TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Participation of People with Mental Disabilities in Rehabilitation Services
No full textErivajadustega inimeste arv kasvab iga aastaga, ning sellega seotuna kasvab ka erinevate teenuste vajadus. Erivajadus võib põhjustada inimestele lisakohustusi, pingeid ja stressi, ning seetõttu on oluline, et inimesed oleksid teadlikud, kuidas antud olukorras toime tulla, ning seada enda elu täisväärtuslikuks ja samaväärseks teiste inimestega.
Psüühilise erivajaduse juures on oluline meeles pidada, et siia alla kuuluvad kahte tüüpi erivajadust. Intellektipuudega inimesed, kelle diagnoos on kaasa sündinud. Ning psüühilise haigusega inimesed, kelle diagnoosid võivad olla nii bioloogilised kui ka sotsiaalsest mõjust tulenevad.
Eripäradega arvestades on psüühikahäiretega inimestel vaja kõrvalist abi, et toime tulla maksimaalselt iseseisvalt igapäevaelu toimetustega. Selleks on riigis erinevaid teenuseid, mis on suunatud psüühilise erivajaduseega inimestele. Teenused omakorda jagunevad erinevateks valdkondadeks.
Rehabilitatsiooniteenused mängivad psüühilise erivajadusega inimeste elus suurt rolli, et tagada inimeste maksimaalne heaolu ja iseseisev toimetulek igapäevaelus. Oluline on siinkohal märgata abivajajaid, ning tagada neile kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja ligipääs vajalikke teenusteni, arvestades iga inimese eripära.
Töö käigus selgus, et psüühilise erivajadusega inimesed on motiveeritud osalema rehabilitatsiooniteenustel. Kuid teenustel osalemist võivad häirida mitmed aspektid. Kõige enam toodi välja, et suurimaks takistuseks teenusele jõudmiseks on vaimne valmisolek, mis on seotud motivatsiooni ehk eneseületusega. Tihtipeale jääb psüühilise erivajadusega inimestel puudu julgusest ning seetõttu on oluline siinkohal välja tuua lähedaste inimeste ja kogukonna toetuse olulisus, läbi mille on võimalik toetada ja suunata abivajavaid inimesi maksimaalselt iseseisvale elule. Inimesed vajavad julgustamist ja toetust teenuste kasutamiseks.
Positiivseks küljeks osutus töö käigus aga rahulolu ja suurimaks motivaatoriks teenustel osalemiseks kvaliteetse teenuse saamine. Toodi välja, et spetsialistid on klientide suhtes väga vastutulelikud, toetavad ja paindlikud. Autori arvates osutatakse teenuseid klientidele väga individuaalselt. Arvestatakse iga psüühilise erivajadusega inimese eripäradega ja ollakse toeks. Iga psüühilise erivajadusega inimese eripäraga arvestamine võimaldab spetsialistidel pakkuda igale abivajajale vajalikku tuge vastavalt tema võimetele. Selline lähenemine aga
autori arvates tõstab osalemist teenustel ja julgustab pöörduma abi järgi.
Aktiivsem osalemine teenustel aga omakorda sõltub suurel määral teenuste kättesaadavusest. Töö käigus selgus, et antud asutuse teenused on psüühilise erivajadusega inimestele hästi kättesaadavad, kuna teenuseid on võimalik kasutada maakonna suuremates linnades, kus on ka hea ühistranspordi kasutamise võimalus. Kuid võib juhtuda, et selle kasutamist võib takistada inimese tervislik seisund ja vaimne valmisolek, mis võib mõjutada teenustel osalemise motivatsiooni.
Lisaks mõjutab teenustel osalemist ka spetsialistide arv, kuna spetsialistide puuduse korral on teenuste kättesaadavus piiratud ja inimestel pole võimalik teenuseid regulaarselt ja vastavalt vajadusele kasutada, sest tekkivad järjekorrad. Ning see omakorda võib mõjutada inimeste heaolu.
Oluline on aru saada psüühilise erivajadusega inimete kõrvalise abi vajadusest. Teenused mõjutavad väga suurel määral inimeste igapäevaelu, mis hõlmab enda alla inimese sotsiaalseid ja füüsilisi vajadusi. Töö käigus selgus, et teenustel on väga positiivne mõju psüühilise erivajadusega inimeste elule, sest teenused võimaldavad inimestel enesearengut ja eneseteostust, ning see on seotud tugevalt inimese üldise heaoluga.
Vaatamata sellele, et psüühilise erivajadusega inimesed tõid välja mõningad teenused, millest nad puudust tunnevad on nende motivatsioon teenustel osalemiseks hea. Ning siinkohal on oluline nüüd arvestada töös välja tulnud kitsakohtadega ja võimalusele arendada teenuseid ja tekitada võimalus teenuste osas, millest tuntakse puudust.
Kokkuvõtvalt on autori arvates psüühilise erivajadusega inimeste heaolu seotud erinevate teenuste kättesaadavusega, mille abil on võimalik toetada inimeste iseseisvat toimetulekut maksimaalsel tasandil. Selleks aga on oluline keskkond, ressurss ja kvaliteetsed teenused, mille abil kasvatatakse ühiskonnas psüühilise erivajadusega inimeste kaasatust ja eneseteostus.
Töö autor leiab, et ühtekuuluvustunnet peaks ühiskonnas olema rohkem. Siit ka idee, et antud uurimust võiks edasi arendada ja teha uurimus, kus uuritakse, milliseid teenuseid ja tegevusi saaks inimestele ühiskonnas pakkuda, et tekitada suuremat hoolivust üksteise suhtes ning säilitada ühtekuuluvustunnet. See oluline aspekt on välja toodud ka Allardthi heaoluteoorias ning sellel on tugev seos inimese üldise heaoluga.
Oluline on tagada psüühilise erivajaduseega inimestele regulaarne ja paindlik rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus, et rahuldada vajadusi ja toetada nende maksimaalselt iseseisvat toimetulekut ja kaasatust.This thesis addresses the participation of individuals with psychosocial disabilities in rehabilitation services. Disability is becoming increasingly prevalent and is a major global issue that is often overlooked, making it important to address this topic.
Every year, the need and demand for social and primary care services are growing as the number of individuals requiring assistance is on the rise. It is crucial to identify and understand individuals who require support through various services and how participation in rehabilitation services impacts their daily lives.
The focus of this work is primarily on adults with psychosocial disabilities, including those with mental health issues. Individuals with psychosocial disabilities may have intellectual impairments or have received a diagnosis of a persistent mental illness during their lifetime. In Estonia, there are approximately 55,000 individuals with psychosocial disabilities, some of whom require specialized care services for daily living (Social Insurance Board, 2022).
The aim of this study is to describe the nature of individuals with psychosocial disabilities and highlight the relationship between the services offered to them and well-being theory. It is important to gain an understanding of the impact of rehabilitation services on the well being and independence of individuals with psychosocial disabilities, as well as to understand the factors influencing their participation in these services.
The study aims to identify various aspects that influence the participation of individuals with psychosocial disabilities in rehabilitation services in Tapa municipality and the impact of these services on their daily lives.
To achieve this goal, the author compiled theoretical foundations outlining the nature of individuals with psychosocial disabilities, presenting previous statistical data related to disabilities, and providing an overview of services available to individuals with psychosocial disabilities. For the purpose of the study, interview questions were formulated, and interviews were conducted with individuals with psychosocial disabilities and a specialist providing services to them. The responses were categorized into four areas: factors influencing service participation, service accessibility, impact of services on daily life, and services that individuals with psychosocial disabilities feel are lacking. The author analysed
the responses and correlated them with theoretical sources. The aspects influencing participation in rehabilitation services were identified based on interviews and theoretical sources.
During the study, it was found that individuals with psychosocial disabilities are motivated to participate in rehabilitation services, but several factors may hinder their participation. The most commonly cited obstacle to accessing services was psychological readiness, linked to motivation and self-motivation. Often, individuals with psychosocial disabilities lack courage, highlighting the importance of support from family and the community to encourage and guide those in need towards a more independent life. People need encouragement and support to utilize services.
A positive finding was the satisfaction and the greatest motivator for service participation being the quality of services received. It was noted that specialists are very accommodating, supportive, and flexible towards clients. According to the author, services are provided to clients in a highly individualized manner, considering each person's unique needs and providing support accordingly.
It is important to recognize the need for external support for individuals with psychosocial disabilities. Services significantly affect the daily lives of individuals, encompassing their social and physical needs. The study revealed that services have a very positive impact on the lives of individuals with psychosocial disabilities, enabling personal development and self-realization, which are strongly linked to overall well-being.
In summary, the author believes that the well-being of individuals with psychosocial disabilities is linked to the availability of various services that support maximum independent functioning. This requires a supportive environment, resources, and qualityservices to increase the inclusion and self-realization of individuals with psychosocial disabilities in society.
The author suggests that there should be more of a sense of solidarity in society. Therefore, there is an idea to further develop this research by investigating which services and activities could be offered to individuals in society to foster greater compassion towards each other and maintain a sense of solidarity. This important aspect is also emphasized in Allard’s theory of well-being and is strongly linked to overall human well-being
Safety of school bus stops at Raasiku municipality
No full textKäesolev töö teostati Transpordiameti kompleksuuringu raames, mis viidi läbi Raasiku vallas. Töö uuritavaks aspektiks oli koolibussi peatuste ohutuse hindamine. Töö eesmärgi täitmiseks uuriti, milline on Raasiku valla poolt pakutav õpilasvedu. Bussipeatuste ohutuse hindamist toetas autori jäädvustatud pildid, riiklikud nõuded peatuste rajamisele ning riskianalüüsi meetodid bussipeatustele. Empiirilist osa toetas lastevanemate seas läbi viidud rahulolu-uuring.
Töö esimeses osas seletati lahti töös põhiliselt kasutatavad mõisted. Sellele järgnes teoreetiline osa õpilasveo korraldamisest Eestis ning peatuste rajamise nõuded. Kuna õpilasveoks kasutatavad peatused jäävad suures osas asulavälistele teedele, siis selliste peatuste rajamisel tuleb lähtuda maantee projekteerimise nõuetest.
Esimeses pooles tutvustati ka uuritavat piirkonda ehk Raasiku valda ja seal asuvaid koole. Raasiku valla õpilasveo kohta saadi esmast informatsiooni valla kodulehelt, kus on leitavad kehtivad õpilasliinide sõidugraafikud. Lisaks sellele tutvustati kompleksuuringu raames varasemalt valminud lõputööde ühiseid jooni tulemustes.
Töö teine osa algas metoodika selgitamisega. Praktiline osa koosnes õpilasliini number 1 peatuste jäädvustamisest, lastevanemate rahulolu-uuringu läbiviimisest ning riskianalüüsi teostamisest. Täpsete peatuste asukoha leidmisele aitas kaasa õpilasveoga kaasa sõitmine. Seejärel sõitis autor läbitud peatused veelkord isikliku sõidukiga läbi ning jäädvustas need. Lastevanemate rahulolu-uuring viidi läbi Google Forms keskkonnas ning vastajaid oli vaid 20. Tänu avatud küsimustele laekus vastuseid lastevanemate muredest ning arvamustest peatuste korrashoiule ja lapse jalgsi käimise teekonnast peatusesse.
Lastevanemate rahulolu-uuringu käigus selgus, et lapsevanemad on rahul õpilasveoga. Enim teeb muret ootepaviljonide ja valgustuse puudumine. Samuti turvaline jõudmine peatusesse, sest tuleb liikuda mööda sõiduteed, millel kiiruspiirang on 70-90 km/h.
Riskianalüüsi tulemusel hinnati liini number 1 läbitavatest peatustest 5 kõrge riskiga, 1 keskmise riskiga ning 9 madala riskiga bussipeatusteks. Enim esines valgustuse puudumist. Neljal kõrge riskiga peatusel puudus ka ohutu ligipääs kõnnitee või teepeenra kaudu. Nendel peatustel oli teepeenar olematu või liiga kitsas arvestades seal kehtivat kiiruspiirangut sõidukitele. Ettepanekud ohutuse parandamiseks esitati peatustele, mis vajasid seda enim.
Viimases peatükis on autor teinud järeldused peatustele võttes arvesse riskianalüüsi ja lastevanemate rahulolu-uuringu tulemusi.This work was carried out within the framework of a comprehensive study by the Estonian Transport Administration. The study was conducted in the Raasiku municipality. The aspect under investigation was the assessment of the safety of school bus stops. In order to achieve the goal of the work, the student transportation offered by the Raasiku municipality was examined. The assessment of bus stop safety was supported by pictures captured by the author, national requirements for the establishment of stops, and risk analysis methods for bus stops. The empirical part was supported by a satisfaction survey conducted among parents.
The first part of the work explained the main terms used in the work. This was followed by a theoretical part on the organization of student transportation in Estonia and the requirements for the establishment of stops. Since the stops used for student transportation are mostly located on rural roads, the requirements for road design must be taken into account when establishing such stops.
The first half also introduced the study area, namely the Raasiku municipality and its schools. Initial information about student transportation in the Raasiku municipality was obtained from the municipality's website, where the current schedules for student lines can be found. In addition to this, common features in the results of previous theses completed as part of the comprehensive study were discussed.
The second part of the work began with an explanation of the methodology. The practical part consisted of capturing the stops of student line number 1, conducting a satisfaction survey among parents, and performing a risk analysis. Riding along with the student transportation helped in finding the exact locations of the stops. The author then drove through the stops again in a personal vehicle and captured them. The satisfaction survey among parents was conducted using the Google Forms platform and there were only 20 respondents. Thanks to open-ended questions, responses were received regarding parents' concerns and opinions about the maintenance of the stops and the child's walking route to the stop.
During the satisfaction survey among parents, it was found that parents are satisfied with the student transportation. The lack of waiting pavilions and lighting is the biggest concern. Safe access to the stop is also a concern, as it requires walking along the road with a speed limit of 70-90 km/h.
As a result of the risk analysis, 5 bus stops along student line number 1 were assessed as having high risk, 1 with medium risk, and 9 with low risk. The most common issue was the lack of lighting. Four high-risk stops also lacked safe access through a sidewalk or road shoulder. On these stops, the road shoulder was either non-existent or too narrow considering the speed limit for vehicles. The proposals were presented for stops that need improvement the most.
In the final chapter, the author drew conclusions about the stops, taking into account the results of the risk analysis and the satisfaction survey among parents. The proposals resulting from the conclusions were presented at the end of the chapter
On the edge of the horizon: revitalizing Paljassaare through a landmark pavilion
No full textAntud lõputöö projekt kujutab endast pingutuste kulminatsiooni, et saavutada kõrgeim kvaliteet lahenduse erinevates aspektides, sealhulgas nendes, mis võivad esialgu tunduda immateriaalsed või sootuks olematud. Projekti arenduse käigus tehtud otsused tundusid järjekindlalt sobilikud ja hästi integreeritud. Seda kinnitas sujuv dialoog uute elementide ja loodusliku keskkonna vahel mis tugevdas projekti üldist visiooni.
Minu kui autori jaoks oli see julge ja suur samm võtta selline lähenemine ja väljakutse seda kaitsta, kuid hindasin väga võimalust uurida ja töötada sellise lahendusega. Tööprotsessi käigus leidsin nii heakskiitu kui ka taunimist, milles peegeldus selle eriala keerukus. Paljude juhtumiuuringutega suutsin suhestuda ning tihti tundus, et loengi käesoleva lõputöö ülevaadet, mis kinnitas, et lahendus liigub õiges suunas.
Lõpptulemus on edukalt täitnud eesmärgi luua linna mereäärele atraktiivne ja kaasahaarav huvipunkt. Paviljon mitte ainult ei täienda olemasoleva ümbruse ilu ja vormi, vaid on potentsiaalne katalüsaator nii Paljassaare kui ka terve linna mereäärsete alade arenguks. See projekt annab tunnistust läbimõeldud ja innovaatilise arhitektuuri võimest muuta ala õige lähenemisega üheks kvaliteetseks ning meeldejäävaks objektiks.This thesis project represents the culmination of efforts to achieve the highest quality in various aspects of the design, including those that may initially seem intangible or non-existent. Decisions made during the project development seemed consistently appropriate and well integrated. This was confirmed by the smooth dialogue between the new elements and the natural environment, which strengthened the overall vision of the project.
It was a bold and major step for me as the author to take this approach and the challenge to defend it, but I greatly valued the opportunity to research and work on a design like this. During the work process, I found both approval and disapproval, which reflected the complexity of this profession. I was able to relate to many of the case studies, and it often felt like I was reading an overview of this very thesis, which confirmed that the design was moving in the right direction.
The end result has successfully fulfilled the goal of creating an attractive and engaging point of interest on the city’s seafront. The pavilion not only complements the beauty and form of the existing surroundings, but is a potential catalyst for the development of both Paljassaare and the entire city’s seaside areas. This project testifies to the ability of well-thought-out and innovative architecture to turn a site into one high-quality and memorable place with the right approach
Work-life Balance in the Context of Remote Work in the Example of Workers in Hiiu County
No full textLõputöö raames viidi läbi empiiriline uuring kaardistamaks töö- ja eraelu tasakaalu kaugtöö tingimustes Hiiu maakonna töötajate hulgas. Empiirilise uuringu eesmärk oli analüüsida töö- ja eraelu tasakaalu Hiiu maakonna kaugtöötajate hinnangutele tuginedes.
Lõputöö esimeses peatükis kirjeldati kaugtöö olemust ja arengut, töö- ja eraelu olulisust ning saavutamise võimalusi kaugtöö tingimustes. Tänapäeval on kaugtöö laialdaselt levinud ja tehnoloogiline areng annab selleks head võimalused. Kaugtöö annab võimalused töö- ja eraelu paremaks ühildamiseks, kuid samas tuleb uuringutest välja, et töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine on paljudele töötajatest problemaatiline.
Kodukontoris suudavad töötajad paremini keskenduda ja omavad suuremat töörahulolu, samas suureneb risk töö- ja eraelu tasakaalule. Töötajad ei oska tihti töö- ja eraelu vahel piiri tõmmata ja töötatakse ka pärast tööpäeva lõppu, haiguste või puhkuste ajal. Eduka kaugtöö rakendamiseks peetakse oluliseks usaldust juhi ja töötaja vahel, konkreetseid kokkuleppeid ning ajaplaneerimise oskust. Töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks on oluline luua tingimused nii töötaja kui organisatsiooni poolt.
Rahulolev töötaja suudab lihtsamalt kaasa minna ka uuendustega kui ta saab aru, kuidas see soodustab tema töö- ja eraelu tasakaalu. On leitud, et töötajatele suurema iseseisvuse andmine aitab kaasa suuremale töörahulolule. Järjest enam räägitakse töönädala lühendamisest ja selle mõjust töö- ja eraelu tasakaalule, milles seni teostatud uuringud ja pilootprojektid on näidanud valdavalt positiivset mõju.
Hiiu maakonna kaugtöötajate seas läbiviidud uuringus kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning uuring viidi läbi kaardistusuuringuna. Andmeid koguti kvantitatiivselt, küsitluse teel. Veebikeskkonnas www.connect.ee koostatud küsimustik edastati kolleegidele ja tutvusringkonna liikmetele, kelle puhul oli teada kaugtöö tegemise võimalus ja postitati ka sotsiaalmeedia gruppi Hiiumaa Heaks. Andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, kirjeldava statistika abil. Arvutati esinemissagedust, aritmeetilist keskmist, standardhälvet ja variatsioonikordajat.
Uuringust selgus, et Hiiu maakonnas kaugtööd tegevate töötajate jaoks on töö- ja eraelu tasakaal oluline. Töötajate hinnangutest selgus, et nende tööandjad enamasti soosivad kaugtööd ning see väljendub ka ettevõtte töökultuuris. Kaugtöö tegemise põhjustena toodi peamiselt välja töökoha kaugust, eraelulisi vajadusi ja kulude kokkuhoidu.
Kaugtöötajate töö- ja eraelu tasakaalule antud hinnangute põhjal järeldati:
• kaugtööd tehes tunnetatakse paremat töö- ja eraelu tasakaalu;
• töö- ja eraelu ühildamisel ei tunnetata suuremat stressi ja ärevust;
• kodus töötamine enamasti ei sega töötajat ega tema pereliikmeid;
• kõigil kaugtööd tegevatel töötajatel ei ole sõlmitud kirjalikku kaugtöökokkulepet;
• probleemsena tunnetati töötamist puhkuse ja haiguse ajal ning ületunnitööd;
• töötajatel on olemas vajalik IT-ressurss;
• töötajad hindasid, et jõuavad oma tööülesannetega õigeaegselt valmis ja oskavad aega planeerida;
• kõigil töötajatel ei ole kodukontoris eraldi ruumi tööülesannete täitmiseks;
• töötajate hinnangul võiks 4-päevane töönädal tuua sama tulemuse kui 5-päevane.
Selgus, et töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks vajalikke teadmisi hindavad töötajad pigem heaks. Töötajad nimetavad, et oluline oleks täiustada ajakasutust ja enesejuhtimist, sealjuures pooled vastanutest planeerivad enda tööülesandeid igapäevaselt. Tuuakse välja, et tööandjalt soovitakse rohkem usaldust, paindlikumat tööaega ja võimalust rohkem otsustada, millal ja kus tööülesandeid täidetakse. Tööandjad võiksid tähelepanu pöörata Töölepinguseaduse nõuetele, sõlmides töötajatega kirjalikud kaugtöökokkulepped ja tähelepanu tuleks pöörata töötajate töötingimustele kaugtöö vormis töötamisele. Tööandjad võiksid võimalusel kaaluda 4-nädalase töönädala pilootprojekti.The topic of this thesis is Work-life balance in the context of remote work in the example of workers in Hiiu County.
The use of flexible work arrangements is on the rise worldwide. Based on data from Statistics Estonia, remote work in Estonia has increased exponentially since the COVID-19 pandemic. According to figures from 2023, 26.7% of all employed people were working remotely. For many employees, the option of flexible work arrangements is decisive when choosing a job. Remote work provides opportunities for better alignment between work and private life, but at the same time, research shows that achieving a good work-life balance remains difficult for many employees. A Norstat study carried out in 2022 revealed that according to 63% of employees, the boundary between work and private life becomes blurred in the case of remote work. Data from 2023 show that 23.3% of all working people in Hiiu County worked remotely. As such, it was important to map the situation in the county.
This thesis aimed to chart and draw conclusions regarding work-life balance among remote workers in Hiiu County, based on the assessments of the workers themselves.
The following tasks were set in order to achieve this goal:
• provide an overview of the nature and development of remote work based on theoretical sources;
• determine the importance and possibilities of achieving work-life balance in the context of remote work based on underlying theory;
• compile a methodology for carrying out the empirical study;
• chart and analyse work-life balance in the context of remote work in Hiiu County, based on the assessments of remote workers;
• draw conclusions about work-life balance among said workers in Hiiu County.
The research used a deductive approach and was conducted as a survey. Data were collected quantitatively via the questionnaire. The survey, prepared on the website www.connect.ee, was forwarded to colleagues and acquaintances who were known to be remote workers and was also posted in the Hiiumaa Heaks group on social media. The data were analysed quantitatively, using descriptive statistics. Frequency, arithmetic mean, standard deviation and coefficient of variation were calculated.
The survey found that work-life balance is important to remote workers in Hiiu County. Their reasons for working remotely were mainly related to their private lives, the distance from their workplace and saving on costs.
The following conclusions were drawn based on the workers’ assessments of their work-life balance:
• employees find their work-life balance better when working remotely;
• employees do not experience greater stress or anxiety when their work and private lives align;
• working from home does not usually disturb the worker or their family;
• not all remote workers have signed a written remote work agreement;
• working during holidays and when sick and working overtime are seen as problematic;
• employees have the necessary IT resources at their disposal;
• employees find that they complete their tasks on time and know how to plan their time;
• not all employees have a specific room in their home in which to complete their work tasks;
• employees feel that a four-day working week would achieve the same work results as a five-day one.
The employees assessments revealed that their employers mostly favour remote work, which is reflected in their companies work culture. Employees rate the knowledge necessary to achieve work-life balance as rather good. The workers say that it is important to refine their use of time and self-management: half of the respondents plan their tasks daily.
The employees said that they would appreciate more trust in them on the part of their employer, more flexible working hours, and the freedom to make more decisions about when and where tasks are performed. Employers ought to pay attention to the requirements of the Employment Contracts Act (by signing written remote work agreements with their employees) as well as to the working conditions of remote workers. Where possible, employers should consider piloting a four-day working week project
Greenhouse Gas Footprint and its Calculation on the Example of Forus Grupp OÜ
No full textKäesolev lõputöö käsitles Forus Grupp OÜ kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, keskendudes mõjuala 1 ja mõjuala 2 heitkogustele. Töö eesmärgiks oli anda põhjalik ülevaade Forus Grupp OÜ kasvuhoonegaaside emissioonidest, tuvastada peamised emissiooniallikad ning välja selgitada, kuidas oleks võimalik neid vähendada. Töö käigus käsitleti ka süsiniku jalajälje ja erinevate kasvuhoonegaaside olemust.
Andmete kogumine toimus 2024. aasta suvel, kui lõputöö autor viibis praktikal Forus Grupp OÜ-s. Kogutud andmed põhinesid 2023. aasta tarbimisel, sealhulgas kütuse-, elektri- ja soojusenergia kasutusel. Ettevõtte kasvuhoonegaaside jalajälje analüüsimiseks koguti ja süstematiseeriti andmeid, mis liigitati äriliinide lõikes.
Forus Grupp OÜ koosnes aastal 2023 mitmest äriliinist: Forus Monitoring (tehniline valve ja patrullteenused), Forus Security (mehitatud valve ja turvateenused), Forus Expert (kinnisvarahaldus ja nõustamisteenused), Forus Koda Ehitus (ehitus- ja tehnohooldusteenused), Forus Heakord (koristus- ja hooldusteenused) ning Forus Latvia (turvateenused Lätis). Analüüs näitas, et suurimad emissioonid tulenesid Forus Monitoring ja Forus Security äriliinidest.
Forus Grupp OÜ kasvuhoonegaaside jalajälje analüüs keskendus mõjualadele 1 ja 2. Mõjuala 1 hõlmab otseseid heitkoguseid, mis tulenevad ettevõtte kontrolli all olevatest tegevustest, näiteks kütuse põletamisest sõidukites. Selle mõjuala suurimad heiteallikad olid seotud transpordiga, moodustades kokku 870,9 tCO₂ekv. Peamisteks kütusteks olid bensiin, mis moodustas 52% kogutarbimisest ja diisel, mis moodustas 41%. Mõjuala 2 hõlmab kaudseid heitkoguseid, mis tekivad ostetud elektri- ja soojusenergia kasutamisel. Elektrienergia ja soojuse kasutamine andis kokku 346,5 tCO₂ekv. Mõjuala 3, mis hõlmab tarneahelapõhiseid ja muid kaudseid heitkoguseid, jäeti seekordse analüüsi ulatusest välja. Mõjualade analüüs võimaldas selgelt määratleda ettevõtte peamised emissiooniallikad ja pakkuda suuniseid nende vähendamiseks.
Ettevõtte suurimateks heitkoguste tootjateks olid äriliinid Forus Monitoring ja Forus Security. Soovituste kohta toodi välja erinevaid lahendusi: üleminek madala süsinikuheitega kütustele, näiteks biodiisel HVO-le, autopargis elektriautode osa suurendamine, taastuvenergia kasutamise suurendamine ja energiatarbimise optimeerimine. Need meetmed aitaksid ettevõttel oluliselt vähendada oma süsinikujalajälge ning vastata tulevastele kestlikkusnõuetele.
Kokkuvõttes andis töö põhjaliku ülevaate Forus Grupp OÜ KHG jalajäljest ja pakkus konkreetseid lahendusi emissioonide vähendamiseks, luues aluse ettevõtte kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks.Greenhouse gases (GHG) and their impact on global warming and climate change have become some of the most pressing environmental challenges of recent decades. Industries and companies are increasingly compelled to reduce their carbon footprint due to stricter climate regulations and growing societal expectations. Understanding and minimizing corporate carbon footprints is now a crucial step toward sustainability and mitigating environmental impacts.
This thesis addresses the challenge that many companies lack a thorough and accurate understanding of their GHG emissions and opportunities for reduction. At the same time, consumers increasingly consider environmental impact in their purchasing decisions.
The study focuses on Forus Grupp OÜ, aiming to provide a detailed overview of its GHG emissions, identify major emission sources and explore potential mitigation strategies. Scope 1 direct emissions and Scope 2 indirect emissions from purchased energy were analyzed, while Scope 3 supply chain and other indirect emissions was excluded due to limited data availability.
The methodology involved empirical data collection during the summer of 2024 while the author interned at Forus Grupp. The analysis relied on the company’s 2023 consumption data, including fuel usage, electricity consumption and heating data. Data was systematically categorized and analyzed according to the company’s six business lines: Forus Monitoring (technical monitoring and patrol services), Forus Security (guarding and security services), Forus Expert (property management and consultancy), Forus Koda Ehitus (construction and technical maintenance), Forus Heakord (cleaning and maintenance services), and Forus Latvia (security services in Latvia).
Results showed that transportation activities accounted for the majority of emissions totaling 870,9 tCO₂-eq. Gasoline (52%) and diesel (41%) were the primary fuel types used. Indirect emissions from electricity and heating contributed an additional 346,5 tCO₂-eq.
The largest contributors to emissions were the business lines Forus Monitoring and Forus Security. Recommendations include transitioning to low-carbon fuels such as HVO biodiesel, expanding the use of electric vehicles, increasing reliance on renewable energy and optimizing energy consumption. These measures would significantly reduce the company’s carbon footprint and align with future sustainability requirements.
In conclusion, the thesis provides a comprehensive analysis of Forus Grupp OÜ’s GHG footprint and offers actionable strategies to reduce emissions, laying a foundation for the company’s long-term sustainability goals
Organisation of the Construction Works of Two Apartment buildings
No full textLõputöö koostamise eesmärgiks oli kahe samaaegselt ehitatava korterelamu ehitustööde
organiseerimine. Lõputöös tutvustati Pärnus asuva Seileri Kvartali esimese arendusetapi
detailplaneeringut ja lähteülesannet ning kirjeldati mõlema hoone konstruktiivset ja
arhitektuurset lahendust. Lõputöö raames koostati ehitustööde eelarve ning sealt saadud
mahtudest tuletati läbi ajanormide ja brigaadide koosseisude ehitustööde kestvus.
Ehitustööde organiseerimiseks koostati detailsed tehnoloogiakaardid 3-korruselise kortermaja
vaiatöödele ning raudbetoonelementide montaažile. Tehnoloogiakaartides kirjeldati detailselt
tehtavaid töid ning tööde järjekorda. Parema ülevaate saamiseks koostati nii materjalide kui
ka ajamahukuse tabelid ja määrati kõikidele töölõikudele brigaadide koosseisud. Tulenevalt
ehitatava hoone eripäradest on objektil peamiseks tõstemehhanismiks 60 t tõstevõimega
autokraana.
Lõputöö raames koostati koondkalenderplaan. Koondkalenderplaanist selgub, et ehitustööd
kestavad kokku 13 kuud ning korraga viibib ehitusplatsil kõige rohkem 49 töölist 2024. aasta
augustikuus. Koondkalenderplaanist ning olemasolevast asendiplaanist saadud sisenditest
koostati ehitusplatsi üldplaan. Koondkalenderplaanist tulenevalt määrati alltöövõtjate ja
sanitaarsoojakute arv ning ajutine elektrienergia ja veevajadus. Objekti ajutise veega
varustamiseks on läbi tehtud vastav arvutus ja valitud 32 mm läbimõõduga veetoru ning
ajutise elektrienergia vajaduse katmiseks valiti 100 A peakaitse.
Kahe kortermaja ehitustööde maksumus kokku on 3 739 900 €, millest tulenevalt on hoonete
netoruutmeeri maksumus 2145 €/m². Suurima osa maksumusest moodustavad
kandetarindid, mille maksumus on 823 760 €, mis moodustab 22% kogu maksumusest.
Ehitusplatsi korralduskulud on 76 975 € ja üldkulud 520 204 €. Üldkuludest moodustavad
suurima osa juhtimiskulud, mille maksumus on 452 141 €.
Lõputöö koostamise käigus sai autor juurde teadmisi kahe samaaegselt ehitatava kortermaja
ehitustööde organiseerimise kohta. Töö koostamisel saadud teadmisi saab rakendada
ehitusplatsidel, millega autor edaspidi kokku puutub.The task of this thesis was to organise the construction of two apartment buildings that are
being built simultaneously. The thesis was based on architectural and construction drawings
and the databases of Nordecon AS.
In the first part of the thesis, the initial data and construction conditions were described,
followed by a description of the architectural and construction part of the building. In the
economic section, a detailed construction budget was drawn up, used as the basis for the
creation of the consolidated calendar plan. In order to better organise the construction works,
a general site plan was drawn up, describing the planning logic of the construction site and
calculating the temporary electricity and water needs. The most extensive parts of the thesis
are the technology maps for the piling work and the assembly of reinforced concrete elements
for a three-storey apartment building. The technology maps described the works to be carried
out and the order in which they would be carried out. In order to get a better overview, tables
of materials and time consumption were drawn up and brigade formations were assigned to
each work section. In addition, the thesis describes the method of contracting, indicating which
method is used for the object. One chapter of the thesis describes the occupational and fire
safety requirements and the environmental protection plan. This chapter focused specifically
on the hazards and risks of the object.
The total cost of the construction of the two apartment buildings is €3,739,900; the price per
net square metre is €2,145/m². The largest part of the cost is made up of the bearing
structures, the cost of which is €823,760 or 22% of the total cost. The organisation costs of
the construction site amount to €76,975 and the general expenses to €520,204. Management
costs make up the largest part of general expenses, amounting to €452,141.
The construction works last from February 2024 to March 2025, around 13 months in total.
The highest number of workers on the construction site at any one time is in August 2024,
with 49 workers on site at the same time. The most time-consuming work sections for these
apartment buildings are the assembly of reinforced concrete elements and the interior
finishing works. The reinforced concrete elements will be assembled on two apartment
buildings simultaneously, requiring two 60-tonne truck-mounted cranes
Strategic Sustainability Assessment on the Example of Kehtna Lihatööstus OÜ
No full textTänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas ja majanduses peavad ettevõtted jätkusuutlikkuse tagamiseks kasutama strateegilist juhtimist, mis tähendab seda, et organisatsioonid ei saa lähtuda vaid finantstulemustest, vaid peavad tähelepanu pöörama ka mittefinantsilistele aspektidele. Üks võimalik lahendus on võtta kasutusele tasakaalus tulemuskaart. See juhtimissüsteem on populaarne strateegilise jätkusuutlikkuse hindamise tööriist, sest ühendab endas ettevõtte arengu seisukohast kõige olulisemaid perspektiive ja seob need omakorda ettevõtte strateegiliste eesmärkidega.
Lõputöö eesmärk on hinnata tasakaalus tulemuskaardi meetodil Kehtna Lihatööstus OÜ strateegilist jätkusuutlikkust, et toetada juhtkonda strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike juhtimisotsuste tegemisel.
Lähtudes lõputöö eesmärgist on püstitatud järgmised uurimisülesanded:
• selgitada ettevõtete strateegilise jätkusuutlikkuse olemust;
• anda ülevaade tasakaalus tulemuskaardi meetodist ja selle perspektiivide hindamisest;
• valida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks ning koostada andmekogumise instrumendid iga tasakaalus tulemuskaardi perspektiivi hindamiseks;
• lähtuvalt tasakaalus tulemuskaardi neljast perspektiivist kaardistada ja hinnata ettevõtte seniseid strateegilisi valikuid;
• analüüsi tulemuste põhjal pakkuda välja soovituslikud tegevusmõõdikud ja arendustegevuste prioriteedid, millele juhtkond saab toetuda edasiste juhtimisotsuste langetamisel.
Lõputöö empiirilises osas viidi läbi tasakaalus tulemuskaardi meetodil põhinev kaardistusuuring. Uuringu andmeid on kogutud kombineeritud meetodil ja metoodikaks on deduktiivne käsitlusviis. Andmeid koguti dokumendivaatlusega, küsitlusega ja intervjuudega.
Uuringust selgus, et majanduslik olukord erinevate kriiside taustal on teinud ettevõtte tegevuse jätkuvuse küsitavaks. Hoone vajab renoveerimist, seadmed uuendamist ja kuna rentaablusnäitajad on negatiivsed ning ei ole paremuse poole liikunud, tähendab see seda, et ettevõte vajab uusi finantsallikaid, näiteks investoreid või laenuandjaid, et saada vajalikku kapitali ja tugevdada oma finantspositsiooni. Juhtkonnal tuleb kriitiliselt üle vaadata oma senine ärimudel ning konkurentsivõime säilitamiseks on vaja tõsta ettevõtte juhtimiskvaliteeti läbi strateegiliste põhimõtete, et teha õigeid asju ja hoiduda halvimast. Strateegilise jätkusuutlikkuse tagamiseks on hea kasutada tasakaalustatud tulemuskaarti, mis annab juhtkonnale selgema pildi juhtimisstruktuurist, mille abil on võimalik saavutada paremaid majandustulemusi. Juhtkond saab lõputöös toodud järeldusi ja ettepanekuid kasutada oma tegevuse edasiarendamiseks ja jätkusuutlikkuse parandamiseks.
Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.The topic of this thesis is the assessment of strategic sustainability on the example of Kehtna Lihatööstus OÜ.
The thesis contains 15949 words, which includes 8 figures, 14 tables, 5 annexes and 106 sources of used literature.
In today’s rapidly changing environment and economy, companies need to use strategic management to ensure sustainability, which means that organizations cannot only focus on financial results but must also pay attention to non-financial aspects. One possible solution is to introduce a balanced scorecard. This management system is a popular tool for assessing strategic sustainability because it combines the most important perspectives from the point of view of the company's development and links them to the company's strategic goals.
The aim of this thesis is to evaluate the strategic sustainability of Kehtna Lihatööstus OÜ by using the balanced scorecard method to support management in making the necessary management decisions to achieve strategic goals.
Based on the aim of the thesis, following research tasks have been set:
• explain the nature of strategic sustainability of companies;
• to provide an overview of the balanced scorecard method and the evaluation of its perspectives;
• choose an appropriate methodology for conducting an empirical study and prepare data collection instruments for evaluating each balanced scorecard perspective;
• based on the four perspectives of the balanced scorecard, map and evaluate the company's strategic choices so far;
• based on the results of the analysis, propose recommended performance indicators and priorities for development activities, which the management can rely on when making further management decisions.
In the empirical part of the thesis, a mapping study based on the balanced scorecard method was conducted. The research data has been collected using a mixed method and the methodology is a deductive approach. Data was collected through document analysis, survey and interviews.
The research revealed that the economic situation against the background of various crises has made the continuity of the company's activities questionable. The building needs to be renovated, equipment updated and since the profitability indicators are negative and have not improved, this means that the company needs new sources of finance, such as investors or lenders, to get the necessary capital and strengthen its financial position. The management must critically review its existing business model, and in order to maintain competitiveness, it is necessary to raise the company's management quality through strategic principles in order to do the right things and avoid the worst. To ensure strategic sustainability, it is good to use a balanced scorecard, which gives management a clearer picture of the management structure that can be used to achieve better financial results. The management can use the conclusions and proposals presented in the thesis to further develop their operations and improve sustainability.
In the opinion of the author, the aim of the thesis has been fulfilled
Defect Mapping and Proposing Preventive Methods for Defects in the Distribution Network Equipment of Elektrilevi OÜ
No full textAntud lõputöö eesmärk oli kaardistada Elektrilevi jaotusvõrgus esinevaid defekte ning pakkuda välja uusi lahendusi ja ennetusmeetodeid. Kaardistamise käigus otsiti seoseid defektide tekkimisel, mis aitaksid lahenduste otsimisel. Lahenduste otsimisel lähtuti ettevõtte kasumlikkusest.
Töö alguses tehti ülevaade võrgu elementidest, mis olid valitud selle töö jaoks. Lisaks anti elementide kirjeldus.
Kuna töö jaoks valiti kilbid, alajaamad ja visangud, siis esimene kaardistamise etapp oli eemaldada kõik defektid, mis polnud seotud valitud elementidega. See andis uue ülevaate defektidest ning võimaldas neid veelgi jagada. Defektid jagati aastate järgi, et saada ülevaade defektide avastamise trendist, mille tagajärjel oli näha, et perioodil 2019-2021 tehtud muutused olid positiivsed. Lõpuks jagati defektid nende tekkimise põhjuste alusel, mille järgi edaspidi otsiti lahendusi.
Välja valiti viis defekti, milleks said: vigased kontaktühendused, oksad visangus või selle läheduses, halb välimärgistus, kilpide ja alajaamade välimuse rikkumine, kergkruusa puudus. Välimuse rikkumine ja oksad visangus defektide lahendused ei sobinud ettevõttele, kuna nendes polnud vajadust või polnud neid võimalik ellu viia. Vigased kontaktühendused ja kergkruusa puudus ühendati kokku, kuna nende defektide lahendus kattus.
Vigaste kontaktühenduste ja puuduva kergkruusa defektide tekkimise vähendamiseks pakuti teha brigaadi põhiseid ülevaatuseid enne garantiiaja lõppu. Lisa lahendusena töös soovitatakse luua uued nõuded piltidele tehtud töödest. Tulemuseks vähendatakse tulevikus nende defektide tekkimist. Lisaks väheneb suuremate rikete tekkimise risk, kuna paljud rikete põhjustajad tehakse korda enne kui midagi jõuab juhtuda. Kui rakendatakse ka pakutud lisa lahendus, siis saab ettevõte säästa raha ülevaatuste tegemiste pealt.
Välimärgistuse puhul leiti, et kõige probleemsem oli ohukolmnurk. Leiti, mis ettevõte toode see on. Otsiti alternatiivseid lahendusi ning nende seast valiti välja toode kõige parema hinnaga ja kvaliteediga. Kvaliteedi eeldus tuleneb sellest, et hetkel on kasutuses sama ettevõte märgistus, mis samades tingimustes on vastu pidanud vähemalt kaks ülevaatus vahemikku. Uue toote hind oli kõrgem kui vanal tootel, aga arvestati ka aja ja rahaga, mis oli säästetud vähemast töö vajadusest. Tulemuseks oli uus toode odavam ning säästis suurel hulgal aega, mida saab kasutada teiste tööde teostamiseks.
Töö tulemused olid rahuldavad, kuna mitmele defektile leiti potentsiaalselt soodsamad ja tõhusamad lahendused, mis panustavad ettevõte arengule.Aim of this work was defect mapping and proposing preventive methods for defects in the distribution network equipment of Elektrilevi OÜ.
The source used in this work was defect database of Elektrilevi OÜ [2]. Database contains defects of all elements of distribution network. Defects were filtered out based on what elements were used in this work. Filtered data was used to map defects based on year of appearance. This indicated that changes made in years 2019-2021 were effective and lowered number of defects appearing. Then author divided data based on the causes of the defect. That helped in finding solutions to problems based on origin.
In the first part of this work were described elements of distribution network equipment that were used to search defects from. That was done to give a better perspective to defects described later.
Defects to use in this work were chosen based on their appearance rate, and potential of solving them within this work. Chosen defects were lack of gravel filling, faulty electrical connections, tree branches in cables or in direct proximity, low quality labeling materials, equipment’s violation of appearance.
Due to irrelevance to the company and legal impossibility, violation of appearance and tree branches in cables defects weren’t used as end results for this work. These defects were mentioned as additional with proposed solutions.
Defects that were left were analyzed. Author found causes of these problems and based on that proposed new solutions to problems.
For low quality labeling material defects, the proposed solution was to use materials from a different manufacturer. Defective element that author focused on was electrical hazard triangle label. At the moment of writing, materials used were manufactured by company named Ekar Trükk OÜ [4]. As these materials were overwhelmingly defective and didn’t meet the requirements, they were in main focus for solving this problem. By comparing different labeling elements author found out that materials used by different manufacturer were already used in this work and were of a much higher quality. Manufacturer of better materials were Hammarprodukten, a German company [6]. The author found required label, manufactured by Hammarprodukten sold in local shops. The new product was reasonably priced, but more expensive than the old product. In calculations, the author considered the saved time and the cost of work, as new the product needed less replacement. As a result, the new product is cheaper and has a higher quality than the old product.
35
Solutions for the lack of gravel filling and the faulty electrical connections were fused in one, because they have a similar origin. Main issue with those defects, is that they can cause critical failures of equipment, depending on situation. Both are caused by mistakes made in the process of installing electrical equipment. Result of these defects can vary from small problems such as a minor electrical short circuit, to a whole substation burning down.
Proposed solution for this problem, was brigade-based follow-up check before work guarantee expiration. In the long run, it will push workers of partner companies to increase their work quality. Main change, is that now most of these defects would be corrected in the guarantee period, cutting company cost of fixing defects themself. In addition, it was proposed to create new requirements for photos taken of completed work, so it could be easily checked from distance. Better pictures would lower the need for on-site checks, therefore lowering cost of transportation and cutting work time needed for checks.
In the authors opinion, overall results of this work were satisfactory. The author proposed different solution to problems, and they would positively contribute to company’s overall development
Tallinna Kaubamaja Grupp AS Financial Situation Assessment
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli hinnata Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i finantsmajanduslikku olukorda, et välja selgitada, kas ettevõte on oma ressursse kasutanud kasumlikult ja jätkusuutlikult viimaste aastate tormilistes majandustingimustes.
Lõputöös kasutati vajalike andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kvantitatiivset meetodit, sest töö põhineb enamasti arvandmetel. Analüüs põhines ettevõtte 2019-2022 aasta konsolideeritud majandusaasta aruannetel ning uuriti viimase kolme aasta muutusi. Analüüsi teostamiseks kasutati bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Andmete analüüsi meetodiks olid finantsaruannete horisontaal- ja vertikaalanalüüs ja erinevate suhtarvude analüüs.
Bilansi horisontaalanalüüsist selgub, et ettevõtte käibevarad 2022. aastal kasvasid võrreldes eelnevatega üsna korralikult, mis tulenes suuresti varude kasvust ning nõuete ja ettemaksete kasvust. Samas kasvasid ka ettevõtte lühiajalised võlakohustused 139%. Kuna 2022. aasta suurimad riskid olid seotud geopoliitiliste ohtude ja maailmamajanduse seisundiga, mis paljuski tulenes Venemaa sõjalisest agressioonist, energiakriisist ja erakordselt kiirest inflatsioonist, siis kujunenud olukord tõi Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ile kaasa energiakulude olulise kasvu ja võimaliku ärikatkestuse riski ning ettevõtte sularaha positsioon kahanes 25%. Tulenevalt olulisest energiakulude kasvust, ettevõte võttis lühiajalist laenu, et kulude vähendamiseks uusi kaupluseid ehitada võimalikult energiatõhusaks. Vertikaalanalüüsist selgub, et ettevõtte 2022. aasta käibevarad moodustasid 21% ja põhivarad moodustasid 79% ettevõtte koguvaradest. Asjaolu, et põhivara moodustab olulise enamuse koguvarast, viitab sellele, et ettevõte on teinud olulisi investeeringuid pikaajalistesse varadesse. Ettevõttel näib olevat suhteliselt kapitalimahukas ärimudel. Käibevara väiksem osakaal viitab sellele, et ettevõte on tuginenud viimasel ajal rohkem väärtuse loomisel pikaajalistele varadele.
Kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgub, et ettevõtte viimaste aastate ärikasum on langenud. 2021. aasta koondkasum, mis tulenes ettevõtte muudest ärituludest, võis tuleneda sellest, et antud aastal kasvasid interneti teel jaemüük ja mootorsõidukite, nende osade ja lisaseadmete müük. Kuigi ettevõtte müügitulu 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga oli suurem, siis 2022. aasta ärikasum langes tulenevalt energiakulude olulisest kasvust, mis suurendas ettevõtte kulusid aasta jooksul 10,0 miljoni euro võrra, andes lõviosa teenuste kulude kasvust. Samuti vähendas ettevõtte müügitulu kõrgest inflatsioonist tulenevalt tööjõukulude kasv. Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i aruandeperioodi puhaskasum moodustas müügitulust aastal 2022 3%, antud osakaal on püsinud aastate lõikes üsna sarnane. Koondkasum moodustas 2022. aastal 3%, mis on langenud võrreldes eelnevate aastatega (2021. aastal 5% ja eelneval kahel aastal 4%).
Ettevõtte rahavood on olnud alates 2020. aastast negatiivsed. Rahavood kokku võrreldes eelneva aastaga aastal 2020 langesid 332%, aastal 2021 langesid 65% ja 2022. aasta ettevõtte negatiivne rahavoog tõusis 172%, -2,7 miljonilt tõusis miinus 7,5 miljonini. Raha ja rahalähendid perioodi lõpus langesid 2022. aastal 25% ehk 29,9 miljonilt 22,4 miljonini.
Suhtarvude analüüsi käigus selgus, et ettevõttel võib olla raskusi oma lühiajaliste finantskohustiste tasumisega käibevaraga ja, et ettevõttel on võimalik risk likviidsusprobleemile. Ettevõtte likviidsuse suhtarvud on negatiivsed suuresti tulenevalt 2020. aasta koroonamõjutustele, 2021. aasta elektri, gaasi ja kütuse hindade kasvule. Samuti on mõjutanud tulemusi 2022. aasta Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, energiakriis, erakordselt kiire inflatsioon ja keskpankade intressitõus. Ettevõte peab midagi ette võtma, et parandada likviidsust. Likviidsussuhtarvude pigem negatiivne tulemus tuleneb suuresti sellest, et ettevõte võttis 2022. aastal väga palju lühiajalist pangalaenu. Kuigi finantsvõimenduse suhtarvud antud hetkel viitavad sellele, et ettevõttel on oma kapitalistruktuurile tasakaalustatud lähenemine ja mõõdukas võlatase, siis tegelikult on see kaheldav, sest jääb mulje, et ettevõte on oma lühiajalisest laenust katnud ka osa oma pikaajalistest laenudest. Sellele, et ettevõte peab kaaluma mingeid muudatusi oma vara kasutamises, viitavad ka efektiivsuse suhtarvud, sest need jäävad tõhusa ja ebaefektiivse vahele. Efektiivsuse näitajad on viimaste aastatega pigem läinud negatiivsemaks. Ettevõttel kulub tarnijatele tasumiseks suhteliselt kaua aega ja tasub oma võlgnevusi keskmise käibeperioodiga võrreldes aeglasemalt. Samuti on ettevõtte lühiajalised kohustised oluliselt suuremad kui käibevara. Ettevõtte teenib iga 1 euro põhivara kohta tulu 1,68 eurot, samas ettevõtte iga euro omakapitali kohta on ettevõttel võlg 1,68 eurot. Ettevõtte tasuvuse suhtarvud on üldiselt positiivsed. Ettevõtte aktsiate hindamise suhtarvude näitajad on viimane majandusaasta võrreldes eelnevatega pigem negatiivne. Kasum aktsia kohta on siiski võrdlemisi hea.
Ettevõtte võlakoormus on järsult ja suuresti kasvanud ja nad on võtnud lühiajalist laenu kulude katteks tulenevalt 2021. aasta elektri, gaasi ja kütuse hindade kasvust ja 2022. aasta Venemaa sõjalisest agressioonist, energiakriisist, erakordselt kiirelt inflatsioonist ja keskpankade intressitõusudest. Ettevõttel tuleks töötada välja terviklik riskijuhtimise strateegia geopoliitiliste riskide mõjuga tegelemiseks. Tuleks veel rakendada energiatõhusaid meetmeid elektri- ja gaasitarbimise vähendamiseks, tuvastada valdkonnad, kus kulusid saab põhitegevust kahjustamata vähendada ja kaaluda töötajate arvu ümberstruktureerimist. Kasu tooks ka pidada laenuandjatega läbirääkimisi. Ettevõttel tuleks töötada välja tugevad finantsmudelid, et prognoosida võimalikke väljakutseid ja luua ettenägematute asjaolude leevendamiseks ettenägematute kulude fond. Samuti tuleks periodiseerida kõrge intressiga võlgade tagasimaksmine.
Kuigi ettevõte teenis 2022. aastal 29,4 miljonit euro puhaskasumit, siis 2022. aasta aruandeperioodi puhaskasumi muutus võrreldes eelneva aastaga oli -2,5 miljonit ja koondkasumi muutus oli -11,8 miljonit. Ettevõte saaks olukorra parandamiseks näiteks rakendada kulude kärpimismeetmeid kõigis osakondades, keskendudes vähemolulistele kuludele, kohandada hinnakujundusstrateegiaid võttes arvesse inflatsiooni, uurida olemasolevatele klientidele edasi- või ristmüügivõimalusi, uurida uusi turge või kliendisegmente potentsiaalse tulu kasvu jaoks, keskenduda digitaalse turunduse strateegiatele ja rakendada klientide püsikliendiprogramme olemasolevate klientide hoidmiseks.
Ettevõtte 2022. aasta käibevarade positsioon on suurenenud. Varude jääk on 89 miljonit ja suurenenud võrreldes eelneva aastaga 30%, mis tähendab, et ettevõttel on probleeme efektiivse varude juhtimisega. Tuleks teha regulaarselt auditeid, et tuvastada aeglaselt liikuvad või vananenud varud. Hinnata tuleks uuesti ohutusvarude taset, et tagada nende vastavus tegeliku nõudluse varieeruvusega. Kasutada tuleks tehnoloogiat müügi reaalajas jälgimiseks, vähendades ülevarude või laoseisuda ohtu ja liigse laovarude eemaldamiseks teha kampaaniaid ja allahindlusi. Lahendus oleks ka müügi soodustamiseks ühendada aeglaselt liikuvad tooted populaarsete toodetega.
Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.This thesis was to assess the financial and economic situation of Tallinna Kaubamaja Grupp AS to find out whether the company has used its resources profitably and sustainably in the turbulent economic conditions of recent years. The thesis used a quantitative method to collect and analyze the necessary data, because on the large the work is based on numeric data. The analysis is based on the company’s 2019-2022 consolidated annual report and the changes of the last three years were studied. The balance sheet, income statement and cash flow statement were used to perform the analysis. Data analysis methods were horizontal analysis and vertical analysis of financial statements and analysis of various ratios.
The horizontal analysis of the balance sheet shows that the current assets of the company in 2022 compared to the previous years has grown, largely due to the growth of inventories and the growth of receivables and advances. The company’s short-term liabilities increased by a staggering 139%. Since the biggest risks in 2022 were related to geopolitical threats and the state of the world economy, which in many ways resulted from Russia’s military aggression, the energy crisis and exceptionally fast inflation, the resulting situation brought the company a significant increase in energy costs and the risk of a possible business interruption. Due to the significant increase in energy costs, the company took a short-term loan to reduce costs and build new stores, as energy efficient as possible. The vertical analysis reveals that the company’s 2022 current assets accounted for 21% and fixed assets accounted for 79% of the company’s total assets. The fact that fixed assets constitute a significant majority of total assets indicates that the company has made significant investments in long-term assets to create value.
The horizontal analysis of the profit and loss statement reveals that the company’s operating profit has fallen in recent years. The operating income in 2022 fell due to a significant increase in energy costs, which increased the company’s costs by 10,0 million euros during the year, giving the lion’s share of the increase in service costs. The company’s sales revenue was also reduced by the increase in labor costs due to high inflation.
Total cash flow compared to the previous year in 2020 fell 332%, in 2021 it fell 65%, and in 2022 the company’s negative cash flow increased 172%, from negative 2,7 million to negative 7,5 million. Cash and cash equivalents at the end of the period fell by 25% in 2022 from 29,9 million to 22,4 million.
Through the analysis of the ratios, it was revealed that the company may have difficulties in paying its short-term financial obligations with current assets and the company has a possible risk of a liquidity problem. The company’s liquidity ratios are negative largely due to the corona effects in 2020, the increase in electricity, gas, and fuel prices 2021. Russian military aggression in Ukraine in 2022, the energy crisis, exceptionally fast inflation and interest rate hikes by central banks have also affected the results. The company needs to improve liquidity. The rather negative result of the liquidity ratios is largely because the company took a lot of short-term bank loans in 2022. Although the financial leverage ratios at this point suggest that the company has a balanced approach to its capital structure and a moderate level of debt, this is doubtful, because it seems that the company has also covered part of its long-term loans from its short-term debt. Efficiency ratios also indicate that the company must consider some changes in the use of its assets, because they fall between efficient and ineffective. Efficiency indicators have become more negative in recent years. The company takes a relatively long time to pay its suppliers and pays its debts more slowly compared to the average turnover period. Also, the company’s short-term liabilities are significantly larger than the current assets. The company earns 1,7 euros in revenue for every 1 euro of fixed assets, while for every euro of the company’s equity, the company also has a debt of 1,7 euros. The profitability ratios of the company are generally positive. The indicators of the valuation ratios of the company’s shares compared to previous years have become more negative in the last financial year.
The company should develop a comprehensive risk management strategy to deal with the impact of geopolitical risks. Energy-efficient measures to reduce electricity and gas consumption should also be implemented. It would also be beneficial to negotiate with lenders. The company should develop robust financial models to anticipate potential challenges and establish a contingency fund to mitigate unforeseen circumstances. Repayment of high-interest debts should also be prioritized.
The change in total net income in 2022 compared to the last reporting period was negative 11,8 million. To improve the situation, the company could focus on cutting non-essential costs, adjust pricing strategies to account for inflation, explore new segments for potential revenue growth, and implement customer loyalty programs to retain existing customers. The 2022 inventory balance is 89 million and has increased by 30% compared to the previous year, which means that the company has problems with effective inventory management. Regular audits would be necessary and safety stock levels should be reassessed to ensure they are consistent with actual demand variability
Construction Management Project for Cycle and Pedestrian Pathway
No full textKäesoleva lõputööga on koostatud Kiviõli – Püssi kergliiklustee ehituskorralduse projekt ja
leitud selleks tööks vajaminevad ressursid ja ajakulu. Koostatud projekt on lõputöö autori
isiklik nägemus tööde teostamisest. Ajakulu arvestamisel põhineb autor varasemal isiklikul
kogemusel teede-ehituse valdkonnas. Võttes arvesse, et teede-ehituses tuleb tihti ette
ootamatuid probleeme on koostatud ajagraafik kõigest jäme kava, millest lähtuda. Siiski
annab ajagraafik ülevaate objektil toimuvatest töödest.The following graduation thesis Construction Managment Project for Cycle and Pedestrian
Pathway is about construction of Kiviõli-Püssi cycle and pedestrian pathway. The pathway
is about 3 kilometeres long and connects the two towns mentioned above. The main goal
of this project was to seperate cyclists and pedestrians from vehicles.
The author of this thesis has calculated the amount of necessary resources and time
needed for all the construction works. The author has also composed a calendar schedule
to have a better overview of the tasks in hand. Although in road construction, unexpected
problems or challenges may occur on a regular basis. Therefore the calendar schedule is
more of a rough plan rather than carved in stone.
The composed construction project is the authors personal vision of how the tasks have to
be completed. Calculating the required resources and composing of the calendar schedule
was based on the author’s personal experiance in the field of road construction