TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Integrating the New Brand into the After-service Process of Swecon AS
No full textKäesolevas lõputöös uuriti ja kirjeldati Merlo kui uue kaubamärgi tulekut ettevõttesse AS Swecon, mis tegeleb ehitusmasinate müügi ja järelteenindusega. Swecon AS-il puudus mitme brändi juhtimise kogemus, sest eelnevalt on ettevõte esindanud vaid ühte kaubamärki. Lõputöös selgitati välja Merlo tehase nõudeid, tingimusi ja mõju, mida edasimüüja peab suutma järgima klientide ees uue toote esindamisel.
Töö autor võttis oma uurimistöös vaatluse alla ettevõtte poolt uue esindatava kaubamärgina kasutusele võetava masina müügieelsel perioodil tehtud ja paratamatusena kaasas käiva kuluarvutuse, mis sisuliselt jääb edasimüüja kanda. Uurimistöö kätkes täiendavate investeeringutega seotud kulusid, mis on seotud tootevalmistaja poolt seatud protseduurireeglite ja erinevate nõuete järgimisega, mida peab edasimüüja müügieelselt järgima.
Lõputöös käsitleti uue kaubamärgi esindamisega lisanduvad tööülesanded ja nende jagunemise olemasolevate töötajate vahel. Töö autor andis edasi teiste ettevõtete kogemused uue toote juurutamisega seotud väljakutsetest ja sellele järgnevast kohandusmisprotsessist ning tavapäraseks tööprotsessiks muutumisest.
Töö käigus loodi Merlo laomasinatele ülevaatuse põhjad, mis on olulised abivahendid masinate kvaliteedi ja toimivuse tagamisel ning rutiini loomisel, et masin vaadatakse üle kord nädalas. Ülevaatuse lehe eesmärk on tagada, et masinad oleksid klientidele esitlemiseks valmis ja töökorras. Kuna äril on oluline kasumit teenida, siis koostati vastavad arvutused Merlo ning Volvo ülevaatuse kohta ning analüüsiti neid. Tuginedes uuringu tulemustele, tegi autor järeldused uue kaubamärgi integreerimise ja sellega seonduvate vajalike tegevuste kohta ning esitas Swecon AS’ile ettepanekuid Merlo brändi sujuvaks integreerimiseks järelteeninduse protsessi.This thesis investigated and described the arrival of Merlo as a new brand in the company AS Swecon, which deals with the sale and after-sales service of construction machinery. Swecon AS lacked the experience of managing multiple brands, as the company previously represented only one brand. In the thesis, the requirements, conditions, and effects of the Merlo factory were identified, which the distributor must be able to follow when representing the new product in front of the customers.
In the research, the author took into consideration the cost calculation made by the company in the pre-sale period of the machine introduced as a new representative brand, and which inevitably goes along with it, which essentially remains the responsibility of the dealer. The research contained costs related to additional investments related to compliance with procedural rules set by the product manufacturer and various requirements that the dealer must follow before the sale.
The thesis discussed the duties added to the representation of the new brand and their distribution among the existing employees. The author of the paper conveyed the experiences of other companies about the challenges associated with the introduction of a new product and the subsequent adaptation process and the transition to a normal work process.
During the work, inspection bases were created for Merlo warehouse machines, which are important aids in ensuring the quality and performance of the machines and creating a routine that the machine is inspected once a week. The purpose of the inspection sheet is to ensure that the machines are ready and in working order for presentation to customers. Since it is important for the business to make a profit, the corresponding calculations for the inspection of Merlo and Volvo were prepared and analyzed. Based on the results of the study, the author made conclusions about the integration of the new brand and the necessary activities related to it and presented proposals to Swecon AS for the smooth integration of the Merlo brand into the after-service process
Optimizing the Warehouse of City Motors AS Lasnamäe
No full textCity Motors AS on ametlik Renault, Dacia ja Nissani esindus Eestis ning lõputöö autor keskendus antud töös konkreetselt ettevõtte Lasnamäe esinduse lao optimeerimisele ning töö efektiivsuse tõstmisele.
Töö on jaotatud peatükkideks, kus esimeses osas antakse ülevaade ettevõttest ja laondusest üldiselt, seejärel vaadeldakse varuosade tellimist ettevõttes. Järgnevalt sõnastab autor töö eesmärgi, milleks on lao optimeerimine ning toob ära vastavad probleemid või kitsaskohad, millele edaspidi töö autor lahendusi hakkab otsima.
Analüüsides probleeme leiab autor, et mitmed probleemid on tegelikult omavahel seotud ning ühe probleemi lahendamine suudaks likvideerida ka teised. Viimases peatükis toob autor välja ettepanekud ning kirjeldab nende võimalikku elluviimist eelpool äratoodud probleemidele.
Olgu mainitud, et kuigi töö autor ise antud ettevõttes enam ei tööta, on ta siiski huvitatud ettepanekute esitamisest City Motors AS Lasnamäe esinduse järelteeninduse juhile ning vajadusel nende elluviimise realistlikkust edasi arutama.
Autori arvates on hetkel kõige suuremaks probleemiks lattu jäänud (nn „seisvate“) varuosade suur osakaal, mis võtavad enda alla nii laopinda kui ka hoiavad kinni ettevõtte raha, mis nende soetamiseks ja transpordiks kulutatud on. Lao toimivust saab hinnata väga lihtsalt näiteks selle näitaja alusel, kui palju on laos kinni nn „seisvat kaupa“ ehk varuosasid, millede ladustamisaeg on üle 1 aasta. Kriitiline piir on sealjuures 6 – 11 kuud, mille jooksul on kõige suurem tõenäosus, et varuosa jääb lattu veel mitu korda pikemaks ajaks seisma.
Mida suurem on ladu ning mida rohkem on seal kaupa, seda rohkem võib tekkida potentsiaalseid probleeme ehk arvestades City Motors AS Lasnamäe esinduse lao suurust, on probleemide tekkimine ühest küljest vältimatu, kuid õigel ajal neile jälile saades on võimalik suuremat võimalikku rahalist ning varalist kahju ettevõttele ennetada ja sealjuures ennetada taolisi probleeme ka tulevikus.City Motors AS is the official car dealership for Renault, Dacia and Nissan in Estonia and author of the thesis focused specifically on optimizing the warehouse and work efficiency of the company’s Lasnamäe branch.
Thesis is dividend into chapters, where the first part provides an overview of the company and storaging generally, then author observes the ordering of spare parts in the company. Next the author formulates the purpose of the work, which is to optimize the warehouse, and points out the corresponding problems or bottlenecks after which the author starts looking for solutions to these problems.
Analyzing the problems author finds that several problems are interrelated and solving one problem could also eliminate others. In the last chapter author outlines the suggestions and describes their possible implementation of the abovementioned problems.
It should be mentioned that although the author of the work no longer works in this company, he’s still interested in submitting suggestions to the after-sales manager of the City Motors AS Lasnamäe branch and if necessary, discuss further the realism of their implementation.
In the author’s opinion, the biggest problem at the moment is the large proportion of spare parts left in the warehouse (so-called „standing goods“), which take up both, the warehouse space and the company’s money spent on their acquisition and transportation. The performance of the warehouse can be evaluated very easily on the basis of this indicator, how much „standing goods“ (spare parts with a storage time of more than 1 year) are stuck there in the warehouse. The critical limit is 6 – 11 months, during which is the highest probability that the spare part will remain in the warehouse several times longer.
The bigger the warehouse and the more goods there are, the more problems can be found, so considering the size of the warehouse of the City Motors AS Lasnamäe branch, the occurrence of problems is inevitable on the one händ, but by tracking them in time, it is possible to prevent greater possible financial and property damage to the company and while also preventing such problems in the future
Urban Biodiversity and its Enhancement
No full textLõputöö keskendub elurikkuse säilitamise ja taastamise tähtsusele linnakeskkonnas ning Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest tulenevatele linnaökosüsteemi taastamise nõuetele. Eesti linnapiirkondade kasvav elanikkond ja linnastumine on toonud kaasa elupaikade kadumise ning liigirikkuse vähenemise. Linnastumisega kaasnevad ohud, nagu elupaikade killustumine, saaste ja linnasoojussaared, mõjutavad negatiivselt linnaökosüsteeme ning vähendavad nende elujõulisust. Samas pakuvad rohealad ja taastatud ökosüsteemid mitmeid olulisi teenuseid, sealhulgas õhu puhastamist, kliima reguleerimist ja elupaiku liikidele.
Linnades elurikkuse suurendamine toob kasu ka inimestele. Rohealad parandavad inimeste vaimset ja füüsilist tervist, vähendavad stressi ning soodustavad füüsilist aktiivsust. Rohealad on kasulikud ka majanduslikult, suurendades kinnisvara väärtust ja pakkudes turismivõimalusi. Linnade elurikkuse suurendamise strateegiad hõlmavad rohealade laiendamist, rohekoridoride loomist ning looduslahenduste rakendamist.
Euroopa Liidu looduse taastamise määrus nõuab linnaökosüsteemide säilimist ja taastamist, sätestades, et rohealade pindala ja linnapuude võrastiku liitus ei tohi väheneda võrreldes 2024. aastaga ja peab hakkama alates 2031. aastast suurenema. Eestis tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, et tagada määruse nõuetele vastavus ning suurendada linnaökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. Linnade elurikkuse suurendamine on oluline samm jätkusuutliku ja elamisväärse keskkonna loomisel.
Linnad peavad elurikkuse säilitamist ja taastamist tõhusalt edendama. Tallinna rohevõrgustiku arendamine, lilleniitude rajamine ja elurikka haljastuse kataloog annavad suuniseid loodussõbraliku linna kujundamiseks. Lisaks on linnaplaneerimises üha enam kasutusele võetud looduslikke lahendusi, nagu rohelised katused ja linnasisesed haljasalad, mis aitavad vähendada soojussaare efekti ja suurendada liikide mitmekesisust. Tallinna kogemus näitab, et roheliste alade ja elupaikade taastamine on võimalik ka kiiresti arenevas linnakeskkonnas, pakkudes kasu nii loodusele kui inimestele.This thesis focuses on the importance of maintaining and restoring biodiversity in urban environments. 61% of Estonia’s population resides in urban areas. As urban areas expand, they impact the surrounding natural landscapes, often leading to the loss of biodiversity. This growth threatens ecosystems by disrupting local flora and fauna. Historically, biodiversity conservation has focused on rural or wilderness areas, but the accelerating loss of species and ecosystems in cities highlights the need for urban conservation strategies.
Urbanization has been a leading cause of habitat loss, with new buildings and infrastructure replacing natural areas. The expansion of cities leads to fragmentation of habitats, making it difficult for species to move and thrive. Pollution from industrial waste, traffic, and sewage further exacerbates these challenges, affecting both water and air quality and disturbing ecosystems. Urban heat islands, resulting from the concentration of concrete and asphalt, also increase temperatures, making it difficult for many species to survive. Moreover, climate change has a significant impact on urban biodiversity, affecting species migration patterns, seasonal behaviours, and breeding cycles. Invasive species, often brought into urban areas by humans, pose additional threats by competing with native species for resources and spreading diseases.
Preserving biodiversity in urban areas is crucial for maintaining ecological balance. This involves protecting existing natural areas, conserving species, and restoring ecosystem functions. Even small green spaces, such as parks or street trees, provide essential ecological services like air purification, temperature regulation, and water management. Preserving these spaces ensures a balance in urban ecosystems, benefiting both nature and human populations. Restoration of urban ecosystems, including the rehabilitation of wetlands, forests, and riparian zones, can reverse some of the damage caused by urbanization. These efforts enhance resilience to climate change and provide opportunities for community engagement, fostering a stronger connection between people and nature.
The benefits of urban biodiversity include improved air quality, better mental and physical health, and enhanced social cohesion. Green spaces in cities contribute to reducing stress, improving cardiovascular health, and encouraging physical activity. Urban biodiversity also plays a crucial role in regulating local climates, reducing the urban heat island effect, and preventing flooding by absorbing rainwater. It supports local food systems by providing habitats for pollinators, like bees and butterflies, which are essential for agriculture. Moreover, biodiversity can stimulate the economy by increasing property values and attracting tourism.
The European Union has developed nature restoration regulations that require member states to enhance and protect urban ecosystems. This includes protecting and enhancing green spaces, increasing the density of urban tree canopies, and ensuring that urban areas contribute positively to biodiversity. Starting from 2031, cities must demonstrate measurable improvements in their urban biodiversity, including the expansion of green spaces and the integration of nature-based solutions into urban development. These regulations set specific targets for the increase of green spaces and tree canopy coverage in cities, with mandatory assessments every six years to ensure progress.
Urban areas present unique opportunities for boosting biodiversity through thoughtful planning and design. Key strategies for enhancing urban biodiversity include expanding green areas, restoring natural habitats, and creating biodiversity-friendly infrastructures, such as green roofs and wildlife corridors. Cities can benefit from integrating these strategies into urban planning, contributing to better air and water quality, reducing pollution, and improving climate resilience.
Tallinn, recognized as the European Green Capital in 2023, is actively working to improve its environmental practices, focusing on preserving and restoring urban biodiversity. The city's initiatives include improving the quality of green spaces, developing green corridors, and increasing urban forests. There is also a strong emphasis on involving citizens and organizations in environmental projects and increasing public awareness of nature conservation. The city aims to incorporate nature-based solutions into urban development, such as the use of permeable surfaces, green roofs, and wildlife corridors to create more cohesive and connected green networks. These efforts contribute to enhancing biodiversity and mitigating the negative impacts of climate change.
The restoration and preservation of urban biodiversity are essential for maintaining ecological balance and improving the quality of life in cities. Through the implementation of nature-based solutions, such as expanding green spaces and restoring natural habitats, cities can become more resilient to climate change and support a diverse range of species. The EU’s Nature Restoration Regulation provides a clear framework for urban biodiversity conservation, encouraging cities to adopt sustainable practices. By embracing these strategies, cities can enhance their ecological health, contribute to global biodiversity goals, and offer a better environment for future generations
Making Aftersales Service Paperless at Inchcape Motors Estonia OÜ
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli luua raamistik järelteeninduse paberivabaks muutmiseks Inchcape Motors Estonia OÜ Jaguar Land Roveri järelteeninduses. Lisaks muule tuli ka keskenduda äri jätkusuutlikkuse põhisuundadele: võtmemõõdikute parendamine, töötajate rahulolu kasv, rohe-eesmärkide saavutamine ja kliendikesksus. Eelnimetatud aspektide hindamiseks teostas autor digitaliseerimise projekti kuluanalüüsi ning hindas, millise perioodi jooksul toob investeering tulu. Töö autor viis töökojas läbi ka küsitluse, kus uuris ettevõtte töötajate valmisolekut digitaliseerimiseks. Antud lõputöös hinnati ka digitaliseerimise süsinikujalajälge, mis on väiksem kui paberi kasutamisel.
Autor hindas erinevaid tarkvaralahendusi ning koostas valitud tarkvarale ka juhendi, mille abil töötajad saavad esmase koolituse, kuidas antud tarkvara kasutada. Nii on igal töötajal võimalus juhendi juurde tagasi minna ja vaadata üle punktid, mis veel selgusetud on.
Lõputöö käigus läbiviidud küsitluses selgus, et töötajad on igati töökoja digitaliseerimise poolt. Küsitluses toodi välja ka huvitavaid tähelepanekuid digitaliseerimise osas, kuid oluline on, et inimesed on teadlikud digitaliseerimise kasulikkusest.
Analüüsides digitaliseerimisega kaasnevaid majanduslikke tegureid leidis autor, et projekt tasub end ära kolme kuuga, kui loobuda paberi kasutamisest täielikult. Lisaks eelnevale aitab digitaliseerimine täita ka ettevõtte rohe-eesmärke, mis on täna üha enam olulised. Digitaliseerimise läbi ollakse vastutustundlikud looduse suhtes. Lisaks looduse säästmisele muutub ka töötajate töövoog sujuvamaks ning vähendatakse ebaefektiivset tööaega. Autoril tekkis lõputöö käigus veel ideid, kuidas järelteeninduse digitaliseerimist edasi arendada.
Töö lõppfaasis võeti töökojas tahvelarvutid päriselt kasutusele ning esimesed kogemused programmiga on olemas. Ilmnes ka mõningaid tagasilööke, kuid tänaseks on need lahendatud ja ka tagasiside on olnud väga positiivne. Tehnikud saavad ise sõidukite hooldusajalugu vaadata ja pääsevad ligi tehasejuhenditele ning neid ei pea enam välja printima. Seeläbi ollakse vastutustundlikud ning hoitakse loodust.The aim of this thesis was to create framework for making the Jaguar Land Rover aftersales department of Inchcape Estonia digital. Taking everything into consideration, the sustainability views of businesses, such as upgrading the key factors, growth of employee satisfaction, achieving environmental goals and customer focus had to be issued. To evaluate the forementioned aspects author conducted a cost analysis for the digitalization project and assessed its payback time. Furthermore, author conducted and carried out a survey in the workshop to explore the employees’ preparedness regarding the digitalization project. Moreover, size of the carbon footprint for this project was judged and proven to be smaller than before.
In addition, author of this thesis evaluated divergent software solutions and developed a document of user instructions to chosen one which can be used in the main training of the employees. This creates an opportunity for each employee to turn back to the guide in case of anything that has remained unclear.
The results of the conducted survey showed that all the employees were in favour of digitalizing the workshop. Although numerous interesting remarks were made in the responses, the major take from the survey is that personnel appreciates the digital change and prefers it to paperwork.
While analysing the economic factors regarding the digitalization project author learnt that if the aftersales department would become utterly paper free, it will be beneficial in three months. Furthermore, digital transformation will help the entrepreneurship achieve its environmental goals which are increasingly important in today’s developing society. Through this project the business will be more considering to the nature. In addition, it ensures smoother flow of work and decreases ineffective operating time. Author also apprehended more ideas to develop the digitalization of the aftersales department even further.
In the final phase of the project tablets were put into practise and the business has its first experience with the programmes. Although some setbacks appeared, they have been solved today and feedback for the program has been thoroughly positive. Technicians are able to check the maintenance history and manuals themselves. Therefore, the need of printing out these documents disappears, thereby reducing the company’s ecological impact
The Relationships Between Organizational Culture and Intentsion to Leave in the Example of a Manufacturing Company
No full textVarasemalt on organisatsioonides peetud põhiliseks töötaja motivaatoriks palka, praegusel ajal see nii enam pole. Inimene vajab tunnustust, rahuolu ning teadmist, et teda organisatsioonis väärtustatakse. Tugev organisatsioonikultuur on uute töötajate meelitamiseks ning olemasolevate töötajate hoidmiseks parim vahend. Kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste hoiakutele ja käitumisele organisatsioonis. Samuti töötajate lahkumiskavatsus on teatud määral seotud organisatsiooniga. Tugev kultuur vähendab töötajate läbipõlemist ja see omakorda ka mõjutab nende lahkumiskavatsusi organisatsioonist.
Empriiline uuring viidi läbi tootmisettevõttes, kus tootmistöötajate tööjõuvoolavus on kõrge. Pidev töötajate vahetumine on organisatsioonile kulukas ning võib vähendada ettevõtte tootlikust. Selleks, et tööjõu voolavust vähendada, on ettevõttel oluline välja selgitada töötajate lahkumiskavatsus.
Empiirilise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada seosed organisatsioonikultuuri ja töötajate lahkumise kavatsuse vahel tootmisettevõttes, et leida võimalusi organisatsioonikultuuri tugevdamiseks ja töölt lahkumise kavatsuse ennetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetilistele allikatele tuginedes raamistik, milles kirjeldati organisatsioonikultuuri ja selle tüüpe ning anti ülevaate tööjõu voolavuse ja lahkumiskavatsuse teoreetilistest aspektidest ja põhjustest ning selle seosest organisatsioonikultuuriga.
Empiirilist uuringut viidi läbi kasutati kvantitatiivset lähenemisviisi. Uuringustrateegiaks oli mõõtmis-ehk ülevaateuurimus (survey). Uuringu läbiviimisel kasutati andmete kogumiseks ankeetküsitlust, mis koosnes kahest teemablokist. Esimeses teemablokis tuli vastata 20 väitele, kus hinnati hetkelist organisatsioonikultuuri võttes aluseks Kim Cameron Robert Quinn teooria. Teises osas tuli töötajal hinnata enda lahkumiskavatsuse soovi viie punkti skaalal. Uuringu valimiks oli ettekavatsetud valim, mille moodustasid 200 tootmistöötajat, kellest kokku vastasid 74, mis tegi vastamisprotsendiks 37%.
Andmete analüüsimiseks kasutati andmetöötlusprogrammi MS Excel. Saadud andmetega arvutati keskväärtust, standardhälvet ning tunnuste vaheliste seoste uurimiseks kasutati korrelatsioonianalüüsi.
Uuringutulemuste analüüsi põhjal selgus, et organisatsioonikultuuri tajutavaim kultuur oli adhokraatia kultuur, mida iseloomustab loovus, aktiivsus ja ettevõtlikus. Tulemustest selgus ka mõnevõrra erinev taju meeste ja noorima vanusegrupi lõikes, kus tajuti enim turukultuuri, mida iseloomustab tulemuste ja kasumlikkuse saavutamise tähtsus. Lahkumiskavatsuse analüüsist selgus, et uuringu läbiviimisel oli ettevõttes lahkumiskavatsus pigem madal. Soovi organisatsioonis tööd jätkata hinnati kõrgeks. Põhiliseks lahkumiskavatsuse põhjusteks oli elukoha vahetus ning parema töötasu leidmine. Organisatsioonikultuuriga seonduvaid põhjuseid oli uuringu läbiviimise ajal vähe. Korrelatsioonianalüüsist selgus, et organisatsioonikultuuri tüüpide ja töölt lahkumise seos oli väga nõrk või pea olematu. Ainuke tugev seos oli adhokraatia kultuuri ning lahkumiskavatsuse vahel, mis näitab et tugeva kultuuri tõusmisel lahkumiskavatsus väheneb.
Selleks, et lahkumiskavatsus organisatsioonis jääks madalale tasemele, on autor teinud ettepaneku organisatsioonikultuuri parendamiseks tugevdada organisatsioonis klannikultuuri. Klannikultuuri tugevdamiseks on oluline kaasata tootmistöötajaid rohkem igapäeva tähtsatesse otsustesse. Selle saavutamiseks peaksid juhid erinevate kanalite kaudu kutsuma töötajaid tegema ettepanekuid ning esitlema erinevaid vaatenurki. Kui inimesed tunnevad end organisatsioonis väärtustatuna ja hinnatuna, suureneb tööga rahulolu, mis toob kaasa positiivsemad töötajad ning produktiivsema tööjõu. Samuti selleks et tugevdada meeskonda, soovitab autor teha organisatsioonis rohkem ühisüritusi just nende meeskondade vahel, mis töötavad kõige tihedamalt koos. Kui töötajad tunnevad end rohkem seotuna oma meeskonnaga, teevad nad paremini koostööd. See suurendab tootlikust ning kuuluvustunnet, ,mis vähendab nende kavatsust organisatsioonist lahkuda.
Teooriast lähtudes on organisatsioonikultuuri ning töölt lahkumise kavatsuse seos tugev. Seda hetkel aga ei kinnitanud lõputöö uuring, mille tulemused uuritava tootmisettevõtte puhul ei toeta teoreetilist osa. Lõputööle eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesandeid said täidetud.The topic of this thesis is „The relationships between organizational culture and intentsion to leave in the example of a manufacturing company“. The thesis consists of three chapters in 49 pages and includes 3 tables and 6 figures.
In the past, salary was considered the main employee motivator in organizations, but nowadays it is no longer the case. A person needs recognition, peace of mind and the knowledge that they are valued in the organization. A strong organizational culture is the best tool for attracting new employees and keeping existing employees. Culture has a significant impact on people's attitudes and behavior in an organization. Also, employees' intention to leave is related to the organization to some extent. A strong culture reduces employee burnout and this in turn affects their intentions to leave the organization.
The empirical study was conducted in a manufacturing company where the labor turnover of production workers is high. Constant turnover of employees is costly for the organization and can reduce the company's productivity. In order to reduce labor turnover, it is important for the company to find out the intention of employees to leave.
The aim of the empirical study was to find out the relationship between organizational culture and the intention to leave in a manufacturing company, in order to find ways to strengthen the organizational culture and prevent the intention to leave.
To achieve the goal of the thesis, the following tasks have been set:
• describe organizational culture and its types based on theoretical sources;
• give an overview of the theoretical aspects and reasons of labor turnover and the relationship between the intention to leave the job and the organizational culture;
• prepare a empirical research methodology;
• map the organizational culture and the intention to leave the job in the production company;
• find out and analyze the relationship between the organizational culture and the intention to leave the job;
• draw conclusions and present proposals for strengthening the organizational culture and preventing the intention to leave.
The empirical study was conducted using a quantitative approach. The research strategy was a survey. In conducting the study, a questionnaire consisting of two topic blocks was used to collect data. In the first topic block, 20 statements had to be answered, in which the current organizational culture was evaluated based on Kim Cameron and Robert Quinn's theory. In the second part, the employee had to rate their desire to leave on a five-point scale. The sample of the study was a purposive sample consisting of 200 production workers, of which a total of 74 responded, making the response rate 37%.
The results of the analysis revealed that the most perceived organizational culture was the culture of adhocracy, which is characterized by creativity, activity and entrepreneurship. The results also revealed a somewhat different perception among men and the youngest age group, where market culture was most perceived, which is characterized by the importance of achieving results and profitability.
The analysis of the intention to leave revealed that the intention to leave the company was rather low when the survey was conducted. The desire to continue working in the organization was rated high. The main reasons for the intention to leave were a change of residence and finding a better salary. Correlation analysis revealed that the relationship between the types of organizational culture and leaving the job was very weak or almost non-existent. The only strong relationship was between the culture of adhocracy and the intention to leave, which shows that when a strong culture increases, the intention to leave decreases.
In order for the intention to leave the organization to remain at a low level, the author has proposed to strengthen the clan culture in the organization in order to improve the organizational culture. In order to strengthen the clan culture, it is important to involve production workers more in the important day-to-day decisions. To achieve this, managers should invite employees to make suggestions and present different perspectives through various channels. When people feel valued and appreciated in the organization, job satisfaction increases, which leads to more positive employees and a more productive work environment. Also, in order to strengthen the team, the author recommends holding more joint events in the organization between those teams that work most closely together. When employees feel more connected to their team, they collaborate better. This increases productivity and a sense of belonging, which reduces their intention to leave the organization. Based on theory, the relationship between organizational culture and intention to leave is strong. At the moment, however, this was not confirmed by the research of the thesis, the results of which in the case of the researched production company do not support the theoretical part. The research tasks set as goals for the thesis were fulfilled
The Development and Optimization of Business Processes in a Manufacturing Company
No full textKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule.
Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale.
Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu.
Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud.
Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks:
1. Uuendada ametijuhendeid.
2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest).
3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest.
4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks.
5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile.
6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega.
7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks.
8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks.
9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide
markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis.
10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust.
11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele.
12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks.
Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.The topic of the thesis is The Development and Optimization of Business Processes in a Manufacturing Company. A survey conducted in 2021 by the Ministry of Economic Affairs and Communications among Estonian entrepreneurs showed that 80% of respondents had been involved in process development over the past three years. This indicates that a significant number of companies consider increasing productivity and creating added value important and understand that strategic planning and continuous developing of existing business processes are crucial for the overall development and growth of the company. However, it has been revealed that many entrepreneurs still lack faith in the positive impact of long-term planning on the company’s development, or they lack the necessary knowledge and capability for it.
The subject of the thesis is a manufacturing company, that specializes in sheet metal processing. The thesis addresses a critical issue arising from the necessity to optimize processes within the department experiencing the highest workload. Timely deliveries significantly impact order confirmations from customers, hence maintaining competitiveness necessitates optimal resource utilization.
The aim of the thesis is to map the company’s main manufacturing process (as-is), analyze it and propose improvement measures to reduce non-value-adding activities, consequently enhancing the efficiency of the manufacturing process.
The theoretical part of the thesis provides an overview of the principles of business process development in companies and is primarily aimed at the management level to illustrate how continuous process optimization and employee involvement have a positive effect on the company's development in the long term. In order to find the necessary sources for the preparation of the theoretical part, relevant articles, scientific journals, internet sources, books, scientific databases, as well as studies commissioned by the Estonian public sector and educational materials were used.
The empirical study of the thesis was conducted in three stages. During the study, data was collected through repeated workshops, workplace observations, and document analysis. The first stage involved qualitative analysis, resulting in the creation of as-is process model. In the second stage, quantitative analysis, stakeholder analysis, and root cause analysis were employed to identify weaknesses in the existing process. In the third stage, improvement measures were presented to the management, utilizing the principles of the LEAN methodology. Additionally, to-be process models were created. Performance metrics were developed to better evaluate the effectiveness of current processes and the potential impact of future improvement measures.
Based on the results and analysis of the research, the company's management was presented with the following proposals for optimizing the production process:
1. Update job descriptions.
2. Develop a standardized checklist for the sales department to gather customer order data.
3. Set priority level of tasks for employees based on the costs that are related to waiting.
4. Create checklists for transferring information to subsequent processes.
5. Include additional quality control during material reception at the warehouse.
6. Prepare an illustrated manual for operators outlining quality control requirements.
7. Establish clear requirements and instructions for completing the Non-Conformity Registry.
8. Restructure and make the Non-Conformity Registry more user-friendly.
9. Implement a material marking system, using red and white colors for distinguishing material
types.
10. Establish an explicit storage location system, involving changes in material movement
processes. Optimizing this process reduces material search time, thereby enhancing
equipment efficiency.
11. Ensure operators have access to the company's information exchange channels.
12. Create a clear guide for reporting outages in the GlobalReader software.
The author of the thesis considers the thesis's objective fulfilled. Due to the scope and timeframe of this work, implementing the proposed corrective measures, along with result analysis, are not part of this thesis but present opportunities for further development
Foam Glass Gravel Manufacturing and Marketing
No full textLõputöö esimeseks eesmärgiks oli anda ülevaade tootmistehnoloogilistest võimalustest, kirjeldada tootmisprotsessi ja anda ülevaade valmistoodangu omadustest ja kasutusviisidest, kuna vastavat temaatikat on vähe uuritud.
Lõputöö esimene osa algab klaasvahtkillustiku tootmisest Eestis, milles on lühidalt kirjas ettevõttest ja kus objektidel kasutatakse klaasvahtkillustikku. Järgmisena on toodud välja klaasvahtkillustiku omadused ja kasutusvõimalused, milles leiab olulised tehnilised näitajad tabelina. Lisaks, kuidas klaasi jäätmetest klaasvahtkillustik valmib ning pikemalt on kirjutatud materjali igast olulisest omadusest. Lühidalt on kirjas klaasvahtkillustiku mitmed erinevad kasutuskohad ehituses. Peatükis keskkonnamõjud ja säästlikkus on mainitud klaasvahtkillustiku mõju keskkonnale, säästlikku lähenemist, ringlusse võtmist ja taaskasutamist. Peatükis logistika- transport ja efektiivsus on töö autor maininud efektiivsust mõjutavaid tegureid, transpordivahendite paremat kasutamist ja materjali käitlemist. Tulevikuväljavaadetes on näidatud, et klaasvahtkillustikul on potentsiaali ehitus ja energiasektoris alternatiivina teistele materjalidele isolatsioonimaterjalina ja aidates kaasa hooneenergia tõhususele. Klaasvahtkillustiku tehniliste omaduste peatükk toob välja mehaanilised, soojusisolatsiooni ja keemilised omadused. Teine pool peatükist klaasvahtkillustiku arengusuunad on välja toodud materjali omaduste edasised uuringud ja kasutusvaldkondade laiendamine, multifunktsionaalsete materjalide loomine, digitaalsed simulatsioonid ja tehisintellekt. Viimane peatükk eelised ja kvaliteet tõstab esile materjali omadused ja nende kasutamise tõhususe ja mainib standardit, mis rahuldab määratud või eeldatavaid vajadusi. Tootmise ja tehnoloogia osa koos eelnevate peatükkidega tõestab, et klaasvahtkillustik on vägagi keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik ja leiab tulevikuperspektiivi ehitusmaterjalina.
Lõputöö teiseks eesmärgiks oli luua lõputöö koostamise käigus kogutavale teabele tuginedes turundusmaterjalid, mille abil oleks tootjal võimalik tõsta turu teadlikkust klaasvahtkillustiku kasutamisest ja eelistest ja mis võimaldaks hakata müüma toodangut rohkem ka koduturul.
Töö teises osas on kirjas turundamisest üldiselt materjali arvesse võttes. Peale turundamise põhiolemuse leiab sealt ka turundusplaani koostamise, SWOT analüüsi ja ka klaasvahtkillustiku reklaamimise võimalused. Turundusmaterjalide peatükis on kirjeldatud erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid, mille kaudu on hea klaasvahtkillustikku levitada. Lõputöö autori poolt loodud kolm turundusmaterjali on strateegiliselt jaotunud kolme erinevasse suurusesse. Flaier on väikseks turundusmaterjaliks, mida jagada käest kätte või iseseisvalt kaasa võtta, poster on keskmiseks turundusmaterjaliks messiboksis kohapeal põgusamaks tutvumiseks ja messiboks ise on suureks turundusmaterjaliks, et hoida klaasvahtkillustikuga tutvujat seal võimalikul kaua, et ta jätaks huvitumisel oma kontaktandmed või siis sealt lahkudes aitaks levitada infot uudismaterjalist klaasvahtkillustikust.
Lõputöö esimene eesmärk sai täidetud. Klaasvahtkillustikku sobib Eestis kasutamiseks ja selle kvaliteedi kontroll tõendab selle sobivust ja kasulikkust Eesti objektidel.
Lõputöö teine eesmärk sai täidetud. Tänu turundusmaterjalide väljatöötamisele peaks tõusma huvi ja vajadus klaasvahtkillustiku järele. Ettepanekuks toon välja, et turundusmaterjale saab täiendada ja vajadusel luua uusi lisaks, et tõsta ettevõtte väärtust esile ja veenda kliente rohkem tootest.Foam Glass Gravel Manufacturing and Marketing thesis first goal was to give overview about manufacturing opportunities, describe manufacturing process and show end product properties and uses because this corresponding topic has been little studied.
Thesis first part begins with foam glass gravel manufacturing in Estonia where is shortly mentioned about company that makes foam glass gravel and where is it used as a material.
Next is mentioned foam glass gravel properties and possibilities of use in which can find table with important technical indicators. In addition, how foam glass gravel is made from glass waste and each important property of the material is written in more detail. In short, several different uses of foam glass gravel in construction are listed. In the environmental impact and sustainability chapter, the impact of foam glass gravel on the environment, sustainable approach, recycling and reuse are mentioned. In the chapter logistics, transport and efficiency, the author of the work has mentioned factors affecting efficiency, better use of transport means and material handling. In the future outlook, it has been shown that foam glass gravel has potential in the construction and energy sectors as an alternative to other materials as an insulation material and contributing to building energy efficiency. The chapter on the technical properties of foam glass gravel outlines the mechanical, thermal insulation and chemical properties. The second half of the chapter on the directions of the development of foam glass gravel presents further studies of the properties of the material and the expansion of the areas of use, the creation of multifunctional materials, digital simulations and artificial intelligence. The final chapter, benefits and quality, highlights material properties and the effectiveness of their use, and mentions a standard that meets specified or anticipated needs. The production and technology part, together with the previous chapters, proves that foam glass gravel is very environmentally friendly and sustainable and finds a future perspective as a building material.
The second goal of the thesis was to create marketing materials based on the information collected during the preparation of the thesis, with the help of which the manufacturer would be able to raise market awareness of the use and advantages of foamed glass, and which would allow to start selling more of the product on the domestic market as well.
The second part of the work is written about marketing in general, taking into account the material. Apart from the basic nature of marketing, there are also opportunities for creating a marketing plan, SWOT analysis and advertising of foam glass gravel. The Marketing Materials chapter describes the various social media channels that are good for distributing foam glass gravel. The three marketing materials created by the author of the thesis are strategically divided into three different sizes. A flyer is a small marketing material that can be handed out or taken on its own, a poster is a medium marketing material for a brief on-the-spot visit at the fair booth, and the fair booth itself is a large marketing material to keep the person familiar with the foam glass gravel there as long as possible, so that they leave their contact details if they are interested, or help spread the information about foam glass gravel when they leave.
The first objective of the thesis was fulfilled. Foam glass gravel is suitable for use in Estonia, and its quality control proves its suitability and usefulness for Estonian objects.
The second goal of the thesis was fulfilled. Thanks to the development of marketing materials, the interest and need for foam glass gravel should increase. As a suggestion, I point out that marketing materials can be supplemented and, if necessary, new additions can be created in order to highlight the value of the company and convince customers more about the product
Teachers Awareness and Intervention Strategies in Students Bullying Behaviors
No full textLõputöö teema on "Õpetajate teadlikkus ja sekkumisviisid õpilastevahelistesse kiusamiskäitumistesse". Töö koosneb 45 leheküljest, selle hulgas on lisad. Lõputöös on kasutatud 45 erinevat allikat, millest 10 on võõrkeelsed.
Kiusamine koolis on pidev probleem ja ei ole kadunud. Iga inimene on erinev ja erinevate kogemustega, mistõttu on võimatu kiusamist ära hoida. Kiusamist on erinevat tüüpi, milleks on füüsiline, verbaalne ja varjatud. Varjatud kiusamist on õpetajal raske märgata, füüsiline ja verbaalne kiusamine on märgatavamad. Nii kiusaja kui ohver peavad saama vajalikku abi, kumbagi ei tohiks teisega võrreldes üle tähtsustada.
Lõputöö eesmärk on välja selgitada kooliõpetaja teadlikkus ja sekkumisviisid õpilastevahelistesse kiusamiskäitumistesse.
Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded:
• Koostada teoreetiline ülevaade kiusamisest ja selle tagajärgedest.
• Selgitada välja õpetaja teadmised kiusamiskäitumisest koolis ja sellele reageerimise
võimalused.
• Selgitada ja analüüsida kiusamiskäitumise peamised põhjused koolikeskkonnas.
• Selgitada ja analüüsida probleemi ennetamiseks ja vältimiseks vajalikke meetodeid.
Käesolevas lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Kolm kiusamisolukorraga kokku puutuvat kirjeldust ja kuus küsimust olid koostatud, mida tuli oma võimetest lähtuvalt lahendada. Kirjeldused ja küsimused saadeti õpetajatele enne vestlust, et nad saaksid nendega tutvuda, sest kiusamisolukorra lahendamine nõuab aega ja pühendumist.
Uuringust selgus, et õpetajate teadlikkus kiusamisest on erinev, kuna osa õpetajaid sõltuvad väga palju oma koolis järgivatest programmidest ja enamik pöördub kohe abi saamiseks spetsialistide poole. Teised õpetajad, kelle koolid ei kuulu mõnda programmi, on võtnud initsiatiivi end sel teemal harida ja nad püüavad olukordi lahendada esialgselt ise, kaasates spetsialitse. Kõige tavalisem sekkumisviis kiusamiskäitumisse on vestlemine. Vestluse ajal kasutatakse peegeldamist ja kordamist, et olukorrast võimalikult täpselt aru saada. Õpetajad tunnevad, et nad sooviksid saada täiendavat koolitust kiusamisolukordade lahendamise kohta, et nad saaksid neid ennetada ja lahendada enne olukordade eskaleerumist. See teema on aktuaalne tänaseni ja vajab pidevat tähelepanu, sest noorte vaimse tervise probleemid süvenevad endiselt.The topic of the final paper is „Teachers awareness and intervention strategies in students bullying behaviors“. The final paper consists of 45 pages including extras. The thesis is written using 42 sources of which 10 are in a foreign language.
Bullying in school is a timely issue and has not vanished. Every person is different and has their own distinct experiences, which is why it is impossible to prevent bullying. There are various types of bullying such as physical, verbal and covert. It is difficult for a teacher to notice covert bullying whereas physical and verbal bullying are more noticeable. Both the bully and the victim must recieve the help they need, neither of them should be overemphasized compared to the other.
The aim of the final paper is to figure out teachers awareness and intervention strategies with the bullying behaviours between pupils.
The following research tasks have been set to reach the goal:
• Give a theoretical overview of bullying and its consequences.
• Figure out teachers knowledge on bullying behaviours and its intervention strategies.
• Figure out the primary causes of bullying behaviours in the school environment.
• Clarify the methods to prevent and avoid the problem.
A qualitative research method was used in this thesis. Three bullying situation descriptions and six questions related to bullying were prepared for the teachers, which they had to solve based on their abilities. The descriptions and the questions were sent to the teachers before the interview so they could become aquainted with them because solving a bullying situation requires time and commitment.
The research found that teachers awareness on bullying differs due to the fact that some teachers depend a lot on the programs that are being followed in their schools and most immediately turn to specialists for help. Other theachers, whose schools are not part of a program, have taken the intiative to educate themselves on this topic and they attempt to initially solve the situtations themsleves by involving specialists. The most common intervention to bullying behaviour is conversation. Reformulations and replications will be used over the duration of the conversation to get the most accurate understanding of the situation. Teachers feel that they would like to recieve additional training on bullying situations so that they can prevent them from occuring and solve them before the situations escalate. This topic is relevant to this day and needs constant attention because youths mental health problems are still worsening
The use of rental cars in logistics SME-s compared to owned car fleet in the context of economic sustainability
No full textKäesoleva uurimistöö prioriteediks oli uurida, et mis meetodeid peavad transpordi ja logistika VKE-d rakendama enda autopargi suhtes, et vähendada keskkonna jalajälge ja paisata vähem CO2 keskkonda, mis on sätestatud Euroopa Liidu erinevatele keskkonna ja kliimaalaste direktiivide tõttu.
Andmete kogumiseks filtreeris autor ERAA liikmete nimekirjast välja väike ja keskmise suurusega ettevõtted ning seejärel saatis ettevõtetele välja küsimustikud. Küsitluste vastuste põhjal oli võimalik moodustada nö. „keskmine“ ettevõte, mis iseloomustaks hetkel majanduskeskkonnas opereerivaid transpordi ja logistika VKE-sid (0-stsenaarium).
Pärast vastuste saamist otsustas autor võtta küsimustikule vastanud ettevõtete hulgas 10-ettevõtte majandusaasta aruannetest vajalikud arvud, millega arvutada välja suhtarvud ning näidata ära viimase 3 aasta muutuste trend omatud autopargi suhtes.
Edasi töötati välja uued renditeenuste stsenaariumid nii hübriid autopargi omamisele (1-stsenaarium) ja ka täielikult renditud autopargi omamisele (2-stsenaarium), et arvutada välja finantstulemuste erinevused ja suhtarvude muutused.
Rentautode osalise ehk hübriidvormis kasutuselevõtuga (1-stsenaarium) oleks tõusnud ettevõtete suutlikkus teenindada ära oma laenud, eesmärgipärasemalt kasutatud ära oma varasid tegevustulemuste loomisel, iga ettevõtte varasse investeeritud euro oleks toonud kõrgemat kasumit ja üleüldiselt oleks ettevõtte finantsseis paranenud. Rentautode osalise ehk hübriidvormis kasutuselevõtuga (1-stsenaarium) kaasnenud negatiivsed mõjud oleks olnud käibevara mittetõhus kasutamine ja ettevõtja varade finantseerimine suures osas võõrkapitalist.
Täielikult renditud autopargi kasutuselevõtuga (2-stsenaarium) oleks veelgi enam tõusnud ettevõtete suutlikkus teenindada ära oma laenud võrreldes 1- stsenaariumiga, veelgi enam oleks eesmärgipärasemalt kasutatud ära oma varasid võrreldes 1- stsenaariumiga tegevustulemuste loomisel, iga ettevõtte varasse investeeritud euro oleks toonud veelgi kõrgemat kasumit võrreldes 1- stsenaariumiga ja üleüldiselt oleks ettevõtte finantsseis veelgi paranenud võrreldes 1- stsenaariumiga. Täielikult renditud autopargi kasutuselevõtuga (2-stsenaarium) kaasnenud negatiivsed mõjud oleks olnud käibevara mittetõhus edasikasutamise jätkumine ja suurem tõus ning veelgi suurem võõrkapitalist ettevõtja varade finantseerimine.
Uuringust tulenevate järelduste ja kogutud informatsiooni põhjal teeb autor ühe ettepaneku, kuidas transpordi ja logistika VKE-d võiksid rentautod kasutusele võtta. Ettepanek hõlmab hübriidvormis autopargi rakendamist ehk rentautode osalist kasutamist. Rentautode osalise kasutamise rakendamine võimaldab ettevõtetel parandada oma finantstulemusi ja näha positiivseid suhtarvude muutusi, samas hoides transformatsiooniga kaasnevad riskid tasakaalus. Autor soovitab täielikult renditud autoparki vältida, kuna transformatsiooniga kaasnevad riskid ületavad ettevõtte opereerimisest saadavat tulu ehk kasu.
Teravalt päevakorral oleva kliimapoliitika tõttu leiab autor, et hübriidvormis ehk rentautode osaline kasutamine aitab transpordi ja logistika VKE-del parandada majanduslikku kestlikkust ja samas hoida tasakaalus üleminekuga kaasnevad riskid tänapäeva kõrge euribori, Euroopa Liidu poolt sätestatud erinevate keskkonna ja kliimaalaste direktiivide ning täbara majandusolukorra tingimustes. Autor peab oluliseks, et antud teemat tuleks transpordi ja logistika VKE-del täiendavalt uurida, arvestades, et Euroopa Liidu kliimaseaduste kohaselt peavad EL-i riigid aastaks 2030 vähendama heitgaaside koguseid vähemalt 55%, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.This summary provides a comprehensive overview of a research study assessing: The use of rental cars in logistics SME-s compared to owned car fleet in the context of enonomic sustainability. This study is driven by the latest directives established by the European Union and development strategies in the short- and long-term planning horizon. This study aims to research what methods transportation and logistics SME-s have to apply to their fleet in order to reduce the environmental footprint and emit less CO2 into the environment, which is stipulated due to the various environmental and climate directives of the European Union.
The purpose of this thesis is to clarify whether the use of rental cars and rental car service in transportation and logistics SME-s reduces the costs of owning a car fleet, and to investigate whether the economic sustainability of the company is thereby improved.
Research questions include:
1. What is the financial impact of using rental cars?
2. How could rental cars be integrated into the company's operations?
3. What risks are involved in this transitsion?
To collect data, the author filtered out SME-s from the list of ERAA members, and then sent out questionnaires to the companies. Based on the answers to the surveys, it was possible to form so called „average“ company, which would characterize transportation and logistics SME-s currently operating in the economic environment (scenario 0). After receiving the answers, the author decided to take the necessary numbers from the annual reports of 10 companies amongst the companies that answered the questionnaire, with which to calculate the ratios and show the trend of potential changes in the last 3 years in relation to the owned car fleet.
Further, new rental service scenarious for both hybrid (partial introduction of rental cars) fleet ownership (scenario 1) and fully rented fleet ownership (scenario 2) were developed to calculate differences in financial performance and changes in ratios.
The study revealed, that with the partial or hybrid introduction of rental cars (scenario 1), the ability of companies to service their loans would have increased, their assets would have been used more purposefully in creating operational results, each euro invested in the company's assets would have brought a higher profit, and overall the company's financial position would have improved. The negative effects associated with the partial or hybrid introduction of rental cars (scenario 1) would have been the inefficient use of current assets and the financing of the company's assets largely from foreign capital.
With the introduction of a fully rented car fleet (scenario 2), the ability of companies to service their loans would have increased even more compared to scenario 1, their assets would have been used even more purposefully in creating operational results compared to scenario 1, each euro invested in the company's assets would have brought an even higher profit compared to scenario 1, and overall the company's financial position would have improved even more compared to scenario 1. The negative effects associated with the introduction of fully rented car fleet (scenario 2) would have been the continuation and higher increase in the inefficient use of current assets and even greater financing of the company's assets largely from foreign capital.
Based on the conclusions from the research and collected information, the author makes one proposal on how transportation and logistics SME-s could use rental cars. The proposal includes the implementation of a car fleet in hybrid form, i.e. partial use of rental cars. The implementation of partial use of rental cars allows companies to improve their financial results and see positive changes in ratios, while keeping the risks associated with the transformation in balance. The author recommends avoiding a fully rented car fleet, as the risks associated with the transformation exceed the income or benefits, that come from operating the company.
Due to the climate policy that is acutely on the agenda, the author believes, that the hybrid form, i.e. the partial use of rental cars, helps transportation and logistics SME-s to improve their economic sustainability. Whilst improving the economic sustainability of transportation and logistics SME-s, at the same time it helps to balance the risks associated with the transition in the conditions of today's high Euribor, various environmental and climate directives set by the European Union, and the overall poor economic situation. The author considers it important, that this topic should be further investigated by transportation and logistics SME-s, considering that according to the climate laws of the European Union, EU countries must reduce the amount of exhaust gases by at least 55% by 2030 in order to achieve climate neutrality by 2050
Development Opportunities of the Company DHL Logistics Estonia OÜ Tallinn-Tartu Transport Direction
No full textKäesolev lõputöö pealkirjaga „Ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ Tallinn-Tartu veosuuna
arendusvõimalused“ põhineb ettevõtte DHL Logistics OÜ Tallinn-Tartu veosuuna
arendusvõimaluste leidmisel. Hetkel on antud veoliin toimiv, kuid ettevõtte on märganud selle
ebaefektiivsust, veoliin arvatakse olema pigem kahjumlik, kui kasumlik. Uurimise eesmärgiks oli
leida Tallinn-Tartu veoliini efektiivistamise võimalused, milleks autor leidis: tagaluukveokite
vähendamine, hinnakirjade korrigeerimine ja vastavalt vajadusele muutmine. Panna tööle
püsiring poolhaagistega, et vähendada kulusid ja saastet.
Tulenevalt lõputöö eesmärgist püstitas autor järgmised uurimisülesanded:
1) kaardistada hetkeseis Tallinn-Tartu veoliinil ja leida võimalikud kitsaskohad;
2) hinnata võimalusi veoliini efektiivsemaks muutmiseks;
3) selgitada välja terminali loomise tasuvus;
4) kavandada parendusettepanekud, kuidas muuta veoliin efektiivsemaks.
Autor leidis lõputööd kirjutades, et Tallinn-Tartu veoliin ei ole nii kahjumlik, kui alguses arvati.
Antud veoliinile esitatud hinnapakkumistest ja tellimustest läks töösse 70%. Keskmine tellimuste
arv päevas on 16,1 ja keskmiseks hinnaks on 94,97 EUR. Seega, kuu aja lõikes, teenib Tallinn Tartu liin 30580,34 EUR. Samuti arutab autor teemal, kas Tartus asuvat ladu on mõttekas muuta
terminaliks. Saadud tulemustest järeldas autor, et tegemist ei ole hetkel hea mõttega. Ettevõte
on tegelenud oma ökoloogilise jalajälje parandamisega, lastes vedajatel välja vahetada oma
autopargis olevad DHL-I alla sõitvad masinad uutemate sõidukite vastu, mis saastavad
keskkonda vähem ja vastavd uutematele euro nõuetele. Autori ettepanekut muuta Tallinn-Tartu
veoliinil olevad autod kilomeetri tasu asemel päeva tasuks on juhtkond kaalunud ja võtnud seda
ettepanekut tõsiselt. Vedajatega on läbirääkimised peetud ja alates 2024 aasta algusest on
tehtud vastavad muudatused, lähiajal vaatab juhtkond saadadud tulemused üle ja otsustavad,
kas jätkata makstes päeva tasu või minna tagasi kilomeetri tasu peale. Arenguetapis on veel
ettevõtte siseselt töötajatele meelde tuletamine nende kohustustest, et vältida ajakulu, täites
teise osakonna tööülesandeid. Ettevõtte juhtkonnal on plaanis teha juuni kuus koosolek, kus
arutatakse lõputöö autori ettepanekuid lähemalt.
Käesolev lõputöö annab panuse DHL Logistics Estoni OÜ Tallinn-Tartu veoliini arendusse,
süvenedes põhjalikumalt statistilistesse andmetesse ja leides, kas ettevõtte juhatuse ja töötajate
poolt märgatud probleemid on nii tõsised, kui nad arvavad ning kas leitud probleeme saab
kuidagi lahendada. Töös leitud probleeme ja lahendusi on autor osaliselt ettevõtte juhatusele
tutvustanud. Lõputööd saab tulevikus edasi arendada, võttes arvesse uuemaid arvulisi näitajaid
ja vaadata, kas ettevõtte DHL Logistics Estonia OÜ juhtkond on autori poolt tehtud ettepanekuid
rakendud ning kas ja kuidas on välja toodud ettepanekud ettevõtte arengule kaasa aidanud.This thesis is based on exploring the development opportunities for the Tallinn-Tartu transport
route of the company DHL Logistics OÜ. Currently, this transportation line is operational, but the
company has noticed its inefficiency, meaning that the route is more loss-making than profitable.
The author of this work is familiar with the company's operations and is aware of the potential
issues that may arise in day-to-day work. The main problem addressed in this thesis is the
functioning but inefficient Tallinn-Tartu transport route. By inefficiency, the author means that
although this route is capable of generating revenue, the costs outweigh the earnings, leaving
the profit close to zero.
Currently, two rear-door trucks (morning and evening) are in use on this transportation route
on each working day, with additional vehicles from transport companies (semi-trailers, rear-door
trucks, vans) being added for larger cargo volumes, or loads are sold off. It is a complex
transportation route because one day may involve large volumes of cargo to be transported,
requiring the dispatcher to sell orders to other carriers, or there may be little cargo available,
necessitating reaching out to other transport companies. Therefore, there is currently no definite
overview of the daily transported cargo volume, and while striving to be profitable, the transport
loop remains unstable. The aim of the thesis is to identify development opportunities for the
Tallinn-Tartu transport route to make transportation more efficient.
Based on the thesis goal, the following research tasks have been set:
1) mapping the current situation on the Tallinn-Tartu transport route and identifying possible
bottlenecks;
2) evaluating opportunities to make the transport route more efficient;
3) determining the feasibility of establishing a terminal;
4) designing improvement proposals to make the transport route more efficient.
During the writing of the thesis, the author found that the Tallinn-Tartu transport route is not as
unprofitable as initially thought. 70% of the price quotes and orders submitted for this route
were taken into work. The average number of orders per day is 16.1, with an average price of
EUR 94,97. Therefore, over the course of a month, the Tallinn-Tartu route earns EUR 30580,34.
Additionally, the author discusses whether it would be feasible to convert the warehouse in Tartu
into a terminal. Based on the results obtained, the author concluded that this is not currently a
good idea. The company has been working on improving its ecological footprint by allowing
carriers to replace their DHL-owned vehicles with newer ones that emit less pollution and comply
with newer Euro requirements. The management has seriously considered the author's proposal
to change the payment method for vehicles on the Tallinn-Tartu route from a kilometer fee to a
daily fee. Negotiations have been held with carriers, and starting from the beginning of 2024,
37
the necessary changes have been made. In the near future, the management will review the
results and decide whether to continue with the daily fee or return to the kilometer fee. The
development stage also involves reminding the company's employees of their duties internally
to avoid wasting time by fulfilling tasks from another department. The management plans to
hold a meeting in June to discuss the author's proposals in more detail.
This thesis contributes to the development of the Tallinn-Tartu transport route of DHL Logistics
Estoni OÜ by delving deeper into statistical data and finding out whether the problems noticed
by the company's management and employees are as serious as they think and whether the
identified problems can be solved in any wa