TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
A child in the divorce process of his parents
No full textPraegusel ajal ei lahuta inimesi enam surm vaid elu ja eneseotsingud. Ühiskondlik norm ei hoia enam paarilisi koos nii tugevalt kui varem. Suhe on jätkusuutlik vaid siis kui paariliste vahel on tugev emotsionaalne liit, mitte ühine kinnisvara, hüpoteek või liisinguga auto. Sageli lahkutakse suhtest liiga kiiresti, püüdmata suhte kallal tööd teha, eriti kui seal on lapsed. Vajalik on murda vanu käitumuslikke mustreid ning märgata päriselt enda, lapse ja paarilise vajadusi. Kahjuks on sagenenud perekondade lagunemised, kus kasvab üks või rohkem lapsi ja ühiskonnas on levinud uus peremudel- kärgpere. Lahkuminekud võivad olla lastele väga rasked, keeruliseks võib osutuda ka sobitumine kärgperesse. Meie hulgas on väga palju emotsionaalselt katkiseid lapsi ja noori. Nad vajavad märkamist, sekkumist ja toetust.
Lõputöö eesmärgiks oli uurida lahutuse ja tülide tagajärgi 13-17 aastaste laste tervisele, lahkuminemise põhjuseid läbi laste silmade, lapse elukorraldust peale lahutust. Uuringus osales seitse 15-17 aastast noort, 13 ja 14 aastased lapsed ei soovinud intervjuus osaleda. Lõputöö uuringu läbiviimiseks kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit, mis võimaldas suhelda respondentidega vahetult ning vajadusel sai uurija küsimusi ümber formuleerida. Kvalitatiivne uurimismeetod sobis lõputöö autori hinnangul uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kõige paremini. Lõputöö läbiviimiseks püstitati uurimisküsimused, mis aitasid vastuseid leida uurimistöö teemade välja selgitamiseks. Lõputöö jaoks püstitatud teemad sai autor välja uuritud ja eesmärgi täidetud.
Teoreetilises osas olid teemadeks abielulahutused statistikas, erinevad perevormid, lahutuse ja tülide võimalikud tagajärjed lapse tervisele, oletatavad lahkuminemise põhjused. Samuti käsitles autor kiindumus- ja kriisiteooria seotust peresüsteemis, mõistmaks paremini laste ja perekondade reaktsiooni olulistele elusündmustele ning kuidas nad nendega toime tulevad.
Uurimistöö analüüsist selgus, et lapsed kasvasid sageli aset leidvate tülide keskel. Tülidel oli negatiivne mõju laste heaolule ja vaimsele tervisele. Kolm intervjueeritavat olid kaasatud tülidesse. Neljale intervjueeritavale ei tekitanud vanemate lahutus tervise probleeme, pigem oli lahutus kergenduseks, sest igapäevased tülid lõppesid. Lastele mõjus halvasti kaugenemine lahus elavast vanemast. Uuringust selgus, et vanematel puuduvad emotsioonide reguleerimise ja konfliktilahendamise oskused. Analüüsist selgus, et enamus uuringus osalenud laste jaoks oli oluline rääkida oma tunnetest vanema (emaga) või psühholoogiga. Lõputöö kirjutamine aitas sügavuti mõista, kuidas mõjutavad tülid ja lahkuminek lapse heaolu ja tervist. Lisaks John Bowlby kiindumusteooriaga tutvumine tõi selgust, kui oluline on peresüsteemis turvaline kiindumussuhe, see annab inimesele usaldusvundamendi kogu eluks. Erik Homburger Eriksoni kriisiteooria väide- kes õpib toime tulema peres aset leidva kriisiga, omandab koos sellega emotsionaalse jõu ja oskused, andis lootust, mis on vajalikud tulemaks toime järgmiste kriisidega.
Autor leiab, et lapsevanemad vajaksid eneseabi koolitusi ja pereteraapiat enne, kui kooselu jõuab lahutuseni. Autor soovitab erimeelsuste lahendamiseks osaleda perelepitusteenusel. Vanemad võiksid vältida pidevaid tülisi ning kindlasti ei tohiks nendesse kaasta lapsi. Peale lahutust võiksid vanemad säilitada omavahelised head suhted ning mõista, et kvaliteetne ja omakasupüüdmatu vanemlus aitaks lapsel kohaneda ja hakkama saada lahutus kriisiga. Lapsevanemad võiksid mõista, et laps vajab armastust ja hoolt mõlema vanema poolt. Autor soovitab seada lapse heaolu esikohale!SUMMARY
The title of the thesis is "A child in the divorce process of his parents". The volume of the thesis is 35 pages. A total of 36 different sources were used. The author was motivated to choose the topic of the thesis by her own experience as a child of divorced parents and her own repeated breakdown of couple relationships where children grew up in the family. The topic is also relevant in society, as there are many separations in families with children, and as a result there are a lot of mentally broken children and young people. New couple relationships are often created, where both or one partner has a child/children from a previous marriage, and joint children are also obtained.
The study was conducted using a qualitative research method. Children of divorced parents aged 13-17 were interviewed (two boys and five girls). The researcher met the young people in a cafe or at the child's home. The children answered the interview questions. The purpose of the study was to describe the consequences of conflicts and divorce on the child`s health, to describe the child's life arrangements after the separation, to describe the reason of the divorce through the child's eyes.
In the theoretical part, the topics were divorces in statistics, different family forms, possible consequences of divorce and conflicts on the child's health, supposed reasons for separation. The author also discussed the connection of attachment and crisis theory in the family system, in order to understand better the reaction of children's families to important life events and how they cope with them.
From the analysis of the research, it was found that the children grew up in the midst of frequent conflicts. Conflicts had a negative impact on children's well-being and mental health. Three interviewees were involved in conflicts. For the four interviewees, the parents divorce did not cause health problems, rather the divorce was a relief, because the daily conflicts ended. Distancing from the parent who lives apart had a bad effect on the children. The study revealed that parents lack emotion regulation and conflict resolution skills. The analysis revealed that for the most of the children who participated in the study, it was important to talk about their feelings with a parent (mother) or a psychologist. Writing the thesis helped to understand deeply how conflicts and separation affect a child's well-being and health. In addition, getting to know John Bowlby's theory of attachment made it clear how important a secure attachment relationship is in the family system, it gives a person a foundation of trust for life. Erik Homburger Erikson's claim of crisis theory teaches, who learns to cope with a family crisis, acquires emotional strength and skills along with it, which are necessary to cope with subsequent crises.
The author finds that parents could participate in self-help trainings and family therapy before cohabitation leads to divorce. Parents could avoid constant conflicts, and children should certainly not be involved in them. After the divorce, the parents could maintain a good relationship with each other and understand that high-quality and selfless parenting would help the child adapt and cope with the divorce crisis. Parents could understand that a child needs love and care from both parents. A child needs a self-aware adult
Analysis of reconstruction and management costs based on a five-storey apartment building on Akadeemia tee
No full textAntud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud.
Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalike tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud.
Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimise maksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides.
Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud.
Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U-
54
väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga.
Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt.
Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalike maksete suuruseid, kui korteriühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2.
Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.The aim of this thesis was to analyse the different possibilities of apartment building renovation, its direct impact on the distribution of administrative, maintenance and emergency costs before and after, and to find out the most optimal solution. The analysis was based on a five-story apartment building on Akadeemia tee, which has not been reconstructed since the year of completion (1963).
In the case of option 0, only necessary works for the preservation of the building were carried out and ventilation without heat recovery was built. The cost of the reconstruction was €730,000. As a result of the emergency works, energy costs increased and residents began to pay loan payments of 1.3 €/m2 in addition to higher heating bills. At the same time, administrative, maintenance and emergency costs did not change.
The analysis shows that if the building is completely renovated, i.e. insulate the external walls and roof, replace the windows with more modern ones and build ventilation with heat recovery (option 2), then by renovating in this way, the energy performance indicator ETA 136 kWh/(m2 y) will be achieved, which corresponds to class C. The cost of reconstruction is 1,925,000 €, and taking into account the KredEx support, we get a monthly payment of 1.7 €/m2 including utility costs. By further changing the U-values of the exterior structures, we get the renovation cost of €2,010,000 (option 5). This solution achieves an energy performance of 117 kWh/(m2 y) and B class. The loan amount is higher compared to the previous one, but thanks to heat recovery ventilation, the heating cost is reduced to such an extent that the loan payment together with utility costs is lower, i.e. 1.6 €/m2. In conclusion, it can be said that it is more expedient to plan a complete renovation with heat recovery ventilation, which gives a better result financially and, in addition, a significantly better indoor climate in the living quarters.
Comparing factory reconstruction packages with an energy performance indicator of 104 kWh/(m2 y) (option 8) and 117 kWh/(m2 y) (option 7) with option 5 (ETA indicator 117 kWh/(m2 y)). The result was that there is no significant difference in energy savings and utility costs, but factory reconstruction is about 30% more expensive. At the same time, by renovating in this way, the support from KredEx is 20% more, and therefore the monthly payments for the apartment owner increased by 0.2 €/m2.
The result of the analysis revealed that by significantly reducing the thermal conductivity of the exterior structures and adding heat recovery ventilation to the building, the renovation cost is different, but taking
56
into account the saved energy and state subsidies, the difference in utility payments is up to 0.2 €/m2. Such a result is due to the different support rates from KredEx, which are directly related to the energy class level that can be achieved.
The analysis showed that the reconstruction will not significantly change the administrative and maintenance costs. In non-reconstructed buildings, the administrative costs are on average €0.08/m2, and in partially or fully reconstructed buildings, they are €0.08/m2. Average maintenance costs for unreconstructed buildings are 0.034 €/m2 and for reconstructed buildings 0.031 €/m2. Unreconstructed buildings require an average of 0.059 €/m2 for emergency work, and reconstructed buildings in average of 0.039 €/m2. The results show that the impact on administrative and maintenance costs is small, but considerable savings are achieved in terms of emergency work that can be prevented.
In order to better convey information to apartment owners, an information sheet was prepared on heating, electricity, domestic hot water production and repair fund costs, before and after reconstruction. Costs for average 1-, 2-, and 3-room apartments were presented. The calculations took into account possible payment amounts if the cooperative receives support from KredEx and also takes a loan from the bank to cover costs for 20 years. The costs of an average 1-room apartment were €37.3 before the reconstruction, which increased by €48.6 after the reconstruction. The costs of a 2-room apartment increased by €88.8, and the bills of a 3-room apartment by €113.1. After the reconstruction, the costs of one apartment increased by €2/m2.
Within the framework of this work, the cost-effectiveness of reconstruction was analysed using the example of a five-story building, but at the same time, the costs of reconstruction of larger, for example, 9-story and higher buildings have not been studied a lot, which could be possible topics for subsequent research works. The apartment owners in the city of Tallinn can apply for both KredEx and city subsidies, while there is a problem with rural apartment buildings, which are often in a worse condition and their residents have more limited financial resources. Therefore, it is important to analyse the profitability of the reconstruction of such houses and the possibilities of receiving subsidies
Organization of the Construction of a Kindergarten
No full textLõputöö ülesandeks püstitati lasteaiahoone ehitustööde organiseerimise projekti
koostamine hoone arhitektuursete ja konstruktiivsete tööprojektide alusel.
Ülesande lahendamisel koostati ülevaade arhitektuursetest ning konstruktiivsetest
lahendustest. Lõputöö majandusosas koostati ülevaade hoone maksumusest koondeelarve
kujul ning toodi välja erinevate ehitus etappide osakaalud kogumaksumusest. Hoone
ehituseks koostati kõik ehitustöid sisaldav koondkalendergraafik koos põhitöögruppide
lühikirjeldustega. Ehitusobjekti kohta koostati töö raames platsi generaalplaan ning segitati
platsi eripära ning planeerimisloogikat. Koonkalenderplaanis arvestatud töötajate ja
seadmete maksimaalse üheaegse kasutuse aja järgi koostati ressursside vajaduse
arvutused ning saadi vajaliku veevarustuse ja elektrienergia vajaduse väärtused.
Töö raames koostati kaks tehnoloogilist kaarti. Esimeseks tehnoloogiakaardiks koostati
müüritööde tehnoloogia kaart, mis hoomab kogu hoone müüritööde teostamise plaani ja
tehnoloogiat. Teine tehnoloogiakaart koostati montaažitööde kohta, mis on ühtlasi ka kõige
mahukam töö etapp hoone rajamisel.
Lisaks kirjeldati hoone ehitusel kehtivat töövõtumeetodit ning tööde kvaliteedi- ja ohutuse
tagamise plaani.
Hoone kogumaksumuseks leiti detaileelarve põhjal ilma käibemaksuta 7 444 039,57 €,
millest ehituse organiseerimiskulud moodustasid 321 909,58 €.
Lõputöö tulemusena lahendati ehituse organiseerimise projekt kahe korruselisele
lasteaiahoonele. Töö koostamine andis autorile väärtuslike teadmisi nii ehituse
organiseerimise ja juhtimise kui ka tööde teostamise tehnoloogia kohta. Tööd koostades
omandatud teadmised ja kogemused tulevad kindlasti kasuks tulevikus ehitustööde
planeerimisel ning objektijuhi rollis.The topic of the graduation thesis is organization of the construction of a kindergarten. The
objective of the prepared graduation thesis is organization and planning of all construction
activities of the building. The two-story building will be constructed in Tallinn, Nõmme
district, Kraavi Street. Building designs, operational design documentation, and related
design documentation of the building have been used for the preparation of the thesis.
In the first part of the graduation thesis, the author provides an overview of the
construction requirements of the building, and describes the architectural and constructive
solutions. Also, an overview is provided of the technical systems of the building. In the
economic part of the thesis, the cost of the building is presented in the form of a
consolidated budget, which has been prepared based on the detailed budget of the
kindergarten building. In the next part of the thesis, a consolidated calendar schedule has
been prepared based on the work volumes included in the budget of the economic part,
covering all construction activities of the building. Construction tasks and their descriptions
are also added in the consolidated calendar schedule of the thesis. In the part of the general
plan of the construction site, the author has described general logic of the planning of the
construction site, prepared general plan of the object, and performed calculations of
temporary power and water need. Two technology maps have been created during the
preparation of the graduation thesis. The first one is the technology map of masonry works
of the entire building, and the second one is the technology map of assembly works. The
technology maps include an explanatory letter and the graphic part. In the part of the
contracting method, the author explains the contracting method used for performing the
construction work. The last chapter includes the work safety and quality assurance plan
valid for the period of construction.
The construction activities started in the middle of July, 2023 and will be completed at the
end of August, 2024, after which the process of applying for the permit for use will
commence. The cost of the kindergarten building to be constructed is 7 444 039,57 Euros
(without VAT), of which 321 909,58 Euros are spent on organizing the construction.
Preparation of the graduation thesis provided to the author a detailed overview of the
organization of construction of a kindergarten building and various related issues.41
Furthermore, the experience gained from the preparation of the thesis will certainly be
useful in the future when organizing the upcoming sites
Development of Stormwater Monitoring Network at Tallinna Vesi
No full textTöö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida sademevee kvaliteedi ja koguse seireks vajalike andurite paigaldamise ja kasutamise võimalusi Tallinna Vee näitel. Uurimisülesanneteks oli välja selgitada, milliseid andureid on võimalik kasutada sademevee seires, millised on minimaalsed ja maksimaalsed andurite kombinatsioonid, milline on optimaalne lahendus, millised piirkonnad ja trassid oleksid sobilikud andurite paigaldamiseks ning millised on sademevee kvaliteedi hindamiseks vajalikud parameetrid. Töös käsitleti erinevaid andureid, mis on vajalikud sademevee seireks, sealhulgas vooluhulgaandureid, veetasememõõtureid ja kvaliteediandureid, mis mõõdavad pH, lahustunud hapnikku, temperatuuri, elektrijuhtivust ja hägusust. Arutleti ka minimaalse ja maksimaalse andurite kombinatsiooni üle, mis tagaks tõhusa seirevõrgu, kus minimaalne lahendus hõlmaks vaid vooluhulgaandureid ja veetasememõõtureid, samas kui täiendavad vee kvaliteedi andurid oleksid vajalikud kõrge riskiga piirkondades. Paigaldamise kohti valides tuli arvestada peamiste sademevee kogumiskohtade, nagu sademevee kogumiskaevude ja riskipiirkondade, näiteks tööstuspiirkondade või tiheda liiklusega aladega. Üks peamisi järeldusi oli, et seiresüsteemi katsetamiseks võiks alustada piirkondadest, kus sademevee kvaliteedi muutused on kõige tõenäolisemad. Sademevee seire olulisus tuleneb vajadusest hinnata keskkonnamõjusid, nagu võimalik saaste ja vee kvaliteedi langus. Seiratavad parameetrid, nagu pH, lahustunud hapnik, temperatuur ja elektrijuhtivus, on olulised selleks, et tuvastada sademevees esinevaid saasteaineid ja saada ülevaade vee elujõust. Lisaks sellele aitavad need andmed ennetada süsteemide ummistusi ja reostust. Uuringu käigus jõuti järeldusele, et pidev ja automatiseeritud seire on oluliselt täpsem ja usaldusväärsem kui traditsioonilised punktproovid, kuna see võimaldab reaalajas jälgida süsteemi seisundit ja reageerida kiiresti esinevatele probleemidele. Andurite paigaldamine vähendab ka inimfaktorist tulenevaid vigu ning aitab vähendada tööjõukulu, kuna andmete kogumine toimub automaatselt ja pidevalt. Seetõttu on oluline, et Tallinna Vesi alustaks andurite paigaldamist ja seirevõrgu arendamist, et tagada süsteemi töökindlus ja vastavus keskkonnanõuetele. Välja toodud ettepanekud keskenduvad seiresüsteemi tõhususe suurendamisele, andurite täpsuse ja töökindluse tagamisele ning andmete kogumise ja analüüsi automatiseerimisele. Ettepanekute kohaselt tuleks paigaldada täiendavaid kvaliteediandureid riskipiirkondadesse ning luua süsteem, mis võimaldab jälgida vee kvaliteedi muutusi sademevee kogumiskohtades. Samuti on oluline, et Tallinna Vesi ja seotud asutused töötaksid välja selged protseduurid andurite hoolduseks ja andmete analüüsimiseks. Töö keskendub ka sellele, kuidas paigaldada andurid olemasolevasse süsteemi ning kuidas tagada andurite töökindlus pikaajaliselt. Edaspidi tuleb rohkem tähelepanu pöörata andurite täpsuse ja töökindluse tagamisele, samuti süsteemi testimisele ja täiustamisele erinevates sademevee kvaliteedi ja koguse muutustes. Kokkuvõttes võib öelda, et sademevee seirevõrgu väljatöötamine ja automatiseerimine on oluline samm Tallinna Vee infrastruktuuri efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks. Andurite paigaldamine võimaldab mitte ainult täpsemalt jälgida sademevee kvaliteedi ja koguse muutusi, vaid ka ennetada võimalikke probleeme ja vähendada inimfaktorist tulenevaid vigu. Edaspidi on oluline jätkata katsetusi ja täiustusi seiresüsteemide tõhustamiseks ning tagada nende pikaajaline töökindlus.The topic of this bachelor’s thesis, Development of Stormwater Monitoring Network at Tallinna Vesi, focuses on improving the management of stormwater quality and quantity through the implementation of sensor technologies in the infrastructure of Tallinna Vesi. The purpose of this work is to evaluate and suggest solutions for creating an effective stormwater monitoring system that ensures both the accuracy and reliability of data collection, providing valuable insights for managing stormwater infrastructure and ensuring compliance with environmental regulations. In recent years, monitoring stormwater systems has gained increased attention due to the growing concerns over urbanization, climate change, and environmental sustainability. The need for real-time, automated data collection has become critical to identifying potential problems in the stormwater network, preventing system malfunctions, and maintaining the overall health of water bodies. This work is significant as it aligns with modernising water management practices and ensuring Tallinna Vesi’s ability to handle stormwater effectively, improving environmental quality and regulatory compliance. The main aim of this thesis was to analyze and propose an effective sensor network for monitoring stormwater quantity and quality in Tallinna Vesi’s infrastructure. To achieve this, the following tasks were set: 1) Identify the types of sensors suitable for stormwater monitoring. 2) Determine the minimal and maximal sensor combinations for efficient monitoring. 3) Recommend optimal installation sites to ensure accurate and representative data on stormwater quality. 4) Analyse the potential areas and pipelines where the monitoring system could be first tested. 5) Understand the characteristics of stormwater and the specific pollutants that need to be monitored to assess its environmental impact. The research identified several types of sensors necessary for stormwater monitoring, including flow rate sensors, water level gauges, and quality sensors. These quality sensors measure key parameters such as pH, dissolved oxygen, temperature, electrical conductivity, and turbidity, which are critical to understanding stormwater’s environmental impact. The study also concluded that the most effective monitoring system would combine a variety of sensors based on the specific needs of the area. The minimal setup could involve flow rate sensors and water level gauges, suitable for regions where stormwater risks are low. For more critical zones, such as industrial areas or flood-prone regions, additional quality sensors would be required to monitor water quality continuously. The research highlighted the importance of risk zones, where sensor placement should be concentrated, such as stormwater collection points or areas prone to contamination. The study also concluded that the integration of automated monitoring systems offers significant advantages over traditional point sampling methods, primarily in terms of accuracy and speed of data collection. Real-time monitoring allows for early detection of issues, enabling a quicker response and preventive actions. Additionally, continuous data collection reduces human error and the time-intensive nature of manual sampling. Based on the findings, the thesis recommends the following actions for Tallinna Vesi: 1. Sensor Deployment: Implement a combination of flow rate, water level, and water quality sensors, particularly in high-risk and flood-prone areas. These sensors will provide continuous, real-time data on stormwater quality and quantity, helping to detect issues such as contamination or blockages early on. 2. System Integration: Integrate sensors into the existing infrastructure to ensure seamless operation. This includes establishing a robust data management system capable of processing and analysing real-time data effectively. 3. Testing Phase: Begin testing the system in areas with the highest stormwater risks, such as industrial zones, to assess sensor performance and optimise placement. 4. Long-Term Maintenance: Develop a strategy for sensor maintenance and data analysis to ensure that the monitoring system remains operational and accurate over time. The proposed monitoring system would improve Tallinna Vesi’s ability to monitor and manage stormwater, enabling more informed decision-making and ensuring compliance with environmental regulations. The automation of data collection and real-time monitoring would also optimize resource allocation by reducing the need for manual intervention, thus increasing efficiency in operations. In the future, further development is needed to improve the integration of the sensor network with advanced predictive analytics, which could enhance the system’s ability to forecast stormwater system failures and environmental threats. Moreover, expanding the monitoring network across broader areas would further refine stormwater management efforts. This thesis contributes to the modernization of Tallinna Vesi’s stormwater management system by providing valuable insights into the technologies and approaches that will enhance the efficiency and effectiveness of stormwater monitoring
The Transition of Estonian State IT Institutions to the DevOps Principles
No full textLõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid.
Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet:
1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk;
2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega;
3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega;
4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks;
5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga;
6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul.
Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel.
Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.The title of the thesis is The Transition of Estonian State IT Institutions to the DevOps Principles.
The thesis aims to map the factors that led to the transition to the DevOps principles and the change in development methodology using the example of Estonian state IT institutions.
Tasks set to meet the objective (6):
1) outline the nature and purpose of DevOps;
2) compare the nature and principles of DevOps with other software development methodologies;
3) outline the principles of the DevOps deployment process and the enhancement of the DevOps methodology with the principles of DevSecOps;
4) develop a research tool for an empirical study based on the chosen methodology;
5) map the factors that led to the transition of institutions to the DevOps principles, the factors that led to the change in development methodology, and the advantages of the new methodology compared to the development methodology used in the institution;
6) draw conclusions and make suggestions based on the results that could help other IT organisations in their transition to DevOps.
The structure of the thesis follows a deductive approach. The research strategy is a survey. A qualitative data collection method was used to collect the data. The research subjects of the thesis are four employees responsible for the DevOps transition and/or deployment process in Estonian state IT institutions who are most familiar with the DevOps transition in the institution. Semi-structured interviews were used as the research method. Qualitative content analysis was carried out based on these four semi-structured interviews. The main factors that led to the change in the development methodology were identified: promoting collaboration between development, administration, and business, breaking down the ‘silos’ in the structure, i.e. creating service-based teams, service performance, external pressure (faster and higher quality services), the customer-centric approach, and defining responsibilities. Changing the development methodology and transitioning to DevOps can bring a more user-centric approach to development for institutions and promote communication between development, administration and business, which also facilitates the transfer of experience and knowledge between teams.
The author has drawn up ten suggestions based on the results that could help other IT organisations in their transition to DevOps. The most important aspects in transitioning to and implementing the DevOps methodology were: the establishment of service-based DevOps teams, involvement of an agile coach, awareness of team responsibilities and definition of the responsibilities of each role, introduction of DevOps working methods and tools and the creation of guidelines and templates in this context, staff training (e.g. role-based training for product owners, ITIL training for staff), integrating the DevSecOps security aspect into the development process, automating workflows and processes and setting up automated tests, asking staff for feedback on the implementation of the DevOps methodology and on major changes in general, providing customers with the option of giving agile feedback within the system, and exchanging experiences with other IT organisations
Using Mobile Laser Scanning to Improve the Location of Road Signs in the Estonian Road Registry
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli luua prototüüplahendus, mis leiaks mobiilse laserskaneerimise punktipilvest liiklusmärkide asukohad ning seostaks leitud liiklusmärgid Eesti teeregistri andmetega. Eesmärgi täitmiseks võeti kasutusele masinõppet kasutav puktipilvede klassifitseerimise rakendus OpenPointClass, valideeriti masinõppe mudeli tööd neile tundmatutel andmetel. Klassifitseeriti mudelile tuntud ning tundmatud punktipilve andmed ja leiti klassifitseeritud punktipilvede segmenteerimise teel liiklusmärkide asukohad.
Lõputöö tulemusel valminud esmane masinõpe mudel suutis testlõikudel tuvastada 68% laserskaneerimise alasse jäänud liiklusmärkidest ning määrata nende asukoha valdavalt rahuldava täpsusega. Leitud märkide asukoht jäi valdavalt ± 1 m piirese.
Lõputöö tulemusel valminud liiklusmärkide tuvastamise mudel vajab testimist suuremate andmehulkade peal ning mudelit tuleb täiendavalt treenida, kasutades juhendatud õppe põhimõtet.
Leitud liiklusmärkide asukohtade viimiseks teeregistrisse kandmiseks sobilikule kujule loodi töö raames geoinfosüsteem. Loodud geoinfosüsteemi abil teostati leitud liiklusmärkide asukohtade projitseerimine teeosa teljele ning sammuti seoti leitud liiklusmärkide asukohad tervikteega. Asukohtade põhjal loodi näitlik tabel, mille saab edastada teeregistri haldurile või siis andmeandjale edasiseks registri täiendamiseks.The following thesis Using Mobile Laser Scanning to Improve the Location of Road Signs in the Estonian Road Registry investigates the potential of mobile laser scanning (MLS) technology and machine learning to improve the accuracy of traffic sign location data in the Estonian Road Registry.
The study begins with an analysis of the Estonian Road Registry, emphasizing the existing limitations in accuracy and completeness of traffic sign data. The insufficiency of registry data is identified as a significant obstacle in mobility and traffic management tasks, highlighting the need for more precise and reliable data.
The principles of MLS and LIDAR technology are explained. MLS is presented as a fast and flexible method for creating detailed 3D point clouds of roadside objects, including traffic signs.
The thesis emphasizes the role of software and machine learning in processing the large amounts of data generated by MLS. Two machine learning algorithms are used to classify and process point cloud data: Random Forest (RF) and Gradient Boosted Decision Trees (GBDT). The study also involves critical point cloud processing algorithms, such as the Cloth Simulation Filter (CSF) and the Connected Components Labeling Algorithm (LCC), which are essential for isolating and detecting traffic signs in the data.
The methodology section describes the MLS devices used, the data collection process, and the approach to trajectory processing. This part provides an overview of the integration of LIDAR data with trajectory information, a necessary step in creating accurate point clouds.
The results of the study show that the developed machine learning model is able to successfully identify a significant portion of traffic signs from MLS data. However, problems are noted in the precision of classification, especially for signs not optimally represented in the point cloud. The work concludes with a critical analysis of the machine learning process, emphasizing the need for additional training and refinement of the model to improve accuracy. Potential improvements and further research directions for better integration of traffic sign location data into the Estonian Road Registry are also presented
Programming of a Robotized Production Line Position
No full textSelles lõputöös seletatakse autori poolt lahti tarkvara, mille ta programmeeris
robotiseeritud tootmisliini positsioonile. Antud positsioon koosneb kahest automaatsest
etteandurist ning ühest poolautomaatsest, kasutati UR robotit ja lineaartelge.
Automaatikapositsioon suudab toota kuni kolm toodet minutis, vastavalt klientide poolt
seatud nõuetele.
Kõigi etteanduritele programmeeritud loogika on põhjalikult selgitatud, esitades igale
loogikasüsteemile vooskeemid, mis aitavad keerukaid programme kergemini mõista. Autor
kasutas kahes etteanduris masinnägemise elemente, peamiselt detailide asukoha
kindlakstegemiseks, kuid ühe etteanduri puhul rakendas ta lisaks ka AI-d, et määrata
kindlaks detailide orientatsioon.
Lõputöö keskendub süvitsi tarkvaralisele arendusele, esitledes autorile omaseid meetodeid
ja strateegiaid, mida kasutati positsiooni tarkvara väljatöötamisel.n this thesis, the author elaborates on how they programmed software for a robotic
production line position. This position consisted of two automatic feeders and one semi-
automatic, utilizing a UR robot and a linear axis. The automated position can produce up
to three products per minute, according to the requirements set by the clients.
The logic programmed for all automatic feeders is thoroughly explained, presenting
flowcharts for each logic system to facilitate understanding of complex programs. The
author utilized machine vision elements in two feeders, mainly for determining the location
of details, but for one feeder, they also employed AI to determine the orientation of the
details.
The thesis delves deeply into software development, presenting methods and strategies
characteristic of the author used in developing the position software
Organizing the Legal Transportation of Narcotics and Psychotropic Substances and their Source Substances as Example of an Estonian Company
No full textLõputöö keskendus NP ainete seadusliku veo tagamisel ning järelevalvel ühe Eestis tegutseva ettevõtte näitel. Antud ettevõte palus anonüümsust, kuna uuritava ettevõtte tegevusvaldkond hõlmab tundlikku informatsiooni. Intervjueeriti selles ettevõttes tegutsevaid pädevaid isikuid ning uuriti peamisi väljakutseid NP ainete käitlemisel. Lisaks uuriti, kuidas ettevõte koordineerib oma tegevust teiste asutustega NP ainete seadusliku veo jälgimisel ja kontrollimisel.
Lõputöö raames püstitati järgmised uurimisküsimused:
• Millised on peamised väljakutsed, millega uuritud ettevõte kokku puutub seoses NP ainete seadusliku veo korraldamisega?
• Kuidas hindavad uuritud ettevõttes tegutsevad pädevad isikud olemasolevat õiguslikku raamistikku seoses NP ainete ja nende lähteainete seadusliku veo korraldamisega?
• Kuidas koordineerib uuritav ettevõte oma tegevust teiste riiklike ja rahvusvaheliste asutustega NP ainete seadusliku veo jälgimisel ja kontrollimisel?
Eestis on range regulatsioon NP ainete käitlemiseks, mis järgib rahvusvahelisi standardeid. Riik teeb koostööd erinevate organisatsioonidega, et tagada nende ainete ohutu kasutamine ja kuritarvitamise ennetamine. NP ainete tarvitamine on oluline sotsiaalne probleem, millele riik reageerib mitmekülgse lähenemisega, kaasates ennetuse ja tarbimise vähendamise strateegiad. Seadusandlus reguleerib NP ainete käitlemist ja kehtestab karistused vastavalt teo raskusele. Ravimite import ja eksport on oluline reguleeritud valdkond, mis nõuab kindlaid nõudeid ja protseduure tolliterritooriumile toomiseks või sealt väljaviimiseks.
Euroopa Liidus reguleeritakse narkootikumide lähteaineid, et takistada ebaseaduslikku kasutamist. Koostöö ÜROga aitab vähendada narkokaubitsemisest ja organiseeritud kuritegevusest tulenevaid ohte. Narkootikumide lähteainete käitlemise kontrolli teostavad ELi tolli-, politsei- ja terviseametkonnad. EMCDDA jälgib ja hindab Euroopa psühhoaktiivsete ainete olukorda ning pakub objektiivset teavet. Ravimite sisse- ja väljaveoks on vajalik Ravimiameti eriluba, eriti NP ainete puhul. Kehtestatakse nõuded ravimite säilitamisele, transportimisele ja väljastamisele ning ettevõtetes peab olema vastutav isik kvalifikatsioonidega vastavuses. Euroopa Liidu direktiivid ja Eesti riiklikud määrused reguleerivad kogu protsessi vastavalt standarditele ja eeskirjadele.
Uurimistöö viidi läbi struktureeritud intervjuude abil Eesti ettevõttes tegutsevate pädevate isikutega. Valimis oli kolm erineva rolliga isikut, et tagada mitmekesisus. Intervjuud toimusid kirjalikult, võimaldades osalejatel vastata enda ajakavale sobival ajal. Andmeanalüüs hõlmas intervjuude süstemaatilist anaküüsimist, mustrite ja teemade tuvastamist ning tulemuste tõlgendamist uurimisküsimuste kontekstis.
Tulemused näitavad, et uuritav asutus järgib peamiselt NPALS-i, hoides tihedat kontakti Ravimiameti ja teiste asutustega. Väljakutsed hõlmasid litsentside hankimist, ruumide ettevalmistamist ning sobivate transpordifirmade leidmist. Ettevõte rakendab mitmeid meetmeid NP ainete ebaseadusliku veo tõkestamiseks, sh klientide valideerimist ja rangeid sisekontrollimeetmeid. Koostööpartneritena eelistatakse pikaajalisi ja usaldusväärseid suhteid ning tunnistatakse vajadust seaduste pideva hindamise ja täiendamise järele vastavalt muutuvatele vajadustele.
Intervjuu tulemused rõhutavad vajadust pideva seaduste ja regulatsioonide hindamise ning täiendamise järele, et tagada nende vastavus muutuvatele vajadustele ja keskkonnale. Regulatiivne raamistik mõjutab oluliselt ettevõtte tegevust, esitades väljakutseid alates litsentside hankimisest kuni sobivate transpordipartnerite leidmiseni. Ettevõte on pühendunud vastutustundlikule ja seaduslikule tegevusele ning rakendab meetmeid NP ainete ebaseadusliku veo tõkestamiseks, sh klientide valideerimine ja ametiasutustega tihedas koostöös olemine. Koostöö ametiasutustega, eriti Ravimiameti ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, on oluline NP ainete seadusliku veo jälgimise ja kontrolli tagamiseks. Üldiselt rõhutavad tulemused vajadust seaduste pideva hindamise ja täiendamise järele.
Soovitused keskenduvad seaduste ja regulatsioonide pidevale hindamisele ning vajadusel täiustamisele. Ettevõtetele peaks pakkuma toetust sobivate transpordipartnerite leidmisel ning tihedamat koostööd ametiasutustega. Lisaks soovitatakse korraldada seminare ja töötubasid kogemuste jagamiseks ning suuremat uurimistööd selles valdkonnas. Suuliste intervjueerimismeetodite rohkemal kasutamisel võiks tagada parema arusaamise keerukatest teemadest.The thesis focused on ensuring the legal transport and supervision of narcotic and psychotropi substances, using the example of a company operating in Estonia. The company requested anonymity due to the sensitive nature of its operations. Competent individuals within the company were interviewed to explore the main challenges in handling narcotic and psychotropic substances. Additionally, the coordination of the company's activities with other institutions in monitoring and controlling the legal transport of narcotic and psychotropic substances was examined.
The research questions were:
• What are the main challenges faced by the researched company regarding the organization of legal transport of narcotic and psychotropic substances?
• How do competent individuals in the researched company evaluate the existing legal framework regarding the organization of legal transport of narcotic and psychotropic substances?
• How does the researched company coordinate its activities with other national and international institutions in monitoring and controlling the legal transport of narcotic and psychotropic substances?
Estonia has strict regulations for handling narcotic and psychotropic substances, adhering to international standards. The state collaborates with various organizations to ensure the safe use of these substances and prevent abuse. Drug use is a significant social problem, addressed by the government through a comprehensive approach involving prevention and consumption reduction strategies. Legislation regulates the handling of narcotic and psychotropic substances and imposes penalties based on the severity of the offense. Import and export of medicines are regulated, requiring specific requirements and procedures for bringing them into or out of the country.
In the European Union, the regulation of drug precursors aims to prevent their illegal use. Cooperation with the UN helps minimize the risks stemming from drug trafficking and organized crime. Control of drug precursors is carried out by EU customs, police, and health authorities. EMCDDA monitors and assesses the situation of psychoactive substances in Europe, providing objective information. Special permits from the Estonian State Agency of Medicines are required for the import and export of medicines, especially narcotics and psychotropic substances. Specific requirements are set for the storage, transport, and dispensing of medicines, and responsible individuals in companies must have the necessary qualifications. EU directives and Estonian national regulations govern the entire process according to established standards and rules.
The research was conducted through structured interviews with competent individuals ina certain Estonian company. Three individuals with different roles were sampled to ensure diversity. Interviews were conducted in writing, allowing participants to respond at their convenience. Data analysis involved systematic examination of interview data, identifying patterns and themes, and interpreting results in the context of research questions.
The results indicate that the researched company mainly follows the law of „Act on Narcotic Drugs and Psychotropic Substances and Precursors thereof“, maintaining regular contact with the Estonian State Agency of Medicines and other institutions. Challenges include obtaining licenses, preparing premises, and finding suitable transport companies. The company implements several measures to prevent the illegal transport of narcotic and psychotropic substances, including customer validation and strict internal control measures. Long-term and trustworthy relationships are preferred as cooperation partners, and there is a recognized need for continuous evaluation and updating of laws to adapt to changing needs.
The interview results underscore the need for continuous evaluation and updating of laws and regulations to ensure their compliance with evolving needs and the environment. The regulatory framework significantly influences company operations, posing challenges from obtaining licenses to finding suitable transport partners. The company is committed to responsible and legal operations and implements measures to prevent the illegal transport of narcotic and psychotropic substances, including customer validation and close collaboration with authorities, particularly the Estonian State Agency of Medicines and the Estonian Forensic Science Institute. Overall, the results emphasize the need for continuous evaluation and updating of laws.
Recommendations focus on continuous evaluation and improvement of laws and regulations as needed. Support should be provided to companies in finding suitable transport partners and fostering closer cooperation with authorities. Additionally, seminars and workshops should be organized to share experiences and conduct further research in this field. Increased use of oral interviewing methods could ensure better understanding of complex topics
Mapping the risk appetite of the company AMV Logistics OÜ
No full textKäesoleva töö eesmärgiks oli tuvastada ettevõtte AMV Logistics OÜ riskid, need hinnata ja
kaardistada ning pakkuda välja viise nende vähendamiseks. Selle saavutamiseks püstitas
autor uurimisküsimused, millele töö käigus saada vastused. Andmeid koguti kasutades
kombineeritult nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset meetodit. Antud lõputöö eesmärgiks on
kaardistada ettevõtte riskivalmidus, et saaks seda analüüsida ja tulevikus võetavad riskid läbi
mõelda.
Esimene peatükk käsitles teoreetilist osa, mis keskendus riskidele, nende liikidele ja
riskijuhtimisele. Seletati lahti riski mõiste, liigid ja klassid ning riskijuhtimise olemus ja
meetmed, kuidas on võimalik seda läbi viia. Sellest tulenevalt leiti, et ettevõttes leitavad
riskid kategoriseeritakse vastavalt nende allikale ehk millest risk alguse saab. Leitud riskidest
tulenevalt saab leida riskijuhtimise meetmetest viise, mis uuritavale ettevõttele sobiks ja
kõige efektiivsem ning kasulikum oleks.
Peale riskide kategoriseerimist ja tuvastamist viidi läbi ettevõtte AMV Logistics OÜ riskide
kaardistamine vastavalt saadud riskide hindamise käigus saadud tulemuste põhjal. Nende
analüüsimise käigus leiti, et enamasti on tegu väikeste ja keskmiste riskidega. Suuri riske tuli
välja ainult 2, mis on mõlema seotud inimeste ja töötajatega. Täpsemini veel ettevõtte
klientide ja koostööpartneritega, st ettevõtteväliste isikutega. Väikeste riskide alla kuulusid 4
riski, mis olid harva ja väikese kahjuga riskid, näiteks hooldamata sõidukid, vaenulik ja
pahatahtlik käitumine töötajate poolt, info lekitamine töötajate poolt ning kehvasti hooldatud
tööks kasutatav tehnika. Kõik ülejäänud riskid, milleks oli 16 riski, kategoriseerisid keskmise
astme riskideks, näiteks puudulikud ja valed andmed, riiulite ebaefektiivne kasutus,
majanduslangus jms. Sinna kuulusid riskid igast kategooriast. Väikeste riskide alla kuulus
18% võetavatest riskidest, keskmiste alla 73% ning suuri riske on 9%.
Kõige rohkem riske leiti seoses töötajate ja teiste ettevõttega seotud isikutega, näiteks
klientide ja koostööpartneritega. Samal ajal kõige vähem riske oli töökeskkonnast ja
-vahenditest tulenevaid riske. Peale inimestest tulenevaid riske oli kõige rohkem välistest
mõjudest tulenevaid riske, mille kõikide riskide tõenäosus oli kõigist kategooriatest kõige
harvem, kuid nende tagajärjed olid kõigil suurimad. Transpordiga seotud riskide kategoorias
oli küll esinemissagedus kõige tihedam, kuid kahju suurus jäi kõige madalamale.
Uurimisküsimustele leiti uurimustöö käigus vastused:
● ettevõtte AMV Logistics OÜ riske on eelnevalt mainitud neljas erinevas kategoorias,
mida võetakse enamasti vähemalt korra kuus ning mitmetel juhtudel ka vähemalt
korra nädalas.
● Ettevõte saab kasutada riskide hindamise tulemusi rakendades neid igapäevatöösse.
Selle all on mõeldud seda, et kui on teada, millised riskid toimuvad sagedamini, saab
neile korraldada järelvalvet ja muid vajalikke meetmeid. Lisaks saab seda rakendada
ka nende riskijuhtimise protseduuri.
● Ajakohasuse tagamiseks peaks ettevõte riskimaatrikseid reaalajas iga teatud aja tagant
kontrollima. Kui on muutunud riski esinemise sagedus või on kahjude suurused
muutunud, saab neid loodud riskimaatriksitega võrrelda ja seejärel saab ettevõte teha
vajalike muudatusid ning tähelepanu suunamisi. Lisaks on neil võimalik riske
maatriksitesse lisada kui on teada nende esinemise tõenäosus ja kahju suurus.
● AMV Logistics OÜ riskivalmiduse kaardistamise tulemuseks on ettevõtte keskmine
riskide võtmine. Tulenevalt riskide hindamisest ja kaardistamisest saab järeldada, et
ettevõte võtab riske keskmisest rohkem. Samuti annab see neile võimaluse keskmiste
riskide puhul leevendusmeetmete leidmiseks, et neid tulevikus saada väikesteks
riskideks. Ettevõttel oli suuremõjulisi riske vähe, mis tähendab, et nad saavad oma
fookust jagada rohkematele riskidele.
Töö autor on toonud välja mõned soovitused seosed kas spetsiifiliste riskidega või üldiselt
kõikidega:
● Riskijuhtimisel kasutada riskide ülekandmise meetodid. See tähendab, et kanda riske
üle lepingute osapooltele, kes kasutavad ettevõtte teenuseid, eelkõige kliendid ja
koostööpartnerid.
● Klientide maksevõimetusega seotus seada kas viiviseid ja hüvitisi või pikendada
maksetähtaegasid.
● Kindlustuse kasutamine kui võimalik.
● Nõuete ära hoidmiseks ja tõestamiseks kasutada valvekaameraid ning teha pilte,
märkmeid jms, mille abil saab hiljem asjaolusid tõestada.
● Tööprotseduuridel järelvalve toimepanek, et riskiolukordi ära tunda ja seejärel
juhendamise kaudu neid tulevikus ära hoida.
Ettevõtte saab kasutada antud kaardistamist, et leida õige tähelepanu suund riskidele, mis
vajavad rohkem tähelepanu. Selleks saab ettevõte kasutada nii kahju suuruse kui
esinemissagedusele keskendumist. Aja möödudes saab ettevõte sinna veel riske lisada, millel
soovitakse silma peal hoida ja tulevikus nende mõju muuta.
Töö eesmärk sai täidetud ning uurimisküsimused vastuse.The aim of this work was to identify, assess, and map the risks of the company AMV
Logistics OÜ, and to propose ways to mitigate them. To achieve this, the author formulated
research questions to be answered during the work. Data was collected using a combination
of qualitative and quantitative methods. The goal of this thesis is to map the company's risk
readiness in order to analyze it and consider future risks.
The first chapter addressed the theoretical part, focusing on risks, their types, and risk
management. The concept of risk, its types and classes, as well as the nature of risk
management and measures to carry it out were explained. As a result, it was found that the
risks identified in the company are categorized according to their source, i.e., where the risk
originates. Based on the identified risks, ways to manage them can be found, which would be
suitable and most effective and beneficial for the researched company.
After categorizing and identifying the risks, the mapping of AMV Logistics OÜ's risks was
carried out based on the results obtained from risk assessment. During the analysis, it was
found that most of the risks were small and medium-sized. Only two risks were identified as
significant, both related to people and employees. Specifically, they were related to the
company's clients and business partners, i.e., external individuals. Four risks were
categorized as small risks, which were rare and had small consequences, such as poorly
maintained vehicles, hostile and malicious behavior by employees, information leakage by
employees, and poorly maintained equipment used for work. All other risks, which there
were 16 risks, were categorized as medium-level risks, such as inadequate and incorrect data,
ineffective use of shelves, recession, etc. Risks from each category were included in this
level. Small risks accounted for 18% of the risks taken, medium risks accounted for 73%, and
9% of taken risks are major or high risks.
The most risks were found in relation to people like employees and other individuals
associated with the company, such as clients and business partners. At the same time, the
least risks were related in the area of work environment and tools. In addition to risks related
to people, there were the most risks related to external influences, with the probability of all
these risks occurring being the rarest among all categories, but their consequences were the
highest. In the category of transportation-related risks, the frequency of occurrence was the
highest, but the magnitude of damage was the lowest.
During the research, answers to the research questions were found:
● The risks of the company AMV Logistics OÜ were previously mentioned in four
different categories, which usually occur at least once a month and in many cases at
least once a week.
● The company can use the results of risk assessment by incorporating them into daily
operations. This means that if the more frequent risks are known, supervision and
necessary measures can be implemented for them. Additionally, this can also be
applied to their risk management procedure.
● To ensure timeliness, the company should periodically review risk matrices in
real-time. If the frequency of risk occurrence has changed or if the magnitude of
damages has changed, they can compare them with the established risk matrices and
then make necessary adjustments and focus areas. Furthermore, they can add risks to
the matrixes if the probability of their occurrence and the magnitude of damage are
known.
● The result of mapping the risk readiness of AMV Logistics OÜ is that the company
takes an average level of risks. Based on risk assessment and mapping, it can be
concluded that the company takes risks above the average. This also gives them the
opportunity to find mitigation measures for average risks in order to turn them into
minor risks in the future. The company had few high-impact risks, which means they
can allocate their focus to a greater number of risks.
The author of the work has provided some recommendations for specific risks or in general:
● Use risk transfer methods in risk management, which means transferring risks to
contractual parties who use the company's services, especially clients and business
partners.
● Set penalties and compensations or extend payment terms related to clients'
insolvency.
● Use insurance if possible.
● Use surveillance cameras, take pictures, notes, etc., to prevent and prove claims.
● Implement supervision of work procedures to recognize risk situations and prevent
them in the future through guidance.
The company can use this mapping to prioritize attention to risks that require more attention.
This can be done by focusing on the magnitude of damage and frequency of occurrence. Over
time, the company can add more risks to it, which they want to keep an eye on and change
their impact in the future.
The goal of the work was achieved, and the research questions were answered
Implementing an Electric Car as a Patrol Vehicle of the Estonian Police and Border Guard Board
No full textLõputöö käigus tutvuti elektrifitseeritud sõidukite liikidega. Nendeks on täielikult elektri jõul liikuvad sõidukid, mis jagunevad veojõuakuga või kütuseelemendiga ja elektriajamitega sõidukiteks ning
hübriidajamiga sõidukid, mis jagunevad mikro-, kerg-, täis- ja pistikhübriidiks. Tutvuti sõidukite
ehituste ja omapäradega.
Järgnevalt uuriti Politsei- ja Piirivalveameti patrullsõidukite parki, nõudeid sõidukitele, mis on seatud
PPA poolt ning mis tulenevad alarmsõiduki seadusest. Analüüsiti patrullsõiduki kasutust ühe
nädalase perioodi jooksul ning kirjeldati PPA autopargi hooldus- ja remonttööde teostamist, lisaks ka
sõidukitega peamiselt esinevaid tehnilisi probleeme.
Analüüsiti PPA elektriajamiga patrullsõidukit ning olemasolevat laadimistaristut. Peamiseks
puuduseks täiselektrisõiduki kasutamisega oli sõiduki laadimiskiirus. Kuna olemasoleva sõiduki
Volkswagen ID.4 pardalaadija on ainult 11kW ning PPA laadimistaristu on vahelduvvoolu
laadimisvõimsusega 22kW, ehk sõidukit laetakse ainult poole võimaliku ressursiga. Kiirlaadijate
paigaldamine jaoskondade territooriumitele on rahaliste vahendite puudumise tõttu hetkel võimatu
ning avalike kiirlaadijate kasutamine operaatorite rohkuse ning olemasoleva täiselektrisõidukite pargi
vähesuse tõttu ebaotstabekas, kuna seljuhul tuleks kõigi operaatoritega sõlmida eraldi leping.
Lahendusena pakub välja autor 2023. aasta Eesti uute täiselektriliste sõidukite turult sõiduki, mis
kõige paremini sobiks kasutamiseks PPA patrullsõidukina. Antud sõidukiks on Nissan Ariya, millel
on vahelduvoolu laadimise kiiruseks 22kW, mis muudaks jaoskonnas sõiduki laadimise umbes kaks
korda kiiremaks võrreldes olemasoleva Volksvagen ID.4-ga. Vastavalt sõidukite tehnilistele
andmetele ning PPA elektrisõidukite kogemusele ja patrullsõidukite kasutuse statistikale teostatakse
mõlemate sõidukite vahel energia tarbe analüüs. Selle käigus selgub, et ühe nädalase teoreetilise
sõidukite järjestiku kasutuse jooksul ei ole võimalik Volkswagen ID.4 järjepidevalt talvisel perioodil
antud tingimustel kasutada ja suvisel ajal jääb tagavara läbisõidu puhver liialt väikeseks. Nissan Ariya
puhul jääb sõiduulatust piisavalt, et katta ühe nädalane järjestikune sõiduki kasutus patrulltöös.
Teostatakse otsing vastavalt 2021. aasta täiselektrisõiduki hanke tingimustele, mille tulemusel soetati
Volkswagen ID.4, milline oleks täna vastavalt neile tingimustele turul sobivaim sõiduk. Analüüsi
käigus selgus, et siiani on parim ning odavaim sõiduk Volkswagen ID.4 ning sellele järgnesid samal
platvormil olevad kuid teiste tootjate sõidukid. Sellest tehti järeldus, et antud hange oli teostatud
kindla sõiduki soetamise soovi järgi.
Lahendusena, mille tulemusel oleks PPA-l võimalik mugavalt kasutama hakata avalike
kiirlaadimispunkte oleks vastavalt Euroopa Liidu määrusega tulenev nõue, mis kohustab igale
kiirlaadimisjaamale looma kaardimakse võimaluse. Sellisel juhul ei peaks PPA omama kõikide
operaatoritega lepingud, vaid saaks maksekaardiga avalikes kiirlaadijates laadida.
Autor koostab uue riigihanke tehniliste tingimuste nõuded Politsei- ja Piirivalveameti täiselektriliseks
patrullsõiduauto soetamiseks.
Antud töö käigus tutvutakse Euroopa Liidu määrustega keskonnahoidlike autoparkide suhtes.
Tehakse järeldused, et PPA-d antud määrus ei mõjuta ning kõige varasem nõue, mida peab PPA
järgima on 2035. aasta kui uusi sisepõlemismootoriga sõidukeid enam ei müüda Euroopa turul.
Töö käigus tuuakse välja alternatiivid täiselektriliste sõidukite asemel, mida saaks PPA kasutada, et
muuta oma sõidukite park keskonnahoidlikumaks ning vähendada kulusi. Lisaks koostatakse elektri ja sisepõlemismootoriga patrullsõiduki kasumlikuse analüüs, mille tulemusel selgub, et elektrisõiduki
energiale kulu maksumus on 79% väiksem kui sisepõlemismootoriga sõiduki kütusele.
Autori uuringu tulemusel tutvustatakse täpsemalt elektrisõidukite tuleviku arenguid, milleks on
veojõu akude areng, vesinikkütuse kasutusele võtt, juhtmevabad elektrisõidukite laadimine, ühendus
sõidukite ja infrastruktuuri vahel ning Euroopa Liidu määrus laadimistaristute suhtes, mille tulemusel
muutub laadimisjaamade hulk suuremaks ning võimekamaks.This thesis aims to identify the most suitable fully electric vehicle for the Estonian Police and Border
Guard Board (PPA) from the 2023 market for use as a patrol vehicle. The topic was chosen in
response to the PPA's need to transition towards environmentally friendly vehicles in its fleet,
especially in light of the EU's 2035 regulation banning the sale of carbon-emitting cars and vans.
The focus of the thesis is on patrol vehicles, as they are crucial for the PPA, which operates a large
and diverse fleet. The research not only explores fully electric vehicles but also considers alternatives
that comply with EU regulations. The study provides an overview of different types of electrified
vehicles, including fully electric and various types of hybrid vehicles.
An in-depth analysis was conducted on the PPA’s experience with an existing fully electric vehicle,
the Volkswagen ID.4, used in patrol work. The study includes an examination of the PPA’s charging
infrastructure and the challenges faced in its development, proposing possible solutions.
One of the main issues identified is the charging speed of the current vehicle. The Volkswagen ID.4’s
onboard charger is limited to 11kW, whereas the PPA’s infrastructure supports 22kW, meaning the
vehicle is only charged at half its potential speed. Due to budget constraints, installing fast chargers
stations is currently not feasible, and using public fast chargers is impractical due to the variety of
operators and the small size of the PPA’s electric vehicle fleet.
The thesis recommends the Nissan Ariya as a more suitable vehicle for the PPA’s needs. Its 22kW
AC charging capability would significantly improve charging speed. Additionally, an energy
consumption analysis reveals that the Nissan Ariya is more reliable for continuous use in patrol work
compared to the Volkswagen ID.4, particularly in winter conditions.
Furthermore, the thesis reviews the 2021 electric vehicle tender conditions and concludes that the
selection of the Volkswagen ID.4 was likely influenced by a preference for a specific vehicle. An
alternative solution proposed is for the EU to mandate card payment options at all fast-charging
stations, which would simplify the PPA’s use of public chargers.
Finally, the thesis presents new technical specifications for future PPA electric patrol vehicle
procurement and explores EU regulations regarding eco-friendly fleets. It concludes that electrified
vehicles are significantly more cost-effective in terms of energy expenditure compared to internal
combustion engine vehicles. The thesis also delves into future developments in electric vehicles, such as battery technology, hydrogen fuel adoption, wireless charging, vehicle-infrastructure connectivity,
and the expansion of charging infrastructure under EU regulations