TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Formula Student FEST 24 Battery Model
No full textLõputöö raames sai koostatud elemendi mudel vastavalt testitud andmetele. Ehitati üles akupaki mudel koos akuhaldussüsteem funktsioonidega. Aku haldussüsteemi laetustaseme arvutamiseks kasutatakse Kalman filtrit, mis leiab laetus taseme vastavalt elemendi mudeli parameetritele. Üheks peamiseks eesmärgiks mudeli koostamisel oli suurendada maksimaalset kasutatavat mahutavust samade aku elementidega. Mudeli põhjal saadi akupaki maksimaalseks mahutavuseks 7.1 kWh. Võrreldes FEST23 kestvussõitudel tarbitud 6-6.5 kWh on potentsiaalne mahutavus võit ideaal tingimustes uue aku haldussüsteemi juhtimisega 9-18%. Reaalne FEST24 mahutavus on 6.9 kWh, kui arvestada elementide tootmis erinevusi. Sellisel juhul oleks mahutavus võit 6-15%. Kogu mudeli täpsuse parandamiseks tuleks FEST24 elementide saabumisel testida elemente terve töötsükli ulatuses ja väljaspool neid piire. Tühjaks laadimistsükleid kuni pinge alam limiidini 2.7 V. Testimis piirkonna suurendamisega saaks juurde kasutatavat mahutavust. Tuleks vaadata, kui suurt mõju avaldab elemendile temperatuur. Tühjaks laadimis tsükleid teha erinevate elemendi töö temperatuuride juures. Lisaks tuleks kasutada elementide testimiseks täpsemaid mõõteseadmeid. Pinge mõõtmiseks tuleks kasutada Kelvini 4 juhtmega mõõtmis lahendust, et elemendi pinge mõõtmist ei mõjutaks mõõtejuhtmete takistus. Voolu mõõtmiseks tuleks kasutada shunti-põhist vooluandurit halli vooluanduri asemel. Akuhaldussüsteemile sai lisatud temperatuuri ja pinge vea tuvastus plokk koos vea asukoha näitamisega. Süsteemile lisati lonkav režiim, mis töötab elemendi laetus taseme ja sisemise takistuse põhjal. Elementide balansseerimiseks ehitati üles balansseerimis juhtplokk, mis võimaldab elementide maksimaalset pinge erinevust 10 mV. Aku jahutuse juhtimiseks ehitati üles jahutus plokk, mis annab väljundiks pulsi pikkuse signaali vastavalt elementide temperatuurile. Tulevikus võiks lisada akuhaldus süsteemile aku eluea hindamis funktsiooni. Täiendavalt genereeriti akuhaldussüsteemi mudeli funktsioonidest kood FEST24 akuhaldussüsteemile. Järgnevateks sammudeks on antud koodi funktsioonide kaupa integreerimine FEST23 akuhaldussüsteemile. FEST23 haldussüsteemil saab testida ja valideerida akuhaldussüsteemi funktsioonide tööd ning täpsust.The main purpose of the thesis was to design an accumulator management system model in Simulink for the FEST24 FS Team Tallinn formula car. The goal was to improve the accuracy of state of charge estimation and enhance the overall operation of the management system. The first part describes the properties of lithium-ion batteries and explains why a management system is necessary for these batteries.
The second part analyzes different battery models and their suitability for an accumulator management system. The Thevenin circuit-based battery model was chosen for the FEST 24 management system. This battery model was built in the Simulink application Simscape. The section also details the tests conducted to determine the parameters for the model and its validation.
The third part outlines the design process of the accumulator management system model. Describes the system functions requirements and development process. The main improvements were achieved with the Kalman filter, enhancing state of charge estimation accuracy to up to 1%. A LIMP mode was also added, which interacts with the state of charge and cell internal resistance.
The final part discusses code generation from Simulink and the overall tasks of the accumulator management system in FEST 24. The requirements were set by Formula Student rules and included management, communication, and troubleshooting needs
Luther water tower quarter
No full textAntud diplomitöö käsitleb endise A. M. Lutheri Vineeri- ja Mööblivabriku ala mahulist
lahendust, mille eesmärk on elustada ja taaselustada praegu nukras seisus olev kvartal.
Planeeringu alasse, mis asub Pärnu maantee, Vineeri tänava, Vana-Lõuna
tänava ja Tatari tänava vahelisel umbes 3 hektari suurusel alal, on põimitud erinevad
funktsioonid, et luua mitmekesine ja elav keskkond, mis on kasutuses ööpäevaringselt.
Kuna kvartalis on säilinud vaid seitse paekivist ehitist, mis kuuluvad riiklike
kultuurimälestiste hulka, on oluline säilitada ja integreerida need ajaloolised hooned uude
planeeringusse. Kvartali omaaegne suursugusus on hääbunud, territoorium on suletud ja
inimeste liikumine seal peaaegu puudub. Pärnu maantee ääres asuv uhke hoone hoiab ala
veelgi kinnisemana, kuigi selle arhitektuurne atraktiivsus on eemalt ligitõmbav.
Planeeringu ettepanek toob kvartalisse kortermajad, büroopinnad, külaliskorteritega
majad digitaalsetele nomaadidele, avalikud hooned noortele ja suur polüfunktsionaalne
ärihoone.
Kokkuvõttes loob see planeeringu ettepanek Lutheri veetorni kvartalile funktsionaalse ja
hästi ühendatud elukeskkonna, mis vastab kaasaegsete elanike ja külastajate vajadustele,
säilitades piirkonna ajaloolise identiteedi ning pakkudes uuenduslikke ja mitmekesiseid
võimalusi elamiseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks.This thesis addresses the volumetric solution for the area of the former A. M. Luther Veneer
and Furniture Factory, with the aim of revitalizing and rejuvenating the currently bleak
district. The name of this thesis is „Luther water tower quarter“.
The planning area, which is approximately 3 hectares and located between Pärnu Road,
Vineeri Street, Vana-Lõuna Street, and Tatari Street, incorporates various functions to
create a diverse and vibrant environment that is active around the clock.
As only seven limestone buildings, which are part of the national cultural heritage, remain
in the district, it is crucial to preserve and integrate these historical buildings into the new
plan. The district's former grandeur has faded; the territory is closed off, and there is
almost no pedestrian movement. The grand building facing Pärnu Road makes the area
even more secluded, despite its architectural appeal from a distance.
The planning proposal introduces apartment buildings, office spaces, guest apartments for
digital nomads, public buildings for youth, and a large multifunctional commercial building
into the district.
In conclusion, this planning proposal creates a functional and well-connected living
environment for the Luther water tower district, meeting the needs of modern residents
and visitors, preserving the area's historical identity, and offering innovative and diverse
opportunities for living, working, and leisure
Organization of Constructions Works at an Apartment Building
No full textSelles lõputöös oli vaja koostada seitsme üksikelamu ehituse organiseerimis projekt, mis asub Vanamõisa külas, Saue vallas, Harju maakonnas. Projekti algusel oli kirjeldatud objekti algandmed. Lühidalt antud ülevaade tehnosüsteemist, konstruktiivsest arhitektuursest lahendusest. Oli koostatud eelarve kus detailsed oli välja toodut mahud, ajanormid ja otse- ja üldkulud. Oli koostatud ehitustööde kalendergraafik.
Ehitusplatsi üldplaani koostamisel olid näidatud tõstemehhanismide, olmesoojakute, ladustamise kohad. Oli arvestatud objekti elektri- ja veevajadus.
Olid koostatud kaks tehnoloogiakaarti, kus on kirjeldatut detailselt tööde järjekord ja tehnoloogia. Kirjeldati kvaliteedi ja tööohutuse nõuded, tööde tegemiseks vajalikud tööriistad. Graafilisises osas toodi välja töökestvuse aeg mahud ja brigaadi kooseis.
Kõige lõpus kirjeldatud kuidas tagada objektil töö- ja tuleohutus normid. Antud töös oli koostatud neli graafilist joonist.
Ühe maja ehitamisel selgus et omahind ilma käibemaksu ja ettevõtte kasumita on 2 239 109 eurot, millest ehitusplatsi korralduskulud ja üldkulud on 257 416 euro, mis moodustavad sellest summast 11,4%.
Ehitus algab esialgselt augustis. Lõputöö tegemise ajal on käimas hange esimese seitsme maja kohta.
Varesemalt töökogemus samal valdkondades aitas autoril üle vaadata eelnev tööoskus ja mõista milliseid teadmisi ja oskusi on vaja veel rakendada, et tulevikus saada parem tulemus ehitustööde planeerimisel ja organiseerimisel.The topic chosen for the present diploma thesis is the organization of construction works.
The data from the architectural project created by the design bureau Gelikoid OU is used for writing the diploma thesis. It is planned to construct a residential area which will include fifteen private two-storey houses and a kindergarten.
The architectural solutions are specified and construction conditions are described in the present thesis as well as the scope of work is calculated, on the basis of which an estimate of the construction project is prepared. Afterwards, calculations on the costs of 1 meter of construction are made from these data, and also the amount for the organization of construction is calculated .
A schedule of construction works is drawn up and time standards spent on the main stages of construction works are indicated, based on the author's previous experience in the construction of this type of buildings.
The amount of workforce to carry out these types of works is specified. The data of technical values of soil and geological survey are given.
A general construction plan is drawn up for better organization of construction works and the logic of planning construction works is shown.
The general plan contains the boundary of the fenced construction site, gates for entry and exit of vehicles, location of construction cars, storage of construction materials, temporary roads, location of lifting mechanisms and their sectors of operation. The locations of water cranes and electrical panels are indicated.
Two flow sheets are drawn up, describing the sequence of works, indicating what mechanisms are required to carry out these works, describing the amount of time and resources spent . In addition, the thesis describes the requirements for safety and quality of labor.
The buildings are designed with a monolithic slab foundation. Bearing walls are built on the basis of lightweight expanded clay blocks FIB0-3. For intermediate ceiling ceilings 265 mm hollow core panels were used. The facade of the building is insulated with 250 mm thick polystyrene foam and covered with mineral plaster.
According to the estimate for construction, the cost of construction works for one private house is estimated at 2 239 109 EUR excluding value added tax, of which the cost of organizing construction activities is 257 416 EUR.
The construction will tentatively start in August. At the time of the thesis, a tender for the first seven houses is being conducted
Profitability Formation and Evaluation of a Retail Company
No full textLõputöö eesmärk oli hinnata Select NOR OÜ tasuvust aastatel 2018- 2020.
Finantsmajandusliku olukorra analüüsimine on ettevõtte jaoks üks efektiivsemaid mooduseid ettevõtte edukuse määramiseks. Arvestades pidevalt muutuvat majanduskeskkonda ning et viimastel aastatel on paljude ettevõtete tegevus COVID-19 viiruse tõttu häiritud, on just praegu eriti oluline teada, kuidas juhtida oma ettevõtet nii, et ettevõte oleks jätkusuutlik ning tegutseks kasumlikult ning leida kiiresti üles need kohad, mis vajaksid võib-olla suuremat tähelepanu. Seega aitab finantsanalüüs juhtkonnal langetada teadlikumaid otsuseid ja valikuid tagamaks ettevõttele paremat positsiooni turul.
Select Nor OÜ müügitulu tuleneb põhiliselt kahelt tegevusalalt – nendeks on rõivaste ja jalatsite hulgimüük ning jaemüük posti või interneti teel. Kui 2018. a ja 2019. a teeniti müügitulu üle 4 miljoni euro – vastavalt siis 2018. aastal 4 459 945 eurot ja 2019. aastal 4 062 576 eurot, siis 2020. aastal vaid 3 628 563 eurot.
Ettevõte tegutseb nii Baltimaades kui ka Skandinaavias. Suurimat müügitulu on ettevõtte teeninud stabiilselt Eesti ja Soome turul, tunduvalt väiksem osakaal on aga Läti ja Leedu turul. Kuigi ettevõte omas veel 2019. aasta alguses ka Poolas tegutsevat tütarettevõtet, siis ebarahuldavate müügitulemuste tõttu suleti see haru 2019. aastal täiesti. Üldine müügitulu langus on arvatavasti seotud valitsenud COVID-19 epideemiaga ning seeläbi ka tekkinud tarneraskustega ning vähenenud tootevalikuga.
Select Nor OÜ kasumiaruande horisontaalanalüüsil on 2019. aastat võrreldud 2018. ja 2020. aastaga, sest just 2019. aastal alustati ettevõtte ümber struktureerimisega mille käigus lisaks tütarettevõtte Poolas sulgemisele toodi Eestisse üle kogu ladu.
Analüüsi tulemusena on näha, et ettevõtte müügitulu vähenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 9% võrra. Suurimat langust näitasid 2018. aastaga võrreldes muud äritulud (48%) ja mitmesugused tegevuskulud (39%). Kaubad, toore, materjal ja teenused real näeme 5% langust ning muudel ärikuludel 1%. Suurenesid kulud tööjõule (4%). Hoolimata põhivarade kulumi 9% tõust suudeti lõpuks 2019. aastal ärikahjumit 2018. aastaga võrreldes 39% vähendada.
Vaatamata soliidsest muude finantstulude ja -kulude tõusust (465%) ja sellel aastal dividendide mitte maksmisest ei suudetud 2019. aastat siiski kasumiga lõpetada.
2020. aastaga võrreldes selgub, et müügitulu on veelgi langenud, jõudes nüüd juba 11% peale. Muude äritulude langus on pidurdunud ning jääb nüüd võrreldes eelneva aastaga vaid 10% peale. Ka mitmesuguseid tegevuskulusid on suudetud 26 protsendipunkti võrra vähendada ning langus jääb 13% peale. Kõikidel aastatel kulud kahjuks ületasid kokkuvõtvalt siiski tulusid ning tuli lõpetada majandusaastad kahjumiga.
Kasumiaruande vertikaalanalüüsi tulemusena selgus, et suurima kulu moodustasid kõigil kolmel aastal müügitulust kaubad, toore, materjal ja teenused – vastavalt siis 2018. aastal 74,18%, 2019. aastal 77,21% ja 2020. aastal 79,04%. Mitmesuguseid tegevuskulusid on suudetud võrreldes 2018. aastaga, kui näitaja oli 18,22% peal, vähendada 2019. aastal 12,16% peale ning 2020. aastal veel pisut, saavutades 11,91%. Tööjõukulud on küll 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga tõusnud 10,58% pealt 12,09%ni, kuid tõus on 2020. aastal stabiliseerunud ning jäänud 12,97% peale.
Select NOR OÜ puhasrentaablus on viimasel 3 aastal olnud pidevalt kahjumlik, tõustes viimasel, s.o 2020. aastal lausa -9%ni, mis tähendab, et iga ettevõttesse paigutatud euro pealt teenis ettevõtte 9 senti kahjumit.
Ka on ettevõtte omakapitali rentaablus on 2018. aastast alates negatiivne (-42,22%). Tegi küll korraliku tõusu ning jõudis 2019. aastaks kõigest -0,03% tasemeni, kuid kahjuks 2020. aastal taas langes -10,61%ni. Näitaja drastilise languse 2018. aastal põhjustas osaliselt kindlasti ka dividendide väljamaks.
Võrreldes ettevõtte müügikäibe ärirentaabluse näitajaid selgus, et tulemused on viimastel aastatel olnud negatiivsed. 2018. aastal oli näitaja -2,57%. Järgmisel aastal suudeti teha väike tõus ning näitaja tõusis -1,73% peale, langedes 2020. aastal lausa -4,15%le. Järelikult on ettevõtte põhitegevuse efektiivsus viimastel aastatel olnud langevas trendis.
Samas selgus, et kui 2019. aastal oli varade käibekordaja väärtus 1,75, siis 2020. aastaks oli see tõusnud 2,11 peale. See tähendab, et võrreldes eelneva aastaga on varade kasutamine muutunud efektiivsemaks ning iga varasse investeeritud 1€ kohta teenib ettevõte nüüd müügitulu 2,11€ varasema 1,75€ asemel.
Arvestades, et varude ehk kaupade müük on ettevõtte põhitegevus, siis on võrreldes 2019. aastaga hakatud ka varusid 2020. aastal efektiivsemalt kasutama.
Autoripoolsed ettepanekud kasumlikkuse parendamiseks oleksid:
• arvestades üldist varude ringluskiirust vaadata kord kuus üle pikalt laos seinud toodete oodatav kasumimarginaal ning selle vastav korrigeerimine
• ettevõttele kuuluva ulatusliku laopinna osaline väljarentimine, mis aitaks vähendada püsikulusid
Kolme analüüsitud aasta põhjal võib järeldada, et läbiviidud muudatused (tütarettevõtte sulgemine Poolas ning töökorralduse ümberstruktureerimine) ei ole toonud oodatud kasu.
Lõputöö käigus kaardistas autor tulude ja kulude arvestuse ning juhtimise teoreetilised alused. Samuti sai selgitatud välja kasumi kujunemise alused, kuidas teostada kasumiaruande- ning tasuvuse analüüsi ning millised oleksid teoreetilised võimalused rentaabluse parendamiseks.
Autori arvates sai töö eesmärk täidetud.The aim of the thesis was to evaluate the profitability of Select NOR OÜ for the years 2018-2020.
Analyzing the financial situation is one of the most effective ways for a company to assess its success. Given the constantly changing economic environment and the disruption caused to many businesses in recent years due to the COVID-19 virus, it is especially important now to know how to manage a company so that it remains sustainable and profitable, quickly identifying areas that may require greater attention. Therefore, financial analysis helps management make more informed decisions and choices to ensure a better market position for the company.
Select Nor OÜ's revenue mainly comes from two lines of business – wholesale of clothing and footwear, and retail sales via mail or internet. While sales revenue exceeded 4 million euros in both 2018 and 2019 – specifically 4,459,945 euros in 2018 and 4,062,576 euros in 2019 – it dropped to only 3,628,563 euros in 2020.
The company operates in both the Baltics and Scandinavia, with the highest revenue consistently coming from the Estonian and Finnish markets, while Latvia and Lithuania contribute a smaller share. Although the company had a subsidiary operating in Poland at the beginning of 2019, it was closed down completely due to unsatisfactory sales results. The overall decline in revenue is likely linked to the prevailing COVID-19 epidemic and the resulting supply chain disruptions and reduced product range.
Horizontal analysis of Select Nor OÜ's income statement compares 2019 with 2018 and 2020 because restructuring began in 2019, during which the entire warehouse was relocated to Estonia in addition to the closure of the Polish subsidiary. The analysis shows that the company's revenue decreased by 9% in 2019 compared to 2018. The largest declines were in other operating income (48%) and various operating expenses (39%) compared to 2018. Cost of goods sold, raw materials, materials, and services decreased by 5%, while other business expenses decreased by 1%. Despite a 9% increase in depreciation of fixed assets, the company managed to reduce operating losses by 39% in 2019 compared to 2018.
Despite a significant increase in other financial income and expenses (465%) and the decision not to pay dividends that year, the company still ended 2019 with a loss.
Compared to 2020, it is evident that revenue has further decreased, reaching 11%. The decline in other operating income has slowed down, now standing at only 10% compared to the previous year. Various operating expenses have been reduced by 26 percentage points, with the decline standing at 13%. Unfortunately, expenses exceeded revenues in all years, resulting in financial years ending with losses.
Vertical analysis of the income statement revealed that the largest expense in all three years was cost of goods sold, raw materials, materials, and services – accounting for 74.18% in 2018, 77.21% in 2019, and 79.04% in 2020. Various operating expenses were reduced from 18.22% in 2018 to 12.16% in 2019 and slightly further to 11.91% in 2020. Although labor costs increased from 10.58% in 2019 to 12.09% in 2020, the increase stabilized that year at 12.97%.
Select NOR OÜ's net profit margin has been consistently negative over the last 3 years, reaching -9% in 2020, meaning the company incurred a loss of 9 cents for every euro invested.
Additionally, the return on equity has been negative since 2018 (-42.22%). Although there was a significant increase, reaching only -0.03% by 2019, it unfortunately fell again to -10.61% in 2020. The drastic decline in 2018 was partially caused by dividend payouts.
Comparing the company's turnover ratio with its business profitability, it's evident that the results have been negative in recent years. In 2018, the ratio was -2.57%. There was a slight increase the following year, reaching -1.73%, but it dropped to -4.15% in 2020. Therefore, the efficiency of the company's core activities has been declining in recent years.
However, it was found that while the asset turnover ratio was 1.75 in 2019, it had risen to 2.11 by 2020. This means that asset utilization has become more efficient, with the company now generating €2.11 in revenue for every euro invested, compared to €1.75 in the previous year.
Author's suggestions for improving profitability is to review the expected profit margin of slow-moving inventory items monthly and make adjustments accordingly, considering the overall inventory turnover rate. Also to consider partially rent out the company's extensive warehouse space, which would help reduce fixed costs.
Based on the analysis of the three years, it can be concluded that the changes made (closing the subsidiary in Poland and restructuring the workflow) did not bring the expected benefits. During the thesis, the author mapped out the theoretical foundations of revenue and expense accounting and management. The fundamentals of profit formation were also explained, along with how to conduct income statement and profitability analyses, and theoretical possibilities for increasing profitability.
The author believes that the objective of the thesis was achieved
Impact of Planned Service Level Standards on Public Route Networks in Põlva and Võru Counties
No full textHinnangud ühistranspordi kvaliteedile on subjektiivsed, kui puuduvad kindlad standardid ja nõuded, millele kliendid, vedajad ning teenuse tellijad saaks toetuda. Kliendi vaade ja teenusepakkuja vaade teenusele erineb ning ühtne arusaam teenuse kvaliteedist puudub. Teenustaseme normid aitavad luua ühtlased nõuded sellele, kuidas liinivõrk peaks toimima ja millise sagedusega ühistransport liikuma. Piirkondlikud erinevused rahvastiku paiknemises panevad proovile teenuse tellijate ja vedajate võimekuse leida optimaalseid lahendusi. Ühelt poolt püütakse katta võimalikult laia peatuste võrku, teisalt aga hoida kulud madalad.
Teoreetilises osas kirjeldas autor uurimuse tausta, andes ülevaate olulisematest kvaliteedinäitajatest ja trendidest liikuvuses ning varasematest samateemalistest uuringutest. Autor tõi välja planeeritavate teenustaseme normide näitajad ja klassid ning tutvus lepingutega, mis määravad teenuse kvaliteeti ja kus kirjeldati piirkonna liinivõrku.
Metoodilises osas tutvustas autor andmete allikaid, metoodikat, hinnatavaid ühistranspordi komponente ja erinevusi ühistranspordi korraldamisel.
Empiiriline osa esitles analüüsi tulemusi ja nende mõju liinivõrgule Mittetulundusühingu Kagu Ühistranspordikeskus piirkonnas. Analüüsi tulemusel saab öelda, et normid ilma piirkondliku arengustrateegiasse integreerimiseta teenuse kvaliteeti ilmselt ei tõsta. Olemasolev liinivõrk juba vastab paljuski planeeritavatele normidele, vajades vähesel määral muudatusi tööaegades ja mõne ühenduse lisamist. Kui analüüsi kaasata maakonnaplaneeringu keskuste loogika, siis muutub teenustaseme tõstmine põhjendatuks. Autor soovitab, et teenustaseme normidest lähtuvalt peavad maakondlikud arengustrateegiad paika panema piirkonnad ja keskused, kus tuleb ühenduste arv hoida kindlal tasemel.
Nõudepõhise transpordi suured kulud ei soosi selle kasutuselevõttu sellisel kujul nagu praegu toimiv sotsiaaltranspordi teenus või seni katsetusel olnud mudelid. Alternatiiviks nõudepõhisele ühistranspordile üleminekul oleks väiksemate busside laialdasem kasutamine regulaarliinidel. Välja pakutud lahendused eeldavad paljuski olemasoleva liinivõrgu ümberkujundamist.
Teenustasemete mõju on kvalitatiivsete normide jõustamine läbi ühtsete mõõdikute kehtestamise. Sõltuvalt liinivõrgu rahastamismudelist ja selle sõltuvusest teenustasemetest võib see tähendada ka ühenduste arvu vähendamist või lisakohustusi omavalitsustele piirkondades, kus teenustase ületab planeeritavaid norme.
Olemasoleva liinivõrgu ja ühenduste mahuga liikumisvõimalused oluliselt ei parane. Autori arvates võib kvaliteeti ohustada surve normtasandi ühenduste viimiseks baastasandile, sest rahvaarv teenuspiirkonnas pole piisav, et õigustada kõrgema taseme rakendamist.
Uute normide kehtestamine aitab ühtlustada teenuse kvaliteeti ja loob paremad mõõdikud teenuse hindamiseks. Teenustaseme normid üksi sõitjate arvu piirkonnas ei suurenda, küll aga loovad need eeldused, mis võimaldavad luua tingimused sõitjate arvu tõusuks pikemas perspektiivis.Assessments of public transport quality are subjective when there are no specific standards and requirements that customers, carriers, and service providers can rely on. The perspective of the customer and the service provider on the service differs, and there is no unified view of service quality. Service level standards help establish the foundations for how the route network should operate and at what frequency public transport should run. Regional differences in population distribution test the ability of service providers and carriers to find optimal solutions. On one hand, there is an attempt to cover as wide a network of stops as possible, while on the other hand, costs are kept low.
In the theoretical part, the author described the background of the study, providing an overview of the most important quality indicators and mobility trends, as well as previous similar studies, considering both population aging and issues of dispersed settlement. The author outlined the indicators and classes of planned service level standards. They reviewed contracts that currently determine service quality and described the regional route network.
In the methodological part, the author introduced data sources, methodology, evaluated public transport components, and differences in public transport organization.
The empirical part presented the results of the analysis and their impact on the route network in the NGO Kagu Ühistranspordikeskus service region. Based on the analysis, it can be said that without integrating standards into regional development strategies, service quality is unlikely to improve. The existing route network already largely meets the planned standards, requiring some changes in line operating hours and the addition of some connections. If the logic of county planning centers is included in the analysis, raising the service level becomes justified. The author recommends that, based on service level standards, regional development strategies must establish areas and centers where the number of connections needs to be maintained at a certain level. In the planned form, the main impact lies in establishing uniform standards and metrics throughout public transport.
The high costs of demand-based transport do not favor its adoption in its current form. As an alternative to demand-based public transport, there could be wider usage of smaller buses on regular routes. The proposed solutions largely require the restructuring of the existing route network.
The impact of service levels lies in establishing qualitative standards through the imposition of uniform metrics. Depending on the funding model of the route network and its dependence on service levels, this could also mean a decrease in the number of connections or additional obligations for local governments in areas where the service level exceeds planned standards.
The existing capacity of the route network and connections does not significantly improve mobility options. As a risk to quality, the author sees possible pressure to reduce connections to the base level because the population in the service area is not sufficient to justify a higher level. The establishment of new standards helps standardize service quality and creates better metrics for evaluating the service. Service level standards alone do not increase the number of passengers in the area, but they create conditions that allow for the creation of conditions for increasing passenger numbers in the long run
Optimizing Demand-Driven Material Flow in the Assembly Line on the Example of Hanza Mechanics Tartu AS
No full textEttevõtte koostetehases liiguvad materjalid koosteliinidele peamiselt läbi komplekteerimise ning tootmises olevate vaheladude kaudu. 76% teravilja niiskusanalüsaatori koosteliinis kasutatavatest materjalidest võetakse tootmise asukohtadest, mistõttu on sujuva materjalivoo tagamiseks oluline, et sellised materjalid oleksid alati vahelaos olemas õiges koguses, õigel ajal ning õiges asukohas. Puudulike vahelaoprotsesside tõttu ei ole need materjalid alati riiulitest leitavad ning seetõttu peavad täiendamisprotsessi sekkuma tootmistöötajad, tekitades sellega koosteliinis lühiajalisi tootmisseisakuid.
Lõputöö eesmärgiks oli kaardistada koosteliinis kasutatavate materjalide tehasesisene liikumisteekond, tuvastamaks vahelao kasutamisega tekkivad kitsaskohad ja nende juurpõhjused. Püstitatud eesmärk oli Hanza Mechanics Tartu AS jaoks vajalik seetõttu, et selgitada kahe kasutuses oleva täiendamismeetodi positiivseid ja negatiivseid külgi ning tuua välja vahelao kasutamisega tekkivad probleemid ning kriitilised aspektid, mille tõttu kulutatakse täna ressursse ja väärtusloovat aega. Tänu kitsaskohtade tuvastamisele on ettevõttes võimalik planeerida parendustegevusi, mille läbi hoida kokku kulusid ning parendada materjalide planeerimist.
Lõputöö empiirilises osas kaardistati koosteliini tootmisvoog ning vahelaoga seonduvad ülesanded ja kitsaskohad. Läbi struktureerimata intervjuude ja tööpäeva vaatluste koostati tänane koosteliini materjalide liikumisteekond. Samuti kaardistati vahelaos olevate laoartiklite hetkeolukord ning nende liikumine vahelao, põhilao ja töökohtade vahel.
Liikumiskannete analüüsimisel selgus, et täitmiskogused olid ebaregulaarsed ja riiulitesse ei viidud sellist kogust, mis sinna tegelikult mahuks. Madalad täitmiskogused tõid kaasa endaga tihedad täitmisvajadused. 2023. aastal teostati üle kuue tuhande vahelao täitmise, millest Perten tootmisala töötajad kulutasid kanban materjalide täiendamistellimuste edastamisele umbes 50 tundi väärtustloovat aega. Samuti selgitati lõputöös välja vahelao kasutamisega tekkivad kitsaskohad:
• Materjali tellimuspunktide määramisel ei ole võetud arvesse olulisi tegureid, mis mõjutavad laosaldo täpsust ja seetõttu võib toimuda ebatäpsete täiendtellimuste edastamine. Tellimuspunkt on määratud tehnoloogi enda soovi järgi.
• Kasutuses olevad täitmismeetodid ei võimalda täita vaheladusid maksimaalse tasemeni.
• Vahelao protsesside ohje on puudulik ning puudub teave hetkeolukorrast, mistõttu esineb puudusi nii laoartiklite haldamisel kui ka protsesside ülesehituses.
Tulevikus võiks ettevõte analüüsida ka teiste koosteliinide vaheladude kasutuspõhimõtteid ning rakendada tehtud ettepanekuid üle tehase ka teistesse koosteliinide vaheladudesse.In the assembly factory, the assembly line material feeding is primarily done through kitting and by production kanban shelves. 76% of the materials used in the assembly line are sourced from the production kanban location. To ensure a smooth material flow, it is essential that materials in the kanban location are always available in the correct quantity, at the right time, and in the right location. Unfortunately, in some cases, materials in the production shelves are not always available, requiring assembly line workers to intervene in the replenishment process, thereby causing temporary production downtime on the assembly line.
The aim of the graduation thesis was to map the internal movement pathway of assembly line materials in order to identify bottlenecks and root causes during the movement. The set objective was necessary for Hanza Mechanics Tartu AS to elucidate the positive and negative aspects of two replenishment methods in use, and to highlight the problems and critical aspects arising from the use of kanban shelves, which currently waste resources and value-added time. Thanks to the identification of the bottlenecks, the company can plan improvement activities to save costs and enhance material planning.
In the empirical part, the production flow of the assembly line and the tasks and issues related to the production kanban shelves were mapped out. Through unstructured interviews and process observations, the current flowchart of materials in the assembly line was compiled. Additionally, the current status of kanban materials, and their movement between the kanban shelves, warehouse, and assembly line was mapped out.
Upon analyzing the stock movement transactions, it was found that fill quantities were irregular, and shelves were not stocked with amounts that would actually fit. In 2023, over six thousand replenishments were performed, with Perten production area employees spending approximately 50 hours of value-added time on transmitting kanban material replenishment orders. The identified bottlenecks were:
• Essential factors affecting inventory accuracy were not taken into account when determining material reorder points, leading to inaccurate replenishment orders.
• Existing replenishment methods do not allow for filling the shelves to maximum levels.
• Kanban process design is inadequate, and there is a lack of information on the current situation.
In the future, the company could implement the proposals, what was made, across the factory
Via 3l Freight OÜ rental trailer fleet analysis
No full textEesti transpordi- ja laondussektoril on olnud keerulised ajad juba viimased neli aastat ning
kaubamahtude taastumist koroonaeelsele ajale ei paista hetkel kuskilt. Logistikaga tegelevad
ettevõtted peavad üle vaatama ettevõtte tekitatud kulud, et toime tulla tavapärasest kõvasti
väiksemate tuludega. Vedusid korraldavatel ettevõtetel on peamised kulud seoses
masinapargiga. Sellest tulenevalt on oluline, et haagisepark oleks võimalikult väikeste
kuludega ning haagised võimalikult suure kasutusega.
Käesoleva töö “Via 3l Freight OÜ renditava haagisepargi analüüs” eesmärgiks oli analüüsida
ettevõtte Via 3L Freight renditava haagisepargi kasutust ning sellega kaanevaid kulusid 2022.-
2023. majandusaasta näitel ning anda autori poolne hinnang senisele masinapargi kasutusele
ja võimalusel tuua välja masinapargi kasutamise kitsaskohad.
Töö eesmärkidest lähtudes püstitas töö autor kaks uurimisküsimust:
1. Kui efektiivselt on kasutanud ettevõte Via3L Freight OÜ enda olemasolevat
haagiseparki 2021-2023 majandusaastate näitel?
2. Milline oleks analüüsist tulenevalt masinapargi optimaalne suurus?
Esimesele uurimisküsimusele vastuse saamiseks tutvus autor esmalt ettevõttepoolse
haagisekasutuse süsteemi ning põhimõtetega. Seejärel jagas autor haagisepargi haagise
tüüpide põhjal nelja gruppi. Kõigil neljal grupil analüüsiti kulude ja tulude aruandeid ning
nende põhjal toodi välja haagiste kasutuprotsendid ning arvutati tasuvusnäitajad. Nende
näitajate põhjal hindas autor haagiste kasutust analüüsitud perioodil väga heaks. Haagised
tegid kogu uuritavast ajast tööd 80,3% ning keskmine tasuvus kõikide haagiste peale oli 2,46.
Kõige paremini oli ettevõtte poolt ära kasutatud multitemperatuur-haagiseid, mis tegid tööd
93,47% ajast ning mille tasuvusnäitaja oli 3,15. Ainsa kitsaskohana tõi autor välja
platvormhaagiste 2022. majandusaasta kasutuse. Sellel perioodil kasutati platvormhaagiseid
46,16% ajast. Selle kitsaskoha parandas aga ettevõte ära juba 2023. majandusaasta alguses,
kui tehti lepingumuudatus platvormhaagiste rendilepingus. Lepingumuudatusest tulenevalt ei
pidanud Via 3L Freight enam maksma renti platvormhaagiste seisupäevade eest. Tänu sellele
muudatusele kadus kohustus platvormhaagiste kasutuseks ning ettevõte sai haagiseid
kasutada ainult siis, kui selleks oli kliendi soovidest tulev vajadus.
Masinapargi optimaalse suuruse hindamine kujunes töö käigus raskemaks, kui autor oskas
seda esmalt arvata. Seda põhjusel, et haagiste kasutus sõltub väga paljudest erinevatest
teguritest, millest kõige suuremat mõju avaldab turul saadaval olev töö hulk. Kuna logistika
turg on hetkel kaubamahtude poolest ebastabiilne on ka raske hinnata kui palju läheb
tulevikus täpselt haagiseid kaupade vedamiseks vaja. Sellest tulenevalt soovitaks ettevõttel
rentida tavapärasest rohkem haagised lühiajalise rendilepinguga. See muudab küll haagiste
rendi kallimaks, kuid tagab võimaluse ootamatute kaubamahtude muutuste puhul kiirelt
reageerida ning haagisepargi ühikulist tuurust vastavalt muutaThe Estonian transport and warehousing sector has had difficult times for the past four years,
and there is currently no sign of a return to the pre-coronavirus trade volume. Logistics
companies have to review the incurred costs to cope with much lower revenues than usual.
Logistic companies that offer transports services themselves usually have the main costs
related to the machine fleet. Because of that, it is important that the machine fleet has the
lowest possible costs and the machines have the highest possible use.
The aim of this thesis "Via 3l Freight OÜ rental trailer fleet analysis" was to analyse the use of
Via 3L Freight's rented trailer fleet and the related costs for the financial year 2022-2023, and
to give the author's assessment of the current use of the fleet and, if possible, to point out
the bottlenecks in the use of the fleet.
Based on the objectives of the thesis, the author set two research questions:
1. How efficiently has the company Via3L Freight OÜ used its existing fleet of
trailers in the financial years 2021-2023?
2. What would be the optimal size of the fleet based on the analysis?
In order to answer the first research question, the author first studied the system and
principles of company trailer usage. The author then divided the fleet into four groups based
on trailer types. For each of the four groups, the cost and income statements were analysed
and used to establish the utilisation rates of the trailers and to calculate the profitability
indicators. On the basis of these indicators, the author considered the utilisation of trailers to
be very good over the period analysed. The trailers worked 80.3% of the total time studied
and the average rate of return for all trailers was 2.46%. The best utilisation by the company
was of the multi-temperature trailers, which performed 93.47% of the time and had a
profitability indicator of 3.15. The only bottleneck identified by the author was the use of
platform trailers in financial year 2022. In this period, platform trailers were used 46.16% of
the time. However, this bottleneck was corrected at the beginning of the financial year 2023,
when a contractual amendment was made to the contract for the hire of platform trailers. As
a result of the contract amendment, Via 3L Freight no longer had to pay rent for the downtime
of the platform trailers. As a result of this amendment, the obligation to use the platform
trailers was abolished and the company was only able to use the trailers when the need arose
at the customer's request.
Estimating the optimum size of the machinery fleet turned out to be more difficult than the
author first thought. This is due to the fact that the use of trailers depends on a large number
of different factors, the most important of which is the amount of work available on the market.
As the logistics market is currently unstable in terms of volumes, it is also difficult to estimate
exactly how many trailers will be needed to transport goods in the future. Consequently, it
would be advisable for the company to rent more trailers than usual on short-term leases.
This will make the rental of trailers more expensive, but will ensure the possibility to react
quickly to unexpected changes in the volume of goods and to adjust the unit fleet accordingly
Financial Analysis Based on Insenerehituse AS
No full textÄriühingute peamine eesmärk on omanikele tulu teenida. Finantsanalüüs on võimalus möödunud perioodide majandusaruannete põhjal leida vajakajäämised varasemates finantsotsustes, pakkuda võimalusi hetkeolukorra parendamiseks ning tõsta seeläbi ettevõtte kasumlikkust. Lõputöö eesmärk oli hinnata Insenerehituse AS finantsnäitajaid muutunud majandustingimustes, et teha vajadusel juhtkonnale ettepanekuid tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Lõputöö ülesehitus on deduktiivne, metodoloogiline lähenemine kvantitatiivne ning andmed on kogutud struktureeritud dokumendivaatlusega. Finantsanalüüsi teostamiseks kasutati Insenerehituse AS 2018.-2022. majandusaasta aruannete põhiaruandeid ning lisasid, mille põhjal viidi läbi horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs.
Insenerehituse AS majandusaasta aruannete horisontaal- ning vertikaalanalüüsist nähtus, et ettevõtte bilansimaht, mis oli varasematel aastatel stabiilselt tõusnud, langes viimasel analüüsitaval aastal 18,5%. Langus tulenes nõuete enam kui 73%-sest vähenemisest. Käibevaradest moodustas 49,3% raha. Raha suur osakaal on selgitatav 2021. aastal kõrgel tasemel olnud nõuete vähenemisega. Passivakirjetest moodustavad olulisema osa kirje võlad ja ettemaksed all kajastatav ehitustööde arvestuslik ettemaks ning eelmiste perioodide jaotamata kasum, millest viimase osakaal on tõusnud 47%-ni. Insenerehituse AS-il pikaajalised laenukohustised puuduvad ning lühiajalisena kajastatud laenu jääk on marginaalne. Kasumiaruande analüüsist selgus, et ettevõte on stabiilselt suutnud müügitulu kasvatada. Viimasel aastal kasvas müügitulu 65% ehk 11 379 219 euro võrra, kuid ehitusmaterjalide suure hinnatõusu tõttu kasumimarginaal langes ning aruandeaasta kasum vähenes 1,97 mln euro võrra. Rahavoogude aruande analüüsist nähtus, et äritegevuse rahavoog oli 2021. aastal negatiivne hüppeliselt tõusnud nõuete ning samaaegselt vähenenud kohustiste tõttu. Investeerimistegevuse rahavoog oli kõrgeim aastal 2021, kui ettevõte väljastas suures summas laenu. Aastal 2021 investeeriti põhivarasse soetades eritehnikat, mis võimaldab ettevõttel tõsta konkurentsivõimet. Finantseerimistegevuse rahavood on tõusvas trendis ning koosnevad valdavalt välja makstud dividendidest.
Suhtarvude analüüsis hinnati ettevõtte lühiajalist maksevõimet ehk likviidsust, kapitali struktuuri, efektiivsust ning tasuvust ehk rentaablust. Likviidsussuhtarvude analüüsist nähtus, et Insenerehituse AS-i maksevõime on väga heal tasemel, mis on selgitatav väga kõrge raha osakaaluga varadest. Raha osakaal varadest tõusis 2022. aastal 49%-ni, ulatudes üle 8 mln euro. Sellisel hulgal vaba raha hoidmine on ebaotstarbekas. Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevõime analüüs kinnitas bilansi horisontaalanalüüsis nähtut, et ettevõtte kohustiste ehk võõrkapitali osakaal on langenud 36%-ni. Seega ettevõte kasutab investeeringute rahastamiseks omakapitali. Kaalutletult on soetatud materiaalset põhivara ning paaril viimasel aastal ka välja antud pikaajalisi laene intressitulu teenimiseks. Efektiivsuse hindamisel selgus debitoorse võlgnevuse käibevälte ning kreditoorse võlgnevuse käibevälte kõrvutamisel, et ettevõte on kreeditoridele arveid tasunud kiiremini, kui on tulnud laekumised klientidelt. Taoline maksekäitumine on selgitatav vaba raha olemasoluga, mis võimaldab ostjate tasumisi ära ootamata tarnijatele arvete eest tasuda. Rentaabluse suhtarvud näitavad, et suur hinnatõus tingis müügikäibe puhasrentaabluse vähenemise. Samas võib väita, et vaatamata viimati nimetatud näitaja langusele on 2022. aasta koguvara ning omakapitali tootlikkus jätkuvalt väga heal tasemel.
Analüüsi tulemuste põhjal saab väita, et ettevõtte majandustulemused on langenud viimaste aastate kriiside tõttu, kuid raskustega on saadud edukalt hakkama ning ettevõte on säilitanud kasumlikkuse. Ettevõtte tegevus on olnud jätkusuutlik, kuid kasutamata on jäetud lisatulu teenimise võimalused.
Lähtuvalt Insenerehituse AS finantsmajandusliku olukorra analüüsi tulemustest on autoripoolsed ettepanekud ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks järgnevad:
• leida sobivad võimalused vaba raha lühiajaliseks investeerimiseks täiendava intressitulu teenimiseks;
• pikendada tarnijatele võlgade tasumise perioodi, et kasutada lühiajalise investeerimise võimalust intressitulu teenimiseks;
• võimalusel tõsta teenuste hinda;
• pikaajalisi investeeringuid rahastada pikaajalise laenukapitaliga.
Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud.The title of the thesis is Financial analysis based on Insenerehituse AS.
Insenerehituse AS is a company primarily engaged as a main contractor in the field of port construction. In addition, they operate in the areas of environmental construction and remediation of residual pollution, as well as providing subcontracting services in hydraulic engineering. Founded in 2002 as a successor to Eesti Vesiehituse AS, the company is based on Estonian capital.
Since the outbreak of the COVID-19 pandemic in 2020, the economic pressure on businesses has been significant. High geopolitical tensions continue to impact the near future. Crises have led to increased transportation costs, extended delivery times, affecting production schedules, and increased price pressures. Insenerehituse AS has acknowledged the limited impact of COVID-19 on its business activities, while also recognizing the more significant impact of the Russia-Ukraine conflict on input prices of construction materials and the labor shortage among subcontractors. Although the economic results of Insenerehitus AS have been very good despite the turbulent times, and the forecasts for the future also foresee economic recovery, they also must adapt to the changed economic environment and deal with ensuring competitiveness, as the company is significantly affected by public procurement and seasonality.
The aim of the thesis is to evaluate the financial indicators of Insenerehituse AS in changing economic conditions, in order to make proposals, if necessary, to the management of Insenerehituse AS to ensure the sustainability of its operations.
The following tasks have been set to achieve the aim of the thesis:
• develop the methodology of the thesis;
• create a theoretical framework based on professional literature for conducting financial indicator analysis;
• evaluate the financial indicators of Insenerehituse AS for the years 2019-2022 based on the theoretical framework;
• draw conclusions from the analysis and submit proposals to the management of Insenerehituse AS to ensure the sustainability of the company.
The horizontal and vertical analysis of the financial year reports of Insenerehitus AS showed that the company's balance sheet amount, which had steadily increased in previous years, fell by 18.5% in the last analyzed year. The decline was due to a decrease of over 73% in receivables. The company does not have any long-term loan obligations, and the remaining balance of short-term loans is marginal. From the analysis of the income statement, it was revealed that the company has consistently managed to increase its sales revenue. However, due to a significant increase in prices, the profit margin decreased in the last year, resulting in a decrease in the annual profit.
The liquidity ratio analysis showed that the liquidity of Insenerehituse AS is at a very good level, which can be explained by the high proportion of cash in assets. The proportion of cash in assets increased to 49% in 2022, exceeding 8 million euros. Holding such a large amount of idle cash is inefficient. The analysis of capital structure showed that the debt capital have decreased to 36%. Therefore, the company is using equity to finance its investments. In evaluating efficiency, it was found that when comparing the turnover of accounts payable and accounts receivable, the company has been paying its creditors faster than it has been receiving payments from customers. This payment behavior can be explained by the presence of idle cash, which allows the company to pay its suppliers without waiting for payments from buyers. Profitability ratios show that a significant increase in prices led to a decrease in net profit margin. However, despite the decline in the latter indicator, the return on total assets and return on equity for the year 2022 remain at a very good level. Based on the analysis results, it can be stated that the company's financial performance has declined due to the crises of recent years, but the challenges have been successfully overcome, and the company has maintained profitability. The company's operations have been sustainable, but opportunities to generate additional income have been overlooked.
Based on the analysis of Insenerehituse AS's financial situation, the author proposes the following recommendations to ensure the company's sustainability:
• identify suitable opportunities for short-term investment of idle cash to earn additional interest income;
• extend the payment period to suppliers to utilize the opportunity for short-term investment and earn interest income;
• consider raising the prices of services, if possible;
• finance long-term investments with long-term loan capital
Improving Workshop Efficiency at the Company VEHO AS
No full textKäesoleva lõputöö raames keskendus autor Veho AS’i Maardu esinduse töökoja efektiivsuse tõstmisele. Töö eesmärgiks oli selgitada välja järelteeninduse efektiivsuse ja kliendirahulolu langustrendi põhjused ning pakkuda välja praktilisi ettepanekuid nende näitajate parendamiseks. Autor püstitas hüpoteesi, et järelteeninduse näitajate langust mõjutavad negatiivselt: puudused töökorralduses, sisemise kommunikatsiooni probleemid ja varuosade halb kättesaadavus.
Püstitatud hüpoteesi kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks ning ühtlasi ka uurimisküsimustele vastamiseks viis autor läbi uuringu, mille raames korraldas remondikoja igapäevaste toimingute vaatlust, töötajate küsitlust ning analüüsis klientide tagasisidet. Tuginedes läbiviidud uuringu tulemustele kinnitas autor esialgselt püstitatud hüpoteesi. Remonditöökoja efektiivsuse languse ja kliendirahulolu negatiivse trendi põhjusteks osutusid järgmised tegurid:
• puudused remondikoja tegevuste ja aja planeerimisel,
• tööriistade ja seadmete hoiustamise süsteemi puudumine,
• töötajate vahelises kommunikatsioonis esinevad lüngad,
• vajalikke varuosade tarnekiirus ja varude juhtimine.
Tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks töötas autor välja lahendused, mis on kirjeldatud lõputöö neljandas osas. Töökoja töökorralduse ja igapäevaste toimingute tõhusamaks muutmiseks pakkus autor korrastada tööriistade ja remondikoja seadmete hoiustamist rakendades 5S süsteemi. Selleks on autor koostanud 5S juurutamise protsessi.
Töötajate vahelise kommunikatsiooni parendamiseks tegi autor ettepanekut kehtestada sisemise kommunikatsiooni reeglid täiendades vastavalt järelteeninduse protsessi. Autor pakkus teha olemasoleva protsessi raames muudatusi just tehniku ja kliendinõustaja suhtlemise hetkedel ning teha vastavad kontakti võtmise momendid kohustuslikuks. Ühtlasi soovitas autor võtta kasutusele lisa suhtluskanalit, et kiirendada ja tõhustada infovahetust kliendinõustaja ja tehniku vahel.
Teostatavate tööde kvaliteedi tagamiseks ja tehnikute hooletuse vähendamiseks pakkus autor pistelise kvaliteedi kontrolli juurutamist ning esitas kvaliteeditasu arvutamise maatriksi. Autor on veendunud, et kvaliteedi kontrolli rakendamine motiveerib tehnikuid teostada õiged tööd, märgata lisatööde võimalusi ning täita tellimusi õigesti esimese korraga, mis omakorda võib suurendada nii müüdud töötundide osakaalu, kui ka mõjutab positiivselt kliendirahulolu taset.
Varuosade tarne ja varude juhtimise parendamiseks pakkus töö autor võtta kasutusele varude ABC/XYZ analüüsi ning tuginedes analüüsi tulemustele täiendada ladu just nende toodetega, mis toovad kõige rohkem kasumit ning mille nõudlus on suhteliselt madalama nõudlusega. Mainitud meetmed lahendavad pikkade tarneaegadega seotud probleeme ning võimaldavad täita klientide tellimusi lühema ooteajaga.
Antud lõputöö teema on oluline mitte ainult Veho Aktsiaseltsi Maardu esindusele, vaid ka teistele ettevõttele kuna autor leiab, et töökoja efektiivsus ja kliendirahulolu on otseselt seotud ettevõtte mainega ning mõjutavad klientide lojaalsust ja usaldust. Autori välja toodud soovitused ja tehtud ettepanekud on praktilised ning kohandatavad konkreetse ettevõttele, kuid antud lõputöö võib muutuda väärtuslikuks juhendiks ka teiste autode müügi ja remondi ettevõtetele, kes soovivad oma teeninduskvaliteeti parendada. Lõputöö tulemused näitavad, et läbi probleemide lahendamise saab ettevõte mitte ainult tõsta järelteeninduse kvaliteeti, vaid ka suurendada klientide rahulolu ning seeläbi saavutada konkurentsieelise.In the context of this thesis, the author focused on improving the workshop efficiency at Veho AS's Maardu branch. The objective was to identify the causes of the decline in after-sales service efficiency and customer satisfaction trends and to propose practical suggestions for improving these indicators. The author hypothesized that deficiencies in work organization, internal communication problems, and poor availability of spare parts negatively impact the indicators of after-sales service.
To confirm or refute the hypothesized factors and answer the research questions, the author conducted a study. This involved observing the daily operations of the repair shop, surveying employees, and analyzing customer feedback. Based on the results of the study, the author confirmed the initially hypothesized factors contributing to the decline in workshop efficiency and negative customer satisfaction trend:
• Deficiencies in the planning of repair shop activities and time management.
• Lack of a system for storing tools and equipment.
• Communication gaps among employees.
• Slow delivery of necessary spare parts and poor inventory management.
To address the identified deficiencies, the author developed solutions outlined in the fourth part of the thesis. To enhance workshop organization and daily operations, the author proposed implementing the 5S system for the storage of tools and repair shop equipment, providing a detailed process for its implementation.
For improving communication among employees, the author suggested establishing internal communication rules and supplementing them according to the after-sales service process. The author recommended making changes within the existing process, especially during moments of interaction between technicians and customer advisors and making corresponding contact moments mandatory. Additionally, the author proposed introducing an additional communication channel to expedite and enhance information exchange between customer advisors and technicians.
To ensure the quality of performed tasks and reduce technician negligence, the author suggested implementing random quality control and presented a matrix for calculating quality bonuses. The author believes that implementing quality control will motivate technicians to perform correct tasks, identify opportunities for additional work, and accurately complete orders on the first attempt. This, in turn, may increase both the percentage of billed work hours and positively impact customer satisfaction.
For improving spare parts delivery and inventory management, the author proposed implementing an ABC/XYZ analysis of stocks. Based on the analysis results, the author recommended supplementing the inventory with those products that bring the most profit and have relatively lower demand. These measures address issues related to long lead times and enable the fulfilment of customer orders with shorter waiting times.
The author emphasizes the importance of the thesis topic not only for Veho AS's Maardu branch but also for other companies, as workshop efficiency and customer satisfaction are directly linked to the company's reputation and influence customer loyalty and trust. The author's recommendations and proposals are practical and adaptable to a specific company, but this thesis can also serve as a valuable guide for other automotive sales and repair companies looking to improve their service quality. The results of the thesis indicate that by addressing these issues, a company can not only improve after-sales service quality but also increase customer satisfaction, thereby gaining a competitive advantage. Not rear axle replacement, rear left drive shaft needs to be replaced
A Comparison of Public Transport Volumes on the Route Paldiski-Tallinn
No full textKoostatud töö „Ühistranspordi mahtude võrdlus suunal Paldiski-Tallinn“ eesmärk oli võrrelda valitud
ühistranspordivahendite mahtusid, hinnastamise põhimõtteid ning konkurentsi tingimustest tegutsevate
ettevõtete strateegiaid ja leida sealjuures kohaliku omavalitsuse ja riigi jaoks kokkuhoiu kohti. Töö
koostamisel lähtus töö autor avalikkusele kättesaadavatest materjalidest, ettevõtete esindajatelt saadud
andmetest, teemakohastest valdkonnaga seotud uurimustest ning ettevõtetega seotud uudistest.
Valitud teema on aktuaalne, sest kohalikud omavalitsused ja riik on seadnud eesmärgiks oma
tegevusplaanides järgida keskkonnasäästlikke põhimõtteid. Ühistranspordi toetamine ja sellele kuluva
ressursi ülevaade mängib seatud eesmärgis suurt rolli. Töö autor toob töö esimeses osas välja antud
piirkonna ühistranspordi ajaloolise tausta ning tänapäevased ühistranspordi võimalused.
Töö põhiosana toob töö autor välja eraldi mõlema transpordiviisi kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed
andmed. Bussitranspordi puhul lähtutakse antud piirkonnas teenust pakkuva Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskuse majanduslikest ning ettevõtte sotsiaalsetest andmetest. Rongitranspordi puhul
lähtub töö autor AS Eesti Liinirongid, kaubamärgiga Elron, majanduslikest andmetest ning ettevõtte
sotsiaalsetest andmetest.
Antud töö empiirilises osas on välja toodud piirkonna elanike seas läbi viidud küsitluse tulemused.
Küsitlusele vastas 70 Lääne-Harju valla elanikku. Küsitluse koondtulemusena selgus, et mõlemale
transpordiviisile on nõudlus olemas, kuid kohaliku omavalitsuse toetusest tingituna ning üldisest avaliku
ruumi korraldusest, on rongitransport populaarsem valik.
Töö viimases osas on välja toodud töö eesmärgiks seatud potentsiaalsed lahendused kitsaskohtadele.
Empiirilises osas saadud kvalitatiivsed tulemused olid töö autori jaoks osaliselt ootuspärased.
Kvantitatiivsed tulemused kinnitasid töös võrreldud andmeid. Eesmärgiks seatud transpordiviiside
võrdluse ning kokkuhoiu võimaluste tulemusena pakkus töö autor vastavalt transpordiviiside
spetsiifikale bussitranspordis välja 4 lahendust ning rongitranspordis 5 lahendust, mis on osaliselt
täidetavad ettevõtete enda poolt ning osaliselt kohaliku omavalitsuse poolt.The aim of the thesis „A Comparison of Public Transport Volumes on the Route Paldiski-Tallinn“ was
to compare the volumes of selected public transport modes, pricing principles and the strategies of
companies operating under competitive conditions, while identifying potential cost-saving opportunities
for local government and the state. The author of the thesis relied on publicly available materials, data
obtained from company representatives, relevant research related to the field and news related to the
companies when compiling the thesis.
The chosen topic is relevant because local governments and the state have set goals in their action plans
to follow environmentally friendly principles. Supporting public transport and providing an overview of
the resources allocated to it play a significant role in achieving these goals. In the first part of the thesis
the author presents the historical background of public transport in the area under study and the
contemporary public transport options available.
As the main focus of the thesis, the author presents qualitative and quantitative data separately for each
mode of transportation. Regarding bus transport, the author relies on economic and social data provided
by Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, which provides services in the area. For train transportation, the
author relies on economic and social data from AS Eesti Liinirongid, operating under the brand name
Elron.
In the empirical part of the thesis, the results of a survey conducted among the residents of the area are
presented. A total of 70 residents of Lääne-Harju municipality responded to the survey. The overall result
of the survey revealed that there is demand for both modes of transportation, but due to locate government
support and general public space management, rail transport is the more popular choice.
In the final part of the thesis, potential solutions to the identified bottlenecks are outlined. The qualitative
results obtained in the empirical part were partially expected by the author. The quantitative results
confirmed the data compared to the thesis. As a result of the comparison of the transportation modes and
the possibilities for cost savings, the author proposed 4 solutions for the bus transport and 5 solutions for
rail transport, which can be partially implemented by the companies themselves and partially by the local
government