrioru kose pumpla juhtimiseks. Lisaks hinnati nende töökindlust erinevates töörežiimides, et tagada süsteemi vastavus kõrgetele töökindluse ja funktsionaalsuse nõuetele. Esimeses peatükis kirjeldatakse lühidalt objekti, selle asukohta ja omadusi. Teises peatükis keskendutakse Tiigrioru automaatikakilbi süsteemi kirjeldamisele. Kolmandas peatükis selgitatakse projekti raames projekteeritud ja koostatud juhtimiskilbi (JK) omadusi ja eesmärki, milleks on pumba juhtimine. Antakse ülevaade kilbi komponentidest ja nende tööpõhimõtetest. Edasi käsitletakse kaablite valikut, mida kasutati kilbi ehitamisel, ning selgitatakse nende sobivust. Viimases peatükis kirjeldatakse programmi sisu, tööriistu, mida kasutati selle loomiseks, ja programmi tööpõhimõtteid. Lõputöö autor vastutas automaatikakilbi projekteerimise, paigalduse ja juhtimisprogrammi loomise eest, saavutades eesmärgi edukalt.The thesis was conducted at OÜ SystemTest, a company operating in the Estonian industrial automation sector since 1991, offering a wide range of engineering solutions, including the design of industrial automation systems and the integration of low-voltage electrical installations. The company's goal is to provide innovative solutions that meet modern requirements. The thesis focused on creating an automation system for the Tiger Valley waterfall at Tallinn Zoo. The objective of the project was to design and install an automation system that ensures the reliable and seamless operation of the waterfall in the tiger enclosure. The creation of the automation system involved designing and installing an automation panel and developing the necessary automation program, which covered the operation of the panel and sensors. Upon completion of the installation work, initial tests were carried out, and training on equipment usage was provided. The study analyzed the suitability of various automation devices, such as the Siemens S7-1200 controller, relays, and frequency converters, for controlling the pump station of the Tiger Valley waterfall. Additionally, their reliability under different operating conditions was assessed to ensure the system meets high reliability and functionality requirements. The first chapter briefly describes the object, its location, and its characteristics. The second chapter focuses on describing the automation panel system of Tiger Valley. The third chapter explains the features and purpose of the control panel (CP) designed and assembled as part of the project, which is responsible for pump control. An overview of the panel components and their operating principles is provided. The selection of cables used in the panel construction is also discussed, along with an explanation of their suitability. The final chapter describes the content of the program, the tools used to create it, and the principles of its operation. The author of the thesis was responsible for designing the automation panel, its installation, and the development of the control program, successfully achieving the project objectives
A Trauma-Informed Approach: The Case of Tallinn Kindergarten Kasekes
No full textKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli mõista, kuidas õpetajad tajuvad oma teadmisi, kogemusi ja toetamisvõimalusi traumakogemusega lastega töötamisel. Uuring viidi läbi Tallinna Lasteaed Kasekese õpetajate seas, kasutades kvalitatiivset lähenemist ja avatud küsimustega intervjuusid. Töö teoreetiliseks raamistikuks olid traumateadlikkuse kontseptsioon ning kiindumusteooria. Analüüsi tulemusel selgus, et õpetajatel on olemas tunnetus ja üldine teadlikkus lapseea traumade teemal, kuid paljud hindasid oma teadmisi „keskmiseks“ ning väljendasid vajadust süvendatud ja praktilise koolituse järele. Õpetajad suudavad märgata erinevaid trauma ilminguid lapse käitumises – alates sotsiaalsest sulgumisest ja agressiivsusest kuni arengulisi taandumiseni, unehäirete ja hüperaktiivsuse sümptomiteni. Samuti tõdeti, et trauma võib avalduda mängu kaudu või tulla esile alles turvalises keskkonnas. Olulise tähtsusega peeti turvalise ja stabiilse keskkonna loomist, igapäevase rutiini hoidmist ning usaldusväärse suhte kujundamist. Õpetajad püüavad luua sidet, milles laps saab tunda end aktsepteerituna ja kuulduna, andes ruumi lapse individuaalsele valmidusele ning vajadusele. See lähenemine on kooskõlas traumateadliku kasvatuse põhimõtetega, mille kohaselt peab täiskasvanu esmalt looma emotsionaalse turvalisuse, et laps saaks üldse areneda ja õppida. Töö tulemused kinnitavad, et õpetajad vajavad tuge ja täiendusõpet just praktiliste oskuste ja strateegiate osas – kuidas trauma märkamise järel sellele sobivalt reageerida ning last toetada. Eriti toodi esile soov kogu personali hõlmavate koolituste järele, et kogu meeskond mõistaks traumateadlikkuse olulisust ja tegutseks järjepidevalt. Samuti rõhutati koostöö vajalikkust lapsevanemate, psühholoogide ja lastekaitse spetsialistidega. Kiindumusteooria valguses nähtub, et õpetajad võivad täita olulist rolli, pakkudes lapsele võimalust kogeda stabiilset ja toetavat suhet ka väljaspool kodu. See võib aidata lapsel kujundada turvalist kiindumust ja toetada emotsionaalset arengut, isegi kui varasemad kogemused on olnud katkendlikud või traumeerivad. Kokkuvõttes näitab uurimistöö, et kuigi õpetajate teadmised traumast vajavad süvendamist, on neil olemas väärtuslik praktiline kogemus, empaatiavõime ja tahe lapsi toetada. Just see loob hea pinnase traumateadliku lasteaia arendamiseks, kus iga lapse heaolu on meeskondlik ja teadlik vastutus.The aim of this thesis is to examine the level of trauma awareness among teachers at Tallinna Lasteaed Kaseke and to analyse how it relates to the principles of attachment theory. The study focuses on how well teachers recognize potential traumatic experiences in children and how they are able to identify and respond to them in their daily work. The research is guided by the following questions: 1. What is the nature of childhood trauma and what are its possible effects on a child’s development and well-being? 2. How important is trauma awareness in the work of early childhood professionals, and what do previous studies and scientific sources say about it? 3. How aware are the teachers at Tallinna Lasteaed Kaseke of children’s traumatic experiences, and how prepared are they to offer support? 4. Describe how the teachers at Tallinna Lasteaed Kaseke could help children cope with the effects of childhood trauma. The theoretical framework of the study is based on John Bowlby's attachment (Bowlby J. , 1969) and the principles of trauma-informed car (Brunzell, Stokers, & Waters, 2016). These approaches highlight the essential role of adults in creating a safe and supportive environment that fosters a child’s psychosocial development, particularly in cases where the child has experienced early trauma. The empirical part of the research involved a qualitative study using semi-structured interviews with kindergarten teachers. The interviews provided valuable insights into both the planned topics and unexpected observations. For example, teachers increasingly interpret challenging behaviour as a sign of emotional need rather than intentional misconduct. The findings show that while teachers generally understand the impact of trauma on child development, their knowledge and skills in applying trauma-informed practices vary. Based on the results, recommendations were made to improve teacher awareness, strengthen support systems, and implement trauma-informed approaches in the kindergarten. The study emphasizes the need for continuous training and teamwork so that teachers can provide every child with a safe and nurturing learning environment
Implementation of the erp system on the example of company x
No full textLõputöö uuris ERP-süsteemi juurutamist ettevõttes X. Töö eesmärk oli analüüsida, kuidas ERP-süsteem aitas parandada ettevõtte lao haldust ja tootmise planeerimist, milliste väljakutsetega juurutamise käigus silmitsi seisti ning millised õppetunde sellest protsessist saadi.
Peamisteks probleemideks enne ERP kasutuselevõttu olid ebatäpsused laohalduses , tootmise planeerimise keerukus ja käsitsi juhitavate protsesside põhjustatud vigade osakaal. Exceli tabelite kasutamine andmehalduseks ei taganud piisavat täpsust ega paindlikkust, põhjustades viivitusi ja ebaefektiivsust.
Vajaduste analüüs, meeskonna loomine, tarkvara valik, koolitused ja süsteemi testimine, olid olulised etapid ERP-süsteemi rakendamisel. Rakendatud tarkvara Odoo, pakkus mitmeid funktsioone: laohalduse optimeerimist, finantsjuhtimise automatiseerimist ning tootmis-ja müügiprotsesside integreerimist.
Juurutamise käigus kaardistati lao- ja tootmisprotsessid, määrati kindlad ladustamiskohad ja kasutati tükilehtede loomiseks automaatseeritud tööriistu. Tootmise planeerimise ja haldamise efektiivsus kasvas tänu reaalajas andmetele, mis võimaldasid teha kiiremaid ja täpsemaid otsuseid. Lisaks aitas ERP vähendada varude haldamise kulusid ja suurendada tootmistsükli sujuvust.
Kuigi juurutamise käigus esines väljakutseid, näiteks töötajate koolitusvajadus ja ajakava järgimise keerukus, toodi töö tulemusel välja mitmeid positiivseid muutusi. Süsteem vähendas manuaalse töö mahtu, parandas andmete täpsust ja võimaldas juhtkonnal kasutada ressursse tõhusamalt. Samuti paranes ettevõtte klienditeeninduse kvaliteet, tänu täpsematele tarnetele ja paremale tellimuste haldamisele.
Töö tulemusena võib järeldada, et ERP-süsteemi rakendamine on keeruline, kuid väga kasulik ettevõtte juhtimisprotsesside parandamiseks. Edu saavutamiseks on tähtis põhjalik ettevalmistus, juhtkonna aktiivne toetus, selge visioon ning töötajate koolitus ja kaasamine. Uuringu tulemused on rakendatavad ka teistes tootmisettevõtetes, andes juhiseid ja parimaid praktikaid, kuidas ERP-süsteemide juurutusprotsessi edukalt ellu viia.The thesis examined the implementation of an ERP system in Company X. The aim of the study was to analyze how the ERP system helped improve warehouse management and production planning, the challenges encountered during the implementation process, and the lessons learned from the experience.
The main issues before the adoption of the ERP system included inaccuracies in warehouse management, the complexity of production planning, and the high error rate caused by manual processes. The use of Excel spreadsheets for data management did not provide sufficient accuracy or flexibility, leading to delays and inefficiencies.
Needs analysis, team formation, software selection, training, and system testing were crucial stages in the implementation of the ERP system. The adopted software, Odoo, offered several functionalities: optimization of warehouse management, automation of financial management, and integration of production and sales processes.
During the implementation process, warehouse and production processes were mapped, specific storage locations were assigned, and automated tools were used to create bills of materials. The efficiency of production planning and management increased thanks to real-time data, enabling faster and more accurate decision-making. Additionally, the ERP system helped reduce inventory management costs and improve the fluidity of production cycles.
Although challenges arose during the implementation, such as the need for employee training and difficulties in adhering to schedules, the study highlighted several positive outcomes. The system reduced the amount of manual work, improved data accuracy, and enabled management to utilize resources more effectively. Furthermore, the quality of customer service improved due to more accurate deliveries and better order management.
The results of the study suggest that implementing an ERP system is complex but highly beneficial for improving company management processes. Success requires thorough preparation, active support from management, a clear vision, and the training and engagement of employees. The findings of this study are applicable to other manufacturing companies, providing guidance and best practices for successfully implementing ERP systems
Solar Energy Productivity in the Household and Affecting Factors
No full textTänapäeval on loodussõbralike energiaallikate kasutamine üsna populaarseks saanud ja
nende kasutusele võtmist julgustatakse laialdaselt. Sellepärast prooviti lõputöös leida
lahendus järgmisele probleemile, kui suur peab olema PV park, et selle tootlikkus kattaks
ära terve aastase kodumajapidamise elektritarbimise ja mida päikeseparki rajamisel
jälgida. Probleemile püstitati eesmärk, kus saadi teada päikesepargi võimsus, millega saab
kodumajapidamine terve aasta vältel hakkama. Lõputöö alguses kirjeldati
päikesepaneelide arengut läbi ajaloo. Päikesepaneelid jõudsid jaemüüki alates 1953.
aastast, kus kasutati räni põhjal tehtud paneele. Tänapäeval kasutatakse paneele kõikides
hoonetes, kus tahetakse olla keskkonna sõbralikumad ja säästa energiat. Enamasti
kasutatakse kolme erinevat liiki paneele, kus kõige efektiivsemad on monokristalsed
paneelid. Kõigil kolmel on omad miinused, näiteks monokristalse paneeli tootmine on kallis,
mis viib ka turu hinna ülesse.
Paneele saab paigutada erinevatesse kohtadesse, peamiselt maapinnale ja katusele, kus
saadakse nende efektiivsust kõige paremini esile tuua. Paneelide tootlikkust mõjutab
suuresti nende paigaldatud suund ja kalde nurk. Tavaliselt paigaldatakse paneelid lõuna
suunda, 40°kraadise nurga all, paneelide paigaldamisel katusele peab jälgima, et
paigaldatud paneelid ei jääks varju ja saaksid kõige efektiivsemalt energiat toota.
Kaldkatuse korral on paneelide kalde nurk fikseeritud, kuid lame katuse korral jäetakse
kaldenurgaks enamasti 25° kraadi, mis vähendab paneelidele tekkivat kahju. Peamised
süsteemid, mida päikeseparkide juures kasutatakse on voolu ühendusega lahendus, voolu
ühenduseta lahendus ja hübriid lahendus. Linnas ja selle ümbruses kasutatakse enamasti
voolu ühendusega PV-parke. Kus vajaminev elekter võetakse üldvõrgust, kuid osa tarbitud
elektrit kaetakse paneelide toodetud elektriga. Voolu ühenduseta PV-parke rajatakse
piirkondadesse, kus puudub ühendus üldvõrgu elektriliinidega või selle rajamine piirkonda
oleks kallis. Päikese pargis toodetud elekter tarbitakse ja vajadusel salvestatakse
akudesse, kuid enamasti seda varianti ei kasutata, kuna süsteemi rajamine on liiga
kulukas. Lõpuks on viimane süsteem, kus kasutatakse mõlemat eelnevalt mainitud
süsteemide segu. PV- park toodab elektrit ja seda saab salvestada akudesse, kuid enamasti
saadakse elekter üldvõrgust.
Lõputöös käsitleti sammuti paneelidele tekkivaid mõjutegureid. Neli olulist mõjutegurit on
päikese kiirguse hulk, mustus, varjud ja temperatuur. Päikese kiirguse hulk on Eesti
erikohtades erinev, seega ei saa päikese paneelide poolt toodetud energiat täpselt
ennustada. Kuid võib öelda, et kõige rohkem päikselisi tunde on Eesti saartel. Paneele on
oluline hooldada vähemalt korda aastas sõltuvalt paneelide paigaldus viisist. Enamasti
kasutatakse paneelide hoolduseks vett. Kaldkatusele kinnitatud paneele näiteks ei pea
39
hooldama. Kindlasti on oluline jälgida, et paneelid ei jääks aasta jooksul varju, kuna see
vähendab PV-pargi tootlikkust vähemalt 70 %. Paneelide rajamisel peab jätma ruumi
õhutamiseks, kuna suvel võib päikese poolt tekitatud kuumus tootlikkust vähendada.
PV-parkide rajamisel on oluline jälgida mõju ökosüsteemile, kuna kõikidesse
ökosüsteemidesse ei ole parkide rajamine mõttekas. See kahjustab sealset liigirikkust, võib
olla liigselt kulukas, rikkuda pinnast ja põhjavett. Enamasti sobib PV-parke rajada
põllumaade äärde, kus paneelid ei jää ette põllutöödele. Teine võimalus on rajada PV-parke
kultuurrohumaadele, kus liigirikkus ja tekkiv kahju on väiksem. Päikeseparkide rajamisel
tuleks kaasata eksperte, omavalitsust ja vajadusel kohalike inimesi, suuremate parkide
korral ka keskkonnaorganisatsioone. PV-parkide rajamisel on eelkõige oluline liigirikkuse
hoidmine, näiteks on võimalik parkide lähedusse tuua mesilastarusid ja kasutada ära sama
pinnast, mis on eemaldatud. Visuaalse reostuse leevendamiseks on võimalik istutada
põõsaid ja puid paneelide lähedusse
Lõputöös kasutati 1 MW PV-pargi tootlikkuse andmeid aasta jooksul, mille abil saadi
dimesioneerida ühele kodumajapidamisele PV-park. Eesmärgiga teha kodumajapidamine
sõltuvaks ainult PV-pargis toodetud energiast. Saadud tulemuste kohaselt peab PV-pargi
suurus olema 220 kW, mis realselt on võimalik, kuid on väga kulukas. Seega
dimensioneeriti ühele kodumajapidamisele 10 kW PV-park, mis ei katta täielikult terve
aastast tarbimist, isegi kui kasutada salvestit. Kodumajapidamise aastane tarbimine saadi
autori kodumajapidamisest sama perioodi jooksul. Saadud tulemustest võib järeldada, et
selline ettevõtmine sõltudes ainult PV-pargi tootlikkusest on kulukas ja mõttekas on
mõelda hübriid tootmis süsteemile, näiteks kasutada päikese paneele ja tuulikuid.This graduation thesis was written on the subject ”Solar Energy Productivity in the
Household and Affecting Factors”. One of the United Nations Sustainable Development
goals is to ensure clean and affordable energy for all, which requires active promotion of
renewable energy in this case solar power. Utilizing photovoltaic (PV) systems is
sustainable energy management. The goal of this thesis was to determine the required PV
park productivity to cover the annual electricity consumption of a single household in
Estonia.
The author examined various solar panel technologies and their prevalence in Estonia,
factors affecting PV park productivity, different types of PV systems and their
characteristics. Additionally, the conditions for establishing a PV park were analysed to
minimize its negative impact on ecosystems. The study focused on the productivity data
of a 1 MW PV park provided by Sunly Solar OÜ, which was compared to the annual
electricity consumption of the author's household. The data was analysed and processed
using Excel to identify the required PV park size.
The results indicated that a PV park with a productivity of 220 kW would be needed to
meet the annual electricity demand of a household. However, this solution is very
expensive and economically unviable. As an alternative, it was found that the same result
could be almost achieved with a 10 kW PV park when combined with energy storage battery.
This solution is more cost-effective and could become a viable long-term investment.
The author concluded that a large-scale PV park is not economically feasible for a single
household. However, combined solutions, such as using 10 kW PV park with battery, could
be a realistic alternative. It was also emphasized that, in addition to PV systems, wind
energy should be considered to diversify energy sources and achieve greater independence
from the grid. Further research could focus on hybrid solutions and the combination of
different renewable energy sources to ensure maximum efficiency and sustainability
The possibilities of implementing a four-day workweek: a case study of office employees at AS A. Le Coq
No full textPaindlik töökorraldus on töötaja jaoks võimalus valida tööaega, -kohta ning -koormust. Seega paindliku töökorralduse vormid on asukoha-, aja-, lepinguline ja funktsionaalne paindlikkus, millest Eestis on enim levinud asukoha ja ajapaindlikkus. Erinevate töökorralduse viiside rakendamine sõltub ettevõtte võimalustest ja vajadustest. Neljapäevane töönädal on paindliku töökorralduse vorm, mis viitab ajapaindlikkusele ja mille rakendamise soovist kõneldi juba 1956. aastal. Aastaks 2024 on mitmed ettevõtted Euroopas, mujal maailmas kui ka Eestis teinud katsetusi või läinud täielikult üle neljapäevasele töönädalale. Paindliku töökorralduse tähtsus on tõusnud eelkõige tehnoloogiliste arengute tõttu.
Töö- ja eraelu tasakaal viitab harmooniale töö- ja isikliku elu vahel, kus üks valdkond ei domineeri teise üle. Tasakaalu tähtsus peitub töötaja heaolu ja töörahulolu tagamises, vältides negatiivseid mõjusid, nagu stress ja läbipõlemine. Halb tasakaal võib vähendada aega lähedastega, tõsta stressitaset ning kahjustada vaimset ja füüsilist tervist, mis omakorda viib produktiivsuse languse ja töölt lahkumiseni. Paindlikud töökorraldused, nagu lühem töönädal, aitavad tasakaalu parandada, suurendades töötajate pühendumust, tervist ja motivatsiooni.
Neljapäevase töönädala eelisteks on kulude kokkuhoid, kõrgem tootlikkus, parem töörahulolu ja õnnelikumad töötajad. Lühema töönädala rakendamine nõuab töötajatelt paremat ajaplaneerimist, vähendades häirivaid tegureid ja toob sageli kaasa produktiivsuse kasvu. Samas võivad neljapäevase töönädala rakendamisega kaasneda ka puudused, nagu väsimus ja stress, eriti kui tööaeg koondatakse pikkadesse tööpäevadesse.
Oluline on rakendamise etappide läbimõeldus ja paindlikkus, sest neljapäevane töönädal ei pruugi olla universaalne lahendus kõigile töötajatele ja ettevõtetele. Tõhus rakendamine eeldab katsetusi ja protsesside kohandamist, et leida parim tasakaal töötajate vajaduste ja organisatsiooni eesmärkide vahel. Peamise meetodina selgus, et kasutatakse 100-80-100 ehk töötajad saavad kogu enda tavapalga, töötavad üks päev nädalas vähem ning säilitavad samad töötulemused.
AS A. Le Coq kontoritöötajate seas läbiviidud uuringus kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning uuring viidi läbi juhtumiuuringuna. Microsoft forms keskkonnas koostatud küsimustik edastati kontoritöötajatele ehk andmed koguti kvantitatiivselt. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Arvutati esinemissagedust, aritmeetilist keskmist, standardhälvet ja variatsioonikordajat.
Uuringust selgus, et töötajate jaoks on paindliku töökorralduse rakendamise võimalused olulised. Selle kasulikkust näevad nad ka tööandjale. Enim kasutatav paindliku töökorralduse vorm on funktsionaalne paindlikkus, kõige vähem kasutatakse lepingupaindlikkust. Lisaks on töötajate jaoks tähtis töö- ja eraelu tasakaal. Vastajad pidasid neljapäevase töönädala kohta teadaolevat infot väheseks ja soovisid selle kohta rohkem informatsiooni. Kõrgharidusega ja nooremasse vanuseklassi kuuluvad töötajad näitavad võrreldes madalama haridustasemega ja vanemate töötajatega suuremat huvi neljapäevase töönädala suhtes. Kuigi esines vastajate seas neid, kes olid neljapäevase töönädala suhtes skeptilised, usuvad enamus, et neljapäevane töönädalal parendaks nende töö- ja eraelu tasakaalu ning nad on huvitatud neljapäevase töönädala katseperioodil osalemisest.
AS A. Le Coq kontoritöötajate hinnangute põhjal järeldati:
• vastajad on huvitatud neljapäevase töönädala katsetamisest;
• töötajad soovivad rohkem informatsiooni neljapäevase töönädala rakendamise võimaluste kohta;
• töötajad näevad, et neljapäevane töönädal on kasulik ka tööandjale;
• töötajad hindavad praegustes tingimustes oma töö- ja eraelu tasakaalu heaks aga leiavad, et neljapäevane töönädal parendaks seda;
• paindliku töökorralduse võimalused on töötajatele olulised.
Saadud järelduste põhjal tehakse ettevõttele järgmised ettepanekud:
• kavandada neljapäevasele töönädalale üleminek, määratleda katseperiood ja rakendada seda töötajate töö- ja eraelu tasakaalu parendamiseks;
• jagada ettevõtte töötajatele piisavalt infot neljapäevase töönädala rakendamise kohta ja kaasata kontoritöötajad neljapäevase töönädala kavandamise protsessi ennetamaks riske neljapäevasele töönädalale üleminekul ja katseperioodil;
• analüüsida tööandja tugevusi ja nõrkusi neljapäevasele töönädalale üleminekul, katsetamisel;
• jätkata paindlike töökorralduse viiside pakkumist töötajatele töö- ja eraelu tasakaalu parendamiseks.
Lõputöös toodud järeldused ja ettepanekuid on edastatud ettevõtte AS A. Le Coq juhtkonnale, et neid oma edasistes personalialastes tegevustes arvesse võtta ja töötajate töö- ja eraelu tasakaalu veelgi parandada. Lõputöös kavandatud ülesanded said täidetud ja seega töö eesmärk täidetud.The topic of this thesis is the possibilities of implementing a four-day workweek: a case study of office employees at AS A. Le Coq.
The four-day workweek has become particularly relevant after the COVID-19 pandemic due to the increased demand for more flexible work arrangements. Belgium was the first country in Europe to introduce a four-day workweek without a reduction in salary in February 2022. Trials of the four-day workweek have been conducted in countries all around the world. In the post-COVID world, it has become evident that flexible work arrangements can improve employees' mental and physical health as well as their work-life balance.
Implementing a four-day workweek is one potential way to enhance the balance between work and personal life, as it provides employees with more free time to pursue their hobbies and spend time with loved ones. However, the successful implementation of a four-day workweek requires thorough preparation and the optimal allocation of resources. Otherwise, attempts to shorten the workweek may fail if critical nuances are not carefully considered.
The objective of this thesis was to assess the opinions of AS A. Le Coq’s office employees regarding flexible work arrangements and the feasibility of implementing a four-day workweek to improve employees' work-life balance if necessary.
The following tasks were set in order to achieve this goal:
• to determine the nature and implementation possibilities of flexible work arrangements based on theoretical sources;
• to explore the possibilities of implementing a four-day workweek based on theoretical sources;
• to design the methodology for an empirical study;
• to map and analyze employees' assessments of flexible work arrangements at AS A. Le Coq;
• to identify the prerequisites for implementing a four-day workweek at the company and analyze the results obtained;
• to draw conclusions and make recommendations on the feasibility of flexible work arrangements and the implementation of a four-day workweek at AS A. Le Coq to potentially improve employees' work-life balance.
A case study conducted among the office employees at AS A. Le Coq applied a deductive approach and was carried out as a case study. Data collection was quantitative, using a Microsoft Forms questionnaire distributed to office employees. The data were analyzed using descriptive statistics, including frequency, arithmetic mean, standard deviation, and coefficient of variation.
The study revealed that employees consider the opportunity to implement flexible work arrangements important and recognize their benefits for the employer as well. The most frequently utilized form of flexible work is functional flexibility, while contractual flexibility is the least used. Furthermore, work-life balance is significant to employees. Respondents indicated that they had limited information about the four-day workweek and expressed a desire for more knowledge on the topic. Younger employees and those with higher education levels showed greater interest in the four-day workweek compared to their older or less-educated counterparts. Although some respondents were skeptical, the majority believed that a four-day workweek would improve their work-life balance and expressed interest in participating in a trial period.
The conclusions and recommendations presented in the thesis have been communicated to the management of AS A. Le Coq to be considered in their future human resources activities and to further improve employees' work-life balance
Mapping and Streamlining the Reclamation Process for Electric Vehicle Chargers at ABB AS
No full textToote reklamatsiooni protsess on kliendi vaates alati ebarahuldav või väärtust mittelisav tegevus, mis tähendab vigast või defektset toodet. Ettevõtte või organisatsiooni eesmärk on protsess tõhusalt ja kvaliteetselt läbi viia, et tagada kliendirahulolu ja ettevõtte maine seoses antud tootegrupi ja teenusega. Tõhusat keskkonda on võimalik tagada läbi oma protsesside täieliku mõistmise ja nende korrektse rakendamisega. Ettevõttel on oluline seada rõhk oma toeprotsessidele ja teenustele, mis aitavad tagada jätkusuutliku ärisuhte kliendiga. Reklamatsiooni protsess peab tagama võimalikult kiire ja probleemivaba kliendi nõudluse rahuldamise.
Lõputöö eesmärk oli tõhustada ettevõtte ABB AS elektrisõidukite laadijate reklamatsiooni protsess läbi praeguse seisundi kaardistamise, analüüsi, tõhustamise ettepanekute ja tuleviku seisundi esitamise. Ettevõtte ABB AS vaates oli eesmärk oluline, sest see aitab mõista ja defineerida täielikus ulatuses reklamatsiooni protsess, koos kõikide tegevuste ja seostega. Tänu protsessi hetkeolukorra defineerimisele ja analüüsile oli võimalik tuvastada võimalikud kitsaskohad ning luua tõhustamise ettepanekud ja esitada tuleviku seisundi kaart. Antud tegevuste abil on võimalik tõhustada ettevõtte protsessivoog, ressursikasutus ning parendada kliendirahulolu ja ettevõtte maine seoses antud tootegrupiga.
Lõputöö empiirilises osas kogutud ja kasutatud andmed olid kogutud läbi kombineeritud ehk kvalitatiiv-kvantitatiivse meetodite. Reklamatsiooni protsessi kaardistamisele eelnes hetkeolukorra läbiviimine, millele paralleelselt oli autori poolt teostatud osalusvaatlus. Vaatluse andmed olid paigutatud ajavaatlustabelisse, mille abil oli võimalik hetkeolukorda analüüsida. Tulemustega selgus, et ettevõttes puuduvad teadmised ja oskused protsessi korrektseks ning edukaks läbiviimiseks. Seejärel teostas autor protsessi võtmeisikutega poolstruktureeritud või teemaintervjuud, mis andsid ülevaate protsessi etappidest ja tegevustest ning kinnitasid hetkeolukorra juhiste või dokumentatsiooni puudumist.
Järgmisena oli autor loonud esimese hetkeolukorra kaardi, mis kajastas protsessi alg- ja lõpp-punkte, seotud osakondi ning vahepealseid liigitatuid tegevusi ja omavahelisi seoseid. Autor viis protsessi uuesti läbi toetudes kogutud andmetele ja hetkeolukorra kaardile ning paralleelselt täitis ajavaatlustabelit tegevuste järjestuse kinnitamiseks, väärtustaseme liigituseks ja raiskamiste tuvastamiseks. Reklamatsiooni protsess oli tänu eelnevalt väljatoodud tegevuste korrektselt läbitud ilma alternatiivse lahenduse rakendamiseta kliendi nõudluse rahuldamiseks. Lisaks oli kogu reklamatsiooni protsess läbitud 17223 minutit või 12,96 päeva kiiremini võrreldes eelmise läbiviimisega. Kokku tuvastas autor seitse väärtust mittelisavat mittevajalikku tegevust ning seitse väärtust mittelisavat vajalikku tegevust tänu väärtust lisavale analüüsile. Analüüsitud andmed olid võrreldud teemaintervjuudelt võtmeisikutega saadud tagasisidega, mis kinnitasid kitsaskohtade teemade kattuvusi ja sarnasusi, milleks olid:
• Juhendite ja dokumentatsiooni puudumine seoses reklamatsiooni protsessiga.
• Üleliigsed kontrollid, mis kajastuvad läbi mitmekordsete andmete sisestamise erinevatesse süsteemidesse.
• Reklamatsiooni protsess läbib liiga suure koguse etappe läbi erinevate osakondade.
• Protsessis on ebatõhusalt kasutatud ettevõtte ressurssi, nagu aeg ja töötegevused.
• Puudub kohalikul tasemel reklamatsiooni protsessi tooterühmale pühendatud laovaru.
• Tootenimekirjas on liiga suur arv erinevate variatsioonidega ja lisadega mudeleid.
Tuvastatud kitsaskohtade põhjal oli autor loonud tuleviku seisundi kaardi, mis vähendab kogu protsessi tegevuste arvu ja osakonnavahelisi seoseid. Antud kujul on võimalik protsessi ressursitõhusamalt läbi viia enamasti kohaliku äriüksuse tasandil. Protsessi ajaline kestus autori hinnangul oleks 357 minutit ehk 5,95 tundi, mis oleks 814,8 h tundi vähem võrreldes hetkeolukorraga. Tuleviku seisundi rakendamine vajab reklamatsiooni protsessi sagedaste defektide nimekirja, automaatset kinnitust ja kreeditarve väljastamist ning kohalikul tasandil laovaru tekitamist.
Loodud hetkeolukorra kaart on autori poolt dokumenteeritud ettevõtte kohalikul tasandil võrgukettal ning ligipääs on jagatud vajalikele osapooltele. Reklamatsiooni protsessi hetkeolukorra kaart on kinnitatud osakonnajuhi poolt ning protsessi viiakse läbi selle alusel. Kitsaskohtade informatsioon ja tõhustamise ettepanekud on jagatud ettevõtte kohalikul tasandil, kuid ka protsessiga seotud etappide vastutajatele. Järgmiseks etapiks on tuleviku seisundi ettepaneku korrektne vormistamine kooskõlas kohaliku osakonnajuhiga ning edastamine vajalikele protsessi etappide vastutajatele.The product reclamation process is always an unsatisfactory or non-valuable activity from the customer’s point of view, which correlates directly to a faulty or defective product. The aim of a company or organisation is to carry out this process efficiently and to a high standard to ensure customer satisfaction and company’s image in relation to the associated product or service. An efficient environment can only be ensured through a full understanding of your processes and their correct implementation. It is important for a company to place emphasis on its supporting processes and services that help ensure a sustainable business relationship with the customer. The reclamation process must ensure that the customer’s demand is met as quickly and problem-free as possible.
The aim of the thesis was to improve the efficiency of the reclamation process of the electric vehicle chargers at ABB AS through mapping the current status, analysis, improvement suggestions and future state submission. From the perspective of ABB AS, the objective was important because it helps to understand and define the full scope of the reclamation process, with all the activities and relationships. Thanks to the definition and analysis of the current state of the process, it was possible to identify potential bottlenecks and to generate suggestions for improvements and a map of the future state. These activities can help to improve the company’s process flow, resource efficiency and improve customer satisfaction and company’s image in relation to the given product group.
The data collected and used in the empirical part of the thesis was collected through a combination of qualitative and quantitative methods. The mapping of the reclamation process was preceded by a situation analysis, which was paralleled by a participatory observation carried out by the author. The data from the observation was arranged in a time observation sheet, which allowed for a current situation analysis. The results showed that there was lack of knowledge and skills within the company to carry out the process correctly and successfully. Subsequently, the author conducted semi-structured or thematic interviews with the key people involved in the process, which provided an overview of the steps and activities of the process and confirmed the lack of current instructions and documentation.
Next, the author had created a first current situation map showing the start and end points of the process, the related departments and the categorized activities and interrelationships. The author had carried out the process again based on the collected data and current situation map, and in parallel filled in a timesheet to validate the activities, classify the value levels and to identify waste. Thanks to the previously done activities the reclamation process was correctly completed without implementing an alternative solution to meet the customer’s demand. In addition, the whole reclamation process was completed 17223 minutes or 12.98 days faster than the previous one. In total, the author identified seven non-value added and seven essential non-value added activities, thanks to the value added analysis. The analysed data was compared with the feedback from the thematic interviews with the key people involved, which confirmed the overlaps and similarities between the bottleneck themes:
• Lack of guidance and documentation on the reclamation process.
• Redundant controls reflected through multiple data entry into different systems.
• The reclamation process goes through too many steps in different departments.
• Inefficient use of company resources, such as time and labour.
• Non-existent inventory on the local business level dedicated to the product group associated with the reclamation process.
• There are too many models with different variations and options in the product list.
Based on the identified bottlenecks, the author had created a future state map that reduces the number of activities and interdepartmental linkages in the entire process. In this future state form, the process can be carried out in a more resource-efficient way, mostly on the level of the local business unit. The time required for the process, as estimated by the author, would be 357 minutes, or 5.95 hours, which would be 814.8 hours less than the at the current state. Implementation of the future state requires a frequently occurring defects list, and automated reclamation confirmation and credit note issuing, and inventory on the local business unit level.
The author has documented the current situation process map on the company’s local network storage, and access has been granted with the necessary parties. The current state map of the reclamation process has been validated by the head of department and the process is carried out based on the current state map. Information on bottlenecks and suggestions for improvements have been shared on the local business unit level, but also to the people responsible for the different process steps. The next step is the correct formalisation of the future state proposal in line with the local department manager and forwarding it to the necessary process managers
SAE E-Baja Buggy Electrical System Design
No full textLõputöö eesmärk oli rakendada õpingute käigus saadud teadmisi ning luua toimiv elektrisüsteem e-bagile, mis oleks võimalikult lähedane e-Baja SAEINDIA reeglitele. Valiti lahendus, mis on SAEINDIA nõuetele võimalikult sarnane. Lõplikult reeglitega vastavusse viimiseks tuleb vähendada võimsust näiteks piirates gaasipedaali andurit või selle liikumisulatust.
Töö käigus tekkinud takistuste lahendamine nõudis loovust, koostöö oskust teiste meeskonna liikmetega ja probleemide lahendamise võimet. Koostöös pidurimeeskonnaga sai paigaldatud armatuurile ka pidurite juhtimise seadeldised ning koostöös jõuülekande meeskonnaga leidsime võimaluse aku täpselt ära mahutada. Keerukuste poole pealt tuli esile gaasipedaali anduri sobitamine, mille lahendamiseks loodi korpus ja hammasülekanne.
Bagi ja vajalike detailide testimiseks kasutati nii CAD tarkvara siseseid arvutusi kui ka füüsilist testimist. Testimisel tuvastatud probleemidest selgus, et kõik esmased lahendused ei ole täiuslikud ning on veel mitmeid tähelepanu vajavaid asju, mis tähendab, et projekt ei ole veel täielikult valmis. See loob võimaluse järgmistele tudengitele õppida esimestest vigadest ning luua parem versioon.
Valminud lõputöö on heaks alustalaks kutsekoolidele, kes võtavad ette sarnaseid projekte ning järgmistele tudengitele, kes selle bagiga jätkavad. Tulevikus vajavad lahendamist süsteemis tekkinud vead, edasise arengu poolelt saab lisada telemeetria seadeldise ning parendada valgustust Peale lõplikke töid tuleb läbi viia erinevad testimised kuniks sõiduk on täiesti töökindel.
Lõputöö käigus omandatud teadmised ja kogemused ei ole ainult akadeemiline väärtus ainult tudengile vaid ka inseneeria valdkonnale üldisemalt. Loodud töö on väärtuseks noortele kutsekooli õpilastele, kelle poole antud projekt suunatud on.This thesis aimed to create working electrical system for the e-baja. Although there were no requirements set for building the vehicle the team set an example with e-Baja SAEINDIA rules. While many requirements were met, there were some of those that did not make it, such as the motor's power and battery voltage exceeding the limits.
The project involved overcoming challenges through teamwork and problem-solving skills, including working with other teams from project, such as the brake team for placing the brake control systems and powertrain team to fit the battery. Also the acceleration sensor needed a special fastening and gears. To test the details a CAD simulations were made and physical testing was done. The physical test revealed areas that need to be fixed, providing valuable lessons for future students.
The thesis is made to be a Foundation for vocational schools and for the students that keep working on this project. Future developments should focus on fixing the inner issues of system, adding telemetry device and lighting. The project gives academic value to the student and practical value to the engineering field by inspiring young people
Topo-Geodetic Survey of the Road Area
No full textTöös üritas autor jälgida konkreetse objekti näitel topo-plaani loomise protsessi, mis pärast antakse üle teedeprojekteerijale tänava rekonstrueerimise projekti koostamiseks. Dokumentide sätted, mis on otse üle võetakse dokumentidest päriselusse, on tihti liiga abstraktsed ja jätavad liiga palju mänguruumi. Kokkuvõttes tulemus ei vasta tellija ootustele ning tekitab arusaamatust ja vaidlusi töövõtja ja tellija vahel. Lähtuda tuleks eelkõige tarbijate vajadustest, et tulemus oleks soovitud nii projekteerijale kui ka ehitajale ja ta peks olema nii inim- kui masinloetav. Selles töös keskendutakse kitsaste kohtade tuvastamisele, mis tekkivad objektide mõõdistamisel ja kujutamisel teemaa piirkonnas.
Töös on tehtud ülevaate erinevatest infoallikatest mõõdistusala kohta ettevalmistuse staadiumil. Kuidas otsida ja alla laadida andmeid Geoportaalist ja kuidas Ehitisregistrist saab otsida andmeid. Oma igapäevases töös peab geodeet oskama erinevaid infoallikaid kasutada.
Näidisobjektil on rajatud mõõdistamisvõrk: tehtud polügonomeetria- ja nivelleerimiskäigud. Kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punkte ei tohi koordineerida trigonomeetrilise nivelleerimisega. Situatsioonipunktide mõõdistamisel mõõdeti rajatised, kõvakatted ja äärekivid elektrontahhomeetriga ja haljasalal paiknevad maapinnapunktid ja kraav mõõdeti GNSS seadmega RTK meetodiga. Saadud tulemuste alusel on tehtud soovitused ja ettepanekud vajalikke muutuste MKM-i nõuete jaoks.
Erinevad võimalused 3D pinnamudelite modellerimiseks seisavad normdokumentide koostajate ees raske ülesanne. Lähiaastate eesmärk on arendada objektide kujutamise süsteemi nii, et see oleks võimalikult paindlik, sest informatsiooni kasutus/vajadus sõltub kasutusjuhust/etapist.
GNSS seade näitel on näidatud, et kassaegsete seadmete rakendamise metoodika peab olema välja töötatud ning selle metoodika alusel teostatav mõõdistamise ja tulemuste kestev jälgimine aitab vähendada vigastuste riski mõõdistuste läbiviimisel. GNSS mõõdistamine RTK metoodikaga võib kasutada töödel, mis ei eelda sentimeetri, ega millimeetri täpsust.The topic of this thesis is “Topo-Geodetic Survey of the Road Area”. A topographic survey is the delineation of horizontal and vertical locations of the existing natural or man-made features of a portion of the earth’s surface, and the graphic representation of the results of such delineation. The purpose of this thesis is to develop a methodology for topographic surveying and representation of the results of the road area, which would allow obtaining the optimal source data for the design of the road. To achieve the goal, the topographic survey of the road section has been carried out. Chapter 1 is devoted to data preparation and collection. Chapter 2 describes the measurements. The topographic survey starts by establishing control points with known coordinates, which act as reference markers for all other measurements. From these control points, surveyor measure distances and angles to create a network that covers the entire area being surveyed. The measurements were carried out using a total station and GNSS receiver. Chapter 3 analyzes the collected data. The geodesic must set the right priorities in his daily work. When mapping the level of information needs to be taken into account information consumers. Information mapping needs is necessary in order to agree on the extent of content moving between two or more parties. The information requirement level describes information requirements that are both human and machine readable. The level of information needs to be determined: what is the purpose of the information to be transmitted; what are the intermediate objectives of information transmission. Chapter 4 discusses the features of measuring road infrastructure facilities using a GNSS device in RTK mode. For measurements in RTK mode, it is necessary to have two GNSS receivers. One receiver is located at a point whose coordinates are known. This receiver is called a base station. The second receiver is constantly moving from point to point, making measurements. This receiver is called a moving station. During the measurement, the receivers exchange data with each other. Since RTK does not have high accuracy in comparison with traditional measurement methods in geodesy, the main focus of the thesis is on how to improve the accuracy of measurements in RTK mode. In thesis discusses the principles of IMU technology, which are as follows: the tilt sensor of the GNSS device detects the tilt; using the movement of the device, you can determine the azimuth; from time to time you need to move again to clarify the azimuth. The thesis also examines integrated surveying, which is understood as a technology that allows combining all common methods of measuring and imaging objects in a single software. The result of the work done was recommendations on how to measure and image road infrastructure objects during the topo-geodetic survey. In thesis are also discusses both the advantages and challenges of applications of GNSS receivers in RTK from