TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Business Plan for Creating A Children's Playroom
No full textRahvusvahelise ettevõtlusuuringu järgi on peamised takistused Baltimaade elanike jaoks ettevõtlusega alustamisel vajaliku kapitali kogumine ettevõtte loomiseks (50%), kahtlused investeeringu tagasiteenimise osas mõistliku aja jooksul (40%) ja hirm läbikukkumise ees (37%). Selleks, et näha, kas planeeritud idee suudab neid muresid lahendada, on äärmiselt oluline koostada äriplaan. Äriplaani sisalduvad kirjeldused ja numbrid aitavad ennetada kulukaid vigu ning suuri eksimusi juba enne praktilise teostuse etappi.
Lõputöö uurimisobjekt on äriplaan, mis koostati alustavale ettevõttele. Äriplaani ülesehitus tugineb Sirle Truutsi poolt loodud struktuurile. Lõputöö probleem seisneb selles, et Valgamaal asuvas Tõrva vallas puudub hetkel laste mängutuba, kus saaks pidada laste sünnipäevasid või soovi korral lihtsalt lapsega mängima minna. Lõputöö sõnalise osa puhul kasutati kvalitatiivset meetodit. Vajalikud andmed järelduste tegemiseks saadi Eesti Panga, Terviseameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti ja Riigiportaali Eesti kodulehtedelt. Konkurentide paremaks mõistmiseks uuriti lähemalt Äriregistrit, nende kodulehekülgi ja sotsiaalmeediat. Kvalitatiivsete andmete saamiseks koostati lisaks SWOT analüüsile ka riskianalüüs. Lõputöö kvantitatiivsete näitajate saamiseks koostati finantsprognoosid ning viidi läbi turu-uuring, mille põhjal sai teha ka sõnalisi järeldusi ja analüüse.
Lõputöö käigus koostati äriplaan alustavale ettevõttele. Äriideeks on luua laste mängutuba, mille peamised tuluallikad on ruumide rentimine tähtpäevadeks ja tunnipiletite müümine mängutoas mängimiseks. Lisateenustena planeeritakse esimesel aastal peojärgne koristus ja jäätisemasinarent. Teisel aastal ostetakse juurde lisa müügitulu teenimiseks peotelgid ja telkidesse vajalik mööbel (laud ja kaks pinki), et neid välja rentida. Lõputöö raames viidi läbi turu-uuring, et välja selgitada huvi antud ettevõtmise vastu. Küsitlusele vastas 121 lapsevanemat ning üleüldised tulemused näitasid, et vastanute jaoks on antud ettevõtmise olemasolu piirkonnas oluline.
Tõrva Mängumaa plaanib oma tegevusega alustada 2024. aasta sügisel. Mängutoa idee sai alguse sellest, et kohalikud on mitmeid kordi maininud, et tuntakse puudust kohast, kus saaks pidada laste tähtpäevasid ning ka lihtsalt lapsega mängimas käia. Lisaks sellele on linnas äripindade üürileandja, kellel on pakkuda sobivat ruumi mängutoa loomiseks. Ettevõtte visiooniks on saada piirkonna eelistatuimaks sihtkohaks peredele, kus lapsed saavad rõõmsalt mängida ja tähistada erilisi hetki. Missiooniks on pakkuda turvalist, lõbusat ja meeldiva õhkkonnaga keskkonda lastele ja lastevanematele.
Ärikeskkond pigem toetab ettevõtte alustamist, kuna võimalik on saada alustamiseks toetusi ning erilubasid tegevusalaga alustamiseks vaja ei ole. Majanduslik olukord on hetkel Eestis raske ning see võib ka ettevõtet viia keerukasse olukorda, aga sellest tulenevalt on oluline majanduslikul käekäigul silma peal hoida ning vajadusel alustamist edasi lükata. SWOT-analüüsi koostamine aitas paremini mõista laste mängutoa tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid ning aitab äristrateegia väljatöötamisel, et maksimeerida äri edu ja minimeerida riske. Riskianalüüsist selgus, et varasema kogemuse puudumine antud tegevusalal ei pruugi olla takistuseks, kui omanik on valmis õppima, otsima nõuandeid valdkonna ekspertidelt ja võtma aega selleks, et äriplaani koostades kõiki olulisi tegureid analüüsida.
Ettevõtte peamine teenus on ruumide rentimine laste tähtpäevade korraldamiseks. Seetõttu on sihtrühmaks Tõrva vallas elavad pered, kellel on kuni kümneaastased lapsed. Turundustegevusega kavatseb ettevõtte omanik esialgu ise tegeleda. Peamine fookus on suunatud sotsiaalmeedias turundamisele, kavas on kaasahaarav loosimine enne avamist, et teavitada võimalikult paljusid inimesi mängutoa avamisest. Lisaks sotsiaalmeediaplatvormide loomisele plaanitakse ettevõttele luua oma koduleht broneerimissüsteemiga ning mängutuba planeeritakse reklaamida ka kohalikus ajalehes ja avalikel reklaamtahvlitel.
Ettevõtte käivitamiseks vajalikud kulud ulatuvad 14 535 euroni, mis tähendab, et omanikul võib olla vaja laenu ja starditoetust. Kuigi käivituskulud on märkimisväärsed, prognoositakse ettevõtte esimese aasta (august – detsember) müügituluks 4 145 eurot, kasumiks 717 eurot ja rahaliseks jäägiks 514 eurot. Kasumlikkuse näitajad viitavad sellele, et plaanitav ettevõtmine on üldiselt kasumlik, kuid aastatel 2026 ja 2027 on suhtarvudes märgata langust. See tuleneb suurenevatest personalikuludest, mis vähendavad ettevõtte kasumit, kuid ka võimekust maksta töötasu näitab ettevõtet heast küljest.
Kokkuvõtteks võib välja tuua, et lõputöö eesmärk on täidetud ja koostatud on äriplaan laste mängutoa loomiseks alustavale ettevõttele, et hinnata äriidee kasumlikkust. Turu-uuring ja üleüldisest turu vaatlusest tulenevalt selgitati välja, et antud ettevõtmine oleks oluline antud piirkonnas. Lisaks koostati finantsprognoosid, mille põhjal arvutati välja kasumlikkuse suhtarvud, et hinnata äriidee kasumlikkust. Tulemustest selgus, et ettevõtte esimesed aastad on raskemad ja palga maksmise tõttu kasum tulevikus väheneb, aga kahjumit ei esine ettevõttel ükski aasta, sellest tulenevalt võib järeldada, et ideed tasub realiseerida.The title of this Final Thesis is “Business Plan for Creating A Children's Playroom“. The length of the thesis with its appendices is 67 pages, which includes 7 tables, 3 figures as well as OÜ Tõrva Mängumaa balance sheet, income statement, and financial forecasts of cash flow for 2024–2027. The thesis is comprised of three chapters, the first part of the thesis focuses on the formation of the theoretical background for the creation of a company and the preparation of a business plan. The second chapter describes the methodology of the chosen study and the third chapter presents a practical business plan of OÜ Tõrva Mängumaa.
The research object of the thesis is a business plan, which is prepared for a start-up company. The problem of the thesis is that there is currently no children's playroom in the city of Tõrva in Valgamaa, where you can celebrate children's birthdays or just come and play with the child if you wish. At the moment, it is not known whether this venture would be profitable. The premise of the business plan is to conduct a market survey, as it is possible to find out the interest and need for the planned playroom.
The purpose of this thesis is to prepare a business plan for a start-up company to create a children's playroom to determine the profitability of the business idea. The following tasks have been set to achieve that purpose:
1) give an overview of the theoretical aspects of the business plan and prepare an empirical research methodology;
2) describing the business idea, defining the vision, mission, and goals;
3) analyzing the business environment, competitors, and market, and preparing a SWOT analysis;
4) describing the marketing activities and finding out the interest of potential customers in the children's playroom through market research;
5) preparing a risk analysis, financial forecasts and calculating the profitability of the business idea.
A business plan is an important tool for a new business, allowing founders to think through exactly what steps to take and how. The business plan remains the foundational document for the company, ideally reviewed periodically to reflect goals achieved or changed. The structure of the prepared business plan is based on the structure of Sirle Truuts. A business plan was drawn up to create a children's playroom, the main income of which comes from the rental of premises and the sale of hourly tickets to play in the playroom. The company plans to start operations in September 2024. The company's vision is to become the most preferred place for families in the region, providing a happy and safe environment for children and their parents. The mission is to create a fun environment for both children and their parents.
A qualitative method was used for the verbal part of the thesis. The necessary data for concluding was obtained from the observation of the business environment (market, competitors), and for a better understanding of the competitors, their homepages and social media were also studied more closely. In addition to the SWOT analysis, a risk analysis was prepared to obtain qualitative data. To obtain quantitative indicators for the thesis, financial forecasts were prepared and a market study was conducted, based on which verbal conclusions and analyses could also be made.
The business environment rather supports starting a business, as it is possible to get start-up subsidies and no special permits are needed to start a business. Completing a SWOT analysis helped to better understand the strengths, weaknesses, opportunities, and threats of the children's playroom and helped in developing a business strategy to maximize business success and minimize risk. The risk analysis revealed that the lack of previous experience in this field of activity is not necessarily an obstacle if the owner is ready to learn, seek advice from experts in the field, and take the time to analyze all important factors when preparing a business plan. According to the forecasts for the first four years, the profit would be 717 euros in the first year, 4,126 euros in the second, 1,022 euros in the third, and 296 euros in the fourth year. The start-up costs of the company are 14,535 euros, which are financed by equity, owner's loan, and start-up support. If the support is not received, the owner of the company would be able to finance the company as a loan.
The thesis aimed to prepare a practical business plan for a start-up company to create a children's playroom to assess the profitability of the business idea. According to the author, the goal was achieved. Market research and financial projections showed the importance of the idea in the region and its potential profitability, given the challenges in the first years. Although the profit may decrease in the future, the implementation of the idea is still recommended
Awareness of the teachers of Rakvere general education schools of the possibility of implementing the Forum Theatre in the prevention of school bullying
No full textLõputöö eesmärk uurida Rakvere üldhariduskoolide pedagoogide teadlikkust foorumteatri
rakendamise võimalikkusest koolikiusamise ennetamisel sai täidetud.
Kiusamine on kogu maailmas kui ka Eestis tõsiste tagajärgedega laialt levinud probleem,
millel on ulatuslikud tagajärjed nii tervisele kui ka turvalisusele, ning see mõjutab ka
akadeemilist edu. Kiusamise tagajärjed ulatuvad kaugemale üksikisikust ning mõjutavad
kogu ühiskonda.
Koolivägivalla olemasolu teadvustamine ja sellega tegelemine tähendabki selle ennetamist.
Töö alusteooriaks on Urie Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria.
Urie Bronfenbrenneri ökoloogilise süsteemiteooria kohaselt mõjutavad inimese arengut
erinevad keskkonnasüsteemid, alustades individuaalsest keskkonnast kuni laiema
kultuurikeskkonnani. Süsteemne lähenemine näitab, et muutused ühes keskkonnas võivad
kujundada kogu süsteemi, mõjutades seega individuaalset arengut ja käitumist.
Kiusamisvastase programmi rakendamine koolis loob kiusamisvaba keskkonna, mis
mõjutab kogu kooli atmosfääri ja suhtumist kiusamisse. Madalama tasandi muutused
võivad levida aeglasemalt ja mitte jõuda kõigi osapoolteni. Seega on oluline alustada
süsteemsest toetamisest, mis keskendub ennetustegevustele ja sügavamatele tasanditele.
Positiivse käitumise selge sõnastamine ja olemasolevate ressursside kaardistamine on
olulised individuaalsete sekkumiste jaoks, tuginedes inimeste tugevustele ja oskustele.
See lähenemine võimaldab suunata probleemide lahendamist ning võimaldab kiiremat ja
tõhusamat reageerimist olukordadele, tagades tugeva ja toetava keskkonna kogu
koolisüsteemis. Süsteemne toetamine algab üldisemalt ja keskendub ennetustegevustele,
liikudes madalamatele tasanditele vaid vajadusel. Selline lähenemine aitab maksimeerida
tõhusust ja ressursside kasutamist, tagades õpilaste arenguks ja õppimiseks soodsa
keskkonna.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on üldhariduskoolidel kohustus mitte ainult
harida, vaid ka kasvatada õpilasi. Paindliku lähenemise edendamiseks on oluline tagada
hea koostöö erinevate osapoolte vahel: kohaliku omavalitsuse ja kooli vahel, kooli
haridustöötajate seas ning kooli ja kodu vahel. See koostöö võimaldab ressursside
optimaalset kasutamist, teadmiste ja kogemuste jagamist ning aitab luua toetavat
õpikeskkonda, mis omakorda toetab nii õpilaste haridust kui ka kasvatust. Head suhted,
valikuvõimalused õppimisel ning päriseluga seonduv õpe - mitte ainult ei aita säilitada
õpilaste õpihuvi, vaid võivad ka viia kõrgema heaolu ja paremate õpitulemusteni. Seega
on oluline neid tegureid arvestada nii õppekava kui ka õpikeskkonna kujundamisel.
Esimest korda kasutas kiusamise terminit laiemas tähenduses Dan Olweus (1973).
Kiusamiseks nimetatakse agressiivset käitumist, mille käigus üks isik teadlikult põhjustab
teisele valu või kahju, olgu see siis psühholoogiline või füüsiline. Seda võivad teostada nii
üksikisikud kui ka grupid, olgu tegemist laste, noorukite või täiskasvanutega.
Koolikiusamiseks nimetatakse kiusamist, mis toimub koolikeskkonnas. Analüüsis selgus et,
koolikiusamise ennetuse peamisteks takistajateks on küberkiusamine ning pere ja kodu.
Mõlemad kategooriad on koolivälised.
Tehnoloogia areng on lisanud tänapäeval küberkiusamise, mis on tõusnud üheks kõige
levinumaks kiusamiseks. See aga on enamasti koolikeskkonnast väljas. Seetõttu leiab töö
autor, et oleks aeg korrigeerida koolikiusamise definitsiooni.
Foorumteatri rakendamine koolikiusamise ennetamisel võib olla tõhus vahend heaolu
loomiseks koolis. Foorumteater on osaluslik teatrivorm, mis võimaldab osalejatel käsitleda
reaalseid olukordi ning proovida erinevaid lahendusi ja käitumisviise. Õpetajate teadmised
foorumteatrist aitavad luua koolikeskkonda, kus kiusamine on vähem tõenäoline ning kus
õpilased tunnevad end turvaliselt ja toetatuna.
Uuringust selgus, et Rakvere üldhariduskoolide pedagoogid ei olnud teadlikud foorumteatri
rakendamise võimalikkusest koolikiusamise ennetamisel.
Heaolu edendamisel koolis võib foorumteater aidata luua teadlikkust kiusamisprobleemist
ning pakkuda õpilastele ja õpetajatele praktilisi oskusi ja strateegiaid kiusamise
ennetamiseks ja lahendamiseks. Osalemine foorumteatri etendustes võimaldab õpilastel
näha kiusamise erinevaid vorme ning mõista, kuidas nad ise saavad kiusamisvastases
võitluses osaleda.
Foorumteatri tegevused võivad aidata õpilastel paremini mõista kiusamise tagajärgi ja
arendada empaatiat ning suhtlemisoskusi. Lisaks sellele võib foorumteater aidata luua
avatud ja toetava keskkonna, kus õpilased tunnevad end julgelt väljendades ning arutades
kiusamisega seotud küsimusi ja muresid. Õpilaste kaasamine interaktiivsetesse
tegevustesse võib tugevdada nende suhteid üksteisega ja õpetajatega ning edendada
vastastikust austust ja mõistmist.
Oluline on, et õpetajad oleksid avatud uutele ideedele ja meetoditele ning julgeksid neid
aktiivselt koolikeskkonnas rakendada, tagades sellega õpilaste turvalisuse ja heaolu.
Toetudes süsteemiteooriale, väidab töö autor, et just haridussüsteemil on võtmeroll
foorumteatri rakendamise ja koolikiusamise ennetamise toetamisel, luues tingimused ja
pakkudes ressursse ning toetust koolidele ja õpetajatele. Haridussüsteem saab pakkuda
õpetajatele ja koolitöötajatele koolitusi ja arendusprogramme, mis keskenduvad
foorumteatri meetoditele ja nende rakendamisele. Need programmid võivad olla osa
õpetajate täiendõppekavast või pakutud eraldi koolitusena.
Töö autor on tegutsenud draama valdkonnas üle 30 aasta ja leiab, et tööl on praktiline
väärtus. Küsitletud pedagoogid on saanud teavet foorumteatrist ja selle rakendamisest
koolikiusamise ennetusel ning on huvitatud tegema tutvust foorumteatriga.
Lähtudes süsteemiteooriast võib väita, et ajal kui järjest enam räägitakse tehnoloogia
arengust ja ökoloogilisest jalajäljest, tuleb suuremat tähelepanu pöörata sellele, millise
sotsiaalse jalajälje me endast jätame.The title of the thesis is „Awareness of the Teachers of Rakvere General
Education Schools of the Possibility of Implementing the Forum Theatre in the
Prevention of School Bullying“.
Bullying is a widely spread issue globally, as well as in Estonia, with serious consequences.
It stands as one of the major health and safety risks and hampers academic progress.
Bullying can significantly impact the lives of both the bullied and the bully. Its consequences
extend beyond the individual and affect society as a whole. Being a victim of bullying in
childhood is associated with depression, suicidal thoughts, and other mental health issues,
leading to significant direct and indirect costs for the state.
Schools must ensure a safe learning environment for all students, fostering the
development of their social and emotional skills to enable them to successfully cope and
thrive as adults. The aim of the thesis is to explore the awareness among educators in
Rakvere comprehensive schools of how to implement fotum theatre for preventing bullying.
The following research objectives have been set to achieve this aim:
1. To clarify bullying based on systems theory.
2. To provide an overview of the preventive impact of forum theatre on bullying.
3. To analyze how educators in Rakvere comprehensive schools address bullying, its
prevention, and the development of social skills among the youths.
4. To determine the interest and readiness of educators in Rakvere comprehensive
schools for implementing forum theatre in bullying prevention.
The theoretical Foundation of the thesis is Urie Bronfenbrenner's ecological systems theory.
Forum theatre, inherently a socio-pedagogical method, is well-suited for working with all
communities who need or wish to draw attention to their problems and to find solutions
through constructive dialogue. The emphasis of implementingforum theatre lies primarily
in preventive work, starting with young people and children. Participating in forum theatre
performances allows students to see various forms of bullying and understand how they
can engage in anti-bullying efforts.
The study revealed that educators in Rakvere comprehensive schools were not aware of
the possibility of implementing forum theatre for bullying prevention. It also emerged that
the two main obstacles in bullying prevention were family/home and cyberbullying. Both
are external to the school environment and do not fall under the definition of
schoolbullying. Based on systemis theory, it can be argued that as technology advances
and ecological footprint discussions escalate, greater attention must be paid to the social
footprint we leave behind
Career Path for Graduates of TTK University of Applied Sciences Transport and Logistics Study Program
No full textTänapäeva maailm on muutunud avaramaks ja samas ka vabamaks. Kehtib inimeste, kaupade ja teabe vabaliiklus, mis on andnud ettevõtetele võimaluse laiendada oma toiminguid ja mõjutada protsesse nii, et see oleks kasumlik. Ida-Euroopa on tuntud oma vedajate poolest, kuna tööjõud on odavam ning maine karjäärist parem. Seetõttu on paljudki suuremad ekspedeerimisfirmad oma tegevuse sinna siirdanud. Viimastel aastatel on Ida-Euroopa positsioon olnud kriitilises olukorras, käivate sõdade tõttu on kaubateed ida suunas tõkestatud. Euroopa Liidu määrustik rõhub samuti keskkonnapoliitikale, mille eesmärk on küll parendada keskkonda, kuid teha seda transpordivaldkonna arvelt. Sellegipoolest on logistikavaldkond arenenud edasi ja jätkab liikumist tuleviku poole.
Logistikavaldkond on karjäärivalikus küllalt lai, seega on karjääri valival isikul raskem langetada otsust logistikaõpingute kasuks. Lõputööl oli kaks peamist eesmärki: muuta valdkond huvitatud isikule läbipaistvamaks ja teavitada õppekava läbiviijaid õppekava arenguvõimalustest. Selle täitmiseks püstitas autor kolm uurimisprobleemi, et hoida lõputöö teemade käsitlus õiges fookuses: uurida logistiku töö- ja õpikarjääri; uurida õppekava lõpetajate kutsekindlust; millised on õppekava arenguvõimalused, võttes arvesse uuringu tulemusi. Andmete kogumiseks viidi läbi ankeetküsitlus Tallinna Tehnikakõrgkooli „Transport ja logistika“ lõpetanute seas. Ankeetküsimustik saadeti välja 654 vilistlasele, nendest vastas 106 vilistlast, vastamise aktiivsus oli 16,21%.
Lõputöö koostamise käigus selgus, et kõikidest vilistlastest, kes suunduvad rakenduskõrgharidusse, ei lõpeta kooli 32,65% tudengitest, Tallinna Tehnikakõrgkooli puhul on see kõrgem, 45,15%. Vilistlaste seas oli õpingutele suundumise peamine põhjus huvi valdkonna vastu, kuigi teadlikud olid õppekava ja tulevase ameti sisust ainult 39 vastanut (36,79%). Enne kooli lõpetamist sai teadlikuks 95 (89,62%) vastanutest. Vilistlaste vastustest selgus, et 25 (23,58%) õppekava lõpetanut olid omandanud ka magistrikraadi. Lisaks Tallinna Tehnikakõrgkoolile käsitleti veel Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainorit, Eesti Mereakadeemiat ja Eesti Lennuakadeemia õppekavasid, mis pakuvad logistikavaldkonnaga seonduvat õpet.
Kuni üheaastase töökogemusega „Transport ja logistika“ õppekava vilistlane saab täiskohaga töötades eeldada palgaks keskmiselt 2501 eurot. Pikema tööstaaži puhul tõuseb keskmine palk 2962 euroni. Vähese töökogemusega keskmine palganumber magistrikraadi omajatel on 2551 eurot, mis töökogemuse suurenemisel kasvab 3040 euroni. Magistrikraadi omajatel on suurem potentsiaal saavutada kõrgem palgaaste kui bakalaureusekraadiga või rakenduskõrgharidusega vilistlasetel, kuid sellegipoolest palgatase ühtlustub, mida pikemaks osutub mõlema osapoole tööstaaž. Üllatavalt leiti ka, et meessoost logistikud teenivad mõlemal haridusastmel märkimisväärselt rohkem kui naissoost logistikud. Keskmine rakenduskõrgharidusega mees teenib 2819 eurot, naine aga 2378 eurot. Keskmine magistrikraadiga mees teenib 3425 eurot, naine aga 2573 eurot.
Vastajate tulemustest oli näha, et 81 (76,42%) vilistlastest on töötanud logistikavaldkonnas vähemalt neli aastat ning rohkem kui seitse aastat 54 (50,94%) vilistlast. Töös leiti, et mida suurem on töökoha seotus logistikavaldkonnaga, seda suurem potentsiaal on isikul pikemalt samas valdkonnas tööle jääda. Uuringud on samuti prognoosinud, et kuigi tippspetsialistide ja juhtide vajadus tulevikus üldiselt väheneb, tekib logistikavaldkonnas töökohti nendes ametikohtades juurde. Olemasolev töötajaskond logistikavaldkonnas on vananev, 31% veonduse ja laonduse töötajatest läheb aastaks 2031 pensionile ning töökohad vabanevad. Lisaks pensionile minejatele on logistikavaldkonnas sisse- ja väljavoolavuse vahe -1%, st töötajaid lahkub rohkem kui tuleb peale. 2031. aastaks on samuti hinnatud, et uute tudengite arvukus ei suuda katta ära veonduse ja laonduse tööjõuvajadust. Kõik see viitab tugevale kutsekindlusele, inimestel pole raskusi tööd leida ja need, kes logistikavaldkonnas tööd leiavad, töötavad seal edasi pikaajaliselt. Töökoha leidmisel mängib vastajate arvates kõige suuremat rolli oskus ennast müüa ning erialased teadmised ja oskused.
Vastajad on koolist omandatavate õpiväljunditega pigem rahul. Etteantud vastusevariantidel õppekava edasisel arendamisel ja läbiviimisel olid vastajate arvates tähtsad sektorid laondus, multimodaalne transport, keskkonnasäästlik logistika ja nutilahendused logistikas. Kui küsiti nende endi hinnangut, millistele teemadele peaks suuremat tähelepanu pöörama õppekava parendamisel, siis vilistlased pakkusid muuta õppekava rohkem praktiliseks õppeks, kus teooria kõrval on ka pidev teadmiste rakendamine; kajastada tulevikutrende ja tehnoloogiaid, et valmistada ette tulevasi logistikuid; muuta õppekava asjakohasemaks, eemaldada üleliigsed ained õppekavast, mis logistikutele lisaväärtust igapäevatoimingutes ei too. Rohelogistika ja üldise rohepoliitika teemal vastajate seas ühisele arusaamale ei jõutud.
Küsides vastajatelt logistiku töö eripärade kohta, olid peamised kaks faktorit stress ja pidev valmisolek. Nendele vastustele järgnesid loomingulisus, kiired otsused, vaheldusrikas töö, ootamatud probleemid ja hea suhtlusoskus. Logistiku töö kujutab endas seega vaba aja kõrvalt pidevat valmisolekut tööprobleemidele ja päringutele vastamist. Eripäraste probleemide puhul tuleb kiirelt reageerida olukorrale ning leida unikaalne lahendus. Sellises töökeskkonnas igav ei hakka, kuid võib samas palju stressi tekitada. Ligi 89,63% vilistlastest soovitavad eriala teistelegi, kuigi 29,25% kõikidest vilistlastest soovitavad õppekava ainult siis, kui see täidab nende poolt kehtestatud nõuet. Kõige tihedamini esinev nõue oli 15 (14,15%) vastajaga soovitan kui valdkond huvitab, samuti lisas mõni vastaja sellele juurde ka täienduse soovitan kui valdkond huvitab ja isikuomadused kattuvad erialaga, viis (4,72%) vastajat. Nõuanne tulevasele logistikule oleks hoida avatud meelt; valmistada enda oskused ette tulevikuks; luua kontakte; õppida koolist võimalikult palju.
Edasine uurimistöö võimalus on käsitleda antud lõputööle sarnaselt rohkem logistikavaldkonna magistrikraadiga vilistlasi ning võrrelda neid rakenduskõrgharidusega lõpetanutega. Käesoleva lõputöö uuritavad olid Tallinna Tehnikakõrgkooli „Transport ja logistika“ vilistlased, kes olid enamuselt kõik rakenduskõrgharidusega lõpetanud. Autor soovitab uurida edaspidi rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe ja mikrokraadide omandamist tervikuna, pidades silmas logistikavaldkonna tööturu dünaamikat ja vajalike oskuste profiili muutusi. Samuti oleks vajalik edasi arendada lõputöös läbi viidud küsitlust ja andmeanalüüsi ning leida andmemuutustele ja vastustele täpsemad põhjendused, näiteks mis põhjustab töötajate arvu langust logistikavaldkonnas kvartalite või aastate lõikes ning mis on meeste ja naiste vahelise palgalõhe põhjus.Today’s world has grown more open and free. There is free movement of people, goods and information, this has given companies the opportunity to expand their operations or move the process to where they are most profitable. Eastern Europe is known for its carriers since the labor is cheaper and the career has a better reputation behind it in that region. Many larger forwarding companies have also moved their operations there because of it. In the last few years, Eastern Europe’s position in the logistics sector has been critical. Due to ongoing wars, much of the cargo moving east has been blocked. To add to this, European Union’s consistent regulations to push through policy which aims to improve the environment at the cost but to do this at the expense of the transport sector. Nevertheless, the field of logistics has been moving forward and continues to for the future.
The field of logistics is quite wide in its career choice, so it’s difficult for a person choosing a career to decide in favor of logistics studies. The thesis had two main goals: to make the field more transparent for the interested party and to inform the curriculum facilitators about the development possibilities of the curriculum. To fulfill this, the author set three research problems to keep the treatment of the thesis topics in the right focus: to study the work and study career of a logistician; to study the professional security of graduates of the study program; what are the development possibilities of the curriculum, considering the results of the study. To collect data, a survey was conducted among the graduates of Tallinn University of Applied Sciences "Transport and Logistics". The questionnaire was sent to 654 alumni, 106 of them responded, the response rate was 16,21%.
During the preparation of the thesis, it was revealed that 32,65% of all alumni who go to applied higher education do not graduate, in the case of Tallinn University of Technology it is higher, 45,15%. Among the alumni, the main reason for choosing the curriculum was interest in the field, although only 39 respondents (36,79%) were aware of the content of the curriculum and future profession. Before graduating from school, 95 (89,62%) of the respondents became aware. From the answers of the alumni, it was revealed that 25 (23,58%) graduates of the study program had also gone on to acquire a master's degree. In addition to the Tallinn University of Applied Sciences, Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences, the Estonian Maritime Academy and the Estonian Aviation Academy curricula, were also discussed since they offer education related to the field of logistics.
A graduate of the "Transport and Logistics" study program with up to one year of work experience can expect an average salary of 2,501 euros when working full-time. In the case of longer work experience, the average salary rises to 2,962 euros. The average salary figure for master's degree holders with little work experience is 2,551 euros, which increases to 3,040 euros with increasing work experience. Holders of a master's degree have a greater potential to achieve a higher salary level than graduates with a bachelor's degree or an applied higher education degree, but even so, the salary levels balance out the longer the length of service of both parties turns out to be. Surprisingly, it was also found that male logisticians earn significantly more than female logisticians at both levels of education. The average man with applied higher education earns 2,819 euros, while the woman earns 2,378 euros. The average man with a master's degree earns 3,425 euros, while a woman earns 2,573 euros.
The results of the respondents showed that 81 (76.42%) of the alumni have worked in the field of logistics for at least four years and 54 (50.94%) for more than seven years. The thesis found that the greater the job's connection to the field of logistics, the greater the potential for a person to stay employed in the same field for a longer period of time. Research has also predicted that although the need for top specialists and managers will generally decrease in the future, jobs in these positions will increase in logistics sector. The existing logistics workforce is aging, 31% of transportation and warehousing workers will retire by 2031, and jobs will become vacant. In addition to those retiring, the difference between inflow and outflow in the logistics field is 1%, i.e. more employees leave than join. By 2031, it has also been estimated that the number of new students will not be able to cover the labor needs of transportation and warehousing. All this points to strong professional security, people having no difficulty finding work, and those who find work in the field of logistics continue to work there for a long time. According to the alumni, the ability to sell yourself and professional knowledge and skills play the biggest role in finding a job.
The respondents are rather satisfied with the learning outcomes they acquired from school curriculum. According to the given answer variants, the important sectors for the further development and implementation of the curriculum were warehousing, multimodal transport, environmentally friendly logistics and smart solutions in logistics. When asked for their own assessment, which topics should be given more attention when improving the curriculum, the alumni suggested changing the curriculum to more practical learning, where besides theory there is also constant application of knowledge; reflect future trends and technologies to better prepare future logisticians; make the curriculum more relevant, remove redundant subjects from the curriculum that do not bring added value to logisticians in their daily operations. No common understanding was reached among the respondents on the topic of green logistics and general green policy.
When asking respondents about the specifics of a logistician's work, the main two factors were stress and having to constantly be ready. These answers were followed by creativity, quick decisions, varied work, unexpected problems and good communication skills. The work of a logistician therefore represents a constant readiness to respond to work problems and inquiries even outside of work. In the case of special problems, it is necessary to quickly react to the situation and to be able to find a unique solution. You won't get bored in such a work environment, but it can also induce a lot of stress. Almost 89.63% of alumni recommend the major to others, although 29.25% of all alumni recommend the study program only if it fulfills the requirement set by them. The most frequently occurring requirement was from 15 (14.15%) respondents where they only recommend if the field is of interest, and five (4.72%) respondents also added that your personal characteristics overlap with the major. Advice for future logisticians would be to keep an open mind; prepare your skills for the future; make contacts; learn as much as possible from school.
A possibility for further research is to consider more graduates with a master's degree in the field of logistics, similar to this thesis, and compare them with graduates with an applied higher education. The research subjects of this thesis were alumni of Tallinn University of Technology "Transport and Logistics", most of whom had graduated with applied higher education. The author recommends to study the acquisition of applied higher education, master's and micro-degrees as a whole in the future, keeping in mind the dynamics of the labor market in the field of logistics and the changes in the profile of required skills. It would also be necessary to further develop the survey and data analysis carried out in the thesis and to find more precise reasons for the data changes and answers, for example, what causes the number of employees in the logistics industry to decrease by quarter or year, and what is the reason for the wage gap between men and women
Considering Generational Differences in Personnel Selection, Appraisal and Development in Accounting Offices
No full textLõputöö empiirilise uuringu eesmärgiks oli analüüsida personali valikut, hindamist ja arendamist raamatupidamisbüroodes põlvkondade lõikes, et leida võimalusi põlvkondade eripäradega arvestamiseks personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Empiiriline uuring viidi läbi 2023. aasta Äripäeva raamatupidamisbüroode topis olevate ettevõtete seas.
Teoreetiliste allikate põhjal anti ülevaade põlvkondade eripäradega arvestamisel personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Eelnevate uuringute põhjal toodi välja probleemid, mis esinevad töökohal, kus töötavad koos neli kuni viis põlvkonda. Teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes vaadeldi, kas ja mil määral arvestatakse põlvkondade eripäradega personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Lõputöös selgitati lahti põlvkonna mõiste, mida traditsiooniliselt nimetatakse põlvkondade keskmiseks vahemikuks, mis on vanemate ja nende laste sünni vahel ehk ligikaudu 20-25 aastat. Mõiste on aja jooksul muutunud, kuna kiire tehnoloogia areng ja inimeste üldine elustiil on palju erinev võrreldes varasemate aegadega.
Lisaks toodi välja põlvkondade iseloomustused, nii buumipõlvkonna, X-, Y- ja Z-põlvkondadele iseloomulikud jooned, mida ettevõtted peaksid arvestama uute töötajate valikul, personali hindamisel ja arendamisel. Tutvustati, kuidas toimub ettevõtetes personali hindamise protsess ja millised on tavapärased meetodid selle teostamiseks. Lisaks toodi välja, millistel alustel erinevad põlvkonnad soovivad, et neid hinnataks ja kui tihti seda peaks tegema. Personali arendamise kohta selgitati, miks on töötajate koolitamine ettevõtetes väga oluline ja kuidas täpsemalt hinnata koolitusvajadusi vastavalt põlvkondade eripäradele. Samuti toodi näiteid, et iga põlvkonna esindaja eelistab erinevaid õpistiile, mille kaudu uusi teadmisi ammutada. Lisaks tavalistele koolitustele kasutatakse ettevõtetes nii juhendamist kui ka mentorlust, millest viimane kogub tänapäeval aina enam populaarsust.
Empiirilise uuringu jaotises tõsteti esile koostatava lõputöö probleem, milleks oli põlvkondade eripäradega arvestamine personali valikul, hindamisel ja arendamisel raamatupidamisbüroodes. Lõputöös sooviti kaardistada, kas ja mil määral uuritavates raamatupidamisbüroodes arvestatakse personali valikul, hindamisel ja arendamisel põlvkondade eripäradega ning ühtlasi välja selgitada võimalused põlvkondade eripäradega arvestamiseks. Lõputöö koostamisel kasutati deduktiivset strateegiat ning andmeid koguti kaardistusuuringu abil, milleks olid koostatud küsimustikud raamatupidamisbüroode juhtidele ja personalitöötajatele ning teistele raamatupidamisbüroode töötajatele. Andmeid analüüsiti seejärel statistilise andmeanalüüsi abil ja kasutati kirjeldavat statistikat.
Uuringust selgus, et raamatupidamisbüroode töötajad eelistavad erinevaid lähenemisviise personali valikule, hindamisele ja arendamisele põlvkondade lõikes. Raamatupidamisbüroode töötajad tunnevad, et ettevõtted üritavad luua mitmekesist töötajaskonda erinevatest põlvkondadest töötajate näol. Tagasiside ja hindamise eelistused raamatupidamisbüroode töötajate seas varieeruvad põlvkondade lõikes, kuid eelistatakse pigem regulaarseid tagasiside vestluseid, tagasisidet kolleegidelt või regulaarseid meeskonnakoosolekuid. Töötajate rahulolu ettevõtte pakutavate arenguvõimalustega oli üldiselt rahuldav. Isikliku ja kutsealase arengu eelistused varieerusid põlvkondade lõikes, kuid üldiselt oodatakse ettevõttelt nii erinevaid koolitusi kui ka võimalusi e-õppeks ja virtuaalseteks koolitusteks. Uuring näitas ka, et raamatupidamisbüroode juhtide ja personalitöötajate seas on mõõdukalt oluline, et nende ettevõtetes oleks töötajaid erinevatest põlvkondadest. Nad tunnistasid, et erinevate põlvkondade töötajate mitmekesisus on osaliselt kaasa aidanud raamatupidamisbüroode tõhususele. Paljud ettevõtted kasutavad töötajate hindamiseks ja tagasiside andmiseks regulaarseid tagasisidevestlusi, mis on populaarne viis erinevate põlvkondade seas. See näitab, et nii ettevõtted kui ka töötajad hindavad konstruktiivse tagasiside olulisust. Raamatupidamisbürood kasutavad peamiselt töötajate arendamiseks omavahelist teadmiste jagamist, koolitusi ja teisi arenguvõimalusi. Kahjuks näitas uuring, et ettevõtted ei paku koolitusi, mis oleksid kohandatud põlvkondlikele erinevustele, vaid kasutavad üldisi koolitusprogramme.
Lõputöö koostamisel jõuti järeldusele, et igal põlvkonnal on oma unikaalsed omadused ja töötamise stiilid ning ettevõttel tuleb nende eripäradega arvestada, et tagada parim töötajate valik ja nende edukas areng läbi hindamise ja arendamise. Seega on oluline, et raamatupidamisbürood omaksid põhjalikke teadmisi põlvkondade eripäradest ning rakendaksid neid ka personali valikul, hindamisel ja arendamisel. Selle kaudu on ettevõtetel võimalik leida õige tasakaal erinevast põlvkonnast töötajate vahel ning luua töökeskkond, kus iga töötaja saab täielikult näidata oma oskuseid ja teadmisi. Sellest tulenevalt on põlvkondade eripäradega arvestamine oluline eelis ettevõtetes, mis soovivad saavutada organisatsiooni pikaajalisi eesmärke.The topic of the thesis is Considering Generational Differences in Personnel Selection, Appraisal and Development in Accounting Offices.
In today’s work environment, there is a situation where at least four generations are working alongside each other in companies. The coexisting generations differ significantly in their worldviews, skills, and attitudes. In addition, such differences can bring challenges to companies currently engaged in personal selection, appraisal and development.
The aim of the thesis is to analyze personnel selection, appraisal, and development in accounting offices across generations in order to identify opportunities for considering generational differences in personnel selection, appraisal and development.
To achieve this goal, the author set the following tasks:
• Provide an overview of generational characteristics based on theoretical sources;
• Identify opportunities for considering generational differences in personnel selection, appraisal and development based on theoretical foundations;
• Conduct an empirical study;
• Map and analyze personnel selection, appraisal and development in accounting offices;
• Draw conclusions and, if necessary, make proposals for considering generational differences in personnel selection, appraisal and development in accounting offices.
To support the theory, a survey was conducted among the companies listed in the 2023 Äripäev accounting office ranking. The final sample consisted of 71 respondents, of whom 49 were employees of accounting offices and 22 were managers and HR professionals of accounting offices.
The survey revealed, that the employees of accounting offices prefer different approaches to personnel selection, appraisal and development based on their generational backgrounds. Analyzing the opinions of accounting office employees regarding how companies approach creating a workforce from different generations, it is evident that the majority of respondents perceive that companies partially attempt to create a diverse work environment with employees from different generations. The preferences for receiving feedback and appraisal among employees in accounting offices vary by generation, but there is a preference for regular feedback discussions, feedback from colleagues or regular team meetings. Employee satisfaction with the development opportunities offered by the company was generally satisfactory. Preferences for personal and professional development varied across generations, but overall, employees expect both training seminars and options for e-learning and virtual training sessions from the company. The survey also revealed that among managers and HR personnel in accounting offices, there is a moderate to high level of importance placed on having employees from different generations in their companies. They also acknowledged that the diversity of employees from different generations has partly contributed to the effectiveness of accounting offices. Many companies use regular feedback discussions for employee evaluation and feedback, a practice that is popular across generations. This indicates that both companies and employees value the importance of constructive feedback. Accounting offices primarily utilize peer-to-peer knowledge sharing, training and other development opportunities in employee development. Unfortunately, the study revealed that companies themselves do not offer training tailored to generational differences but rather use general training programs.
To make consideration of generational differences more significant in accounting offices, proposals were made to accounting offices to conduct various surveys within the company's personnel to gain a better understanding of the desires and needs of different generations in different topics. This would give companies a good overview of how to create a constructive appraisal system that fits the characteristics arising from different generations. Finding the best solutions for training and development to offer more motivating and beneficial ways for employees to progress based on generational differences
Conduct Research on Which Tracing Method to Choose in RTOS
No full textKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida reaalajas töötavate operatsioonisüsteemide olemust
ja toimimispõhimõtteid ning välja töötada jälgimissüsteemi, mis suudaks efektiivselt
rakendada mitmetuumaliste protsessorite potentsiaali. Jälgimissüsteemi arendus baseerus
ühisel jälgimisformaadil Common Trace Format, mis võimaldab detailset ja kõrge
resolutsiooniga jälgimist reaalajas, pakkudes vajalikku teavet süsteemi jõudluse
hindamiseks ja võimalike pudelikaelte tuvastamiseks
Töö viidi läbi koostöös ABB-ga, kes nägi vajadust uuendada sagedusmuunduritesse
paigaldatud emaplaatide põlvkonda. See eeldas protsessori uuendamist, mis omakorda
nõudis uue, suurema potentsiaaliga reaalajas töötava operatsioonisüsteemi
kasutuselevõttu. Selleks, et operatsioonisüsteem oleks täielikult toimiv, oli vaja aru saada,
kuidas operatsioonisüsteem töötab, ning selleks tuli rakendada sobiv jälgimissüsteem, mis
suudaks infot tõhusalt töödelda.
Ettevõte valis endale sobiva süsteemi, võrreldes ja tõrjudes välja ebasobivad süsteemid,
valides seega Microsofti avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemi ThreadX. Samuti
pakkus firma välja mitu jälgimismeetodit, mille hulgast autor valis välja meetodi, mis
rakendab ühist jälgimist fromaadi, ehk Common Trace Format.
Töö käigus oli võimalik rakendada Common Trace Format-il (CTF) põhinev
jälgimissüsteem, kuid kasulikku tulemust ei olnud võimalik täies ulatuses saada, kuna
süsteemi täiustamiseks ja optimeerimiseks on vaja rohkem aega. Sellele vaatamata võib
tehtud töö olla aluseks Common Trace Format-i rakendamise protsessi paremale
mõistmisele. See annab väärtuslikke andmeid ja tähelepanekuid, mida saab kasutada
edasistes teadusuuringutes ja arendustegevuses selles valdkonnas, aidates kaasa
süsteemi täiustamisele ja kohandamisele, et saavutada soovitud tulemusi tegelikes
töötingimustes.
Töö selle projektiga jätkub ettevõttes, et arendada ja täiustada rakendatud tehnoloogiaid
ja metoodikaid. See võimaldab ühise jälgimisformaadi sügavamat integreerimist ja
esialgse testimise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Ettevõte kavatseb eraldada
täiendavaid ressursse uurimis- ja arendustegevuse jätkamiseks, mis tagab, et uut
jälgimissüsteemi saaks kasutada tulevastes projektides täielikumalt ja tõhusamalt.The aim of this work was to study the nature and principles of real-time operating systems
and to develop a monitoring system that could effectively exploit the potential of multicore processors. The development of the tracing system was based on the Common Trace
Format, which allows detailed and high-resolution tracing in real-time, providing the
necessary information to evaluate the system performance and to identify potential
bottlenecks.
The work was carried out in collaboration with ABB, who saw the need to upgrade the
generation of motherboards installed in frequency converters. This required an upgrade of
the processor, which in turn required the introduction of a new real-time operating system
with higher potential. In order for the operating system to be fully functional, it was
necessary to understand how the operating system was working and to implement a
suitable monitoring system capable of processing the information efficiently.
The company chose the right system by comparing and rejecting unsuitable systems, thus
selecting Microsoft's ThreadX open source operating system. The company also proposed
a number of tracing methods, from which the author selected the method that implements
the common tracing format, or Common Trace Format.
During the course of the work, it was possible to implement a tracing system based on
Common Trace Format (CTF), but it was not possible to obtain the full useful result, as
more time is needed to refine and optimize the system. Nonetheless, the work carried out
can serve as a basis for a better understanding of the Common Trace Format
implementation process. It will provide valuable data and observations that can be used
for further research and development in this field, contributing to the improvement and
adaptation of the system to achieve the desired results in real working conditions.
Work on this project will continue within the company to develop and refine the
technologies and methodologies applied. This will allow for a deeper integration of the
common tracking format and the elimination of shortcomings identified during the initial
testing. The company intends to allocate additional resources to continue the research and
development activities, which will ensure that the new tracking system can be used more
fully and efficiently in future projects
Organisation of Construction Works for the Building of the Creative and Circular Economy Centre
No full textLõputöö eesmärgiks oli ehitustööde korraldamine Tallinna Loome- ja ringmajanduskeskuse hoone näitel. Ehitustööde organiseerimise projektis koostati ehitusplatsi üldplaan, ehituseelarve, koondkalenderplaan, lammutustööde ja katuse ehitustööde tehnoloogiakaardid.
Lõputöö esimese osas kirjeldati olemasolevat olukorda, arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning tehnosüsteeme.
Ehitusplatsi üldplaanil lahendati objekti korralduslik pool, kus toodi välja ehitatava hoone, ehitussoojakute, prügi konteinerite, materjali platside, tõstemasina paiknemine krundil ning märgiti ära sissepääsud objektile ja hoonele.
Majandusosas koostatud eelarvest kujunes objekti maksumuseks ilma käibemaksuta 4 247 442 eurot ning ruutmeetri hind netopinnale on 2 252 eurot. Organiseerimiskulude maksumuseks saadi 541 391 eurot, mis moodustab ehituse eelarvest 13%.
Koondkalenderplaan koostati ehitusmahtude ja tööjõuvajaduse põhjal. Ehitusperioodiks kujunes 296 tööpäeva. Ettevalmistustööde algusaeg on 05.03 2024 ja hoone üleandmine on planeeritud 05.05.2025.
Esimese korruse raudbetoon ja teraselementide montaažitöödeks kasutati 45 tonnise tõstevõimega autokraanat. Valikul lähtuti elementide massist, montaaži kõrgusest ja tõstemehhanismi kaugusest monteeritavatest elementidest.
Lõputöös koostati lammutustööde ja katuse ehitustööde tehnoloogiakaardid. Tehnoloogiakaartide seletuskirjades kirjeldati teostatavaid tööprotsesse, tõstemehhanisme, tööriistu ning tööohutusnõudeid. Katuse ehitusmaterjalide tõstmiseks ja montaažiks kasutati tõstukautot. Valikul lähtuti tõste kõrgusest, tõstetavate materjalide massist ja kaugusest tõstemehhanismist. Lammutustööde teostamisel väiksemategi ohumärkide ilmnemisel tuleb tööd peatada viivitamatult ning tarvitusele võtta abinõud ohutuse tagamiseks. Seletuskirjade paremaks mõistmiseks koostati tehnoloogiakaartide tööjoonised, kus on välja toodud töötsoonid ja planeeritavate tööde teostamise suunad.
Lõputöö kirjutamine andis autorile uusi teadmisi ehituse organiseerimisest ja selle tähtsusest ehitustöödes.Organisation of Construction Works for the Building of the Creative and Circular Economy Centre
The topic of this thesis is the organisation of the construction of the building of the Creative and Circular Economy Centre. The building under construction is located in Tallinn, in the Kesklinn city district, on a property at 3 Poldri Street. A two-story main building of the Tallinn Creative and Circular Economy Centre has been designed for the property, while using the existing limestone walls as much as possible.
The first part of the thesis described the existing situation, the architectural and constructive solution, and technical systems.
In the general plan of the construction site, the organisational side of the object was solved, where the location of the building to be built, office containers, garbage containers, material sites, lifting machine on the plot was pointed out and the entrances to the object and building were marked.
From the budget drawn up in the economic section, the cost of the object without VAT was 4 247 442 euros, and the price per square metre for the net surface is 2 252 euros. The cost of organisation costs was 541 391 euros, which is 13% of the construction budget.
The consolidated calendar plan was prepared based on construction volumes and labour requirements. The construction period was 296 working days. The starting time of the preparatory work is 5 March 2024 and the handover of the building is planned for 5 May 2025.
A truck crane with a lifting capacity of 45 tons was used for the assembly work of the reinforced concrete and steel elements of the first floor. The selection was based on the weight of the elements, the height of the assembly and the distance of the lifting mechanism from the elements to be assembled.
In the thesis, the technology maps of demolition works and roof construction works were prepared. The work processes, lifting mechanisms, tools, and work safety requirements were described in the explanatory letters of the technology maps. A forklift truck was used to lift and assemble the building materials of the roof. The selection was based on the lifting height, the mass of the materials to be lifted and the distance from the lifting mechanism. When carrying out demolition work, if even the slightest signs of danger appear, the work must be stopped immediately and measures taken to ensure safety. For a better
45
understanding of the explanatory letters, working drawings of the technology maps were prepared, where the work zones and the directions of the planned works are outlined
Estonian Rescue Board's Challenges of an Emergency Logistics Management in the Case of Turkish Earthquake
No full textKäesolev lõputöö keskendus humanitaarlogistika mõistes olulisele probleemile, milleks on ajakadu isikkoosseisu ja varustuse transportimisel kriisikoldesse, mida mõjutavad põhiliselt lennuvahendi hankimise keerukus, otsustusprotsessidele ja infovahetusele kuluv aeg ning transpordikorraldus hättasattunud riigis. Kriisiaegse logistika korralduses on Päästeameti näitel kriitilisteks punktideks inimeste, rahastuse ja sobiliku transpordivahendi olemasolu. Meeskondade rahvusvahelistel päästetöödel osalemise väljakutsetel on otsene mõju missiooni kulgemisele, mistõttu pidas töö autor oluliseks selgitada välja kaasnevad murekohad ning teha võimalikud parendusettepanekud. Puudustega tegelemine on peamine ajasäästu allikas soosides soovitud kiirusklassi saavutamist ja hoidmist, sest suurõnnetuste korral on iga sekund kaalul. Probleemide lahendamine võib põhjustada teisigi eeliseid, näiteks suureneb tõhusus, vähenevad kulud ning tarneahelad optimeeritakse vastates missioonidel osalemise vajadustele. Hetkeolukorrast ülevaate saamiseks viis autor läbi viis poolstruktueeritud intervjuud Päästeameti Türgi missiooni liikmete ja Eesti Kaitseväe liikumise koordineerimise keskuse ülemaga. Intervjuu Eesti Kaitseväe esindajaga oli ajendatud soovist teiste organisatsioonide praktikate uurimiseks ning võrdlusmomendi loomiseks. Uurimistulemustest selgus peamine tähelepanu vajav kitsaskoht, milleks on õhusõiduki hankimine, mida võimendab asjaolu, et Päästeametil ei ole kehtivaid kirjalikke hankelepinguid transpordiettevõtetega. Täiendavalt vajadus lennualuste/-konteinerite järele, puudused kontrollsüsteemides, transpordikorraldus sihtriigi lennujaamast tööpiirkonda, puudulik kodumeeskonna protsessikaart ning fakt, et päästetöödeks vajalik varustus ei ole transpordivalmis. Vastajad olid üksmeelel lennuvahendi mitte soetamise osas, kommenteerides, et tegemist ei ole otstarbeka investeeringuga arvestades ülalpidamiskulusid ja kasutamise sagedust.
Autor andis töös ülevaate Päästeameti rahvusvahelise abipalve menetlemise korrast, mida kirjeldades märkas võimaliku muutmisettepaneku teabevahetuse kiirendamiseks. Töö käigus selgus, et soovitud kiirusklassi tagamiseks ja lennuvahendi saamiseks, tuleb Päästeametil sõlmida kirjalikud kokkulepped transpordiettevõtetega. Seni on olnud see osaliselt valmidustasu taga kinni, kuid Eesti Kaitseväe rahvusvaheliste missioonide korraldusega tutvudes sai ilmsiks, et hankelepinguid on võimalik allkirjastada ka osalusmakseta. Tänasel päeval on alternatiive erinevate transpordiliikide näol, kuid ajakriitilisust ja looduskatastroofide geograafilist ulatust arvestades, on õhutransport enamjaolt esimeseks valikuks. Seetõttu on autori hinnangul eriti oluline probleemiga tegeleda – suurõnnetuste esinemissagedust silmas pidades võib edaspidine nõudlus lennuvahendi järele kasvada, suurendades ka päästetöödel käimiste arvu. Kahjuks on olukordi, mida Päästeametil ei ole võimalik otseselt muuta. Näiteks on kogu varustus väga detailselt kaardistatud, kuid ressursside kokkuhoiu mõttes ei saa seda kastides hoiustada – kaubad/tööriistad on ristkasutuses lokaalsete päästetööde ja ülesannete täitmisel. Sama lugu on ka abivajaja riigi kohaliku transpordiga – Türgi missioonil kulus vahemaa läbimiseks kolme-nelja tunni asemel üle 15 tunni, mida mõjutasid suures kaoses tekkinud ummikud. Küll aga on autori hinnangul võimalik otsida alternatiive riigisisese transpordi näol ehk mitte jääda ootama hättasattunud riigi lahendusi, vaid ajakulu vähendamiseks küsida saatkonnalt abi või rakendada mööda maismaad tulnud riikide sõidukeid tööpiirkonda jõudmiseks.
Missioonide logistika korraldamiseks luuakse kodumeeskond, kelle ülesanded algavad varustuse hankimise, sobilike teekondade ja transpordivahendite määratlemisega ning lõpevad isikkoosseisu ja/või varustuse naasmisega, millele järgnevad muud olulised tegevused. Autor koostas töö eesmärgi täitmiseks eelnevalt kindlaks tehtud nõuetele ja tööpõhimõtetele vastavad protsessikaardid, millest esimesel on kirjeldatud terve üksuse kohustusi koos protsesside järjestusega rühmiti ning teisel joonisel oli põhirõhk suunatud toetusgrupi ülesannete kaardistamisele. Loodud protsessivoogudega annab autor sisendit kirjutamisjärgus olevale Päästeameti projektile „Kodumeeskonna kontseptsioon“ hõlbustades seeläbi kohustuste mõistmist illustratsioonide näol. Autori hinnangul saab protsessikaarte tutvustada uutele liikmetele andmaks kiire ja konkreetne ülevaade rahvusvaheliseks päästetööks vajalikest etappidest.
Olulise osana järgnevateks missioonideks valmistumisel tuvastas autor vajaduse kaardistada liikmete oskusi ja soove protsessides osalemisel. Erinevatel põhjustel ei saa päästeteenistuse töötajad rahvusvahelistest päästetöödest osa võtta, kuid rahufaasis teostatud ülevaate alusel on võimalik tööprotsesse optimeerida rakendades vabatahtlikke jooksvates ülesannetes. On olukordi, mida ei ole võimalik täielikult vältida, küll aga probleemidega tegeledes, on reaalne vähendada nende esinemissagedust. Parendusettepanekutena toob autor välja kolleegide liikumiste kontrollimise realiseerimaks kaupade ja inimeste konsolideerimise võimalusi; hankelepingute sõlmimise transpordiettevõtetega; ULD ehitamise kursuste läbimise või teenuse sisse ostmise hankelepingute lisades määratletud tingimustel; kommunikatsioonimeeskonna kaasamise kriisikoldes; asutusvahelise ja -sisese teabevahetuse kiirendamise; järelvedude organiseerimise ohtlikele kaupadele; kontrollsüsteemide ülevaatamise.
Käesoleva töö peamine väärtus on anda ülevaade rahvusvahelistel missioonidel osalemise kitsaskohtadest ja võimalikest parendusettepanekutest. Tihtipeale ei jõua töötajate tähelepanekud juhtkonnani või jõuavad, aga oluliselt hiljem kui oleks vajalik. Uurimistulemustest selgusid Türgi missiooni liikmete endi mõtted ning märkimisväärsed probleemid, mis mõjutavad missioonide tulemuslikkust. Rahufaas on õige aeg murekohtadega tegelemiseks tänu millele antakse tõhus sisend järgnevateks kordadeks ning lahenduste rakendamine mõjutab mitte ainult väljapoole riigipiiri jäävaid päästetöid, vaid ka riigisiseseid. Lõputöö võib olla edasi arendatav riigisiseste päästetööde logistiliste väljakutsete kaardistamiseks ja probleemide lahendamiseks või uurides konkreetseid pakkumisi valmidustasuta hankelepingute sõlmimiseks transpordiettevõtetega.The following thesis „Estonian Rescue Board's Challenges of an Emergency Logistics Management in the Case of Turkish Earthquake“ focused on an important problem in the sense of humanitarian logistics, which is the loss of time in transporting personnel and equipment to the epicentre of the disaster, which is mainly affected by the acquisition of an aircraft, the time required for decision-making processes and information exchange as well as transportation in the affected country. The challenges of teams participation in international rescue operations have a direct impact on the course of the mission, therefore the author of the thesis considered it important to identify the associated areas of concern and make possible suggestions for improvement.
In order to get an overview of the current situation, the author conducted five semi-structured interviews with the members of the Turkish mission of the Estonian Rescue Board (ERB) and the commander of the movement coordination center of the Estonian Defense Forces. The research results revealed the main bottleneck that needs attention, which is the procurement of an aircraft, which is amplified by the fact that the ERB does not have a valid written procurement contracts with the transport companies. In addition, the need for an aircraft pallets/containers, deficiencies in the control systems, transport arrangements from the airport of the destination country to the work area, the incomplete process map of the home team and the fact that the equipment necessary for rescue operations is not ready for the transport, because it needs to be packed each time.
During the work, it became clear that in order to ensure the desired speed class and obtain an aircraft, the Estonian Rescue Board must enter into the written agreements with transport companies. Until now, it has been partially reasoned by the readiness fee, but referring to the practice of the Estonian Defense Forces, it became clear that procurement contracts can also be signed without any financial arrangement. Since it took more than 15 hours to reach working place in Turkey, according to the author, it is worth looking for alternatives in the form of domestic transport to reach affected area faster.
A home team is established to organize mission logistics, whose tasks begin with the acquisition of equipment, determining suitable routes and means of transportation, and end with the return of personnel and/or equipment, followed by other essential activities. In order to fulfill the purpose of the thesis, the author prepared two process flows, which describe the responsibilities of the entire unit. According to the author, process maps can be introduced to the new members to give a quick and concrete overview of the stages necessary for international rescue work.
As suggestions for improvement, the author points out to control the movements of colleagues in order to realize the possibilities of consolidating goods and people; conclusion of procurement contracts with transport companies; completion of ULD construction courses or purchase the services under the conditions specified in the appendices of procurement contracts; involvement of the communication team; acceleration of communication within and between institutions; organization of follow-up transport for dangerous goods; review of control systems, employee skills mapping.
The main value of this thesis was to provide an overview of the bottlenecks of participation in international missions from the point of Estonian Rescue Board and give possible suggestions for improvement. Often, the employees observations do not reach the management or they do, but much later than necessary. The results of the research revealed the thoughts of the members of the Turkish mission themselves and significant problems that affect the effectiveness of the missions. The peace phase is the right time to deal with areas of concern, thanks to which effective input is given for the following procedures, and the implementation of solutions affects not only the rescue operations outside the country's borders, but also those within the country. The thesis can be further developed to map and solve the logistical challenges of rescue operations in the country, or by studying specific offers to enter into procurement contracts with transport companies without readiness fee
Information Management According to the ISO9001:2015 Standard in an Energy Company
No full textTeabehaldus on organisatsioonile oluline mitmel põhjusel nagu näiteks tõhus info kasutamine: organisatsioonid koguvad suures koguses teavet erinevatest allikatest, sealhulgas klientidelt, partneritelt, sisemistest süsteemidest jne. Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab sellel infol muutuda kasulikuks ressursiks, mida saab kasutada strateegiliste otsuste tegemiseks ja äriprotsesside parendamiseks.
Otsuste tegemisel: juhtimisotsused põhinevad sageli olemasolevatel andmetel ja teabel. Korraldatud teabehaldus tagab, et juhtidel ja otsustajatel on juurdepääs ajakohasele, täpsele ja usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil teha teadlikke ja hästi informeeritud otsuseid.
Töötajate tõhusus: Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab töötajatel kiiresti leida vajalikku teavet ja dokumente. See suurendab nende tõhusust ja tootlikkust, kuna väheneb aeg, mis kulub teabe otsimisele ja töötlemisele.
Andmekaitse ja turvalisus: organisatsioonide jaoks on oluline tagada nende kogutud andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. Teabehaldussüsteemid aitavad rakendada ja jälgida turvameetmeid, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu ja lekke eest.
Klienditeenindus: kiire ja täpne info kättesaadavus on oluline ka klienditeeninduse seisukohalt. Korraldatud teabehaldus võimaldab ettevõtetel paremini mõista klientide vajadusi ja pakkuda neile kiiremat ja tõhusamat teenindust.
Kokkuvõttes võimaldab hästi korraldatud teabehaldus organisatsioonidel tõhusamalt toimida, paremini juhtida riske, suurendada töötajate tootlikkust ning pakkuda paremat teenust nii sisemistele kui ka välistele huvigruppidele.
Lõputöö eesmärk oli kaardistada teabehalduse hetkeolukord, et tuua välja järeldused ja teha ettepanekud selle vastavusse viimiseks ISO 9001:2015 standardiga.
Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja standardist. Analüüsiti hetkeolukorda ja tulemuseks loodi dokumendihalduse juhend, dokumendi liigitusskeem ja teabevahetuse protsessi kirjeldus. Lisaks tegi autor ettevõtte teabehalduse parendamiseks muudatusettepanekuid. Peamine probleem, miks eelnimetatud dokumendid loodi oli, et ettevõtte teabehaldus oli reguleerimata ja ettevõtte soovib kasutusele võtta ISO 9001:2015 standardit, mis näeb ette teabe dokumenteerimist ja haldamist ja on protsessikeskne standard. Lõputöö eesmärk täideti läbi liigitusskeemi, teabevahetuse protsessi kirjelduse ja dokumendihalduse juhendi koostamise loomisega. Analüüsi tulemusena tehti parendusettepanekud, et parendada ettevõtte teabehalduse korraldamist.The title of the thesis is information management according to the ISO9001:2015 standard in an energy company. The relevance lies in clause 7.5 of ISO 9001:2015, which requires that the organization must: retain documented information to the extent necessary to support the operation of processes, and retain documented information to the extent necessary to ensure that processes are carried out as planned. (ISO 9001:2015, 2015) The aim of the thesis is to find out the current situation of information management in order to draw conclusions and make proposals for its alignment with the ISO 9001:2015 standard.
To fulfill the goal, the following tasks were set:
● outline the principles of organizing information management based on theoretical sources;
● find out the requirements of ISO 9001:2015 for the organization of information management and documentation of information in order to create a theoretical framework for conducting a thesis study;
● prepare a suitable methodology for conducting an empirical study;
● map and analyze the current situation of information management in order to clarify the requirements for documented information based on the ISO 9001:2015 standard;
● analyze the maturity level of information management in order to prepare basic documents regulating the organization of information management, if necessary;
● draw conclusions and, if necessary, make proposals to align information management with the ISO 9001:2015 standard.
The research consists of three parts. In the first chapter, the author provides an overview of theoretical positions on information management and the ISO 9001:2015 standard. The second part introduces the methodology of the empirical study and the sample. The third sub-chapter gives an overview of the results of the study and makes suggestions for improvement.
The subject company does not have an information management procedure and they do not have established who is responsible for what. The company wants to adopt the ISO 9001:2015 standard, which establishes specific requirements for information management. In order to align the company's information management with the requirements of ISO 9001:2015 and to create a document management guide, document classification scheme and description of the information exchange process for the company. For this purpose, document observation and management group interviews were conducted in the company. When analyzing the results, the interview answers are compared with the results of the observation and with the requirements of the ISO 9001: 2015 standard. As part of the thesis, a document classification scheme, a document management guide, and a description of the information exchange process will be created for the company
Problems Affecting the Implementation of Migrant Labour in the Example of OÜ Saru Lauavabrik
No full textLõputöö on kirjutatud OÜ Saru Lauavabriku näitel. Lõputöös keskenduti võõrtöötajate värbamist mõjutavatele probleemidele ühe kindla ettevõtte näitel.
Lõputöö eesmärk oli selgitada välja võõrtööjõu rakendamise olukord ja sellega seonduvad probleemid osaühingus Saru Lauavabrik. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded, mis hõlmasid lõputöö metoodika esitamist, võõrtööjõu rakendamise õiguslike aluste ja nende sisu välja toomist, osaühingu Saru Lauavabrik võõrtööjõu rakendamise olukorra ja probleemide kaardistamist ning analüüsi ning järelduste ja võimalusel ettepanekute esitamist.
Osaühingu Saru Lauavabrik jaoks on võõrtööjõu värbamine olnud varasemalt ning on ka hetkel väga oluline, kuna kohalikke töötajaid piirkonnas ei ole. Võõrtöötajate rakendamist on aga mõjutanud mitmed probleemid, mida lõputöös on analüüsitud.
Osaühingus Saru Lauavabrik on üle poolte töötajatest võõrtöötajad, keda nii koroonapandeemia kui ka Venemaa-Ukraina soda oluliselt mõjutasid. 2019. aasta lõpus vallandunud koroonapandeemia tõstis märgatavalt toodete ja teenuste hindu ning sundis osaühingut Saru Lauavabrik mõtlema alternatiividele võõrtöötajate tööle saamiseks, kuna riigipiirid suleti. Võõrtöötajate Eestis majutamine aga oli väga kulukas, mistõttu väljaminekud oluliselt suurenesid. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa-Ukraina sõda lisas niigi hapras seisus olevate ettevõtete käekäigule veelgi raskust juurde. Ettevõttel tekkisid finantsraskused ning toodete tarneprobleemid, mis sundis töötajaid koondama.
Võõrtöötajate värbamine on küllaltki keerukas ja aeganõudev protsess ettevõtete jaoks. Sõltuvalt võõrtöötaja päritoluriigist on erinevaid nõudeid ja reegleid selleks väga palju, seda just eriti kolmandatest riikidest pärit töötajate puhul. Euroopa Liidu liikmesriikidest tuleva võõrtöötaja värbamine on oluliselt lihtsam ning kogu protsess ei ole nii aeganõudev. Sellegi poolest on võõrtöötaja värbamisel, sõltumata tema päritoluriigist, vajalik täita hulgaliselt dokumente, et kõiki nõudeid oleks järgitud.
Võõrtööjõu rakendamist reguleerib Välismaalaste seadus, mis ütleb, et Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe. Eestis tööle asumiseks on vaja õiguslikku alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks, milleks tavapäraselt on viisa. Lühiajaline võõrtööjõu töötamine tuleb enne tööle asumist registreerida Politsei- ja Piirivalveametis, taotlusele tuleb lisada töötaja foto, riigilõivu tasumist tõendav dokument ning koopia välismaalase reisidokumendist isikuandmetega. Pikemaajaliseks Eestis viibimiseks ja töötamiseks tuleb taotleda elamisluba. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Õiguse Eestis viibida ja töötada annab tavapäraselt kas lühiajalise töötamise registreerimine ja pikaajalise D-viisa taotlemine või töötamist võimaldav elamisluba. Välismaalane on Eestis mitteresident, kui ta on Eestisse lähetatud , töötaja on töölähetusel ning tema tööandjaks on välismaa tööandja või ta ei viibi Eestis enam kui 183 päeva iga 12 kuulise perioodi jooksul. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast.
Antud ettevõtte puhul on võõrtööjõu värbamisel lähtutud kehtivatest nõuetest. Kõik võõrtöötajad on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, mistõttu on värbamisel kehtivad nõuded mõnevõrra leebemad. Pole vaja taotleda ei elamisluba ega ka pikaajalist töötamist võimaldavad D-viisat. Küll aga on kõigile võõrtöötajatele taotletud maksuresidentsus. Kõik töötajad on registreeritud ka nõuete kohaselt Tööinspektsioonis ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registris.
Võõrtööjõu rakendamine osaühingu Saru Lauavabrik puhul on kestnud juba väga pikki aastaid. Ettevõttes on välja kujunenud kindel tööde jaotus ja järjekord, mille alusel võõrtöötajaid ettevõttesse värvatakse. Valminud on dokumentide kogumik, mis on kooskõlas Eestis kehtivate seadustega ning vastab kõigile kehtivatele nõuetele.
Lõputöö tulemusena esitati ettevõttele ettepanek tõlkida dokumentide kogumik vene keelde, mis muudaks võõrtöötajatel dokumentidest arusaamise lihtsamaks ning värbamise protsessi kiiremaks.
Lõputöös tugineti uurimistöö põhjale, kus on välja toodud võõrtöötajate rakendamise õiguslikud alused, värbamiseks vajalikud dokumendid ning probleemid Eestis töötavate võõrtöötajatega. Uurimistöö tugines seadustele ning valdkonna spetsialistide ja ministeeriumite poolt koostatud artiklitele.The title of the thesis: Problems affecting the implementation of migrant labour in the example of OÜ Saru Lauavabrik. The thesis is written based on the example of Saru Lauavabrik Ltd. The thesis focused on the problems affecting the recruitment of foreign workers using the example of a specific company.
The aim of the thesis was to identify the situation of employing foreign labor and the associated problems in Saru Lauavabrik Ltd. To achieve this goal, tasks were set, which included presenting the methodology of the thesis, outlining the legal grounds and content of employing foreign labor, mapping the situation and problems of employing foreign labor in Saru Lauavabrik Ltd, and conducting an analysis with conclusions and, if possible, proposals.
Recruiting foreign workers has been and is currently very important for Saru Lauavabrik Ltd, as there are no local workers available in the area. However, the employment of foreign workers has been influenced by several problems, which have been analyzed in the thesis.
In Saru Lauavabrik Ltd, over half of the employees are foreign workers, who were significantly affected by both the COVID-19 pandemic and the Russia-Ukraine conflict. The COVID-19 pandemic, which erupted at the end of 2019, significantly raised the prices of products and services, forcing Saru Lauavabrik Ltd to consider alternatives for employing foreign workers as the borders were closed. However, accommodating foreign workers in Estonia was very costly, leading to a significant increase in expenses. The Russia-Ukraine war that began in February 2022 further added difficulties to the already fragile situation of businesses. The company faced financial difficulties and delivery problems, which forced them to lay off employees.
Recruiting foreign workers is a rather complex and time-consuming process for companies. Depending on the country of origin of the foreign worker, there are many different requirements and rules, especially for workers from third countries. Recruiting foreign workers from European Union member states is significantly easier, and the entire process is not as time-consuming. Nevertheless, regardless of the worker's country of origin, recruiting a foreign worker requires filling out a considerable amount of paperwork to ensure that all requirements are met.
The employment of foreign labor is regulated by the Law on Foreigners, which states that a foreigner residing temporarily or permanently in Estonia is obliged to comply with the constitutional order of Estonia and Estonian legislation, respect constitutional values and principles. To start working in Estonia, a legal basis for residing and working in Estonia is required, usually a visa. Short-term employment of foreign labor must be registered with the Police and Border Guard Board before starting work, and the application must include the employee's photo, proof of payment of state fee, and a copy of the foreigner's travel document with personal data. For longer stays and work in Estonia, a residence permit must be applied for. The purpose of granting a temporary residence permit for employment is to promote the development of the Estonian economy, science, education, or culture by providing an opportunity to employ foreigners with the necessary knowledge and skills in Estonia. The employer is obliged to verify that the foreigner working for him has a legal basis for residing and working in Estonia. The right to reside and work in Estonia is usually granted by registering short-term employment and applying for a long-term D-visa or a residence permit enabling work. A foreigner is a non-resident in Estonia if he is sent to Estonia, the employee is on a business trip, and his employer is a foreign employer, or if he does not stay in Estonia for more than 183 days in every 12-month period. A physical person is considered a resident if his place of residence is in Estonia or if he stays in Estonia for at least 183 days in 12 consecutive calendar months. A person is considered a resident from the day of his arrival in Estonia.
In the case of this company, the recruitment of foreign labor is based on current requirements. All foreign workers are citizens of European Union member states, which somewhat relaxes the requirements for recruitment. There is no need to apply for either a residence permit or a long-term D-visa. However, tax residency has been applied for all foreign workers. All employees are also registered in accordance with the requirements of the Labour Inspectorate and the working register of the Tax and Customs Board.
The employment of foreign labor in Saru Lauavabrik Ltd has been going on for many years. The company has established a clear distribution of tasks and a sequence according to which foreign workers are recruited into the company. A collection of documents has been compiled, which is in line with the laws in force in Estonia and meets all current requirements.
As a result of the thesis, the company was presented with a proposal to translate a collection of documents into Russian, which would make it easier for migrant workers to understand the documents and speed up the recruitment process.
The thesis relied on research, which outlined the legal grounds for employing foreign workers, the necessary documents for recruitment, and the problems with foreign workers working in Estonia. The research was based on laws and articles prepared by industry specialists and ministries
Organization of Internal Audits on the Example of a Manufacturing Company
No full textLõputöö eesmärk oli välja selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes siseauditeerimise
korraldamine tootmisettevõtte näitel, et vajadusel tuua välja parendusettepanekud. Autori
hinnangul lõputöö eesmärk täideti tänu püstitatud uurimisülesannetele.
Autor andis eesmärgi täitmiseks esmalt ülevaate siseauditi teoreetilisest käsitlusest.
Lõputöö teoreetilises osas selgus, et siseauditeerimine on universaalne ja laia kasutusalaga
tegevus. Siseaudit on osa sisekontrollisüsteemist ja seda peetakse efektiivseks
abivahendiks ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Sisemise auditi eesmärk on anda
kinnitust, et ettevõtte tegevus vastab ettevõttes kehtestatud nõuetele, riiklikele seadustele
ja rahvusvahelistele regulatsioonidele. Siseauditi roll ettevõtte tegevuses on üha kasvav.
Neid kasutatakse riskide hindamiseks ja hea kvaliteedi tagamiseks. Toimiva sisekontrolliga
ettevõtetel on konkurentsieelis, sest siseauditite üks roll on anda juhtkonnale vajalikku
informatsiooni erinevate otsuste vastuvõtmiseks. Lisaks toovad siseauditid välja
võimalused erinevate sisemiste ja välimiste riskide vähendamiseks.
Lõputöö eesmärgi täitmiseks kaardistati uuritavas tootmisettevõttes siseauditite
korraldamine, et vajadusel välja tuua parendusettepanekuid. Selle käigus viidi
tootmisettevõttes läbi poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide läbivaatus. Valimi
moodustas autor lähtuvalt oma teadmistest ettevõttes auditeerimisega kokkupuutuvatest
inimestest, kelleks olid ettevõtte juhatuse liige, kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor ja
assistent. Intervjuude käigus otsis autor vastuseid küsimustele lähtuvalt lõputöö
teoreetilises osas käsitletud teemadele. Uuringus kogutud andmed analüüsiti kvalitatiivset
sisuanalüüsi kasutades ehk teksti süstematiseerimise kaudu.
Uuringu tulemuste analüüsimisel selgus, et tootmisettevõte teostab regulaarselt
siseauditeid ja peab neid tähtsaks kvaliteedi tagamise, riskide vähendamise ja ressursside
kokkuhoidmise seisukohast. Ettevõttes peetakse oluliseks tööprotsesside ja
sisekontrollimeetmete pidevat parendamist, mille aluseks kasutatakse ka siseauditi
tulemuste analüüsimist. Uuringust selgus, et siseauditiga seotud dokumendid on uuritavas
tootmisettevõttes enamjaolt välja töötamata.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanneteks olid puuduva siseauditite
juhendi ja siseauditite plaani väljatöötamine. Eesmärk sai täidetud, sest lõputöö käigus
töötas autor välja tootmisettevõtte siseauditite protsessi, plaani ja juhendi.The title of the thesis is „Organization of internal audits on the example of a manufacturing
company“.
This thesis is divided into three chapters and consists of 48 pages, including five
illustrations and five annexes. Thesis refers to 33 sources, which are in Estonian and in
English.
In 2022, the Internal Audit Foundation and the Institute of Internal Auditors conducted a
global study of the field of internal auditing in which participated 159 countries, including
Estonia. The survey revealed that despite the versatile use, the importance of internal audit
function in companies is low. The problem of this thesis results from the fact that
companies are obligated to perform internal audits due to regulations, standards and
internal requirements. At the same time instructions for conducting internal audits and
documenting the results may be too specific and for some fields they do not exist. The
management of the investigated manufacturing company is determined to develop and
implement these instructions themselves.
The aim of this thesis is to evaluate the organization of internal audits in the manufacturing
company to make suggestions for improving the conduct of internal audits, if necessary.
To achieve the aim, following research objectives are set:
• work through literature to create a theoretical framework of internal audit role and
its organization and documentation in a manufacturing company;
• prepare a methodology for conducting an empirical study;
• map the documentation of internal audits to develop missing guidelines;
• analyse internal audits in order to develop an internal audit plan;
• draw conclusions and make suggestions for improving the organization of internal
audits.
The research subject of this thesis is a medium sized manufacturing company based in
Estonia.
A deductive approach method is used in this study and a qualitative case study method is
used to conduct the empirical study. The research instruments are semi-structured
interviews and document review.
Analysing the results of the study showed that the manufacturing company performs
regularly internal audits and considers them important. The company considers internal
audit organization and the analysis of internal audit results continuous improvement
important