TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Real Estate Acquisition Opportunities
No full textTöö oli koostatud teemal Kinnisvara soetamise võimalused.
Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade kinnisvaraturust ja tuua välja võimalused kinnisvara soetamise finantseerimiseks.
Selgunud on, et iseseisva elu alustamine on noortele juba iseeneset oluline ja raske samm. Raskeks teeb selle sammu äkki peale pandud finantsilised kohustused, olgu selleks üüri tasumine või igapäevast kulutuste jälgimine. Olles hiljuti lõpetanud kesk- või kõrgkooli on palgatasemed veel keskmisest palgast märkimisväärselt madalamad. Seeläbi on raskendatud ka kinnisvara soetamise võimalus noortel.
Vaatlusperioodil, vahemikus 2020-2022 on Harjumaal tõusnud keskmiselt korterite väärtus 34% ning Lääne-Virumaal 45%. Samal ajal kui Harjumaa keskmised palgad on tõusnud kõigest 15% ja Lääne-Virumaal 18%. Kinnisvara hindade kiirem tõus on raskendamas niigi keerulises majanduslikus keskkonnas kinnisvara soetamist. Kinnisvara keskmine hind maakonniti on tõusmas väga kiires tempos ning on juba praegu raskesti kätte saadav paljudele noortele. Üheks valiku variandiks, kuidas kinnisvaraga parandada selle soetamise võimalust on soetada vähemate mugavustingimustega korter, vähemalt esimese kinnisvarana. Teiseks võimaluseks on vaadata maakonna keskustest kaugemale kus kinnisvara ruutmeetrihinnad on Harjumaa näitel koguni 20% soodsam. Suured keskused nagu Tallinn on muutunud vähem atraktiivsemaks ning on tekitanud arenevad piirkonnad keskustest väljaspool.
Iseseisvat elu alustaval noorel on vaja tihti rinda pista ka üürituruga. Tehes õigeid valikuid üürikorteri valikul on võimalik kiirendada isikliku kinnisvara soetamist. Uuringute tulemusel on välja toodud, et viivitades vanemate juurest välja kolimist ning sama aegselt karjääri tehes on võimalik 2 aastaga oma sissetulekut suurendada koguni 200 euro võrra. Samal ajal vanemate juures elades on võimalik suurendad oma säästumäära ning selle tulemusena saada omaosaluseks vajaminev kapital kiiremini. Samuti on võimalus üüripinnale kolides jagada seda mõne tuttava või elukaaslasega. Selliselt saab elukohaga seonduvate püsikulusi madalamaks ja ei pea nii palju tegema järelandmisi mugavusest.
Suurim kinnisvara soetamise võimaluste parandamine on oma sissetulekute suurendamine. Sissetulekute suurendamine täiskasvanu eas võib alata juba teisme eas. Sel hetkel, kui noor siirdub töö ellu on vundamenti selleks laotud juba aastaid. Uuringu tulemused on näitanud, et nooremate, kui 25-aastaste keskmine sissetulek on kuni 55% madalam sama perioodi Eesti keskmisest. Luues omale hea eelnev haridustee ning läbi praktikate ka hea soovitajate nimekiri on võimalik oma sissetulekut iseseisvat elu alustades suurendada. Suureks osaks töötasu suurendamiseks on ka erialaline või valdkondlik valik. Eestis kõige kõrgemalt tasustatud valdkondade keskmised palgad on Eesti keskmistest palkadest kuni 70% kõrgemad.
Palgatööst saadavale tulule on enamus valdkondades piir ees. Kuna palgatööd tehes vahetatakse oma teadmised ja aeg raha vastu ei ole võimalik ühest hetkest enam rohkem aega panustada. Sellest probleemist pääseb mööda tegeledes ettevõtlusega. Olles ettevõtte omanik ei tööta omaniku sissetuleku jaoks mitte ainult omanik, vaid ka kõik ettevõttes töötavad töölised. Toimivate ettevõtete omanikud saavad endale lubada keskmiselt suuremat töötasu ja lisaks töötasule endale ka dividende määrata kasumliku aasta korral. Vaadates väikeseid ja keskmiseid ettevõtteid jäävad keskmised väljamakstavad dividendid 13 000 ja 86 000 euro vahele. Sellised dividendi summad tekivad küll alles peale pikki aastaid järjepidevat ning rasket tööd, kui ka juba mõned aastad edukalt ettevõtet kasvatades on võimalik neid juba välja võtta. Kinnisvara soetades võib iga 1000 eurot olla tähtis ning ettevõtlusega tegeledes on selleks rohkem võimalusi.
Enamu noori, kes soetavad oma esimest kinnisvara teevad seda suuremal või väiksemal määral pangalaenu abil. Pärast viimast majanduskriisi on pangad oma laenupoliitikat rangemaks muutnud. Selleks, et laenu saada ning saada seda headel tingimustel on vaja head sissetulekut ning mõistiku rahaga ümberkäimist. Lisaks sissetulekule on pankadele väga oluline kinnisvara seisukord ning asukoht. Paremas seisukorras ning nõutud piirkonnas kinnisvara on panga ja kinnisvara büroode hinnangul väärtuslikumad, kuna nad on likviidsed. Laenu saades määrab pank laenu võetud kinnisvarale hüpoteegi kaitsmaks oma huvesi laenu hapuks minemise korral. Olles valinud oma haridusteeks ka spetsialisti valdkonna on võimalik taodelda ka EISi käendust, millega on võimalik omaosalust laenu saades vähendada. Suurema sissetuleku, heas asukohas ja heas seisukorras kinnisvara garanteerivad paremad laenutingimused. Paljud pangad on avatud ka läbirääkimistele. Läbirääkimiste käigus on võimalik intressi määr veel mõne protsendi punkti võrra madalamaks, mis võib anda suurt mõju igakuistele maksetele.
Lõputöö raames kaardistas uuringu läbiviija kinnisvara turgu, erinevate valdkondade ja Lääne-Virumaa ning Harjumaa elanike sissetulekuid ning üldiseid eluaseme laenu tingimusi. Samuti viidi läbi ankeet küsimustik valitud valimi piires. Saadud tulemused ilmestavad kinnisvara soetamise raskusi noortele inimestele. Põhilised võimalused kinnisvara soetamise parandamiseks on suurendada oma sissetulekut ja erialalist pädevust. Alustades karjääri ja sissetuleku peale mõtlemisega juba keskkoolis on võimalik iseseisvat elu alustades saada paremaid töökohti ja sissetulekuid. Valides õiget kinnisvara on võimalik panga tingimusi enda suhtes paremaks saada ning ka kinnisvara ennast sootsamalt soetada.The thesis was on the topic of Improving the chances of acquiring. Starting an independent life is in itself an important and difficult step for young people. It is made difficult by the financial responsibilities that are suddenly imposed, whether it is paying the rent or keeping track of daily expenditure. Having recently graduated from secondary or higher education, salary levels are still significantly below the average wage. This also makes it more difficult for young people to buy property.
Over the period 2020-2022, the average value of apartments has risen by 34% in Harju County and by 45% in Lääne-Viru County. At the same time, average wages in Harju County have risen by only 15% and in Lääne-Viru County by 18%. The faster rise in real estate prices is making it more difficult to buy property in an already difficult economic environment. The average price of real estate across regions is rising very rapidly and is already out of reach for many young people. One of the options to improve the chances of buying a property is to buy an apartment with fewer amenities, at least as a first property. Another option is to look beyond the centres of the county, where property prices per square metre are as much as 20% cheaper in Harju County. Large centres such as Tallinn have become less attractive and have given rise to developing areas outside the centres.
Young people starting out on their own often have to contend with the rental market. By making the right choices when choosing a rental apartment, it is possible to speed up the process of acquiring personal property. Research shows that by delaying the move away from your parents, and at the same time making a career move, you can increase your income by as much as €200 in 2 years. At the same time, by living with your parents, you can increase your savings rate and, as a result, get the capital you need for your contribution more quickly. It is also possible to share a rental property with an acquaintance or a partner. In this way, you can lower the fixed costs associated with the place you are living in, and you don't have to make so many down payments out of convenience.
The biggest way to improve your chances of buying a property is to increase your income. Increasing your income in adulthood can start as early as your teens. By the time a young person enters the world of work, the foundations have been laid for years. Survey results have shown that the average income of people under 25 is up to 55% lower than the Estonian average for the same period. By building up a good educational background and a list of good references through apprenticeships, it is possible to increase one's income when starting an independent life. The choice of a specialisation or field is also a big part of increasing earnings. Average salaries in the highest-paid fields in Estonia are up to 70% higher than the Estonian average.
There is a limit to the income that can be earned from paid work in most sectors. Since paid work is a trade-off between time and knowledge and money, it is not possible to invest more time at any one time. This problem can be avoided by going into business. Being the owner of a business means that not only the owner works for the owner's income, but also all the workers in the business. Owners of well-run businesses can afford to pay themselves a higher average wage and, in addition to their salary, can also afford to pay themselves dividends in the event of a profitable year. Looking at small and medium sized companies, the average dividends paid out are between €13,000 and €86,000. These dividends are only paid after many years of hard work, but they can be paid out even after a few years of successful growth. Every €1,000 can make a difference when buying property, and there are more opportunities to do so when you start a business.
Most young people who buy their first property do so with the help of a bank loan to a greater or lesser extent. Banks have tightened their lending policies since the last economic crisis. In order to get a loan, and to get it on good terms, you need a good income and to be sensible with your money. In addition to income, the condition of the property and its location are very important for banks. Properties in a better condition and in a sought-after area are considered more valuable by banks and real estate agencies because they are liquid. When obtaining a loan, the bank will mortgage the property to protect its interests in the event of the loan going bad. If you have also chosen a specialist field of education, you can also qualify for a EIS guarantee, which can reduce your own contribution to the loan. A higher income, a good location and a property in good condition guarantee better loan conditions. Many banks are also open to negotiation. Negotiations can lower the interest rate by a few percentage points, which can make a big difference to your monthly payments.
As part of the thesis, the researcher mapped the real estate market, the incomes of residents in different areas and counties, and general housing loan conditions. A questionnaire survey was also conducted within the selected sample. The results obtained reveal the difficulties young people face in acquiring real estate. The main ways to improve property acquisition are to increase their income and professional skills. By starting to think about careers and income already in secondary school, it is possible to get better jobs and income when starting independent life. Choosing the right property can help you to improve your bank terms, and also to buy a more attractive property
Development of Sustainability Strategy on the Example of the Company Baltic Intertex OÜ
No full textSeistes silmitsi ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning tarbijate ja teiste regulaatorite kasvavate jätkusuutlikkuse nõudmistega, selles uurimistöös räägib autor OÜ Baltic Intertex senistest jätkusuutlikkuse tavadest ja nende vastavusse viimisest tööstuse laiemate suundumustega. Maailmas on toimumas märkimisväärne nihe jätkusuutlike ärimudelite suunas, eriti tekstiilitööstuses. Uurimistöö eesmärk oli töötada välja jätkusuutlikkuse strateegia, mis mitte ainult ei vähendaks keskkonnamõju ressursside parema haldamise, jäätmete vähendamise ja energiatõhususe kaudu, vaid suurendaks ka ettevõtte sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. See strateegia on kooskõlas ülemaailmsete jätkusuutlikkuse eesmärkidega, mis võivad suurendada ettevõtte väärtust ja kliendilojaalsust, tagades samas ettevõtte pikaajalise elujõulisuse konkurentsivõimelisel turul. Uurimistöös on välja toodud valdkonnad, kus OÜ Baltic Intertex on juba edusamme teinud ning kus ettevõtte saab veelgi jätkusuutlikkust parandada, sealhulgas materjalide hankimine, energiakasutus, koostöö partneritega ja logistika.
Uuringus pakutakse välja strateegiline jätkusuutlikkuse raamistik, mis on kohandatud ettevõttele, rõhutades ringmajanduse lähenemisviisi vastuvõtmist, et vähendada jäätmeid ja maksimeerida ressursitõhusust. Selles soovitatakse praktilisi samme, nagu elektrienergia kasutamise optimeerimist, tihedama koostöö edendamine tarnijatega, läbipaistvuse ja aruandluse praktikate rakendamine. Jätkusuutlike praktikate integreerimine OÜ Baltic Intertex põhitegevusse võib tuua olulist kasu keskkonnale, vähendada ökoloogilist jalajälge ja edendada kindlamat töökohta töötajatele. Nende strateegiate edukus sõltub pidevast täiustamisest ja kohanemisest uute jätkusuutlikkusega seotud väljakutsetega. Rõhutatakse ka sidusrühmade kaasamise ja läbipaistva suhtlemise rolli nende eesmärkide saavutamisel. Strateegia eesmärk on viia OÜ Baltic Intertex kooskõlla ülemaailmsete säästvustandarditega, kuid selle uuringu mõju võib ulatuda ettevõttest kaugemale, mõjutades kogu tööstusharu hõlmavaid tavasid, näidates ulatuslike jätkusuutlikkuse strateegiate integreerimise teostatavust ja kasu. See võib viia sarnaste tavade laialdase kasutuselevõtuni kogu tööstusharus, aidates märkimisväärselt kaasa maailma ja ühiskonna üldisele jätkusuutlikkusele.The research on development of OÜ Baltic Intertex's sustainability strategy is grounded in the increasing importance of environmental and social responsibility in the textile industry. The objective of this study was to design a comprehensive sustainability strategy tailored to the company's operations, addressing ecological, economic, and social dimensions. OÜ Baltic Intertex needs to align with global sustainability trends and the growing consumer demand for ethical products. The research aimed to evaluate the company's current practices, identify areas for improvement, and propose actionable strategies to enhance sustainability across its value chain. The tasks set out in the research included assessing the existing sustainability practices at OÜ Baltic Intertex, analyzing industry benchmarks, engaging with stakeholders to gather insights, and developing a strategy that addresses key sustainability challenges. The methodology was focused on qualitative approach, however some parts needed quantitative research methods. The gathering of information was primarily based upon surveys, interviews with company personnel, and analysis of industry data.
The results of the research indicated that OÜ Baltic Intertex had already implemented several effective sustainability practices but also highlighted significant opportunities for further enhancement. The proposed strategy focuses on several key areas: reducing material waste, optimizing energy use, improving supply chain transparency, and enhancing employee welfare practices. The conclusions drawn from the study suggest that by implementing the recommended strategies, OÜ Baltic Intertex can significantly reduce its environmental impact and strengthen its market position as a sustainable enterprise. The research also emphasises the need for ongoing monitoring and adaptation of the strategy to respond to technological advancements and changes in market conditions. The research proposes adopting more advanced waste reduction technologies, shifting to renewable energy sources, and fostering a culture of sustainability within the organisation through reporting and transparency practices. These actions are designed to not only meet regulatory requirements but also exceed customer expectations for sustainable products. Overall, the research provides a detailed roadmap for OÜ Baltic Intertex to enhance its sustainability efforts. It also offers valuable insights that could be applicable to other companies in the textile industry, potentially influencing broader industry practices towards greater sustainability. The study underlines the importance of integrated sustainability strategies that balance environmental, economic, and social factors to achieve long-term success and resilience
Analysis of the load-bearing capacity of the structures of a production building in case of a zero-emission reconstruction
No full textViimase kümnendi jooksul on Euroopa Liidus võetud vastu erinevaid määruseid kliimasoojenemise aeglustamiseks ning üks suur osa sellest on hoonefondi rekonstrueerimisega seotud määrused, mille lõppeesmärk on heitevaba hoonefond. Antud lõputöös analüüsiti NSV Liidu aegset tootmis-laohoone seisukorda, võimalusi rekonstrueerimiseks ja hoone kandekonstruktsioonide kandevõimet lisakoormuste korral.
1960ndatel Raplasse rajatud Päästekomando kompleks on tüüpprojekti põhjal rajatud raudbetoonehitis, mis on vahetanud omanike ning kasutusotstarvet korduvalt läbi ajaloo. Täpsemalt analüüsiti tänasel päeval eraomanikule kuuluvat kahte hoone osa. Hoone puhul on väljast kui ka seest näha erinevaid kahjustusi, mis on tingitud kulumisest või on niiskustehnilised kahjustused. Varasemalt on hoones tehtud remonti vastavalt vajadusele ning see koostöös pika hoone elueaga on nähtav hoone kahjustustes. Suuremaid kandekonstruktsiooni kahjustusi vaatluse käigus ei tuvastatud.
Hoone esialgsed arhiivi andmed ei olnud enam ajakohased, mistõttu hoone inventariseeriti ja loodi hoone mudel. Hoonele määrati energiatõhusamad piirded ning kütte-ventilatsiooni süsteem. Vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrusele koostati hoonele energiatõhususanalüüs kasutades IDA ICE programmi. Esialgse analüüsi põhjal ei saavutatud heitevaba hoone piirmäära ehk oli vaja lisada lokaalne taastuvenergia süsteem. Antud juhul sobis selleks 20 päiksepaneeli lisamine katusele.
Hoone kahes punktis koostati postidele kandevõime analüüs selgitamaks välja, kas hoone kandekonstruktsioonid on arvestatud piisava varuga, et need peavad vastu päiksepaneelide paigaldusele ning ka hoone laiendamisele. Analüüsi tulemusena selgus, et konstruktsioonide kandevõime on tagatud, kuid töökoja osas on varu 7% ja laienduse osas on varu 19%. Kandevõime varu laiendusele on piisav, kuid päikesepaneelide lisakoormus võib ületada vastuvõtva posti kandevõime. Postile peaks enne paigaldust teostama täpsema analüüsi, eriti kuna antud arvutuses on arvestatud keskmiste või alla keskmiste kivi ja mördi survetugevustega.During the last decade, various regulations have been adopted in the European Union to slow down climate warming, and a large part of it is the regulations related to the reconstruction of the building stock, the ultimate goal of which is an emission-free building stock. This graduation thesis analyzes the condition of the production warehouse during the USSR, the possibilities for reconstruction, and the load-bearing capacity of the building's load-bearing structures.
The Rescue Command complex built in Rapla in the 1960s is a reinforced concrete building, built on the basis of a standard design, which has changed owners and purpose of use many times throughout history. In more detail, here are two parts of the building today. In the case of the building, various damages can be seen from the outside as well as from the inside, which are due to wear and tear or moisture-related damages. In the past, repairs have been made in the building as needed, and this, in cooperation with the long life of the building, is visible in the building.
The original archive data of the building was no longer up-to-date, so the building was inventoried, and a model of the building was created. More energy-efficient fences and a heating-ventilation system were assigned to the building. According to the regulations on the methodology for calculating the energy efficiency of the building, an energy efficiency analysis was prepared using the IDA ICE program. Based on the preliminary analysis, the emission-free building threshold was not reached, i.e., the need for solar panels was determined to make the building more energy efficient. By installing 21 solar panels on the roof, the minimum requirements were met.
At two points of the building, an analysis of the load-bearing capacity of the posts was prepared to find out whether the building's load-bearing structures have been considered with sufficient margin so that they can withstand the installation of solar panels and also the expansion of the building. As a result of the analysis, it turned out that the structures were designed with a 10% margin. This reserve is sufficient to install solar panels or to carry out a building extension. Reconstruction of the building to be emission-free is possible but it is advisable to carry out additional studies on the supporting structure
Development of a Costume for the Estonian National Opera's "Jeanne d'Arc"
No full textLõputöö tulemusena valmistati kostüüm Rahvusooper Estonia naiskoori uuele liikmele
„Jeanne d’Arc-i “ ooperi jaoks, mis oli Estonia teatri mängukavas juba teist hooaega.
Naiskoori kostüümid pidid olema maani, kuid uue laulja jaoks olid olemasolevad kleidid
liiga lühikesed. Töö käigus valmistati spetsiaalselt uuele lauljale mõeldud rõivakomplekt,
võttes eeskujuks olemasolevad kostüümid.
Lõputöös tutvustati Estonia teatrit ja Giuseppe Verdi ooperit „Jeanne d’Arc“ ning kirjeldati
kostüümi kavandamisel olulisi tingimusi. Kostüümi puhul on tähtis, et seda saaks kergesti
selga panna ja vajadusel lihtsalt kohendada. Lisaks esitati põhjalik kostüümi välisilme
kirjeldus ning kasutatud materjalide iseloomustus. Kostüüm koosneb kolmest osast –
pealiskleit, aluskleit ja alusseelik. Pealiskleit valmistati brokaatkangast, aluskleit sametist
ja alusseelik puuvillasest kangast.
Kleidid konstrueeriti M.Müller & Sohn süsteemi järgi ning moekohaste lõigete valmistamisel
tugineti kunstniku kavandile ning teistele kleitidele. Alusseeliku lõige valmistati koonilise
seelikuna. Tehnoloogilisel töötlemisel oli tähtis arvestada, et lavastust mängitakse mitu
hooaega järjest ja kostüüme peab saama kergesti korrigeerida vastavalt laulja figuuri
muutustele. Selle jaoks jäeti laiemad õmblusvarud, mis äärestati eraldi ning triigiti lahku.
Vooder äärestati põhimaterjaliga kokku ning käeaugukaar ja kaelakaar õmmeldi kõigepealt
puhtaks ja alles seejärel õmmeldi küljeõmblus kokku. Rüüsile jäeti krookniit sisse, et
vajadusel saaks seeliku pikkust muuta. Toote valmistamisel tuli arvestada ka
istuvusproovidega.
Peale kostüümi valmimist muudeti teatris käsitsi paberile tehtud lõiked digitaalseks, et
lihtsustada tehnilise paljunduse ja paigutuste tegemist. Materjalide kulu leidmiseks
koostati arvutis paigutused valminud kostüümi kohta. Pealiskleidi põhimaterjali kulus 3,6
m ja voodrit 0,6 m, aluskleidi põhimaterjali kulus 4,67 m ja alusseeliku põhimaterjali 4,33
m. Lisaks näidati tabeli kujul lisamaterjalide, furnituuri ja niitide kulu.
Töö lõppu lisati kokkuvõtlikud tootekaardid kõige tähtsama infoga iga kostüümikomplekti
osa kohta ja valmistoodete mõõtude tabelid. Lõputöö kirjaliku osaga anti ülevaate
kostüümi valmimise protsessist ning selle kaudu loodi tehniline dokumentatsioon tuleviku
tarbeks, kui naiskoori peaks uusi liikmeid tulema, kellele on samasuguseid kostüüme vaja.
Laulja, kellele lõputöö käigus kostüüm valmistati, jäi komplektiga väga rahule, tema sõnul
oli sellega mugav esineda ning istus seljas hästi.
Lõputöö eesmärk sai täidetud, kostüüm valmis õigeks ajaks, nägi laval ilus välja ning oli
teiste kleitidega samasugune.The purpose of this graduation thesis Development of a Costume for the Estonian National
Opera’s “Jeanne d’Arc” is to make a costume for a new member of the female choir.
“Jeanne d’Arc” is an operatic dramma lirico by Giuseppe Verdi, based upon the play “ ie
Jun frau von Orléans” by Friedrich Schiller.
„Jeanne d’Arc“ was to be played in the theatre for the second season during the completion
of the thesis. The female choir had a new singer, but there was no suitable costume for
the new member due to her height. For the graduation thesis, a costume is developed
specifically for that one singer, using already existing costumes as examples. The thesis
provides an overview of the costume making process and creates a technical description
for future use, if the female choir should gain new members in need of the same costume.
The graduation thesis is composed of six chapters, each of them dealing with a different
phase of costume development.
Chapter 1 is introductory and describes the planning of the costume. The chapter is
subdivided into three parts: part 1 introduces Estonian National Opera and explains the
purpose of the costume department, part 2 gives a short overview of the opera “Jeanne
d’Arc” and part 3 describes the principles of the design of the costume. It includes detailed
description of the costume and information about necessary materials.
Chapter 2 describes the base bodice pattern drafting, making of the basic patterns and
design patterns. The chapter consists of three parts. Part 1 describes the chosen pattern
making method, part 2 shows necessary measurements, detailed instructions on pattern
drafting and visuals on basic patterns and design patterns. This part also shows the
specifications done to pattern pieces to ensure that the edges of the pieces are smooth.
Part 3 explains the pattern making for the underskirt.
Chapter 3 focuses on technological processing of the costume. The chapter is subdivided
into three parts, where technical sectional drawings and step-by-step sewing processes
are presented for all pieces of the costume.
Chapter 4 concentrates on the making of original pattern pieces and their grading schemes.
The chapter consists of two parts: the first part shows illustrations of pattern pieces with
seam allowances and the second part shows illustrations of grading schemes.
Chapter 5 describes material consumption. The chapter is subdivided in two: the first part
shows illustrations of lay plans for the costume and fabric usage efficiency; the second part
consists of tables of material consumption and calculations of thread usage.
66
Conclusive technical cards of the costume are presented in chapter 6 along with the
measurement charts of the finished garments. Technical drawings from the front and back
are presented.
Programmes used in the making of the thesis are Lectra Modaris V8R5, Marker Manager
V6R2, Marker Making V6R2, Kaledo Style V4R1 and Adobe Illustrator.
The main aim of the graduation thesis has been reached. The costume was finished on
time, it looked beautiful on the stage and most importantly, it fitted the singer well and
looked like the other costumes in the choir
Maintenance of a special purpose building on the example of service dog's building
No full textKäesolevas tööd kirjeldati Sõjaväepolitsei koertele rajatud konteinerhoonet, mis asub Tallinnas, Küberväejuhatuse territooriumil ning mis valmis ja võeti kasutusele 2023. aasta kevadel.
Lõputöö ,,Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel’’ eesmärk oli luua korrashoiu kava värskelt valminud konteineritest hoonekompleksi tarbeks. Kuigi konteineritest hooneid on ka varasemalt nii tsiviilis kui ka Kaitseväes rajatud ning kasutusele võetud, puudus kogemus sellisest hoonekompleksist koerte tarbeks ning see oli Kaitseväes esimene selle sarnane ehitis.
Kolmest konteinerist loodud kompleksi ja sellega seonduvat kirjeldati töös viies osas. Esimeses osas toodi välja hanke jaoks loodud lähteülesanne ning kirjeldati lihthanke protsessi Kaitse- ja julgeoleku valdkonnas.
Teises osas kirjeldati põhjalikult kõiki hoone tarindeid. Autor tõi välja kasutatud materjalid ja tehnilised nõuded, mida ehitusel kasutati ning kuidas lahendati tehnosüsteemid.
Kolmandas osas loodi hoonekompleksile konkreetne korrashoiu kava, mis hõlmas haldamist, hooldust ja korrashoidmist. Välja toodi täpsed tegevused, mida Objektil tuleb toestada ning tegevuste sagedus. Samuti kirjeldati haldustarkvara, mille kaudu käib suur osa kommunikatsioonist ja akteerimisest.
Neljandas osas kirjeldati Objektile antud garantiitingimusi ning kirjeldati, millised puudused on seni Objektil tekkinud. Autor arvab, et kuna Objekt on kasutusel olnud vaid pool aastat, on võimalik, et puuduseid lisandub edaspidi juurde.
Viiendas osas kirjeldati valminud hoone eelarvet ning tehti arvutused, millised on eeldatavad hoone korrashoiu kulutused ühe aasta lõikes.
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke tulemusel on rajatud autori hinnangul väga ökonoomne ja läbimõeldud lahendus ning autori koostatud aastase eelarvele tuginedes võib aimata, et ka jooksvad kulud saavad olema võrdlemisi soodsad.
Järgides koostatud korrashoiu kava, on oodatav ekspluatatsiooniiga kompleksi seadmetel vähemalt 5 aastat ja hoonetel vähemalt 20 aastat.The purpose of the thesis "Maintenance of a special purpose building on the example of service dog’s building" was to create a maintenance plan for the recently built container complex. Although container buildings have been built and used in the past both in civil and Defense Forces, there was no experience of such a building complex for the use of dogs, and this was the first such building in the Defense Forces.
This work described the container building built for Military Police dogs, which is located in Tallinn, on the territory of the Cyber Command, and which was completed and put into operation in the spring of 2023.
The complex consists of three containers and the graduation thesis consists of five parts. In the first part, the initial task created for the procurement was outlined and the simple procurement process in the field of Defense and Security was described.
In the second part, author pointed out the used materials and technical requirements that were used in the construction and how the technical systems were solved.
In the third part, a specific maintenance plan was created for the building complex, which included management, maintenance and sanitation works. Major works that must be done on the Object and the frequency of activities were brought out. The management software was also described, through which a large part of communication takes place.
In the fourth part, the warranty conditions given to the Object were described and what defects the Object has experienced so far. The author thinks that since the Object has been in use for only half a year, it is possible that more problems will emerge.
In the fifth part, there was describes the cost of the container complex and author made the calculations of the expected building maintenance expenses for one year.
From author’s point of view, as a result of simple procurement in the field of defense and security, economical and advised solution has been established.
Following the prepared maintenance plan, the expected operational life of the equipment of the complex is at least 5 years and the buildings at least 20 years
Women's Outerwear Development in the Company Protex Balti AS
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli tootja ja rõivabrändi Nomen Nescioga koostööl arendada välja kaks uut mantli mudelit. Töös tutvustati nii õmblusettevõtet Protex Balti AS kui disainistuudiot Nomen Nesciot. Uuriti tootja ülerõivaste tootmisvõimalusi ning tutvustati rõivabrändi ja selle tooteid.
Lõputöö raames valminud näidised on üks osa Nomen Nescio ettevalmistusest 2025. aasta kevad kollektsiooniks. Valminud näidised saadetakse kliendile, kes jätkab mudelitega töötamist. Näidistele tehakse kandmistestid, pildistatakse need üles, vaadatakse kuidas üks või teine mudel sobiks juba olemasoleva tootevalikuga.
Antud mudelite loomisel võeti arvesse Nomen Nescio unikaalset käekirja, kuid pakuti tootevalikusse ka uusi elemente nagu raglaanvarrukad, vööjoonel nöörtunnel, reväärkrae, pagunid ja põõnad.
Nagu Nomen Nesciole omane on mõlemad mudelid musta värvi. Nomen Nescio puhul võib öelda, et kuigi värv on pea alati must siis erinevate kangaste tekstuuridega on nad altid katsetama. See teeb asja huvitamaks ja loob põnevaid kombineerimis võimalusi kihilisele rõivastusele. Töö käigus külastati erinevaid kangamüüjaid, käidi kohtumas teppimisteenust pakkuva Marcon Holdinguga ja tutvuti abimaterjalide tootjatega. Tepitud mantlile tõmbluku valimise käigus sai kuulda ja uurida, mille uuega on turule tuldud.
Mudelid konstrueeriti kahel erineva konstrueerimismeetodiga. Trench coat konstrueeriti Mülleri ja Tepitud mantel Aldrichi süsteemi järgi. Lõigete konstrueerimisel ja modelleerimisel tugineti moejoonistele - ja tehnilistele joonistele. Toimusid istuvusproovid ja makettide õmblemised, kus kontrolliti lõigete õigsust. Kinnitatud lõiked digitaliseeriti Lectra Modarise programmi, kus valmisid lekaalid ja lekaalide paljundused suurustele S-XXL. Mantlitele tehti materjalide paigutusjoonised, saadi kanga- ja abimaterjalide kulunormid ning koos ligikaudsete õmblusaegadega sai arvutatud tootja müügihind. Saadud hinnad on orienteeruvad kuna ettevõtte hinnakujundus on konfidentsiaalne. Trench coat`i tootmishinnaks kujunes 134,7€ ja Tepitud mantlil 103,3€. Lõpliku müügihinna kujundamine jäeti rõivabrändile endale, kuid uurides kodulehte siis võib Trench coat`i hind jääda 600-700€ ja tepitud mantli hind 400-500€ vahemikku.
Kui kliendile esialgsed näidised sobivad, saab tootmisega alustada. Muutuste korral jätkatakse näidiste protsessiga.The aim of this graduation thesis Women`s Outerwear Development in the Company Protex Balti AS is to develop and sew two new outerwear prototypes for clothing brand Nomen Nescio. It was done in cooperation with a sewing manufacturer Protex Balti AS. The samples produced are part of Nomen Nescio preparations for the spring 2025 collection.
In the course of the work, the production possibilities of the manufacturer's outerwear were investigated. A SWOT analysis was made to determine if Protex Balti AS has the means to produce such products. During the analysis, strengths, opportunities as well as weaknesses and threats were identified. The end result showed that the strengths outweighed the weaknesses, therefore a conclusion was made that Protex Balti AS has a lot of potential in outerwear production.
Nomen Nescio focuses on minimalist aesthetics. In addition to that the brand does not follow trends and makes garments mostly in the color black. First the existing product selection was studied and analyzed. The goal was to offer new models and new elements that could be introduced into the Nomen Nescio product range. Fashion drawings were prepared. Two models were selected for which technical drawings were made. Trench coat was chosen as the first model for product development because it was absent from Nomen Nescio's product selecton. The choice of the second model was determined by the quilted fabric. In the Nomen Nescio product range, the assortment of products made of quilted fabric is very small. It was suggested to offer an addition to the existing ones.
The Trench coat basic construction was designed according to the Müller system and quilted coat was constructed by Aldrich system. Fashionable patterns were modeled after fashion and technical drawings. There were fitting tests, pattern adjustments and the confirmed patterns were digitized into the Lectra Modaris patternmaking software. Pattern gradings for sizes S-XXL were made and size S sample was sewn for both coats.
The material layout drawings and ready-made garment measurements charts were made. For coats, fabric and accessories materials consumptions and estimated production cost per unit were calculated with the manufacturer`s production prices. The received product prices are indicative as the manufacturer`s pricing mechanism is confidential. It was left up to the clothing brand to calculate the final selling price, but looking at the prices on their website, and comparing them with products belonging to the same group, the price of a Trench coat in the store can be between 600-700€ and a quilted coat between 400-500€.
If the initial samples are suitable for the Nomen Nescio, production can begin. In case of changes the process will continue with additional samples
Creation of a mentoring model for production workers on the example of AS ETS NORD
No full textLõputöö eesmärk oli luua tootmistöötaja mentorlusmudel AS ETS NORD näitel, mis toetaks töötajate arengut ning looks selguse osapoolte vahel algõppe käigus edasi antavast informatsioonist. Teoreetilises osas keskenduti mentorluse meetodile, sellega kaasnevatele eelistele kui ka väljakutsetele. Empiirilises osas kasutati kvalitatiivset meetodit andmete kogumiseks ja analüüsiks, tuginedes ettevõtte mentorluse kirjeldusele ning intervjuudest saadud informatsioonile.
Lõputöö raames püstitas autor viis uurimisküsimust ning neile vastused on järgnevad:
• Mis on mentorluse, juhendamise ja coachingu erinevused?
Juhendamine keskendub uuele töötajale ameti selgitamisele ja ettevõtte tutvustamisele, mentorlus aitab töötajal isiklikke eesmärke saavutada ning oskusi arendada. Coaching suunab klienti eesmärkide saavutamisel ja potentsiaali realiseerimisel ilma kogemusi jagamata.
• Milliste väljakutsetega seisavad silmitsi mentorid?
Mentorite jaoks on väljakutsed seotud ajalise survega, mentorlusele seatud ootustega, vastutuse suurenemisega ja töötaja töörežiimist kinni pidamisega.
• Mis on parim meetod, kuidas tootmisvaldkonnas edasi anda teadmisi kui ka oskusi?
Parim meetod mentorluseks tootmisvaldkonnas on üks-ühele õpe. Võimalik on ka grupimentorlus, mida on ka ettevõttes ette tulnud, kuid AS ETS NORD tegevusvaldkonnas peeti parimaks lahenduseks individuaalset lähenemist. Tegemist on efektiivse meetodiga anda edasi teadmisi ja oskusi.
• Miks puudub ühtne arusaam osapoolte vahel?
Ühtne arusaam puudub tulenevalt kahe termini kasutusest ettevõttes, milleks on mentor ja juhendaja ja nende definitsiooni ebaselgus. Segadus, millal koostatakse juhendamisleping olemasoleva töötaja liikumisel ettevõttes sees ja millal mitte.
• Kuidas toetab mentorlusmudel ettevõtte mentorlusprotsessi?
Mentorlusmudel loob ühtse arusaama, missugune uue või olemasoleva tootmistöötaja mentorlus välja peab nägema. Kuidas jaguneb mentorlus etappideks vastavalt fikseeritud kestusele ning mis selle aja jooksul on oluline edasi anda.
Lõputöö eesmärk on täidetud ning sellest tulenevalt on autor esitanud ettevõttele ettepanekud. Autori esitatud ettepanekud on välja töötatud analüüsi tulemusel. Ettepanekud keskenduvad ettevõtte mentorlusprotsessi selgete juhiste loomisele, mentorluse rollide täpsustamisele ja mentori rolli täitvate töötajate pädevuse tõstmisele.Creation of a mentoring model for production workers on the example of AS ETS NORD
The bachelor’s thesis focuses on the readiness of companies to support employee development, especially in a rapidly changing labor market. The chosen research object is the company AS ETS NORD, which has experienced significant growth in recent years but faces challenges regarding the training and development of production workers according to the specifics of the field. With the company’s growth comes the challenge of mentoring due to ambiguity in various roles and a lack of unified understanding of what production workers must acquire during initial training.
The aim of the thesis is to create a mentoring model that supports the development of both new and existing employees at AS ETS NORD. The author raised research questions that must be found out during the thesis:
• What are the differences between mentoring, guidance and coaching?
• What challenges do mentors face?
• What is the best method for transferring knowledge and skills in the manufacturing industry?
• Why is there lack of common understanding between the parties?
• How does the mentoring model support the company’s mentoring process?
The bachelor’s thesis consists of theoretical and empirical parts. The theoretical part provides an overview of mentoing, its methods, benefits, and challenges. The empirical part focuses on data collection and analysis using interviews and document analysis.
The author conducted interviews with both production workers and department managers, analyzing the information gathered to create a mentoring model for AS ETS NORD. The bachelor’s thesis concludes with proposals made by the author based on the analysis, focusing on clarifying the company’s mentoring process and refining roles.
The author concluded that mentoring model is necessary to support the development of production workers at AS ETS NORD and presented proposals to the company for implementing and refining the model. These proposals focus on creating clear guidlines, refining mentoring roled and enhancing mentor’s competence
Consumers' Readiness for the Integration of Autonomous Robot Couriers in Parcel Delivery Services
No full textLogistikasektoris on toimumas ulatuslik protsesside digitaliseerimine ja tehnoloogiapõhine ümberkorraldamine, mille eesmärgiks on suurendada efektiivsust, tasakaalustada tööjõupuudust ja lahendada viimase miili kohaletoimetamise väljakutseid. Ühe võimaliku lahendusena nähakse autonoomsete robotkullerite kasutusele võtmist. Robotkullerite rakendamine pakiveoteenustes võib aidata logistikasektori ettevõtetel paremini rahuldada klientide ootusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja suurendada efektiivsust, kaasnevad uue innovaatilise lahenduse integreerimisega mitmed keerukad väljakutsed. Tarbijate ootused ja eelistused pakiveoteenuste osas on viimastel aastatel palju muutunud. Saavutamaks edu ja konkurentsieelis, peavad ettevõtted olema teadlikud tarbijate eelistustest ja neid mõjutavatest teguritest. Lisaks pärsib uute lahenduste aktsepteerimist tehnoloogia- ja digioskuste vähesed teadmised ning vähene usaldus innovaatiliste lahenduste suhtes. Ei ole aga teada kas lõpptarbijad on valmis nii mastaapseks muutuseks nagu autonoomsed robotkullerid.
Uuringu tulemustest selgus, et lõpptarbijate pakiveoteenuste kasutuskogemust ja valikuid kujundavad peamiselt teenuse hind, kiirus ja paindlikkus, sealhulgas võimalus valida täpne saadetise tarneaeg. Tarbijad eelistavad lahendusi, mis maksimeerivad kasutuskogemusest saadavat väärtust ja võimaldavad teenust kohandada individuaalsetele vajadustele. Samuti peetakse oluliseks teenuse kontaktivabadust, mis säästab aega ja vähendab füüsilist suhtlust. Teenuse ja pakiga seonduva informatsiooni saamiseks eelistatakse mobiilirakendust. Nii teenuse kontaktivabadus kui mobiilirakendus tõstavad märkimisväärselt teenuse kasutusmugavust. Uute tehnoloogiliste lahenduste tutvumine ja nende eelnev testimine enne teenuse kasutusele võtmist tarbijate jaoks oluline. See aitab suurendada usaldusväärsust ja vastuvõtlikust uue lahenduse suhtes. Eriti oluline on see vanemaealiste seas, kes katsetavad uusi lahendusi üsna harva. Nooremad tarbijad seevastu on uute teenuste proovimisel märgatavalt innukamad. Üldiselt on tarbijad motiveeritud uusi tehnoloogiaid kasutama, kui need suurendavad teenuse mugavust ja vastavad ootustele. Teenusepakkujatel on oluline arvestada sihtrühmade erinevate vajaduste ja eelistustega, et laiendada oma tarbijaskonda.
Valdav osa vastanutest on valmis autonoomsete robotkullerite kasutusele võtmiseks pakiveoteenustes ning oleksid valmis uut lahendust proovima. Siiski domineeris vastajate seas hoiak eelistada võimaluse korral traditsioonilisi ja juba tuttavamaid pakiveoteenuse lahendusi, mida osatakse kasutada ning mille usaldusväärsuses ollakse kindel. Robotkullerite tehnoloogia osas ei täheldatud märkimisväärset usaldamatust ega hirme, kuid vähesel määral tunti muret isikuandmete kaitse pärast, mis võib tuleneda vähesest teadlikkusest andmekaitse regulatsioonide ja andmete töötlemise osas. Teenuse kasutuselevõttu motiveerivatest teguritest osutusid kõige vähem määravaks saadetise reaalajas jälgimise võimalus ja teenuse keskkonnasõbralikkus. Kõige olulisemaks peeti aga soodsat hinda ning paindlikkust valida paki kohaletoimetamise täpne aeg.
Empiirilise uuringu tulemuste põhjal koostas lõputöö autor soovitused ettevõtetele, kes plaanivad võtta autonoomsed robotkullerid pakiveoteenuse lahendusena kasutusele. Esimese ettepanekuna soovitab autor ettevõtetel teha enne robotkullerite turule toomist põhjalik sihtgrupi analüüs ja kaardistada nende ootused. Saadud tulemuste põhjal kohandada robotkullerite teenust vastavalt turu ootustele. Teise ettepanekuna soovitab autor autonoomseid robotkullereid turule tuues pakkuda teenuse tutvustamiseks, huvi äratamiseks ja klientide haaramiseks tasuta proovitarneid ning soodushindasid ja täpse tarneaja valimise võimalust. Kuna teenuse hind on tarbijate eelistust kõige enam mõjutavam tegur, siis võiks see olla ka põhiliseks motivaatoriks. Kolmandaks soovituseks on luua ja kasutada pakiveo teenuse ja saadetisega seotud informatsiooni edastamiseks mobiilirakendust. Rõhutada turundus- ja teavitustegevuste kaudu mobiilirakenduse kasutusmugavust ja eeliseid nagu näiteks võimalust jälgida pakiga seonduvat infot reaalajas või jagada paki pin-koodi pereliikmega. Neljandana soovitab autor korraldada koostöös mõne jaemüügi ettevõttega kampaaniaid, mille käigus saavad tarbijad teha robotkulleri teenusega tutvumiseks proovitellimusi. See võimaldab tarbijatel teenust enne kasutusele võtmist testida ja kogu teenuseprotsess läbi proovida. Viienda soovitusena tuleks luua ja võtta kasutusele andmekaitsepoliitika, et tagada isikuandmete kaitse ja läbipaistvus. Tutvustada tarbijatele meetmeid, mida rakendatakse isikuandmete kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks, et vähendada nende hirme seoses robotkulleri tehnoloogia turvalisusega. Kuuenda soovitusena võiksid ettevõtted teavitustegevuste osas seada fookuse eraldi vanemaealistele korraldades neile suunatud infopäevi teadlikkuse ja usalduse suurendamiseks uue teenuse osas. Lisaks võiks pakkuda vanemaealistele suunatud hinnasoodustusi robotkullerite teenuse osas. Seitsmendaks soovituseks on, et ettevõtted võiksid tõsta tarbijate teadlikkust robotkulleri teenuse lisaväärtuste osas reklaamide ja turunduskampaaniate kaudu. Turundustegevuste kaudu tuleks rõhutada robotkullerite eeliseid ja lisaväärtust pakkuvaid tegureid nagu teenuse kiirus, kontaktivabadus ja võimalus valida täpne saadetise kohaletoimetamise aeg.
Lõputöö eesmärk ja selle saavutamiseks seatud uurimisülesanded said täidetud.The title of final thesis is "Consumers' Readiness for the Integration of Autonomous Robot Couriers in Parcel Delivery Services".
According to research, the adoption of autonomous robot couriers provides logistics companies with the potential to better meet customer expectations. However, integrating such innovative technological solutions into parcel delivery services presents significant challenges. The development and integration of these solutions have overlooked customer needs, focusing primarily on solving company-centric issues. Furthermore, the adoption of new technologies is hindered by a lack of technological and digital skills, as well as limited acceptance among consumers.
The aim of the thesis is to determine consumers' readiness and to analyze the key factors influencing the adoption of autonomous robot couriers in parcel delivery services, in order to provide recommendations for parcel delivery companies who are planning to implement autonomous robot couriers in the future.
To achieve the objective, the following tasks were established for the thesis:
• Provide a theoretical overview of the aspects influencing consumer preferences and the acceptance of new technological solutions;
• Explain the integration of autonomous robot couriers into the parcel delivery service;
• Develop the research methodology;
• Identify the preferences of parcel delivery service users and the potential acceptance of new technological solutions;
• Assess consumers' readiness and the factors influencing their adoption of autonomous robot couriers in parcel delivery services;
• Draw conclusions and provide recommendations for logistics companies planning to adopt autonomous robot couriers in parcel delivery services.
An empirical study was conducted among adult Estonian residents who use parcel delivery services. A questionnaire was used as data collection method for this quantitative study. The final sample comprised 227 respondents.
The study results revelead that a significant amount of consumers are open to and willing to accept robot couriers as a parcel delivery solution. However, consumers tend to prefer familiar and trusted solutions. The most critical factors influencing consumer preferences for using robot couriers are the affordability of the service, flexibility, and the possibility to select an exact delivery time. Additionally, it is important for consumers to have the opportunity to familiarize themselves with and test the new solution before its adoption
Pre-Employment Contract Negotiations in a Company Providing Accounting Services
No full textSeadusi uurides ning ekspertide hinnanguid lugedes selgus, et töölepingu sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste pidamine ei ole vaid lihtne vestlus palganumbri üle, vaid läbirääkimised on paika pandud töölepingu seaduse ja võlaõigusseadusega ning et nii töötajatel kui ka tööandjale tekivad kohustused. Töölepingu sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste käigus on soovitatav põhjalikult arutada kõiki aspekte, mis on isikutele olulised ning mis on õigusaktidega ette nähtud. Töölepingu kohustuslike punktide läbi rääkimise sageduse kaardistamine aitas mõista, millised teemad vajavad erilist tähelepanu. Ettevõte peab jälgima, et kõik töölepingu seadusest tulenevad kohustuslikud punktid oleks kirja pandud töölepingusse olenemata kas need on läbi räägitud või mitte.
Kuigi eksperdid väidavad, et läbirääkimistel on võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi kui enne läbirääkimistele asumist põhjalik eeltöö teha, õige aeg valida ning end positiivselt meelestada, tuleb siiski silmas pidada Eesti seadusandlust ning töölepingu seaduses kehtestatud tingimusi, mis piiravad Eesti töötajate võimalusi endale näiteks pikemat kui 28-päevast puhkust või lühemat kui 40-tunnist töönädalat kaubelda ilma töötasu vähendamata. Lisaks tuleb arvesse võtta töö iseloomu, sest näiteks tootmisliini töötaja ei saa töötada kodust ega teha kaugtööd.
Läbirääkimisteste peatükk tutvustas täpsemalt strateegiaid või mudeleid, nagu Stuart Diamond ja Mike Ackermann oma strateegiaid nimetavad, mida valida, et läbirääkimised oleksid edukad ning sobivad vastavalt situatsioonile. Selgus, et läbirääkimiste pidamisteks ei ole ühte ainust ja õiget strateegiat, vaid igal eksperdil on oma stiil ja seletus, kuidas paremaid tulemusi saavutada.
Läbirääkimistel on olulised ka inimtüübid. Oluline on nii ennast kui vastaspoolt tundma õppida, et aru saada, mis on kellegi tugevused ja nõrkused läbirääkimiste käigus. Õppides tundma erinevaid inimtüüpe, oli näha, et need lähtuvad töös tutvustatud strateegiatest.
Uuringu tulemustest ilmnes, et juhtimiskogemuse ja läbirääkimisoskuste vahel võib puududa selge seos. Enamik vastanutest olid küll piisavalt kogenud juhid, kuid nende läbirääkimisoskuste tase ja praktika olid väga erinevad. Vastajate enesehinnang läbirääkimisoskuste suhtes oli üldiselt positiivne, kuid tegelikud oskused olid tugevalt seotud kogemuse ja praktilise tegevusega. Seega on ettevõttele oluline arendada läbirääkimisoskusi läbi praktiliste kogemuste ja koolituste, et saavutada paremaid tulemusi läbirääkimistel.
Vastajate eelistused läbirääkimiste strateegiate osas olid mitmekesised, kuid enamik eelistas koostööd ja integreerivaid strateegiaid. See viitab soovile säilitada häid suhteid ja saavutada positiivseid tulemusi mõlemale poolele.
Tulemused näitavad selget vajadust koolitusprogrammi järele, mis keskenduks läbirääkimisoskuste arendamisele eriti olulistes valdkondades nagu töölepingute sõlmimine, töötasu läbirääkimised ja teised olulised läbirääkimiste teemad. Töötasu teemalised läbirääkimiste koolitused peaks õpetama Ackermanni mudelit. Üldised läbiräämist õpetavad koolitused peaks keskenduma koostööle ja integreerivatele läbirääkimistele, kuid andma ülevaate ka teistest strateegiatest, et tekiks võrdlusmoment ning sisaldama piisavalt praktilisi harjutusi. Koolitusprogramm peaks lisaks hõlmama töölepingu seadusega seotud teemasid, mis aitavad suurendada juhtide teadlikkust selles valdkonnas.
Lähtuvalt töölepingueelsete läbirääkimiste pidamise rakendamise ja teooriaga kooskõla analüüsi tulemustest on autoripoolsed ettepanekud ettevõtte juhtkonnale järgnevad:
• jälgida, et töölepingu seadusest tulenevad kohustuslikud punktid oleks töölepingusse kirja pandud;
• arendada juhtude läbirääkimisoskusi läbi praktiliste kogemuste ja koolituste;
• koolitusprogrammis keskenduda töölepinguga seotud teemadele, töölepingu sõlmimisele, töötasu läbirääkimistele ja sealjuures tutvustama erinevaid läbirääkimiste teooriaid keskendudes koostööle ja integreerivatele läbirääkimistele.This thesis was written on the topic of Pre-employment contract negotiations in a company providing accounting services.
The topic is relevant because our careers, finances, and reputation depend on negotiation skills, and using these skills leads to excellent results (Voss & Raz, 2019, p. 29). According to a study conducted in America, 40% of people who changed jobs did not negotiate before signing an employment contract (Jackson, 2019). By examining Estonian court rulings related to employment contracts, it is noticeable that discussions about the hidden points in employment contracts are not happening in Estonia either. However, the Employment Contracts Act specifies points that require attention.
The problem addressed in this thesis is that neglecting to discuss mandatory points in the employment contract and ignoring recommendations from industry professionals before signing can lead to problems for both the employee and the employer in the investigated accounting services company.
The aim of the thesis is to determine the practice of pre-employment negotiations in an accounting services company and make proposals to improve pre-employment negotiations for the company's management.
The thesis sets out the following research objectives:
• identify the legal requirements and recommendations from industry professionals regarding pre-employment negotiations;
• develop a methodology for conducting an empirical study;
• map and analyze the implementation of pre-employment negotiations in the accounting services company;
• draw conclusions and make proposals for better pre-employment negotiations for the company's management.
After studying laws and reading expert opinions, it became clear that conducting negotiations prior to signing an employment contract is not just a simple discussion about salary figures. Negotiations are governed by the Employment Contracts Act and the Law of Obligations Act, creating obligations for both employees and employers. During negotiations preceding the signing of an employment contract, it is advisable to thoroughly discuss all aspects that are important to individuals and are prescribed by legislation. Mapping the frequency of discussing mandatory points in employment contracts helped understand which topics require special attention. The company must ensure that all mandatory points derived from employment contract laws are documented in the employment contract, regardless of whether they have been negotiated or not.
While experts claim that excellent results can be achieved in negotiations by doing thorough preparatory work, choosing the right timing, and maintaining a positive mindset, it is essential to consider Estonian legislation and the conditions set forth in the Employment Contracts Act. These conditions limit Estonian employees' ability to negotiate, for example, longer than 28-day vacations or shorter than 40-hour workweeks without reducing wages. Additionally, the nature of work must be taken into account, as certain roles like production line workers cannot work from home or engage in remote work.
The chapter on negotiations introduced strategies or models, such as those named by Stuart Diamond and Mike Ackermann, to choose from for successful negotiations suitable for the situation. It became clear that there is no one-size-fits-all strategy for negotiations; each expert has their style and explanation of how to achieve better results.
Personality types are also crucial in negotiations. It is important to understand oneself and the counterpart to recognize strengths and weaknesses during negotiations. Learning about different personality types revealed that they align with the strategies introduced in the work.
The results of the study showed that there may not be a clear correlation between management work experience and negotiation skills. Although most respondents were experienced enough as managers, their level of negotiation skills and practice varied significantly. While respondents generally had a positive self-assessment regarding negotiation skills, actual skills were strongly related to experience and practical activities. Therefore, it is crucial for the company to develop negotiation skills through practical experiences and training to achieve better results in negotiations.
Respondents' preferences for negotiation strategies were diverse, but most preferred cooperation and integrative strategies. This indicates a desire to maintain good relationships and achieve positive outcomes for both parties.
The results indicate a clear need for a training program focusing on developing negotiation skills, especially in critical areas such as employment contract negotiations, salary negotiations, and other important negotiation topics. Salary negotiation training should teach the Ackermann model. General negotiation training should focus on cooperation and integrative negotiations while providing an overview of other strategies to create a basis for comparison and include sufficient practical exercises. The training program should also cover topics related to employment contract laws to increase awareness among leaders in this field
Analysis of Winter Maintenance for Urban Pedestrian and Bicycle Pathways
No full textUurimustöö tulemusel võib Pärnu keskuslinna talihoolde hetkeseisu hinnata rahuldavaks. Kuigi linnakodanike rahulolu uuringust hindas 71 % vastanutest kvaliteeti mitterahuldavaks, siis Pärnu Linnavalitsuse Taristu- ja ehitusteenistuse sõnul on alates 2021 kehtima hakanud hooldelepingu raames teostatavat talihoolet hinnatud pigem heaks või rahuldavaks. Linnakodanike tagasisidest võib järeldada, et inimeste ootused talihoolde kvaliteedile on kasvanud. Lume- ja libedusetõrje teostamise kiirusele ja kvaliteedile pööratakse üha rohkem tähelepanu ning oodatakse hooldajate kiiremat reageerimist. Linnakodanike negatiivset tagasisidet talihooldele aitaks vähendada parem linna kommunikatsioon ja selgitustöö hooldustöödele määrusega seatud nõuete osas. Eelkõige vajaks selgitamist nõuded tee nõutava seisundi ja hooldustsükli aegade osas. Parem arusaam nõuetest aitaks viia tasakaalu ootused talihoolde kvaliteedi ja reaalse hooldajate nõuetekohase kohustuse täitmise vahel.
Nagu enamike Eesti omavalitsuste puhul on ka Pärnu linna suurimaks kitsaskohaks teehooldusele eraldatava eelarve suurus. Ideaalilähedaste hooldetulemuste loomine nõuaks suuremaid investeeringuid nii omavalitsuselt kui teehoolet teostatavatelt ettevõtetelt. Pärnu Keskuslinna kergliiklusteede talihoolde maksumus, juhul kui loobuda kloriidide kasutamisest libedusetõrjel, teostada suuremas mahus linna kergliiklusteedelt lume väljavedu ja lisada linna hooldatavate kergliiklusteede mahule kinnistuomanike poolt hooldatavate kergliiklusteede maht, tähendaks linnale ca 172 % kulude kasvu.
Uurimustöö tulemusel selgusid mitmed asjaolud, mille muutmine või parandamine talihoolde korraldamisele aitaks kaasa selle kvaliteedi paranemisele.
Soovituslik oleks kaasajastada Pärnu Linnavalitsuse poolt kasutatav teede hoolduse rakendus ja parandada talihooldele määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ 05.11.2018 kehtima hakanud versioonis kehtestatud nõuded. Samuti on soovituslik suurendada omanikujärelevalvet teehoolde teostamisele.
Pärnu keskuslinnas on endiselt kõnniteid, mis on amortiseerunud asfaltkattega, alla 1m laiusega ja kohati looduse poolt üle võetud ning kinni kasvanud. Selliste teede kaardistamine ja määramine kõnniteeks, haljasalaks või perspektiivseks sõidutee osaks annaks teostatava teehoolduse osas kindlasti parema selguse. Samuti on seni praktikas kasutatav kilomeetripõhine hoolduse maksumus kergliiklusteede osas liiga üldistav ja tingib kindlasti hooldusmaksumuses töövõtjate poolt suurema riski arvestamist ühikhinda.
Parema ülevaate annaks geodeetiliselt täpne teede mõõdistus ja klassifitseerimine koos muutuvate tee laiustega. Ideaalis võiks linn kasutusele võtta täpseid teede mahtusid ja määratlusi sisaldava ehitusinfo mudeli, millesse saaks integreerida ka kogu teehooldust puudutava info.
Kuigi kloriidide kasutamine teedel annab hea tulemuse libedusetõrjel, siis pikaajalisel kasutamisel avaldab kloriidide kasutamine ka tugevat negatiivset mõju nii keskkonnale, liiklusvahenditele kui ka lähedal asutavatele teedele ja hoonetele. Kloriidide ladestumine keskkonda on pikaajaline ja akumuleeruv ning negatiivsete ilmingute tekkimine on ajas kasvav. Pikemas plaanis peaks olema omavalitsuse eesmärgiks kloriidide täielik kasutamise lõpetamine linnateede libedusetõrjel. Käesoleval ajal ei ole eesmärk realistlik eelkõige heade alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu. Küll aga on Pärnu Linnavalitsusel võimalik kaaluda kloriidide kasutamise lõpetamist kergliiklusteedel. Samuti on soovituslik võtta libedusetõrjel kasutusele tee karestamine. Karestamistehnika soetamine nõuab eelkõige investeeringut teehooldajate poolt kuid pikemas perspektiivis aitab see kaasa kloriidide kasutamise lõpetamisele ja annab kokkuhoiu muude libedusetõrje materjalide kulus.The aim of the research was to analyze the quality of winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways in the center of Pärnu and the methods of maintenance of snowed and slippery areas. The subject matter of this thesis is acute because in densely populated cities, urban pedestrian and bicycle pathways play an important role in ensuring the mobility needs of city residents. urban pedestrian and bicycle pathways are used for daily commuting to work, to school or to the public transport stop. They are also used for walking, sports and pedestrian traffic. The expectations of city citizens for clean and maintained urban pedestrian and bicycle pathways are high. It is expected that the urban pedestrian and bicycle pathways are easy to use throughout the year and that excessive snow and slippery conditions will not cause inconvenience for their users.
The research analysed the winter maintenance works carried out under the framework of the current maintenance contract for the Pärnu city centre roads and pathways, the technology and materials used, and the cost of the works. The requirements set for maintenance work were examined and the most important points were highlighted in the current Road Condition Regulation and Road Maintenance Agreement. Also the volume and cost of taking over the maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways from property owners were assessed.
The city residents' satisfaction with the winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways in the centre of Pärnu was also examined, circumstances causing the biggest public discontent were outlined and recommendations to improve the problems were provided.
The main focus of the research work was on assessing the impact of chlorides used on urban pedestrian and bicycle pathways. Separately, the impact of chlorides on groundwater, growth soil and vegetation, air quality, concrete structures, vehicles, as well as on pets have been highlighted. The research showed that the use of chlorides negatively affects all of the subjects mentioned above. Chlorides are especially harmful to the environment as the impact of years of chloride use accumulates and the effect of negative consequences becomes increasingly stronger.
The author has also pointed out positive and negative circumstances related to bulk materials used for handling of slippery areas. Although the use of crushed granite also requires more
snow protection and spring cleaning, it is still a more environmentally friendly solution when it comes to handling of slippery areas.
The study concluded that the taking over from the property owners the obligation to maintain urban pedestrian and bicycle pathways in the city of Pärnu would increase the cost of winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways by about 172 %. On the positive side, this would end the use of chlorides on urban pedestrian and bicycle pathways in the city centre and increase the volume of snow removal