TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Document Management System in a Private Company
No full textEttevõttes elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutamine ja dokumendihalduse
protsesside kirjeldamine on oluline, kuna see võimaldab tõhusat dokumentide haldamist,
tagades nende turvalise säilitamise, hõlpsa ligipääsu ja järjepideva halduse. Lisaks aitavad
selged protsessikirjeldused parandada töötajate arusaamist nende ülesannetest,
vähendada segadust ning tagada dokumentidega seotud tegevuste sujuv toimimine ning
üleüldise dokumendihalduse toimimise tagamise. See omakorda parandab ettevõtte
produktiivsust, vähendab vigade ning äririskide tekkimise võimalust ning aitab
organisatsioonil vastata õiguslikele nõuetele ja standarditele.
Lõputöö eesmärgiks oli uuringu tulemusi analüüsides teha ettepanekud AS Fujitsu Estonia
dokumendihalduse korraldamiseks ning elektroonilise dokumendihalduse keskkonna,
süsteemi loomiseks rahvusvahelises IT ettevõttes.
Eesmärgi täitmiseks uuriti erialast kirjandust, seadusi, juhendeid ja standardeid, et
kujundada teoreetiline raamistik dokumentide haldamiseks ning uuriti elektroonilisele
dokumendihaldussüsteemile esitatavaid nõudeid. Eesmärgi saavutamiseks kaardistati ja
analüüsiti ettevõtte dokumentide haldamise hetkeolukorda ning uuriti ettevõtte töötajate
ootuseid kaasaegsele lihtsasti hallatavale dokumendihaldussüsteemile.
Teoreetiliste allikate ning seaduste ja juhendite läbitöötamine aitas leida eesmärgi
täimiseks sobiva empiirilise uuringu läbiviimise meetodi. Uuringustrateegiaks valiti
juhtumiuuring (Case Study) ning lähenemisviisiks deduktiivne viis. Esmaste andmete
kogumiseks kasutati empiirilises uuringus dokumendivaatlust ning veebipõhist
ankeetküsitlust. Uuringus kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmete
kogumist, et saavutada põhjalikum arusaam uuritavast probleemist.The title of this thesis is "Document management system in a private company".
Document management can be considered the comprehensive management of a document
through the life stages of an entire document. It is important to ensure that the integrity
and trustworthiness of the documents are maintained and an overview of the documents
used and under the responsibility of the organization is created. Simplified and easy-to handle electronic processes and document systems that comply with legislation help the
organization achieve success in the business world and reduce business risks related to
official documents. The aim of the thesis is to make
proposals, as a result of the research, for document overall management and
implemetation of an electronic document management system.
The aim of the thesis is achieved through the following tasks:
• to map the documents generated in the company and the positions involved in
document management in the company and in contact with it;
• analyze the current status of document management organization and compliance
of activities with legislation;
• analyze expectations for a modern, easy-to-manage document management
system.
The thesis consists of 54 pages, three chapters, two appendices and 60 used sources.
In addition to the cited sources, the author of the thesis used personal work experiences
and knowledge gained while working in this field
Troubleshooting time analysis throughout the product life cycle
No full textTänapäeval inimesed kõikjal maailmas kasutavad katkematu võrguühendus. Kuna tarbijate ootused elektroonikale kasvavad jätkuvalt, on tungiv vajadus pideva uurimis- ja arendustegevuse järele, et kaotada lõhe võimete ja nõudmiste vahel. Tootmises on protsesside ja remonditööde täiustamine esmatähtis läbitud ühikute suurima saagikuse saavutamisel. Uurimistöö keskendub tõrkeotsingu ajale, et mõõta tõrkeotsingu aja muutumist pärast toote vananemise. Samuti tootmise lõppfaasis ilmnevate valepositiivsete tulemuste uurimine, testimine.
Esimeses peatukis kirjeldatakse võrguploki ja selle struktuuri, millest see koosneb ja kuidas need elemendid töötavad. Emaplaat on esmatähtis võrgpploki töös, selle peal on need komponendid: esiosa moodul, protsessor, transiiver, Digi-analoog- ja analoog-digitaalmuundur, võimsusvõimendi ja toiteplokk. Antenna on teine tähtis komponent võrguplokis, sellega saadakse ja saatakse signaali. Filter isoleerib edastatava signaali vastuvõetavast signaalist. Soojuse jaoti jaotab soojust emaplaadist.
Teises peatukis, kirjeldatakse veaotsingu statistikat ja meetodikat. OTA (juhtmevaba programmeerimine) testimise alapeatükis kirjeldatakse statistiilised andmed koos graafilise andmetega. Näitakse erinevus kuu järel, kui palju ploki kukkunud testi, milline oli vigade ja valepositiivse statistika. Sageli tabatud vigade alajaotises kirjutatakse millised vead olid kõige levinum. Näiteks: signaali häired, riistvara rike, probleemid toiteallikaga, antenni vale asetus, puuduvad komponendid ja purustatud komponendid. Tõrkeotsingu instrumendi alljaotises antakse kiire ülevaade intrumendile mida kasutatakse veaotsinguses. Tõrkeotsingu protsesside alljaotises räägitakse metoodikast ja protsessist kuidas leitakse vigusid. Esimeseks on probleemi esialgne hinnang, kus üldiselt vaadatakse probleemi hinnangule. Järgmisena tuleb signaali tugevuse ja kvaliteedi mõõtmised ja inseneriosakondade uurimised, kus on kirjeldatud meetodid, mille puhul leitakse vigusid. Valepositiinvse alljaotis on kirjeldanud selle nähtuse üldkontseptsioon, mis on põhised ja miks see ilmub.
Meetodide alljaotuses jagatakse meetodid mida kasutatakse tõrgeotsingu aja analüüsiks. Tõrkeotsingu ja remondi ülevaade alajaotuses tehakse statistika analüüsi, kogu elutsüklist. NPIist kuni tootmiseni, septembrist märtsini, kuidas vahetas tõrgeotsingu ja remondi aeg toode algusest kuni praeguse ajani. Millised olid meetodid ja kuidas paranes remont ja tõrgeotsing, kelle au see on. NPI vs Tootmisaja erinevuse alljaotises oli tehtud aja mõõdatused, et näha kuidas erineb NPI ja tootmis aeg. Valepositiivne, selles alljaotuses uuritakse valepositiivse, miks see ilmub just selle toode testimises ja millised võivad olla tagajärjed.
Viimases lõigus antakse lahendused, mida saaks kasustada, mille peale peaks pannustama, et parandada tootmise ja tõrgeotsingu aega. Esimene lahendus oleks koostöö teiste meeskondade ja ekspertidega, selle puhul inseneerid saavad leida parima lahenduse ja aru saada kuidas kõik töötab ennei tõrgeotsingu, lihtsalt läbi oma kogemuse jagamisega teise meeskondadega. Teiseks seadmete hooldus, seega saaks lahti mitmest probleemist, mõõtmise ebastabiilsus, mitevajalikust remondist ja raha- ja aegakulust. Kolmandaks on pidev õppimine ja oskuste arendamine, selle puhul saaks uue oskuse väljaõpimist ja toote töö aru saamist. Neljandaks oleks emaplaadi testide rakendamine, see lahendus aitaks veenduda, et emaplaat on ehitatud korrekselt ja töötab, eemaldada mitte vajalik võrguploki kokku pandmist, olukorras kui ei ole teada emaplaadi töö jõudlus, ja aega kulu vähendada. Tarkvarast arusaamine, mängib ka suur rooli tõrgeotsingus, see lahendus aidaks vältida aegaraiskamist ja tõsta effektiivsust. Kahekordne kvaliteedikontroll, aitaks peale plaadi trükitamist vältida inimfaktori, mille puhul võivad vigased plaadid võrguploki saada. Töökoha organiseerimine, selle lahendusega saaks tõsta tõrgeotsingu effektiivsus, kui töötaja saab teha testi oma lauapeal, siis raiskab ta vähem aega, kui ootab töölauda vabanemist, kuna praegusel ajal tõrgeotsinu meeskonnal on kask lauda, kus saab teha testi. Lahendus valepositiivsuse korral aidaks teostada testimis ilma aega raiskamist, retesti ootmiseks.
Teostatud analüüs näitab, et tootmisega seotud tõrkeotsing areneb pidevalt, seistes silmitsi uute probleemidega ja nende uurimisega. Probleemi lahendamiseks oleks ideaalne lahendus meeskondade koostöö, teadmiste vahetamine, selle asemel, et teavitada, mida parandada. Samal ajal seadmete hooldus on pikas perspektiivis kulutõhus. Pidev oskuste arendamine on ka suurepärane võimalus tõsta veaotsingu efektiivsust
Esitatud lahendused ei ole rakendatavad ainult raadiosagedusliku tootmise ja tõrkeotsingu jaoks, enamikku lahendusi saab teostada mis tahes muus remondikeskuses. Ajaküsimuste mõistmine annaks parimad lahendused, mida kõikjal rakendada.Analyzing the performed work it is clearly seen that a lot of the errors were related to a human factor. The most of errors can appear due to handling or inattentive operator as well as software development, where the only one mistake nearly stopped the production.
That is why the double quality inspection is a must, the observation on other work usually makes people want to do the performed work better as well as mainboard test implementation. This approach would lead to a cost efficient and less time wasting result.
Also troubleshooting on RF units involves a high level of coordination among the teams, especially when it comes to debugging. It has been observed from the time analysis tests that the the communication between teams on early stages took enormous amount of time. To resolve that issue the collaboration of teams would be the perfect solution, the exchange of knowledge, instead of just informing what to fix. Maintenance of equipment is also cost efficient in long perspective. The better the equipment works, the more troubleshooting it can perform. The same with the organazing of the working place, employee should understand that his/her work is appreciated, only in that case the troubleshooting performance will increase. Constant skill development is also a great opportunity to increase the efficiency of troubleshooting, the more experienced employee is, the more performance he/her can provide.
Solutions that are presented are aplicable not only to an RF production and
troubleshooting, most of the solutions could be executed in any other repair center. The understanding of time issues would give the best solutions that can be implemented anywhere
Creating Stage Costumes for the Rock Band Terminaator
No full textLõputöö eesmärk oli valmistada koostöös ansambliga Terminaator kaheksa erinevat
lavakostüümi, mis moodustavad viis komplekti- laulja Jaagup Kreem (särk “Beth” & jakk
“Rip”), kitarrist Taavi Langi (meeste poolkombinesoon “Lloyd”), basskitarrist Henno Kelp
(särk “Lee” & ratsapüksid “Jimmy”), klaverimängija Rene Puura (särk “John” & vest “Tate”)
ja trummarist Roland Puusepp (särk “Kayce”). Töös kirjeldatakse suvel toimuva Urissaare
kantrifestivali jaoks valminud kollektsiooni loomise protsessi.
Kollektsiooni kavandamise märksõnadeks on kantri-stiil ja efektsus, nii disain kui ka
kangad peavad andma edasi visuaalse terviku. Värvideks valiti maalähedased toonid nagu
teksasinine, hele pruun, tumepruun, beez, roheline ja must. Moejoonises toodi välja
kantristiilile omapärased jooned näiteks: nahk, narmad, tikandid, ratsapüksid,
poolkombinesoon, erinevad passed ja traditsiooniline kantri ruudlise mustriga kangas.
Moe- ja tehnilised joonised on valmistatud programmis Adobe Illustrator.
Tooted on konstrueeritud M. Müller & Sohn konstrueerimismeetodi järgi- konstrueeriti
põhilõiked särgile, pükstele, jakile ja vestile ning modelleeritud vastavalt disainile, et saada
moekohased lõiked. Pärast näidiste valmistamist tehtid vajalikud muudatused arvestades
bändliliikmete kehade eripärasusi. Lõiked ja lekaalid valmistati programmis Lectra Modaris.
Tehnoloogilises osas on tehtud kõikidele mudelitele läbilõikejoonised ning lisana töö lõpus
on tootete tehnoloogilise töötlemise järjekord (lisa 9).
Kunstnahast kangad, mööblikangas, must kangas ja dubleerid korduvad eri mudelitel, selle
jaoks tehti kombineeritud paigutused programmis Lectra Marker Manager ja Marker
Making, et saada efektiivsem paigutus. Nii leiti ligikaudne kangakulu mudelile. Niidikulu
arvutus tehti samuti, mõõdeti mudeli mudeli õmblused ning korrutati läbi vastava
koefitsiendi ja lisati 15% täiendavat tarbimist. Nende arvutuskäikude põhjal on arvutatud
ligikaudne toodete omahind kui ka müügihind- Särk “Beth” 254,4 €, ratsapüksid “Jimmy”
125,7 €, Särk “John” 287,2 €, särk “Kayce” 99,6 € , särk “Lee” 242,3 € , poolkombinesoon
“Lloyd” 170,4 € , jakk “Rip” 153,9 € ja vest “Tate” 95,8 €The aim for the thesis “Creating Stage Costumes for the Rock Band Terminaator” was to
make, in collaboration with the band Terminaator, eight different stage costumes which
form five sets- singer Jaagup Kreem (shirt "Beth" & jacket "Rip"), guitarist Taavi Langi
(overalls "Lloyd"), bass guitarist Henno Kelp (shirt "Lee" & chaps "Jimmy"), pianist Rene
Puura (shirt "John" & vest "Tate"), and drummer Roland Puusepp (shirt "Kayce"). The
thesis describes the process of creating the collection for the Urissaare country music
festival held in the summer.
The keywords for designing the collection were country style and effectiveness with both
design and fabrics to compose a visual coherence. Earthy tones such as denim blue, light
brown, dark brown, beige, green, and black were chosen as colors. The design included
typical country style elements like leather, fringes, embroideries, chaps, overalls, various
yokes, and traditional country checkered fabrics. Fashion and technical drawings were
created by using Adobe Illustrator.
The pieces were constructed using the M. Müller & Sohn construction method—basic block
patterns for shirt, pants, jacket, and vest were constructed and then modeled according to
the design. After making samples, necessary adjustments were made considering the
specific body characteristics of the band members. Patterns were created using Lectra
Modaris software.
In the technological aspect, unit schemes were made for all models, and as an addition at
the end of the thesis, the description of sewing process flow of the products is provided
(annex 9).
Artificial leather fabrics, upholstery fabric, black fabric, and interlinings recurred in different
models, for which combined markers were made using Lectra Marker Manager and Marker
Making programs to achieve more efficient placement. An approximate fabric consumption
for each model was calculated. Thread consumption calculation was also done, seams of
each model were measured and multiplied by the corresponding coefficient and 15%
wastage of thread was added. Based on these calculations, an approximate cost price and
selling price of the products were calculated- shirt “Beth” 254,4 €, chaps “Jimmy” 125,7 €,
shirt “John” 287,2 €, shirt “Kayce” 99,6 €, shirt “Lee” 242,3 €, overalls “Lloyd” 170,4 €,
jacket “Rip” €153,9 €, and vest “Tate” 95,8 €
Alternatives to Natural Leather in the Clothing Industry
No full textNaturaalne nahk on hinnatud materjal, mille peamiseks eeliseks on vastupidavus ja tugevus. Tulenevalt naturaalse naha tootmisega seotud põllumajanduse ja keskkonnaalastest probleemidest on rõivatööstus välja töötanud erinevaid alternatiivseid materjale. Lõputöö uuringusse valis autor alternatiivsed materjalid, mis ei sisalda loomseid saaduseid, on sobilikud kasutamiseks rõivatööstuses ja mille kohta leidus piisavalt informatsiooni. Lõputöö eesmärk oli uurida alternatiivsete materjalide eeliseid ja puuduseid võrreldes naturaalse nahaga. Autor püstitas kaks uurimisküsimust, millega soovis teada saada, milline on alternatiivsete materjalide jätkusuutlikkus võrreldes naturaalse nahaga ja millised on tarbijate teadmised alternatiivsete materjalide osas. Vaatamata asjaolule, et sõna nahk kasutatakse laialdaselt väga paljude sõnade kõrval nagu näiteks sünteetiline nahk või vegan nahk, kehtib Euroopas standard, mille kohaselt ei ole lubatud sõna nahk kasutada millegi muu kui naturaalse naha puhul. Seetõttu rakendas autor töös nahka alternatiivsete materjalide liitena ainult tarbijaküsitluses, andes tarbijatele võimaluse materjali paremini ära tunda. Uuringu käigus võeti lähemalt vaatluse alla kaheksa erinevat alternatiivset materjali, millest viis on taimepõhised (Piñatex, Desserto, Fruitleather, Appleskin ja Vegea) ja kolm seenepõhised (Muskin, Mylo ja Reishi). Uuringu tulemusena selgus, et materjalide peamine eelis naturaalse naha ees on keskkonnasõbralik tootmisprotsess. Läbivaks teemaks on, et alternatiivsete materjalide tootmisel ei kasutata lisaressursse nagu lisamaad, -vett ja -energiat. Enamuse alternatiivsete materjalide tootmisel ei kasutata kemikaale nagu seda tehakse naturaalse naha kroomparkimisel. Kõikide taimepõhiste materjalide puhul peale Desserto kasutatakse tootmiseks puuviljajäätmeid, mis on positiivne näide ringmajanduse põhimõtetest. Samuti on kõigi alternatiivide süsiniku jalajälg palju väiksem kui naturaalse nahal, v.a Mylo, mille kohta puuduvad usaldusväärsed andmed. Alternatiivsete materjalide peamisteks puudusteks on nende sünteetilise aine sisaldus, madal tõmbetugevus ja seeläbi madalam eluiga. Kaheksast käsitletud materjalist kuus sisaldab endas sünteetilisi aineid, kõige sagedamini esinev aine on polüuretaan. 100% naturaalse koostisega materjalideks osutusid seenepõhised materjalid Muskin ja Reishi, millel on ühtlasi ka kõige keskkonnasõbralikum tootmisprotsess, madalam süsiniku jalajälg ja mis biolagunevad looduslikus keskkonnas. Vaatamata sellele on need materjalid väga paksud ja neil on võrreldes teistega kõige nõrgem tõmbetugevus. Kõige tugevamaks materjaliks osutus Desserto, mille tõmbetugevus on teistest kordades suurem, kuid mis jääb siiski alla naturaalsele nahale. Lõputöös käsitletud teoreetilise materjali analüüsi tulemusena selgus, et töös käsitletud materjale on läbivalt kommunikeeritud kui jätkusuutlikumaid alternatiive naturaalsele nahale. Jätkusuutlikkus on kompleksne termin, mida ei saa vaadelda kui ühtset tervikut ja seda on oluline hinnata erinevatest aspektidest. Seetõttu hindas ka autor materjalide jätkusuutlikkust nende erinevatest külgedest. Uuringu tulemusena selgus, et kuigi töös käsitletud materjalide tootmisprotsess võib olla keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik, ei ole tugevus ja vastupidavus võrreldav naturaalse nahaga ning seeläbi ei saa neid materjale pidada jätkusuutlikumateks alternatiivideks. Tarbijate teadmised ja hoiakud töös käsitletud materjalide osas tulenevad suuresti sellest, milline kokkupuude neil antud materjalidega olnud on. Teoreetilises osas selgus, et terminit vegan nahk kasutatakse segamini nii loodusliku päritoluga alternatiivide kui ka sünteetiliste alternatiivide puhul. Ühendkuningriikide tarbijaküsitluse tulemused näitasid, et tarbijate jaoks on see termin segadusse ajav. Sama uuriti ka Eesti tarbijatelt, küsitluse tulemused näitavad, et kuigi Eesti tarbijad arvavad ennast olevat tuttavad terminite vegan nahk ja looduslik naha alternatiiv, on terminid nende jaoks samuti segased ja materjalide koostis ei ole nende jaoks päris selge. Tarbijate jaoks osutusid kõige tuttavamateks materjalideks ananassinahk ja seenenahk. Infoallikate läbitöötamisel selgus, et ananassinahk on üks pikemat aega turul olnud materjale ja selle kohta leidus ka väga palju informatsiooni, mis võibki olla põhjuseks, miks ananassinahka rohkem teatakse. Kuigi infot alternatiivsete materjalide ja toodete kättesaadavuse kohta kaubanduses ei osanud valdav enamus hinnata, hindas üsna suur osa tarbijatest nende kättesaadavust skaalal rahuldav kuni väga halb. Vaatamata vähesele teadlikkusele on siiski 77% tarbijatest huvitatud alternatiivsete materjalide osas rohkem teada saama. Kuigi 47% tarbijatest nõustus osaliselt, et moebrändid peaksid alternatiivsete materjalide arendamise ja kasutamise seadma prioriteediks, mis aitaks vähendada naturaalse naha keskkonnamõju, nõustus 70% tarbijatest, et laialdasem alternatiivide kasutuselevõtt aitaks siiski vähendada nõudlust naturaalsest nahast toodete järele. Tarbijad võivad pooldada alternatiivsete materjalide laialdast kasutuselevõttu, sest neile võib olla jäänud justkui mulje, et loodusliku päritoluga alternatiivid on keskkonnasäästlikum või jätkusuutlikum variant. See arvamus võib otseselt seotud olla ettevõtete turundustrikkidega, kus ökomärgiseid kasutatakse müügiargumentidena, et jätta tootest keskkonnasõbralikum mulje. Sellist olukorda, kus tarbijaid üritatakse eksitada, nimetatakse üldlevinult rohepesuks. Kuna probleem on aastate jooksul süvenenud, on Euroopa Liit välja töötanud regulatsioonid, mis piiravad selliseid tegevusi, kaitstes tarbijate huve. Autor on toonud välja, et pidevalt uute alternatiivsete materjalide väljatöötamise asemel, võiksid ettevõtted panustada rohkem olemasolevate materjalide omaduste arendamisse, et need suudaks konkureerida naturaalse nahaga. Teiseks oluliseks suunaks on naturaalse naha tootmisega seotud probleemide leevendamine. Selleks on autor pakkunud välja, et näiteks kroomparkimine, mis tekitab olulisi keskkonna- ja terviseprobleeme, võidaks asendada taimparkimisega. Samuti on autori arvates oluline roll tarbijatel, kes peaks mõtlema jätkusuutlikumate tarbimisotsuste tegemisele.
Antud uurimistöö põhjal on võimalik teha edasisi süvendatud uuringuid töös käsitletud materjalide kohta. Süvendatud uuring võimaldab uurida materjalide omadusi veelgi põhjalikumalt, nagu näiteks oleks hea testida antud materjale just rõivatööstuses kasutamise eesmärgil. Süvendatud uuringutes võiks teostada ka põhjalikuma keskkonnamõju hindamise erinevate alternatiivsete materjalide tootmisel ja kasutamisel. See võimaldab paremini mõista nende materjalide ökoloogilist jalajälge, aidata kaasa jätkusuutlikumate valikute tegemisele.In today’s rapidly changing and developing society, consumer awareness and interest in environmental issues have significantly increased. There is a growing understanding that consumption choices play a crucial role in environmental conservation, leading to greater attention to product origins and environmental impacts. This rise in environmental consciousness has increased the demand for eco-friendly products and services. Consumers are actively seeking ways to alter their consumption habits to reduce their ecological footprint and contribute to a sustainable future. One prominent issue is the environmental and agricultural problems associated with natural leather production, prompting the clothing industry to develop new and innovative solutions using alternative materials. The thesis titled "Alternatives to Natural Leather in the Clothing Industry" employs both qualitative and quantitative research methods, including data source analysis and surveys. The qualitative research is divided into theoretical and empirical parts. The theoretical section addresses the problems associated with natural leather production and various aspects of sustainable development. In the empirical section, the author examines different alternative materials, selecting those that meet the following criteria: non-animal origin, suitability for use in the clothing industry, and availability of sufficient information for analysis. The suitability for clothing industry use is assessed based on whether the material has been previously used in garment production or has corresponding manufacturer explanations. The study examines eight alternative materials, five plant-based (Piñatex, Desserto, Fruitleather, Appleskin, and Vegea) and three mushroom-based (Muskin, Mylo, and Reishi). To understand consumer perceptions and preferences regarding alternative materials, a quantitative survey was conducted among Estonian consumers. The survey results provide insights into consumer awareness and attitudes towards the materials discussed in the study. Despite the widespread use of terms like synthetic leather or vegan leather, European standards prohibit using the term leather for anything other than natural leather. Therefore, in the thesis, alternative materials are referred to as leather alternatives only in the consumer survey to aid recognition. The main advantage of these materials over natural leather is their environmentally friendly production process. They typically do not require additional resources like extra land, water, and energy, and most do not use chemicals common in traditional leather tanning. Plant-based materials often utilize fruit waste, exemplifying circular economy principles, and have a much lower carbon footprint, except for Mylo, which lacks reliable data.
The main drawbacks of alternative materials include their synthetic content, lower tensile strength, and shorter lifespan. Six of the eight materials contain synthetic substances, commonly polyurethane. Muskin and Reishi are 100% natural, with the most environmentally friendly production processes, lower carbon footprints, and natural biodegradability, but they are thick and have the weakest tensile strength. Desserto is the strongest but still falls short of natural leather's durability.
The theoretical analysis reveals that the discussed materials are consistently presented as more sustainable alternatives to natural leather. However, sustainability is a complex term that must be assessed from various perspectives. The study concludes that while the production processes of these materials may be environmentally friendly and sustainable, their strength and durability do not match natural leather, limiting their potential as sustainable alternatives. Consumer knowledge and attitudes toward the materials largely depend on their previous exposure. The term "vegan leather" is often confused with both natural-origin and synthetic alternatives. Survey results from UK consumers show this confusion, which was also evident among Estonian consumers. While most respondents felt familiar with the terms vegan leather and natural leather alternatives, they found the materials' compositions unclear. Pineapple leather and mushroom leather were the most recognized materials, likely due to their longer market presence and more available information. Despite limited awareness, 77% of consumers expressed interest in learning more about alternative materials. Although 47% of consumers agreed that fashion brands should prioritize developing and using alternative materials to reduce natural leather's environmental impact, 70% believed that broader adoption of alternatives would reduce demand for natural leather products. Consumers may support the widespread use of alternative materials, perceiving natural-origin alternatives as more environmentally friendly, potentially influenced by marketing strategies employing eco-labels.
The author suggests that instead of continuously developing new alternative materials, companies should focus on improving the properties of existing ones to compete with natural leather. Addressing issues related to natural leather production, such as replacing chrome tanning with vegetable tanning, is also recommended. Consumers play a crucial role in making more sustainable consumption choices. Further in-depth studies on the discussed materials' properties, environmental impacts, and practical use in the clothing industry are recommended to better understand their ecological footprints and aid sustainable decision-making
Development of a warehouse address solution on the example of a wholesale company
No full textLaokuludel on hulgikaubanduses suur osakaal, kuna tarnekindluse tagamiseks ladustatakse suuri
kaubakoguseid. Seetõttu on oluline, et hulgikaubandusettevõtete laod toimiksid võimalikult
kulusäästlikult ja efektiivselt.
Lõputöö „Laoaadresside lahenduse väljatöötamine hulgikaubandusettevõtte näitel“ eesmärk oli
hulgikaubandusettevõtte laole välja töötada laoaadresside lahenduse süsteem. Ettevõttel on lõppeesmärk
ja ka vajadus oma laoprotsessid digitaliseerida. Selleks oli esmajärekorras vajalik luua laoaadresside
süsteem. Laoaadresside lahenduse väljatöötamine loob ettevõttele olulise aluse edasiseks kogu laotöö
digitaliseerimiseks.
Lõputöö uurimisprobleemiks oli mälu baasil toimiv hulgikaubanduse ladu, kus laotöötajatel puudub
täpne ülevaade kaupade asukohtadest laos. Lõputöö eesmärgini jõudmiseks leiti vastused püstitatud
uurimusküsimustele. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit.
Kvantitatiivse andmete analüüsi käigus leiti lao peamised tootlikkuse näitajad. Kvalitatiivse meetodina
autor vaatles ja kaardistas peamised laoprotsessid, mis kirjeldati AS-IS protsessijoonistena. Iga protsessi
juures toodi välja peamised probleemkohad seoses laoaadresside puudumisega. Lisaks kaardistati lao
hoiustamissüsteem ning kaupade ja töötajate liikumisteekonnad. Autor külastas ka kolme erineva
suurusega ladu, et vaadelda, kuidas on teised ettevõtted oma laoaadresside süsteemi lahendanud.
Uurimuse käigus selgus, et laoasukohtade puudumisega seoses on suurimaks protsesse läbivaks
kitsakohaks ebaefektiivne aja- ja ressurssikasutus. Laos kulutatakse liigselt aega kaupade asukohtade
tuvastamiseks, mida saaks kasutada põhiülesannete täitmiseks. Seda kinnitasid analüüsi käigus leitud
madalad laotöö tulemuslikkuse näitajad. Ettevõtte komplekteerijate päevane keskmine väljastatud
artikliridade arv töötaja kohta on koos tõstukijuhiga 129,37 ja ilma 155,24. Kõikidest
kliendipretensioonidest moodustasid 79% komplekteerimisvead. Sissetulekul kasutatava renditööjõu
tulemusnäitajaks on 0,086 rida tunnis. Tõstukite kasutamise koefitsiendiks on 19%. Uurimustöö käigus
selgus lisaks puudulik andmete kättesaadavus. Vajalikku infot ei olnud alati võimalik saada ning
olemasoleva pidi kokku tõstma erinevatest programmidest ja failidest.
Kombineeritud andmete analüüsi põhjal pakkus autor ettevõttele välja laoaadresside lahenduse koos
ülevaatega tulevastest protsessidest. Autori ettepanek laoaadresside lahenduseks oli koridoripõhine
süsteem. Antud süsteemi puhul on riiulikoridori vahel olevad riiulid märgistatud sama tähistusega. Ühel
pool kasutatakse hoiukohtadel paaritud numbreid ja teisel pool paarisnumbreid. Autor tegi ettepaneku
liikumisteekond muuta ussikujuliseks ning kasutada samaegselt ka siksak komplekteerimist. Riiulite
korrused üks kuni kolm soovitas autor määrata laohaldustarkvaras aktiivkorrusteks ning kõik
reservkorrused algavad tähistuse numbriga neli.
Veel andis autor omapoolsed soovitused laohaldustarkvara ja PDA-seadmete valikuks. TO-BE
potsessimudelite näol anti edasi tulevaste protsesside kirjeldused peale laoaadressside süsteemi
kasutuselevõttu koos toetava laohaldustarkvara ning PDA-seadmetega. Iga protsessi juures toodi välja
ka võrdlus AS-IS-iga vähenenud tegevuste ja ajalise kokkuhoiu osas. Protsesside ajavõit jääb vahemikku
3-13 minutit iga tsükli korral. Lõpetuseks tegi autor ettevõttele veel paar üldisemat ettepanekut ning andis
hinnangu soovituste rakendatavuse ja olulisuse järjekorra osas.Storage costs have a large share in wholesale trade, as large quantities of goods are stored to ensure
supply reliability. Therefore, it is important that the warehouses of wholesale companies operate as costeffectively and efficiently as possible.
The aim of the thesis "Development of a warehouse address solution on the example of a wholesale
company" was to develop a warehouse address solution system for the warehouse of a wholesale
company. The company has the ultimate goal and also the need to digitize its warehouse processes. For
this, it was first necessary to create a system for warehouse addresses. The development of a solution for
warehouse addresses creates an important basis for the company for further digitalization of all
warehouse work.
The research problem of the thesis was a memory-based wholesale warehouse, where the warehouse
workers do not have an accurate overview of the locations of the goods in the warehouse. In order to
reach the goal of the thesis, answers to the set research questions were found. To answer the research
questions, the author used a mixed research method. During the quantitative data analysis, the main
productivity indicators of the warehouse were found. As a qualitative method, the author observed and
mapped the main warehouse processes, which were described as AS-IS process drawings. For each
process, the main problem areas related to the lack of warehouse addresses were identified. In addition,
the warehouse storage system and movement routes of goods and employees were mapped. The author
also visited three warehouses of different sizes to see how other companies have solved their warehouse
address system.
In the course of the research, it was revealed that the biggest bottleneck in the processes in relation to the
lack of warehouse locations is the inefficient use of time and resources. An excessive amount of time is
spent in the warehouse identifying the locations of items that could be used to perform basic tasks. This
was confirmed by the low performance indicators of warehouse work found during the analysis. The
daily average number of article lines issued by the company's assemblers per employee is 129.37 with
the forklift operator and 155.24 without. Picking errors accounted for 79% of all customer claims. The
performance indicator of the hired labor used in the income is 0.086 lines per hour. The coefficient of
use of forklifts is 19%. In the course of the research, insufficient data availability was also revealed. The
necessary information was not always available, and what was available had to be collected from various
programs and files.
Based on the analysis of the combined data, the author proposed a warehouse address solution for the
company with an overview of future processes. The author's proposal for a solution for warehouse
addresses was a corridor-based system. In this system, the shelves between the corridors of shelves are
marked with the same designation, and even numbers are used for storage on one side and uneven
numbers on the other side. The author proposed to make the movement path snake-shaped and to use
zigzag assembly at the same time. The author suggested that shelf floors one to three be designated as
active floors in the warehouse management software, and all reserve floors begin with the designation
number four.
The author also gave his own recommendations for the selection of inventory management software and
PDA devices. In the form of TO-BE business models, descriptions of future processes after the
introduction of the warehouse address system with supporting warehouse management software and
PDA devices were passed on. A comparison with AS-IS in terms of reduced activities and time savings
was also brought out for each process. The time gain of the processes is between 3-13 minutes per cycle.
Finally, the author made a few more general suggestions to the company and gave an assessment
regarding the applicability and order of importance of the recommendations
Practices of Construction Companies in Measuring the Residual Moisture of Concrete Floors Before the Installation of the Floor Covering
No full textUurimistöö probleemiks oli, et betooni jääkniiskuse mõõtmise läbiviimise tavad ja päriselu
praktikad on selle protseduuri olulisuse ning samas soovitusliku iseloomu valguses
kirjeldamata. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kaardistada ehitusettevõtete
betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmise praktikaid ning tuvastada kitsaskohtade olemasolu.
Praktikate kirjeldamiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Viidi läbi kaheksa
semistruktureeritud avatud küsimustega anonüümset intervjuud. Kõik suulised intervjuud
lindistati ja transkribeeriti keskmise vastavusega. Suure hulga kvalitatiivsete andmete
redutseerimiseks kasutati rühmitamist semantilise sarnasuse alusel ja tähistamist sobivate
kategooriatega. Tulemused esitati nii skeemide kui ka kirjelduste ja tsitaatide kujul.
Tulemuste tõlgendamisel tehti järeldusi. Lisaks tulemuste ja järelduste esitamisele toodi
vastavalt uurimistöö eesmärgile välja võimalikud kitsaskohad. Uuringu andmed on
täielikult anonüümsed, et tagada firmade ja osalejate privaatsus ettevõtete maine aspekti
valguses.
Praktikate kirjeldamiseks toodi välja betooni jääkniiskuse mõõtmise tähtsamad osapooled,
kasutatavad juhendid, mõõtmise korraldajad/läbiviijad ning põhilised läbiviimise viisid,
vastutuse jaotus, kasutatavad meetodid koos nende valikukriteeriumidega, mõõtmise
umbkaudne ajastus ehitustsüklis, mõõtmise päriselu peamised takistused ja väljakutsed
ehitusettevõtete vaatenurgast. Vastuseid ja teoreetilist raamistikku kokku viies kirjeldati
üldist teadlikkust betoonpõranda jääkniiskuse mõõtmisest, mõõtmistööde teostamise
kvaliteeti ning toodi välja olemasolevate praktikate võimalikud kitsaskohad.
Uuringu peamise järeldusena võib välja tuua, et ehitusettevõtted on enamasti suutelised
teostama kvaliteetseid mõõtmisi ja järgima betooni jääkniiskuse mõõtmise head
ehitustava. Samas on siiski ruumi protseduuride ühtlustamiseks ja teadlikkuse
parandamiseks, näiteks läbi jääkniiskuse piirmäärade ühtlustamise paigaldusjuhendites,
infopäevade ja koolituste korraldamise, mõõtmise ehitusgraafikusse planeerimise,
kaasaegsetesse mõõtmistehnoloogiatesse investeerimise, mõõtmisel ehitusalaste juhiste
ja käsiraamatute parema järgimise.The research problem was that the customary practices and real-world applications of
measuring residual moisture in concrete are undescribed, despite the significance and
advisory nature of this procedure. The purpose of this study was to map the practices of
construction companies in measuring the residual moisture of concrete floors and to
identify existing bottlenecks.
A qualitative research method was used to describe these practices. Eight semi-structured
anonymous interviews with open-ended questions were conducted. All verbal interviews
were recorded and transcribed with moderate accuracy. To manage the large amount of
qualitative data, grouping based on semantic similarity and categorisation with appropriate
tags were employed. The results were presented in the form of diagrams, descriptions,
and quotations, leading to conclusions. In addition to presenting results and conclusions,
potential bottlenecks were highlighted in line with the research objectives. The study data
are entirely anonymous to ensure the privacy of the firms and participants in light of
company reputations.
For describing the practices, the study outlined the main stakeholders involved in
measuring residual moisture in concrete, the guidelines used, the organisers/implementers
of the measurements, and the main methods of execution, division of responsibility,
methods used along with their selection criteria, approximate timing of measurements in
the construction cycle, and the main real-life challenges and obstacles from the perspective
of construction companies. By synthesising responses and the theoretical framework,
general awareness of measuring residual moisture in concrete floors, the quality of
measurement execution, and possible bottlenecks in existing practices were discussed.
The main conclusion of the study suggests that construction companies are generally
capable of performing high-quality measurements and adhering to good construction
practice for measuring residual moisture in concrete. However, there is still room for
standardising procedures and improving awareness, for example, through harmonising
residual moisture limits in installation guidelines, organising information days and training
sessions, planning measurements in the construction schedule, investing in modern
measurement technologies, and better adherence to construction guidelines and manuals
Analysis of the Condition of Roads in a Local Municipality
No full textEesti 89 452 km pikkusest teedevõrgust moodustavad kohalikud teed 26,4%. Kohalikud teed on avalikus kasutuses olevad teed, mille hoolduse ja ehituse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kõige suurema osa ehk üle 60% kohalikest teedest moodustavad kruusa- ja pinnaseteed, mille lagunemine on kevadise märja ilmaga eriti näha ning osa teid muutuvad isegi läbimatuks. [3], [4]
Kohalikud teed on aga üheks oluliseks osaks Eesti teedevõrgus – nende teede hea seisukord tagab elanikele mugavad ja turvalised liikumisvõimalused ning selle, et inimesteni jõuavad vajalikud teenused ja esmaabi. Lisaks aitab kohalike teede korrashoid kaasa ka omavalitsuste majanduse arengule – head teed loovad piirkonnale lisandväärtust ning tekitab ka ettevõtetele soodsamad tingimused. [4]
Töö eesmärgiks oli analüüsida ühe kohaliku omavalitsuse kohalike teede seisukorda – viia läbi vaatlused ja mõõtmised kohalikel teedel, analüüsida saadud tulemusi, leida põhjuseid teede lagunemisele ja pakkuda välja remondivõimalusi ning edaspidiseid samme teede seisukorra parandamiseks.
Töö käigus teostati vaatlused ja mõõtmised Häädemeeste valla teedel ja tänavatel, selgitamaks välja kohalike teede seisukorra. Leiti, et teed on väga erinevates seisukordades, kokkuvõtvalt saab teede seisukorra hinnata keskmiseks. Kattega teed on üldjuhul heas korras, kõige sagedasemateks defektiliikideks on augud ning pikipraod. Kruusateede seisukord on üldpildis väga sarnane, palju on vana ja vajunud kruuskattega teid, mis vajaksid uut kruuskatet.
Üheks suureks sammuks kohalike teede seisukorra parandamisel oleks omavalitsustesse palgata teedeehitusalase haridusega teedespetsialistid. Eelduste kohaselt oskaksid erialase kõrgharidusega ja kogemusega inimesed paremini hinnata, millal, ja mis töid on vaja teha. Kindlasti on ka üheks oluliseks punktiks leida juurde rahastust kohalikele teedele.Analysis of the Condition of Roads in a Local Municipality
Local roads make up 26.4% of Estonia’s 89,452 km long road network. Local roads are public thoroughfares whose construction and maintenance are the responsibility of local governments. The majority of local roads (over 60%) consist of gravel and dirt roads, whose deterioration is particularly noticeable in wet spring weather, with some even becoming impassable. [3], [4]
However, local roads form an important part of the Estonian road network: their good condition ensures that residents are able to travel in safety and comfort and that vital services and first aid can reach them. In addition, the maintenance of local roads contributes to the economic development of local governments, since good roads add value to an area and create favourable conditions for businesses as well. [4]
The aim of this thesis was to analyse the condition of the local roads in one local government area, carrying out observations and measurements on the roads, analysing the results, determining the reasons for the deterioration of the roads and suggesting repair options and further steps to improve the condition of the roads.
In the course of the research, observations and measurements were carried out on roads in Häädemeeste municipality to determine their condition. They were found to be in a variety of states. On the whole, their condition can be considered average. The paved roads are generally in good condition, with the most frequent types of defects being holes and cracks in the surface. The overall condition of the municipality’s gravel roads is very similar, with many old and sunken roads in need of resurfacing.
One major step towards improving the condition of these roads would be to hire specialists with a background in road construction to work for local governments. People with higher education and professional experience would be better able to judge when and what work needs to be done. It is also important to find more funding for local roads
Revitalizing Mustamäe: SUPER MUSTAMÄGI
No full textKäesoleva lõputööna on koostatud planeering eesmärgiga taaselustada Mustamäe mikrorajoonid. Taaselustamiseks on kasutatud peatelje loomise mõtet. Projekti tulemusena tekib tervilik linnaruum Mustamäele, uute loogiliste ühenduste ja toetavate funktsioonidega.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et magalarajoonide ainukeseks probleemiks pole hoonete tehnilised probleemid, vaid ka kogu loodud keskkonna väärtuste vananemine. Tekib aina kasvav lõhe uusarenduste ja juba olemasoleva keskkonna vahel, mis toob kaasa rahulolematust.
Lõputöö tegeles peamiselt hoonetevahelise ruumiga ning sellele identiteedi loomisega. Käsitletud teemad: identiteet, ligipääsetavus, funktsioonid ja parkimine. Lõputöö käigus sai välja pakutud uus toimiv lahendus parkimiskorraldusele, mis oli eelduseks parema hoonetevahelise ruumi loomiseks. Hoonetevahelise ruumi struktureerimiseks kasutati peatänava loomist. Peatänava eesmärk oli luua Mustamäe mikrorajoonile uus identiteet ning siduda see vanaga. Avaliku ruumi loomine aitab luua Mustamäele mitmekesisemat ning inimsõbralikku keskkonda, millest antud linnaruum tunneb suuresti puudust. Uus loodav võrgustik teenuste ja funktsioonide vahel aitab luua terviklikku linnaruumi.
Lõputöö teiseks eesmärgiks oli luua eeldused uue linnaruumi loomiseks. Tulevikus on võimalus tänu loodavale võrgustikule tihendada Mustamäge ka uue hoonestuse näol. Hetkel pakutav funktsioonide ja teenuste mahuline lahendus ei kasuta ära olemasoleva keskkonna tihendamise potentsiaali. Juurdeehitus võib tekkida ka olemasoleva hoonestuse osana.This thesis presents a plan aimed at revitalizing the Mustamäe micro-districts. The concept of creating a main axis was used for the revitalization. As a result of the project, a coherent urban space will emerge in Mustamäe, with new logical connections and supporting functions.
In summary, the only problem with these residential districts is not just the technical issues of the buildings but also the aging of the values of the entire created environment. There is a growing gap between new developments and the existing environment, leading to dissatisfaction. The thesis mainly dealt with the space between buildings and creating an identity for it. The planning topics addressed include identity, accessibility, functions, and parking. A new functional solution for parking management was proposed, which was a prerequisite for creating a better space between buildings. To structure the space between buildings, a main street was created. The main street aimed to give the Mustamäe micro-district a new identity and connect it with the old. Creating public space helps to establish a more diverse and human-friendly environment in Mustamäe, which this urban space greatly lacks. The new network created between services and functions helps to form a coherent urban space.
The second goal of the thesis was to create prerequisites for the formation of new urban space. In the future, thanks to the created network, there is the possibility to densify Mustamäe with new buildings. The current volumetric solution of functions and services does not fully utilize the potential for densifying the existing environment. Additional construction can also occur as part of the existing development
Increasing Efficiency of Garden Log Cabins Packing Line on the Example of the Company Baltic Log Cabins OÜ
No full textLõputöö koostati aiamaju tootva ettevõtte Baltic Log Cabins OÜ põhjal kus oli probleemiks individuaaltootmise tõttu pakkeliinil vähene paindlikus tootmisplaani tõstmiseks kuna liigne käsikirjas kirjeldatud järjestikuste operatsionide arv muutis väljaõppe kuni 1 kuu pikkuseks.
Kuna emafirmast tuli korraldus 2024 aasta kolmanaks kvartaliks tõsta nädala tootmismaht 750 m³ peale, tuli leida lahendus tootmisplaani täitmiseks. Emafirma poolt tuli ettepanek dubleerida olemasolevat individuaalset pakkeliini ja ehitada selleks eraldi tootmishoone. Kohalik juhtkond otsustas kulude vältimiseks vooltootmise juurutaimse kasuks, kuna selline süsteem ei eelda juurdeehitist ega lisatööjõudu, aga samas oleks eelduste kohaselt teinud asendusinimeste väljaõppe nii palju lühemaks, et see ei oleks tootmisplaani tõusule takistuseks. Seega oli lõputöö eesmärgiks pakkeliini üleviimine vooltootmisele.
Vooltootmisele üleminekuks viidi kõige populaarsema toote, E10-4030TM-45, näitel läbi erinevad mõõdistusi ja vaatlusi, et jagada pakkimise protsess operatsioonideks millele sai leitud sooritusajad. Operatsioonide grupeerimiseks ja tasakaalustamiseks leiti taktaeg ja koostati tabelvormis tasakaalus pakkimisjuhend. Tasakaalustamine andis võimaluse kogu protsessi jagada 6 töökeskuse vahel ja igale töökeskusele jäi sooritada keskmiselt 7 operatsiooni, individuaalselt pakkides võis operatsioonide arv varieeruda 35-80 vahel. Kui uue pakkimisjuhendi järgi tuli õpetada asendustöötajaid komplekteerima keskmiselt 7 erinevat detaili, siis selgus, et 4.-5. tsükliks oli pakkeliini tempo taastunud. Juurutamist alustati töötajatele muudatuste eesmärgi ja uue süsteemi tutvustamisega pärast mida viidi läbi pakkimisjuhedi alusel esmajuhendamine, lepiti kokku tagasiside andmise vorm, ehk töödejuhataja sai iga partii puhul ühe ekstra pakkimisejuhendi, kuhu võis teha vajalikke märkusi ja partii lõppedes liikus parandusettepanekutega juhend kontoriss. Peamisteks parendusteks oligi detailide järjekorra kohandamine, et pakend saaks väiksem või liiniäärne materjalipaigutus oleks mugavam. Pakkeliini tulemusi monitooriti päevaraportite alusel ja kuvati igapäevaselt ja ka iganädalaselt nädala ja kuu lõpptulemusi ning analüüsiti koos töödejuhatajate ja tootmisjuhiga.
2024. aasta vooltootmise tulemusi võrreldi 2022. ja 2023 aasta efektiivsusnäitajatega. Kuu keskmine toodangu maht tõusis võrreldes 2022. aastaga 34% ja võrdluses 2023. aastaga 24%.
Ühes tunnis toodetud kuupmeetri näit paranes võrreldes 2022. aastaga 23% ja võrdluses 2023. aastaga suurenes näitaja 12% võrra.
Kui eelnevalt kahelt markerilt oodati tõusu, siis näitaja tööjõukulu toodetud kuupmeetri juures sooviti näha langust, et eeldada vooltootmise positiivset mõju pakkeliini efektiivsusele. 2024. aasta esimese nelja kuu keskmine langes võrreldes 2022. aastaga 21% ja 2023. aastaga võrreldes 16%. Kui puhkuste periood välja arvata on vaadeldavas perioodis töötajate kogu arv terves ettevõttes kõikunud 5-6 inimese võrra.
Vastavalt töö eesmärgile sai ettevõttes Baltic Log Cabins OÜ üle mindud vooltootmisele ja selle tulemusena parandatud märkimisväärselt efektiivsusnäitajaid, millest võime ka järeldada, et asendustöötajate väljaõpe ei ole enam takistuseks tootmismahu tõstmisel.
Tuleviku tarvis toodi ettepanekuna välja standardiseerida detailide paigutus paki kihis ja koostada igale kihile visuaalne plaan vähendamaks pakkimise vigu ja lühendamaks veelgi väljaõppe aega. Teise ettepanekuna sooviti visualiseerida ka iga toote liiniäärne materjalipaigutus ja ülekoormuse vähendamiseks leida võimalusi raskete detailide tõstmiseks.The objective of this thesis was to enhance the production processes at Baltic Log Cabins OÜ to increase the company's efficiency and prepare for a rise in production volume. The problem was the lack of flexibility in the packaging line due to individual production and the long training periods, which could last up to one month.
For the third quarter of 2024, the parent company ordered an increase in weekly production volume to 750 m³. The parent company suggested duplicating the existing packaging line and constructing a new production building. However, the local management decided to implement a flow production system to reduce costs and increase flexibility. Flow production would shorten the training period and thereby quickly increase production volume.
To transition to flow production, thorough measurements and observations were conducted using the most popular product, E10-4030TM-45, as an example. The packaging process was divided into different operations, performance times were determined, and operations were balanced. As a result, a balanced packaging guide was created, dividing the entire process among 6 workstations, each performing an average of 7 operations. Previously, the number of operations in individual packaging could range from 35 to 80. With the new system, the packaging line's pace was restored by the 4th-5th cycle.
During the implementation, the objectives of the changes were introduced to the employees, and initial training was conducted. To gather feedback from employees, each supervisor was given an extra packaging guide for each batch to note any remarks. After the batch was completed, the guide with improvement suggestions was submitted to the office. The main improvements included adjusting the sequence of parts and optimizing the placement of materials.
The results of the flow production were monitored daily and weekly, comparing them to the efficiency indicators of 2022 and 2023. The average monthly production volume increased by 34% compared to 2022 and by 24% compared to 2023. The volume of cubic meters produced per hour improved by 23% and 12%, respectively. The labor cost per produced cubic meter decreased by 21% compared to 2022 and by 16% compared to 2023.
Baltic Log Cabins OÜ successfully transitioned to flow production, significantly improving the efficiency of the production process and shortening the training period for replacement workers. For the future, it was recommended to standardize the placement of parts in the package and create visual plans for each layer to reduce errors and further shorten the training time. It was also suggested to visualize the material placement along the production line and find solutions for lifting heavy parts to reduce overload
Creating a Visual Identity for the Company Kukupesa OÜ
No full textKäesoleva lõputöö teema on visuaalse identiteedi loomine ettevõttele Kukupesa OÜ. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks uuriti teoreetilist materjali, viidi läbi kvalitatiivne uuring intervjuu vormis ja teostati vaatlus.
Teoreetiline osa andis ülevaate sellest, mis on visuaalne identiteet, kuidas seda teostada ning millistest osadest see koosneb. Lisaks uuriti töörõivastuse osalust brändingus. Saadava teoreetilise materjali kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati raamatuid ja veebipõhiseid allikaid nii eesti kui ka inglise keeles.
Empiiriline osa koosnes kahest osast. Esmalt anti ülevaade ettevõtte olemusest ja valdkonnast, seejärel uuriti ettevõtte rebrändigu vajadusi ja eesmärke, millele luua uus visuaalne identiteet. Selles osas viidi läbi ka kvalitatiine uuring intervjuu vormis ettevõtte omanikuga, et uurida temalt rebrändingu põhjuseid.
Teises osas anti ülevaade Pesa poe uuenenud visuaalsest identiteedist ning elementidest, mida kasutati. Töös kajastati värve, tüpograafiat ja erinevaid võimalusi identiteedi edasikandmiseks, näiteks loodi ettevõttele pakendamiseks vajalikud võimalused ning loodi kinkekaardi kujundus. Samuti loodi uus visuaalse identiteedi kriteeriumitele vastav töörõivastus. Töö tulemusel pandi kokku brändiraamat, kus on näha kõik loodud visuaalsed elemendid.
Käesolev lõputöö on oluline panus Kukupesa OÜ rebrändingule, aidates neil luua ühtne, silmatorkav ja järjepidev visuaalne identiteet, mis võimaldab ettevõttel konkurentidest erineda. Lisaks annab töö ülevaate võimalikest identiteedi elementidest ja brändiraamatu kujundamise protsessist, mis on vajalik teadmine ettevõtte brändingus.The topic of this thesis is the creation of a visual identity for the company Kukupesa OÜ. To achieve this goal, theoretical material was researched, a qualitative study in the form of an interview was conducted, and an observation was performed.
The theoretical part provided an overview of what visual identity is, how to implement it, and the components it consists of. Additionally, the role of workwear in branding was examined. To gather and analyse the theoretical material, books and online sources in both Estonian and English were used.
The empirical part consisted of two sections. First, an overview of the company's nature and industry was given, followed by an investigation of the company's rebranding needs and objectives to create a new visual identity. This section also included a qualitative study in the form of an interview with the company owner to explore the reasons behind the rebranding.
In the second section, an overview of the renewed visual identity of the Pesa store and the elements used was provided. The work covered colours, typography, and various ways to convey identity, such as creating packaging options for the company and designing a gift card. Additionally, new workwear that meets the visual identity criteria was designed. The result of the work was compiled into a brand book that visually displays all the created visual elements.
This thesis is a significant contribution to the rebranding of Kukupesa OÜ, helping them create a cohesive, striking, and consistent visual identity that allows the company to stand out from its competitors. Moreover, the work provides an overview of possible identity elements and the process of designing a brand book, which is essential knowledge in the company's branding efforts