TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Enhancing recruitment measures on the example of the company Southwestern Advantage Estonia
No full textLõputöö eesmärk oli vähendada värbamiseks kuluvat aega. Kokku läks 32 individuaalse infotunni peale kokku ümardatult 48 tundi, kuna üks infotund kestab 1,5 tundi. Kaheliikmeliste kaheliikmeliste infotundide peale läks kokku ümardatult 48 tundi. Sellega hoiti kokku 24 tundi, sest vestlused toimusid kahe inimesega korraga ehk tulemus paranes 50%.
Lõputöö käigus sai kokku tehtud 64 infotundi. Individuaalsetest infotundidest tuli järgmisele intervjuule 14 inimest, eksperimendina tehtud kaheliikmelistest infotundidest tuli järgmisele intervjuule 19 inimest, mis on 15 protsenti rohkem kui individuaalsete infotundidega.
Sealjuures koguti kõigilt osalenutelt soovitusi ehk telefoninumbreid. Keskmiselt tuli individuaalsetelt infotundidelt soovitusi 1,4 tükki. Kaheliimeliste infotundidega saadi kokku keskmiselt 1,6 telefoninumbrit, mis teeb 0,2 soovitust rohkem.
Ettevõtte käive 14 tudengi värbamisel oleks 134 400 eurot, 19 tudengi värbamisel oleks käive 182 400 eurot, mis teeb 35 protsenti rohkem kui individuaalsete vestluste puhul. Kui kõik ettevõtte 33 müügijuhti värbaksid igaüks 5 tudengit rohkem, suureneks ettevõtte käive 1 584 000 euro võrra.
Autor tõi välja kolm ettepanekut, mis võiksid värbamisprotsessi ettevõtte jaoks sujuvamaks muuta, sealhulgas vähendada värbamiseks kuluvat aega. Esimese ettepanekuna tõi autor välja, et järgmine eksperiment võiks olla suurele hulgale tudengitele grupiviisilise infotunni korraldamine. Teine ettepanek oli hinnata värbamisprotsesside etappide vajalikkust ehk aru saada, kas nii palju infotunde on kõige efektiivsem lähenemine. Kolmandaks soovitas autor ettevõttel kasutusele võtta talendi- või soovitusbaas, kus oleks kirjas hetkel aktiivsed tudengid ning soovitused, ka need, kes eitava vastuse andsid, et järgmisel värbamishooajal need telefoninumbrid ka olemas oleks juhul kui keegi meelt muudab.
Teades, et protsessi muutmine on ajamahukas, on järgmisteks sammudeks protsessi integreerimine värbamisse ning uute eksperimentide läbi viimine. Järgmiste sammude kohta tuleb saada müügidirektori otsus.The aim of the thesis was to reduce the time required for recruitment. A total of 32 individual information sessions took a total of 48 hours, rounded off, since one information session lasts 1.5 hours. A total of 48 hours were spent on the two-person information sessions. This saved a total of 24 hours, because the interviews were conducted with two people at the sdame time, which improved the result by 50%.
A total of 64 information sessions were conducted during the thesis. 14 people came to the next interview from the individual information sessions, and 19 people came to the next interview from the two-person information sessions conducted as an experiment, which is 15 percent more than with individual information sessions.
Recommendations, or phone numbers, were collected from all participants. On average, 1.4 recommendations came from individual information sessions. An average of 1.6 phone numbers were obtained from the two-person information sessions, which is 0.2 more recommendations.
The company's turnover when recruiting 14 students would be 134,400 euros, while the turnover when recruiting 19 students would be 182,400 euros, which is 35 percent more than in the case of individual interviews. If all 33 sales managers of the company recruited 5 more students each, the company's turnover would increase by 1,584,000 euros.
The author outlined three suggestions that could streamline the recruitment process for the company, including reducing the time it takes to recruit. As the first suggestion, the author outlined that the next experiment could be to organize a group information session for a large number of students. The second suggestion was to assess the necessity of the stages of the recruitment process, i.e. to understand whether so many information sessions is the most effective approach. Third, the author recommended that the company introduce a talent or recommendation database that would list currently active students and recommendations, including those who gave a negative answer, so that these phone numbers would be available during the next recruitment season in case someone changes their mind.
Knowing that changing the process is time-consuming, the next steps are to integrate the process into recruitment and conduct new experiments. The decision on the next steps must be obtained from the sales director
Young People's Awareness of the Possibilities of Getting Help When Exposed to Psychotropic and Narcotic Substances
No full textKäesolev lõputöö uuris noorte teadlikkust psühhotroopsete ja narkootiliste ainete tarvitamise ohtudest ning nende võimalustest otsida professionaalset abi. Töö keskendub sellele, kuidas noorte teadlikkus, kogemused ja sotsiaalne keskkond mõjutavad nende käitumist ja abivõimaluste kasutamist. Uuringu tulemused pakuvad väärtuslikku ülevaadet noorte eneseefektiivsusest ja uskumustest, mis on seotud narkootikumide tarvitamise ennetamise ja nende käsitlemisega.
Enamik noori (79,5%) teavad narkootikumide olemasolust ja nende võimalikest mõjudest, mis viitab sellele, et teadlikkuse tase on kõrge. Kuid 15,4% vastajatest ei teadnud, mis on narkootikumid, mis viitab sellele, et teatud osa noori ei pruugi täielikult mõista narkootikumide ohtusid. Sotsiaal-kognitiivse teooria järgi on teadlikkuse puudumine seotud noorte sotsiaalsete kogemustega, mis mõjutavad nende uskumusi ja käitumist. Kui noored ei ole oma keskkonnas õppinud, et narkootikumide tarvitamine on kahjulik ja et abi otsimine on kasulik, siis on neil raskem teha teadlikke valikuid.
Küsimusest, kas noored on ise narkootikume tarvitanud või teadnud kedagi, kes on tarvitanud, selgus, et 53,8% vastanutest teadis kedagi, kes oli narkootikume tarvitanud. See näitab, et enamik noori on oma sotsiaalses keskkonnas kokku puutunud narkootikumide kasutamisega. Sotsiaal-kognitiivne teooria järgi võivad sellised kogemused mõjutada noorte valikuid, aidates neil otsustada, kas nad pöörduvad abivajaduse korral professionaalse abi poole. Tulemused näitasid, et 33 noort teadis, kust abi saab, mis viitab sellele, et neil on kogemused või teadmised abivõimalustest. See teadlikkus võib suurendada nende usaldust oma võimesse otsida vajalikku tuge, kui see on vajalik.
Siiski ilmnes ka murettekitav trend, et 27 noort ei teadnud, kuhu pöörduda, kui nad vajaksid abi. Sotsiaal-kognitiivse teooria järgi on sellised noored madalama eneseefektiivsusega ja võivad olla vähem valmis otsima professionaalset tuge, kuna nad ei ole oma keskkonnas õppinud, et see käitumine on kasulik ja vastuvõetav. Veelgi enam, 18 noort ei osanud öelda, kas nad teavad, kust abi otsida, mis viitab sellele, et neil puudub teadlikkus või nad ei ole kindlad, kas abivõimalused on neile kergesti ligipääsetavad.
Kokkuvõttes toob käesolev uuring esile, kui oluline on teadlikkuse tõstmine ja sotsiaalsete kogemuste jagamine, et noored suudaksid teha teadlikke valikuid ning pöörduda õigeaegselt abi saamiseks. Seetõttu on oluline jätkata teadlikkuse tõstmise ja ennetustöö tegemist, et aidata noortel teha teadlikke valikuid ja vältida narkootikumide tarvitamisest tingitud ohtusid.This thesis examines the support options for young people who use psychoactive and narcotic substances and their awareness of these options. The research is based on Sigmund Freud's psychoanalytic theory, which deals with personality development and the influence of the subconscious, and Albert Bandura's social-cognitive theory, which highlights the social influence on children's behavior. The study examines the stages and consequences of psychoactive substance use, as well as the prevention and support measures in force in Estonia.
The study sample included young people aged 7-26. A combined research method was employed to gather data, as the use of psychoactive and narcotic substances is prohibited and ensuring honest and candid answers required anonymity and confidentiality. The survey was anonymous and no personal contact information was collected. A Google Forms questionnaire was used to collect data, which was distributed in public Facebook groups in various Estonian cities and counties, ensuring accessibility to a wide range of young people. These groups included regions such as Tallinn, Rakvere, Jõhvi, Põlva, Tartu, Pärnu, Viljandi, etc. This distribution method ensured representation from all counties, with the aim of collecting 100 responses. A total of 78 responses were received.
The survey results showed that 79.5% of respondents were familiar with drugs, indicating a relatively high level of awareness of the existence and effects of drugs. When asked whether they or someone they knew had used drugs, 53.8% of respondents knew at least one person who had used drugs at least once. Of the 33 respondents who knew where to seek help, it is likely that these individuals are aware of the available options due to personal experience or social learning in their environment. However, 27 respondents indicated that they do not know where to seek help, which puts them at greater risk due to a lack of awareness of available support. According to social cognitive theory, these individuals are less likely to seek help because they have not learned from their environment that seeking professional help is beneficial or acceptable. 18 respondents were uncertain, indicating uncertainty about the help available or uncertainty about seeking it.
The thesis emphasizes the importance of raising young people's awareness of addiction treatment and available support options in order to improve intervention strategies and the availability of support systems
Opportunities for developing the training and occupational qualification system in the field of fire safety
No full textAntud lõputöö eesmärk oli anda ülevaade Eesti kutsesüsteemist ja selle arengusuundadest, analüüsida tuleohutusvaldkonna kutse- ja koolitussüsteemi ning välja selgitada tuleohutusvaldkonna spetsialistide hinnangute põhjal võimalused selle arendamiseks.
Eesmärkide saavutamiseks uuriti teemakohast kirjandust, õigusnorme ning kutsestandardeid ning tutvuti valdkonna kohta tehtud uurimistöödega. Samuti viidi läbi empiiriline uuring, selgitamaks välja tuleohutusvaldkonna spetsialistide hinnanguid kutsesüsteemi kohta.
Lõputöö tegemise käigus saadud info põhjal võib öelda, et Eesti kutsesüsteem on ühiskonnas populaarne ning kõrgelt hinnatud nii tööandjate kui ikka töötajate poolt. Kutsesüsteem toetab elukestvat õpet ning koostöö erinevate osapoolte vahel on hea. Probleemidena võib välja tuua liigset bürokraatiat, mis ei võimalda reageerida kiirelt tööelu muutustele. Seetõttu on lähiaastatel plaanis süsteemi reformida, et minna ametikeskse kutsesüsteemi asemel üle universaalsetele oskustele ning nende arendamisele.
Tuleohutusvaldkonna kutsesüsteem on 10 aastaga saanud oluliseks osaks tuleohutu elukeskkonna tagamisel. Eestis on ligi 200 valdkonna kutset omavat spetsialisti, kelle roll tuleohutuse tagamisel muutub järjest olulisemaks. Üldine tendents Eestis on see, et riigi poolt pakutavate teenuste mahtu vähendatakse ning sellega väheneb ka ametkondade võimekus teha järelevalvet erinevate nõuete täitmise üle. Selle kompenseerimiseks antakse järk-järgult ülesanded üle erasektorile, eesmärgiga mitte halvendada üldist turvalise taset. See annab head võimalused tuleohutusteenuseid pakkuvatele ettevõtetele oma teenuseportfelle arendada ja laiendada, kuid samas tekitab ka väljakutse leida piisaval hulgal vajalike oskustega spetsialiste.
Lõputöö empiirilises osas selgitati tuleohutusvaldkonna spetsialistide hinnangute põhjal välja võimalused tuleohutusvaldkonna koolitus- ja kutsesüsteemi arendamiseks.
Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi, liikudes üldiselt üksikule. Uuringu strateegiana kasutati kaardistusuuringut (survey). Andmekogumismeetodina kasutatakse kombineeritud andmete kogumise meetodit, milleks on küsitlus, mille abil selgitati välja vastajate hinnangud kutsestandardite, koolitusvõimaluste ning kutse saamise ja taastõendamise protsessi kohta ning dokumendivaatlus mille käigus võrreldi erinevaid kutsestandardeid ning õppekavasid.
Küsimustikule vastas kokku 68 tuleohutusvaldkonna spetsialisti, kes moodustavad valimi kogumahust 35%. Uuringu tulemusena selgus, et tuleohutusvaldkonna kutsesüsteemi hinnatakse üldjuhul kõrgelt, kuid probleemiks on täiendõppevõimaluste vähesus ning info halb kättesaadavus seoses kutsestandardite muutmise ning kutse taotlemise ja taastõendamisega
Uuringu tulemuste analüüsi põhjal tegi töö autor järeldusi ja ettepanekuid kutsesüsteemi parandamiseks, mis edastatakse kutse andjale ning kutsestandardi koostamise töörühmale.The thesis is written on the topic "Opportunities for developing the training and occupational qualification system in the field of fire safety".
In 2024, it will be 10 years since the start of issuing occupation qualification certificates in the field of fire safety. Since the process of issuing occupation qualification certificates started, no research has been conducted on this topic to analyze the occupation qualification system in the field of fire safety. According to the development plan for the field of education, the occupation qualification system is transitioning to a skills-based approach, which also affects the field of fire safety. Specialists in the field of fire safety encounter various problems when applying for and re-certifying occupational qualifications, but there is no corresponding overview on the basis of which the occupation qualification system could be developed, taking into account the needs and development trends of the field.
The aim of the thesis is to identify opportunities for developing the training and occupation qualification system in the field of fire safety based on the assessments of specialists in the field of fire safety.
The tasks of the thesis:
• provide an overview of the Estonian occupational qualifications system and the system for issuing qualification certificates in the field of fire safety;
• identify the opportunities for acquiring professional knowledge for specialists in the field of fire safety;
• prepare empirical research methodology;
• map and analyze the assessments of fire safety specialists in relation to issuing occupation qualification certificates and re-certification of qualifications certificates;
• draw conclusions and submit proposals to the working group for the development of the occupation qualification standard and for the provider of the qualification on the possibilities for developing the training and qualification system in the fire safety field.
The thesis has 54 pages, 36 sources are cited, and 12 illustrative figures and 6 tables are used. The first chapter provides an overview of the Estonian occupational qualifications system and the qualification framework and outlines the changes planned for the near future. The second chapter provides an overview of the occupational qualifications system in the fire safety field and the ways of acquiring the competencies necessary for obtaining a qualification, the third chapter describes and justifies the methodology of the empirical study of the thesis. In the fourth chapter, the author analyzes the research results, draws conclusions and presents proposals.
A deductive approach was used in conducting the empirical study, generally moving to the individual. A survey was used as the research strategy. The data collection method used is a combined data collection method, which consists of a survey and document observation.
A total of 68 fire safety specialists responded to the questionnaire, which makes up 35% of the total sample. The study revealed that the occupational qualifications system in the fire safety field is generally highly rated, but the problem is the lack of continuing education opportunities and poor availability of information regarding changes to occupational qualifications standards and the application and re-certification of a qualification.
Based on the analysis of the study results, the author of the paper made proposals for improving the occupational qualifications system, which will be forwarded to the qualification provider and the working group for compiling the occupational qualifications standard
Designing and Producing Magnetism Teaching Kit for Automotive Engineering Students
No full textLõputööga täiendas autor enda sügavamaid teadmisi elektrimasinate projekteerimisest
ning vajalike teoreetiliste arvutuste tegemisest. Töö käigus uuriti nii Eesti kui ka välismaa
kirjandust ja elektroonilisi allikaid elektrimasinate projekteerimisest ning rakendati
omandatud teadmisi autotehnika tudengitele õppevahendite loomisel. Lisaks õpiti
kasutama 3D printerit ning looma detaile, mis olid sobilikud 3D printimiseks. Samuti
kinnistati jooniste ja koostejooniste tegemist.
Lõputöö teoreetilises osas käsitletakse elektromagnetismi füüsikalisi seaduspärasusi ning
erinevaid valemeid, mis on vajalik elektrimasinate projekteerimiseks. Lisaks tuuakse
näiteid autotehnikas leiduvatest magnetahelatest. Kõik seatud lõputöö eesmärgid täideti
ning projekteeriti ja valmistati kolm uut magnetismi õppevahendi komplekti katse osa: A,
B ja C. Kõik detailid projekteeriti nii, et neid saab vajadusel lihtsasti juurde toota.
Kahe mähisepooli vastastikuse induktiivsuse (osa A) õppevahendile projekteeriti võimalus
liigutada primaarpooli mähist sekundaarmähise sisse ning võimalus valida
sekundaarmähisel erinev arv mähisetraadi keerde. Vahelduvvoolu generaatorile (osa B)
projekteeriti üks täiendav 90˚ nihkega vahelduvvoolu faas kasutades erinevaid
mähisetraadi keerdude arvu. Alalisvoolumasinale (osa C) projekteeriti reaalsed
mootoriharjad ning kolm ankrumähist, et masin oleks mootor režiimis isekäivituv. Kõik
õppevahendi osad projekteeriti füüsiliselt suuremad kui vanal õppevahendil. Vahelduvvoolu
generaatorile ja alalisvoolumasinale lisati hammasülekanne, muutes mõõtmiste läbiviimise
mugavamaks. Täiendavalt arvutati välja sobilikud sisend- ja väljundpinged
elektrimasinatele. Kõik õppevahendi komplekti osad sildistati vastavate tähistega. Loodi
õppevahendi osi toetavad esmased laboriülesanded. Ühe õppevahendi komplekti
ostutoodete hinnaks kujunes ligikaudu 180 eurot.
Edasiarendus on võimalik projekteeritud vahelduvvoolu generaatoril, kus oleks võimalik
lisada jõuelektroonika lahendusi, et tekitada staatormähistes pöördmagnetväli ning
õppevahendit kasutada ka mootortalitluses.During this thesis the author deepened their knowledge in electrical machine engineering
and the vital calculations for them. Work involved studying literature and electronic sources
and applying the knowledge to create educational kit for automotive engineering students.
Additionally, the author learned to use 3D printers and engineer parts suitable for 3D
printing. Technical drawing skills of author were improved.
The first part of the thesis addressed the physical principles of magnetism and different
formulas needed for engineering electrical machines. magnetic circuits found in cars were
explored. All the goals of this thesis were achieved and resulting in three new educational
parts, labelled as A, B ja C. These parts were designed to be easily reproduced if needed.
Mutual inductance (part A) was designed with two separate coils to allow the primary coil
to move into the secondary coil axially. Also, with the ability to select different winding
count on the secondary coil. Alternating current machine (part B) was given an additional
phase with a 90 shift and having different number of windings. Direct current machine
(part C) got real motor brushes and three armature winding so that it could self-start. All
the parts of the educational aid kit were made larger than previous. Furthermore, suitable
input and output voltages for all the devices were calculated. All parts were labelled, and
initial laboratory assignments were developed. The estimated cost of the educational kit is
approximately 180 euros.
Future development involves designing add-on with power electronics to the alternating
current generator to be used as a motor as well
Implementation of Customer Relationship Management Systems in Small Enterprises
No full textCRM-süsteemide rakendamine on aidanud parandada tööprotsesside efektiivsust ja meeskonnasisest suhtlust. Ettevõtted, kes on rakendanud CRM-süsteeme, on suutnud paremini hallata andmeid ja kiirendada teenuse osutamist. Ettevõtetes, kus töötajaid on rohkem, on CRM-süsteemide mõju olnud märkimisväärsem, kuna need aitavad paremini koordineerida meeskonna tööd ja optimeerida tööprotsesside. Ettevõtetes, kus töötajate arv on väiksem, on süsteemide kasutamine siiski piiratud ja keskendub peamiselt andmete kogumisele, mis takistab CRM-süsteeme täismahus rakendada. Takistusteks on süsteemide keerukus, andmete sisestamise aeglus ja tehnilised probleemid, mis vähendavad süsteemide efektiivsust. Samuti ilmnes, et töötajate koolituse puudumine või ebapiisav koolitus võib viia süsteemide vähem kasutamiseni, mis omakorda takistab tööülesannete efektiivset täitmist. Kogu uurimuse põhjal on selge, et CRM-süsteemide rakendamine pakub ettevõtetele olulisi eeliseid, kuid nende täieliku potentsiaali saavutamiseks on vajalik süsteemide täiustamine ja töötajate panus muutustega kaasa minna.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada kliendihaldustarkvarade kasutamisel esinevad probleemid jaekaubandusettevõtetes kasutajate hinnangul, et leida võimalusi nende probleemide ületamiseks. Empiirilise uuringu objektiks olid jaekaubanduse ettevõtted (EMTAK-i kood 47), kes rakendavad oma tööülesannete täitmisel kliendisuhete haldussüsteeme. Uuringuülesannete läbiviimiseks teostati kvantitatiivne kaardistusuuring ning andmete kogumisel kasutati küsitlust. Küsitluse läbiviimiseks koostati küsimustik. Küsimustikust kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Uuringu valimi moodustasid 115 jaekaubanduses tegutsevat ettevõtet ning lõplikuks valimiks kujunes 18 töötajat.
Uuring näitas, et CRM-süsteemide kasutamine on efektiivne viis ettevõtte tegevuse täiustamiseks, eriti rohkemate töötajatega ettevõtete puhul, kus süsteemide kasutus on igapäevane. Vähemate töötajatega ettevõtetes on CRM-süsteemide kasutus tihti suunatud konkreetsetele tööülesannetele, mis vähendab CRM-süsteemide rolli meeskonnasisesele suhtlusele ja kliendikogemusele. Suuremates ettevõtetes mängivad CRM-süsteemid aga olulist rolli mitte ainult müügiprotsesside optimeerimisel, vaid ka teeninduse ja meeskonna koostöö parandamises. Uuringu tulemused toetasid ka teooriat, et CRM-süsteemide edukaks rakendamiseks on oluline töötajate koolitus ja süsteemi lihtsus. Ettevõtted, kes suudavad süsteemide kasutuselevõtu ja koolituse kaudu ületada takistused, saavad teenida ettevõttele rohkem kasumit andmete analüüsimisel, müügiprotsesside ja klienditeeninduse parendamisel.The implementation of CRM systems has helped improve the efficiency of work processes and communication within teams. Companies that have implemented CRM systems have been able to manage data more effectively and accelerate service delivery. In companies with more employees, the impact of CRM systems has been more significant, as they help better coordinate teamwork and optimize work processes. In companies with fewer employees, the use of CRM systems is still limited and mainly focuses on data collection, which prevents the full implementation of CRM systems. Challenges include system complexity, slow data entry, and technical issues that reduce the effectiveness of the systems. It also emerged that the lack of employee training or insufficient training can lead to underuse of the systems, which in turn hinders the effective execution of tasks. Based on the research, it is clear that the implementation of CRM systems provides significant benefits to companies, but to fully realize their potential, system improvements and employee involvement in adapting to changes are necessary.
The objective of this thesis was to identify the problems associated with the use of customer relationship management (CRM) software in retail companies, according to user assessments, in order to find solutions to overcome these problems. The empirical study focused on retail companies (EMTAK code 47) that use CRM systems in their operations. To carry out the research tasks, a quantitative mapping study was conducted, and data was collected using a survey. A questionnaire was created for the survey. The data collected from the questionnaire was analyzed using descriptive statistics. The sample of the study consisted of 115 retail companies, and the final sample included 18 employees.
The study showed that the use of CRM systems is an effective way to improve business operations, especially in companies with more employees, where system use is routine. In companies with fewer employees, CRM system usage is often directed towards specific tasks, which reduces the role of CRM systems in team communication and customer experience. In larger companies, CRM systems play an important role not only in optimizing sales processes but also in improving service and team collaboration. The results of the study also supported the theory that employee training and system simplicity are crucial for the successful implementation of CRM systems. Companies that can overcome the obstacles through system implementation and training are likely to generate more profit through data analysis, sales process optimization, and improvements in customer service
High Voltage Isolation Check and Intelock Loop Training Stand
No full textTallinna Tehnikakõrgkoolis autotehnika erialal on 2024 aasta seisuga elektri- ja hübriidsõidukite õpe piiratud. Võttes arvesse tänapäeval elektriautode arvu eksponentsiaalset kasvu on selle lõputöö eesmärk seda seisukorda parandada. Sihiks oli luua õppeasutusele kaasaegne õppestend, läbi mille tudengid saavad tutvuda BEV, PHEV ja MHEV tüüpi sõidukite ehituse ja tööpõhimõttega. Laboritöö kaudu on õpilastel võimalik ohutus keskkonnas tutvuda kõrgepinge süsteemi lülitusega ning praktiseerida potentsiaali ahela kui ka isolatsiooni takistuse mõõtmiseid. Õppestend annab hea esmase ülevaate kõrgepinge all töötavate sõidukite ohutussüsteemidest kui ka diagnostika teostamisest.
Tehnikakõrgkooli poolt oli sätestatud peamiselt 2 tingimust: eelarve ning saadavus. Õppestendi maksimaalset kulu silmas pidades, sai ehitatud stend mis sarnaneks reaalsele sõidukile, kuid oleks taskukohane. Siinkohal ei olnud võimalik rakendada kõiki autotootjate tehaste poolt sätestatud nõudeid, mis on määratud kõrgepinge sõidukitega töötamisel. Suurim erinevus esineb eritööriistade vaatest. Tehase poolt heaks kiidetud mõõteseadmed ja adapterid vajavad töötamiseks lisaks orginaalset diagnostika tarkvara ja riistvara. Sellisel juhul küündib summa mitme tuhande euroni. Nende seadmetega esineb ka teine probleem – saadavus. Paljud tehase tasemel tööriistad ei ole kättesaadavad eraisikule, ainult ametlikule esindusele või koostööpartnerile. Sellised kriteeriumid ei piiranud aga õppestendi koostamist. Järelturu mõõteseadmed, mis on saadaval ka jaekaubanduses, on võimelised teostama samasuguseid mõõtmiseid ning vajalikud seadmed on õppeasutusel juba olemas. Selle tulemusel oli vajalik ehitada ainult stendi osa, mis koosneks reaalsetest kõrgepinge komponentidest ja demonstreeriks kõrgepinge lülitust.
Laboritöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Lisaks vastavad tudengid iga etapi lõpus kordamisküsimustele, mis aitab omakorda teadmisi kinnitada. Küsimustega garanteeritakse, et tudengitel on ühine arusaam komponentidest, funktsioonidest, stendi kasutamisest ning ohutusnõuetest. Õpilane peab mõistma, et laboris teostatavad mõõtmised ja katsed sarnanevad päris sõidukile ning seal puudub juba eksimusruum. Kõrgepinge komponendid on ohtlikud, mistõttu ebapädev käitlemine tekitab eluohtlike olukordi.
Teoreetilises osas tutvustatakse elektriauto komponente, funktsioone ning ohutusnõudeid. Sellele järgnevad 3 praktilist ülesannet koos eelneva teooriaga: ohutusliin, potentsiaali ahela kontroll ning isolatsiooni takistuse mõõtmine. Ohutusliin on demonstreeritud valgusdioodide ja releemähiste abil. See süsteem on osa kõrgepinge lülitamisest ja esmane ohutuse tagamiseks mõeldud süsteem. Sellele järgneb potentsiaali ahel, mis on passiivse süsteem, mille kaudu kõrgepinge komponentide lühised suunatakse sõiduki keresse, säilitades puutekaitse. Viimaseks etapiks teostab tudeng esmase diagnostika kõrgepinge kaablile läbi isolatsiooni takistuse mõõtmise.
Õppestendi ehitus põhines Audi E-tron GT peal asetseva salongisoojendi ümber. Vastavalt sellele sai valitud kõrgepinge kaabel, stendi suurus kui ka väljanägemus. Ülemisel komponendil on eemaldatud pealmine kate, demonstreerimaks sisemist ehitust. Selle kohale on paigaldatud orginaal kaitsmekarp, mille külge kinnitub ka hoolduspistik. Kaitsmekarbi sisse on mahutatud juhtmestik stendi ohutusliini ja kõrgepinge lülitamise demonstreerimiseks. Karbi esiküljel asuvad indikaatorid, mis kuvavad stendi staatust. Kõrval asetsev lüliti võimaldab näilist kõrgepinget lülitada.
Stend sai diplomitöö perioodil valmis ehitatud ning töötab, kuid vajab täiendamist enne üle andmist õppeasutusele. Stendile lisandub raam ning mõõtmiste ohutumaks teostamiseks ka vaheadapter.The goal of this thesis was to create a new and modern training stand to the TTK University of Applied Sciences. This stand will be used by the students of automotive engineering to give an entry level overview to electric or hybrid vehicles. Since the number of BEV, MHEV and PHEV vehicles are growing exponentially, future automotive engineers should be more familiar with high voltage automotive systems.
This training module will consist of 2 parts: theory and practical assignments. The theory section will cover the basics of EV-s: components, subsystems, classifications and safety requirements. The practical parts are divided into 3 sections: interlock loop, potential equalisation and isolation checking.
The interlock loop or pilot line is a safety measure implemented in EV-s. It´s a system connected to the BCM (Battery Control Module) that monitors connectors and detects if a plug is opened. To ensure the systems safety, high voltage is disabled and cannot be turned back on unless this loop is closed. Interlock is based on a simple bridge connection where the status of the bridge is being monitored. The training stand demonstrates this by displaying two types of LED-s: green and red. The green diode indicates, that the system is closed and can be turned on, while the red is displayed when a fault occurs i.e open circuit. Students can physically operate the status of these LED-s by opening and closing either the high voltage cable or the maintenance plug. There is also a possibility to activate high voltage in the system via switch. This switch will only have an effect when the system is in ready mode (green LED).
Second part of the assignment is based upon the potential equalisation. This is a vital part in passive EV safety. This system ensures, that in case of a short, the current will be directed into the chassis of the vehicle. On paper it´s a simple cable connected to the HV component and chassis. Since the potential equalisation line is a passive component, the vehicle has no way of monitoring this connection. Because of that it is necessary to perform a measurement every time a HV component is removed or replaced. It is not possible to accurately measure this resistance with a multimeter. Instead a milliohmmeter is used. This device uses a 4 wire method, also knows as the Kelvin method and offers a higher accuracy. In general the required resistance according to factory standards is ≤ 0.02 Ohms. On the training stand the students will perform two measurements, one with a multimeter and the secord one with the 4 wire method. This ensures, that they understand the principle of the system and the reasoning for the special tool usage.
The third and final practical assignment is part of the diagnostic process of a high voltage system. The students will learn about the isolation and will perform required measurements to detect insulation faults in the high voltage system. This measurement is also performed on vehicled equiped with an IMD (Isolation Measurement Device). Isolation is also a vital part of the car and faults related to it can cause the system to malfunction or shut down. This is also the only part of the training where danger is involved. Isolation measurement requires a big amount of voltage. The students will perform these measurements in between 3 measuring points with 500 V. Thus, students will carry out these measurement with PPE (Personal Protection Equipment) and learn about safety measures beforehand.
The stand is based upon the high voltage heater Z189, found on the Audi E-tron GT. These units were part of a recall and would otherwise be put into electronic waste management. These components had defective parts that would affect the communication part, so they are safe to use on the stand. The idea was to create a stand with components from actual vehicles, like the HV heater, cable and maintenance connector. This way, students are more likely to learn and understand this training module.
The training stand was completed within the making of this thesis, but requires some additions before using it for training. All the tests can be carried out, but to make the stand more comfortable to use a frame will be added. In addition, an extension will be added in order to perform the isolation measurement in a safe and more controlled manner
Strengthening the Company Brand through Employee and Executive Personal Branding
No full textTänapäeva muutuv ärimaailm ja digiturunduse kasv on loonud olukorra, kus inimesed on hakanud pideva reklaami ja brändide rohkuse tõttu ignoreerima brände ja nende sõnumit. Ka usaldus brändide vastu on langenud ja ettevõtete taga tahetakse näha päris inimesi. Äri ei tee ettevõtted, vaid inimesed. Ettevõtetel ja üksikisikutel, kes tahavad silma paista, et müüa oma toodet, kasvatada oma tuntust ja usaldusväärsust või luua strateegilisi suhteid, tuleb aina rohkem vaeva näha. Tarbijad ei osta enam vaid toodet või teenust vaid kogu väärtuspaketti, mistõttu on oluline rõhutada oma identiteeti, väärtusi, usaldusväärsust ja eripära. Tugev persoonibränd on viis, kuidas kommunikeerida oma soovitud sihtrühmadele oma identiteeti ja isikupära ning luua usalduslikke suhteid ja seeläbi saavutada edu.
Esimese ülesandega anti ülevaade persoonibrändingu teoreetilistest lähtekohtadest. Selgus, et persoonibränd on inimese isikuomaduste, saavutuste ja tegevuste kogum, mis kujundab teiste inimeste teadvuses mingi pildi või arvamuse sellest inimesest. Persoonibränd on olemas igal inimesel, kuid edukas persoonibränding tähendab selle arendamist teadlikult ja eesmärgipäraselt. Töötaja persoonibränd on heaks vahendiks ettevõtte brändi usaldusväärsususe tõstmisel, kuna tavainimesed suudavad paremini samastuda endasuguste inimestega ja nagu näitavad uuringud, usaldavad neid rohkem. Töötajate kaudu ettevõtte sõnumit jagades jõuab see rohkemate inimesteni, sest töötajatel on rohkem sotsiaalseid kontakte kui ettevõttel endal. Töötajate edukas persoonibränding aitab kaasa ka talentide värbamisele. Ka ettevõtte juhtide persoonibrändingul on suur roll, sest nad esindavad oma ettevõtet ja loovad sellest esmamulje. Ettevõtte juhid on ettevõtte maine kujundajad ja tihtipeale tähelepanu keskpunktis, seega on ootused tegevjuhtidele on kõrged. Tegevjuhi hea maine ja aktiivne persoonibränding on otseselt seotud ettevõtte nähtavusega, müügitulemustega ja edukusega talentide värbamisel ning nende hoidmisel.
Sotsiaalmeedia on võimas tööriist, mida õigesti kasutades on võimalik luua endast soovitud kuvand ning turundada oma isiklikku brändi. Erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel on omad eelised ja puudused ning eri platvormid eeldavad ka erinevat lähenemist. Ettevõtetel ja üksikisikutel, kes tahavad oma brändi sotsiaalmeedias turundada, tuleks analüüsida platvormide eeliseid ja puudusi ning mõelda, millistes kanalites asub soovitud sihtrühm, et leida enda brändi turundamiseks sihipäraseim kanal. Oma isikliku brändi turundamiseks tuleks olla sotsiaalmeedias võimalikult nähtav, pakkuda teistele väärtust ning luua endast meeldiv ja professionaalne kuvand. Selle saavutamiseks tuleks täita oma profiil võimalikult asjakohaselt, tuua välja oma oskused, saavutused ja kogemused ning luua huvitavat ja asjakohast sisu. Ka aktiivne suhtlemine ja võrgustiku loomine on äärmiselt olulised.
Teise uurimisülesandega loodi metoodiline raamistik empiirilisele uuringule. Lõputöö uurimisobjektiks oli ettevõtte brändi tugevdamine läbi selle juhtide ja töötajate persoonibrändingu. Uurimisülesannete täitmiseks viidi läbi kvantitatiivne kaardistusuuring. Andmeid koguti veebikeskkonnas Google Forms ankeetküsimustiku abil. Küsimustik oli koostatud autori enda poolt tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele. Empiirilise uuringu valim moodustati Eesti ettevõtete juhtidest ja töötajatest, kes kasutavad sotsiaalmeediat. Lõplikuks vastanute arvuks kujunes 122 juhti ja töötajat.
Uuringu tulemustest selgus, et vastajate arvates tuleks persoonibrändinguga tegeleda teadlikult ja eesmärgipäraselt ning et kõige olulisemad tulemused, mida vastajad sooviksid persoonibrändingu abil saavutada on võrgustiku loomine ja tuntuse suurendamine oma ala eksperdina. Kuigi persoonibrändingu seost ettevõtte brändi tugevdamisega hinnati kõrgeks, siis ligi pooled vastajatest ei nõustunud, et nende ettevõte panustaks töötajate isikliku brändi arendamisse ja turundamisse. Töötajate enda huvi olla ettevõtte brändisaadikuks oli suhteliselt madal. Ka juhtide eeskuju ettevõtte brändi tugevdamisel oma isikliku persoonibrändiga hinnati madalaks. Suhteliselt suur osa vastajatest tunnistab, et pole ühelgi platvormil loetlenud korralikult oma oskusi, saavutusi, töökogemusi ega ka kasutanud professionaalset profiilipilti või profiili optimeerimist. Pea pooled vastanutest ei postita eesmärgiga oma persoonibrändi kujundada ning samuti suur osa vastanutest ei mõtle postitusi läbi ega planeeri neid ette.
Ettevõtetele esitati ettepanekuid persoonibrändide paremaks arendamiseks ja ettevõtte brändi tugevdamiseks. Esmajoones tuleks motiveerida nii töötajaid kui juhte persoonibrändinguga ettevõtte brändi tugevdama. Töötajate huvi brändisaadikuks olemise vastu saab kasvatada sellega, et tõsta teadlikkust töötaja saadavast kasust. Töötajate motiveerimiseks võib korraldada ka ettevõttesiseseid võistlusi, kes rohkem ettevõttega seotud sisu jagab või kes rohkem ettevõtet kommentaarides mainib. Samuti saab kasutada boonuseid ja preemiaid aktiivsete brändisaadikute tunnustamiseks. Motiveerivalt võib mõjuda edu mõõtmine. Mõõta saab näiteks veebilehe liiklust, kaasatust, interaktsioonide arvu ja muud. Ettevõte saab pakkuda töötajatele ja juhtidele koolitusi või juhendeid professionaalse profiili loomiseks ja ettevõttega seotud sisu loomiseks. Brändisaadikute rakendamisel tuleks ettevõttel selgelt kommunikeerida, mis on eesmärgid ja mida brändisaadikutelt oodatakse.
Lõputöö eesmärk ja selle saavutamiseks seatud uurimisülesanded said täidetud. Uuringutulemused edastatakse selleks soovi avaldanutele.SUMMARY
The title of final thesis is "Strengthening the Company Brand through Employee and Executive Personal Branding."The thesis comprises 70 pages, 16 graphs, 2 tables, and 2 appendices. According to research, nearly half of CMOs stated that employee advocacy was their highest-performing form of social media marketing. Although researches show a strong correlation between the use of brand ambassadors and the company's sales performance, a considerable number of organizations have not yet taken advantage of employee advocacy, thus missing out on significant opportunities. A secondary issue lies in the incapacity to optimally leverage brand ambassadors' social media profiles for organizational benefit.
The aim of this thesis is to analyze the personal branding activities of company executives and employees on social media, in order to provide recommendations for organizations on the enhanced development and marketing of employee personal brands.
The following research tasks were established for the preparation of the thesis:
• To provide a overview of the theoretical foundations of personal branding;
• To ascertain the attitudes and actions related to personal brand development and marketing within organizations;
• To examine the advantages and disadvantages of the main social media platforms utilized for personal branding purposes;
• To draw conclusions and provide recommendations for companies on how to improve development and marketing of employee personal brands.
An empirical study was conducted among the executives and employees of Estonian companies. A questionnaire was used as data collection method for this quantitative study.
The final sample comprised 122 respondents. The results of the study showed that a large number of companies do not invest in developing employee personal brands. The majority of companies have not provided employees with training, guidelines, or other forms of support for creating a professional profile on social media. The responses also indicated that only a relatively small proportion of employees are interested in being corporate brand ambassadors. Additionally, a majority of leaders do not set an example with active social media use. Approximately half of the respondents evaluate their social media profiles as insufficient for conveying a professional image or effectively showcasing their expertise. A viable solution would be to offer employees training or guidelines on creating personal brands on social media, and to raise the awareness of both employees and leaders regarding the benefits of personal branding, while also motivating employees and recognizing active brand ambassadors
Calculation of the optimal kilometer prices paid to carriers using the example of DSV Estonia AS
No full textVedajatele optimaalsete kilomeetrihindade arvutamise põhjuseks oli DSV Estonia AS-i teadmatus kui palju oleks optimaalne vedajatele kilomeetrihinda maksta. Uuringu läbiviimiseks uurisin detailselt teemaga seonduvat teooriamaterjale, kust selgus, et kuluarvestus on üks olulisemaid osasid ettevõtte juhtimisel. Kuluarvestusega kaasneb kulude analüüs, kus ettevõttel tuleb lisaks kulude kaardistamisele kulud ka ära liigitada selleks, et ei tekiks nähtamatuid kulusid. Liigitamine aitab saada ülevaadet kulude tekkimise ning nende suuruse kohta. Kulusid saab arvestada peamiselt kolmel viisil, milleks on otsene kuluarvestus, traditsiooniline ehk mahupõhine kuluarvestus ning toimingupõhine kuluarvestus. Antud töö raames on olulisemateks kululiikideks otse-, kaud-, muutuv-, püsiv-, sega-, üld-, materjalija tööjõukulud.
Olulisel kohal on omahinna arvutamine. On kaks peamist viisi, kuidas omahinda arvutada, milleks on tootmisomahinna arvutamine ja täisomahinna arvutamine. Selleks aga, et omahinda arvutada, peavadki kulud olema liigitatud ja nende suurus teada. Lisaks omahinnale tuleb määrata ka veohind. Veohind tuleb arvutada vastavalt hetkel kehtivatele hindadele ning ettevõtte eesmärkidele. Veohinna arvutamise üks tähtsamaid eeldusi on samuti kulude liigitamine ja nende suuruse teadmine. Veohind arvutatakse kas nõudlusel põhineval meetodil, kasumil põhineval meetodil, kuludel põhineval meetodil või konkurentsil põhineval meetodil.
Töö käigus uurisin välja, et K.V.E.P Trans OÜ praegune kulu on 255 000 eurot aastas ja müügitulu 263 503 eurot aastas. K.V.E.P Trans OÜ soovitud müügitulu oleks 300 000 eurot aastas. K.V.E.P Trans OÜ kilomeetri omahind on 0,907 eurot ja keskmine optimaalne kilomeetrihind Eesti-Rootsi suunal oleks 1,109 eurot.
Alar Link FIE praegune kulu on 66 294,899 eurot aastas ja müügitulu 66 962,313 eurot aastas. Alar Link FIE soovitud müügitulu oleks 82 425 eurot aastas. Alar Link FIE kilomeetri omahind on 0,870 eurot ja keskmine optimaalne kilomeetrihind Eesti-Rootsi suunal oleks 1,051 eurot.
Ravenna Auto OÜ vajalikke kulu ja müügitulu andmed puuduvad, sest hoolimata korduvatest katsetest ei õnnestunud mul neid saada. Samuti ei saanud vajalikke andmeid tuletada, sest puudus info, mitme ettevõtte all Ravenna Auto OÜ sõidab. Ravenna Auto OÜ soov oli vaid, et rentaablus oleks 10%.
Küsimustiku vastustest tuli välja, et vedajafirmadel puudub täpne ülevaade kõikidest kululiikidest ning puudub ka selgus, kuidas transporditeenuse puhul omahinda arvutada, mistõttu vedajad ei pruugi õieti teada, kust täpselt tuleb kulu ning nende endi arvutatud kilomeetri omahind võib olla vale. Lisaks pole teada, kas vedajafirmad arvestavad omahinna sisse ainult põhitegevusega seotud otsesed ja kaudsed kulud või arvestatakse omahinna sisse ka põhitegevusega mitteseotud kulud, seda just sellepärast, et ei toimu kulude detailset liigitamist ning omahinna arvutamiseks liidetakse kõik kulud kokku.
Alar Link FIE ei arvuta üldse omahinda, vaatamata sellele, et omahind näitab suurel määral ära, kas ettevõte teenib kasumit või mitte. Omalt poolt edastan vedajatele ettepanekuks siiski arvutada õieti omahind ning teoorias mainitu, et enne omahinna arvutamist peab ettevõtte oma tegevused liigitama, koostama detailse kuluarvestuse, paika panema omahinna arvutamise vormid, jagama kulud ja läbi töötlema algdokumendid.
Vedajafirmad saavad pöörata suuremat tähelepanu ka oma juhtide sõidustiilidele. Juhid saavad analüüsida enda sõidustiili ja muuta seda optimaalsemaks, ohutumaks ja säästlikumaks, mis aitaks kokku hoida kütusekulu. Lisaks sõidustiilile aitab vähendada kütusekulu sõidukipargi uuendamine, reaalajas marsruudi optimeerimine kasutades GPS seadmeid vältimaks ummikuid ja teetöid ning õige rehvirõhu hoidmine.The reason for calculation of optimal kilometre prices for carriers was DSV Estonia AS´s unawareness of how much it would be optimal to pay carriers per kilometre. To conduct the research, I studied the theoretical materials related to the topic in detail, from which it became clear that cost accounting is one of the most important parts of managing a company. With analysis of future costs comes cost accounting, where in addition to costs mapping the company must also classify the costs so that there are no invisible costs. Classification helps to get an overview of the occurrence of costs and their size. Costs can be mainly calculated in three ways, which are direct cost accounting, traditional or volume-based cost accounting and activity-based cost accounting. In the framework of this work, the most important types of costs are direct, indirect, variable, fixed, mixed, general, material and labour costs.
It is also important to calculate the cost price. There are two main ways to calculate the cost price, which are the calculation of the production cost price and the calculation of the full cost price. However, in order to calculate the cost price, the costs must be classified, and their amount must be known. In addition to the cost price, the freight price must also be determined. The freight price must be calculated according to the currently valid prices and the company's goals. One of the most important prerequisites for calculating the freight price is a classification of the costs and knowing their amount. The freight price is calculated either using the demand-based method, the profit-based method, the cost-based method or the competition-based method.
During the work, I found out that K.V.E.P Trans OÜ's current expense is 255 000 euros per year and sales revenue is 263 503 euros per year. K.V.E.P Trans OÜ's desired sales revenue would be 300 000 euros per year. K.V.E.P Trans OÜ's cost price per kilometre is 0.907 euros and the average optimal price per kilometre in the Estonia-Sweden direction would be 1.109 euros.
Alar Link FIE's current cost is 66 294.899 euros per year and sales revenue is 66 962.313 euros per year. Alar Link FIE's desired sales revenue would be 82 425 euros per year. Alar Link FIE's cost price per kilometre is 0.870 euros and the average optimal price per kilometre in the Estonia-Sweden direction would be 1.051 euros.
Ravenna Auto OÜ does not have the necessary cost and sales revenue data, because despite repeated attempts, I was unable to obtain them. The necessary data could also not be derived, because there was no information about how many companies Ravenna Auto OÜ operates under. Ravenna Auto OÜ only wanted the profitability to be 10%.
The questionnaire responses revealed that transport companies do not have an accurate overview of all cost types and there is also no clarity on how to calculate the cost price for transport services, which is why transport companies may not really know where exactly the cost comes from and their own calculated cost price per kilometre may be wrong. In addition, it is not known whether transport companies include only direct and indirect costs related to the main activity in the cost price or whether costs not related to the main activity are also included in the cost price, precisely because there is no detailed classification of costs, and all costs are added together to calculate the cost price.
Alar Link FIE does not calculate the cost price at all, even though the cost price largely indicates whether the company is making a profit or not. For my part, I would like to propose to carriers to calculate the cost price correctly and what is mentioned in the theory that before calculating the cost price, the company must classify its activities, prepare a detailed cost calculation, establish cost calculation forms, distribute costs and process the source documents.
Carriers can also pay more attention to the driving styles of their drivers. Drivers can analyse their driving style and make it more optimal, safer and economical, which would help save fuel costs. In addition to driving style, renewing the vehicle fleet, optimizing the route in real time using GPS devices to avoid traffic jams and road works, and maintaining the correct tire pressure can help reduce fuel costs
Implementation of ERP system on the example of Marketex Offshore Constructions Ltd
No full textLõputöö eesmärk keskendus Epicori ERP-süsteemi juurutamise mõju hindamisele Marketex Offshore Constructions OÜ tööprotsessidele ja töötajate rahulolule. Juurutamise praktiline külg tugines kahele põhitegevusele: juurutamise etappide analüüsile ja töötajate küsitluste ning koolituste läbiviimisele.
Epicori ERP-süsteemi juurutamise analüüs näitas selgelt tööde planeerimise protsesside muutusi enne ja pärast süsteemi rakendamist. Enne süsteemi kasutuselevõttu oli töökorraldus hajutatud ja ebatäpne, samas kui pärast juurutamist muutusid protsessid struktureeritumaks, mis parandas ülesannete täitmise täpsust, tähtaegade järgimist ja ressursikasutust.
Töö käigus analüüsiti Epicori juurutamise kõike etappe ning nende mõju ettevõtte töökorraldusele. Kõik kolm etappi, sealhulgas viimane, mis on veel arendusjärgus, kirjeldati ja hinnati. Saadud tulemused kinnitasid, et süsteemi rakendamine on aidanud tõsta tööprotsesside efektiivsust ja pakkunud tugeva aluse edasiste täiustuste elluviimiseks.
Küsitluse eesmärk oli saada töötajatelt otsest tagasisidet süsteemi kasutamise kohta. Tulemused näitasid, et töötajad hindasid Epicori süsteemi positiivselt, kuna see parandas töökorraldust ja lihtsustas igapäevaseid tööprotsesse. Samal ajal toodi esile valdkondi, kus süsteem vajab veel täiustamist, näiteks tööülesannete registreerimine ja kasutajamugavus.
Koolitus, mis keskendus spetsiaalselt tsehhitöötajatele, oli suunatud töötajate oskuste arendamisele Epicori süsteemi kasutamisel. Koolituse põhifookus oli tööülesannete registreerimisel süsteemi ning see andis töötajatele vajalikud teadmised ja oskused süsteemi rakendamiseks nende igapäevatöös. Koolitus aitas vähendada süsteemiga seotud vigu ja tõsta töötajate enesekindlust.
Epicori juurutamine tõi ettevõttes kaasa olulisi positiivseid muutusi, näiteks suurendas tööde planeerimise ja aruandluse täpsust. Süsteem võimaldab saada reaalajas ülevaadet tööprotsessidest ja vähendada vigade arvu. Samas on juurutamisprotsess veel pooleli, mistõttu keskendutakse tulevikus süsteemi edasisele arendamisele ja töötajate toetamisele, et saavutada maksimaalne efektiivsus.The thesis focuses on assessing the impact of implementing the Epicor ERP system on the work processes and employee satisfaction at Marketex Offshore Constructions OÜ. The practical aspect of the implementation was based on two main activities: analyzing the stages of implementation and conducting employee surveys and training sessions.
The analysis of the Epicor ERP system implementation clearly highlighted changes in work planning processes before and after the system was introduced. Before implementation, work organization was fragmented and imprecise, whereas post-implementation, processes became more structured. Which in turn improved task completion accuracy, adherence to deadlines, and resource utilization.
The study examined all stages of the Epicor implementation and their impact on the company’s workflow. All three stages, including the final one which is still under development, were described and evaluated. The results confirmed that the system's implementation helped enhance work process efficiency, furthermore that provided a strong foundation for future improvements.
The survey aimed to gather direct feedback from employees regarding the system usage. The results showed that the employees assessed the Epicor system positively as it improved work coordination and simplified daily workflows. At the same time, areas requiring more development were identified, such as task registration and user experience.
The training, specifically targeting workshop employees, focused on developing their skills in using the Epicor system. The main emphasis was on task registration within the system, equipping employees with the necessary knowledge and skills for incorporating the system into their daily work. The training helped reduce system-related errors and increased employee confidence.
The implementation of Epicor brought significant positive changes to the company, such as improving the accuracy of work planning and reporting. The system enables real-time insights into work processes and reduces errors. However, the implementation process is still ongoing, and future efforts will focus on further system development and employee support to achieve maximum efficiency
Principles of the Consolidation Process based on KT Varahaldus OÜ
No full textKäesoleva lõputöö pealkiri on „Konsolideerimise protsessi põhimõtted KT Varahaldus OÜ näitel“. Finantsaruannete konsolideerimine on oluline protsess, mis aitab tagada kontserni finantsseisundi täpset kajastamist ja usaldusväärsust, muutes juhtimis- ja investeerimisotsused efektiivsemaks. KT Varahaldus OÜ konsolideerimisprotsessi uurimine on aktuaalne, kuna grupi mitmekesine struktuur ja erisugused arvestuspõhimõtted takistavad tervikliku finantsülevaate saamist ja otsustusprotsesside tõhustamist. Lõputöö eesmärk on välja töötada põhimõtted, mis võimaldaksid KT Varahaldus OÜ konsolideerimisjuhendi loomist ning toetaksid kontserni tasandil ühtlustatud finantsaruandluse rakendamist.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded:
• luua teoreetiline raamistik konsolideerimisprotsessi kirjeldamiseks ja analüüsimiseks;
• koostada empiirilise uuringu metoodika;
• kaardistada KT Varahaldus OÜ kontsernisisesed konsolideerimise üldnõuded ja analüüsida komponentide arvestuspõhimõtete ühtlustamise võimalusi;
• teha järeldused ja pakkuda välja põhimõtted, et anda sisend konsolideerimisjuhendi väljatöötamiseks KT Varahaldus OÜ-s.
Lõputöö raames kaardistati konsolideerimisprotsessi etapid ja nõuded ning analüüsiti erinevate arvestuspõhimõtete ühtlustamise võimalusi. Teoreetiline osa annab ülevaate konsolideerimise eesmärkidest, regulatsioonidest ja meetoditest. Empiiriline osa tugineb KT Varahaldus OÜ andmetele, kaardistades kontsernisisesed tehingud, finantsandmete ühtlustamise vajadused ning pakkudes välja praktilised lahendused ja soovitused konsolideerimisjuhendi loomiseks. Uurimistöö põhineb nii kvalitatiivsetel kui kvantitatiivsetel meetoditel, sealhulgas dokumendivaatlustel ja intervjuudel.
Uurimistöö käigus selgitati välja, et konsolideerimisgrupi arvestuspõhimõtete ühtlustamine on hädavajalik grupisiseste tehingute elimineerimise ja konsolideeritud aruannete usaldusväärsuse tagamiseks. Peamised etapid konsolideerimisprotsessis on kontserni struktuuri ja arvestuspõhimõtete ühtlustamine, kus tütarettevõtete finantsaruanded viiakse vastavusse grupi ühtlustatud arvestuspõhimõtetega. Järgneb andmete kogumine ja grupisiseste tehingute analüüs, sealhulgas nõuete, kohustiste ja realiseerimata kasumite kaardistamine. Viimaseks etappiks on konsolideeritud aruande koostamise ettevalmistamine, kus viiakse läbi emaettevõtte ja tütarettevõtete bilansside ning kasumiaruannete ühtlustamine.
Lisaks tuuakse esile vajadus tütarettevõtete raamatupidamissüsteemide standardiseerimiseks ning soovitatakse rakendada tarkvaralahendusi, mis automatiseeriksid andmete ühtlustamise ja analüüsimise protsesse. Samuti selgus, et konsolideerimisjuhendi loomine on ülimalt oluline, tagamaks protsesside järjepidevuse ja kõrge andmekvaliteedi. Väljatöötatud põhimõtted sisaldavad juhiseid konsolideerimisprotsessi juhendi koostamiseks, kirjeldades detailselt andmete kogumist, kontrolli ja analüüsi. Samuti anti soovitus tütarettevõtete arvestuspõhimõtete ühtlustamiseks, et vähendada erinevuste tekkimist konsolideeritud aruannetes, ning automatiseeritud tarkvaralahenduste rakendamist, et tõsta aruandluse efektiivsust ja vähendada inimlikke eksimusi.
Analüüs näitas, et KT Varahaldus OÜ grupisiseste tehingute maht moodustab olulise osa kogu finantsandmetest, mis tõstab grupisiseste elimineerimise põhimõtete väljatöötamise tähtsust. Kokkuvõttes pakub töö juhiseid ja soovitusi, mis aitavad parandada KT Varahaldus OÜ konsolideerimisprotsessi ning vähendada andmete töötlemisega seotud ajakulu ja eksimusi. Väljatöötatud põhimõtteid saab rakendada ka teistes sarnastes kontsernides, et tõhustada finantsjuhtimist ja tagada aruandluse kõrge kvaliteet.The title of this thesis is “Principles of the Consolidation Process based on KT Varahaldus OÜ”. The consolidation of financial statements is a critical process that ensures the accurate representation and reliability of a corporate group’s financial position, thereby enhancing the efficiency of managerial and investment decisions. The examination of the consolidation process within KT Varahaldus OÜ is particularly relevant, as the group’s diverse structure and varying accounting principles hinder the achievement of a comprehensive financial overview and the streamlining of decision-making processes. The objective of this thesis is to develop principles that facilitate the creation of a consolidation manual for KT Varahaldus OÜ and support the implementation of standardized financial reporting at the group level.
To achieve the aim of the thesis, the following tasks have been established:
• to develop a theoretical framework for describing and analyzing the consolidation process;
• to design the methodology for the empirical study;
• to map the intra-group consolidation requirements within KT Varahaldus OÜ and analyze the possibilities for harmonizing the accounting principles of its components;
• to draw conclusions and propose principles to serve as a basis for the development of a consolidation manual for KT Varahaldus OÜ.
The thesis maps the stages and requirements of the consolidation process and analyzes the possibilities for harmonizing different accounting principles. The theoretical section provides an overview of the objectives, regulations, and methods of consolidation. The empirical section is based on data from KT Varahaldus OÜ, mapping intra-group transactions, identifying the need for harmonization of financial data, and offering practical solutions and recommendations for drafting a consolidation manual. The research employs both qualitative and quantitative methods, including document reviews and interviews.
The study revealed that the harmonization of accounting principles within the consolidation group is essential for eliminating intra-group transactions and ensuring the reliability of consolidated financial statements. The key stages of the consolidation process include the harmonization of the group’s structure and accounting principles, whereby the financial statements of subsidiaries are aligned with the group’s standardized accounting policies. This is followed by data collection and the analysis of intra-group transactions, including the mapping of receivables, liabilities, and unrealized profits. The final stage involves preparing the consolidated financial statement, during which the balance sheets and income statements of the parent and subsidiary companies are aligned.
The thesis also highlights the need to standardize the accounting systems of subsidiaries and recommends the adoption of software solutions that automate data harmonization and analysis processes. Furthermore, it emphasizes the importance of drafting a consolidation manual to ensure process continuity and maintain high data quality. The developed principles include guidelines for drafting a consolidation process manual, detailing data collection, verification, and analysis procedures. Recommendations were also provided for harmonizing the accounting policies of subsidiaries to minimize discrepancies in consolidated statements and for implementing automated software solutions to enhance reporting efficiency and reduce human errors.
The analysis indicated that intra-group transactions represent a significant portion of KT Varahaldus OÜ’s financial data, underscoring the importance of developing principles for eliminating intra-group transactions. In conclusion, the thesis offers guidelines and recommendations to improve KT Varahaldus OÜ’s consolidation process, reduce the time and errors associated with data processing, and ensure high-quality reporting. The developed principles can also be applied in other similar corporate groups to enhance financial management and ensure the high quality of reporting