TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Analysis of the Condition of Streets in a Local Municipality
No full textLõputöö eesmärk oli analüüsida Kohtla-Järve linna hetkelist teede ja linnatänavate seisukorda, linnavalitsuse teedehoiu struktuuri, eelarvet, lähitulevikus plaanitavaid projekte. Hinnata esinevaid tee defekte, nende tekkepõhjusi ja pakkuda võimalikke lahendusi vastava kohaliku omavalitsuse teede rahastamise võimalustele.
Lõputöö käigus tehtud uurimustest selgus, et Kohtla-Järve linna tänavate seisukorda on üldiselt rahuldav, kuigi esines halvemas seisundis linnaosi ja tänavaid. Linnaosadest halvimas seisundis on Oru linnaosa tänavad. Teistes linnaosades – Kukruse, Sompa, Ahtme, Järve on tänavad valdavalt rahuldavas seisundis. Põhitänavad on üldiselt rahuldavas seisundis. Jaotus- ja kõrvaltänavad on pigem rahuldavas seisundis. Kvartalisisesed tänavad on pigem halvas seisundis.
Vaatluse käigus selgus, et enim levinud defektid on vuugi-, piki-, võrkpragunemised. Lisaks ebatasasused ja vajunud kaevuluugid. Enim levinum remondimeetod oli asfaltbetooni lappimine. Üksikud tänavad olid rekonstrueeritud ja mõningat taastusremonti oli teostatud mõnel teelõigul, mis ei hõlmanud siiski kogu tänava pikkust.
Lõputöö käigus uuriti ka Järve linnaosa alt läbivaid vanu põlevkivi altkaevandatud alasi ja nende võimaliku mõju teede seisukorrale, aga kindlat mõju teede lagunemisele ei leidnud tõestust. Võimalikud märgid nagu laiad vuugipraod, võivad viidata maa murdumisele ja hilisele vajumistele.
Lõputöös selgus, et riigieelarves määratakse kohalike teede hoiu toetuseks 29 313 000 eurot, millest Kohtla-Järve linn saab 527 336 eurot. Lisaks linna eelarves määratakse igal aasta 500 000 eurot teede kapitaalremondile. Kohtla-Järve linna teehoiu mõeldud eelarvest jääb pea igal aastal aukude ja pragude remondist üle ca 820 000 eurot, mida saaks kasutada tänavate taastusremondi, pindamise või rekonstrueerimisele. Suurte tänavate rekonstrueerimis teostamisel jääb aga raha puudu teiste remonditööde teostuseks.
Paremaks teehoiu mõeldud eelarve kasutamiseks soovitab autor tellida vajalike uuringud ning teha valmis teehoiukava et saada parem ettekujutus tänavate seisundist ja
vajaminevatest finantsidest. Samuti palgata linnavalitsusse teedespetsialist kes suudaks süvitsi tegeleda Kohtla-Järve tänavate ja teede taristu korrashoiu kavandamise, ehitamise, hooldusega.The aim of the thesis “Analysis of the condition of local government streets” was to analyze the current condition of urban roads and streets in Kohtla-Järve as well as the city government's road management structure, budget and projects planned in the near future. The author has also assessed existing road defects, their causes and offered possible solutions to the respective local government's road financing possibilities.
Research carried out in the course of preparing the thesis revealed that the condition of the streets in Kohtla-Järve is generally satisfactory, although there are city districts and streets that are in worse condition. Among all city districts, the situation with the street condition is worst in the Oru district. The streets in other city districts - Kukruse, Sompa, Ahtme and Järve - , are mostly in a satisfactory condition. The main streets are generally in a satisfactory condition. The distribution and side streets are in more or less satisfactory condition. Streets within housing developments are in a rather poor condition.
In visual observation it was detected that the most common defects are cracks in joints, longitudinal cracks and web cracks. Also surface roughness and sinking of manhole covers should be mentioned. The most common repair method of defects has been patching of asphalt concrete. Individual streets have been renovated including some sections of streets although the renovation did not include the entire length of the street.
In the course of the preparation of the thesis, also the underground areas of old oilshale mines that pass through the Järve district and their possible impact on the condition of roads has been examined, but there was no evidence of a definite impact on the breakdown of roads. Signs such as wide cracks in joints may indicate ground breakage and delayed sinking.
The thesis has shown that in the state budget, EUR 29,313,000 is allocated for the management of local roads, of which the city of Kohtla-Järve receives EUR 527,336. In addition, In the city's budget, EUR 500,000 is allocated annually for capital repair (overhaul) of streets and roads.
Almost every year, approximately EUR 820,000 is left over from the planned budget of Kohtla-Järve for road management allocated for the repair of holes and cracks, which could be used for street renovation, paving or renovation. However, when the focus is on the renovation of large streets, there will be less funding for other repairworks.
In order to make better use of the budget allocated for road management, the author recommends commissioning necessary studies and preparing a road management plan to get a better overview of the condition of the streets and required funding. Also, the city government should hire a road specialist who could focus in the planning, construction and maintenance of the infrastructure of Kohtla-Järve streets and roads
Wildlife Infrastructure on a Main Road
No full textPõhimaanteede suuremahulistel ümberehitustel 2+1 või 2+2 sõidurajaga maanteedeks on ulukirajatiste kavandamine ja ehitamine lahutamatu osa protsessist. Teed üldiselt mõjuvad loomadele barjääridena ning killustavad elupaikasid. Mida kõrgem on liiklussagedus, suurem sõidukiirus ja pikem teeületus, seda olulisemat mõju omab terviklik ja töökorras ulukitaristu. Ulukitaristu eesmärk on ühelt poolt hoida loomad teest eemal ja aidata kaasa loomadega seotud liiklusõnnetuste vähendamisele ning teisalt võimaldada läbipääse, mis on oluline loomapopulatsioonide sidususe tagamiseks.
Lõputöö käsitleb riigitee nr 2 näitel ulukitaristus esinevaid ehitusest, hooldusest, inimtegevusest, projekteerimisest ja defektsete toodete kasutamisest põhjustatud puuduseid. Puuduste tuvastamiseks viidi läbi välitöö 11 lõigus kogupikkusega 25,4 km ning vaadeldi ühtekokku nelja ökodukti, kahte suurulukitunnelit, viite kallasradadega silda, seitset väikeulukitunnelit, 12 kahepaiksete tunnelit ja 66 tagasihüppekohta, lisaks ulukitara ja kahepaiksete tõkkeid.
Analüüsi tulemusena selgus, et enim esines ehitustegevusega seotud puuduseid (54%), millele järgesid hooldusega seotud puudused (32%) ja muud puudused (14%). Muud puudused on valdavalt projekteerimisest, defektsete toodete kasutamisest või inimtegevusest põhjustatud.
Kuna vaadeldav ulukitaristu oli väga mitmekesine, siis ehitamisega seotud puuduste osas tüüpseid vigu ei selgunud. Mõne näitena võib tuua, et ökoduktil on kasutatud ebasobivat täitepinnast, ökodukti piirdeaed ei ole maapinnaga tihedalt ühendatud, ulukitara ei ole piisavalt maapinda süvistatud, ulukitara ja kahepaiksete tõkked ei ole läbipääsu rajatiste külge kinnitatud ning kahepaiksete tunnelite päised ja tõkked on omavahel nihkunud. Hooldeküsimuste vaates on suurimateks puudusteks taristu heina ja võssa kasvamine ning ulukitara vajumine maapinnale ja selle mitte operatiivne taastamine. Muude puuduste koosseisu arvas töö autor näiteks defektsete toodete kasutamise, rajatiste üleujutused, tarasse lõigatud augud inimeste läbipääsude võimaldamiseks ning rajatistel sõidukitega liiklemise. Kirjeldatud puudused pärsivad loomadel rajatise kasutamise võimalust ning võimaldavad loomadel sõiduteele ja üldisemalt teemaa-alale pääseda.
Töö autor leiab, et tõhus viis praeguse olukorra parandamiseks oleks kaasata ulukiekspert ehitusetappi, et oleks võimalik operatiivselt konsulteerida ning lahendusi üle vaadata. Kui puudused avastatakse hiljem, on nende kõrvaldamine oluliselt ressursimahukam. Riigiteede kontekstis saab anda ka soovituse hooldenõuete täiendamiseks ulukirajatiste osas või sõlmida nende hooldamiseks eraldiseisev leping, et senist hooldust järjepidevamaks muuta.
Kokkuvõttes võib lõputöö koosseisus läbi viidud analüüsi tulemusena öelda, et rajatistes tuvastatud puuduste hulk on üsna suur ning need võivad avaldada negatiivset mõju rajatiste toimivusele ja suurendada liiklusõnnetuste esinemist. Küll aga on puudused oma olemuselt sellised, mida on võimalik võrdlemisi lihtsalt likvideerida ning seeläbi olukorda parandada. Töös on esitatud ettepanekud, mille eesmärgiks on jagada soovitusi tee omanikule, ehitajale ja hooldajale, mida saaks edaspidi teisiti teha ja millele tähelepanu pöörata, et puuduste hulka vähendada ja seeläbi ulukitaristu eesmärgipärast toimivust parandada.For large-scale conversions of main roads to 2+1 or 2+2 lane section highways, the design and construction of wildlife facilities is an integral part of the process. Wildlife infrastructure has two major purposes. Since roads divide habitats suitable for animals into smaller fragments and create barriers to movement between them, it is important, when planning large-scale reconstructions of main roads, to ensure that animals can move across the highway, i.e. one of the goals of wildlife infrastructure is to ensure the connectivity of animal populations. In addition, wildlife infrastructure has an important role to play in helping to reduce animal-related traffic accidents. It is therefore important that wildlife infrastructure on the roads is comprehensive and in good working order.
The thesis focuses on the analysis of deficiencies in wildlife facilities on main roads. In order to identify the deficiencies, field work was carried out in eleven sections of the National Road 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) with a total length of 25.4 km, and the survey included altogether 4 ecoducts, 2 large-animal tunnels, 5 bridges with shore paths, 7 small-animal tunnels, 12 amphibian tunnels and 66 escape ramps, as well as animal fences and amphibian barriers.
In addition to the practically oriented part of the thesis, a general overview is given of how roads affect animals and their movements, why measures are planned in the first place, the relationship between traffic accidents and animal movements, and the effectiveness of measures in the context of accident prevention. The types of wildlife facilities are also briefly described and, on the basis of wildlife monitoring conducted, an overview is provided on whether the animals have adopted the facilities constructed for them.
The analysis revealed that the most common deficiencies in wildlife infrastructure were related to construction activities (54%), followed by maintenance-related (32%) and other deficiencies. Deficiencies stemming from construction include, for example, the use of inappropriate filling material on the ecoduct, wildlife fences being inadequately installed in the ground, the fact that wildlife fences and amphibian barriers are not fixed to the sides of the passage facilities, and the shifting of amphibian tunnel heads and barriers. In terms of maintenance issues, the biggest shortcomings turned out to be the overgrowth of grass and scrub on the infrastructure, and wildlife fences sinking to the ground and their non-operational restoration. Other shortcomings were identified: for example, the use of defective products, flooding of facilities, holes cut in fencing to allow human access and the use of vehicles on facilities. Overall, it can be said that the number of deficiencies detected is quite high and could have a negative impact on the performance of the facilities by allowing animals to enter the road area and to increase the likelihood of traffic accidents.
The author of the thesis believes that an effective way to improve the current situation would be to involve wildlife experts in the construction phase, so that consultation and review of solutions could be carried out promptly. If defects are discovered later, they will be significantly more resource-intensive to rectify. In the context of national roads, a recommendation can also be made to improve the maintenance requirements for wildlife facilities or to contract separately for their maintenance in order to make the current maintenance more consistent.
The thesis has a practical value by presenting an overview of the various deficiencies that exist in the facilities and by making suggestions aimed at providing the road owner, builder and maintainer with recommendations on what could be done differently in the future and on what aspects to pay attention to in order to reduce the number of deficiencies and thereby improve the intended performance of the wildlife infrastructure
ESG Principles on the Example of Hilding Anders Baltic AS
No full textKOKKUVÕTE
Lõputöös uuriti mitmeid olulisi aspekte ettevõtete jätkusuutlikkuse kontekstis, eriti keskenduti ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandlusele. Töö hõlmas andmete kogumist ja analüüsimist, et anda selge ülevaade ettevõtte tegevuste mõjust ning rõhutada vajadust jätkusuutlikuma ja vastutustundlikuma ettevõtluse järele. Uuriti ka ringmajanduse kontseptsiooni, mis keskendub ressursside tõhusamale kasutamisele ja jäätmete vähendamisele, ning selle potentsiaali ettevõtete keskkonnamõju vähendamisel ja majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamisel.
Töö käigus analüüsiti Euroopa Liidu ESG aruandluse kohalduvaid direktiive, millest selgus, et ettevõte peab tegema olulisi kohandusi oma toodete kavandamises, tootmises ja turundamises, et vastata ELi nõuetele. Analüüsi tulemusena määrati kindlaks olulised kriteeriumid ja tegevused, mis on vajalikud direktiivide rakendamiseks. Selgus, et ettevõte peab tagama oma toodete vastavuse jäätmekäitluse ja ökodisaini nõuetele. Õigusaktid sätestavad nõuded nii tootmise, andmete esitamise kui ka kasutusaja lõppenud toodete vastutuse kohta. Koostati ajakava direktiivide rakendamise kohta ettevõtte grupi jaoks.
Käsitleti ringmajanduse kontseptsiooni, rõhutades selle potentsiaali ressursside
tõhusamaks kasutamiseks ja jäätmete vähendamiseks, ning selle mõju ettevõtete keskkonnamõjule ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Keskenduti tekstiilijäätmete sorteerimisprotsessi parendamisele ja juurdelõikusliini analüüsile ettevõttes.
Esimeses osas uuriti materjalide värvust, kiudude tüüpe ja omadusi ning klassifitseeriti jäätmed nende omaduste põhjal. Koostati näidised, mis aitavad töötajatel visuaalselt eristada valget ja kirju tekstiili ning suunata need õigesse sorteerimispressi. Selle muudatuse tulemusel vähenes "kirju tekstiili" kogus veebruaris 2024 võrreldes jaanuariga ligikaudu 5,4 tonni, samal ajal kui "valge tekstiili" kogus suurenes ligikaudu 4 tonni võrra.
Teises osas uuriti, kuidas optimeerida juurdelõikusliini kõige suuremate kuludega toodet. Parandusettepanekuna soovitati asendada praegu kasutusel olev laiem kangarull kitsama variandiga, mis aitaks vähendada jäätmete hulka ja kulusid. Analüüsi tulemusena leiti, et kitsama kanga kasutamisega oleks aastane kokkuhoid umbes 1 082 054,7 €.
Samuti leiti, et kitsama kangarulli kasutamisel kui väheneb jäätmete hulk siis ka jäätmete tõstmine jäätmekointeinerisse ajaline kulu väheneb. Kasutades 185 cm kangast on aastane arvestuslik ajaline võit 2237,3 (min).
Uurimistulemused näitavad, et tekstiilijäätmete sorteerimisprotsessi parendamine ja juurdelõikusliini efektiivsuse suurendamine võiksid oluliselt vähendada kulusid ja ressursside raiskamist ettevõttes. Lisaks võib see kaasa tuua positiivseid keskkonnamõjusid, vähendades jäätmete kogust, mis suunatakse prügilatesse või põletatakse, ning säästes loodusressursse. Edasised uuringud võiksid keskenduda, milliseid mõõdikuid ja standardeid saab arendada jätkusuutlikkuse hindamiseks ja aruandluseks ettevõtetes, eriti seoses ringmajanduse põhimõtetega. See võimaldaks ettevõtetel paremini jälgida ja hinnata oma jätkusuutlikkust.
Kokkuvõttes pakub uurimistöö olulist panust arusaamisele, kuidas integreerida
keskkonnakaitse põhimõtteid tootmisprotsessidesse ning toetada üleminekut
ringmajandusele, edendades jätkusuutlikku arengut ja vastutustundlikku ettevõtlust.SUMMARY
ESG Principles on the Example of Hilding Anders Baltic AS
This thesis investigates several crucial aspects of corporate sustainability, with a particular focus on sustainability reporting. The research involved collecting and analyzing data to provide a clear overview of corporate activities' impacts and emphasize the need for more sustainable and responsible business practices. It also explored the concept of a circular economy, which aims at more efficient resource use and waste reduction, and its potential to mitigate environmental impacts and enhance economic sustainability.
The study examined the European Union's ESG reporting directives, revealing that companies need to make significant adjustments in product design, production, and marketing to comply with EU requirements. Key criteria and actions necessary for implementing these directives were identified, highlighting the importance of aligning products with waste management and eco-design standards. The legislation sets requirements for production, data reporting, and the responsibility for end-of-life products.
A timeline was created for implementing these directives within the company group.
Focusing on the circular economy concept, the thesis emphasized its potential for efficient resource use and waste reduction, and its impact on environmental and economic sustainability. The research aimed to improve the textile waste sorting process and analyze the cutting line within the company. The first part examined the color, fiber types, and properties of materials, classifying waste based on these characteristics. Samples were created to help employees visually distinguish between white and colored textiles and
direct them to the correct sorting press. This change resulted in a reduction of
approximately 5.4 tons of "colored textile" waste in February 2024 compared to January, while the amount of "white textile" waste increased by about 4 tons.
The second part investigated how to optimize the cutting line for the highest-cost product. As a recommendation, it suggested replacing the currently used wider fabric roll with a narrower variant, which would help reduce waste and costs. The analysis indicated that using narrower fabric could save approximately €1,082,054.7 annually. Additionally, using narrower fabric rolls would decrease the time spent lifting waste into waste containers,
with an estimated annual time saving of 2,237.3 minutes when using 185 cm fabric.
The research findings suggest that improving the textile waste sorting process and enhancing the efficiency of the cutting line could significantly reduce costs and resource wastage within the company. Moreover, this could lead to positive environmental impacts by reducing the amount of waste sent to landfills or incinerated, thus conserving natural resources. Future studies could focus on developing metrics and standards for assessing and reporting sustainability in companies, particularly in relation to circular economy
principles. This would enable companies to better monitor and evaluate their sustainability efforts.
In conclusion, this research makes a significant contribution to understanding how to integrate environmental protection principles into production processes and support the transition to a circular economy, promoting sustainable development and responsible business practices
Bicycle and Community Center of Musumägi
No full textKäesolevas lõputöös pakub autor lahenduse Tallinnas Musumäe kõrvalolevale parklale, kus rajatakse Musumäe jalgratta- ja kogukonnakeskus. Töö ühendab mitut olulist teemat: toetada jalgattaga liiklejaid, luues mugava keskuse ja edendades laiemalt jalgrattakultuuri. Üheks kõige suuremaks eesmärgiks on olla keskusega nähtavam, inspireerida ja populariseerida jalgrattaga sõitmist kõigi liiklejate seas.
Teise olulise suunana muudab Musumäe keskus praeguse, vähestele inimestele mõeldud parkimisplatsi avalikuks erinevatele huvigruppidele mõeldud olme- ja ajaveetmise enese-teostuse ning ürituste korraldamise kohaks Tallinna südalinnas. Tiheda liiklusega sõlmpunktis loob uus keskus vaba ruumi inimeste omavaheliseks kogukondlikuks suhtlemiseks, toetab keskkonnateadlikku mõtteviisi, loob innovatiivse inspiratsioonipaiga Musumäe rohealal. Multifunktsionaalne keskus on jätkusuutliku ja tiheda, kuid samas mugava ja sõbraliku linnaruumi arendamisega kooskõlas.
Käesolevas projektis on hoonemahus arvestatud olemasoleva pargi ja tänavate piiridega, sulandades uue keskuse ümbritseva keskkonnaga, mõjudes samas uuendusliku ja kaasakutsuvana. Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, eritasandilisus, topeltfassaadide, rõdude ja paljude sissepääsudega hoone loob õhulise meeleolu ja mõjub positiivselt ja kergelt ning ei varjuta ajaloolist kultuurpärandit.In the final thesis of the Applied Architecture specialization at the Tallinn University of Applied Sciences, the author proposes a solution in the form of the Musumäe Bicycle and Community Center for parking lot in Musumäe, Tallinn.
This work combines several important aspects: supporting cyclists by creating a public hub and promoting cycling culture more broadly. One of the main objectives is to make the hub more visible, inspiring, and popularize cycling among all road users.
Another important direction is transforming the Musumäe Center from the current parking lot, intended for few people, into a public space for various interest groups for daily activities and events in Tallinn city center. In a densely trafficked junction, the new center creates space for people to engage in community interaction, supports an environmentally conscious mindset, and establishes an innovative inspiration hub in the Musumäe green area. The multifunctional center is sustainable and aligns with the development of dense yet attractive and friendly urban spaces.
In this project, the building volume takes into account the boundaries of the existing park and streets, integrating the new center with its surroundings, while appearing innovative and inviting. The use of environmentally friendly materials, multi-level design, double facades, balconies, and multiple entrances create an open atmosphere that positively complements the historical cultural heritage without dominating the space
The necessity and working principles of spring-type compensating device in catenary system
No full textKäesolevas töös uuriti edukalt Balti riikide kompenseerimisseadmetes tekkivaid probleeme ning määrati optimaalsed seadmed kasutamiseks arvestades tänapäevaseid kasutusea nõudeid ning arvestades minimaalset hooldust.
Sellest tulenevalt on antud töös pakutud edasiseks kasutamiseks välja tänapäeval kõige töökindlam kontaktvõrgu kompenseerimisseadmed – vedrutüüpi kompenseerimisseadmed. Töös oli oluline välja tuua seadmete paigaldamise küsimused, kuna uued vedrutüüpi kompenseerimisseadmed erinevad põhimõtteliselt olemasolevatest kompenseerimisseadmetest ning AS Eesti Raudtee ja VAS “Latvijas dzelzceļš” olemasolevad juhendid ei kirjelda uute seadmete paigaldusviisi.
Töös määratletakse kompenseerimisseadete kasutusala, võttes arvesse Balti riikide kliimaomadusi, ning määratakse kasutuspiirangud, võttes arvesse kompenseerimisseadmete ja kasutatavate juhtmete konstruktsiooniomadusi.
Käesolevas töös on kindlaks tehtud kompenseerivate seadmete tootjad, kes on hästi tõestatud ja toodavad Balti riikide tingimustesse sobivaid kompenseerivaid seadmeid. Minu arvates on kõige sobivam kompensatsiooniseade firma Pfisterer kompensatsiooniseade, mis võimaldab kompenseerida juhtmeid laias temperatuurivahemikus olulisel pikkusel ankrulõikudel. Töös on esitatud ka samm-sammult kompenseerimisseadmete paigaldamise tehnoloogia AS Eesti Raudtee ja VAS "Latvijas dzelzceļš" jaoks.
Seda tüüpi seadmete kasutamise põhieelduseks on, et tootja lubab seadet kasutada töötemperatuuril kuni -40° C. See võimaldab seda seadet kasutada uutes projektides, hinnates tingimata juhtme pikenemise vastavust temperatuurimuutuste vahemikule ja tootja poolt valitud tüübi jaoks deklareeritud vedrukompenseerimis seadme maksimaalset pikenemist. Koormustega kompenseerimisseadmete kasutamise võimatuse tulevikus (eeldan tulevikus seda tüüpi kompenseerimisseadmete täielikku loobumist) põhjustab järkjärguline üleminek täiesti hooldusvabale kontaktvõrgule. Lisaks, vaatamata sellele, et Eesti ja Läti raudteede eeskirjades, mis ei ole veel kehtetuks tunnistatud, on maksimaalne ankurduslõigu pikkus 1800 m, nõuavad kõik kompenseerimisseadmete tootjad tegelikkuses kuni 1400 meetri ankurduslõigu pikkust. Seega saame tulevikus kõigil juhtudel nendele seadmetele üle minna.
Antud teema edasiarenduseks – vedru tüüpi kompenseerimisseadmete kasutamise mõttes – peaks olema kompenseerimisseadmete paigaldamine uutesse kohtadesse. Tegemist on kompenseerimisseadmete paigaldusega portaali otse rööbasteede telje kohale, mis aitab vältida pikki ankurdatud ja mittetöötavaid juhtmete harusid mitmeteelistes jaamades. Selle teema edasiarendamine on vajalik tüüpkonstruktsioonide väljatöötamisega, mille alusel uute hangete läbiviimisel esitatakse tehnilised nõuded.
Kompenseerivate seadmete kasutamine, mis on kinnitatud rööbastee telje kohal risttaladel, eriti suure arvu rööbasteedega jaamades, väldib pikki mittetöötavaid ankurdatud kontaktvõrgu harusid, mis läbivad kogu jaama.
Arvestades asjaolu, et töö sisaldab juhiseid seadmete paigaldamiseks, metoodilisi aluseid juhtmete pikenemise arvutamiseks, teavet kompenseerimisseadmete tootjate kohta koos seadmete tehniliste andmetega, pean seda tööd kasulikuks praktiliseks kasutamiseks AS Eesti Raudtee ja VAS "Latvijas dzelzceļš" elektrivõrkude osakondadele (sealhulgas kontaktvõrgule).The following thesis was chosen due to the large number of tenders and the large quantity of electrification work in the Baltics. Since a new approach is needed due to the application of European standards and due to the gradual transition to alternating current, fundamentally new solutions are needed that require minimal human presence during maintenance and have a long service life. Of all the power supply devices, the most important ones from the point of view of reliability are considered - these are compensating devices in the anchoring of contact wires.
The aim of the work was to identify the problems of compensating devices of the existing catenary network (massively used today in the infrastructures of Estonian and Latvian Railways) and to propose compensating devices of a fundamentally new type for further application.
In the course of the work, the limitations and places of application of devices of this type were determined, including calculations of permissible elongations of wires for the use of devices, as well as the advantages in construction and maintenance (including climatic limitations). Possible manufacturers, which have a good reputation and produce compensating devices suitable for Baltic conditions, have also been considered. In addition, the work shows step-by-step the technology of installation of this device.
New compensating devices should allow normal operation without regular maintenance. Taking into account the fact that the service life of devices is up to 50 years, the economic efficiency of using these compensating devices, which do not require additional maintenance, is very high, and accordingly, the topic is very relevant in the catenary market.
Information about compensating devices was taken from publicly available sources of manufacturers, and requests were also made to both - to infrastructure owners and to manufacturers. In order to determine the relevance of the topic, meetings were held with catenary technical specialists of infrastructure owners (AS Eesti Raudtee and VAS “Latvijas dzelzceļš”).
Further development of this topic should be the installation of compensating devices in fundamentally new places. It is a question of installing compensating devices on the crossbeams directly above the track axis, which will eliminate long anchored and non-working suspension branches at multi-track stations. It is necessary to further develop this topic with the development of standard designs, on the basis of which technical requirements will be put forward when conducting new tenders
Production Line Automation at the Balbiino Factory - Preliminary Project
No full textBalbiino AS tootmisliinil automatiseeritud jäätise pakkimissüsteemi arendamise ja
rakendamise projekti raames teostas autor lõputöö käigus olemasolevate
tootmisprotsesside ulatusliku analüüsi ja tuvastas võimalikud nõrgad kohad. Töö eesmärk
ei olnud mitte ainult tehniliste paranduste rakendamine, vaid ka püüdlus suurendada üldist
tootlikkust, vähendada kulusid ning parandada valmistoote kvaliteeti ja ohutust ning selle
tootmist.
Autor vaatles tootmisprotsessi erinevaid aspekte, alates olemasolevate probleemide ja
inimtööjõuga seotud riskide analüüsist kuni automatiseeritud lahenduste, sealhulgas
pneumaatiliste haaratsite ja elektropneumaatiliste ventiilide väljatöötamiseni, mis
optimeerisid pakendamisprotsessi ning tagasid selle tõhususe ja täpsuse.
Projekti tulemusena projekteeris ja visualiseeris autor olemasolevasse tootmisliini
integreeritud modulaarse haaratsisüsteemi, mis tagab toodete täpse ja usaldusväärse
haaramise, positsioneerimise ja transportimise pakkimismasinasse.
Modelleerimise käigus võttis autor arvesse ka selliseid tegureid nagu komponentide
ühilduvus, paigaldamise ja hoolduse lihtsus, samuti ergonoomika ja tööohutus. Selle
tulemuseks oli integreeritud süsteem, mis vastab kõrgetele kvaliteedi- ja tootmisvõimsuse
standarditele. Kolmemõõtmeliste mudelite loomine ei hõlmanud mitte ainult geomeetriliste
vormide ja mõõtmete määratlemist, vaid ka iga komponendi funktsionaalsete omaduste
arvestamist. See võimaldas süsteemi virtuaalset katsetamist, võimalike probleemide
tuvastamist ja komponentide optimeerimist.
Autor viis läbi ulatusliku kuluanalüüsi, sealhulgas arvutas 3D-printimiseks kulunud
komponentide ja materjalide maksumuse, ning jõudis järeldusele, et projekt on teostatav
ja kulutasuv.
Kokkuvõtteks võib öelda, et projekt on edukas samm tootmisprotsesside optimeerimise,
toote kvaliteedi parandamise ja Balbiino ASi konkurentsivõime suurendamise suunas
rahvusvahelisel turul.
Lisaks modelleeriti protsessi käigus paljud detailid CAD-tarkvaras, mis võimaldas
pakendamissüsteemi üksikasjalikumat kavandamist. Investeeringud sellesse projekti
toovad ettevõttele eeldatavasti märkimisväärset kasu, sealhulgas tootlikkuse suurenemist,
kulude vähenemist ja toote kvaliteedi paranemist.As part of the project of developing and implementing an automated ice cream packaging
system on the production line of Balbiino AS, the author performed an extensive analysis
of the existing production processes during the thesis and identified possible weak points.
The purpose of the work was not only to implement technical improvements, but also to
strive to increase overall productivity, reduce costs and improve the quality and safety of
the finished product and its production.
The author looked at various aspects of the manufacturing process, from analyzing existing
problems and risks associated with human labor to developing automated solutions,
including pneumatic grippers and electropneumatic valves, that optimized the packaging
process and ensured its efficiency and accuracy.
As a result of the project, the author designed and visualized a modular gripping system
integrated into the existing production line, which ensures accurate and reliable gripping,
positioning and transportation of products to the packaging machine.
During the modeling, the author also took into account factors such as component
compatibility, ease of installation and maintenance, as well as ergonomics and operational
safety. This resulted in an integrated system that meets high standards of quality and
production capacity. The creation of three-dimensional models involved not only the
definition of geometric forms and dimensions, but also the consideration of the functional
properties of each component. This allowed virtual testing of the system, identification of
potential problems and optimization of components.
The author conducted an extensive cost analysis, including calculating the cost of
components and materials used for 3D printing, and concluded that the project is feasible
and cost-effective.
In conclusion, it can be said that the project is a successful step towards optimizing
production processes, improving product quality and increasing the competitiveness of
Balbiino AS on the international market.
In addition, during the process, many details were modeled in CAD software, which allowed
for a more detailed design of the packaging system. Investments in this project are
expected to bring significant benefits to the company, including increased productivity,
reduced costs and improved product quality
Efficiency Analysis of AS Salvest
No full textViimastel aastatel muutunud majandustingimused on teinud ettevõtted ebakindlaks ning avaldanud mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Muutunud majandustingimused said alguse
koroonaviiruse levikuga, millele järgnes Venemaa sõda Ukrainas, mis tekitas omakorda energiahindade tõusu. Kehv majanduskasvu prognoos on pannud ettevõtted olukorda, kus tuleb vaadata üle oma tegevustulemused, et ka kulude suurenenud tingimustes kasumlikkust säilitada. Üheks võimaluseks on tõsta ettevõtte efektiivsust, mis põhineb efektiivsuse analüüsil. Efektiivsusnäitajate analüüs aitab hinnata ettevõtte võimekust oma varasid kasutada müügitulu genereerimiseks. Antud töös analüüsiti Tartumaal asuvat toiduainetööstust AS Salvest. Lõputöö eesmärk oli hinnata AS-i Salvest majandustegevuse efektiivsust aastatel 2020-2022, selgitamaks välja võimalused tegevustulemuste parendamiseks.
AS-i Salvest majandusaasta aruannete põhjal koostatud efektiivsuse analüüsi tulemustel saab hinnata ettevõtte efektiivsuse rahuldavaks. Analüüsitavate aruandeaastate jooksul on ettevõte töötanud kõige efektiivsemalt 2022. aastal, millele järgneb 2020. aasta. 2022. ja 2020. aasta efektiivsuse tulemuste taga on hea müügitulu, mis 2021. aastal oli teistega võrreldes kehvem. Võrreldes tegevusala keskmistega, on AS-il Salvest arenguruumi eelkõige varude käibekordaja ja tööviljakuse osas. Sama taseme efektiivsuse hoidmiseks tuleks ettevõttel kasvatada müügitulu, sest kulude baas on suurenenud ja väljavaated kulude vähenemiseks väikesed.The relevance of this topic is rooted in the significant changes ineconomic conditions over recent 3 years. These changes began with the spread of the coronavirus, followed by Russia's war in Ukraine, which consequently led to an increase in energy prices. Theseevents have triggered rapid price growth, escalating the production costs for companies due to increases in raw material and energy expenses.The aim of this thesis is to assess the efficiency of AS Salvest's economic activities from 2020 to 2022, with the objective of identifying opportunities for improving operational outcomes.
Based on the annual reports of AS Salvest, the results of the efficiency analysis indicate that the company's performance can be deemed satisfactory. The most efficient years, as per the analysis, were 2022 and 2020, with 2022 being the peak. This efficiency is primarily attributed to robust sales revenue in these years, although 2021 experienced a dip incomparison. When benchmarked against industry averages, AS Salvest demonstrates potential for improvement, particularly in aspects like inventory turnover ratio and labor productivity
Possibilities and Challenges of Sustainability Reporting on the Example of Companies in the Estonian Oil Shale Industry
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Euroopa Liidu kehtestatud kohustusliku kestlikkusaruandluse direktiivi ja standardi mõjusid Eesti põlevkiviõlitööstusele, keskendudes nendega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Töö teoreetiline osa käsitles jätkusuutlikkust, selle valdkonna erinevaid aruandluse kontseptsioone ja Euroopa Liidu regulatsioone. Kestlikkusaruandluse direktiiv kujundab ümber senist Euroopa Liidus kasutusel olevaid raamistikke, laiendades oluliselt ettevõtete arvu kes aruannet peavad esitama ning lisades juurde hulgaliselt uusi teemasid, mille kohta tuleb aru anda.
Töö eesmärgi saavutamiseks intervjueeriti kolme suurima Eesti põlevkiviõlitööstuse ettevõtte jätkusutlikkuse valdkonna juhti. Valitud ettevõteteks olid Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS ja Kiviõli Keemiatööstus OÜ. Intervjuudest moodustati transkriptsioonid, mida analüüsiti kvalitatiivselt. Valitud ettevõtted on kohustatud 2025. majandusaasta aruande osana esitama kestlikkusaruande. Uuringu tulemusena ilmnes, et uute kestlikkusaruandluse nõuetega kaasnevad ettevõtetes olulised muutused. Suureneb aruandluse maht, lisandub uusi teemasid ja selgelt jälgitavad mõõdikud.
Ettevõtted seisavad silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad peamiselt andmete kogumisest, regulatiivsest ebakindlusest ning sobivate IT lahenduste puudusest. ESRS standardiga kaasnevad kohustused hõlmavad ulatuslikke ressursse, investeeringuid IT lahendustesse ja personali koolitamisse. Regulatiivne keskkond on heitlik, mille tõttu puudub ettevõtetel kindlus seada lühi- ja pikaajalisi strateegiaid ja eesmärke. Teisalt pakub kestlikkusaruandlus võimalusi parandada mainet ja usaldusväärsust, suurendada konkurentsivõimet ning vähendada pikaajalisi riske ja kulusid. Eriti oluliseks peavad ettevõtted võimalust kaasata uusi investoreid ja tugevdada suhteid sidusrühmadega, mis toetab sektori arengut kestlikuma tuleviku suunas.
Ettevõtetel on eesmärk arendada sisemisi IT süsteeme ja integreerida uusi tarkvaralahendusi andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Suurendatakse ka töötajate ja teiste huvigruppide kaasamist ning seatakse täpsed mõõdikud aruandes esitatavatele eesmärkidele.
CSRD direktiivile vastav kestlikkusaruandlus on ettevõtetes veel arengujärgus, mistõttu tuleb autori hinnangul teemat tulevikus käsitleda kvantitatiivse uurimismeetodiga. See võimaldaks saada täpsemaid andmeid juba avalikustatud aruannetest, toetaks ettevõtete jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamist ja panustaks kestlikkusaruandluse arendamisele nii ettevõtete kui ka riiklikul tasandil.The aim of this thesis (Possibilities and Challenges of Sustainability Reporting on the Example of Companies in the Estonian Oil Shale Industry) was to examine the impacts of the mandatory sustainability reporting directive and standards established by the European Union on companies in the Estonian oil shale industry, focusing on the opportunities and challenges they entail. The theoretical part of the thesis addressed sustainability, various reporting concepts in the field, and EU regulations. The sustainability reporting directive reshapes the existing frameworks used in the European Union by significantly increasing the number of companies required to report and introducing numerous new topics that must be addressed.
To achieve the research objectives, interviews were conducted with sustainability leaders from the three largest oil shale companies in Estonia: Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, and Kiviõli Keemiatööstus OÜ. Transcriptions of the interviews were created and analyzed qualitatively. These companies are required to include a sustainability report, audited by an independent auditor, as part of their 2025 annual reports. The study revealed that the new sustainability reporting requirements bring significant changes to these companies.
The companies face challenges primarily related to data collection, regulatory uncertainty, and the lack of suitable IT solutions. The obligations associated with the ESRS standards demand extensive resources, investments in IT systems and staff training. The regulatory environment is volatile, which makes it difficult for companies to establish short- and long-term strategies and goals. On the other hand, sustainability reporting offers opportunities to enhance reputation and credibility, increase competitiveness, and reduce long-term risks and costs. Companies particularly value the potential to attract new investors and strengthen relationships with stakeholders, which supports the sector’s development towards a more sustainable future.
Companies aim to develop internal IT systems and integrate new software solutions for data collection and analysis. Employee and stakeholder engagement will also be increased, and precise metrics will be set for the objectives presented in the report.
Compliance with the CSRD directive's sustainability reporting requirements is still in progress within companies. Therefore, the author suggests that future studies should adopt a quantitative research method. This approach would enable the collection of more precise data from already published reports, support the achievement of corporate sustainability goals, and contribute to the development of sustainability reporting at both corporate and national levels
Improving traffic safety in Keldrimäe district
No full textLõputöö autor võttis eesmärgiks tutvuda enda kodupiirkonnaga Tallinnas, Keldrimäe asumiga.
Esmalt selgitati välja küsitluste abil asumis esinevad liikluskorralduslikud probleemid. Selleks lõi autor küsitluse eesti keeles, tõlkis selle vene keelde ning jagas üleskutset avalikult erinevate meediakanalite kaudu. Küsitluste veebiaadress paberil ja QR-koodi kujul asetati mitmetesse asumi söögikohtadesse ning infotahvitele. Küsitluse abil jagati vastajad erinevatesse rühmadesse, mis omavahel põimusid. Vastasid kohalikud elanikud ning asumi külastajad. Kõik täitsid küsitlust vastavalt isiklikule asumikülastuse mustrile: Keskturu, Kaasani kiriku, kolme erineva lasteaia, kaupluste ja söökohtade külastused.
Seejärel käidi asumiga tutvumas kohapeal. Selgusid mitmed probleemid, mida ei toodud küsitluse vastustes välja. Lisaks kiiruse ületamisele, vastassuunas sõitmisele, inimeste vähesele turvatundele ja vähesele liiklusohtude tajumisele puuduvad asumis osad liiklusmärgid. Mõned märgid on paigutatud arusaamatult. Keldrimäe tn 2 elanikel esineb prügiveo probleem.
Töö autor loendas asumis sõidukeid hommikustel ja õhtustel tipptundidel, määramaks ära liiklustihedus põhitänavatel. Selleks käidi sõidukite liikluskäitumist jälgimas mitmekümnel tunnil asumisisestel tänavatel. Teiseks mõõdeti sõidukite kiirust. Selleks laenutati Tallinna Tehnikakõrgkoolist kiiruse mõõtmise seade.
Loendamistulemustest selgus, et asumi väikestel üherealistel tänavatel sõidab ühe tunni jooksul ligikaudu sama palju sõidukeid kui Tallinna mõnel suurimal magistraaltänaval. See põhjendab, miks asumi elanikud ei tunne ennast väga ohutult last lasteaeda viies või Keskturul käies.
Autor tutvus piirkonna kõigi teadaolevate ehitusprojektidega, mille käigus muudetakse asumi liikluskorraldust: Keldrimäe tn 9 // Lastekodu tn 12 kinnistu, Lastekodu tn, Arteri kvartal. Ühtlasi osaleti kõigi projektide avalikel aruteludel ning avaldati arvamust parkimiskohtade kadumise osas. Samuti käidi Arteri kvartalis kohapeal tutvumas ehituslike külgede ja tulevase liikluskorraldusega. Suheldi erinevate ettevõtetega: Kaasani kirik, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Signaal TM AS.
Tutvununa asumi kõigi teadaolevate projektidega ning kohalike elanike ja külastajate liikumismustritega lõi lõputöö autor asumi liikluskorraldusest oma nägemuse. Selleks kasutati teadmisi projekteerimisprogrammist AutoCAD, tutvuti täiendavalt Eesti liiklusstandarditega ning võeti arvesse sõidukite manööverdusvõimalusi ja ohutust.
Loodud lahendus on selgema liikluskorraldusega. Kasutatud on mitmeid erinevaid liiklust rahustavaid meetmeid. Korraldatud on märkide paigutust. Asumi kiirust on vähendatud. Üles on seatud tõstetud pinnaga ristmikud. Uue liikluskorralduse toimivust ei ole võimalik hinnata modelleerimisega, kuna inimeste käitumist ei ole võimalik ette näha.
Lahenduse toimivust saab hinnata ajutise liikluskorralduse ülesseadmisega koostöös Tallinna Transpordiametiga ning selle toimivust jälgides. Toimivuse korral on võimalik kinnitada ajutine lahendus statsionaarseks ning luua füüsilised ohutussaared, ohutumad jalgteed ning teekitsendused liiklusohutuse tõstmiseks Keldrimäe asumis.„Improving traffic safety in Keldrimäe district“
In Tallinn, main capital of Estonia, in Keldrimäe district there's a lot of traffic and speeding, but there are many people because of the big city centre market, three kindergartens, three shops and a church.
The aim of the thesis is to create more safer district for everyone: the local people and visitors. There should be less injuries and deaths.
Within the thesis I have created a survey. This was introduced in Web, in many district’s diners and also on the district’s informational boards. There was 91 people living in Keldrimäe district and 93 visitors, total of 183 people answering the survey. They brought up many problems, mainly driving in opposite direction and speeding. They also had conserns about safety.
I used the speedometer and spend tens of hours counting vechicles. The highest speed in the district was 69 km per h, though the area states 30 km per h. Up to 10 vechicles per hour use Keldrimäe street to drive against traffic flow. This also includes a police car without using blue flashing lights.
The count of cars is comparable with some of Tallinns biggest roads on a rush hour.
I got acquainted with different projects, that are being integrated into the district: Lastekodu street, city center market project and block of Arter. Also I took part in the public discussions of all the projects. Within these projects many of the traffic regulations will already be made.
By using the knowledge of a projecteering program AutoCAD I have designed few of the main streets. By changing the traffic flow of one street, arranging traffic signs, lowering district’s main speed the district will have less speeding. Also it will be more safer for pedestrians and kids going to kindergartens. It’s not possible to create a model to check for driving against the traffic flow or red light crossings.
In conclusion by using the traffic calming measures the district ought to be clearer and safer for everyone. After using my created solution first as a temporary solution the result can be observed and evaluated
Possibilities of reducing logistics costs through the analysis of defective product returns
No full textLõputöö eesmärk oli vähendada ettevõtte x lao- ja logistikakulusid ning tuvastada
probleemsed kohad praakide ja aegunud toodete tagastamisega seotud protsessides.
Selleks analüüsiti 2023. aastal praagilattu ja sealt väljastatud laoliikumisi.
Lõputöös püstitud uurimisülesannete täitmiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit.
Uurimisülesanneteks oli analüüsida praagiladu ja praakide ning aegunud toodete liikumisi
kesklattu ja praagilaost tarnijale ning analüüsi andmetele tuginedes teha ettepanekuid
praagilao haldamise parendamiseks. Analüüsi käigus leidis autor vastused töö alguses
püstitatud uurimusküsimustele.
Analüüsi käigus selgus, et praagilattu tehtud laoliikumisi oli 706 tükki ja praagilaost välja
220 tükki. Praakide ja aegunud toodete tagastusprotsessi probleemsed kohad olid liiga tihe
tagastusliikumiste sagedus kauplusest lattu, kuna liikumisi oli palju ja tagastatavate
toodete arv väike. Töö käigus tegi autor ettepaneku tagastusliikumiste arvu vähendada
ning näitas arvutuste kaudu, milline oleks rahaline võit olnud, kui ettepanekut oleks
rakendatud juba aastal 2023. Analüüsist selgus, et praagilattu jõudsid tooted, millega oleks
saanud tegeleda juba kaupluses kohapeal. Sellised tooted olid näiteks praaktooted, mida
tarnija ei soovi tagasi ja kaupluses rikutud tooted, mida tarnija ei võta tagasi.
Kuluefektiivsuse saavutamiseks probleemi lahendamisel tegi autor ettepaneku täiendada
juhendeid ja suurendada koostööd erinevate tarneahela osapoolte vahel. Sissejuhatuses
püstitatud uurimisülesanded said lahendatud ning uurimisküsimustele leiti töö käigus
vastusedThe scope of this thesis was to decrease warehousing and logistics costs for company X
and detect the shortcomings in the recall process of defective and expired products. To
achieve this, a return process analysis was carried out, which included transfer orders of
defective and expired goods between stores, warehouse, and vendor.
The thesis uses quantitative research method. The goals of the research were: to analyse
the logistics of defective and expired items from the central warehouse to the vendor; and
propose suggestions to improve defective and expired item return process. The author of
the thesis found solutions for the research questions, proposed in the beginning of the
thesis.
The analysis revealed that there were 706 return documents sent from store to warehouse
and 220 documents were picked from warehouse to return to vendor. The main returned
item categories were gifts, books, and stationery items. The main shortcoming in the
management process of defective and expired items was, that the goods were sent from
the shops to the warehouse too often and in small quantities. The author proposed in the
thesis to decrease of logistical interval and show in calculation, what would have been the
financial gain, if the proposition would have been applied already in 2023. The analysis
showed that there were products sent to warehouse, which could have been dealt with in
the stores. This includes defective or damaged products, that vendor does not want to
reclaim. To achieve cost effectiveness, the author made propositions to upgrade manuals
and increase cooperation between different parties of the supply chain. The research tasks
raised in the introduction were solved and answers for the research questions were foun