TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Sales Environment Effect on Visitors on the Example of Tallinna Kaubamaja AS
No full textMüügikeskkonnal on oluline roll tarbija ostukäitumise kujundamisel, kuna see mõjutab tarbijate tajumist, emotsioone ning lõppkokkuvõttes nende ostuotsuseid.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida müügikeskkonna ja selle elementide mõju külastajatele, kes külastavad Tallinna Kaubamaja naistemaailma, ning kuidas müügikeskkonna elemendid mõjutavad tarbija ostukäitumist. Uurimistöö koostamisel töötas autor läbi erinevaid kirjalikke allikaid ja teooriaid, et välja selgitada, milline müügikeskkonna element avaldab teoorias mõju ostjale. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor järgmised ülesanded: töötada läbi teoreetiliste materjal, teostada müügikeskkonna diskreetne vaatlus, viia läbi intervjuud ja ringkäik juhtivtöötajatega, analüüsida vaatluste ja intervjuude tulemusi, teha tulemuste põhjal järeldused ja ettepanekud müügikeskkonna parendamiseks.
Uurimistöö metoodikana kasutas autor vaatlust ja intervjuusid. Vaatluse käigus jälgis autor diskreetselt kaupluse külastajaid ning tegi märkmeid nende liikumise ja tegevuste kohta. Lisaks viis autor läbi intervjuud Tallinna Kaubamaja juhtivtöötajatega, kes on seotud naistemaailmaga, et saada põhjalik arusaam sellest, kuidas müügikeskkond mõjutab külastajate ostukäitumist ja rahulolu. Nii teooria põhjal kui ka läbiviidud vaatluse põhjal selgub, et väga oluline on muuta müügikeskkond meeldivaks ja mugavaks. Iga väiksemgi detail mängib siin olulist rolli. Kuigi ostjad sellele teadlikult tähelepanu ei pööra, siis alateadlikult minnakse sinna tagasi, kus oli hea kogemus ja meeldiv olla.
Vaatluse eel tutvus autor põhjalikult Tallinna Kaubamaja naistemaailma müügisaali ja selle plaaniga. Samuti toimus vabas vormis vestlus ja ringkäik teenindusjuhiga, et vaatluse eel paremini tutvuda töökorraldusega osakonnas ja selle nüanssidega, millele vaatluse käigus tähelepanu pöörata. Juhtivtöötajatega läbi viidud intervjuude eesmärgiks oli põhjalikumalt aru saada asjaoludest, mida on jälgitud uue naistemaailma loomisel, millistele teguritele pööratakse suuremat tähelepanu ja kuidas töö toimub ühes müügitsüklis ehk siis aasta jooksul.
Vaatluse tulemuste põhjal selgus, et naistemaailma uuenduslik kontseptsioon järgib parimaid praktikaid, pakkudes külastajatele meeldivat ja mugavat ostukogemust. Müügikeskkond on atraktiivne, hästi valgustatud ja organiseeritud, pakkudes klientidele piisavalt ruumi ja liikumisvabadust. Teenindus on professionaalne ja abivalmis ning müügipersonal on põhjalikult koolitatud. Turundusüritused ja ajakiri "Hooaeg" täiendavad ostukogemust, pakkudes klientidele inspiratsiooni ja teavet uute trendide kohta. Samas leidub veel võimalusi, et muuta iga ruutmeeter kasumlikumaks ja tulutoovamaks.
Tulemustest selgub, et müügikeskkonnal on suur mõju tarbija ostukäitumisele, ning ettevõtted nagu Kaubamaja AS arvestavad selle teadmisega ja tarbija tagasisidega, kujundades nende teadmiste põhjal oma müügikeskkonda, et soodustada seeläbi positiivset ostukogemust ning anda impulssostude tegemisele hoogu juurde. Meeldiv keskkond on tänases ühiskonnas väga tähtsal kohal, sest klientide hoidmine ja uute klientide leidmine on iga ettevõtte edu võti, eriti olukorras, kus kaubanduskeskusi on väga palju, kuid majanduslik olukord viitab pigem ettevaatlikumale tarbimisele. Lisaks hindavad tarbijad väga mugavust. Samuti jätkab e kaubandus oma võidukäiku.
Töö autor tegi mitmeid ettepanekuid ja soovitusi, et parandada veelgi müügikeskkonna efektiivsust ja klientide rahulolu. Näiteks soovitas autor muuta Tallinna Kaubamaja naistemaailma väljapanekut osakonda sisenemisel ning kaaluda liikumistrajektooride muutmist, et suunata klientide tähelepanu toodetele. Samuti soovitas autor kaaluda kohvikuala muutmist või osalist eraldamist, et see ei tõmbaks liigselt pilke ning suunaks rohkem tähelepanu toodetele, mis on kohviku vahetus läheduses. Kõik tehtud ettepanekud lähtuvad vaatluse põhjal tehtud järeldustest, mille eesmärgiks on veelgi toetada ja tugevdada Tallinna Kaubamaja kui ühe Tallinna juhtiva ostukeskuse kuvandit.
Töö autor tõdes vaatlust tehes ja intervjuusid läbi viies, et müügikeskkond ja selle elemendid on väga olulised ning määrava tähtsusega klientidele meeldiva ostukogemuse loomisel. Lõputöö näitas, et Kaubamaja AS müügikeskkond on hästi läbimõeldud ja pakub klientidele meeldivat ostukogemust, mis on oluline tegur ettevõtte konkurentsivõime ja edu tagamisel.The title of the thesis is „Sales Environment Effect on Visitors on the Example of Tallinna Kaubamaja AS“
The visual, auditory, sensory, and other elements of the sales environment influence visitor behavior and impact consumer experience. Designing sales environments is of critical importance to companies because it directly affects visitors' perceptions and purchasing behavior. The aim of this research is to identify and analyze the elements of the sales environment and understand their role in visitors' perceptions and purchasing behavior. The research is conducted at Kaubamaja AS, one of Estonia's leading retail companies, where the company's sales environment has been crucial for achieving sustained success and customer loyalty. Tallinna Kaubamaja has been operating in the Estonian market for over sixty years, remaining one of Estonia's leading retail companies, offering a wide range of products from clothing to household goods. The purpose of this thesis is to examine the impact of sales environment stimuli on visitors to Tallinna Kaubamaja stores.
The main objective of the thesis is to provide an overview of the different elements of the sales environment and their impact on visitors, using the example of AS Kaubamaja's women's world. The study is based on the research questions: what are the most important elements of the sales environment, and how much do they influence consumers?
To achieve the objectives of the thesis, a theoretical framework is presented initially. Then, the results of observations and interviews are described, analyzed, and conclusions and proposals for further improving the customer experience are made.
The theoretical part extensively discusses what constitutes an ideal sales environment to make the customer feel comfortable and at ease. The elements of the sales environment are divided into three categories: design elements, ambient elements, and social elements. Design elements are visually noticeable, ambient elements are perceived through other senses, and social elements include people present in the sales environment and their behavior. There is a significant focus on the women's segment, as this demographic constitutes a large portion of the store's customer base. Additionally, they often make purchases not only for themselves but also for their families: children and spouses. Tallinna Kaubamaja's innovative concept for the women's world, distinguished by its bright, trendy, and vibrant approach, meticulously follows best practices to maintain loyal customers and attract new potential visitors. Considering the intense competition in the Estonian retail landscape, an attractive, innovative, and convenient sales environment is strategically essential for the company.
Undoubtedly, another crucial factor in the sales environment is the sales personnel. The women's world area is staffed with a sufficient number of attendants who are trained and helpful, allowing customers to move freely until they seek assistance.
The methodology used in this thesis combines discrete observation and structured interviews. The observation is based on the floor plan provided by Kaubamaja AS, and the author participates in the observation process discreetly and attentively, making notes and monitoring visitors without interrupting their activities. Interviews were conducted with three employees associated with the Tallinna Kaubamaja women's world department: 1) development manager Liina Männama, 2) women's department display manager Ülle Mehik, and 3) retail manager Kätlin Häninen.
As a result of the observation, it was evident that women shopping at Kaubamaja feel comfortable there. They have enough space to move around, except during promotions, and the product selection is extensive. The sales environment is modern, with well-organized product placement and easy accessibility to different zones, spacious layout, and a pleasant atmosphere. Since the women's world is divided based on customer groups, there is no need to navigate through the entire women's area; finding desired brands and products is easy.
Based on observations and interviews, suggestions were made to attract more customer attention and increase sales: diversify customer movement trajectories, reduce the prominence of the café view in the sales hall, and vice versa, introduce interactive screens, update mirrors in the laundry world, and make the outerwear zone more attractive.
As a result of the observation, it can be said that customers in Tallinna Kaubamaja's women's world feel comfortable in the sales environment. They have enough space to move around, and the zoned store area helps them find their way to the right products effortlessly. Interviews with senior employees revealed that Tallinna Kaubamaja is continually evolving and always aims to provide the best for its customers. Every effort is made to consider current trends, customer opinions, and sales environment elements that ensure pleasant shopping experiences.
In summary, the elements of the sales environment influence consumers and their purchasing behavior. In the case of Tallinna Kaubamaja's women's world, this influence is undoubtedly positive, as the sales hall design takes into account all the essential nuances that influence customers to stay longer and make purchases
Improving the Efficiency of Wood Planing: A Case Study of Company X
No full textLõputöö oli ajendatud vajadusest uurida ja lahendada planeerimata seisakute põhjused puidu hööveldamise protsessis, et tõsta seeläbi höövelduspingi OEE taset. Autor kogus andmeid, analüüsis protsesside kitsaskohti ja töötas välja parandusmeetmed, et tõsta protsessi efektiivsust ja vähendada raiskamist, tuginedes Lean‒filosoofia põhimõtetele.
Kvantitatiivne analüüs, mis viidi läbi ettevõtte X höövelduspinkide puhul, tuvastas perioodiliselt madalad seadme kasutamise efektiivsuse näitajad ja pikad seisakute ajad. Lisaks tuvastati Global Reader programmis seisakute dokumenteerimata jätmine.
Vaatluste ja analüüsi käigus identifitseeriti peamised takistused efektiivsuses, milleks olid raiskamised logistikale ning uue seadme õppimisele kuluv aeg. Autori poolt rakendatud parandusmeetmete hulka kuulusid Global Reader programmi andmete täiendamine, seadistuskaartide kasutuselevõtt ja lõikuripeade märgistamine.
Kontrollfaasis rakendati logistika efektiivsuse tõstmiseks Lean‒tootmise põhimõtteid, kus hööveldamisega samal ajal transporditi töötlemisse minev materjal puhvertsooni. Tulemuseks oli, et kontrollfaasi vaatluste järgselt suudeti saavutada 13% parem töötulemus võrreldes eelnevaga, näidates seeläbi höövli töömahtude suurenemist.
Kokkuvõttes tõestas autor, et süsteemsete parandusmeetmete ja Lean‒tootmise põhimõtete rakendamine on suurendanud OEE tulemust märkimisväärselt 25%, vähendades samas seisakute arvu 3%. OEE näitaja tõus 39%-lt 64%-le on märgatav paranemine. Kuid Lean‒filosoofia järgi on pidev areng oluline. Seetõttu tegi autor ettepanekuid protsessi edasiseks parendamiseks. Eesmärk on saavutada ja ületada 70% stabiilne OEE tase:
• Global Reader programmi täiendamine Operaatori vaatega, mis tagab tööprotsesside täpsema jälgimise ja katkestuste analüüsi.
• Rakendada 5S meetodit, alustades höövelduspingi ümbrusest ja teraruumist, aidates luua paremini organiseeritud töökeskkonda, mis tõstab nii tootmise kvaliteeti kui ka töötajate rahulolu.
• Tõhustatud masinate efektiivse hooldussüsteemi (TPM) ja kindlaksmääratud hooldusgraafiku väljatöötamine, mis ennetab seisakuid ja pikendab seadmete tööiga.
• Siselogistiku ametikoha loomine, et hallata ja optimeerida materjalivoo protsesse, mis tagavad vajalike materjalide kiire ja õigeaegse kättesaadavuse kõigil tööpinkidel. See roll keskendub materjalide sujuvale ja tõhusale liikumisele läbi tootmisüksuste. Lisaks vähendab ooteaegu ning suurendab sellega tootmisüksuste jõudlust ja tulemuslikkust.
• Pöörata tähelepanu hööveldusseadme seadistamise täiustamisele, mis kujutab endast loogilist, ent töömahukat jätku käesolevale lõputööle. Töö käigus tehtud parenduste alusel on võimalik edasi liikuda seadistusaegade optimeerimisele, protseduure standardiseerides ja lihtsustades läbi SMED‒metoodika.
Toetudes Six Sigma DMAIC‒mudelile viis autor läbi eduka protsessiparenduse, kinnitades mudeli efektiivsust praktilises rakenduses, mis on tõestatud mudeli tõhustust ka varasemates akadeemilistes uurimustöödes. Antud lähenemisviis võimaldas süstemaatiliselt tuvastada ja kõrvaldada tootmise ebatõhususe põhjused, tõstes seeläbi protsessi üldist toimivust.
Autori arvates on Six Sigma DMAIC-mudeli kasutamine tootmisprotsesside parandamisel äärmiselt oluline ja rakendatav, sest see pakub tööstussektori spetsialistidele, kes soovivad protsesside efektiivsust tõsta, väärtuslikke teadmisi ja praktilisi lahendusi. Mudeli rakendamine võimaldab mitte ainult ebatõhususe põhjuste süsteemset tuvastamist ja kõrvaldamist, vaid ka protsesside jõudluse märkimisväärset tõhustamist. Autor tõstab siiski esile, et mudeli tõhusus ei sõltu üksnes sellest endast. Mudeli edu määravad organisatsiooniline kultuur ja töötajate pühendumus. Pidevad parendustegevused on mudeli edukaks rakendamiseks kriitilised.The author chose the Bachelor thesis topic Improving the Efficiency of Wood Planing: A Case Study of Company X.
Today’s wood industry faces several challenges that require improving efficiency and reducing environmental impact. One critical aspect that directly affects resource use and productivity is the efficiency of wood planing.
The choice of the thesis topic was driven by company X’s need to enhance their planer machine's overall equipment effectiveness (OEE) to a consistent 70%. This need arises from the company’s expanding product portfolio, which necessitates frequent resetting and adjustment for various products.
The company’s general manager has set the OEE value at 70%, as this value will support the pursuit of flexibility and efficiency in production while accounting for the complexity and diversity of the processes. The remaining 30% of each workday will be reserved for other stages of the wood planing process, which are critical for the smoothness of the production.
The author has focused on two research questions:
• What are the main reasons for unplanned production stops, and how have these affected the low OEE in the wood planing process?
• Which incisive remedies are available for the planer machine’s planer to improve its setup and effectiveness?
The data analysis conducted by the author has shown:
• The low value of OEE and the reasons for unplanned production stops are unclear. The identification of the stops is complicated, as the data from the program Global Reader is inconsistent; thus, the exact reasons for the stops remain unknown.
• The OEE values from November and December in 2023 fall between 32–39%. It should be noted that the low values in 2023 reflect the beginning of the utilisation of the new machine – the observed lowered values indicate the difficulties of adjusting and technical challenges. The previous planer machine was characterised by its complexity and the time needed for adjustments. As a development strategy, the company purchased a new modern planer machine that is easier to learn, takes less time to reset and adjust, and assures a more precise processing.
The author created an Ishikawa (a cause and effect) diagram, and its analysis resulted in focusing on two main problems:
1. The in-depth analysis of the production stops on the Weinig P400 planer machine.
2. Improvement of the program Global Reader to ensure a higher accuracy and reliability of the data.
The author conducted on-site observations on three different days, gathering arithmetic values, which enabled categorising the distribution of the machine’s worktime and production stops into four distinct categories: wood planing 71%, setup 8%, logistics 16%, break-downs 5%.
The primary activity of the wood planing process is the planing itself, accounting for 71% of the activities. The supporting activities constitute 24%, and emergency activities make up the remaining 5%. While recapping the analysis, the main incentives for Lean‒production were optimising logistical processes, standardising the setup and adjustment, and increasing efficiency.
One remedy the author used was supplementing the data in Global Reader. Using the data collected during one day of on-site observations, the author added entries to the program to present the scope of the collected data and the program's potential. These entries also gave answers as visual representations of the questions from the data analysis regarding the reasons for production stops and which information needs to be provided by the machine’s operator in the program’s field.
The author also introduced setting cards, which include essential data for the optimal setup of the planer machine, including the names of the profile and figure, feed rate, and the unique codes of the cutter head spindles. The spindle codes and concurring cutter head values are also visible on the cutter heads. The spindle codes are guidelines for installing the cutter head on the concurring spindles of the planer machine. The values equal the parameters of the cutter head in the planer machine's program, providing the basis for processing the sample piece.
Analysis of the new data from March gave the OEE value of 64%, an upward trend of improvements compared to the previous 32-39%.
Then, the author conducted the last on-site observation, during which 84% of the time was spent on wood planing, 8% on setup, and 8% on logistics. Thus, the primary activity of the wood planing process is the planing itself, accounting for 84% of the activities. The supporting activities make up the remaining 16%. The previous results were wood planing 71% and the remaining 29%.
Although the obtained rise of OEE from 39% to 64% indicates an improving trend, the Lean-philosophy emphasises the need for continued development. Thus, the author gave additional suggestions for pursuing further development to achieve and exceed the stabile 70% value of OEE:
• The program Global Reader requires complementing with the Operator view, enabling a better overview of the processes and analysis of production stops.
• Implementation of the 5S method, starting from the surroundings of the planer machine and the cutter head room, thus ensuring a well-organised work environment that will enhance production quality and employee satisfaction.
• Develop total productive maintenance (TPM) and a fixed maintenance schedule, as this will help prevent production stops and increase the lifetime of the machines.
• Creation of a logistics specialist position to manage and optimize material flow processes, ensuring quick and timely availability of necessary materials at all workstations. This role focuses on smooth and efficient movement of materials through production units, reducing waiting times, and thereby enhancing the performance and productivity of the production units.
• Turn more attention to improving the setup of the planer machine. This would be a logical yet labour-intensive continuation of this thesis. The improvements from the thesis would enable moving forward to optimising setup time by standardising the processes and simplifying using the SMED method (Single Minute Exchange of Die).
The author has successfully enhanced the process based on the Six Sigma DMAIC‒model, confirming the model’s efficiency in a practical application, as previous academic research has proven. This approach enabled the systematic identification and elimination of the reasons for inefficient production, thus increasing the efficiency of the whole process. The thesis supports the importance of the Six Sigma DMAIC‒model and its applicability during the improvement of production processes, offering valuable knowledge and practical solutions for industry specialists who aim to increase the efficiency of the processes
Creating a Customer Journey for Balti Logistika
No full textKäesoleva lõputöö raames loodi ettevõttele Balti Logistika klienditeekond, mida kasutada igapäeva
töös parema klienditeeninduse huvides. Töö eesmärgiks oli leida võimalused kliendisuhete
loomiseks ning hoidmiseks. Antud töö keskendub Balti Logistika klienditeekonnale, kuid põhimõte
on kasutatav ka erinevate ettevõtete klienditeekondade loomisel. Balti Logistika jaoks loodud
klienditeekonna eesmärk on kindlustada sujuv ja meeldiv kogemus klientidele, alustades esimesest
kontaktist ettevõttega kuni pikaajalise suhteni.
Autor on teooria osas uurinud transpordi ja logistika olemust ning selgitanud klienditeeninduse
olulisust teekonna kaardistamisel. Selles valdkonnas on klienditeenindus eriti oluline, eriti kui
tegemist on rahvusvahelisel tasandil tegutsevate ettevõtetega, kus konkurents on tihe ja ettevõtte
maine sõltub suuresti klienditeeninduse kvaliteedist. Autor on põhjalikult uurinud ka klienditeekonna
kujundamise olulisemaid aspekte.
Uurimistöö läbiviimisel on autor kasutanud mitmeid meetodeid, eelkõige struktureeritud
intervjuusid, mis võimaldavad sügavamalt mõista klientide ootusi ja vajadusi ning avardada
ettevõtte arusaama klienditeeninduse olulisusest. Selline lähenemine võimaldab uurida erinevaid
vaatenurki ja koguda mitmekülgset tagasisidet.
Lisaks on autor kasutanud uurimistöös ka NPS (Net Promoter Score) skoori analüüsi, mis on levinud
meetod ettevõtte tegevuse hindamiseks. See analüüs võimaldab saada ülevaadet klientide
arvamustest ja hinnangutest ettevõtte nii Eestis kui ka teistes Baltikumi riikides. Selline sügavuti
minev lähenemine annab parema ülevaate klientide ootustest ja võimaldab ettevõtetel paremini
kohandada oma teenuseid vastavalt turu nõudmistele.
Uuringu tulemused illustreerivad selgelt, et klientide jaoks on klienditeeninduse tase äärmiselt
oluline ning see mõjutab otseselt nende lojaalsust ettevõtte suhtes. Näib, et ettevõtted, kellel on
kõrgem klienditeeninduse tase, suudavad klientide usaldust ja lojaalsust paremini säilitada.
Sellest tulenevalt soovitab autor ettevõttel kaaluda CRM süsteemi kasutuselevõttu, kuna see
võimaldab tõhusalt hallata kliendisuhteid, pakkudes personaalset ja täpset teenindust vastavalt
klientide vajadustele ja eelistustele. Lisaks sellele võiks ettevõte kaaluda kliendiportaali turunduse
arendamist, sest see võimaldaks klientidel lihtsasti suhelda ettevõttega, saada infot toodete ja
teenuste kohta ning anda tagasisidet.
Samuti on oluline märkida, et lisaks Net Promoter Score'ile võiks ettevõte kaaluda teiste mõõdikute
kasutuselevõttu, mis annavad täpsema ülevaate klienditeeninduse tasemest ja klientide rahulolust.
Kokkuvõttes võib öelda, et klienditeeninduse taseme hoidmine ja parandamine on oluline
konkurentsieelis ning ettevõte peaks pidevalt otsima viise, kuidas oma teenust veelgi paremaks
muuta ja klientidele rohkem väärtust pakkuda.The thesis „CREATING A CUSTOMER JOURNEY FOR BALTI LOGISTIKA“ centers on crafting a
customer journey within Balti Logistika. Moreover, it offers recommendations for enhancing
methods to effectively guarantee and assess customer satisfaction. Given that Balti Logistika
prioritizes customer-centric approaches, this topic holds significant relevance and perspective within
the organization. In a fiercely competitive market landscape, differentiation is crucial, and
prioritizing customer satisfaction is a strategic avenue to accomplish this goal.
As part of his thesis, the author has created a customer journey that focuses on the work of each
department and touch points with customers. According to the customer journey, suggestions for
improvement are presented.
The aim of the thesis result is to make an important practical contribution to the activities of Balti
Logistika. Thorough monitoring of the customer journey and the use of this knowledge as a strategic
tool allows the company to better understand the needs and expectations of customers. With this
approach, it is possible to offer higher quality and more efficient customer service, which in turn
helps to strengthen the company's image. This is especially important in a highly competitive
environment where companies compete for customer attention and loyalty. Thus, the performance
of the thesis can significantly affect the company's competitiveness and position in the market.
In terms of theory, the author has studied the nature of transport and logistics and explained the
importance of customer service in journey mapping. In conducting the research, the author has
used several methods, especially structured interviews, which allow a deeper understanding of
customer expectations and needs and broaden the company's understanding of the importance of
customer service. Such an approach allows you to explore different perspectives and gather diverse
feedback. In addition, the author has also used NPS (Net Promoter Score) score analysis in the
thesis work, which is a common method for evaluating company performance.
The results of the thesis clearly illustrate that the level of customer service is extremely important
to customers and it directly affects their loyalty to the company. It appears that companies with
higher levels of customer service are better able to maintain customer trust and loyalty
Marketing through Digital Channels on the Example of Ace Logistics Estonia AS
No full textKäesolev lõputöö keskendus B2B ettevõtete, täpsemalt ACE Logistics Estonia AS, digikuvandile. Lõputöö probleemiks oli mitte konkurentsivõimeline koduleht ning ilma kindla visiooni või strateegiata sotsiaalmeedia sisu. Lõputöö eesmärgiks oli esmalt kaardistada hetkeolukord ning seejärel koostada nimekiri ettepanekutest, mis aitaksid ettevõtte digikuvandi muuta jätkusuutlikumaks. Analüüs ning ettepanekud tehti teooria toel ning läbi veebianalüsaatori tulemuste ja konkurentide kodulehti uurides autori enda tähelepanekute kaudu.
Ettevõtte turundusstiili valik sõltub suuresti kliendist, kes on ettevõtte sihtgrupp, seega oli klientide poolne tagasiside hetkeolukorra hindamiseks ülimalt oluline. Olukorra hindamiseks saatis autor küsimustiku 110-le ACE Logistics Estonia AS kliendile, küsimustikule laekus 43 vastust. Küsimustikust tuli välja info sisu kohta, mida kliendid enim eelnimetatud kanalite kaudu soovivad ning samuti oli võimalus anda enda poolne kriitika hetkeolukorra kohta.
Küsimustikust selgus, et 70% klientidest ei mäleta koostöö algust, sest koostöö on olnud niivõrd pikk. Samuti tekkis kaks äärmust – 35% klientidest satuvad kodulehele harva kui üldse ning 39% vastanutest külastavad kodulehte 1-2 korda nädalas. Kõige rohkem kasutatakse kodulehte e-ace keskkonda sisenemiseks ning teenuste kohta info saamiseks - enamus klientide jaoks on vajalik läbi otsingu funktsiooni lihtsasti kättesaadav. Facebook’i ja LinkdIn’i kontodega ei hoia ennast enamus suurklientidest kursis. Enamus vastajatest avaldasid aga arvamust eelnimetatud platvormidel soovitava sisu kohta. Peamiselt soovitakse rohkem ACE Logistics’i poolt korraldatavaid kampaaniaid erinevatele vedudele ning päevakajalist infot logistikavaldkonnas toimuva kohta.
Kitsaskohtade kaardistamiseks viidi läbi ka välisaudit, kus analüüsiti kõiki digiplatvorme, kus ACE Logistics ennast presenteerib. Sotsiaalmeedia platvormidel on edaspidi lahendust vajavad probleemid staatilisuse vältimine ning mitmekülgne postituste sisu. Võimalikud lahendused on ühineda logistikaalaste vestlustega ning kaardistada klientide seas enim muret tekitavad probleemid ja koostada neist uudised informatiivsuse kasvatamiseks. Autori enda poolse uurimistöö ning auditi ettepanekute najal, soovib autor uuele ülegrupilisele kodulehele lisada globaalsemat kuvandit, väljendades seda läbi statistiliste numbrite, et kliendis kasvaks usaldus ettevõtte kompetentsuse suhtes. Kodulehe avaleht on ettevõtte visiitkaart, seega soovib autor viia läbi muudatused disainis, muutes seda minimalistlikumaks, mis vabastab ruumi oluliste funktsioonide jaoks. Peamised logistilised tööriistad, mis kodulehele lisatakse on KKK (korduma-kippuvad-küsimused) vaheleht, kõrgema tasemega saadetise jälgimissüsteem ning kasutusjuhend e-ace keskkonna tarbeks. Koduleht muudetakse tsentraalselt juhitavaks peakontorist Eestist, seega lisatakse ka ühtne vaheleht ettevõtete jaotamiseks, et ühtne koduleht klientide seas suuri arusaamatusi ei tekitaks.
Autori arvates on digikuvandi muutmine pikem ja keerulisem protsess, sest turundusvaldkonnas on vähe statistilisi andmeid ning tulemuste nägemiseks kulub aega. Käesolev lõputöö on oluline sisend esimeste sammude tegemiseks ning autori ideed viiakse ellu koostöös veebiarendajaga 2024. aasta esimeses kvartalis.The thesis focused on the digital image of B2B companies, specifically ACE Logistics Estonia AS. The problem addressed in the thesis was an uncompetitive website and a lack of a clear vision or strategy for social media content. The aim of the thesis was to first assess the current situation and then create a list of proposals to make the company's digital image more sustainable. The analysis and proposals were based on theory, as well as the author's observations through examining web analytics results and competitors' websites.
The choice of the company's marketing style largely depends on the customer, who belongs to the target audience of the company. Therefore, customer feedback was crucial for evaluating the current situation. To assess the situation, the author sent a questionnaire to 110 ACE Logistics Estonia AS clients, receiving 43 responses. The questionnaire revealed information about the content which clients most desire through the mentioned channels and also provided an opportunity to give feedback on the current situation.
From the questionnaire, it was found that 70% of clients did not remember the beginning of their collaboration due to its long duration. Two extremes emerged – 35% of clients rarely or never visit the website, while 39% visit the website 1-2 times a week. The website is primarily used for accessing the e-ace environment and obtaining information about services through the search function.
Most clients do not keep themselves informed through Facebook and LinkedIn accounts. However, they expressed opinions on the recommended content on these platforms. The majority wished for more campaigns organized by ACE Logistics for various shipments and current information about the logistics industry.
To identify areas of improvement, an external audit was conducted, analyzing all digital platforms where ACE Logistics presents itself. The issues on social media platforms that need addressing in the future include avoiding static content and providing diverse post content. Possible solutions involve joining logistics-related discussions, identifying clients' most pressing concerns, and turning them into news for increased informativeness.
Based on the author's research and the audit's suggestions, the author aims to add a more global image to the new collective website, expressing it through statistical figures to enhance customer trust in the company's competence. As the homepage is the company's so called business card, the author proposes design changes to make it more minimalistic, freeing up space for essential functions. Key logistical tools to be added to the website include a FAQ (Frequently Asked Questions) section, an advanced shipment tracking system, and a user guide for the e-ace environment. The website will be centrally managed from the headquarters in Estonia, and a unified page will be added for company divisions to prevent confusion among customers.
According to the author, changing the digital image is a lengthy and complex process, as there is little statistical data in the marketing field, and time is required to see results. This thesis serves as an important input for the initial steps, and the author's ideas will be implemented in collaboration with a web developer in the first quarter of 2024
Possible Connections of Crisis Experienced in Childhood with Later Coping
No full textKäesoleva töö eesmärk oli uurida lapseea traumakogemustega inimeste tõlgendusi trauma
võimalike mõjude kohta ning nende toetusvajadusi täiskasvanueas. Lapsepõlveeas
traumaatilise sündmuse kogemine mõjutab inimese elu hilisemas täiskasvanueas.
Täiskasvanutel, kes on jäänud ilma õigeaegse abita, võib esineda hiljem erinevaid vaevusi
– komplekstraumat, emotsioonidega toimetuleku raskusi, vaimse tervise probleeme,
negatiivset enesehinnangut jms.
Uurimistöö eesmärgi täitmiseks püsitati neli uurimisküsimust. Uurimisküsimustele vastuse
leidmiseks viis autor läbi seitse intervjuud täiskasvanud inimesega, kes olid lapsepõlveeas
kogenud traumaatilist sündmust.
Esmalt selgitati välja, millised võivad olla traumat põhjustavad sündmused lapseeas. Autor
käsitles töö teoreetilises osas põhjalikult traumat põhjustavaid sündmusi lapseeas ning tõi
välja järgmised: füüsiline ja emotsionaalne väärkohtlemine (sh hooletusse jätmine),
seksuaalne väärkohtlemine, väärkohtlemise pealt nägemine ehk peresiseses vägivallas
kasvamine ning kokkupuude surmaga ja lein. Kahjustavateks sündmusi lapseeas on võib
olla teisigi, näiteks kiusamine, vanemate lahutus, psüühikahäirega inimesega koos
elamine jne.
Teiseks selgitati välja, milliseid traumaatilisi sündmusi on uurimuses osalejad kogenud.
Uurimusest selgus, et intervjuudes osalejad olid kogenud peamiselt nelja liiki traumaatilisi
sündmusi: vägivald, traumaatilised kaotused ja lein, hooletusse jätmine ja kiusamine.
Kõige enam oli lapseea traumaatiline kogemus seotud vägivallaga, teisel kohal olid
traumaatilised kaotused ja lein. Seejärel esines ühel korral hooletusse jätmist ja ühel
korral kiusamist.
Kolmandana analüüsiti, kuidas lapseea traumakogemusega inimesed tõlgendavad trauma
võimelike mõjusid täiskasvanueas. Uurimistöö tulemused näitasid, et peamised lapseea
traumakogemuse mõjud, mis intervjueeritavatel esinesid, olid järgmised: pidev üksinduse
tunne, ettevaatlikus suhetes ja usalduse probleemid, raskus luua terveid
partnerlussuhteid, hirm kogeda uuesti kaotust ja hülgamist, ärevuse ja alaväärsus tunne.
Neljandaks selgitati välja, millised on lapseea traumakogemusega inimeste
toetusvajadused täiskasvanueas. Kõik uurimuses osalejad tundsid oma kriisikogemuses
ning sellele järgneval ajal üksindust, et neil ei ole kellegagi rääkida ega kedagi, kes neid
toetaks. Seega peamine toetusvajadus nende intervjueeritavate jaoks oli see, et neil oleks
vähemalt ühe inimesega usaldusväärne ja turvaline suhe, kes oleks valmis pakkuma neile
tuge, kellega saaks rääkida ning kes tunneks nende käekäigu vastu huvi. See
toetusvajadus oli nii lapseeas, peale traumeerivat sündmust kui ka hiljem täiskasvanueas.
Toetusvajaduseks osutus ka professionaalne abi, mis hõlmas nii üks-ühele abi, nt
individuaalset nõustamist kui ka grupiviisilist abi, nt grupiteraapiat. Grupiteraapia vajadust
näinud inimesed lisasid juurde, et nad näeksid selle väärtust eelkõige selles, et nad saaksid
oma lugu jagada sarnast asja läbi elanud inimestega ning õppida ka nende loost ja
kogemusest. Lisaks toodi välja, et grupiteraapia ja teiste sarnaste inimestega kogemuste
vahetamine näitab neile, et nad pole oma olukorras üksinda, mis leevendaks taaskord
nende üksi jäätuse tunnet. Individuaalse nõustamise vajadus väljendus eelkõige selles, et
tunti vajadust oma kogemus lahti mõtestada ning selle tagajärgedega toime tulla, sh
õppida looma uuesti turvalisi ja lähedasi suhteid, kogeda vähem uuesti kaotushirmu.
Autori hinnangul saab neid uurimistulemusi kasutada selleks, et mõista nende inimeste
traumakogemusi, kes on lapseeas traumaatilise sündmuse läbi elanud ning nende
toetusvajadusi. Seejuures võivad uurimistöötulemused olla kasulikud neile, kes töötavad
selle sihtgrupi abistamisega otseselt, sh kes pakuvad neile abistavat tuge ja nõustamisi
kui ka kaudsemalt, kes töötavad traumakogemusega inimeste abistamiseks välja uusi
abimeetmeid.
Trauma mõjutab inimesi erinevalt ning on palju sisemisi ja välimisi aspekte, mis mõjutavad
seda, kas sündmus on inimesele traumeeriv või mitte (ja kõik kogetud kriisid ei pruugi
olla traumeerivad). Seetõttu ei tee autor uurimistöös üldistusi suurematele sihtgruppidele,
et kõigil sarnase kogemusega inimestel on sarnased mõjud ja vajadused, vaid annab
ülevaate uurimuses osalenud inimeste tõlgendustest nende endi kogemusele ning nende
toetusvajadusest. Seejuures on vajalik sellesse teemasse rohkem süveneda ning uurida
spetsiifilisemalt erinevate traumade mõjusid inimestele eesmärgida töötada välja neile
kõige tõhusamad abimeetmed.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et autori hinnangul on uurimistöö eesmärk täidetud ning
eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimused leidsid vastused. Uurimistöö
läbiviimiseks valitud metoodika toetas uurimuse eesmärgi täitmist. Autor selgitas välja
lapseea traumakogemustega inimeste tõlgendused oma trauma võimalike mõjude kohta
ning nende toetusvajadused täiskasvanueas.The topic of this thesis is "Possible connections of crisis experienced in childhood with later
coping". Harmful events experienced during childhood affect a child's well-being, coping
and quality of life, including mental and physical health for the rest of their life. As a result
of experiencing traumatic events, childhood psychological trauma can occur, leading to
lasting health damage. Harmful events in childhood can be abuse, neglect, violence
between parents, divorce, living with a person with a mental disorder, etc. If a person was
left without timely help in childhood, he needs help in adulthood. In order to provide the
best possible help, it is necessary to understand the experiences and interpretations of
people who have experienced traumatic situations about the possible effects of trauma
and the support needs of these people.
The purpose of this thesis is to investigate the interpretations of people with childhood
trauma experiences about the possible effects of trauma and their support needs in
adulthood.
In order to fulfill the purpose of the research, four research questions were posed: 1) what
can be the events that cause trauma in childhood; 2) what traumatic events have the
research participants experienced; 3) how people with childhood trauma experience
interpret the possible effects of trauma in adulthood; 4) what are the support needs of
people with childhood trauma experience in adulthood.
The target group of the research is adults who have experienced a traumatic event in
childhood. The author used a qualitative research method in the work and conducted a
semi-structured interview. The sample included 7 women aged 32-52. The participants in
the study mainly had four types of traumatic experiences - violence, traumatic loss and
grief, neglect and bullying. Most traumatic childhood experience was related to violence,
followed by traumatic losses and grief.
The main effects of childhood trauma experienced by the interviewees were: a constant
feeling of loneliness, wary relationships and trust problems, difficulty creating healthy
partnerships, fear of experiencing loss and abandonment again, anxiety and feelings of
inferiority. All the participants felt lonely during their crisis experience and afterwards,
they had no one to talk to and no one to support them. The main support need was for
them to have at least one trusted and secure relationship with someone who was willing
to offer them support, who they could talk to and who was interested in their progress.
This need for support was present in childhood as well as later in adulthood.
The need for support also turned out to be professional help, which included both one-toone help, e.g. individual counseling, and group-based help, e.g. group therapy. The value
of group therapy was seen above all in sharing your story, learning from the experience
of others and feeling that they are not alone in their situation. The need for individual
counseling was primarily expressed in order to decipher one's experience and cope with
its consequences, including learning to create safe and close relationships again, to
experience less fear of loss again.
Research results help to understand the trauma experiences of people who have
experienced a traumatic event in childhood and their support needs. The results of the
research may be useful for people working to help this target group
Construction Management Project for the Reconstruction of a Railway
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostada töökorralduse projekt raudtee rekonstrueerimise kohta, protsessi käigus määrata sobiv ehitustehnoloogia, ressurss ja koostada kalendergraafik, mille alusel teostatakse raudtee aknas 72 h projekti põhiosa ehituslik lahendamine.
Lõputöö aluseks on võetud Eesti Raudtee AS poolt koostatud Tapa-Kaarepere kapitaalremonditööd ja õgvenduste ehitus põhiprojekt. Töökorralduse projektis kajastatud ehitustehnoloogia ja ressurss koos ajalise kestvusega põhineb autori isiklikul töökogemusel raudtee-ehitusvaldkonnas.
Antud lõputöö koosneb kahest osast, esimeses osas kirjeldab autor teoreetilist tausta, lähtudes raudtees kehtivatest seadusandlustest, juhenditest ja standarditest. Teises osas kirjeldab autor praktilist osa, lähtudes Tapa-Kaarepere kapitaalremonditööd ja õgvenduste ehitus põhiprojektist ning isiklikust töökogemusest, mille abil leitakse parim lahendus lõputöö püstitatud põhiessmärgile, milleks on sobiva ehitustehnoloogia ja ressursi määramine vajalike ehitustööde teostamiseks raudtee aknas 72 h.
Töökorralduse projekti koostamisel selgub, et 72 h on piisav aeg Tapa-Nõmmküla jaamavahe, km 320,248 – 321,343 raudteelõigu õgvendamiseks aknas ja liikluse avamine akna järgselt. Aken 72 h jooksul teostatakse olemasoleva peatee demontaaž 1 095 m, mullatööd 295 m, mille tulemusel ühendatakse olemasolev ja uus muldkeha, rajatakse uus pealisehitis 1 095 m koos liiprite, rööpa ja ballastiprismaga. Paralleelselt teostatakse ehitustööd, Tapa-Nõmmküla jaamavahe, km 318,768 – 319,613 õgvendatud raudteelõigul, kus teostatakse viimane killustiku lisamine ning toppimis- ja rihtimistööd. Samuti paigaldatakse Nõmmküla jaama 2. teed 650 m.
Autori hinnangul annab lõputöö hea ülevaate raudtee töökorraldusprotsessidest ning antud lõigu ehitamisele kuluva ressursi ja ajakulu vajadusest. Ehitustööde kalendergraafik on välja toodud lisas, autor on kalendergraafikus kajastanud vajaliku ressursi koos ajakuluga.The aim of this thesis titled Construction Management Project for the Reconstruction of a Railway was to prepare a work organization design for the reconstruction of the railway and in the course of the preparation to determine the appropriate construction technology, resource and draw up a calendar schedule, on the basis of which the structural solution of the main part of the design will be carried out on the railway during a 72-hour window.
The thesis is based on the basic construction design of Eesti Raudtee AS for the overhaul and track streamlining of the Tapa-Kaarepere section. The construction technology and resource outlined in the work organization design, together with the required time needs, are based on the author's personal work experience in the field of railway construction.
This thesis consists of two parts: in the first part the author of the thesis describes the theoretical background, based on the legislation, guidelines and standards in force in the railway sector. In the second part, the author describes the practical part, proceeding from the Tapa-Kaarepere section overhaul and the track streamlining from the basic design and personal work experience, in order to find the best solution to the main goal of the thesis, to determine the appropriate construction technology and resource requirement for carrying out the necessary construction works in a 72-hour railway window.
In the course of preparing the work organization design, the author determined that 72 hours is a sufficient time window for streamlining work on the Tapa-Nõmmküla section, kms 320.248 – 321.343 railway sections and opening traffic after the window. Within 72 hours, 1,095 m of existing main track will be dismantled, and 295 m of earthworks will be performed, as a result of which the existing and new embankment will be connected, a 1,095 m of new superstructure will be built with sleepers, rail and ballast prism. In parallel, construction works will be performed in the streamlining of the Tapa-Nõmmküla section, kms 318.768-319613, with the adding of the final crushing, compacting and trimming. Track 2 of the Nõmmküla station will also be constructed with a length of 650 m.
This thesis gives a good overview of the work organization processes of the railway and resource requirements and time required for railway construction. The calendar schedule of construction works is presented in the appendix (Annex 1), and the author has included in the calendar schedule, in addition to time required for construction works, the necessary resource requirements with the time requirement
Automated Control Program for Educational Programming Assignments
No full textAutomatiseerimise olulisus tänapäeva ühiskonnas on vaieldamatu, kuna see võimaldab efektiivsemat tööd, suuremat täpsust ning hoida aega kokku. Kiirelt areneva tehnoloogia ajastul on automatiseerimine saanud peamiseks viisiks optimeerida erinevaid protsesse, sealhulgas haridusvaldkonnas.
Antud lõputöös keskenduti just sellise automaatse kontrolli programmi väljatöötamisele, mis võimaldaks hõlpsasti hinnata tudengite poolt loodud programmeerimisülesandeid mobiilrobootika kursusel, mille aluseks on ROS platvorm. ROS (Roboti operatsioonisüsteem) platvormi kasutamine programmeerimisülesannete alusena pakub mitmekesiseid võimalusi tudengitele praktiliste oskuste arendamiseks ja sügavamaks arusaamiseks roboteid ning autonoomseid süsteeme puudutavatest teemadest. Selline lähenemine mitte ainult ei toeta tudengite õppimist, vaid valmistab neid ka ette tuleviku väljakutseteks, kus robootika ja autonoomsete süsteemide oskuste nõudlus on üha kasvav.
Moodle õppekeskkond võimaldab integreerida erinevaid vahendeid, mis rikastavad õppeprotsessi interaktiivsusega. Üks neist vahenditest on Github Classroom, mis võimaldab kasutajatel tarkvarakoodi automaatset kontrolli. Pärast ülesande esitamist Github Classroomis käivitatakse automaatsed testid iga muudatuse järel, võimaldades kasutajal näha testitulemusi ja vajadusel parandusi teha. Erinevaid testimise võimalusi kasutades saab tagada ülesande nõuetele vastavuse ning GitHub Classroom võimaldab jälgida osalejate testide edukust. Hindamise meetodid hõlmavad sisend/väljunditestide ja käsu käivitamise teste, mis võimaldavad kontrollida ülesande täitmist vastavalt standardsetele kriteeriumitele.
Lõputöö eesmärgiks oli muuta mobiilrobootika kursus efektiivsemaks uue õppevahendi loomise näol ja pakkuda tudengitele võimalust omandada praktilisi oskusi ROS platvormi baasil, tagades samal ajal kiire ja objektiivse tagasiside nende tehtud tööle ning tõsta õppimise kvaliteeti tõsta, pakkudes paremat tuge ja juhendamist nende õppeprotsessis.Automated control program for educational programming assignments
The importance of automation in today's society is undeniable, as it enables more efficient work, greater accuracy, and time saving. In the rapidly evolving technological era, automation has become the primary means of optimizing various processes, including in the field of education.
The focus of this thesis was on developing an automatic control program that would easily assess programming assignments created by students in the mobile robotics course, based on the ROS platform. Using ROS (Robot Operating System) as the basis for programming assignments offers students diverse opportunities to develop practical skills and gain a deeper understanding of topics related to robots and autonomous systems. Such an approach not only supports student learning but also prepares them for future challenges, where the demand for robotics and autonomous systems skills is constantly growing.
The Moodle learning environment allows for the integration of various tools that enrich the learning process with interactivity. One of these tools is Github Classroom, which enables students to automatically check software code. After submitting an assignment in Github Classroom, automatic tests are run after each change, allowing users to see the test results and make corrections if necessary. By using various testing options, compliance with assignment requirements can be ensured, and Github Classroom allows tracking of participants' test success. Assessment methods include input/output tests and command execution tests, which allow checking the completion of assignments according to standard criteria.
The aim of the thesis was to make the mobile robotics course more efficient through the creation of a new educational tool and to provide students with the opportunity to acquire practical skills based on the ROS platform, while ensuring quick and objective feedback on their work. Additionally, the goal was to improve the quality of learning by offering better support and guidance throughout their learning process
Rennovation concept on the example of Vindi 7 apartment association
No full textLõputöö raames koostati renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistule. Käesolevat lõputööd
kasutab kõnealune korteriühistu üldkoosolekul renoveerimistöödega alustamise nõusoleku saamiseks
ja Kredexi toetuse taotlemisks.
Antud lõputöös analüüsiti 1970. aastal ehitatud korterelamut. Töö põhineb enamasti visuaalsel
vaatlusel, mida autor kaardistas koos lõputöö juhendaja ja KÜ juhatusega.
Hoone hetkeolukorra uurimise raames selgus, et objekti olulisemateks puudusteks on suured
energiakulud, puuduv ventilatsioonisüsteem, reguleerimata küttesüsteem ning niiskukahjustused
keldris, pööningul ja fassaadil.
Lahendusena pakub lõputöö autor välja lisasoojustada välissein, sokkel ja keldriseinte maa-alune osa.
Selleks tuleb teha kaevetöid ja lõhkuda välistrepp. Vundamendi soojustööde lõpetamisel tuleb trepid
taastada ning katta ilmastikukindla ja libisemiskindlate plaatidega vajalikud kohad. Lisaks on oluline
rajada sillutusriba kaldega majast eemale.
Välisseinte lisasoojutamisel oluline on uued aknad paigaldada metallist kinnititega soojustuse
tasapinda. Lodžadele on vaja paigutada uus soojustus. Oluline on hinnata varikatuse seisukord ning
vajadusel need asendada. Katuse lekked on vaja likvideerida ning tihendada katuseluugi ümbrused.
Pööningu põranda vana täide tuleb asendada uue lisasoojustamisega ning kokku viia välisseina
soojustusega.
Lisaks tuleb uuendada kogu hoone küttesüsteem, mille raames on vaja keldris asuv soojussõlm,
seadmed ja torustik demonteerida ning paigaldada uus automaatne soojussõlm koos kolme
soojusvahetiga. Uuendatud soojussõlme torustikud peavad olema isoleeritud ning süsteem tuleb
ümber seadistada uuele küttegraafikule. Korteritesse tuleb paigaldada uued radiaatorid
termostaatventiilidega.
Hoone renoveerimisel tuleb rajada mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
Keldrikorrusele ja trepikodadele paigaldada värskeõhuklappid ning välisseintel tuleb paigaldada
kanalid seina välispinna soojuskihi alla.
51
Oluline on rekonstrueerida veevarustuse ja olmekanalisatsiooni süsteemide osad ning uuendada
elektrikilpide kapid terves majas. Lisaks tuleb paigaldada liikumisanduritega vastavad valgustid
trepikodadesse ja keldritesse.
Samuti oli töös välja toodud ka renoveerimisprotsess, mis hõlmab endas tehnilise konsultandi
kaasamist, hoone tehnilise seisundi hindamist, pangalaenu ja Kredexi toetuse saamise protsessi
kirjeldust ning ühistu koosoleku ja hoone rekonstrueerimise läbiviimist.
Antud töös renoveerimisetööde kogumaksumuseks oli eelarvestatud 1 293 765 eurot ilma
käibemaksuta.
Kuna 2023 aasta detsembrikuu seisuga ei ole veel Kredexi Rekonstrueerimistoetuse 2022-2027
rahastamise voor avatud ning arvestades asjaoluga, et hetkel Euroopa Liidu alal on kiiresti muutuv
majanduslik olukord, on lõputöö autori poolne soovitus ja ettepanek korteriühistule, taotlusvooru
avamise tähtaegade selgumisel, vaadata üle rekonstrueerimise maksumust ning vajadusel viia sisse
eelarve muudatusi.The topic of current thesis is „Rennovation concept on the example of Vindi 7 apartment
association“.
European Union, including Estonia, is planning to take huge steps towards achieving climate
neutrality goals. A 2021 report by EASAC calls for political measures to ensure the fulfillment of the
Paris Climate Agreement, particularly in reducing CO2 emissions from buildings on the European
Union's territory. Due to the fact that 75% of the current building stock is not climate-neutral, a
comprehensive renovation is recommended within the next 30 years. Estonia is actively contributing
to this effort by renovating 100 individual houses, 14,000 apartment buildings, and 27,000 non residential buildings. It is important to note, that some financial support and renovation grants, such
as Kredex's Reconstruction Grant 2022-2027, are already available in Estonia.
According to Kredex's requirements, in order to ensure the quality of renovation work, technical
consultants are required, representing the interests of owners/clients and overseeing the entire
renovation process. However, there is a shortage of competent consultants for such large-scale
renovations, and apartment association managing board may lack the necessary expertise to lead the
process.
The main focus of the presented thesis is the development of a renovation concept for the apartment
association Vindi tn 7 building. Current thesis includes technical descriptions, funding options,
Kredex technical requirements, renovation solutions, and an estimated cost. Thesis also emphasizes
the stages and descriptions of the work done by the technical consultant. The renovation concept that
is being prepared during the work process of the current thesis could possibly serve the purpose of
persuading residents of the necessity of renovation based on the developed concept.
The thesis consists of six chapters. The first two describe the building's parameters and technical
condition. The third outlines various funding options and Kredex's technical requirements. The fourth
and fifth chapters describe fundamental renovation solutions and the technical consultant's
perspective on the renovation process. The final chapter of the thesis focuses on the cost of renovation.
Analyzed object of the thesis is a 1970s apartment building located at Vindi 7. The analysis is
addressing deficiencies in construction and technical systems of the object. The proposed renovation
53
concept of the thesis suggests solutions such as external wall insulation, foundation insulation, roof
repairs, and updates to heating, ventilation, water supply, and sewage systems. Additionally, fire
safety measures and electrical system upgrades are recommended.
The thesis also provides a step-by-step renovation process, including the involvement of a technical
consultant, assessment of the building's technical condition, obtaining bank loans and Kredex
financial support, organizing an apartment association meeting, and executing the reconstruction.
The estimated total cost of the renovation work outlined in the thesis is 1 293 765 euros excluding
VAT. Considering the fact that the cost of renovation was calculated in advance, the author advises
the apartment association to review the reconstruction cost and make budget adjustments as needed,
considering the uncertainty of the opening dates for the Kredex Reconstruction Grant 2022-2027 and
the rapidly changing economic situation within the European Union
Piggyback - rail transport as a solution to the shortage of drivers in the estonian freight sector
No full textLõputöö uurib Piggyback-veoteenuste mõju Eesti veoautojuhtide tööturule. Töö eesmärk oli selgitada, kuidas need süsteemid mõjutavad autojuhtide nõudlust ja üldist tööhõivet Eestis. Töö käsitleb mitmeid aspekte alates Piggyback-vedude tehnilistest ja logistilistest detailidest kuni nende potentsiaalse mõjuni veoautojuhtide igapäevatööle ja tööhõivele laiemalt. Eesmärk oli analüüsida, kuidas need transpordisüsteemid võivad mõjutada veoautojuhtide nõudlust, töötingimusi ja üldist tööhõivet Eestis. Töö käigus uuriti mitmeid aspekte, sealhulgas Piggyback-vedu, piirkondlikke tasakaalutusi ning laadimiskohtade asukohtade mõju, et analüüsida nende mõju Eesti tööturule ja transpordiettevõtetele.
Lõputöö sisulistes osades saadud peamistest tulemustest ilmnes, et Rail Baltica ja Piggyback-veod pakuvad tõhusaid ja keskkonnasõbralikke transpordilahendusi, millel on potentsiaal oluliselt vähendada vajadust suure hulga autojuhtide järele. Piggyback-vedu, kus rongid transpordivad autohaagiseid, pakub potentsiaalselt mitmeid eeliseid Eesti transpordisektorile. Traditsioonilise maanteetranspordi puhul on autojuhtidel sageli vaja sõita pikki vahemaid ühe päeva jooksul, mis võib olla füüsiliselt ja vaimselt kurnav ning kaasa tuua pikaajalisi terviseprobleeme. Analüüs näitas, et Piggyback-veod võimaldavad veoautojuhtidel keskenduda lühematele, kohalikele sõitudele, parandades seeläbi nende töötingimusi ja elukvaliteeti. See võib muuta autojuhi ameti atraktiivsemaks potentsiaalsetele uutele tulijatele transpordivaldkonnas ning aidata lahendada kasvavat veoautojuhtide puudust. Samuti näitas analüüs, et Rail Baltica projekti edukas rakendamine võib kaasa tuua märkimisväärse nõudluse vähenemise autojuhtide järele, arvestades rongide võimet transportida suuri kaubakoguseid pikkade vahemaade taha. Ühe Piggyback rongi koosseis mahutab kuni 46 poolhaagist ning üks autojuht saab päevas täis laadida ja tühjaks laadida 2-3 haagist Harjumaal ning 1-2 haagist kaugemates Eesti piirkondades. Töös analüüsitakse, kuidas Piggyback-vedu võib vähendada autojuhtide töökoormust ja parandada nende töötingimusi. See aitab kaasa tööjõu jätkusuutlikkuse tagamisele transpordisektoris, kus valitseb autojuhtide puudus. Lühemad ja regulaarsemad tööpäevad, mis on võimalikud tänu Piggyback-vedudele, võivad muuta autojuhi ameti atraktiivsemaks, aidates seeläbi kaasa uute töötajate kaasamisele.
Üks olulisi järeldusi on see, et Piggyback-vedu võib märkimisväärselt vähendada maanteetranspordi koormust, pakkudes efektiivsemat ja keskkonnasäästlikumat alternatiivi kaubaveoks. Töös esitatud arvutuste kohaselt võimaldab üks Rail Baltica rongikoosseis asendada märkimisväärse hulga maanteetranspordi veokeid. See ei vähenda ainult transpordisektori süsinikujalajälge, vaid aitab ka vähendada maanteede koormust ja kulumist. Töö annab ülevaate kuidas Piggyback-veo rakendamine võib aidata kaasa rohelisema ja jätkusuutlikuma transpordi edendamisele, vähendades kütusekulu ja süsinikujalajälge. Eriti oluline on see kontekstis, kus transpordisektor seisab silmitsi üha kasvavate keskkonnaprobleemide ja regulatsioonidega. Piggyback-veo ja Rail Baltica projektide rakendamine võib olla oluliseks sammuks Eesti transpordisektori efektiivsuse suurendamisel ning autojuhtide töötingimuste parandamisel. Töö pakub väärtuslikke sisendeid poliitikakujundajatele, transpordiettevõtetele ja logistikasektori spetsialistidele, aidates kaasa tuleviku transpordilahenduste kavandamisele ja rakendamisele Eestis. Piggyback-vedude rakendamine omab märkimisväärset potentsiaali Eesti kaubaveosektori arendamiseks. Järeldused põhinevad põhjalikul analüüsil, mis käsitleb nii transpordi tehnilisi aspekte kui ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju.
Töö hinnangute kohaselt peetakse oluliseks ka Rail Baltica projekti edukat rakendamist. Selleks on vaja tõhusat koordineerimist erinevate huvipoolte vahel, sealhulgas valitsusasutuste, transpordiettevõtete ja logistikasektori esindajate vahel. Edukas rakendamine nõuab ka infrastruktuuri arendamist ja investeeringute optimeerimist, et tagada projekti jätkusuutlikkus ja vastavus Euroopa Liidu laiematele transpordi- ja keskkonnapoliitikatele. Esile on toodut Rail Baltica projekti võimalikud väljakutsed ja piirangud. Näiteks tuleb arvestada, et kuigi Piggyback-vedu võib pakkuda palju eeliseid, on selle edukas rakendamine keeruline ja nõuab ulatuslikke ettevalmistusi, sealhulgas, poliitilisi otsuseid, logistika planeerimist, tehnoloogilist arendust ja turu muutuste jälgimist. Järelduste põhjal tehtud ettepanekud on suunatud nii transpordisektori efektiivsuse tõstmisele kui ka selle jätkusuutlikkuse tagamisele. Üks olulisemaid ettepanekuid on investeeringute jätkuv suunamine Rail Baltica infrastruktuuri ja tehnoloogilisse arendusse. Samuti on vajalik keskenduda intermodaalsete transpordivõimaluste laiendamisele, mis võimaldab integreerida erinevaid transpordiliike, sealhulgas maantee-, raudtee- ja meretransporti. Teiseks oluliseks ettepanekuks on teadlikkuse tõstmine ja hariduse pakkumine nii transpordiettevõtetele kui ka autojuhtidele. See hõlmab teavet Piggyback-vedude eeliste, logistika planeerimise ja operatsioonide kohta. Haridusprogrammid ja koolitused aitavad suurendada sektori valmisolekut uuteks transpordimudeliteks ja -tehnoloogiateks. Kolmandaks tuleks rakendada eeskirju ja regulatsioone, mis toetavad intermodaalset transpordimudelit ja Piggyback-vedusid. See hõlmab teemaksude kohandamist, keskkonnamõjude vähendamist ning transpordi jätkusuutlikkuse ja ohutuse suurendamist. Samuti on oluline luua finants- ja regulatiivsed stiimulid, mis soosivad üleminekut Piggyback-vedudele. Neljandaks tuleb käsitleda edaspidiseid lahendamist vajavaid probleeme. Nagu ümberlaadimisprotsesside optimeerimine ja piiriüleste transpordiühenduste tugevdamine. Lisaks on oluline jätkuvalt keskenduda tehnoloogilistele uuendustele, mis aitavad kaasa transpordi tõhususe ja ohutuse tõstmisele.
Kokkuvõttes rõhutab käesolev lõputöö vajadust pideva arengu ja innovatsiooni järele Eesti transpordisektoris, eriti seoses Rail Baltica projektiga. Töös tehtud ettepanekud ja järeldused pakuvad aluse edasisteks uuringuteks ja arendustöödeks, mis aitavad kaasa tõhusama, jätkusuutlikuma ja integreerituma transpordisüsteemi loomisele Eestis ja kogu Baltikumi piirkonnas.The thesis examines the impact of piggyback services on the labour market of Estonian truck drivers. The aim of the thesis was to explain how these systems affect the demand and overall employment of drivers in Estonia. The study covers several aspects, from the technical and logistical details of piggyback services to their potential impact on the daily work and employment of truck drivers in general. The aim was to analyse how these transport systems could affect the demand, working conditions and overall employment of truck drivers in Estonia. Several aspects, including piggybacking, regional imbalances, and the impact of loading locations, were examined to analyse their impact on the Estonian labour market and transport companies.
The main findings of the substantive parts of the thesis showed that Rail Baltica and piggyback trains offer efficient and environmentally friendly transport solutions with the potential to significantly reduce the need for large numbers of drivers. Piggyback transport, where trains transport semitrailers, potentially offers several advantages for the Estonian transport sector. Traditional road transport often requires drivers to travel long distances in a single day, which can be physically and mentally exhausting and lead to long-term health problems. The analysis showed that piggyback transport allows truck drivers to concentrate on shorter, local journeys, thereby improving their working conditions and quality of life. This could make the profession of driver more attractive to potential new entrants to the transport sector and help solve the growing shortage of truck drivers. The analysis also showed that the successful implementation of the Rail Baltica project could lead to a significant reduction in the demand for drivers, given the ability of trains to transport large quantities of goods over long distances. One piggyback train can carry up to 46 semi-trailers and one driver can load and unload 2-3 trailers per day in Harju County and 1-2 trailers per day in more remote areas of Estonia. The study analyses how piggyback driving can reduce driver’s workload and improve their working conditions. This will improve the sustainability of the workforce in the transport sector, where there is a shortage of drivers. The shorter and more regular working days made possible by piggybacking can make the profession of driver more attractive, helping to attract new workers.
One of the key findings is that piggyback transport can significantly reduce the road transport burden, offering a more efficient and environmentally friendly alternative for freight transport. According to the calculations presented in the study, a single Rail Baltica train can replace a significant number of road transport trucks. This will not only reduce the carbon footprint of the transport sector but will also help to reduce road load and wear. The study provides an overview of how the implementation of piggyback transport can contribute to greener and more sustainable transport by reducing fuel consumption and carbon footprint. This is particularly relevant in a context where the transport sector is facing ever increasing environmental challenges and regulations. The implementation of the piggyback and Rail Baltica projects can be an important step towards increasing the efficiency of the Estonian transport sector and improving working conditions for drivers. The work provides valuable input for policy makers, transport companies and logistics professionals, contributing to the design and implementation of future transport solutions in Estonia. The implementation of piggyback transport has significant potential for the development of the Estonian freight transport sector. The conclusions are based on an analysis of both the technical aspects of transport and their socio-economic impact.
Successful implementation of the Rail Baltica project is also seen as important, according to the findings of the study. This requires effective coordination between different stakeholders, including government authorities, transport companies and representatives of the logistics sector. Successful implementation will also require infrastructure development and investment optimisation to ensure the sustainability of the project and its compliance with wider EU transport and environmental policies. The potential challenges and constraints of the Rail Baltica project are highlighted. For example, it should be noted that while piggyback transport can offer many advantages, its successful implementation is complex and requires extensive preparation, including policy decisions, logistics planning, technological development, and monitoring of market changes. Proposals based on the conclusions are aimed at both increasing the efficiency of the transport sector and ensuring its sustainability. One of the most important proposals is the continued focus of investment on Rail Baltica infrastructure and technological development. There is also a need to focus on expanding intermodal transport opportunities, allowing the integration of different modes of transport, including road, rail and maritime. Another important suggestion is to raise awareness and provide education for both transport companies and drivers. This includes information on the benefits of piggyback transport, logistics planning and operations. Education programmes and training will help increase the sectors readiness for new transport models and technologies. Thirdly, rules and regulations should be implemented to support the intermodal transport model and Piggyback transport. This includes adapting tolls, reducing environmental impacts, and improving transport sustainability and safety. It is also important to create financial and regulatory incentives that favour a shift to piggyback transport. Fourthly, future challenges need to be addressed. Such as optimising transhipment processes and strengthening cross-border transport links. In addition, it is important to continue to focus on technological innovations that contribute to improving transport efficiency and safety.
In conclusion, this thesis underlines the need for continuous development and innovation in the Estonian transport sector, especially in the context of the Rail Baltica project. The proposals and conclusions drawn in the thesis provide a basis for further research and development work that will contribute to a more efficient, sustainable, and integrated transport system in Estonia and the Baltic region
Assessment of the Carbon Footprint of Infrastructure Construction Works
No full textKäesolevas lõputöös kajastati riigitee nr 11330 Järveküla-Jüri, Rail Baltic Põrguvälja
maanteeviadukti ehitustegevusest tulenevat hinnangulist süsinikujalajälge. Aluseks võeti
planeeritavate ehitusprotsesside kirjeldused, mille lähteandmed pärinevad töövõtja poolt
koostatud kalendergraafikust ja eelarvestusest tulenevast masinressursside vajadustest
ning jõudlikustest. Tööpäevad jagati 10-tunnisteks päevadeks ning Soome andmebaasi ja
Suurbritannia süsinikuprogrammi andmete põhjal leiti heidete ekvivalendid. Veomasinatele
leiti heidete ekvivalendid koormaga sõidu ajal tonn-kilomeetri koefitsiendiga ja tühjalt
sõidu ajal kilomeetri koefitsiendiga. Ehitusmasinatele pärinesid heited ühe töötatud tunni
kohta ning materjalidele nende ühe tonni tootmise kohta.
Soome andmebaaside väärtused olid arvestades geograafilist asukohta ja töökultuuri Eesti
kontekstis adekvaatsed, kuid ei kajastanud täieliku täpsusega kõiki siinseid
ehitustegevuseks kulunud masinressursse. Sama probleem kehtis ka Suurbritannia
süsinikuprogrammi kohta, mis ei lasknud oma programmis ehitustehnikat kajastada ning
andmed materjalide ning veomasinate kohta olid väga üldised. Siinkohal oleks Eestile
tarvis oma andmebaasi nii ehitusmasinate, veomasinate ja materjalide tootmise
süsinikujalajälgede kohta, mis võtaks arvesse Eesti oma spetsiifilisi eripärasid. Aluseks
oleks hea võtta Soome andmebaas, kuid see vajaks täpsustamist. Objektipõhise
süsinikujalajälje täpseks mõõtmiseks peaksid töövõtjad kogu ehitusobjekti vältel
kajastama kõiki ehitusmasinate, veomasinate ja materjalide tootmisest tekkinud
süsinikuheiteid. Lähtudes planeeritavate tööde loogikast ja nende masinressursside ning
materjalide vajadusest, on süsinikuheidete koguseid ette ennustada väga hinnanguline ja
ei anna lõppkokkuvõttes täit vaatepilti.
Ehitustegevusega toodetakse arvutuste põhjal hinnanguliselt kokku
848,21 t süsinikuheiteid. Kõige suurema osa heidetest moodustab viadukti ehitustööd
(472,34 t) ja kõige väiksema ettevalmistustööd (7,38 t). Vaadates ehitusloogikat lähemalt,
moodustab suurima osa ehk 76% kogu objekti ehituseks kulunud heidetest materjalide
tootmine. Suuruselt järgmise ehk 13% süsinikuheidetest moodustavad ehitusmasinad ja
11% teel mittekasutatav ehitustehnika.
Süsinikuheiteid nii ehitusmasinatel kui ka veomasinatel on võimalik vähendada, kuid seda
hinnanguliselt vähesel määral ja ühtse loogikaga seda mõõta ei ole praegusel hetkel
võimalik. Ehitusmasinatel kehtivad Euroopa Liidu poolt loodud Stage I-V nõuded ja
veomasinatel Euro I-VI nõuded, kuid nendes on ära piiritletud ainult eriheidete piirmäärad,
mis ei kajasta kindlaid nõudeid süsinikuheidetele. Süsinikuheited on rohkem seotud kütuse
põletamisega ja sealt lähtuvalt masinate kütuse tarbimisega. Mida aerodünaalimisemaks
55
ja kütusesäästlikumalt veomasinad lähevad, seda vähem kütust peavad nad põletama ja
sellega süsinikuemissioone tekitama. Biodiisli kasutamine tavalise diiselkütuse asemel
oleks lahendus emissioonide vähendamiseks ja see suudaks vähendada hinnanguliselt
kuusteist korda süsinikuheiteid. Veomasinate tootjatel on kohustus uutel masinatel
võrreldes 2019. aastaga vähendada süsinikuheiteid aastaks 2025 15% ja aastaks 2030
30%. Praegusel hetkel on teada Soome andmebaasi põhjal reaalne süsinikuemissioone
eritamine Soome riigis, mis ei võta arvesse ei Stage ega Euro nõudeid ja ei saagi võtta,
kuid nendes pole süsinikuemissioonide piirmäärasid määratletud.
Süsinikuemissioone on võimalik kokku hoida ka ehitustegevuse organiseerimisega.
Praegustes hangetes on nii tellija kui ja töövõtja huvides võimalikult palju objektil saadavat
materjali taaskasutada. Näiteks kompleksstabiliseerimise puhul kasutatakse samal objektil
ülesvõetud freespuru ära ja ehituseks üleskaevatud, kuid sobivat materjali, saab objekti
kusagil lõigus ära kasutada. Süsinikuheiteid annaks vähendada ka kaaludes läbi
võimalused ehitada ilma vaheladudeta, mille tulemusena jääks ära pärast vaheladudest
masinatele materjali ette transportimine. Lisaks aitaks ka see, kui võimalusel hoitakse
ehitustehnikat kindla tööliigi tegemiseks objektil terve aja, mitte ei veeta vahepeal minema
ja pärast jälle tagasi.
Käesolev lõputöö annab autori arvamusel hea ülevaate objektipõhise ehitustegevuse
süsinikujalajälje hindamiseks planeeritavate tööde näol. Lõputöö tulemusena selgusid
lisaks arvutustulemustele ka kitsaskohad heidete arvutamisel ja informatsiooni
kättesaadavusel ning võimalused seda ehitustegevuses vähendada. Lõputöös saadud
tulemused võivad olla abiks edasiste otsuste tegemisel ja heidete monitoorimisel, kuidas
korraldada jätkusuutlikumat ehitustegevust.The following graduation thesis provides an evaluation and calculation of the carbon
footprint associated with the construction activity of the Rail Baltic Põrguvälja highway
viaduct, located on public road No. 11330 between Järveküla and Jüri. The thesis is based
on the detailed design documentation of the mentioned object and the work calendar
schedule and budget estimation prepared by the contractor. The carbon footprint is
calculated using data from the Finnish infrastructure construction emissions database and
the National Highways Carbon Emissions Calculation Tool's database. The workdays were
divided into 10-hour days. Emission equivalents for trucks were calculated based on the
tonne-kilometer coefficient for loaded driving and kilometer coefficient for empty load
driving. Emissions for construction machinery were calculated per hour worked, and for
materials, per ton produced.
The present thesis consists of three parts: the first part explains the current state of the
construction sector and introduces documents setting green objectives in the industry.
These documents are both created by the Republic of Estonia itself and compiled by the
private sector. In the second part, the construction project's work types are described, with
the author of the thesis explaining the logic of each work type, its duration, required
machinery resources, and materials. Based on this, the estimated CO2 impact on the
environment is calculated for each work type. The third section provides an overview of
the obtained results, considering various options for reducing CO2 emissions, and provides
recommendations for better CO2 assessment in future construction work.
As a result of the thesis, it was found that construction activities produce an estimated
total of 848,21 tons of CO2 emissions. The work type with the largest share is viaduct
construction (472,34 tons of CO2), primarily due to the high environmental footprint
associated with the production of concrete used in it. The work type with the smallest
carbon footprint is preparatory work (7,38 tons of CO2), which also happens to be the
shortest work type on the site. Material production accounts for the largest share of all CO2
emissions (76% of total CO2 emissions), followed by carbon footprint from transportation
(13% of total CO2 emissions), and lastly, carbon footprint from non-road mobile machinery
(11% of total CO2 emissions).
To gain a better understanding and find ways to reduce carbon emissions, the author of
the thesis compared the Euro I-VI emission standards for vehicles and the Stage I-V
emission standards for non-road mobile machinery established by the European Union with
the Finnish database. The database, from which carbon emission levels were extracted for
57
the thesis, also includes source documentation detailing the emission standards obtained
during the census for both vehicles and non-road mobile machinery. According to the
author's assessment, the vehicles in the Finnish database comply with Euro III standards,
and the non-road mobile machinery complies with Stage III standards. While Euro I-VI and
Stage I-VI standards set limits for various emissions (such as carbon monoxide,
hydrocarbons, nitrogen oxides, and particulate matter), they do not specify CO2 emission
limits. CO2 emissions primarily depend on the fuel consumption of the machinery. The more
aerodynamic and fuel-efficient trucks become, the less fuel they need to burn, thereby
generating fewer carbon emissions.
The author of the thesis concludes that at present, it is not possible to determine the
precise numerical CO2 savings in Estonian infrastructure construction if all vehicles comply
with Euro VI standards and all non-road mobile machinery meet Stage V standards. This
is because there is no census in Estonia regarding real emissions, and currently, CO2
emission limits are not defined.
Nevertheless, the thesis author found that by using biodiesel instead of regular diesel fuel,
it is theoretically possible to reduce CO2 emissions by a factor of 16. Additionally, according
to the author, other measures that could help reduce CO2 emissions include smart planning
of construction activities (keeping construction machinery on-site until the end of the work
type and transporting materials directly to the machinery whenever possible) and
maximizing the reuse of materials.
In the author's opinion, this thesis provides a good overview of assessing the carbon
footprint of object-based construction activities for planned projects. In addition to the
calculation results, the thesis also identified challenges in emission calculation and
information availability, as well as opportunities to reduce emissions in construction
activities. The findings from the thesis may assist in making future decisions and
monitoring emissions, indicating how to organize more sustainable construction activities