TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Distinctive qualities in Facilities Management in the Banking sector based on the example of Luminor Bank AS
No full textKäesolev lõputöö käsitleb, milliste eripäraste protsessidega pangandussektori kinnisvara korrashoiu korraldamisel arvestada ja millised seaduslikud alused nendeks tegevusteks kohustavad. Samuti käsitleb töö pangandussektori haldustöötaja kompetentside vastavust kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Selle eesmärgi täitmiseks on koostatud laiapõhjaline analüüs seaduslike aluste ja pangahaldustöötaja pädevuste kohta ning võrdlus tavapäraste büroohoonete korrashoiu tegevustega.
Eeltoodust selgub, et pangandussektori korrashoiu protsesse mõjutavad erinevad nõudmised, mille täitmise kohustus lisab täiendavad piirangud sõlmitavatele lepingutele ja koostööpartneritele. Enamus eripärastest korrashoiu tegevustest pangas on mõjutatud neljast regulatsioonist. Nendeks on krediidiasutuste seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, järelevalve asutuste suunised ning hädaolukorra seadus ja panka kui elutähtsateenuse osutajat reguleeriv määrus. Lisaks nendele seadustele on veel mitmeid väiksemaid reguleerivaid seadusi, mis vähetähtsamal moel korrashoiu tegevusi mõjutavad.
Krediidiasutuste seadus kohustab pankasid kaitsma pangasaladust. Pangasaladuse kaitsmiseks on oluline rakendada lisakontrolle koostöö algatamisel ja läbiviimisel, ligipääsude andmisel hoonele ja tundlikule informatsioonile. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel on pangas kolm kaitseliini. Kaitseliinide funktsioonide segunemise tõkestamiseks on koostatud hoolikalt läbimõeldud kontoriplaanid ja ligipääsurežiimid. Panga kohustus olla vastavuses seadusega seab lisanõuded lepingulistele koostööpartneritele ja eeldab nende laitmatut tausta.
Pangandussektoris teostavad järelevalvet mitmed asutused, sealhulgas Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve. Asutused on koostanud mitmeid suuniseid, millele vastavust pankadelt eeldatakse. Suunised mõjutavad panga turvalisusnõudeid suunates rakendama minimaalsete privileegide printsiipi nii informatsiooni levikus kui ka füüsiliste ligipääsude jagamisel. Turvanõuete säilitamiseks ja parendamiseks on pank kohustatud pidevalt tellima turvaauditeid ning leitud puudusi kõrvaldama. Hooldustööde läbiviimisel on eelnevalt vajalik koostada riskianalüüs ning läbiviimise järgselt tegevused akteerida ja aktid säilitada.
Hädaolukorra seadus ning makseteenuste ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded kehtestavad pangandussektorile kohustuse saada iseseisvalt hakkama hädaolukordades, kuna pangad osutavad elutähtsat teenust. Selleks, et tagada talitluspidevus ja elutähtsa teenuse järjepidev toimimine peavad paigas olema tegevusplaanid, vastutavad isikud ja varusüsteemid. Varusüsteemide nõuetekohase toimimise eest hädaolukorras vastutavad panga haldustöötajad.
Panga haldustöötaja töö ja kompetentsid vastavad suures osas kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Mittevastavused tulenevad peamiselt sellest, et igapäevategevuses toimetatakse üüripinnal ning puuduolev kompetents on seotud hoone omaniku kohustustega. Panga haldustöötajalt eeldatakse igapäevatöös mitmeid lisaoskusi, mis tavapärases praktikas kinnisvarahalduril puuduvad. Vajalikud lisakompetentsid on juriidilised teadmised, kõrgel tasemel inglise keele ja turvanõuete rakendamise oskus.The aim of this thesis was to address the distinctive processed involved in organizing facilities management in the banking sector and the statutory grounds that compel these activitites. The thesis also examines the alignment of competencies of banking sectors facilities manager with the technical facilities manager, level 6 occupational qualification standard. To achieve this objective, a comprehensive analysis of statutory ground and banks facilities managers competencies was conducted, along with a comparison with maintenance activities in conventional office buildings.
It is evident, that various requirements influence the maintenance processes in the banking sector and compliance obligations impose additional constraints on contracts and service providers. The majority of the distinctive facilities management in a bank are influenced by four regulations: Credit Institutions Act, Money Laundering and Terrorist Financing Prevention Act, guidelines of supervisory authorities and Emergency Act along with the regulation guverning banks as providers of vital services. In addition to these laws, there are several smaller regulatory acts that have a lesser impact on maintenance activities.
The Credit Institutions Act mandates banks to safeguard Banking secrecy, emphasazing the importance of implementing additional controls when initiating and conducting contracts for service providers, granting access to building and sensitiive information. For the purposes of preventing money laundering and terrorism financing, the bank has established three lines of defense. To prevent the blending of the functions of these defence lines, meticulously planned office layouts and access Control regimes are devised. The bank’s obligation to comply with the law imposes additional requirements on the contractual service providers and presupposes an impeccable background.
Several regulatory bodies, including Finantsinspektsioon, Eesti Pank, European Central Bank and European Banking Authority, oversee the Banking sector. These entities have formulated numerous guidelines that banks are expected to adhere to. These guidelines impact the security requirements, directing the implementation of the principle of least privilege in accesses to information and physical access. To maintain and enhance security requirements, banks are obligated to continuosly commission security audits and rectify identified deficiencies. In the execution of maintenance work, a prior risk analysis is imperative, and post-execution activities must be documented and the documents preserved.
The Emergency Act and Descriptions and Requirements for Continuous Operation of Payment Services and Cash Circulation along with the requirements for business continuity, impose an obligation on the Banking sector to be self-reliant in emergency situations, given that banks provide vital services. To ensure business continuity and sustained functioning of vital sercives, action plans, responsible individuals, and backup systems must be in place. The proper functioning of backup systems during emergencies is the responsibility of banking facilities managers.
The work and competencies of bank’s facilities manager largely conform to the the technical facilities manager, level 6 occupational qualification standard. Non-conformities primarily arise from the fact that daily activities are carried out in rental spaces, and the missing competencies are related to the obligations of the building owner. Banking facilities manager is expected to possess additional skills in their daily work, which convetional facilities managers may lack. These required additional competencies include legal knowledge, proficiency in high-level English, and the ability to implement security requirements
Small Business Abreviated Annual Report Compiance with Estonian Financial Reporting Standards
No full textRaamatupidamiskohustuslastel on seadusest tulenev kohustus koostada lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Lõputöö teema on aktuaalne, sest alates aastast 2017 on väikeettevõtjatel võimalus valida raamatupidamise aastaaruande koostamisel lühendatud raamatupidamise aastaaruande vorm, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja lisadest. Muudatuse eesmärk oli lihtsustada väikeettevõtjate aruande kohustust ja seeläbi vähendada halduskoormust. Lõputöö probleemiks oli asjaolu, et uuritava ettevõtte juhtkonnale on oluline, et nende esitatud raamatupidamise aastaaruanne vastaks seadusandluse nõuetele.
Lõputöö teema on „ Väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile“. Teemast tulenevalt oli lõputöö eesmärgiks välja selgitada uuritava väikeettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Tuvastada võimalikud puudused ning esitada nende põhjal parandusettepanekud tulevaste aruannete paremaks koostamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks täideti seatud uurimisülesanded.
Töö esimene osa tutvustas väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamise teoreetilisi aluseid. Toetudes raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja erialasele kirjandusele on seletatud üldised aruande koostamise põhimõtted, kirjeldatud on raamatupidamise alusprintsiibid, millest peavad kõik ettevõtted lähtuma. Seejärel on selgitatud nõudeid väikeettevõtte bilansi, kasumiaruande ja lisade koostamisele.
Lõputöö uurimise läbiviimiseks kasutati kombineeritud meetodit ja deduktiivset lähenemisviisi. Peamiseks andmete kogumise meetodiks oli dokumendivaatlus. Uurimisobjektideks olid lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, raamatupidamisregistrid ja inventuuriaktid. Vaatluse käigus saadud informatsiooni täpsustatamiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu raamatupidajaga. Andmete analüüsimiseks kasutas töö autor võrdlusmeetodit. Töö autor võrdles tootmisettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruande vastavust seadusandlusest tulenevatele nõuetele. Analüüsi tulemusena esitab töö auto aruande ja raamatupidamise korraldamise parandusettepanekud raamatupidajale.
Töö käigus uuritud tootmisettevõtte lühendatud raamatupidamise aastaaruanne koosnes bilansist, kasumiaruandest ja üheksast lisast. Ettevõttel ei ole raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleeriks ettevõtte raamatupidamisarvestuse ja aruandluse korraldust. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamise programmis Joosep kajastatud majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aruande koostamiseks inventeeritakse või kontrollitakse osaühingu varade ja kohustiste saldod. Reguleerimiskandeid koostatakse vastavalt vajadusele majandusaasta jooksul. Vajadusel tehakse eraldi reguleerimiskanded ka aasta lõpus. Lõpetamiskanded teostab programm automaatselt aruandeperioodi sulgemisel.
Bilansi esitamisel on kasutatud kirjete alaliigendusi ehk bilansis on esitatud ka bilansikirjete alakirjed. Põhiaruande koostamise aluseks on Raamatupidamise Toimkonna teise juhendi Lisas 1 esitatud arvestuspõhimõtted. Esitatud bilanss ja arvestuspõhimõtete lisas esitatud informatsioon bilansikirjete arvestuspõhimõtete kohta on üldiselt kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja alusprintsiipidega, kuid mõningatel juhtudel vajaksid parendamist.
Osaühing kasutab tulude ja kulude kajastamiseks raamatupidamise seaduse lisas 2 välja toodud kasumiaruande skeemi 1 struktuuri. Aruande koostamisel on järgitud tulude ja kulude vastavuse alusprintsiipi, sest perioodi tuludest on ma arvestatud tulude tekkega seotud kulud. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip järgimiseks on esitatud andmeid aruandeperioodi ja sellele eelneva perioodi kohta.
Aastaaruande lisade koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse § 21 lg 3 ja seda täiendavast Raamatupidamise Toimkonna juhendist 15 punktist 59. Lisad olid esitatud süstemaatiliselt koos viidetega põhiaruannete juures. Üldiselt täiendasid lisad põhiaruandeid ja andsid olulist täiendavat informatsiooni. Kuid siiski esines kohti, mis vajavad täpsustamist või parendamist.
Analüüsitud väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne andis selle kasutajale asjakohast ja tõepärast informatsiooni. Lõputöö autori arvamus on, et uuritud tootmisega tegeleva väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne on üldjuhul kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Töö autor leidis analüüsi tulemusena uuritud aruandes mõningaid parendamise võimalusi. Töö autor annab uuritavale ettevõttele järgmised soovitused raamatupidamise aastaaruande vastavusse viimiseks Eesti finantsaruandluse standardiga:
• koostada finantsarvestuse ja aruandluse korraldamiseks raamatupidamise sise-eeskiri;
• lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ kajastada teave, et aruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga;
• kui ettevõtte ei kasuta tegelikult sularaha arveldamiseks tuleb sellekohane info eemaldada.
• lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ kajastada ainult aruannetes esitatud kirjete selgitused;
• lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ varude arvestuspõhimõtete juurde lisada teave, kas arvestust peetakse pidevalt või perioodiliselt;
• kasumiaruandest paremaks arusaamiseks tuleks koostada täpsustavad lisad kirjete Kaubad, toore, materjal ja teenused, Mitmesugused tegevuskulud ja Muud ärikulud kohta.
Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud.The thesis Small business abreviated annual report compiance with Estonian financial reporting standards. The thesis is 36 pages long, including 3 tabels and 1 diagram with data from accounting journals, ledgers and company`s 2022 annual report.
The topic is relevant because all companies are required to submit an annual report. According to the economic indicators of companies, small businesses form the most prevalent type of enterprise in the Republic of Estonia. Since 2017, small businesses have been permitted to submit abbreviated annual financial statements. The aim of this change was to simplify the preparation and submission of reports. Auditors continue to highlight in professional articles that despite the simplified reporting obligations, errors persist in the annual financial statements of small businesses.
The aim of the thesis is to determine the compliance of the investigated small business's abbreviated financial statements with the Estonian financial reporting standard, identify deficiencies, and propose improvements based on them. To fulfill the aim of the thesis, the following research tasks have been planned:
• Review relevant legislation and professional literature and provide an overview of the requirements for the small business's abbreviated financial statements;
• Develop the methodology for an empirical study;
• Determine the process of compiling the small business's financial statements based on the company's documents;
• Compare the investigated small business's financial statements with the requirements of the Estonian financial reporting standard and identify discovered errors;
• Draw conclusions and propose amendments to the financial statements to ensure compliance with the Estonian financial reporting standard.
The first chapter of the thesis describes the theoretical requirements for compiling an abbreviated financial statement for a small business. Separate sections outline the requirements for the balance sheet, income statement, and appendices. The primary sources utilized in this chapter are the Accounting Act and guidelines from the Accounting Standards Board.
In the second chapter, the research process and methods utilized are explained. To obtain data, the selected company's annual report is examined and compared with the provisions of the Accounting Act and guidelines from the Accounting Standards Board. Additionally, a semi-structured interview with the company's accountant is conducted.
In the third chapter, the compliance of the selected company's annual report with Estonian financial reporting standards is analyzed. The results of the analysis, along with improvement proposals, are presented to the company's management.
The analyzed small business's abbreviated annual financial statements provided relevant and accurate information to its user. The author's opinion is that the annual financial statements of the investigated small business engaged in manufacturing are generally in compliance with Estonian financial reporting standards. The author considers that the aim of the thesis has been achieved
Prevention and Collection of Credit Debts in AS Eesti Post
No full textEnamik ettevõtteid müüb oma toodangut klientidele krediidiga ehk viitmaksmisega. Selline usaldusel põhinev võimalus arveid hiljem tasuda tekitab müüjale riski, et arved jäävad laekumata, mis omakorda võib tekitada olukorra, kus ettevõttel endal ei ole piisavalt vahendeid, et tasuda endale võetud kohustusi või üldse jätkata äritegevusega. Maailmas valitsev kriisiolukord süvendab maksejõuetuse ja krediidiprobleemide riski veelgi. Kuigi krediidiuuringute infot kajastatakse tänapäeval laialdaselt, siis krediidivõlgnevuste tekkimine on endiselt aktuaalne probleem. Lõputöö käigus selgitati teoreetilistele allikatele ja seadustele tuginedes välja võimalikud krediidivõlgnevuste ennetamise ning sissenõudmise toimingud ja nende sisu, misjärel võrreldi neid uuritavas ettevõttes rakendavate meetmetega.
Esmalt on selliste võlgnevuste ennetamisel ja hiljem ka sissenõudmisel abiks, kui ettevõttes on koostatud krediidipoliitika dokument, mis sisaldab kokkuvõtlikku reeglite ja toimingute kogumit krediiditehingutega toimetamiseks. Oluline on selles paika panna see, kes on ettevõttes iga krediiditoimingu eest vastutav. Enne lepingu sõlmimist ja krediidiga müümist tuleks kontrollida iga uue tehingupartneri tausta ning hinnata tema maksevõimet ja usaldusväärsust. Internetist leiduvatest avalikest andmebaasidest on võimalik leida infot ettevõtte senise maksekäitumise ja tegevusajaloo kohta. Lisaks tasuta andmebaasidele on tasu eest võimalik kasutada ka vastavate teenusepakkujate abi, et saada abi krediidiotsuste langetamisel. Lisaks uuritava ettevõtte näitajatele on oluline uurida ka juhatuse ning osanike/aktsionäride tausta. Toimiva krediidipoliitika omamine ja uute klientide põhjalik taustakontroll aitab potentsiaalseid võlglasi ennetada juba eos.
Oluline samm võlgnevuste ennetamiseks on klientidega sõlmida leping. Lepingus on võimalik fikseerida tingimusi ja kohustusi, mis on mõeldud täitmiseks mõlemale lepingupoolele. Riskide maandamiseks on mõistlik sõlmida kirjalik leping, sest suulise lepinguga on oma õigusi raske tõendada. Kõige enam mõjutavad võlgnevuste tekkimist ostjatele lepingutes kehtestatud müügitingimused, seetõttu on oluline mõelda, mida lepingutes fikseerida. Kokku tuleb leppida ka selles, mis juhtub siis, kui mõni lepingupool oma kohustusi ei täida. Kõik see aitab tulevikus tekkivaid vaidlusi vältida. Lepingute koostamisel tasub mõelda erinevatele ennetavatele ja distsiplineerivatele tingimustele, mis aitavad võlgnevusi vältida. Kõige olulisem samm on määrata klientidele sobivad maksetähtajad. Seejärel tuleks klientidele määrata vastavad krediidilimiidid. Mõningatel juhtudel tasub partneritelt küsida ka ettemaksu. Kui eelmisi variante pole võimalik rakendada, siis võiks kaaluda käenduse või garantii küsimist. Üks võimalus on ka sõlmida võlatunnistus. Mõistlik on müügiarvetele märkida ka viivise protsent, mis rakendub maksetähtaja ületamise korral. Enda õiguste kaitseks tasub mõelda ka leppetrahvi, käsiraha või omandireservatsiooni rakendamisele. Alati on mõistlik lepingupoolte kaitseks lepingutes määrata ka lepingust taganemise ja ülesütlemise tingimused. Üks võlgnevuste ennetusmeede on ka faktooringu kasutamine, mis tähendab arvete rahastamist müües oma nõude teisele isikule.
Kui vaatamata võlgnevuste ennetamisele on tekkinud siiski võlgnevused, siis tuleb kasutada võlgnevuste sissenõudmise toiminguid. Oluline on sellega mitte viivitada ning tegutsema hakata võimalikult varajases võlgnevuse etapis. Esmalt tasub rakendada vähem kulukaid ja kiiremaid meetmeid kohtuvälise sissenõudmise teel. Kõige olulisem on kliendiga suhelda ning saata võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju. Vajadusel võiks kliendile pakkuda osamaksetega maksegraafikut. Järgmise sammuna tasub kasutusele võtta karmimad meetmed nagu inkassomenetlus ja maksehäireregistrisse sissekande tegemine. Kui eelnevad toimingud ka tulemust ei anna, siis tasub kaaluda kohtulikku sissenõudmist. Väikeste summade puhul ei ole see mõistlik. Kohtulikuks sissenõudmiseks on enamasti neli võimalust: maksekäsk, hagimenetlus, pankrot ning likvideerimine.
Empiiriline uuring viidi läbi ettevõttes, kus esmapilgul võis autorile tunduda, et kuna uuritav objekt on sisuliselt riigiettevõte, kus töötavad erialaspetsialistid ning palgatud juriidiline osakond, siis võiks selles äriühingus antud toimingute eeskirjad, toimimine ja järelevalve olla laitmatu ning ettepanekuid parendamiseks tulla ei saa. Siiski kerkisid uuringu käigus esile mõned kitsaskohad, mille parendamiseks töö autor tegi omapoolsed ettepanekud. Tulemused tuginevad nii ankeetküsimustiku vastustele kui ka läbitöötatud dokumentidele.
Krediidipoliitika rakendamise poole pealt on ettevõttes olemas põhjalikud kirjalikud juhendid, kus on detailselt ära kirjeldatud kõik krediidikorraldusega seotud protsessid ning etappide eest vastutajad. Paraku tõid mõned vastajad välja orienteerumisraskused erinevate dokumentide vahel. Autor soovitab ühtset dokumenti või krediidimüügi-teemalise tööruumi loomist siseveebis. Selgus, et taustakontroll viiakse läbi iga uue (ja vahel ka olemasoleva kliendi) ja tema omanike puhul ning saadud tulemuse alusel rakendatakse talle vastavad krediidilimiidid või hoopis ettemaks, käendus vms. Kuna taustakontrolli allikaid on kasutusel vähe, on taustakontrolli allikate loetellu soovitatud lisada täiendavaid allikaid, näiteks kliendi koduleht ja kohtulahendite register. Taustauuringu meetodite osas ollakse ettevõttes üsna põhjalik, kuid autor soovitab neile lisada finantsnäitajatega tutvumise meetmed. Samuti soovitatakse töötajatele korraldada koolitusi finantsaruannete analüüsimiseks.
Nagu soovitavad spetsialistid, siis sõlmitakse kliendilepingud alati kirjalikult ning need sisaldavad kõiki vajalikke tingimusi ja kohustusi mõlemale osapoolele. Lepingute sõlmimise koha pealt on välja toodud, et lepingud on põhjalikud ning sisaldavad teoreetilises osas käsitletud vajalikku infot, kuid on esinenud puudusi lepingute registreerimisel. Autor soovitab läbi viia põhjaliku lepingute inventuuri ning lisada puuduvad dokumendid registrisse, et ennetada klientidega tekkida võivaid vaidlusi. Lepingutingimuste osas saab välja tuua sobivaid maksetähtaegu ja kõrvalkohustusi. Võlglastega suhtlemisel ei ole kõikidel osapooltel kasutusel spetsialistide poolt soovitatud kokkulepitud kirjamalle, mistõttu soovitatakse koostada universaalsed dokumendipõhjad võlglastega suhtlemiseks.
Võlgnevuste sissenõudmise protsessi kohta on välja toodud, et sissenõudmise toimingud on reguleeritud kindla juhendiga ning kasutusel otstarbekad meetmed. Rakendatakse nii kohtuväliseid kui ka kohtulikke meetmeid. Iga protsess on reguleeritud põhjalikult ning tuginetakse seadusele. Kuna mõningatel töötajatel puudub teadmine antud juhendi kohta, siis soovitab autor korraldada koolitusi, et tagada ühtne arusaam ettevõtte krediidikorraldusest. Ka kõikide krediiditoiminguid tegevate töötajate ametijuhendid ei reguleeri krediidikorraldustega seotud tegevusi ning vastutust, autor soovitab need sinna lisada, et töötajatel oleks teadmine enda tööalasest vastutusest.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et ettevõttes on krediidivõlgnevuste ennetamiseks ja sissenõudmiseks kindlad kokkulepitud reeglid ning toimingud. Dokumente nende toimingute reguleerimiseks on üsna palju ning need on igati põhjalikud. Nende täitmiseks on töötajatele loodud sobivad tingimused. Ettevõttes on kasutusel enamik teoreetilises osas käsitletud ennetamise ja sissenõudmise meetmeid. Rakendatakse just ettevõtte enda jaoks mõistlikke ning tõhusaid meetmed. Dokumendivaatlusest ja küsitlusest ei tulnud välja mittevastavust seadustele, kuid esines mittevastavust mõningatele teoreetilistele seisukohtadele (finantsnäitajate analüüsi läbiviimine, taustakontrolli allikate mitmekesisus, dokumendipõhjade olemasolu klientidega suhtlemisel). Üldiselt on tarvitusele võetud suurel hulgal vajalikke abinõusid, kuid infokülluse, infosulu ning inimfaktori koosmõjul esineb mõningaid probleeme, mis on kõrvaldatavad. Autori seisukohalt on lõputöö eesmärk täidetud.The title of the thesis is „Prevention and collection of credit debts in AS Eesti Post“. Most companies sell their products to customers on credit. Such a trust-based option to pay invoices later creates a risk for the seller that the payments will not be received, which in turn can create a situation where the company itself does not have enough funds to pay the obligations assumed or to continue doing business at all. Although credit research information is widely reported today, based on the statistics of the register of payment defaults (Maksehäireregister) and the Tax and Customs Board (Maksu- ja Tolliamet), the occurrence of arrears in the granting of credit is still a problem. According to the Intrum Baltics 2021 survey 73% of Estonian, 77% of Lithuanian and 80% of Latvian companies consider credit losses problematic. The global crisis situation further aggravates the risk of credit problems. Therefore, the management of credit depts is a topical issue in order to reduce the costs rising from the later receipt of money.
The research object of this thesis is the company AS Eesti Post, where a large part of settlement is done by credit sales. The amount of 71,000 euros of the institution's uncollected receivables which went into expenses in 2023 was within the limits allowed by the company, but since the company ended the 2023 financial year in a loss and wants save costs as much as possible, and since insolvency is an ever-increasing problem in today's society, it is reasonable to pay more attention direct to credit arrears. In addition, the company has many business clients with different profiles, and many people with different expertise prepare contracts and conduct credit sales transactions on behalf of the company, due to which actions for the prevention and collection of debts may be incomplete.
The aim of the thesis is to find out the company's compliance of credit debt prevention and collection operations with theory and laws for their better organization. Due to the objective, the following tasks have been set:
• point out credit debt prevention measures, their content and necessity;
• outline credit debt recovery measures and their content;
• prepare an empirical research methodology;
• map and analyze the company's credit debt prevention and collection measures, their implementation and analyze their compliance with theory and laws;
• present conclusions and proposals to the company's management for better organization of credit debts prevention and collection.
A deductive approach is used in the preparation of the thesis. The data collection is carried out by document observation of the company and a survey of the company's credit operating employees is carried out in order to get an overview of the company's credit management and their assessment of its operation.
Regarding of the credit policy, the company has comprehensive written instructions, which describe in detail all processes related to credit management and the people responsible for the stages. Unfortunately, some respondents pointed out difficulties in navigating between different documents. The author recommends a single document or the creation of a credit sales-themed workspace on the company’s internal website. It turned out that a background check is carried out for every new (and sometimes also existing) customer and their owners. Based on the result the corresponding credit limits, an advance payment or a guarantee are applied to them. Since there are only a few background check sources in use, it has been recommended to add additional background check sources to the list. In terms of background research methods, the company is quite thorough, but the author recommends analyzing the financial indicators. She also recommends organizing training for employees to analyze financial statements.
As recommended by specialists, customer contracts are always concluded in writing and contain all necessary conditions and obligations for both parties. It has been pointed out that the contracts are comprehensive and contain the necessary information discussed in the theoretical part, but there have been shortcomings in the registration of the contracts. The author recommends conducting a thorough inventory of contracts and adding missing documents to the register in order to prevent potential disputes with clients. Regarding the terms of the contract, suitable payment terms and secondary obligations can be identified. When communicating with debtors, not all parties use agreed letter templates, therefore it is recommended to prepare universal document templates for communicating with debtors.
Regarding the debt collection process, it has been pointed out that collection operations are regulated by a specific manual and appropriate measures are used. Both non-judicial and judicial measures are applied. Each process is thoroughly regulated and based on law. Since some employees do not have knowledge of this manual, the author recommends organizing training sessions to ensure mutual understanding of the company's credit management. Also, the job descriptions of all employees performing credit operations do not regulate activities and responsibilities related to credit arrangements, the author recommends adding them there so that the employees have knowledge of their professional responsibilities.
In summary, it can be said that the company has certain agreed rules and procedures for the prevention and collection of credit debts. There are quite a lot of documents to regulate these operations and they are very comprehensive. Appropriate conditions have been created for employees to fulfill them. The company uses most of the prevention and collection measures discussed in the theoretical part. Reasonable and effective measures are implemented precisely for the company itself. The document review and survey did not reveal non-compliance with the law, but there was some non-compliance with theoretical positions (conducting analysis of financial indicators, variety of background check sources, existence of document templates in communication with customers). In general, many necessary remedies have been put to use, but due to the combined effect of information abundance, information moving problems and the human factor, there are some problems that can be eliminated. From the author's point of view, the aim of the thesis has been fulfilled
Homelessness Women in Estonia
No full textKodututel on valikuid kui neile antakse ja kohalikel omavalitsustel on võimalusi, siis saavad nad elada varjupaigas. Kuid samuti ei ole kodutud oma sellist väärikust kaotanud, et nad läheksid ise abi küsima, neid on kas suunatud või juhuse tahtel varjupaika viidud. Kodutud naised tunnevad ennast tõrjutuna ja ühiskonnast võõrana, kuid nad püüavad oma elukorraldusega kohaneda.
Läbi viidud uurimistöö põhjal tuli välja küll, et kodutud naised ei soovi olla varjupaigas, kuid sealne elu on neile turvaline, soe ja odav. Kuigi võib olla ka neid kodutuid naisi, kellel oleks võimalik sissetulekuga üürida endale korter, kuid siiski ei leia linnavalitsus neile sobivaid sotsiaalkortereid. Olles suhelnud nende naistega, siis tundus justkui, et tegu võib olla nende vanusega, miks linn ei soovi anda neile elamiseks sotsiaalkorterit.
Enamus neist on sattunud varjupaika halbade asjade kokkulangevusega või siis valede inimeste usaldamisega. Kodutuks jäämise suurim põhjus oli kindla eluruumi puudumine. Kuid tihti arvatakse, et seal taga on alkohol, siis antud naised alkoholi tagajärjel kodust ilma ei jäänud, kaks neist tunnistasid, et neile meeldib alkoholi tarvitada, kuid see ei olnud peamine kodutuse põhjus.
Kodutute naiste olukord võib olla keeruline, kuna kodutusele lisaks võivad kaasneda probleemid nagu vägivald, sõltuvused ning vaimse tervise häired. Kodutuid võib aidata tavaellu naasta eluasemeteenus, näiteks võiks olla neil ühiselamu moodi toad, kus on köök ja dušši nurk neil privaatselt toas. Samuti võiks olla neile suunatud erinevaid programme, mis aitaks neil taas kodutuse seisundist välja tulla, kus õpetatakse koostama CV, vaatama töökuulutusi, korterikuulutusi ja muid vajalikke tegevusi, mis tavaellu naasmise jaoks oluline on. Kindlasti võiks olla tugiteenus. Kindlasti võiks olla vaimse tervise teenus, mis on neile mõeldud tasuta ja mis ongi suunatud kodutud naistele, vajadusel sõltuvusravi ja muu nõustamine mis aitab neil toime tulla traumaatiliste kogemustega. Suuresti aitaks ka haridus ja tööalane abi, oluline oleks koolitused, mis aitaks naistel tavaellu naasta. Väga suur tegur oleks ka tugivõrgustik, kes aitaks naistel toime tulla probleemidega, mis neil võib tavaellu naastes tekkida. Kodututele naistele võiks olla erinevaid tugigruppe mis aitaks neil toime tulla tavaelus, võiks olla tugigrupp kus räägivad teised naised, kuidas nad on naasnud kodutusest tavaellu ja kuidas nad hakkama saavad.
Käsitööga tekkis idee, et miks mitte ei võiks kodutud naised rakendada oma oskuseid ja teha laatu või mõni üleskutse, kuidas neil oleks võimalik oma käsitööga endale sissetulek võimaldada. Nii lihtsad asjad, millega ei tegeleta.The research subject of the current paper is „Homelessness Women in Estonia.“ Since 1991, homelessness has become a social problem in Estonia, leading to the establishment of various shelters to alleviate it. Although Estonia's standard of living may seem high, in reality, economic difficulties in Estonia, along with other social issues such as alcoholism, have been one of the causes of homelessness. This thesis has been conducted using a qualitative method to better understand homeless women and to comprehend their needs for returning to normal life. Therefore, the aim of the thesis is: to analyze the reasons for women becoming homeless and the possibilities for their reintegration into society in Estonia. Accordingly, the thesis consists of four chapters and sets three research objectives:
To elucidate homelessness as a phenomenon and the issues faced by homeless women from the perspectives of system theory and communication theory.
To analyze the reasons for women becoming homeless.
To clarify the opportunities for Estonian homeless women to reintegrate into society.
Homeless people have options when they are given and local governments have possibilities, they can live in shelters. But homeless people have not lost such dignity that they would seek help themselves, they have either been directed or taken to a shelter by chance. Homeless women feel rejected and estranged from society, but they try to adapt their way of life. Based on the conducted research, it turned out that homeless women do not want to be in shelters, but life there is safe, warm, and cheap for them. Although there may be homeless women who could afford to rent an apartment with income, the city government still does not find suitable social apartments for them. Having communicated with these women, it seemed as if it might be their age that the city does not want to provide them with social housing. Most of them have ended up in shelters due to a combination of bad circumstances or trusting the wrong people. The main reason for becoming homeless was the lack of a specific place to live. But it is often assumed that alcohol is behind it, then these women did not lose their homes due to the consequences of alcohol, two of them admitted that they like to drink, but that was not the main reason for homelessness. The situation of homeless women can be difficult, as in addition to homelessness, problems such as domestic violence, addictions, and mental health disorders may occur. Homeless people can be helped to return to normal life through housing services, for example, they could have dormitory-style rooms with a kitchen and shower area for their privacy. There could also be various programs aimed at helping them overcome homelessness, where they are taught to compile CVs, look at job postings, apartment listings, and other necessary activities for returning to normal life. Surely there should be support services. Surely there should be mental health services, which are free and aimed at homeless women, if necessary addiction treatment and other counseling to help them cope with traumatic experiences. Education and employment assistance would also greatly help, it would be important to have training programs to help women return to normal life. A very important factor would also be a support network that would help women deal with the problems that may arise when returning to normal life. There could be different support groups for homeless women to help them cope with everyday life, there could be a support group where other women talk about how they have returned to normal life from homelessness and how they cope. With handicrafts, the idea arose, why couldn't homeless women apply their skills and organize a fair or some initiative to allow them to make a living from their handicrafts. Such simple things that are not dealt with
Methodology for Calculating the Carbon Footprint of Video Conferencing Service: The Case of Telia Estonia AS
No full textTöö eesmärk oli leida, milliseid metoodikaid kasutatakse teenuse süsiniku jalajälje arvutamiseks ning kaardistada ühe Telia Eesti AS teenuse näitel süsiniku jalajälg. Püstitatud eesmärgid said täidetud.
Töö esimeses pooles anti ülevaade võimalikest teenuse süsiniku jalajälje arvutamise metoodikatest nagu olelusringi hindamine, sisend-väljund metoodika, Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, ISO 14000 perekonna standardid ja süsiniku käejälg. Metoodikatest on teistest enim erinev sisend-väljund metoodika, mida üldiselt kasutatakse finantstulemuste vaatamiseks ning mis on pigem keerukas. Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, ISO 14000 perekonna standardid ja süsiniku käejälg on omavahel rohkem sarnased ning annavad raamistiku olelusringi hindamisele. Süsiniku käejälje omapära seisneb selles, et negatiivse mõju asemel pööratakse tähelepanu rohkem toodete ja teenuste positiivsele mõjule ehk kuidas mõne tegevuse või lahendusega saaks KHG emissioone vähendada. Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard ja ISO 14000 perekonna standardid on sarnased, sest mõlema puhul vaadatakse süsiniku jalajälge kolmes mõjualas. Erinevus seisneb selles, et KHG protokoll, millel põhineb Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, sai alguse vabatahtliku initsiatiivina ning põhifookuses on kliimamõjude muutmine, kuid ISO standardid annavad pigem raamistiku keskkonnajuhtimiseks ja keskkonnaalaseks vastutuseks. Olelusringi hindamise puhul on tähtsaimaks aspektiks see, et keskendutakse toote või teenuse kogu eluetapile ehk vaadeldakse selle mõju n-ö sünnist surmani.
Töö teises pooles kaardistati Telia Eesti AS videokonverentsi teenuse näitel süsiniku jalajälg ning selleks kasutati olelusringi hindamise meetodit. Videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälje arvutuse tegemiseks koguti infot nii Telia sisestest allikatest kui ka välistest allikatest. Leiti kasutatavate seadmete süsiniku jalajäljed ja energiakasutus, andmemahtude liigutamise andmed ja eriheitetegur, taastuvallikatest elektrienergia ja Eesti elektrienergia eriheitetegur, tööpäeva tundide arv, tööpäevade arv, puhkepäevade arv ning tundide arv puhkepäevadel. Anti soovitusi, kuidas saaks teenuse süsiniku jalajälje arvutamise protsessi parendada.
Telia kogu videokonverentsi teenuse süsiniku jalajäljeks kasutades Eesti tava elektrienergiat (fossiilkütustest pärinevat) saadi 22 458,75 kgCO2e ning kasutades taastuvallikatest elektrienergiat 20 610,30 kgCO2e. Eesti tava elektrienergiat kasutades on videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälg 8% suurem kui taastuvallikatest elektrienergiat kasutades. Kogu videokonverentsi teenuse süsiniku jalajäljes moodustasid kasutatavad seadmed 12% ning elektrienergia 88% jalajäljest.
Arvutuse tulemused oleks täpsemad, kui tootjad avalikustaksid toodete põhiseid süsiniku jalajälgesid toote elutsükli etappidena. Tootjad võiksid toodetega kaasa anda kompaktse n-ö tehnilise passi, kus oleks leitavad kõik tootega seotud vajalikud andmed, sh KHG heitkogused ja energiatarbimine. Samuti võiks Telia hangete käigus automaatselt koguda toodetega seotud vajalikku infot, et kogu protsessi lihtsustada ning uurida, milliseid servereid ja millisel energial töötavaid serverid kliendid kasutavad, kellele mingeid teenuseid pakutakse.Methodology for Calculating the Carbon Footprint of Video Conferencing Service: The Case of Telia Estonia AS
Over the past five decades the frequency and intensity of extreme weather phenomena have increased. Recent projections indicate a potential rise in global temperatures of
2,5-4,5°C by the year 2100 if significant emissions reductions are not achieved. The problem has become so serious that even if carbon emissions were to cease altogether, it would take approximately 1000 years for ocean temperatures and sea levels to revert to pre-industrial levels. In order to mitigate climate change, an agreement was reached among 195 countries at the Paris Climate Conference in 2015, with primary aims centered on curbing global temperature escalation and mitigating emissions. In alignment with this endeavor, the European Union has committed to reducing greenhouse gas emissions by 55% compared to 1990 levels and attaining climate neutrality by 2050.
Due to climate change and the established climate goals to reduce emissions, an increasing number of organizations have commenced measuring and evaluating their carbon footprint. This aids organizations in pinpointing the most significant climate impacts of their operations and devising a plan to reduce greenhouse gas emissions.
The aim of this thesis is to identify the various methodologies employed in calculating the carbon footprint of services. In order to achieve the objective, the carbon footprint of a specific service provided by Telia Estonia AS is assessed as an illustration, aiming to gain an understanding of the internal and external data necessary for carbon footprint calculation. The chosen service for the illustrative calculation is the video conferencing service, given its widespread usage among Telia’s clientele. Video conferencing is a service characterized by specific equipment and service structure. Furthermore, Telia’s clients have exhibited interest in the carbon footprints of the services they procure from Telia, with video conferencing being the inital service of inquiry.
The paper provided an overview of potential methodologies for calculating the carbon footprint of services, including Life Cycle Assessment, Input-Output Methodology, Product Life Cycle Accounting and Reporting Standard, ISO 14000 series standards and Carbon Handprint.
While Life Cycle Assessment (LCA) offers a structured approach to evaluate climate impacts, its flexibility suits diverse needs. The Input-Output model expands LCA by considering economic impacts, accounting for direct and indirect effects. The Product Life Cycle Accounting and Reporting Standard aids in understanding greenhouse gas emissions over a product’s life cycle, with optional land use considerations. ISO 14060 provides general guidance and reporting instructions for service footprint calculations.
As the main objective was to assess data availability for calculating the carbon footprint of the service, the company did not expect a detailed and specific framework to be applied. The general LCA approach helped in understanding the service’s nature and identifying available data. For determining the carbon footprint of the video conferencing service, the framework considered emissions from equipment, including monitors, energy (during operation and standby) and data transmissions volumes. In addition to calculating the carbon footprint of the video conferencing service at the Telia office, which utilizes renewable energy sources, a comparison calculation was also performed using Estonia’s conventional electricity, primarily produced from oil shale in Estonia.
For the calculation, the carbon footprints and energy usage of equipment were determined, along with data on data transmission volumes and emission factors, both for renewable energy and Estonia’s conventional electricity. Furthermore, considerations included the number of workday hours, workdays, rest days, and hours on rest days.
Using Estonia’s conventional electricity, the carbon footprint of Telia’s entire video conferencing service was calculated to be 22 458,75 kgCO2e, while using renewable energy, it was 20 610,30 kgCO2e. When using conventional electricity, the carbon footprint of the video conferencing service is 8% higher than when using renewable energy. Equipment accounted for 12% of the total carbon footprint, while electricity accounted for 88%.
The calculation results would be more precise if manufacturers disclosed product-specific carbon footprints at various stages of the product life cycle. Providing a compact „technical passport“ with essential data, including GHG emissions and energy consumption, would enhance transparency. Telia could explore the server infrastructure and energy sources utilized when delivering services to clients, particularly when data is transferred to external servers. Telia could also simplify the process by automatically collecting necessary product-related information during procurement
Jõhvi Central Library
No full textLõputöö eesmärk oli keskenduda Jõhvi oleva keskraamatukogu olukorra ja pakkuda välja konkreetse
lahenduse. Eesmärgiks oli mitte ainult kas renoveerida või pakkuda uus raamatukoguhoonet, vaid ka
luua selle ümber atraktiivne keskkond, mis toetaks linna rolli regionaalse keskusena.
Antud lõputöö projektiga pakutakse välja lahendus Jõhvi Keskraamatukogu hoone ja selle ümbritseva
ala korrastamine. Uus keskraamatukogu hoone annab võimaluse tugevdada Jõhvi kui
regionaalkeskuse, arendada kvaliteetse toimekeskkonna ning suurendada sotsiaalse sidususe eri huvi ja sotsiaalsete gruppide ning rahvusrühmade vahel.
Kaasaegne ja multifunktsionaalne Keskraamatukogu lahendus annab Jõhvi suurepärase võimaluse
parandada avalikku elu ja kutsuda ligi uusi elanikke. Samas lisab linnale väärtust ja uut kvaliteeti.The aim of the thesis was to focus on the current situation of the central library in Jõhvi and propose
a specific solution. The goal was not only to renovate or provide a new library building, but also to
create an attractive environment around it that would support the city's role as a regional center.
The project presented in this thesis offers a solution for the renovation of the Jõhvi Central Library
building and the surrounding area. The new central library building provides an opportunity to
strengthen Jõhvi as a regional hub, develop a high-quality living environment, and increase social
cohesion among different interest groups and ethnicities.
A modern and multifunctional library solution offers Jõhvi an excellent opportunity to improve public
life and attract new residents. At the same time, it adds value and new quality to the city
The Calculations of Steel Structures in a Sales Building of Hydraulic Hoses
No full textKäesolevas lõputöös on lahendatud hüdrovoolikute müügihoone teraskarkassi põhilised kandekonstruktsioonid. Projekteeritud hoone sõrestike raamide samm on 5 m. Otsaseintes toetub postidele nelikanttorust terastala ja hoone keskel terassõrestikud. Teraskarkassi jäikus tagatakse katusetasapinnas kandva profiilplekiga, mis töötab jäikusdiafragmana. Diafragma suunab katusetasapinnas mõjuva tuulekoormuse välisperimeetri seinteni, kus postide vahel paiknevad vertikaalsidemed. Katusesõrestike ülemiste vööde nõtkumist külgsuunas takistab kandev profiilplekk.
Lõputöös leiti hoone katusele mõjuvad koormused ning teostati arvutused terasest sõrestiku, otsatala ja posti kandevõime leidmiseks. Terasest sõrestiku sõlmede arvutust ja posti tallaplaadi arvutust ei käsitletud.
Sõrestiku, otsatala ja posti sisejõudude arvutamiseks on kasutatud arvutiprogrammi Scia Engineer 21. Lahendatud sõrestik koosneb nelikanttorudest 120 x 120 x 4, 80 x 80 x 4, 60 x 60 x 4 ja 50 x 50 x 4. Terasest otsatala ristlõige sai valitud 150 x 150 x 4, mille laius oleks saanud olla ka väiksem, kuid kandva profiilpleki ja sandwich paneeli liidet on selliselt lihtsam teostada. Terassõrestiku kandva posti ristlõige sai valitud 150 x 150 x 4, mille mõõdud oleksid saanud olla ka väiksemad, kuid sandwich omavahelist liidet on selliselt parem teostada. Kõikide profiilide terase tugevusklass S355J2. Dimensioneeritud teraskarkassi osad on esitatud graafilises osas.The current graduation thesis The Calculations of Steel Structures in a Sales Building of Hydraulic Hoses suggests a design for the main load-bearing steel structures for the building.
The spacing of the designed load bearing structures is 5 metres. In the sidewall, square tube steel, and in the middle of the building, steel frames, rest on the posts. The load bearing diagram has been compiled based on the calculations where the overall structural stiffness is provided by the bearing profiled steel, which functions as a diaphragm, and the movement of which is prevented by the ties fixed in the roof structure. The lateral bucking of the plates in the roof frames is prevented by load bearing profiled steel.
The author of the graduation thesis established the loads affecting the roof of the building and presented the calculations for finding the load bearing capacities for the steel frame, the beam, and the post. The calculations of the joints in the steel frame and the sole plate have not been covered.
The computer programme Scia Engineer 21 has been used to calculate the internal forces of the frame, beam, and the post. The presented frame consists of 120 x 120 x 4, 80 x 80 x 4, 60 x 60 x 4 and 50 x 50 x 4 square tube steel. A steel beam with the cross section of 150 x 150 x 4 was chosen. While the width of the beam could have been smaller, a wider beam makes supporting the tie between the profiled steel and sandwich panel easier. The steel grade of all profiles is S355J2. The components of the dimensioned steel frame are presented in the part of graphs
Analysis of Winter Maintenance for National Roads with Lower Condition Levels
No full textAntud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust ja kirjeldada nende praeguseid probleeme. Lõputöös käsitleti üldiseid nõudeid Eesti riigiteede hoolduses ja selle teostamise viise. Kirjeldati talihoolde teostamist, kontrollimist ja järelevalvet. Anti lühike ülevaade riigiteede rahastusest ja teehoiukavast 2024-2027. Peamiseks käsitletavaks teemaks oli madalama seisunditasemetega riigiteedel esinevad probleemid ja nende võimalikud lahendused.
Madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldus põhjustab enim probleeme eriolukordades, kus ilmastikutingimused on teeolud muutnud selliseks, et seisundinõuete tagamine nõuab seisundinõuetes kehtestatud aegadest rohkem aega. Enim põhjustab probleeme jäävihm, tihe lumesadu ja tuisk koos tugeva tuulega. Siis on põhirõhk põhiteede hooldusel ja madalamate seisunditasemetega teede hooldamiseks läheb kauem aega, selle tulemusena muutuvad madalama seisunditasemega teedel läbitavus ja ohutus. Peamisteks probleemideks madalama seisunditasemetega teedel on tiheda liiklusega kruuskatete olukord, kus soojemate ilmastikutingimustel ja lume sulamise tagajärjel muutuvad teed rööplikuks ebatasaseks. Samuti on probleeme kinnituisanud teede ja erakordselt libedate teekatetega, kui ilmastikutingimused on muutunud erakordseks.
Samas võib hetkel öelda, et riigiteede hooldus on üsna heal tasemel ja tänu kogemustele eriolukordades muutub see järjest paremaks. Hetkel ei tundu seisunditasemete tõstmine vajalik ega mõistlik, sest juba praegused ajad selliste hoolderingide juures piisavalt mahukad. Mõistlik ei ole ka seisundtasemete tõstmine rahalise poole pealt, kuna hetkel on niigi teedehoolduses raha puudu.
Lõputöö eesmärkide saavutamiseks teostas lõputöö autor katsed madalama seisunditasemega riigiteel, mis asus Pärnu hooldepiirkonnas. Katse käigus prooviti kolme erinevat hooldusviisi kruuskattega teel, kus kehtivad seisunditaseme „1“ nõuded. Katselõigul teostati soola puistamist, karestamist tappteraga ja soola-liiva segu puistamist. Katse tulemustest selgus, et kõik kolm hooldusviisi tagasid seisunditaseme nõuded ja andis häid tulemusi. Kiiremaid tulemusi andis soola-liiva segu puistamine ja karestamine tappteraga, mille mõju oli kohene peale hooldetöö teostamist.
Lõputöö autori ettepanekul tagaks madalamate seisunditasemetega riigiteede parema hoolduse, kui teostada õigeaegne ning tihedam lume- ja libedusetõrje, märgade katete ennetav puistamine pikema külmaperioodi saabudes, kruuskattetega teedel liigniisketes kohtades killustiku pealevedu, eriolukordades varuauto kasutamine lisatasu eest ja teekaamerate olemasolu ka madalamate seisunditasemetega riigiteedel. Ka hooldeautode hoolderingide ülevaatamine lepingutes parandaks madalamate seisunditasemetega riigiteede hooldust. Selleks, et saavutada paremad hooldetingimused oleks vajalik riigil eraldada rohkem rahasid riigiteede hooldusesse. Samas on autor arvamusel, et tingimuste paremaks muutmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiri ning liigne hooldus olematu liiklussagedusega teedel ei oleks mõistlik.
Käesoleva lõputöö valmimisel ja ettepanekute tegemisel oli abiks lõputöö juhendaja ja lõputöö autori praktilised kogemused talihoolde tööde teostamisest. Autori arvates tuleks katseid teostada veel võimalike erinevate libedusetõrje viisidega ja erinevates ilmastikutingimustes, et saada paremad tulemused.The graduation thesis “Analysis of Winter Maintenance for National Roads with Lower Condition Levels" provides overview of the national roads with lower condition levels, their maintenance, related problems and possible solutions. The objective of the thesis was to answer to the questions, if the current maintenance of national roads with lower condition levels is sufficient, which would be the best maintenance methods for maintaining the national roads with lower condition levels, which are the main related problems, and which would be their solutions.
The topics covered in the thesis were winter maintenance of national roads and related requirements, performance of winter maintenance, its control and supervision. Furthermore, the topics of financing the winter maintenance and road maintenance plan 2024-2027 were covered. The main topic of the thesis concerned the problems related to the lower condition levels and their possible solutions. The author of the thesis conducted tests with the condition level “1" at a national road in Pärnu maintenance region, analysed the results and submitted proposals for maintaining national roads with lower condition levels.
Maintenance of national roads with lower condition levels causes most problems in emergency situations, where weather factors have changed road conditions, so that satisfying the condition requirements takes more time than specified in the condition requirements. The main causes of the problem are ice rain, heavy snowfall and blizzard, together with strong wind. In such cases, most attention is paid on the maintenance of major roads, and maintenance of roads with lower condition levels takes more time, in result of which the condition of national roads with lower condition levels becomes even worse, causing much problems to the traffic participants, public transport, as well as the maintenance enterprises themselves. The main problem of national roads with lower condition levels is the condition of gravel pavement with dense traffic, where warmer weather and thawing snow make the roads rutty and uneven. There are also problems with snow blockades and particularly slippery pavement in case of extreme weather conditions.
In general, the level of maintenance of national roads is rather high and becomes constantly better, thanks to the experiences in emergency situations. Therefore, raising the condition levels does not seem necessary or relevant at the moment, because the current times are already extensive enough with such maintenance rounds. Also, raising the condition levels would not be financially reasonable at the moment, as road maintenance is short of financial resources. Attention should rather be paid to better maintenance of lower condition levels and finding optimal methods for their maintenance, in order to ensure sufficiently good driving conditions and traffic safety.
Results of the tests conducted by the author of the thesis showed that all three tested maintenance methods are suitable for maintaining national roads with lower condition levels. The tested maintenance methods were spreading of salt (NaCl), mechanical roughening with tenon, and spreading of a mixture of salt and sand. The fastest results were obtained with spreading of a mixture of salt and sand and mechanical roughening with tenon, in result of which the grip coefficient of the pavement changed immediately. In the opinion of the author, in case of extremely slippery pavements, intensive spreading of a mixture of salt and sand should be used, which ensures promptly better grip on the pavement, together with safe driving conditions.
The author of the thesis also submitted proposals for maintaining national roads with lower condition levels. In the opinion of the author, timely and more frequent snow control and de- icing should be performed on lower condition levels, along with preventive spreading on wet paving upon arrival of longer frost period, while on the roads with gravel pavement, crushed stone should be spread in overly wet places before the arrival of winter period, in order to avoid their poor condition due to winter conditions and traffic. For emergency situations, the possibility to use the reserve vehicle should be available for extra fee, and maintenance rounds specified in maintenance contracts should be revised, in order to ensure fast maintenance of lower condition levels even in emergency situations. Also availability of road cameras at some national roads with lower condition levels would enable the maintenance providers to get better overview of the situation of the roads with lower condition levels.
Practical experience of the instructor and the author of the graduation thesis in winter maintenance in Pärnu maintenance region provided much help for completing the thesis and submitting the proposals. In the opinion of the author, tests should be continued in varying weather conditions, in order to find the best maintenance methods for lower condition levels
Evaluating the Financial Situation of the Agricultural Company ALP Maa OÜ
No full textPädevad ettevõtjad peaksid tegelema igapäevaselt oma ettevõtte teadliku arendamisega, et kestva majanduslanguse ja tiheda konkurentsiga keskkonnas tagada jätkusuutlikkus. Üheks enimkasutatud vahendiks on finantsanalüüs, mis aitab juhtidel langetada kaalutletuid otsuseid.
Erilist tähelepanu peaksid pöörama finantside olukorrale väikeettevõtted, kes majanduslangusest on kergemalt mõjutatud ning võrreldes suurettevõtetega nii kaitstud ei ole. Lõputöös uuritavaks ettevõtte oli väikeettevõtja ALP Maa OÜ, kes tegeleb alates 2010. aastast põllumajandusega ning alates 2023. aastast püüab äritegevust arendada. ALP Maa OÜ arenguvõimaluste analüüsimise vajadus tulenes ettevõtte puudulikust finantsmajandusliku olukorra hinnangust, läbi mille hinnata ettevõttesse tehtud investeeringute tulusust, leida kitsaskohti ning planeerida teadlikult tulevikusamme.
Lõputöö eesmärk oli põllumajandusettevõtte AKP Maa OÜ finantsolukorrale hinnangu andmine ja juhtimisotsuste soovitamine. Eesmärgi täitmiseks viidi läbi juhtumiuuring, kus läheneti teooria ja empiirilise uuringu seosele deduktiivselt. Uurimismeetod oli kvantitatiivne, mille aluseks oli arvandmete kogumine, nende analüüsimine, vaatlemine ning nende põhjal järelduste tegemine. Andmete kogumisel kasutati dokumendivaatlust ning erialase kirjanduse läbitöötamist. Dokumendivaatluse valimiks oli 2020 – 2023 aasta bilanss ja kasumiaruanne. Aruannete põhjal teostati horisontaal – ja vertikaalanalüüs ning valitud suhtarvude analüüs.
Ettevõtte bilansi ja kasumiaruande horisontaalanalüüsist selgus, et viimastel aastatel on ettevõtte pannud suurt rõhku põhivarasse investeerimisel. Kui 2022. aastal tegi ettevõtte suure investeeringu roomikekskavaatori soetamisel, siis 2023. aastal müüdi põhivara plaaniga järgneval aastal soetada uuemaid vahendeid. Investeeringuid põhivarasse nii soetamise kui renoveerimise osas näitab nii amortisatsioonikulu tõus kui ka mitmesuguste tegevuskulude suur tõus 2022. aastal. Seoses roomikekskavaatori soetamisega võttis ettevõtte tööle ka uued töötajad, mis tõi kaasa kulude kasvu. 2023. aastal ettevõtte nii suurt rõhku enam põllumajandusele ja selle saaduste müümisele ei pannud ning seda oli näha ka aruandeaasta tulemis, mis 2023. aastal oli nelja aasta madalam.
Ettevõtte bilansi ja kasumiaruande vertikaalanalüüsist selgus samuti, ettevõtte on põhivarasse investeerinud aktiivselt, tegeletud oli nii põhivara ostu kui ka müügiga. Passivakirjete analüüsist järeldus, et ettevõtte laenukapitali osakaal oli otseses seoses põhivara soetamisega. Kasumiaruande verikaalanalüüs annab märku, aastate lõikes on suurenenud kulutused materjalile ja toorainele, põhivara lisandumisega on kasvanud amortisatsioonikulu ning lisandunud on tööjõukulu. 2022. aasta mitmesugused tegevuskulud märkimisväärne suurus oli suunatud olemasoleva põhivara renoveerimisele. Kuigi müügitulu on suurenenud, on ka kulutused suurenenud ning aruandeaasta kasum on iga aastaga vähenenud.
Lühi – ja pikaajalist maksevõimet hinnates selgus, et ettevõtte likviidsus on hea. Lühiajaline maksevõime on püsinud suurepärasel tasemel pea igal uuritaval aastal, kuna lühiajalised kohustised on minimaalsed. 2023. aastal parandas ettevõtte ka pikaajalist maksevõimet, vähendades seeläbi ettevõtte riski ja suurendades vajadusel lisakapitali kaasamise tõenäosust. Finantsvõimenduse osakaalu vähenemisega vähenesid ka intressikulud ning selgus, et ettevõtet finantseeritakse rohkem omakapitali arvelt.
Efektiivsuse hindamisel on näha, et varasid kasutati kõige paremini aastal 2022. Kuna varadest üle 75% moodustavad põhivarad, peaks põhivarade käibekordajale pööra suuremat tähelepanu. Põhivarade kordaja langes 2023. aastal 0,06 korda ehk põhivarade kasutamise efektiivsus langes. Tulemusest võib järeldada, et põhivarasse on investeeritud liiga palju ning investeering ei genereeri piisavalt tulu. Debitoorsete nõuete käibevälte kordaja oli madalaim aastal 2021, kui raha laekumiseks kulus 28 päeva. Järgnevatel aastatel on ettevõtte oma krediidipoliitikat parandanud ning aastaks 2023 laekus raha 5 päevaga, mis on väga hea tulemus.
Ettevõtte tasuvuse analüüsist selgub, et üleüldine tasuvus on langenud. Müügikäibe äri- ja puhasrentaablus näitajad on aastatega langenud märkimisväärselt. 2021. aastal oli müügitulu kolme aasta väiksem, kuid sama olid ka kulud kokku. Järgnevatel aastatel kasvas müügitulu, kuid kulutused kasvasid rohkem ja ärikasum vähenes märkimisväärselt. Kuna ettevõtte dividende pole välja maksnud, siis ärirentaabluse ja puhasrentaabluse tulemust mõjutab ainult intressikulud. Intressikulud olid suurimad 2021 – 2022 aastal, kui finantsvõimendus oli samuti kõrgem. Ettevõtte teenis müügikäibe igalt eurolt puhaskasumit 2023. aastal 4,2 senti, mis on võrreldes eelnevate perioodiga kehv tulemus. Omakapitali puhastasuvus omanike ettevõttesse investeeritud ühe rahaühiku kohta on langenud 15,6 senti. Keskmine omakapital on aastaks 2023 tõusnud, mis viitab, et finantsvõimendus on vähenenud. Ettevõtte võime muuta varadesse investeeritud raha kasumiks on langenud ning 2023. aastal teenis ühe ettevõttes paigutatud euro pealt kasumit alla 1 sendi. Koguvarade keskmine maksumus on langenud võrreldes 2022. aasta keskmisega on langenud 18 977 eurot ja puhaskasum 30 771 eurot.
ALP Maa OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüsi tulemuste põhjal selgub, et ettevõttel on kitsaskohti, millega peab aktiivselt tegelema, et tagada arenguvõimalused.
Ettevõtte finantsanalüüsi tulemustest lähtuvalt on autoripoolsed soovitused edasisteks juhtimisotsusteks:
•suurendada likviidsete käibevarade mahtu;
•hinnata üle põhivarade vajalikkus, võimalusel vähendada põhivarade mahtu;
•hinnata üle kulude vajalikkus ja struktuur, võimalusel vähendada kulusid;
•hinnata üle kaupade ja teenuste hinnad, võimalusel tõsta hindu;
•vähendada omavahenditest finantseerimist, võimalusel kaasata võõrkapitali.
Lõputöös välja toodud ettepanekuid saab ettevõtte juhtkond kasutada oma tegevus arendamisel ja tulevikuplaanide planeerimisel.
Autori hinnangul on lõputöö eesmärk saavutatud.The title of the thesis is “Evaluating the financial situation of the agricultural company ALP Maa OÜ.”
This subject holds immense importance because the foremost aim of business owners is continual wealth accumulation. Competent entrepreneurs actively develop their companies to ensure sustainability in a challenging economic environment. Financial analysis serves as a crucial tool, enabling leaders to make informed decisions.
Small businesses face heightened vulnerability to economic downturns and have less protective mechanisms compared to large corporations. This thesis examined ALP Maa OÜ, an agricultural small business established in 2010, endeavouring to expand its operations since 2023. The imperative for analysing ALP Maa OÜ’s development prospects stemmed from a recognition of the company’s insufficiently assessed financial situation.
The thesis aimed to evaluate ALP Maa OÜ’s investment profitability and plan development opportunities using financial analysis. A quantitative case study approach was employed, combining theory and empirical research deductively. Data collection involved analysing balance sheets and income statements from 2020 to 2023.
The horizontal analysis of ALP Maa OÜ’s balance sheet and profit and loss statement revealed a strategic focus on fixed asset investment. In 2022, a significant investment was made in acquiring a crawler excavator. However, in 2023, the company sold fixed assets to pave the way for newer equipment. This dynamic approach also involved hiring new employees. Notably, the emphasis shifted away from agriculture in 2023, impacting product sales and overall results.
The vertical analysis of ALP Maa OÜ’s balance sheet and income statement revealed active investment in fixed assets, involving both acquisitions and sales. Notably, the company’s loan capital was directly linked to fixed asset acquisition. The weighted analysis of the profit and loss statement highlighted increased material and raw material expenses, along with rising depreciation and labor costs. Despite higher sales revenue, escalating expenses led to declining profits over the years.
Evaluating both short- and long-term solvency reveals favourable liquidity for ALP Maa OÜ. Short-term solvency consistently remains excellent due to minimal short-term liabilities. In 2023, the company further improved long-term solvency, reducing risk and enhancing its ability to attract additional capital if needed. A shift toward equity-based financing has led to decreased interest costs.
In 2022, ALP Maa OÜ demonstrated optimal asset utilisation, especially considering that over 75% of its assets were fixed assets. However, in 2023, the fixed asset turnover ratio declined by 0.06, signalling reduced efficiency in utilising fixed assets. This outcome suggests that excessive investment in fixed assets failed to yield sufficient returns.
On the receivables front, the company’s credit management improved significantly. In 2021, it took 28 days to collect money from receivables, but by 2023, this time frame was reduced to an impressive 5 days. To ensure sustainable growth, ALP Maa OÜ should carefully assess asset allocation, optimise fixed asset utilisation, and continue refining credit management practices.
The analysis of overall profitability reveals a decline. Both the operating profit margin and the net profit margin have significantly decreased over the years. In 2021, revenue lagged the three-year average, as did total costs. Subsequent years saw revenue growth, but expenses escalated even more, resulting in a substantial reduction in operating profit.
Since the company hasn’t paid dividends, interest costs play a pivotal role in profitability metrics. These costs peaked during 2021-2022, coinciding with a period of higher financial leverage. In 2023, the company earned 4.2 cents of net profit per euro of revenue, comparatively lower than previous periods. The return on equity (ROE) declined to 15.6 cents per unit of capital invested by the owners. However, increased average equity indicates reduced financial leverage. Unfortunately, the company’s ability to convert invested capital into profit has waned, with less than 1 cent of profit earned per euro invested. Despite these challenges, the average cost of total assets decreased, resulting in a net profit of €30,771.
Based on the financial analysis of ALP Maa OÜ, the company faces challenges that demand active attention to ensure development opportunities. Drawing from the results, here are key recommendations for improvement:
•increase liquidity: enhance liquid current assets to bolster short-term solvency;
•evaluate fixed assets: reassess the necessity of existing fixed assets and consider reducing their volume if feasible;
•optimise costs: review cost structures to identify areas for efficiency gains;
•pricing strategy: thoughtfully evaluate goods and services prices, potentially increasing them;
•capital structure diversification: explore external capital sources to reduce reliance on equity financing.
These conclusions and recommendations can guide the company’s management in developing their activities and planning, achieving the thesis’s aim
Commencement of maintenance service for a new commercial building at construction completion stage
No full textUue ärihoone korrashoiu teenuse algatamine hoone valmimise etapis nõuab põhjaliku planeerimist. Varakult rakendatud korrashoiumeetmed tagavad hoone pikaajalise jätkusuutlikkuse, vähendavad tulevikus remondikulusid ning loovad meeldiva ja ohutu keskkonna nii töötajatele kui ka külastajatele.
Antud lõputöös autor kirjeldas terve korrashoiu teenuse algatamise protsesse halduri poolt. Lõputöös on toodud need punktid ja ülesanded, mis sõltuvad just halduri tööst ja tema professionaalsusest. Autor kirjeldab korrashoiu teenuse algatamist ning käsitleb kõiki sellega seotud punkte nagu kontakti loomine, lepingu vormistamine, pakkumise koostamine, kasutusluba, hooldusraamat, garantiiperiood ja energiamärgised.
Uurides hooldusstrateegiat ja kogu teenuse algatamise protsessi hoonele, mis pole veel valmis ehitatud, tõstis autor esile probleemi, mis tekib halduri töös.
Haldur võib igapäevatöös kokku puutuda erinevate probleemidega tehingute eri etappides. Üheks selliseks probleemiks on lepingu ja hinnapakkumise koostamine. Haldur peab arvestama tellija kõigi soovidega, järgides samas seadusi, standardeid ja kinnisvarafirma reegleid. Samuti on tõsiseks probleemiks garantii periood, millal hooldajad võivad süsteemide rikked varjata, et neid avastada pärast garantii lõppu, mis tähendab lisakulusid remondiks. Autor soovitab hoolikalt jälgida hooldajate tööd, et kõik oleks õigeaegne ja kvaliteetne. Üheks probleemiks on ka kasutusloa saamine, selleks kulub palju aega ja dokumentide kogumist. Kui mõni dokument puudub või hoones esineb probleeme, võib kasutusluba jääda väljastamata. Siin sõltub palju halduri kvaliteetsest tööst. Korrashoiukava ja hooldusraamatu koostamine nõuavad haldurilt suurt professionaalsust, kuna siin on vajalik kogemus ja kõikide tööde selge läbimõtlemine, et tagada süsteemide pikaajaline teenindamine. Haldur peaks oma töös toetuma kinnisvara standarditele ja seadustele, mis aitab tal vältida paljusid probleeme.
Ärihoone jaoks oli autori koostatud korrashoiu kava mis hõlmab selliseid osasid nagu haldamine, tehnohooldus, heakorratööd, tarbimisteenused, tugiteenused ja ärihoone kulude liigitust. Korrashoiukava koostamise käigus autor kasutas EVS 807:2016+A1:2020 standardi, mis aitas lihtsamini ja paremini määrata tegevuste rühmad.
Tehnosüsteemide hooldus hõlmab tegevusi, mis aitavad halduril jälgida tehnosüsteemide kvaliteeti ja nende õiget ning turvalist toimimist. Korrashoiu kava koostamise käigus autor sai aru, kui oluline on õigeaegne sekkumine ning kui oluline algusest teada millised tehnosüsteemid nõuavad hooldust iga kuu, millised kord aastas jne. Hoolduskava aitab nii hooldajatel kui ka halduril jälgida tehnosüsteemide töötamist ning probleemide ja häirete teket ning neid õigeaegselt lahendada.
Heakorratööd on olulised, sest just need tagavad keskkonna puhtuse, korra ning turvalisuse, edendades elukvaliteeti ja luues meeldiva elukeskkonna.
Töö kirjutamise käigus suutis autor endale selgeks teha, et mitte ainult hoone tehnosüsteeme ei soodusta selle elu ja kvaliteeti, vaid ka selle ümbrus. On äärmiselt oluline omada muru niitmise, puude pügamise ja spordi- ning mänguväljakute hooldamise plaani. Kõik see koos annab uskumatu tulemuse, mis rõõmustab mitte ainult kliente ja töötajaid, vaid ka haldurit enda.
Kaasaegses maailmas on tugiteenused väga olulised, kuna need tagavad sujuva ja efektiivse toimimise, aidates organisatsioonidel või ettevõtetel lahendada probleeme, pakkuda tuge ning optimeerida oma tegevust. Need teenused aitavad säilitada kvaliteeti ja klientide rahulolu. Antud hoones on sellised tugiteenused nagu parkimine, valveteenus, bürooteenused ja toitlustamine. Kõik need tugiteenused ärihoone lahutamatu osa.
Tarbimisteenused sisaldavad kõiki teenuseid, mis inimesed kasutavad igapäevaselt ning tarbimisteenuste kulu ei saa prognoosida, kuna see sõltud kasutusest ja vajadusest. Tarbimisteenuste osad on elektrienergia, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon ja kommunikatsioon.
Uue ärihoone uurimise käigus, mis on veel ehitusprotsessis, saab autor kindlalt öelda, et halduri töö on lahutamatu osa korrashoiuteenuse algatamisest uue ärihoone valmimise etapis. Kuigi halduri töös võivad esineda probleemid, mis võivad mõjutada kvaliteetset tööd, sõltub see kahtlemata haldurist endast ja tema lähenemisviisist. Just haldur peab moodustama usaldusväärse meeskonna, koostama korrashoiukava, mis tulevikus oleks kasulik ja pikendaks hoone elu. Selle protsessi käigus peab kinnisvarahaldur olema täielikult kaasatud, et tagada tõhusus.Initiating maintenance services for a new business building during the completion stage requires thorough planning. Early implementation of maintenance measures ensures long-term sustainability of the building, reduces future repair costs, and creates pleasant and safe environment for both employees and visitors. In the provided thesis, the author described the entire process of initiating maintenance services from the perspective of a facility manager. The thesis outlines the points and tasks dependent on manager's role and professionalism.
The author describes the initiation of maintenance services and addresses all related aspects such as establishing contacts, formalizing contracts, preparing proposals, obtaining permits, maintaining records, warranty periods, and energy labels. Examining the maintenance strategy and the entire initiation process for an unfinished building, the author highlighted a problem in manager's work.
In the daily work, a manager may encounter various challenges at different stages of transactions. One such issue is the drafting of contracts and price quotations. The manager must consider all client preferences while adhering to laws, standards, and real estate company regulations. Additionally, a serious issue is the warranty period during which maintainers may conceal system malfunctions to discover them after the warranty expires, incurring additional costs for repairs. The author recommends carefully monitoring the work of maintainers to ensure timeliness and quality. Obtaining a usage permit is also a challenge, requiring a significant amount of time and document collection. If any documents are missing or there are issues in the building, the usage permit may be withheld. This depends greatly on the manager's quality work. Creating a maintenance plan and service book requires a high level of professionalism from the manager, as it demands experience and careful consideration of all tasks to ensure the long-term performance of the systems.
For a business building, the author created a maintenance plan covering areas such as management, technical maintenance, landscaping, utility services, support services, and classification of business building expenses. During the development of the maintenance plan, the author used the EVS 807:2016+A1:2020 standard, which aided in defining activity groups more easily and effectively.
Maintenance of technical systems involves activities that help the manager monitor quality and proper secure functioning of technical systems. During the development of the maintenance plan, the author realized the importance of timely intervention and understanding which technical systems require monthly, annual, or other regular maintenance from the start. The maintenance plan assists both caretakers and the manager in monitoring the operation of technical systems, identifying problems and disturbances, as well as addressing them in a timely manner.
Landscaping activities are crucial as they ensure cleanliness, order and safety, promoting a high quality of life and creating a pleasant living environment.
During the writing process, the author learned that not only do the technical systems of a building contribute to its life and quality, but also its surroundings. It is extremely important to have a plan for lawn mowing, tree pruning, and maintenance of sports and playgrounds. All these combined yields incredible results that bring joy not only to clients and employees but also to the manager.
In the modern world, support services are crucial, ensuring smooth and efficient operation, helping organizations or companies solve problems, provide support, and optimize their processes. These services contribute to maintaining quality and customer satisfaction. In this building, there are support services such as parking, security, office services, and catering.
All these support services are an integral part of the business building. Consumption services encompass all the services people use daily, and the cost of consumption services cannot be predicted as it depends on usage and need. Components of consumption services include electricity, heating, water, sewage, and communication.
During the investigation of a new business building, still in construction phase, the author confidently asserts that the work of a facility manager is an integral part of initiating maintenance services during the completion stage of a new business building. While there may be challenges in the manager's work that could impact the quality of work, it undoubtedly depends on the manager and their approach. Specifically, the manager must form a trustworthy team, develop a maintenance plan that will be beneficial in the future and extend the life of the building. Throughout this process, the property manager must be fully engaged to ensure efficiency