TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Expectations of Different Generations for the Leader's Leadership Style on the Example of the Office Workers of AS Harju Elekter
No full textLõputöö eesmärk oli välja selgitada välja selgitada erinevate generatsioonide ootused juhi liidristiilile
ettevõttes AS Harju Elekter, et anda sisend juhtidele sobiva liidristiili kasutamiseks. Lõputöö
eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesanded. Autori hinnangul said uurimisülesanded täidetud
ning sellega saavutati lõputöö eesmärk.
Esimeses peatükis tõi autor välja beebibuumerite, X-, Y-, Z-generatsiooni sünniaastad ning kirjeldas
nende koos eksisteerimist organisatsioonis. Seejärel anti ülevaade generatsioonide seni teadaolevatest
ootustest töökorraldusele organisatsioonis, et neid hiljem võrrelda läbiviidud uuringu tulemustega.
Teises peatükis kirjeldati eestvedamise võimalusi ja selgitati nende kasulikkust organisatsioonile.
Eestvedamise raames analüüsiti nii klassikaliste kui kaasaegsete liidristiilide kasutamise võimalusi ja
sobivust erinevatesse olukordadesse. Samuti käsitleti erinevate liidristiilide kasutamise sobivust
erinevate generatsioonide eestvedamisel. Kolmandas peatükis koostati empiirilise uuringu metoodika
ja loodi sobiv küsimustik ettevõtte kontoritöötajatele ning valiti sobiv küsimustik ettevõtte osakonna
juhtidele. Metoodika peatükis kirjeldati mõlemat valimit ja nende kujunemist, määratleti
uuringustrateegia, andmekogumismeetod ning andmeanalüüsi meetodid.
Neljandas peatükis analüüsiti empiirilise uuringu tulemusi, millest selgus, et ettevõtte kõik nelja
generatsiooni esindajad peavad oluliseks juhi omaduseks usaldusväärsust. Töökorralduse poole pealt
peavad ettevõtte beebibuumerite kontoritöötajate esindajad kõige olulisemaks töö-ja eraelu tasakaalu
ning ettevõtte kindlat juhtimist. X-,Y, Z-generatsiooni esindajad aga tehtud töö eest väärilise tasu
saamist. Samuti selgus analüüsi käigus, et Northouse’i teooria põhjal eelistavad ettevõtte
beebibuumerite generatsiooni esindajad rohkem ülesannetele suunatud liidristiili ning teised kolm
nooremat generatsioon suhetele suunatud liidristiili.
Lisaks generatsioonide liidristiilide ootustele tehti kindlaks ettevõtte osakondade juhtide hinnang
enda liidristiilile. AS Harju Elekter osakondade kõik küsimustikule vastanud juhid hindasid enda
liidristiili suhtele orienteerituks. Kontoritöötajate liidristiilide ootuste ja osakondade juhtide
liidristiilide kasutamise võrdlemiseks tehti kindlaks ka osakondade töötajate käitumusliku liidristiili
eelistused. Selgus, et enamus osakondade kontoritöötajaid eelistas suhtele suhetele orienteeritud stiili
kasutamist. Erandiks aga tootmis osakonna kontoritöötajad, kes eelistasid, et nende juht kasutaks
ülesannetele suunatud liidristiili.
Analüüsi tulemusena leiti, et ettevõtte kontoritöötajate hinnangul kasutatakse nende juhtimiseks kõige
enam demokraatlikku, visioonilist ning ümberkujundavat liidristiili. Ümberkujundava liidristiili
asemel ootavad kõik nelja generatsiooni kontoritöötajate esindajad, et juhid kasutaksid coachingu
stiili. Arvestades teoreetilist raamistikku ja uuringu tulemusi tegi autor tööandjale viis ettepanekut.The aim of this study was to determine the expectations of different generations for the leader’s
leadership style in the company AS Harju Elekter, in order to provide input for leaders to use an
appropriate leadership style. Research tasks were set to achieve the goal of this study. In the author's
opinion, the research tasks were fulfilled, and thus, the goal of the study was achieved.
In the first chapter, the author outlined the birth years of the baby boomers, Generation X, Generation
Y, and Generation Z, describing their coexistence within the organization. Subsequently, an overview
of the generations' known expectations regarding organizational work arrangements was provided,
aiming to later compare them with the results of the conducted survey. The second chapter delved
into leadership possibilities, explaining their benefits for the organization. Within the leadership
context, an analysis was conducted on both classical and contemporary leadership styles, exploring
their applicability in various situations. Additionally, the suitability of different leadership styles for
leading various generations was discussed. In the third chapter, the methodology for the empirical
study was developed, including the creation of a suitable questionnaire for the company's office
employees and the selection of an appropriate questionnaire for the department's leaders. The
methodology chapter detailed both samples and their formation, defined the research strategy, data
collection methods, and data analysis methods.
In the fourth chapter, the results of the empirical study were analyzed, revealing that representatives
of all four generations within the company consider trustworthiness a crucial trait in a leader.
Concerning organizational work, the company's baby boomer office employees place the highest
importance on achieving a work-life balance and having clear leadership. Representatives of
Generation X, Y, and Z, on the other hand, emphasize receiving fair compensation for their work.
The analysis also showed, based on Northouse's theory, that the company's baby boomer generation
tends to prefer a task-oriented leadership style, while the other three younger generations lean towards
a relationship-oriented leadership style.
In addition to identifying the leadership style expectations of different generations, an assessment was
conducted regarding the leadership style of department heads at AS Harju Elekter. All responding
managers from the company's departments rated their leadership style as relationship-oriented. To
compare the leadership style preferences of office employees with the styles used by department
heads, the preferred behavioural leadership styles of department employees were also determined. It
was revealed that the majority of office employees in the departments preferred the use of a
relationship-oriented leadership style. An exception was found among the office employees in the
production department, who preferred their leader to employ a task-oriented leadership style.
As a result of the analysis, it was found that, according to the assessment of the company's office
employees, the leadership styles most commonly used for their management were democratic,
visionary, and transformational. Instead of the transformational leadership style, all representatives
of the four generations of office employees expected leaders to adopt a coaching style. Considering
the theoretical framework and the results of the study, the author made five recommendations for the
employer
The Ability of Local Governments to Cope with Droughts and Floods
No full textKliima soojenemisega muutuvad ilmastikumustrid, mis võivad tulevikus põhjustada sagedasemaid ja intensiivsemaid üleujutusi ning põudasid. Teatud Euroopa riigid kannatavad juba praegu intensiivsete üleujutuste ja põudade tõttu. Eesti on ajalooliselt kogenud mitmeid üleujutusi ja põudasid, kuid kliimasoojenemisega võivad need nähtused intensiivistuda ja hakata esinema sagedamini.
Eesmärgi saavutamiseks koostati sisuanalüüs, et saada ülevaade, mida antud ilmastikunähtused endast kujutavad, mis kahju tekitavad ning kuidas neid kahjusid leevendada, tuues näiteid mujalt Euroopast. Samuti viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud, kus uuriti omavalitsustelt, kuidas on plaanitud põudade ja üleujutuste kriisideks valmistumine, mida nad on teinud, et neid kahjusid leevendada, ning mida nad ootavad riigiasutustelt, et nendeks kriisideks paremini valmis olla. Riigiasutuselt uuriti, mis on nende kohustused antud olukordades ja mida soovitavad omavalitsustele, et nendeks kriisideks paremini valmis olla.
Lõputöö sissejuhatuses esitati probleemküsimus: kuidas kohalikud omavalitsused tagavad puhta joogivee kättesaadavuse üleujutuste ja põudade korral ning milliseid leevendusi nad kasutavad riskide vähendamiseks. Omavalitsustel on olemas kriisikomisjonid ja kriisiplaanid, millega tagatakse kriisiolukorras elutähtsad teenused. Elektrikatkestuste korral kasutatakse generaatoreid veevarustuse tagamiseks ning vajadusel korraldatakse joogivee transport elanikele, kriisikorral on tagatud vesi kerksuskeskustes. Kohalikud omavalitsused on integreerinud oma üld- ja detailplaneeringutesse looduslähedasi lahendusi üleujutuste leevendamiseks, pakkudes rohkem looduslähedasi lähenemisi, et kasutada pindmisi äravoolusüsteeme, mitte maa-aluseid torusid. Põudade leevendamiseks püüavad omavalitsused tõsta inimeste teadlikkust veesäästlikkuse osas ning edendavad vee ringlusesse võtmist. Samuti soovitatakse üha enam vihmavee kogumissüsteemide kasutuselevõttu.
Töö eesmärk oli anda ülevaade kohalike omavalitsuste ja seotud riigiasutuste toimetulekust põudade ja üleujutustega ning esitada ettepanekud olukorra parendamiseks.
Töös saadud tulemuseks oli, et kohalike omavalitsuste toimetulek üleujutuste ja põudadega näitab, et omavalitsused ei ole eraldi tegevusplaane koostanud ega neid oma kriisiplaanides kajastanud. Küll aga on omavalitsused nendeks kriisideks valmis läbi kriisiplaani, kuna usuvad, et kriisiplaanides käsitletud tegevused on piisavad ka antud ilmastikunähtuste olukordade lahendamiseks. Ainuke probleem on üleujutuste tõkestamiseks vajalike varude puudumine. Hetkel pole sellele piisavalt mõeldud ning omavalitsused loodavad Päästeametilt abi, kui olukord tekib. Päästeamet aga kinnitas, et omavalitsused peavad ise tagama vajalikud varud. Omavalitsused usuvad, et reaalsete vajaduste tekkimisel leitakse lahendused. Tulevikus peavad omavalitsused koostama riskianalüüsi, mis võib olukorra lahendada. Kliimaministeerium tegeleb aktiivselt üleujutustega ning tulevikus on plaan koostada põuastrateegia. Päästeamet tegeleb antud teemaga aktiivselt ning Sotsiaalkindlustusamet teeb koostööd läbi Päästeameti, et kriisiolukordadel omavalitsustele abi pakkuda. Terviseamet ennetab ja reageerib vee kvaliteedi normide ületamisele ning suunab Vee-ettevõtteid arvestama tulevaste riskidega, tagades tegevuskavad ja koostööpartnerid kriisideks. Probleemideks on, et valmisolek sõltub suuresti piirkondlikest eripäradest ning sageli keskendutakse kriiside lahendamisele alles pärast nende toimumist. Peamisteks kitsaskohtadeks on ressursside puudumine, koostöö piiratus ja teadlikkuse puudumine.
Ettepanekud kohalikele omavalitsustele sisaldavad üleujutuste ja põudade kriiside integreerimist kriisiplaanidesse. Oluline on sõlmida lepingud kohalike ettevõtetega, et tagada kriisiolukordades vajalike ressursside, nagu liivakotid ja tõkked, kergem kättesaadavus. Samuti tuleks koostada plaan kriisivarude hankimiseks ja vajadusel teha koostööd naaberomavalitsustega, et jagada ressursse ja tagada kiire ja koordineeritud reageerimine. Omavalitsused võiksid osaleda projektides ja häkatonidel, et saada teadmisi leevendustehnoloogiatest ja rakendada neid planeeringutesse. Lisaks tuleks läbi viia kriisiolukordade harjutusi, et olla valmis kiirelt reageerima ja lahendama tekkivaid probleeme. Inimeste teadlikkuse tõstmine kriiside kohta on samuti oluline, et elanikud teaksid, mida teha ja kust abi saada, ning meelde tuletada, et kriisivarud oleksid alati olemas.
Selle töö baasilt on võimalik uuringut laiendada teistele kohalikele omavalitsustele Eestis. Samuti võib nii põua- kui üleujutuste kriisivalmidust, riskide maandamist ja leevendamist uurida mõnes kitsamas sihtgrupis, näiteks põllumajandussektoris.The ability of Local Governments to cope with droughts and floods.
Freshwater is an integral part of daily life and essential for all living organisms. The human body can survive only a few days without water, making the approximate daily water need for drinking, cooking, and hygiene about 50 liters per person. Considering the central role of water in our daily lives, its availability and quality are critical for our survival and well-being. There are several reasons why our water resources are at risk: rapid urban expansion, the continuous increase in paved surfaces, overexploitation of groundwater, and unplanned water use. Additionally, climate change increasingly threatens our water resources by altering precipitation patterns and disrupting hydrological processes. Rising atmospheric temperatures increase evaporation, which in turn leads to more frequent floods caused by intense rainfall or rising sea levels. Simultaneously, longer and more intense droughts present further challenges in preserving our water resources. Floods and droughts are usually treated as separate phenomena, but both cause significant damage to water resources. Flooding is particularly harmful when preceded by prolonged droughts, as the soil's ability to absorb water decreases, preventing it from absorbing water as quickly as it should. Floods can damage infrastructure and contaminate clean water sources, leaving residents without access to safe drinking water. In cases of drought, water availability may be so limited that residents have no access to quality drinking water at all. Therefore, effective management of water resources during these situations becomes crucial.
The research question for this study is how local governments ensure access to clean drinking water during floods and droughts and what measures they take to mitigate associated risks. The objective of this study is to provide an overview of how local governments and related state institutions address floods and droughts and to present recommendations for improving the situation.
To achieve this objective, a content analysis was conducted to understand the nature of these weather phenomena, the damage they cause, and how such damages can be mitigated. Examples from other European countries were included to provide a broader perspective. Additionally, semi-structured interviews were conducted. Local governments were asked about their plans for preparing for flood and drought crises, the measures they have taken to mitigate such damages, and their expectations of state institutions to better prepare for these crises. State institutions were asked about their responsibilities in these situations and their recommendations to local governments for improved crisis preparedness.
The introduction of the thesis presented the research question: how do local governments ensure access to clean drinking water during floods and droughts, and what measures do they use to mitigate risks? Local governments have crisis committees and emergency plans in place to ensure essential services during crises. In the event of power outages, generators are used to maintain water supply, and drinking water is transported to residents as needed. Emergency water supplies are also provided at resilience centers. Local governments have incorporated nature-based solutions into their general and detailed plans to mitigate floods, promoting the use of surface drainage systems rather than underground pipes. To alleviate the impact of droughts, local governments strive to raise public awareness about water conservation and promote water reuse. The implementation of rainwater harvesting systems is also increasingly encouraged. The findings show that local governments have not developed separate action plans specifically for floods and droughts, nor have they included them explicitly in their crisis plans. However, they consider their current crisis plans sufficient to address such situations. One significant issue is the lack of resources, such as supplies needed to prevent floods. Local governments currently rely on the rescue service for assistance during such events, but the rescue service has stated that municipalities must ensure these resources themselves. Local governments believe that solutions will be found if actual needs arise. In the future, risk analyses may help address this issue. The Ministry of Climate is actively working on flood management and plans to develop a drought strategy. The Rescue Board is also engaged in these issues, while the Social Insurance Board collaborates with the Rescue Board to support municipalities during crises. The Health Board works to prevent and respond to water quality standard violations and advises water companies on planning for future risks, ensuring action plans and collaboration partners are in place for crises. However, preparedness largely depends on regional specifics, and crisis management often begins only after disasters occur. Key challenges include a lack of resources, limited cooperation, and insufficient awareness.
Recommendations for local governments include integrating flood and drought crises into their emergency plans. It is important to establish contracts with local companies to ensure the availability of necessary resources, such as sandbags and barriers, during emergencies. Local governments should also create plans for procuring crisis resources and collaborate with neighboring municipalities to share resources and ensure a swift and coordinated response. Participation in projects and hackathons to gain knowledge about mitigation technologies and integrating these solutions into planning processes is encouraged. Additionally, conducting crisis drills is essential to prepare for rapid response and problem-solving during emergencies. Raising public awareness about crises is also vital so that residents know what to do, where to seek help, and to remind them to maintain emergency supplies at all times
Analysis of Employment Contract Based on Marvic Transport OÜ Logistics Position
No full textLõputöö vajalikkus tuleneb sellest, et 2022. aastal jõustus töölepingu seaduse muudatus, mis tõi kaasa oluliselt palju muudatusi. Sellest tulenevalt tuli muuta tööandjatel vormi, millega töösuhteid sõlmiti ehk tuli võtta kasutusele uuenenud töölepingu põhi.
Tööleping on dokument, mille alusel töötavad enamus inimesi. Töölepingu õigesti sõlmimine annab nii töötajale, kui tööandja kindlustunde töösuhtes. Töölepinguga tekivad pooltele õigused ja kohustused. Tööleping on töötajale justkui nagu turvatunde andja, kuna lepinguga tekib töötajale kaitstus.
Lõputöö eesmärk oli selgitada välja Marvic Transport OÜ logistiku ametikoha töölepingu vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, tehes järeldusi ning vajadusel ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale töölepingu seadusega kooskõlla viimiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati viis ülesannet. Lõputöö on jagatud kahte peatükki.
Lõputöö esimeses peatükis koostati lõputöö metoodika. Töö läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemist. Deduktiivse lähenemisviisi puhul liigutaks üldisemalt üksikule. Deduktiivse uuringuprotsessi puhul lähtutakse üldjuhul aktsepteeritud teooriatest ja seadustest. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse töös kvalitatiivsel meetodit. Kvalitatiivne uuring on mittenumbriliste andmete kogumine ja analüüsimine. Töös kasutati uurimisinstrumendina dokumendivaatlust ning poolstruktureeritud intervjuud. Dokumendivaatluse puhul oli valimiks ettevõtte logistiku töölepingu põhi. Poolstruktureeritud intervjuu viidi läbi ettevõtte juhatuse liikmega. Töös analüüsiti andmeid võrdlusanalüüsina. Võrdlusanalüüsi puhul võrreldi Marvic Transport OÜ logistiku ametikoha töölepingu vastavust seadusest tulenevatele nõuetele.
Lõputöö teises peatükis anti ülevaade töölepingu seadusest tulenevatele kohustuslikule teabele töölepingus, samuti toodi välja erikokkulepped töölepingus. Dokumendivaatluse tulemusel saadud teadmised kõrvutati Marvic Transport OÜ töölepingus oleva informatsiooniga. Teoreetilisi seisukohti võrreldi töölepingus oleva kohustusliku teabe ja erikokkulepetega, tuues välja töölepingus olevad puudused ning esitades ettepanekuid muudatusteks.
Ettevõtte töölepingu analüüsist selgus, et pärast 2022. aastal jõustunud töölepingu seaduse muudatust ei ole ettevõtte töölepingusse viidud sisse muudatusi ning selleks, et tööleping oleks töölepingu seadusega kooskõlas tuleb teha töölepingus muudatusi. Põhjusel, et lõputöö tulemusel selgusid töölepingus olevad puudused ning esitati ettevõtte juhatusele ettepanekud töölepingu seadusega kooskõlla viimiseks on lõputöö eesmärk täidetud.The relevance of this thesis comes from the amendments to the Employment Contracts Act that came into force in 2022 and introduced several significant changes to the law. As a result of these amendments, employees were required to change the form through which employment relationships are entered into, i.e. a new base document for employment contracts had to be taken into use.
The majority of people work on the basis of an employment contract. Entering into a legally correct employment contract gives both the employee and employer a sense of security in the work relationship. An employment contract creates rights and obligations for both parties. Employment contracts provide protection for employees, offering them the assurance of safety.
The aim of the thesis was to determine whether the employment contract of a logistician at Marvic Transport OÜ was compliant with legal requirements, to draw conclusions and, if necessary, submit proposals to the management of the company regarding bringing the employment contract into compliance with the law. In order to fulfil the aim of this thesis, five tasks were established. The thesis is divided into two chapters.
The first chapter describes the research method chosen for the thesis. A deductive approach was used for the thesis. The deductive research approach moves from a generalisation to more specific observations. Deductive research generally relies on established theories and laws. The empirical study was conducted using a qualitative research method. Qualitative research involves non-numerical data collection and analysis. Document analysis and semi-structured interviews were used for data collection. The document analysis was based on the employment contract of a logistician employed by the company. The semi-structured interview was conducted with a member of the management board. A comparative analysis was used to evaluate the collected data. The comparative analysis compared the employment contract of a logistician at Marvic Transport OÜ with the relevant legal requirements.
The second chapter of the thesis gives an overview of the notification obligation set out in the Employment Contracts Act and highlights the special agreements established in the employment contract. The data collected through document analysis was then compared with the information in the Marvic Transport OÜ employment contract. Theories were compared with the required information and special agreements set out in the employment contract, any omissions in the employment contract were highlighted and recommended changes were proposed.
42
The analysis of the employment contract of the company showed that no changes were made in the contract after amendments to the Employment Contracts Act came into force in 2022, and that changes must be made in the employment contract in order for it to be compliant with the Employment Contracts Act. The aim of the thesis was fulfilled, as shortcomings of the employment contract were revealed and proposals regarding bringing the employment contract into compliance with the law were submitted to the management of the company
Telliskivi 60: The Quarter of Business and Culture
No full textPlaneeringu eesmärk oli siduda tervikuks linnaruum, mis ajalooliste kihtide ja otstarvete
tõttu on muutunud eklektiliseks. Selleks läheneti probleemile erineval skaalal. Võtmekohad
planeeringu lahendamisel on olnud planeeritava ala ühendamine suuremasse
linnamustrisse, olemasoleva hoone kasutuselevõtt tänapäevases kontekstis ning avaliku
ruumi mõtestamine.
Laiemaks ühenduseks linnaga on loodud sild, mis võimaldab mugavama ligipääsu
planeeritavale alale. M-hoone rekonstrueerimisettepanekuga näidati viisi, et on võimalik
massiivne, suuremas osas kasutuseta olev hoone võtta kasutusele osaliselt avaliku
linnaruumina. Lahendusega ühendati kokku varasemalt M-hoone massiivsuse tõttu
osadeks jaotatud linnaruum.
M-hoonest moodustustus perimetraalne kvartal, ning kvartali keskele tekkis atraktiivne
linnaväljak, mida toetavad hoonesse kavandatud raamatukogu, erinevas suuruses
galeriipinnad ning kohvikud. Tähtsat keset uue moodustunud kvartali keskel tähistab
väljakule uue rajatisena planeeritud rohetorn ning tähtsasse keskpunkti viivad kollased
teed – tajutav märgistussüsteem, mis muudab linnaruumi intuitiivselt läbitavaks ning seob
kogu planeeringu kokku.This project is the graduation thesis of the applied architecture curriculum of the Institute
of Architecture of Tallinn University of Technology. The graduation thesis consists of an
analysis of urban planning and a spatial planning solution for the Telliskivi creative city in
Tallinn.
The aim of spatial planning was to connect the urban space, which has become eclectic
due to historical layers and purposes, into a whole. To do this, the problem was approached
on a different scale. The key points in resolving spatial planning have been the integration
of the planned area into the larger urban pattern, the use of the existing building in a
modern context, and making sense of the public space.
A bridge that allows more convenient access to the planned area has been created for a
wider connection with the city. The proposal for the reconstruction of the M building showed
how it is possible to use a massive, largely unused building as a public urban space. With
the solution, the urban space, which was previously divided into parts due to the
massiveness of the M building, was connected together.
The perimeter block was formed from the M-building, and an attractive town square was
created in the middle of the block, which is supported by the library planned for the
building, gallery spaces of different sizes, and cafes. The important center in the middle of
the newly formed quarter is marked by a green tower planned as a new facility on the
square, and yellow roads lead to the important center - a perceptible marking system that
makes the urban space intuitively traversable and ties the entire plan together
Development of a delivery schedule accuracy KPI for MyDello company
No full textLõputöös autor analüüsis MyDello digiplatvormi, mis teostab digitaalselt erinevaid logistika teenuseid, annab võimalust lihtsalt broneerida teenust ja jälgida saadetist tarneahelat. Ettevõtte probleemiks oli kontrolli puudumine tellimuste ajakohastamise täpsuse üle. Kontrollimiseks oli vaja luua KPI, sest teabe õigeaegne ajakohastamine klientide jaoks on üks ettevõtte olulisi eesmärke. Seetõttu otsustas autor luua töö, mille eesmärk oli luua KPI staatuse uuendamise täpsuse kohta. Selleks pidi autor kõigepealt määratlema KPI olulisuse ja selle vajalikkuse ettevõtte arenguks. KPI on üks oluline abimees ettevõtte arengus, see aitab määratleda õigeid eesmärke ja kontrollida selle näitajaid, et oleks võimalik kohaneda muutustega, motiveerida töötajaid jälgima oma ja ka ettevõtte tulemusi, panna kõiki töötama ettevõtte ühise eesmärgi nimel. Lisaks selgus, et õigete põhinäitajate leidmiseks, mis toovad ettevõttele edu, on vaja kasutada SMART-mudelit. See aitab kõige paremini luua just seda näitajat, mida rakendatakse ettevõttes 5 parameetri alusel.
KPIde loomise vajaduse tuvastamiseks oli vaja analüüsida graafikute ajakohastamist ja tuvastada, et see osa on ettevõtte kitsakoht, mis vajab parandamist. Seetõttu kogus autor ühe kuu jooksul teavet staatuse ajakohastamise kohta nii enda kui ka kolleegide töös. Analüüsiti kõikide transpordiliikide tellimusi, mida platvorm pakub. Täpsemalt mere-, raudtee-, maantee-, lennu- ja kullerteenuseid. Autor eeldas, et uuendamine sõltub sageli transpordiliigist, sest igal transpordiliigil on oma eripära. Seetõttu jõudis autor järeldusele, et kõikide transpordiliikide jaoks ei ole võimalik luua ühte KPI-d. Sellele tegevusele tuleb läheneda täpsemalt ja konkreetsemalt. Seega, olles jõudnud järeldusele, et kulleri tellimusi jälgitakse klientide poolt sagedamini ja seal on oluline täpsus täpsete tundide osas, tegi autor ettepaneku luua reegel, et seda transpordiliiki ajakohastatakse sagedamini kui teisi, ehk 2 korda päevas. Mis puudutab meretranspordi tellimusi, kus viivitused laeva väljumise ja transiidiajaga on sageli kõige pikemad, siis tegi autor ettepaneku, et seda tellimust ei ole vaja sageli uuendada. Seetõttu leiutati selle transpordiliigi jaoks KPI, mida ajakohastatakse harvemini. Seega lõi autor iga transpordiliigi jaoks eraldi KPI.
Autor nägi ette ka uute KPIde järkjärgulist kasutuselevõttu ettevõtte töötajatele, selleks tehti mitu ettepanekut, kuidas neid töötajatele järk-järgult ja hõlpsasti kasutusele võtta. Esiteks, selle KPI kontrollimine majandustarkvaras QlikSense, kus nii töötajad kui ka juhid saavad näitajaid jälgida. Ja üldiste näitajate ühine ülevaatamine iganädalastel koosolekutel. Vajaduse korral muudatuste tegemine. Teiseks, töö parandamine partneritega, täpsemalt API-ühenduse loomine automaatse staatuse ajakohastamise jaoks, ühendades ettevõtete jälgimissüsteemid. Ja ka uuendused ettevõtte tehnilises osas, mis aitasid tuua selle KPI ja muuta töötajate töö lihtsamaks ja mudavamaks.
Käesoleva lõputöö eesmärk ja uurimisülesanded said täidetud. Tarnegraagiku täpsuse KPI on loodud ja ettevõttele pakutud.Development of a delivery schedule accuracy KPI for MyDello company
In the thesis, the author analysed the MyDello digital platform, which digitally performs various logistics services, provides the possibility to easily book a service and track the supply chain of a shipment. The company's problem was a lack of control over the accuracy of order updates. It was necessary to create a KPI to control this, as timely updating of information for customers is one of the company's key objectives. Therefore, the author decided to create a work with the objective of creating a KPI on the accuracy of status updates. To do this, the author first had to define the importance of the KPI and its necessity for the development of the company. KPI is one of the important tools for the development of a company, it helps to define the right objectives and to control its indicators in order to be able to adapt to changes, to motivate employees to monitor their own and also the company's performance, to make everyone work towards the common goal of the company. In addition, the SMART model was found to be the key to finding the right key performance indicators to make a company successful. This is the best way to create the right indicators to be implemented in a company based on 5 parameters.
In order to identify the need to create KPIs, it was necessary to analyse the updating of the charts and identify this part as a bottleneck in the company that needs improvement. Therefore, the author collected information on the updating of the status in the work of both himself and his colleagues over a period of one month. Orders for all transport modes offered by the platform were analysed. Specifically, maritime, rail, road, air and courier services. The author assumed that updating often depends on the mode of transport as each mode has its own specificities. Therefore, the author concluded that it is not possible to create a single KPI for all modes of transport. This activity needs to be approached in a more precise and specific way. Thus, having concluded that courier orders are more frequently monitored by customers and that there is a need for accuracy in terms of exact hours, the author proposed to create a rule that this mode of transport is updated more frequently than the others, i.e. twice a day. As regards maritime transport orders, where the delays between departure and transit time are often the longest, the author proposed that this order should not need to be updated frequently. Therefore, a KPI was invented for this mode of transport, which is updated less frequently. Thus, the author created a separate KPI for each mode of transport.
The author also foresaw a gradual introduction of the new KPIs to the employees of the company, by proposing a number of ways to introduce them gradually and easily to the employees. Firstly, the
control of this KPI in the business software QlikSense, where both employees and managers can monitor the indicators. And a joint review of the KPIs in weekly meetings. Making changes where necessary. Secondly, improving the work with partners, more specifically creating an API connection for automatic status updates, connecting the companies' tracking systems. And also innovations in the technical part of the business, which helped to bring in this KPI and make the work of staff easier and muddier.
The objective and the research objectives of this thesis were met. A KPI for delivery accuracy has been created and proposed to the company
Analysis of Anti-Icing Systems
No full textTalihooaeg Eestis toob kaasa väljakutseid teede libedusetõrjega, kuna madalad temperatuurid ja niisked ilmastikutingimused soodustavad jää ja lume teket . Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli automaatse libedustõrje süsteemi katsetamine ja analüüs ning selle tulemusena parandada libedusetõrje kvaliteeti soola optimaalsete koguste puistamisega, vähendada keskkonna mõju ja aidata kaasa ettevõtete jätkusuutlikusele. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjutab autor Eesti teedevõrgust ning Eesti riigiteedele kehtivatest seisundinõuetest ja hooldustsükli aegadest. Kirjeldab, mis on haardetegur ning miks see vajalik ja milliseid seadmeid kasutatakse haardeteguri mõõtmiseks Eestis. Annab ülevaate, kes teostab Eesti riigiteedel järelvalvet ning mis on tema ülesanded. Samuti kirjeldatakse, milliseid materjale kasutatakse libedusetõrjeks ja mis on nende plussid/miinused. Töö teises osas antakse ülevaade libeduse tekkimisest Eestis. Kirjeldatakse millised on libeduse tekke põhjused talvel ja kuidas on neid võimalik ennustada teeilmaprognoose jälgides. Autor räägib erinevatest libedusetõrje meetoditest ja kuidas selleks vajalik soolakogus leitakse. Teise osa lõpus on kirjas libedustõrje mõjud keskkonnale, kuidas sool taimestikule võib mõjuda ja kuidas kliimat mõjutada. Viimane osa on katse libedustõrje automaat süsteemiga. Võrreldi automaat seadme soolakoguse valikuid valvemeistri valikutega. Katses kasutati Schmidt Stratos puistureid ja Thermologic temperatuuri põhist seadet. Katses osales neli masinat ja katsetused toimusid Lääne-Virumaal . Katsete toimimist kontrolliti optilise haardeteguri seadmega patrullsõite teostades ning detailset päevikut tehtud töödest pidades. Algsete katsetega saadi teada, et automaatseade puistab mõned grammid ruutmeetrile rohkem, kui oleks seda teinud valvemeister. NaCl normide muutmine automaatseadmes andis lubavamaid tulemusi, kuid andmete muutmine võttis liiga kaua aega ning selleks hetkeks polnud enam katseks sobivaid ilmasid. Kuigi andmeid, mis otsest tulemust annaks, ei kogutud piisavalt, peaks Thermologic libedustõrje süsteemi katsetusi jätkama.The winter season in Estonia brings challenges with the deicing of roads, as low temperatures and humid weather conditions speed up the formation of ice and snow. The aim of this thesis has been the testing and analysis of an automatic road deicing system and, as a result, the improvement of the quality of deicing measures by sprinkling optimal amounts of salt, reduction of the impact on the environment and the contribution of to the sustainability of companies. The thesis consists of three parts. In the first part, the has written about the Estonian road network, the requirements to the road condition and cycle times of road maintenance that apply to Estonian national roads. The author has also described the coefficient of adhesion and why it is necessary and what equipment is used to measure the coefficient of adhesion in Estonia. In addition, the author has provided an overview of who carries out supervision on Estonian national roads and what are the tasks. It also describes the materials that are used for deicing and their strengths and weaknesses. The second part of the thesis gives an overview of the development of slippery conditions in Estonia. The author also describes the causes of slippery conditions in winter and how they can be predicted by observing road weather forecasts. The author describes about different deicing methods and how to find the amount of salt needed for this. At the end of the second part of the thesis, the effects of deicing on the environment, the impact of salt on vegetation and how it can affect the climate are described. The final part of the thesis describes a test with an automatic deicing system. The automatic device's salt quantity options were compared with the selection by the road maintenance operator. In the test Schmidt Stratos sprinklers and a Thermologic temperature-based device were used. Four machines took part in the test which were conducted in Lääne-Viru County. The performance of the tests was checked by carrying out patrols with the optical adhesion coefficient device and keeping exact diary about the work done. Initial tests showed that the automatic device sprinkles few grams per square metre more than the road maintenance operator would have done. Changing the NaCl norms on the automatic device made the implementation of more effective deicing promising, but it took too long and when it was completed weather conditions were not suitable for the test anymore. Although collected data were insufficient to give a direct result, testing of the Thermologic deicing system should be continued
The impact of waste management reform on Estonian waste collection
No full textViimastel aastatel on Eesti jäätmemajanduses märkimisväärseid arenguid toimunud. Samas seiab Eesti jäätmemajandus silmitsi mitmete väljakutsetega, mis nõuavad põhjalikke lahendusi. Jäätmemajandus on kujunenud oluliseks valdkonnaks, mistõttu on riik seadnud ambitsioonikad eesmärgid jäätmevaldkonnas. Lõputöö autor uuris, milline on Eesti jäätmemajanduse ja – veo hetkeseis ning kuidas kliimaministeeriumi avaldatud jäätmereform mõjutab Eesti jäätmemajandust. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks vormistas autor lõputöö alguses endale ette neli uurimisküsimust.
Andmete kogumiseks võttis autor ühendust jäätmeveoga tegelevate osapooltega, kellelt sai vastused poolstruktureeritud intervjuu kaudu, elektroonilise kirjavahetuse või telefoni teel. Oma vastuseid autoriga jagasid Lääne-Viru Jäätmekeskus, Eesti Keskkonnateenused AS, Kliimaministeerium ning Tallinna Strateegiakeskus.
Lõputöö on jaotatud neljaks peatükiks, kus esimeses peatükis kirjeldatakse probleemist ning sellest järgnevas peatükis antakse ülevaade teoreetilistest allikatest. Neljandas peatükis on välja toodud lõputöö metoodika kirjeldus ja meetodid, mida andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati. Viimaseks peatükis analüüsis autor intervjueeritavate vastuseid ja tegi järeldused ning ettepanekud.
Uurimistöö tulemusi analüüsides leidis autor, et Eesti jäätmeveo korraldus on üldjoontes paranenud, kuid väljakutsed jäätmeregistri andmete täpsuses ja ühtsuses jäätmevaldkonnas vajavad tähelepanu. Praeguste jäätmearuannete piiratud kättesaadavus avalikkusele on suur väljakutse. Kuigi Keskkonnaagentuur jagab koondamdeid, ei ole need sageli piisavalt arusaadavad ning usaldusväärsed tavakodanikele. See on loonud lõhe avalikkuse ja jäätmekäitluse sektori vahel ning vähendanud üldist usaldust süsteemi vastu. Oluline on jätkata süsteemi arendamist ja digitaalsete registrite täiustamist, et tagada tõhus ja täpne jäätmeveo korraldus kogu riigis.
Teoreetilisi allikaid ning tulemusi analüüsides on olulisel kohal rõhutada jäätmete ringlussevõtu tähtsust. Eesti seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega seoses olmejäätmete ringlussevõtu tasemega, mis on juba mitmeid aastaid püsinud ligilähedaselt 30% juures, samal ajal kui Euroopa Liidu sihtarv on praegu 50%. See viitab süsteemsetele probleemidele jäätmevoogude juhtimisel ja jäätmete kätilemisel. Probleemi lahendamiseks on oluline ka suurendada inimeste teadlikkust, et suunata neid jäätmete ringlusessevõtu ja sorteerimise protsessi.
Töö käigus selgus, et Eesti jäätmemajanduse korraldus on keeruline, mis hõlmab endast erinevaid puudujääke. Erinevate osapoolte seisukohad rõhutavad jäätmemajanduse korraldamisel vastutuse puudumist ja selle mõju jäätmemajanduse halvale korraldamisele. Lahenduste osas rõhutatakse vajadus spetsialiseeritud personali ja aktiivse elanikkonna kaasamisele. Samuti nähakse, et rahastamisega seotud probleemide lahendamine on oluline samm jäätmemajanduse parendamisel. Jäätmereformi tõhus elluviimine võib juhatada Eesti jäätmemajanduse parema korraldamise suunas, mis suurendab ringmajanduse põhimõtteid ning kõrvaldab sellega Eesti jäätmevaldkonna probleemkohad.In recent years, significant developments have occurred in Estonia's waste management. However, Estonia's waste management faces several challenges that demand comprehensive solutions. The waste management sector has become a crucial area, prompting the country to set ambitious goals in waste management. The author of the thesis investigated the current state of waste management and collection in Estonia and how the waste reform published by the Ministry of Climate will impact Estonia's waste management. To achieve the goal of the thesis, the author formulated four research questions at the beginning of the thesis.
For data collection, the author contacted stakeholders involved in waste collection, obtaining responses through semi-structured interviews, electronic communication, or telephone conversations. The responses were provided by the West-Viru Waste Center, Estonian Environmental Services Ltd, the Ministry of Climate, and the Tallinn Strategy Center.
The thesis is divided into four chapters. The first chapter describes the problem, the second provides an overview of theoretical sources, the third outlines the methodology and methods used for data collection and analysis, and the final chapter analyzes the responses of the interviewees, draws conclusions, and makes recommendations.
Analyzing the results of the research, the author found that the organization of waste collection in Estonia has generally improved, but challenges related to the accuracy and consistency of waste registry data in the waste sector require attention. The limited accessibility of current waste reports to the public poses a significant challenge. While the Environmental Agency provides summaries, they are often not clear and reliable for ordinary citizens. This has created a gap between the public and the waste management sector, diminishing overall trust in the system. It is crucial to continue developing the system and improving digital registers to ensure efficient and accurate waste collection nationwide.
Emphasizing the importance of waste recycling, theoretical sources and results highlight a significant challenge regarding the level of municipal waste recycling in Estonia, which has remained close to 30% for several years, while the European Union's target is currently 50%. This indicates systemic issues in managing waste flows and waste disposal. To address the problem, increasing public awareness to guide them in the recycling and sorting process is essential.
Throughout the study, it became evident that the organization of Estonia's waste management is complex, involving various shortcomings. The perspectives of different stakeholders emphasize the lack of responsibility in waste management and its impact on poor organization. Solutions highlight the need for specialized personnel and active public involvement. Addressing funding-related issues is also seen as a crucial step in improving waste management. Effectively implementing the waste reform can lead Estonia towards better-organized waste management, enhancing the principles of a circular economy and addressing the challenges in Estonia's waste sector
Compliance of Accounting Internal Regulations with the Requirements on the Example of AS A.Tammel
No full textLõputöö viidi läbi teemal „Raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele AS A.Tammel näitel“. Raamatupidamise sise-eeskiri on seaduseks, mille majandusüksus on endale ise kehtestanud. Sise-eeskiri täidab ainult siis oma rolli, kui see on koostatud läbimõeldult ja lähtuvalt majandusüksusest, tagades raamatupidamise järjepidevuse, üheselt mõistetavuse ja kindlustunde. Kohustuslikud osad, mida raamatupidamise sise-eeskiri sisaldama peab, on välja toodud raamatupidamise seaduses § 11.
Lõputööks valitud teema on aktuaalne, sest sise-eeskiri peab olema kooskõlas raamatupidamise seadusega, Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning vastavuses raamatupidamiskohustuslase majandustegevusega.
Lõputöö probleem seisnes selles, et seadused ja ettevõtte majandustegevus on pidevas muutumises ja aktsiaselts A.Tammel ei ole viinud raamatupidamise sise-eeskirjas muudatusi sisse, seetõttu on osa infost vananenud ja ei vasta seadusandluse nõuetele ega ettevõtte vajadustele.
Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada A.Tammel AS raamatupidamise sise-eeskirja vastavus nõuetele, et vajadusel teha ettepanekuid ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kombineeritud uurimismeetodit, esitades töös nõuded, mis tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning eriala autorite soovitusest. Andmete kogumisel kasutati dokumendivaatlust ning poolstruktureeritud intervjuud raamatupidajaga. Järelduste tegemisel kasutati deduktiivset lähenemist, mille tulemusena võrreldi andmeid saadud tulemustega ning esitati kirjalikult, mille alusel on ettevõttel võimalus parendada oma sise-eeskirja ja viia see vastavusse seadusandlusega ja ettevõtte vajadustega, et anda täpset ja seadusega kooskõlas informatsiooni ettevõttesisesest korrast.
Aktsiaselts A.Tammel raamatupidamise sise-eeskirja moodustavad 13 peatükki, nende alapeatükid ja 4 lisa ning uurimistöö käigus tehti läbivalt ettepanekuid sise-eeskirja paremaks struktureerimiseks.
Raamatupidamise sise-eeskirja üldsätete osas tuuakse üldjuhul välja ettevõtte tutvustus, raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, majandusaasta ning iga ühing otsustab raamatupidamise sise-eeskirja koostamisel, mis on ettevõtte jaoks oluline informatsioon, mida kajastada raamatupidamise sise-eeskirja üldsätetes. Üldsätete osa võiks sisaldada infot, kas raamatupidamise sise-eeskirja koostamisel lähtutakse Eesti finantsaruandluse standardist või rahvusvahelistest finantsaruandluse standardist. Uuritavas raamatupidamise sise-eeskirjas on üldsätete osa ülevaatlik, kuid juhtkonnale tehti vajalikud ettepanekud sise-eeskirja „Üldsätted“ osast aegunud info eemaldada ning asendada alapeatükis 1.2 sõna majandustulemus sõnaga finantstulemus.
Sise-eeskirjaga on mõistlik kajastada ettevõttesisene majandustehingute kirjendamine ja dokumenteerimine ning parandused kirjendite kohta. A.Tammel AS raamatupidamise sise-eeskirjas vajab peatükk 2 „Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine“ korrastamist nii, et see vastaks hetkel kehtivatele õigusaktidele ning ettevõttesisesele korrale ning eemaldada aegunud info, mis puudutab andmete salvestamist magnetlindile.
Raamatupidamise sise-eeskirja algdokumentide osas peab välja tooma ettevõttes kasutatavad algdokumendid, nende liikumise ja säilitamise. Lisaks nõuetele tuleb kehtestada dokumentide koostamise ja esitamise tähtajad ning milliseid andmeid üks või teine alg- või koonddokument peab sisaldama. Sise-eeskirja tuleb märkida ka seda, kuidas dokumente ja aruandeid tuleb säilitada, mis on sätestatud raamatupidamise seaduses. Aktsiaseltsi sise-eeskirjas ei ole algdokumentide loetelus järgitud kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning loetelus tuleks muuta põhivara ja kaupade ümberhindlusaktid allahindlusaktideks. Samuti tehti ettepanek sise-eeskirjas dokumentide käibest ja säilitamisest parema ülevaate saamiseks viia see tabelkujule ning täiendada selle sisu vastavust nõuetele.
Raamatupidamise seaduse alusel on raamatupidamisregistrid andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud kirjendite ja saldode kohta. Aktsiaseltsil on sise-eeskirja nõutav osa, raamatupidamisregister ja arvutitarkvara kasutamine olemas, kuid see on liialt laiali valgunud ning sellest tulenevalt tehti ettepanek koostada ühine peatükk „Raamatupidamisregistrite pidamine ja arvutitarkvara kasutamine“. Samuti tuleks sise-eeskirjas uuendada raamatupidamises kasutatavat arvutitarkvara tutvustust ning loetleda kasutatavad arvestusregistrid.
Vastavalt raamatupidamise seadusele peab raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega. Sise-eeskirjas oleva kontoplaani ülesehitus on detailne, kuid tehti ettepanek kustutada ebavajalikud kontod, mida ei kasutata ning uuendada kontode sisukirjeldust hetkel kehtivale. Samuti tehti ettepanek uuendada sise-eeskirja lisas 2 esitatud bilansiskeemi lähtudes RTJ 2 lisa 1 toodud nõuetest.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud oma raamatupidamise sise-eeskirjas detailselt kirjeldama, milliseid tulusid ja kulusid kasumiaruande kirjetel kajastatakse ning järgima järjepidevalt sama liigendust. Sise-eeskirjas on tulude ja kulude arvestus olemas, kuid mitte detailselt. Samuti tehti ettepanek ebaoluline ja aegunud info sise-eeskirjast eemaldada ning uuendada sise-eeskirja lisas 3 esitatud kasumiaruande skeemi 1 lähtudes RTJ 2 lisa 1 toodud nõuetest. Samuti tehakse ettepanek uuendada raamatupidamise sise-eeskirja lisana 2 esitatud bilansiskeem ja kasumiaruande skeem 1 lähtudes RTJ 2 lisa 1 ja lisas 2 toodud nõuetest ning seostada aruannete kirjed kontoplaanis olevate kontodega uuesti.
Raamatupidamise sise-eeskirjas peab olema välja toodud inventuuride tegemise kord ja eesmärk, et kontrollida, kas varade tegelik seis vastab arvestuslikule ja/või millises seisukorras ettevõtte varad ja kohustised on. Tulemusena täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja selgitatakse välja loomulik kadu, arvestusvead, raiskamised ja vargused. Ettevõtte sise-eeskirja parendusteks tehti ettepanek muuta terminite „Varade ja arvelduste inventeerimine“, „Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid“ ning „kohustus“ sõnastust nii, et see vastaks õigusaktides kehtestatud korrale.
Raamatupidamise seaduse kohaselt peavad raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis olema kooskõlas Eesti finantsaruandluse nõuetega. Varade, kohustiste ja omakapitali kajastamisel raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb lähtuda eelkõige Raamatupidamise Toimkonna juhendite nõuetest, aga ka erialaautorite soovitustest ning ettevõtte vajadustest. Lõputöö autor tegi parandusettepanekuid eelkõige varade arvestuse osas. Raha osas eemaldada sise-eeskirjast vananenud info, mis käsitleb välisvaluuta kontosid ja kasutusel olevaid hoiuseid. Lühiajaliste nõuete ja ettemaksete arvestuse osa on täidetud miinimumnõuete kohaselt, kuid korrigeerimist vajaks ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuluks kandmise konto. Põhivarade osas muuta soetusmaksumuse alampiiri, eemaldada ettevõttel puuduv bioloogiliste varade alapeatükk 9.2, parandada või eemaldada parenduste, remondi ja hoolduse osa ning muuta põhivara arvestusega seotud kontoplaani.
Aktsiaseltsi kohustised jagunevad lühi-ja pikaajalisteks, kuid raamatupidamise sise-eeskirjas tuleks välja tuua nende liigitus koos kontode määratlemisega. Juhtkonnale tehti soovitus sise-eeskirjas näidata ka maksude arvestuse korda, selle eest vastutavad isikud, kui ka maksudega seotud deklaratsioonid.
Ettevõtte sise-eeskirja aruannete koostamise peatükk vastab miinimumnõuetele, kuid tehti ettepanek täiendada selle sisu peamiste koostatavate aruannete lõikes koos nende esitamise tähtaegadega ning parandada raamatupidamise aastaaruande koostamise tegevusi.
Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb ära märkida, kes on ettevõttes sisekontrolli toiminguid läbiviivad isikud ning näidata ära kontrollimise sagedus. Aktsiaselts A.Tammel sise-eeskirjas ei kajastata eraldi sisekontrolli meetmeid, kuid tehti ettepanek need sise-eeskirjaga kehtestada.
Lõputöö eesmärgiks oli hinnata A.Tammel AS raamatupidamise sise-eeskirja ning võrrelda selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö koostamisel püstitatud ülesanded said täidetud ning seega on autori arvates lõputöö eesmärk saavutatud.The title of the thesis is "Compliance of Accounting Internal Regulations with the Requirements on the Example of AS A.Tammel", aimed at determining the compliance of the internal accounting regulations of AS A.Tammel with the requirements in order to propose improvements to the company's accounting internal regulations if necessary.
An empirical study was conducted in the joint-stock company AS A.Tammel, whose main activities include the purchase and wholesale and retail sale of agricultural machinery, technological equipment, and their spare parts. The main activities also include technical maintenance, repair, and assembly of agricultural machinery and equipment. The company's economic activities are year-round. However, since a large part of the company's customers are related to agriculture, the sales revenue increases during the spring-summer period and slows down again in the autumn. Therefore, it can be argued that the company's economic activities are somewhat seasonal.
The problem of the thesis was that laws are constantly changing, and the joint-stock company A.Tammel has not made changes to the accounting internal regulations, so some of the information is outdated or does not meet the company's requirements.
The aim of the thesis is to assess the compliance of the accounting internal regulations of the joint-stock company A.Tammel with the requirements, in order to propose improvements to the company's accounting internal regulations if necessary.
To achieve the aim of the thesis, the following research tasks were set:
• to outline the requirements and recommendations set for the accounting internal regulations based on legislation and professional literature;
• to analyze the compliance of the company's internal regulations with the requirements of the Estonian financial reporting standards and the recommendations provided in professional literature;
• to draw conclusions and make proposals to the company's management regarding the legitimate amendment of the internal regulations.
A combined research method was used to achieve the aim, presenting requirements derived from the Accounting Act, Accounting Standards Board guidelines, and recommendations from professional authors in the thesis. Document observation and semi-structured interviews with the accountant were used for data collection. Deductive approach was used in drawing conclusions, which resulted in comparing the data with the obtained results and presenting them in writing, based on which the company has the opportunity to improve its internal regulations and bring them into compliance with legislation to provide accurate and legally compliant information on internal procedures.
In the internal accounting rules under investigation, the general provisions part is comprehensive, but the necessary suggestions were made to the management to remove outdated information from the "General provisions" part of the internal rules and to replace the word financial result with the word economic result in subchapter 1.2. It was also proposed to convert the internal rules into a tabular form in order to get a better overview of the circulation and storage of documents, and to supplement the compliance of its content with the requirements.
The introduction of the computer software used in accounting and what kind of transactions are carried out with it should be updated in the internal rules. There is an accounting of income and expenses, but it was proposed to remove irrelevant and out-of-date information regarding expenses related to core activities from the internal rules. It was also proposed to update the balance sheet in accordance with the currently valid legislation. The internal rules of A.Tammel joint-stock company do not reflect separate internal control measures, but it was proposed to establish them in the internal rules.
The tasks set during the preparation of the thesis were fulfilled, and therefore, the author believes that the aim of the thesis has been achieved
Construction Management Project for an Infrastructure Construction
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada raudtee taristu mullatööde ehitamiseks töökorralduse projekt osaühing Rail Baltic Estonia riigihanke nr 273135 Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi ehitustööd lõigul Hagudi-Alu hankedokumentatsiooni alusel, et tagada ehitustööde sujuv töödekorraldus. Lõputöös on kirjeldatud põhitrassi asukohta ning olemasolevat olukorda. Lisaks on ka koostatud loetelu erinevatest piirangutest ehitustööde teostamisel. Lõputöö annab ülevaate projektlahendusest, kalendergraafikust ning ressursside tabelist. Välja on toodud ka mehhanismide tootlikkused, ning lisadena on esitatud Alu-Mälivere põhitrassi asukoha ülevaade, alltöövõtu hinnapakkumised ning KMH-s käsitletavad mõjuvaldkonnad. Ajakulu arvestusel kasutatud mahud on võetud hankedokumentatsioonis olevast kululoendist ning kasutatud tööjõudlused põhinevad konkreetsete mehhanismide jõudlusel. Ressursside tabeli koostamisel on lähtutud vahetähtaegade kinnipidamisest, ning tööde loogilisest järjekorrast. Lõputöö on koostatud enne algavaid ehitustöid. Lõputöö valmimise ajaks teostatakse antud ehitusobjektil raadamist.The aim of this Construction Management Project for an Infrastructure Construction was to prepare a construction management project for an infrastructure construction in the Hagudi-Alu section, in order to ensure the smooth organisation of work. The thesis describes the location of the main line and the existing situation. In addition, a list of the various constraints on the execution of the works has been drawn up. The thesis provides an overview of the project solution, the calendar schedule and the resource table. The productivity of the mechanisms is also presented, and the annexes include an overview of the location of the Alu-Mälivere plan, subcontracting quotations and the impact areas covered by the KMH. The volumes used in the calculation of the time costs are taken from the cost sheet in the contract documentation and the work performances used are based on the performance of the specific mechanisms. The resource table is based on the respect of intermediate deadlines and the logical sequence of works. The thesis has been prepared before the start of the works. By the time of completion of the thesis, the construction site will have been cleared
Customer-Centered Product Development on the Example of a Backpack with RFID Technology for the Tengelpung Brand
No full textKäesoleva lõputöö teema on kliendikeskne tootearendus RFID tehnoloogiaga seljakoti näitel brändile Tengelpung. Teema aktuaalsus seisneb kiires tehnoloogia arengus, kus digitaalsed teenused ja tehnilised lahendused on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kiire arenguga kaasneb küberkuritegude arv, mis tekitab kasvava vajaduse oma andmete turvaliseks kaitseks.
Lõputöö eesmärk oli teostada brändile Tengelpung kliendikeskne tootearendus RFID tehnoloogiaga seljakoti mudeli näitel. Eesmärgi täitmiseks püstitati teoreetilisi ja empiirilised ülesandeid. Töö teoreetilises osas uuriti tootearenduse protsessi, RFID tehnoloogia olemust ja selle kasutusvaldkondi. Samuti anti ülevaate 3D modelleerimisest, selle arengusuundadest moetööstuses ning programmi CLO peamistest kasutusvõimalustest.
Töö empiirilises osas teostati kvalitatiivne uuring toetudes QFD (Quality Function Deployment) ehk kliendikeskse tootearenduse meetodile. Uuringu käigus teostati konkurentsianalüüs, kus koguti ideid seljakoti disainlahendustele ja saadi ülevaade konkurentide tootevaliku nõrkustest ja tugevustest. Konkurentsianalüüsi käigus teostati SWOT-analüüs, et kaardistada brändi Tengelpung positsioon oma konkurentide suhtes. Konkurentsianalüüsist selgus, et brändi Tengelpung viis peamist konkurenti on brändid Von Baer, MANCINI, Castelijn & Beerens, Chesterfield ja Craftory. Lisaks viidi läbi tarbijaintervjuu, millega selgitati välja tarbijate vajadused seljakotile ja nende hoiakud RFID tehnoloogia kaitsega toodetest. Intervjuus osalenud tarbijate vastustest selgus, et seljakoti puhul on nende jaoks enim oluline koti disain ja funktsionaalsus. Veel hindasid tarbijad oluliseks seljakoti stiili, kvaliteetsete materjalide ja furnituuri kasutust ning koti ava kinnise turvalist lahendust.
Tootearenduse viimase etapina viidi läbi Gemba analüüs, mille tulemused andsid olulise sisendi muudatuste teostamiseks seljakotimudelis. Gemba analüüsist tulenevad muudatused olid joogipudelitaskute lisamine seljakoti väliskülgedele, topeltpõhja lisamine, koti mõõtude suurendamine ning kuni 15 tollise süle- või tahvelarvuti mahutamiseks. Nimetatud muudatused aitasid luua toote, mis on funktsionaalne ning vastab klientide vajadustele.
Vastavalt tootearenduse protsessi tulemustele koostati seljakotile spetsifikatsioon, õmmeldi füüsiline prototüüp ning loodi seljakoti digitaalne 3D prototüüp programmis CLO 3D. Seljakoti 3D prototüübi loomise käigus seisid töö autorid silmitsi mitmete väljakutsetega. Peamiseks väljakutseks oli vähene kogemus digitaalse prototüübi loomises ning programmi CLO 3D kasutamises, mis nõudis lahenduste otsimist internetist või katsemeetodi rakendamist. Näiteks tekkisid küsimused, kuidas lisada mahtu õlarihmadele, kuidas kujutada kappõmbluseid, simuleerida kanga omadusi ning lisada tootele furnituure. Kuigi autoritel puudusid eelnevad kogemused, suutsid nad teadmiste omandamise kaudu leida lahendused tekkinud probleemidele, tagades seljakoti soovitud väljanägemise ja funktsionaalsuse.
3D prototüübi loomise abil hinnati toote spetsifikatsiooni omavahelist sobivust ning RFID tehnoloogia integreerimise mõju seljakoti disainile ja funktsionaalsusele. RFID tehnoloogia integreerimine seljakoti arvutitaskusse mõjutas selle disaini ja funktsionaalsust limiteerides tasku ava kinnise võimalusi. Maksimaalse kaitse tagamiseks peab tasku olema suletav, mistõttu tuli leida arvutitaskule esteetiline ning tehnoloogiliselt teostatav lahendus, milleks valiti tõmblukk. Lisaks on RFID kangaga vooderdatud arvutitasku oluliselt paksem ja jäigem võrreldes koti kahe lisataskuga.
Antud lõputöö tulemusena valmis digitaalne 3D-na vaadeldav seljakoti prototüüp, millel on mitmeid rakendusvõimalusi. Esiteks saab bränd Tengelpung, loodud seljakotti kasutada tootenäidisena füüsilise prototüübi loomisel. See võimaldab neil testida erinevaid disaine või funktsioone enne tootmise alustamist, vähendades seeläbi riske ja kulutusi. Lisaks saab digitaalset prototüüpi kasutada lähtepunktina uute disainide loomisel. Ettevõte võib tulevikus kasutada prototüüpi inspiratsiooniallikana ja kiirendada seeläbi uute toodete arendusprotsessi.
Lisaks eelnevalt nimetatud kasutusvõimalustele saab ettevõte kasutada digitaalset 3D prototüüpi oma brändi Tengelpung e-poes, kus klientidel on võimalik toodet tellida enne selle füüsilist valmistamist. See võimaldab ettevõttel toota vastavalt nõudlusele, mis aitab kokku hoida aega ja ressursse. Lisaks võimaldab digitaalne prototüüp kohandada toodet vastavalt klientide või brändi soovidele, muutes seljakoti värve, kangast ja muid disainelemente ning näha koheselt, kuidas need muudatused välja näevad. See võimaldab ettevõttel pakkuda oma klientidele personaalset kogemust kaasates neid koti tootearendusprotsessi, mille tulemuseks on kliendi soovide järgi kohandatud toode.
Antud lõputöö toob kasu brändile Tengelpung, mille tootevalik uueneb turunõudlusele vastava RFID tehnoloogiaga seljakotimudeli näol. Arendatav toode võib positiivselt mõjutada ettevõtte turupositsiooni ja brändi väärtust, sest laiendab klientidele pakutava tootevaliku spektrit.The aim of this following graduation thesis “Customer-Centred Product Development on the Example of a Backpack with RFID Technology for the Tengelpung Brand“ is to carry out customer-centred product development using the example of a backpack model with RFID technology. The creators of the brand believe that RFID technology products are essential to their customers, but there is currently no clear understanding of what the customer needs are or what features the product should have.
Estonia's reputation as an innovative e-state has led to rapid technological advancements, integrating digital services and technical solutions into everyday life. With this rapid development comes a growing need for security in e-services and systems to ensure consumer data protection. In recent years, both internationally and nationally, the frequency of cyber theft has increased, posing threats to both public and private sector data. This situation creates favourable opportunities for accessory manufacturers with security solutions, such as Be Secured OÜ, to expand their brand's product range to meet the growing demand for secure products in the market.
The thesis conducts customer-centric product development using the example of developing a backpack model. Before launching a new product, it is important to ensure that it meets customer needs. To understand customer needs and assess the current market situation of RFID-enabled backpacks, a competitive analysis, and interviews with various types of consumers who could be potential customers for the product are conducted. The research aims to identify the demand for a particular backpack model and its required features. Based on the results obtained, a backpack model containing RFID technology is developed.
In the empirical part of the thesis, a qualitative study was conducted based on the QFD (Quality Function Deployment) method, focusing on customer-centric product development. A competitive analysis was carried out to gather ideas for backpack design solutions and gain an understanding of competitors' strengths and weaknesses. A SWOT analysis was conducted during the competitive analysis to map Tengelpung's position against its competitors. It was found that Tengelpung's five main competitors are the brands Von Baer, MANCINI, Castelijn & Beerens, Chesterfield, and Craftory. In addition, consumer interviews were conducted to determine consumer needs for the backpack and their attitudes towards RFID technology-enabled products. The responses from interviewed consumers revealed that design and functionality were the most important aspects when choosing a backpack. Furthermore, consumers valued the style of the backpack, the use of high-quality materials, hardware and a secure closure for the main compartment.
As a final stage of product development, a Gemba analysis was conducted, the results of which provided significant input for making changes to the backpack model. The changes resulting from the Gemba analysis included adding bottle pockets to the sides of the backpack, adding a double bottom, increasing the dimensions of the backpack to ensure user comfort for carrying everyday items and accommodating a laptop of up to 15 inches. These changes helped create a functional product that meets customer needs.
Based on the results of the product development process, both a physical and digital 3D prototype of the backpack were created using the CLO 3D program. During the creation of the 3D prototype, the authors faced several challenges, mainly due to limited experience in digital prototype creation and using the CLO 3D program, which required seeking solutions online or through trial and error. Despite the lack of previous experience, the authors were able to find solutions to the problems encountered, ensuring the desired appearance and functionality of the backpack.
As a result of this thesis, a digital 3D-viewable prototype of the backpack was created, with several potential applications. The brand Tengelpung can use the created backpack as a product sample for physical prototype creation. In addition, the company can use the digital 3D prototype in their Tengelpung brand e-store, where customers can order the product before it is physically manufactured. This allows the company to produce according to demand, which helps to save time and resources. In addition, the digital prototype allows to customize the product according to the wishes of the customers or the brand by changing the colours, fabric and other design elements of the backpack and immediately see how these changes will look. This allows the company to offer its customers a personalized experience by involving them in the product development process of the bag, resulting in a product tailored to the customer's wishes. This allows to test different designs or functionalities before starting production, thereby reducing risks and costs.
This thesis will benefit the brand Tengelpung, whose product range is renewed in the form of a backpack model with RFID technology that meets market demand. The developed product can positively affect the company's market position and brand value, as it expands the range of products offered to customers