TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
The Preparation of Internal Accounting Rules on the example of Uus Maa City OÜ
No full textKäesoleva lõputöö teemaks oli „Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Uus Maa City OÜ näitel“.
Raamatupidamise sise-eeskiri on ettevõtte üks tähtsamaid dokumente, mille alusel korraldatakse raamatupidamist ja raamatupidamisaruandluse koostamist ettevõttes. Sise-eeskirja kohustuslikkuse ja sisu määrab üldiselt ära raamatupidamise seaduse paragrahv 11.
Sise-eeskiri peab olema piisavalt põhjalik ja ajakohane, et pakkuda praktilist kasu ettevõtte sisestele ja välistele huvigruppidele nende töös. Mõistlik on nõutud eeskiri enda ettevõtte kasuks tööle panna, mitte suhtuda sise-eeskirja kui kohustuslikku bürokraatiasse.
Lõputöö eesmärk on koostada Uus Maa City OÜ-le raamatupidamise sise-eeskiri vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile ja ettevõttes väljakujunenud raamatupidamiskorraldusele. Probleem seisneb selles, et väikeettevõttena kvalifitseeruval Uus Maa City OÜ-l puudub kohustuslik raamatupidamise sise-eeskiri.
Lõputöö tulemusel peab raamatupidamise sise-eeskiri sisaldama:
• üldsätetes tuleb anda ülevaade Ettevõttest, kasutatavast standardist, arvestuspõhimõtetest ja raamatupidamise töökorraldusest/vastutajatest. Samuti ka detailid kasutatava majandusaasta kohta. Oluline on ära määrata ka sise-eeskirja muutmise ja säilitamise kord;
• tuleb kirjeldada Ettevõtte nõudeid kontoplaanile ja Ettevõttes kasutusel olevat kontoplaani ning lisada kontoplaan koos kontode sisukirjeldusega sise-eeskirjale lisana;
• peavad olema kirjeldatud kõik antud Ettevõtte äriprotsessidest tulenevad majandustehingud ja nende dokumenteerimise kord koos algdokumentidele ja raamatupidamiskirjenditele kehtestatud nõuetega. Kindlasti peab olema kehtestatud ka dokumentide säilitamise kord ja dokumendikäibe eest vastutavad isikud;
• kajastada milliseid raamatupidamisprogramme kasutatakse, samuti nende otstarve ja toimingud. Kehtestatud peab olema ka vigade parandamise kord;
• kirja panna detailne tulude ja kulude kajastamise kord kasumiaruandes ja seda järjepidevalt kasutada, jälgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sise-eeskirjale lisada kontoplaan, kus tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kontodel detailselt kirjas. Samuti tuleb sise-eeskirjaga ära määrata, milline raamatupidamise seaduse alusel võimaldatud kasumiaruande skeem on Ettevõttes kasutusel;
• kehtestama raha arvestuse täpse korra, kus hoiab Ettevõte rahalisi vahendeid ja kellel on õigus rahaga arveldada. Lisaks peavad olema määratud vastutavad isikud ja rahaliste vahendite inventeerimise kord;
• kehtestama nõuete ja ettemaksete arvestuse ja kontode kasutamise kord. Oluline on määratleda ka nõuete ebatõenäoliseks ja lootusetuks muutumise korraldus Ettevõttes. Samuti tuleks kindlaks määrata aruandvate isikutega tehtavate tehingute väärtuse piirid ning aruannete esitamise sagedus;
• määrata Ettevõtte varudega seonduv raamatupidamiskorraldus;
• kindlaks määrata põhivarade arvestuspõhimõtted, liigitus ja määrade vahemikud ning amortisatsiooniarvestus. Samuti tuleb kehtestada ka piirmaksumus, mida ületades kapitaliseeritakse vara põhivaraks ning materiaalse põhivara arvele võtmise ja mahakandmise kord;
• kehtestada Ettevõtte lühi- ja pikaajaliste kohustiste hindamise kord koos liigituse ja süstematiseerimisega. Määrata vastutavad isikud ja kohustise inventeerimise kord.
• määratlema omakapitali koosseisu, osakapitali suuruse ning emiteerimise korra ja kasutatavad kontod. Samuti tuleb kehtestada omakapitali liikumiste ja väljamaksete kord ning dokumenteerimine;
• tuleb kajastada, milliseid aruandeid Ettevõtte koostab, nende koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Oluline on ka kindlaks määrata aruannete koostamise, kinnitamise ja esitamise eest vastutavad isikud;
• peavad olema välja toodud Ettevõttes kasutatavad sisekontrolli meetmed, nende rakendamise kord ja sagedus ning sisekontrolli eest vastutavad isikud.
Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud ja Ettevõtte nõutele vastav raamatupidamise sise-eeskiri on esitatud Ettevõtte juhatusele kinnitamiseks ning kasutusele võtmiseks.The topic of the thesis is ‘The Preparation of Internal Accounting Rules on the Example of Uus Maa City OÜ’.
Established in 2015, Uus Maa City OÜ is a small company engaged in residential real estate brokerage mainly in Harju County. Approximately 30 estate agents work for the company on the basis of an authorisation agreement.
The thesis comprises two chapters. The first chapter presents the methodology of the empirical study conducted as part of the thesis. In the second chapter, the requirements for internal accounting rules are identified, the accounting organisation of the company concerned and its compliance with requirements is described, and the author also makes suggestions for the preparation of internal rules.
The primary sources used in the thesis comprise the Accounting Act and the guidelines of the Accounting Standards Board. The main specialised sources include the books authored by Enno Lepvalts and Anu Allikvee, both titled Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine (Preparation of Internal Accounting Rules), as well as works by other authors in the field.
The problem is that Uus Maa City OÜ, which qualifies as a small company, does not have internal accounting rules in place. According to section 11 of the Accounting Act, the establishment of internal accounting rules is mandatory.
The aim of the thesis is to draw up internal accounting rules for Uus Maa City OÜ in accordance with the Estonian financial reporting standard and the organisation of accounting established in the company.
To this end, the author has set the following tasks:
• develop a methodology for conducting the empirical study;
• identify principles and requirements for the preparation of internal accounting rules based on legislation and theoretical sources;
• determine, by means of a study, the current situation / working methods regarding the organisation of accounting in the company;
• analyse the situation;
• prepare the internal accounting rules based on theoretical foundations and the organisation of accounting in the company, then present the rules to the company’s management for approval and implementation.
A deductive strategy is employed. The aim of the thesis is achieved through an empirical study, with the use of the quantitative research method.
The primary methods of data collection involve document review supplemented by semi-structured interviews for further clarifications. A comparative method is used for data analysis: the data obtained through document review and semi-structured interviews is compared with the requirements arising from the Estonian financial reporting standard.
Based on the conclusions of the analysis, internal accounting rules are prepared for Uus Maa City OÜ in accordance with the Estonian financial reporting standard and the organisation of accounting established in the company
Business Plan of Trimmerimees OÜ
No full textLõputöö on koostatud teemal Trimmerimees OÜ äriplaan. Lõputöö koosneb 72 leheküljest, 12 illustratsioonist ja 5 lisast. Lõputöö tugineb 53 erinevale allikale, millest 29 on pärit rahvusvahelisest kirjandusest. Lõputöö eesmärk on koostada äriplaan ettevõttele Trimmerimees OÜ ja selgitada välja äriidee kasumlikkus prognoositaval perioodil 2024-2026 a. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised ülesanded: 1)selgitada äriideed, loodava ettevõtte üldandmeid ning määratleda eesmärgid, visioon ja missioon; 2) analüüsida ärikeskkonda, riske ja koostada SWOT-analüüs; 3) analüüsida turgu ja konkurentsi ning selgitada turu-uuringuga välja aiahooldustööde vajadus Võru-, Valga ja Tartumaal; 4) koostada turundus-, finantsplaan- ja prognoosid ning selgitada välja äriidee kasumlikkus perioodil 2024-2026. Lõputöö koosneb kolmest peatükist - millest esimene annab teoreetilistele allikatele tuginedes ülevaate äriplaani olemusest ja tüüpidest, järgnevalt selgitatakse erinevaid äriplaani koostamise eesmärke ning antakse ülevaade äriplaani struktuurist. Teoreetiline äriplaani koostamise osa lõpetatakse äriplaani koostamisel tehtavate üldlevinud vigade ülevaatega. Teises peatükis kirjeldatakse empiirilise uuringu metoodikat, valimi moodustamise aluseid, andmete kogumise kirjeldust ja uurimisülesandeid. Lõputöö koostamisel on kasutatud kombineeritud metoodikat, kus teooriaosa ja vaatlus on kvalitatiivsed ja turu-uuring ning finantsprognoosid kvantitatiivsed. Kolmandas peatükis koostatakse praktiline äriplaan ja viiakse läbi prognoosid ning analüüsid. Trimmerimees OÜ äriideeks on asutada aiahooldustööde ettevõte, mis pakub trimmerdamise, võsa trimmerdamise ja hekilõikuse teenust Valga-, Võru- ja Tartu maakonnas. Ettevõtte peamiseks sihtgrupiks on maa- ja majaomanikud vanuses 25-74 eluaastat. Idee on soetada tarvilikud vahendid tööde alustamiseks ja alustada teenuse pakkumist eelnevate aastate jooksul tekkinud klientidele samal ajal turundustegevusele keskendudes uute klientide leidmiseks. Tegutsemise piirkonnaks on esialgu Valga-, Võru- ja Tartumaa. Üldine turg on suunatud inimestele, kellel on vajadus ettevõtte kolme pakutava teenuse järgi. Ettevõtte visiooniks on olla kvaliteetseim ja tuntuim trimmerdamise- ja hekipügamisteenuse pakkuja Lõuna-Eestis. Ettevõtte missiooniks on pakkuda parimat aiahooldusteenust personaalse teeninduse ja tipptasemel tehnoloogiaga. Anda klientidele aega suve nautimiseks ning lähedastega aja veetmiseks. Äriplaani eluviimist toetab läbi viidud turu-uuring, mis näitab et turul on teenuste ostmise vastu huvi olemas, lisaks on vaatluse tulemusena selgunud, et Valga maakonnas avalikest allikatest leitavad konkurendid puuduvad ja Võru- ning Tartumaa rahvaarvu arvestades on konkurentide hulk turul väike. Ettevõtte peamised ärikeskkonnast tulenevad riskid on seotud klientide leidmisega plaanitava teenusmahu täitmiseks ja ebastabiilse majanduskeskkonnaga. Trimmerimehe pakutavatest teenustest tingituna on olulised ka töötaja tervise seisukohast tulenevad riskid. Ärikeskkonnast tulevate riskide maandamiseks on ettevõtjal eelnevate aastate kontaktid, kellele teenust on juba pakutud, lisaks on võimalik muuta hinnastuspoliitikat ja lisada raha reklaamitegevusse. Tervise seisukohalt tulenevate riskide maandamiseks on oluline tähelepanelikkus objektidel ja tipptasemel turvariietus/varustus.
Finantsprognoosidest ja -analüüsist tulenevalt on ettevõtte alates esimesest tegevusaastast kasumlik. Prognoosimisel oldi esimese aasta prognooside tegemisel optimistlikud, kuid ratsionaalsed ja teise ning kolmanda aasta prognoosides pigem tagasihoidlikud. Ettevõtte rentaablusnäitajad ja kasuminumbrid toetavad äriidee teostamist, äri- ja puhaskasumimarginaal kasvavad stabiilses tempos esimese aasta 18 protsendilt 32 protsendipunktini kolmanda aasta lõpuks, varade- ja omakapitali puhasrentaablus püsib stabiilselt 50 protsenti ümbruses. Kasumiprognoosi kohaselt on esimese tegevusaasta kasumiks 3567€, teise aasta kasumiks 8536€ ja kolmanda tegevusaasta kasumiks majandustegevusest 13 733€. Eelnevast saab järeldada, et äriidee on kasumlik ja ettevõtlustegevusega võib alustada. Kokkuvõtteks on lõputöö eesmärk koostada äriplaan ettevõttele Trimmerimees OÜ ja hinnata äriidee tasuvust täidetud. Ettevõtte rentaablusnäitajad ning stabiilne kasumi kasv kolme tegevusaasta jooksul näitavad äriidee potentsiaalset toimivust. Kasumlikkus on tingitud ettevõtte turu keskmisest kõrgematest hindadest ning tööjõukulude maksmisest vaid tehtavate töötundide eest. Äriplaani käivitamise eelduseks on madalhooajal muu sissetuleku omamine. Äriplaanis koostatud finantsanalüüs ja -prognoosid annavad ruumi ka eksimuste tegemiseks ja esimesel aastal tekkivate raskuste ületamiseks.The present dissertation, constituting the Business Plan of Trimmerimees OÜ, encompasses a total of 72 pages, inclusive of 12 illustrations and annexes. The scholarly endeavor draws upon 53 distinct sources, of which 29 are sourced from international literature. The objective of the thesis is to create a business plan for the company Trimmerimees OÜ and determine the profitability of a business idea in the projected period of 2024-2026
To realize the aforementioned objective, a delineation of tasks has been established, including: 1) clarify the business idea, provide general information about the envisioned company, and define goals, vision, and mission; 2) analyze the business environment, risks, and compile a SWOT analysis; 3) analyze the market and competition, and determine the need for garden maintenance work in Võru, Valga, and Tartu County through market research;
4) develop marketing, financial plans, and forecasts, and ascertain the profitability of the business idea from 2024 to 2026. The structural composition of the dissertation comprises three chapters. The initial chapter furnishes an overview of the nature and typology of business plans, drawing from theoretical foundations. Subsequently, it elucidates the diverse objectives underpinning the creation of business plans and offers an insight into the structural components of such plans. The theoretical exposition culminates in an examination of common errors encountered in the crafting of business plans. The subsequent chapter explicates the empirical methodology, encompassing sampling methodologies, data collection modalities, and the research tasks undertaken. The methodology employed integrates qualitative elements in the theoretical facet and observational aspects, juxtaposed against the quantitative dimensions of market research and financial projections. The final chapter delineates the practical business plan, executing forecasts and analyses grounded in empirical data. The crux of the business proposition involves the establishment of a garden maintenance enterprise specializing in bush and grass trimming services. The primary demographic target comprises residents of Võru, Valga, and Tartu counties, within the age bracket of 25-74 years, who possess land or private residences. The broader market extends to all individuals expressing an interest in the aforementioned services. The envisioned corporate vision is to emerge as the preeminent provider of trimming and hedge trimming services in South Estonia, distinguished by its commitment to superior quality. The company's mission centers on the delivery of unparalleled garden care services, characterized by personalized attention and cutting-edge technology. The strategic approach involves crafting a service package characterized by personalization, high quality, and a transparent pricing structure, addressing extant market deficiencies. This business concept finds validation in a conducted market survey and antecedent experiential insights, affirming a discernible demand for the specified services within the identified target markets. Financial projections and analyses affirm the enterprise's profitability from its inaugural year of operation. While initial forecasts exhibit optimism tempered with pragmatism for the first year, subsequent years adopt a more conservative outlook. Profitability indicators and profit margins underscore the robustness of the business idea, with net profit margins increasing steadily from 18 percent in the inaugural year to 32 percentage points by the conclusion of the third year. Net return on assets and equity remains steadfast at approximately 50 percent. According to profit forecasts, the first-year operational profit stands at €3,567, escalating to €8,536 in the second year, and culminating in €13,733 by the conclusion of the third operational year. These figures collectively signify the economic viability of the business idea and provide a compelling basis for the initiation of business operations. In summation, the articulated objective of this thesis, encapsulated in the formulation of the business plan for Trimmerimees OÜ, has been successfully realized. The comprehensive assessment has conclusively demonstrated the profitability of the envisaged business endeavor, thereby affirming its feasibility and warranting earnest consideration for operational commencement
Construction Management Project for Railway Construction
No full textSelle lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada Rail Baltica Harjumaa põhitrassi raudteetaristu IV
etapi ehitustööde projektdokumentasioone, olemasolevat olukorda ning kajastada
ehitamisele planeeritavaid mahte. Lisaks oli eesmärgiks leida mullatööde teostamiseks
vajalikud mehhanismid, tootlikused ja ajakulu lõigul Saku – Harjumaa piiril ning kirjeldada
tööde strateegiaid.
Lõputöös on kasutatud avalikult kättesaadaval olevaid hanke- ja projekdokumentatsioone,
mis on avaldatud Rail Baltic Estonia OÜ poolt riigihangete registris. Autori poolt kirjeldatud
tööde korralduslikus peatükis on aluseks võetud kulululoend, milles on kajastatud
projektsed mahud tööde teostamiseks. Autori poolt kirjeldatud tööde teholoogiad
põhinevad autori varasematele erialastele töökogemustele toetudes, milleks on ligikaudu
3 aastat.
Selle lõputöö eesmärgipärane kasutamine aitab Peatöövõtja objektimeeskonnal lihtsustada
tööde plaaneerimiseks leitavaid tehnoloogiaid, ressursse ning ajakulu, mis on autori poolt
lõputöö koostamisel leitud ning kajastatud. Lõputöö on koostatud enne ehitustööde algust
ning tuginedes varasematele ehitustegevustele, siis esineb sagedasti tööde teostamisel
ettenägematuid probleeme, millega tasub arvestada ka käesoleva projekti elluviimisel.
Lõputöö kirjutamine aitas autoril avardada laiemalt pilti suuremahuliste tööde
organiseerimiseks ning töödele rakendavatest regulatsioonidest ning normatiividest, mille
tulemusena oskab autor edaspidi pakkuda välja erialaseid ettepanekuid ning lahendusi
tulevaste tööde planeerimisel.Construction Management Project for Railway Construction is the designing of the
organization of work for the construction of railway infrastructure is based on the public
procurement No. 273441 in the public procurement register and the related procurement
and project documentation, which is commissioned by Rail Baltic Estonia OÜ and designed
by the Spanish company Idom Consulting Engineering Architecture.
The performance of soil works on the Rail Baltica main line also includes the construction
of facilities, local stops and access roads. This thesis is limited to the soil work plan and
the general regulations and norms applied to construction activities and materials, which
can be found in the three chapters of the thesis.
Based on the documents included in the Public Procurement Register, the author has
prepared in the third chapter of the thesis the plan for carrying out the soil works of stage
IV of the railway infrastructure of the Rail Baltica's Harju county main route in the section
Saku – Harju county border with a total length of 10.5 km, including the presentation of
the necessary equipment, productivity and the time required for carrying out the works in
the form of a calendar schedule. In addition, the author has indicated the scope of work
delegated to subcontractors.
In preparing the thesis, the author has used previous professional experience which is
approximately 3 years. The thesis written by the author can be used by the general
contractor at the planning stage of the works and in construction, in order to facilitate the
performance of earthworks
The Adopted Experience and it's Effect on the Henceforth Life
No full textArmastus ja turvatunne on inimeste põhivajadused. Kui need vajadused jäävad rahuldamata, siis ei suuda inimesed mõelda enesearengule, karjäärile ega eneseteostusele. Perekond on iga lapse loomulik kasvamise ja arengu keskkond, kus ta peaks omandama vajalikud oskused iseseisvaks eluks, toetudes vanemate abile. Aeg-ajalt võib siiski tekkida vajadus laps eraldada päritoluperest ja paigutada kasuperre tema heaolu tagamiseks. Kasupere peaks pakkuma lapsele võimalikult sarnast elukeskkonda nagu pärispere ning olema ajutine lahendus. Kahjuks aga jäävad kasuperre suunatud lapsed sageli sinna kuni täiskasvanuks saamiseni.
Antud lõputöös autor keskendus lapsendatute kogemusele ning sellele, kuidas see mõjutab nende vaimset tervist läbi koguelu. Lapsendatud laps kogemus võib olla keeruline protsess, mis nõuab aega ja ressursse, et laps saaks sellest protsessist terveneda. Uurimises kaasati erinevate süsteemide efekte, kombineerides Urie Bronfenbrenneri ökoloogilise süsteemiteooria ja Maslow motivatsiooniteooria. Maslow teooria aitab selgitada, kuidas motivatsioon ja jõud mängivad olulist rolli lapsendatud lapse käitumises ning kuidas laps soovib armastust, turvatunnet ja tunnustust. Bronfenbrenneri teooria kohaselt on lapse heaolu tagamiseks oluline, et kõik teda ümbritsevad süsteemid toimiksid omavahel koostöös.
Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada lapsendatud lapste arvamus lapsendamisest teadasaamise ajast läbi isikliku kogemuse ja selle efekt vaimsele tervisele. Uuringu läbiviimiseks kasutas autor kvalitatiivset meetodit – poolstruktureeritud intervjuud, mis viidi läbi 2024 aastal märtsis, intervjuus osales kaheksa lapsendatud last, kes tänaseks päevaks on täiskasvanud. Autoril õnnestus enda suhtlusringkonnas leida kaheksa lapsendatud last, kes on nii eeskostel olevad, kui ka lapsendatud ning kes olid nõus enda kogemust ja lugu jagama. Kvalitatiivne meetod võimaldas suhelda lapsendatud lastega avameelselt veebikeskkonnas video vahendusel ja silmast-silma kohtudes ning suunata vestlust ettevalmistatud küsimuste abil. Meetod jättis vabaduse vestluse kulgu muuta ning vaadelda probleeme laiemalt. Lõputöös olid püstitatud uurimisülesanded, mis aitasid autoril antud teemat uurida ning seatud uurimisküsimustele vastata.
Intervjuude käigus selgus, et lapsendamine ei pruugi alati toimuda lapse varajases eas, kuid vastajad väljendasid tänulikkust selle üle, et neid valiti kasuperre. Vastustest võis järeldada, et lapse vajadust hoolitsuse ja armastuse järele. Intervjuudest ilmnes, et lapsendatud või eeskostel olev laps sai teada lapsendamisest tavaliselt viiendal või kuuendal eluaastal. Analüüs näitas, et enamasti mõistab laps ise, et on lapsendatud. Intervjuudest jäi kõlama vastajate rõõmsameelsus, uhkus ja rahulolu, kuna neile selgitati nende lapsendamisprotsessi ja kuidas tema elu hakkab edaspidi kulgema. Uuringu käigus ilmnes, et lapsendamisest teadasaamine oli individuaalne kogemus igale lapsendatud lapsele. Enamik lapsendatud lapsi mõistis oma olukorda väga noores eas, mõnel juhul selgitasid kasupered olukorda kohe arusaadavalt. Teisel juhul toodi välja, et nende vanemad olid surnud. Enamus uuringus osalejatest oli oma kasuperede üle õnnelikud ja uhked, hoolimata sellest, kuidas nad lapsendamisest teada said. Lapsendatud laste nägemus oli, et nende kasuvanemad tegid nende heaks parima, pakkudes armastust, hoolitsust, turvatunnet ja kodu. Intervjueeritavate vastustest selgus, et nende emotsionaalne regulatsioon oli pigem negatiivsem kui positiivsem, kui said teada, et nad on lapsendatud. Vastajad tõid välja, et arusaam turvalisest ühiskonnast ja usalduslikest suhetest oli puudulik. Intervjueeritavad mõistsid põhjuseid, miks nad perest eraldati samas oli neil endil raske emotsioonidega raske toime tulla ja põhjustasid neile turvatunde kadumist. Intervjuu käigus toodi kahel korral välja konkreetselt iseendal süü tundmine. Enamike intervjuu vastustest jäi traumakogemus tugevalt kõlama. Perest eraldamise kogemus sundis vastajaid ennast alavääristama või mõtlema selle peal endas, mida nad valesti tegid, et ei väärinud bioloogiliste vanematega üles kasvamist. Uuring näitas, et vaid ühe vastaja puhul suuri emotsioone ei olnud. Kahe intervjueeritava puhul jäid kõlama aga positiivsed emotsioonid. Ühel juhul uuringu käigus selgus, et käitumismustrist kumab läbi, et ta tundis ennast armastatuna juhul, kui talle osteti materiaalseid asju.
Uurimises selgus, et lapsendatud lapsed oleks soovinud lapsendamisest teada kohe algselt või alles vanuse vahemikus 16-18 eluaastat. Toodi välja väga konkreetseid põhjuseid enda soovidele. Autor pidas neid põhjuseid väga mõistlikuks või loogiliseks. Kahe intervjuu vastustest selgus, et tihti ei tahtnud pärioluperekonna küsimustele vastata ning põigeldi vastustest kõrvale. Avastati, et antud situatsioon mõjutas vastajaid, tekitades neis tõrjutuse tunde. Kahel juhul ilmnes soov saada teada oma lapsendamisest vanuses 16 või vanemana, arvestades, et siis oleks nad piisavalt küpsed ja suutelised selle infoga piisavalt hästi toime tulema.
Intervjuudest ilmnes, et lapsendatud laste huvi oma mineviku ja eelneva elu vastu varieerub oluliselt individuaalselt. Enamikul intervjueeritavatel puudub suhtlus bioloogiliste vanemate, nende õdede ja vendadega ning neil pole soovi suhelda, kuna puudub usaldus ja side, mida nad peavad kõige olulisemaks. Uurimise tulemused näitavad, et vastajatele on elus abiks olnud tugev side nende kasuperega ning mitmed neist ei soovinud suhelda oma bioloogiliste vanematega. Intervjueeritavate seisukohalt on väga oluline teada, kust nad pärit on ja, kes olid nende bioloogilised vanemad ning selle info saamine oli neile olulisem kui otseste suhete loomine bioloogiliste vanematega.
Uuringus ilmnes, et lapsendatud lapsed on väga rahul sellega, et neid just lapsendati. Selgelt tuli välja, kuidas intervjueeritavad väljendasid rahulolu enda kasupere üle ning arvasid, et kui nad oleksid jäänud bioloogiliste vanemate juurde või lastekodusse, oleks nende elu palju raskem ning nende vaimne tervis oleks veelgi enam kannatanud. Enamik vastanutest ei tundnud lapsendamisega seoses tõrjutust. Kahe vastaja hulgas oli aga neid, kes tundsid end tõrjutuna, üks neist pigem väljaspool kodusüsteemi ning teine kasupere peresüsteemis. Samas selgus asjaolu, et osad neist tundsid puudust isafiguurist. Samas tõid nad positiivse vaatenurgast välja, et neil oli olemas vend, kes osales üritusel, kus pidanuks osalema isa.
Uuringu käigus ilmnes oluline asjaolu, et kui vastaja eestkostjaks oli Kohalik Omavalitsus, siis lapsendatud laps tundis puudust ulatuslikust toest selles kontekstis, sealhulgas oluliste eluvalikute tegemisel. Samuti mainiti, et võib-olla polnud vastajatel alati üht kindlat inimest, kellele oma muresid jagada.
Uuringu intervjuude vastustest selgus, et enamasti on lapsendatud laste vaimne tervis on olnud lapsepõlves halvem kui täiskasvanueas. Ühel juhul tuli välja, et vaimne tervis on olnud halb kogu elu, põhjustades erinevaid vaimse tervise häireid. Intervjueeritavad tõid välja, et vaimse tervise abi osutati neile juba lapsepõlves pärast perest eemaldamist ja kasuperes elamist. Vastustest toodi välja, et tugiteenuseid oleks võinud olla rohkem. Uuringus ilmnes, et osalenud inimeste seas, teadsid kuus kaheksast vaimse tervise teenustest ja nende kättesaadavusest. Selgus, et tasulised teenused võiksid olla odavamad, et inimesed saaksid endale lubada erinevaid teraapiaid. Lisaks uuringu tulemusena selgus, et enamik lapsendatud lapsi, kes osales uuringus on saanud elu jooksul abi, kuid tunnistavad, et õige abistaja leidmine on olnud keeruline. Intervjuude tulemusena selgus, et lapsendatud lapsed oleksid lapsepõlves vajanud rohkem vaimse tervise toetamiseks süsteemsemat tuge. Uuringi käigus ilmnes veel, et täiskasvanueas aitaks lapsendatud lapsi süsteemsem ja soodsamatel tingimustel vaimse tervise abi kättesaadavus.
Käesolev lõputöö ning töö raames läbiviidud intervjuud aitasid täita lõputöö eesmärgi ning vastata seatud uurimisküsimustele. Käesoleva uurimistöö tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et perekond on lapse jaoks parim kasvukeskkond. Kui aga lapse bioloogiline pere ei suuda talle pakkuda armastust ja turvatunnet, siis tuleks laps suunata võimalikult kiiresti kasuperre. Kasupere on kindlasti kõige lähedasem võimalus kogeda ka bioloogilisest perest eraldatud lapsel pereelu ning lähedasi peresuhteid ning saada vajalikku toetust ka vaimsele tervisele. Lisaks jäävad kasuperes loodud suhted kestma ka peale täiskasvanuks saamist ning vajadusel saavad lapsendatud lapsed tuge perelt ka edaspidi.Care and love are important for every child, and the family provides an ideal environment for their development and sense of security. However, sometimes it may be necessary to place a child in foster care for their well-being. Foster families should create a homely and supportive environment for the child and provide a temporary solution that allows them to grow up safely and get the help they need. There are about 700 children living in foster care in Estonia, and about 300 children are separated from their biological families every year. Often these children remain in a foster family where they can grow into adults and in some cases are adopted.
In this work, the author focused on "The adopted experience and it's effect on the henceforth life" because adoption is a complex issue that can significantly affect the lives of adopted children and their families in many ways. Children may experience identity issues and emotional challenges that can affect their mental health and self-esteem. It is important to provide children and adults with support and, if necessary, professional help to solve their mental health challenges and ensure their well-being.
To fulfill the objective, the following research tasks have been set:
• analyze the mental health of an adopted child as an adult based on systems theory;
• get an overview at what age they would have liked to know about their adoption;
• get an overview of adopted children's further communication with their biological parents after adoption;
• analyze the need for mental health assistance of an adopted child in adolescence and independent life, and its availability.
The thesis consists of four chapters. The purpose of the thesis, the description of the problem related to adoption and its topicality are outlined in the introduction. The first chapter provides an overview of the theoretical starting points of the thesis " The adopted experience and it's effect on the henceforth life". The second chapter provides an overview of the adoption process in Estonia. The third chapter describes the aim, methodology and sample of the thesis. The fourth chapter describes the results of the study and their analysis.
The author uses systems theory to explore issues related to adoption. The hierarchy of human needs has been described in great detail by Abraham Maslow, therefore his theory of motivation became the second theoretical basis.
To conduct the research, the author used a qualitative method - a semi-structured interview, which was conducted in March 2024, eight adopted children participated in the interview. The author managed to find eight adopted children in her social circle, both foster and adopted, who were willing to share their experience and story. The qualitative method made it possible to communicate openly with the adopted children in the online environment via video and face-to-face meetings, and guide the conversation using prepared questions. The method left the freedom to change the course of the conversation and look at the problems more broadly.
An adopted or foster child found out about the adoption usually at the age of five or six. Most of the adopted children understood their situation at a very young age, in some cases the foster families immediately explained the situation in an understandable way. In another case, it was pointed out that their parents were dead. Adopted children's view was that their foster parents did the best for them by providing love, care, security and a home. The responses of the interviewees revealed that their emotional regulation was more negative than positive when they found out they were adopted. The study showed that the adopted children would have liked to know about the adoption right from the beginning or only between the ages of 16 and 18. In two cases, there was a desire to learn about their adoption at the age of 16 or older, considering that then they would be mature enough and able to deal with this information well enough.
Most of the interviewees do not have any communication with their biological parents or their siblings and do not want to communicate because of the lack of trust and connection, which they consider most important. The results of the research show that the respondents have been helped in life by a strong bond with their foster family.
The study revealed that, in most cases, the mental health of adopted children was worse in childhood than in adulthood. In one case, it turned out that mental health had been poor throughout life, leading to various mental health disorders. The survey revealed that among the people who participated, six out of eight knew about mental health services and their availability. In addition, as a result of the study, it was revealed that most of the adopted children who participated in the study have received help throughout their lives, but admit that finding the right helper has been difficult. In the course of the study, it was also revealed that the availability of mental health care in a more systematic and favorable condition would help adopted children in adulthood.
The thesis and the interviews conducted within it helped to answer the research questions and highlighted that the family is the best growing environment for a child. If the biological family cannot provide love and a sense of security, it is important to quickly direct the child to a foster family, where they can experience family life and the necessary support for mental health as well. Relationships created in a foster family often last into adulthood, and adopted children can receive support from the family in the future
Office Lighting Solution
No full textLõputöö eesmärgiks oli arvutada antud projekti büroohoone aastane elektrikulu, võttes
arvesse valgustuspaigaldise reguleerimist vastavalt ruumidesse sissepaistvast
päevavalgusest. Projekti raames teostati kliendile büroopinna valgustusarvutused, kus lisaks
lahendati valguspaigaldisele juhtimine läbi DALI-2 süsteemi. Büroopindadel projekteerimisel
arvestati nägemisülesanneteks vajaliku valgustustasemega ja nägemismugavusega, ega
tooks esile suuri räiguseid, vastavalt kehtivale sisetöökohtade standardile. Tähelepanu pöörati
ka, et lahendus arvestaks töötajate ealisi eripärasid ja toetaks nende meeleolu.
Tööruumides tuli valida valgustid, millel on madala räigusteguriga hajutid, milleks osutusid
Lightnet-i poolt pakutavad Lens louvre hajutiga valgustid. Tööruumides lahendati laudadele
vajalik miinimum 500 luksi kahe rippuva lineaarvalgustiga, ning avatud tööalades lahendati
kõigest ühe lineaarvalgustiga, hämardades valgustid 75 ja 60 protsendile. Taustavalgus
lahendati lakke ja siinidele paigaldatud kohtvalgustite abil, mis on hämardatud oma
maksimum valgusvoost 50 protsendile. Koosolekuruumidesse valiti samasugused valgustid,
kuid pikemad ja võimsamad, et valgustada ära kogu ruum väheste valgustite arvuga.
Valgustite juhtimiseks valiti ruumipõhine DALI-2 süsteem. Töökohtade valgustustaset
reguleerivad ruumides asetsevad kohalolekuandurid integreeritud valgussensoriga, või
manuaalne sisse-välja lülitamine ja reguleerimine läbi impulsslülitite.
Päevavalguse mõju arvutamisel võeti arvesse valgustuse automaatset juhtimist DALI-2
süsteemi ja kohalolekuandurite kaudu. Arvutusse valiti üheaegsustegur 0,7 ja eeldati 10-
tunniseid tööpäevi viiel päeval nädalas. Tulemusena selgus, et juhtides valgusteid läbi DALI-
2 süsteemi ja andurite, on elektritarbimise aastane sääst 45 protsenti ja rahaline sääst 43
protsenti. Selle tulemusena on näha, kui otstarbekas ja tulus on kogu valgustuspaigaldise
juhtimine vastavalt päevavalgusele reaalselt kogu valgustusprojektile.The aim of this thesis, „Office lighting solution,“ was to calculate the electricity consumption
of an office building on the Viru Ring Road in Tallinn, taking into account the effects of
daylighting. During the renovation period, a basic lighting design was carried out for the
seventh floor office area, which included a complete lighting solution with luminaire control
via DALI-2 protocol.
A key priority for the project was to comply with the EVS-12464-1 standard for indoor
workplace lighting, which is particularly important for office spaces where employees spend a
large part of the day at their computers. Proper compliance with the standard will help to
prevent excessive eye fatigue and long-term visual damage. The lighting solution has been
carefully designed to take into account both the lighting levels required for the visual tasks
and the visual comfort of the workers to ensure an optimal working environment.
Lightnet luminaires were chosen, in particular their Lens louvre linear luminaires, which have
a low glare factor and a wide beam width, making them well suited to the workplace. A
minimum luminous flux of 500 lux was ensured at the desks in the workspaces with two
suspended linear luminaires and one linear luminaire in the open work areas. Background
lighting was provided in these spaces by spotlights.
A room-based DALI-2 system was chosen to control the luminaires. Task lighting is controlled
by occupancy sensors in the rooms with built-in light sensors, or by manual on/off switching
and control via pulse switches. The calculation of the daylight impact took into account the
automatic control of lighting via the DALI-2 system and presence sensors. A simultaneity
factor of 0,7 was chosen and 10-hour working days, five days a week, were assumed.
As a result of the analysis, it was found that the control of the lighting by means of the DALI-
2 system and the presence detectors led to significant electricity savings. Annual electricity
savings were 45 percent and financial savings 43 percent, confirming the economic and
environmental cost-effectiveness of daylight-responsive lighting control. This proved that such
an approach to a lighting project is not only economically sound but also environmentally
sustainable, helping to reduce energy consumption and associated cost
Analysis of Winter Maintenance for Urban Pedestrian and Bicycle Pathways
No full textUurimustöö tulemusel võib Pärnu keskuslinna talihoolde hetkeseisu hinnata rahuldavaks. Kuigi linnakodanike rahulolu uuringust hindas 71 % vastanutest kvaliteeti mitterahuldavaks, siis Pärnu Linnavalitsuse Taristu- ja ehitusteenistuse sõnul on alates 2021 kehtima hakanud hooldelepingu raames teostatavat talihoolet hinnatud pigem heaks või rahuldavaks. Linnakodanike tagasisidest võib järeldada, et inimeste ootused talihoolde kvaliteedile on kasvanud. Lume- ja libedusetõrje teostamise kiirusele ja kvaliteedile pööratakse üha rohkem tähelepanu ning oodatakse hooldajate kiiremat reageerimist. Linnakodanike negatiivset tagasisidet talihooldele aitaks vähendada parem linna kommunikatsioon ja selgitustöö hooldustöödele määrusega seatud nõuete osas. Eelkõige vajaks selgitamist nõuded tee nõutava seisundi ja hooldustsükli aegade osas. Parem arusaam nõuetest aitaks viia tasakaalu ootused talihoolde kvaliteedi ja reaalse hooldajate nõuetekohase kohustuse täitmise vahel.
Nagu enamike Eesti omavalitsuste puhul on ka Pärnu linna suurimaks kitsaskohaks teehooldusele eraldatava eelarve suurus. Ideaalilähedaste hooldetulemuste loomine nõuaks suuremaid investeeringuid nii omavalitsuselt kui teehoolet teostatavatelt ettevõtetelt. Pärnu Keskuslinna kergliiklusteede talihoolde maksumus, juhul kui loobuda kloriidide kasutamisest libedusetõrjel, teostada suuremas mahus linna kergliiklusteedelt lume väljavedu ja lisada linna hooldatavate kergliiklusteede mahule kinnistuomanike poolt hooldatavate kergliiklusteede maht, tähendaks linnale ca 172 % kulude kasvu.
Uurimustöö tulemusel selgusid mitmed asjaolud, mille muutmine või parandamine talihoolde korraldamisele aitaks kaasa selle kvaliteedi paranemisele.
Soovituslik oleks kaasajastada Pärnu Linnavalitsuse poolt kasutatav teede hoolduse rakendus ja parandada talihooldele määrusega nr. 92 „Tee seisundinõuded“ 05.11.2018 kehtima hakanud versioonis kehtestatud nõuded. Samuti on soovituslik suurendada omanikujärelevalvet teehoolde teostamisele.
Pärnu keskuslinnas on endiselt kõnniteid, mis on amortiseerunud asfaltkattega, alla 1m laiusega ja kohati looduse poolt üle võetud ning kinni kasvanud. Selliste teede kaardistamine ja määramine kõnniteeks, haljasalaks või perspektiivseks sõidutee osaks annaks teostatava teehoolduse osas kindlasti parema selguse. Samuti on seni praktikas kasutatav kilomeetripõhine hoolduse maksumus kergliiklusteede osas liiga üldistav ja tingib kindlasti hooldusmaksumuses töövõtjate poolt suurema riski arvestamist ühikhinda.
Parema ülevaate annaks geodeetiliselt täpne teede mõõdistus ja klassifitseerimine koos muutuvate tee laiustega. Ideaalis võiks linn kasutusele võtta täpseid teede mahtusid ja määratlusi sisaldava ehitusinfo mudeli, millesse saaks integreerida ka kogu teehooldust puudutava info.
Kuigi kloriidide kasutamine teedel annab hea tulemuse libedusetõrjel, siis pikaajalisel kasutamisel avaldab kloriidide kasutamine ka tugevat negatiivset mõju nii keskkonnale, liiklusvahenditele kui ka lähedal asutavatele teedele ja hoonetele. Kloriidide ladestumine keskkonda on pikaajaline ja akumuleeruv ning negatiivsete ilmingute tekkimine on ajas kasvav. Pikemas plaanis peaks olema omavalitsuse eesmärgiks kloriidide täielik kasutamise lõpetamine linnateede libedusetõrjel. Käesoleval ajal ei ole eesmärk realistlik eelkõige heade alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu. Küll aga on Pärnu Linnavalitsusel võimalik kaaluda kloriidide kasutamise lõpetamist kergliiklusteedel. Samuti on soovituslik võtta libedusetõrjel kasutusele tee karestamine. Karestamistehnika soetamine nõuab eelkõige investeeringut teehooldajate poolt kuid pikemas perspektiivis aitab see kaasa kloriidide kasutamise lõpetamisele ja annab kokkuhoiu muude libedusetõrje materjalide kulus.The aim of the research was to analyze the quality of winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways in the center of Pärnu and the methods of maintenance of snowed and slippery areas. The subject matter of this thesis is acute because in densely populated cities, urban pedestrian and bicycle pathways play an important role in ensuring the mobility needs of city residents. urban pedestrian and bicycle pathways are used for daily commuting to work, to school or to the public transport stop. They are also used for walking, sports and pedestrian traffic. The expectations of city citizens for clean and maintained urban pedestrian and bicycle pathways are high. It is expected that the urban pedestrian and bicycle pathways are easy to use throughout the year and that excessive snow and slippery conditions will not cause inconvenience for their users.
The research analysed the winter maintenance works carried out under the framework of the current maintenance contract for the Pärnu city centre roads and pathways, the technology and materials used, and the cost of the works. The requirements set for maintenance work were examined and the most important points were highlighted in the current Road Condition Regulation and Road Maintenance Agreement. Also the volume and cost of taking over the maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways from property owners were assessed.
The city residents' satisfaction with the winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways in the centre of Pärnu was also examined, circumstances causing the biggest public discontent were outlined and recommendations to improve the problems were provided.
The main focus of the research work was on assessing the impact of chlorides used on urban pedestrian and bicycle pathways. Separately, the impact of chlorides on groundwater, growth soil and vegetation, air quality, concrete structures, vehicles, as well as on pets have been highlighted. The research showed that the use of chlorides negatively affects all of the subjects mentioned above. Chlorides are especially harmful to the environment as the impact of years of chloride use accumulates and the effect of negative consequences becomes increasingly stronger.
The author has also pointed out positive and negative circumstances related to bulk materials used for handling of slippery areas. Although the use of crushed granite also requires more snow protection and spring cleaning, it is still a more environmentally friendly solution when it comes to handling of slippery areas.
The study concluded that the taking over from the property owners the obligation to maintain urban pedestrian and bicycle pathways in the city of Pärnu would increase the cost of winter maintenance of urban pedestrian and bicycle pathways by about 172 %. On the positive side, this would end the use of chlorides on urban pedestrian and bicycle pathways in the city centre and increase the volume of snow removal
Analysis of the Production Planning Process at Company X and Improvements to be Achieved
No full textTootmise planeerimine on oluline osa tootmisjuhtimisest, kuid võib ettevõtte eesmärkide muutudes jääda tihtipeale tähelepanuta. Tänapäeva ettevõtted peavad kohanema kliendi muutuvate soovidega ning vajadus uusi ja samas keerulisemaid tooteid toota esitab väljakutse nende planeerimisele. Iga lisanduv toode suurendab muutujate hulka, mille käsitsi haldamine osutub keerulisemaks ning vähendab täpsete tarnetähtaegade edastamist kliendile. Kaasaegsed tarkvaralahendused äriprotsesside planeerimiseks võimaldavad suurte andmemahtude korral oluliselt efektiivsemalt tootmist planeerida ning suurendavad ettevõtete digitaliseerimise taset.
Lõputöö on läbi viidud ettevõttes X, kus tootmise haldamiseks soetatud tarkvara ei võimalda toime tulla üha suureneva andmete hulgaga. Tootmise planeerimine on muutunud keerulisemaks ning juhtkond näeb lahendusena kaasaegse ERP tarkvara soetamist. Lõputöö autor pakkus välja teema uurida ettevõtte X tootmise planeerimise protsessi, et leida võimalusi selle parendamiseks. Sellega seoses seati töö eesmärgiks:
• tuvastada nõuded ettevõtte X vajadustele vastava ERP tarkvara funktsioonidele;
• teha parendusettepanekud tootmise planeerimise protsessile.
Töö eesmärgi täitmiseks rakendas töö autor andmete kogumiseks arendusuurimuse meetodit, et kaardistada planeerimiseprotsess. Töö autor vaatles seitset ettevõtte töötajat ning nende tööülesandeid protsessi erinevates etappides. Kokku tuvastati kuus erinevat etappi, mis olid otseselt seotud tootmise planeerimisega. Tootmise planeerimiseks kasutab ettevõte 15 erinevat MS Office faili ning tootmise ja materjali haldustarkvara Woodware. Ettevõtte planeerimiseprotsessi süsteem osutus keeruliseks Excel´i dokumentide süsteemiks, kus tootmisaegade väljaselgitamiseks ja tootmisest ülevaate saamiseks kasutatakse erinevaid tabeleid.
Planeerimisprotsessi analüüsi etapis koostas töö autor kogutud info põhjal PFMEA, mis võimaldas kindlaks määrata suurima mõjuga probleemid. Tõrgete liigi ja mõju analüüsi käigus oli võimalik tuvastada planeerimisprotsessi kitsaskohad ning leida neile võimalikud lahendused. PFMEA käigus oli võimalik tuvastada lõputöö eesmärgiks seatud võimalikud parendustegevused ja ERP funktsioonid.
Protsessi tõrgete ja liigi analüüsi käigus tuvastati 26 võimalikku vea esinemise moodust, mille tõrke suuruse hindamisel osutus ettevõtte X suurimaks riskiks ostuprotsessi keerukus. Kriitilise tähtsusega on tootmispartiide määramine ning automaatsete töökäskude loomine. Parendusettepanekutest osutusid olulisemateks vajadus määrata klientidele toodete tellimise miinimumkogused, võtta kasutusele pakkide skaneerimise süsteem tootmises ning leida moodused ostuprotsessi läbipaistvuse suurendamiseks.
Töö tulemusena koostas autor nimekirja ettevõtte jaoks sobiva ERP tarkvara funktsioonidest ning parendusettepanekutest, mis täitis ettevõtte X juhtkonna poolt seatud eesmärgi. Töö autor peab edasiste sammudena vajalikuks:
• selgitada välja ettevõtte teiste protsesside nõuded ERP funktsioonidele;
• koostada võrdlev analüüs erinevatele ERP teenuse pakkujatele sobivaima lahenduse leidmiseks;
• efektiivsuse tõstmise süsteemi loomine, nt kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine, digiauditi läbiviimine digitaliseerimise rakendamiseks, kulusäästliku tootmise metoodikate süsteemne kasutamine.
Töö käigus kasutatud protsessi tõrgete liigi ja mõju analüüsi meetod osutus kasulikuks meetodiks ettevõtte vajaduste hindamiseks ja olulisuse määramiseks, mida saab rakendada ka edaspidi. Lõputöö käigus saadud tulemused toetavad ettevõtte X arengut, et tõsta digitaliseerituse taset jätkusuutlikkuse tagamiseks ning leida võimalused protsesside efektiivsemaks muutmiseks.Production planning is an essential part of production management, but can often be overlooked as business objectives change. Today's companies have to adapt to changing customer demands, and the need to produce new yet more complex products presents a challenge to their planning. Each additional product increases the number of variables that become more difficult to manage manually and reduces the ability to communicate accurate delivery times to the customer. Modern software solutions for business process planning allow for a much more efficient production planning when dealing with large volumes of data and increase the level of digitalization of companies.
The Bachelor thesis titled Analysis of the Production Planning Process at Company X and Improvements to be Achieved aims to identify opportunities for enhancing the production planning process.
The main goal was to
• map the processes involved in production planning for company X;
• identify the bottlenecks in the processes and assess the magnitude of their impact;
• identify the functions required for the planning process in Company X, which the software system must meet;
• prepare improvement proposals for bottlenecks.
The thesis aim was to map Company X's production planning process, identify bottlenecks, and suggest improvements for more efficient production management. The task given by the management was to identify the requirements for the ERP software. The mapping of the planning process is necessary for software providers to find the most suitable one for the company's needs. It is important to identify the capabilities that the new production management software should offer to solve current problems that will also bring real benefits to the company.
The thesis is written in four parts. The first chapter introduces the principles of production scheduling and gives a brief overview of computer-based planning systems. The second part describes the analysis and research methods used in the work. The third chapter introduces the current situation of the company and the production planning process and highlights the most important efficiency indicators. In the fourth part, an analysis of the planning process is made, the results of the research are described and possible solutions to the problems are given.
The author of the thesis used a development research method to collect data, which resulted in a mapping of the company's planning process. Based on the information collected during the mapping process, the author performed a process failure and type analysis, which allowed to identify the most impactful failures that reduce production efficiency.
The analysis of process failures and types identified 26 possible failure points, with the largest risk for Company X in terms of failure size being the complexity of the purchasing process. The critical factors are the assignment of production batches and the creation of automated work orders. Among the suggestions for improvement, the need to set minimum quantities for ordering products from customers, to introduce a system for scanning packages in production and to find ways to increase the transparency of the purchasing process were the most important.
As a result of the work, the author compiled a list of ERP software features and improvement suggestions that fulfilled the objective of the thesis. The author of the thesis considers that further steps are necessary:
• identify the requirements of the company's other processes for ERP functions;
• to carry out a comparative analysis of the different ERP service providers in order to find the most suitable solution;
• setting up an efficiency improvement system, such as the introduction of a quality management system, conducting a digital audit to implement digitalization, systematic use of lean methodologies.
The method of process failure type and impact analysis used in the thesis proved to be a useful method to assess the needs and determine the importance of the company, which can be applied in the future. The results of the thesis will support the development of Company X to increase the level of digitalization and to find ways to make processes more efficient
Current Social Problems by Calling the State Helpline 1247
No full textKäesolevas lõputöös uuriti Riigiinfo telefoninumbri 1247 rolli ning selle kaudu ilmnevaid sotsiaalseid probleeme Eesti ühiskonnas. Lisaks rõhutati Häirekeskuse rolli kogukondliku turvalisuse ja heaolu tagamisel ning tõdeti inimeste muret abi otsimise ja vastuvõtmise osas.
Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada 1247 telefonile helistajate peamised sotsiaalsed probleemid, kategoriseerida need ning analüüsida õpitud abituse teooriaga seoses.
Uurimistöö läbiviimiseks analüüsiti 1247 telefonikõnesid ning kategooriseeriti need vastavalt esile kerkivatele sotsiaalprobleemidele. Lisaks seostati neid probleeme õpitud abituse teooriaga, mis võimaldas paremini mõista helistajate käitumist ja vajadusi.
Kõige sagedasemad kõned 1247 numbrile olid seotud vaimse tervise probleemidega ja infokõnedega. Teisel kohal olid korteriühistu ja omavalitsuse küsimused ning majanduslik ja sotsiaalne toimetulek. Kolmandal kohal olid üksildus ja suhtlusvajadus, eakate toimetulek ja hooldusvajadus ning abivajavate laste ja vanemate hooldusõigusega seotud küsimused.
Infokõned moodustasid vaid 20% kõnede kogumahust, kuigi nende eesmärk on anda infot. Samuti jõudis 1247 numbrile mitmeid teiste ametkondade probleeme, näiteks laste hooldusõigusega seotud küsimused.
Analüüsi tulemusena ilmnes, et eesti keeles tehtud kõnede osakaal oli suurem kui vene keeles tehtud kõnede osakaal. Eesti keeles tehtud kõnede puhul domineerisid vaimse tervise probleemid ja pahatahtlikud kõned, samas kui vene keeles tehtud kõned olid seotud rohkem üksilduse ja suhtlusvajaduse ning korteriühistu ja omavalitsuse tööga.
Analüüsi käigus selgus, et naissoost helistajad olid sotsiaalprobleemidega kõnedes märkimisväärselt rohkem esindatud kui meessoost helistajad. Naiste seas domineerisid infokõned ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku ning eakate hooldusvajadusega seotud küsimused, samas kui meeste seas ilmnes rohkem pahatahtlikke kõnesid ja vaimse tervise probleemidega seotud küsimusi.
Selle analüüsi põhjal võib teha järgmised järeldused õpitud abituse teooria kontekstis:
1. Üksindus ja suhtlusvajadus: Üksildus võib olla seotud mitmete faktoritega, sealhulgas suhtluspuudusega, mis omakorda võib viia suurenenud stressi ja depressioonini. Inimesed võivad helistada numbrile 1247 otsides vestluspartnerit või nõuandeid, kuna nad tunnevad end üksikuna ja vajavad emotsionaalset tuge. See võib olla seotud õpitud abitusega, kus inimene tunneb, et ei suuda oma probleemidega üksi toime tulla ja vajab väliseid lahendusi.
2. Abivajav laps ja vanemate hooldusõigust puudutavad küsimused: Vanemate mure lapse heaolu pärast võib olla seotud nii praktiliste kui ka emotsionaalsete väljakutsetega. Õpitud abitus võib väljenduda selles, kuidas vanemad otsivad abi ja lahendusi, kuid samas ei suuda ise olukorda kontrollida või muuta.
3. Eakate toimetulek ja hooldusvajadus: Eakatele võib olla raske tunnistada endale võimetust ja vajadust abi järele, eriti kui nad on harjunud iseseisvalt hakkama saama. Nad võivad tunda end abituna, kui nad ei suuda enam igapäevaelu toimetusi teha või vajavad rohkem hooldust. Õpitud abitus võib väljenduda selles, kuidas eakad inimesed ei suuda või ei taha tunnistada endale vajadust abi järele ning püüavad säilitada illusiooni oma iseseisvusest.
4. Majanduslik ja sotsiaalne toimetulek: Inimesed võivad tunda end abituna, kui neil puuduvad vajalikud ressursid ja toetused, et rahuldada oma perekonna vajadusi või lahendada majanduslikke probleeme. Nad võivad otsida abi ja nõuandeid, kuidas paremini toime tulla, kuid samas võivad nad tunda, et nende võimalused on piiratud ja nad ei suuda olukorda muuta. See võib viidata õpitud abitusele, kus inimesed tunnevad, et nende pingutused ei too kaasa soovitud tulemusi või et nad ei suuda olukorda kontrollida.
5. Kommunikatsiooni puudumine ja ebapiisav kättesaadavus: Tekib olukordi, kus korteriühistu esimees või muud ametiasutused ei ole kättesaadavad või ei vasta elanike muredele. See tekitab frustratsiooni ja emotsionaalseid reaktsioone elanike seas ning võib süvendada usaldamatust institutsioonide vastu.
6. Ebapiisav probleemide lahendamine: Olukorrad, kus ametiasutused ei suuda või ei taha lahendada elanike muresid, tekitavad pettumust ja viha. See näitab, et süsteemis on puudusi ja vajab parandamist.
7. Riigi roll ja vastutus: Tekib küsimus riigi rolli ja vastutuse kohta korteriühistute ja muude kohalike probleemide lahendamisel. Kui ametiasutused ei suuda tagada kodanikele vajalikku tuge ja kaitset, tekib õigustatud küsimus riigi võimekuse kohta tagada kodanike heaolu.
8. Vajadus parema juurdepääsu järele: On selge, et inimestel on vaja paremat juurdepääsu ametiasutustele ja teenustele, et lahendada nende igapäevaseid probleeme. See hõlmab nii füüsilist kui ka virtuaalset juurdepääsu ning kättesaadavust mitmes keeles.
9. Vaimse tervise ja sõltuvusprobleemide mõju: On oluline märkida, kuidas vaimse tervise probleemid ja sõltuvuskahtlused mõjutavad inimeste suhtumist ja käitumist. See võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi, sealhulgas õpitud abitus ja manipulatsioon.
Kokkuvõttes võib öelda, et õpitud abitus võib olla oluline tegur mitmesuguste sotsiaalsete probleemide, sealhulgas üksinduse, vanemliku mure, eakate hoolduse ja majandusliku toimetuleku puhul. See võib mõjutada inimeste käitumist ja emotsionaalset heaolu ning nõuda tõhusaid ja kaasavaid lahendusi, et aidata neil ületada nende probleeme ja taastada enesekindlus ja kontroll oma elu üle. Kokkuvõttes näitab see olukord vajadust parema suhtlemise, parema juurdepääsu ametiasutustele ja teenustele ning parema toetuse järele vaimse tervise ja sõltuvusprobleemidega inimestele. Samuti rõhutab see vajadust tõhusama probleemide lahendamise järele kohalikul ja riiklikul tasandil.
Analüüsi põhjal tehti ettepanekuid Häirekeskuse ja sotsiaalvaldkonna asutuste koostööks, eesmärgiga parandada sotsiaalset toimetulekut ning lahendada esile kerkivaid probleeme:
1. Üksilduse ja suhtlusvajaduse kõned:
Suunata kõned Sotsiaalkindlustusameti vaimse tervise telefonile või ohvriabi kriisitelefonile. Tagada ööpäevaringselt koolitatud spetsialisti kättesaadavus Häirekeskuses.
2. Vaimse tervise probleemide suunamine:
Soovitada või suunata kõned SKA abitelefonidele. Kaaluda KOV-iga kaasamist olukorra hindamiseks.
3. Majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku ning eakate hooldusvajaduse küsimused:
Juhtida helistajad pöörduma Sotsiaalkindlustusameti ja KOV-i poole.
4. Sotsiaalsete probleemide lahendamine:
Analüüsi ja hindamise kaudu tuvastada olemasolevad seadused ja nende puudused seoses sotsiaalsete probleemidega. Luua ja rakendada programme, mis pakuvad tuge ja ressursse inimestele, kes on otseselt mõjutatud sotsiaalsest probleemist. Kaasata kogukonna organisatsioone ja vabatahtlikke, et laiendada programmi ulatust ja pakkuda individuaalset abi.
5. Vanemate hooldusõiguse ja lastekaitse küsimused:
Suunata kõned Lasteabi telefonile.
6. Informeerimine erinevatest infoallikatest:
Avaldada infomaterjale erinevates kanalites, et inimesed teaksid, kust leida abi ja nõustamist vastavalt oma küsimusele või murele.
Kokkuvõttes võib öelda, et 1247 telefoninumber täidab olulist rolli mitte ainult hädaolukordade lahendamisel, vaid ka sotsiaalsete probleemide märkamisel ja nende lahendamisel. Häirekeskuse ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö võib aidata paremini toetada neid, kes vajavad ühiskondlikku tuge ja abi.The following thesis examines current social problems on the State Helpline 1247, dealing with a number of different problems that affect the well-being of citizens and society as a whole. There is no universal formula for happiness, as people's needs and preferences are individual. For everyone, happiness and well-being can mean different things, and it can change over time and in situations of life.
Social problems such as poverty, unemployment, drug addiction, crime, etc. affect people's well-being and happiness and can be connected. Solving these problems usually requires a multi-level approach, including the implementation of political, economic and social measures. The aim of the thesis is to find out the main social problems of the callers to the 1247 telephone, categorize them, analyze them and then link them to the learned helplessness theory. Based on the objective, the following research tasks have been set:
• To explain the reasons for calling 1247 through the theory of learned helplessness.
• Map the most frequent calls concerning social problems to the number 1247.
• Highlight the proposals resulting from the analysis for the Häirekeskus (Emergency Response Center) to cooperate with the institutions in the social field to solve the problem or to learn whether solving these problems are possible at all.
Research results show that the most frequent calls to 1247 numbers were related to mental health problems and were also made to gather information. In second place were issues related to the apartment association and local government, as well as economic and social coping. In third place were loneliness and the need for communication, coping with the elderly and the need for care, and issues related to the custody of children and parents in need.
Learned helplessness is an important factor in the context of a number of social problems such as loneliness, parenting problems, elder care and economic coping. It affects people's behavior and emotional well-being and requires effective and inclusive solutions to overcome these problems and restore confidence and control in their lives. It highlights the need for better communication, greater access to authorities and services and better support for people with mental health and addiction problems. It also highlights the need for more effective problem-solving at both local and national levels.
State Helpline 1247 plays an important role not only in solving emergencies, but also in noticing and solving social problems. Closer cooperation between the Emergency Response Center and the social sector can help better support those who need social support and help
Preparing a business plan for Hobid & Huvid OÜ
No full textLõputöö esimeseks uurimisülesandeks oli anda ülevaade ettevõtlusega alustamise
kavandamisest ja äriplaani struktuurist ning koostada empiirilise uuringu metoodika. Töö
esimeses osas anti ülevaade erinevatest ettevõtlusega alustamisega seotud teemadest,
sealhulgas ettevõtluse alustamise võimalustest ja ettevõtluskeskkonnast, ettevõtlusega
alustamise planeerimisest, äriplaani ja selle komponentidest, finantsprognoosimisest ja
äriidee kasumlikkuse hindamisest. Töö teises osas käsitleti empiirilise uuringu metoodikat
ja selgitati, kuidas plaanitakse uuring läbi viia. Seatud uurimisülesanne sai edukalt
täidetud, sest töö esimeses osas anti põhjalik ülevaade protsessidest ja metoodikatest, mis
on olulised ettevõtlusega alustamiseks ja tugeva äriplaani väljatöötamiseks.
Teiseks uurimisülesandeks oli sõnastada loodava ettevõtte eesmärgid, missioon ja visioon.
Määratledes ettevõtte visiooni, milleks on kvaliteetsete ja uute brändide toodete toomine
Eesti turule, lahendades vajaduse erinevatele hobitoodetele spetsialiseerunud tervikliku
veebipoe järele. Ettevõte püstitas lihtsa, kuid ambitsioonika missiooni saada üheks Eesti
tuntuimaks hobikaupade e-kaubanduse platvormiks, mis on tuntud oma laia tootevaliku ja
suurepärase hinna-kvaliteedi suhte poolest. Lisaks püstitati äriplaanis lühi-, keskmise ja
pikaajalised eesmärgid, sealhulgas näiteks tarnijatega kokkulepete sõlmimise,
veebikanalite loomise, turunduskampaaniate algatamise, tootepakkumiste laiendamise,
kaubamärgi tuntuse suurendamise, protsesside optimeerimise ja konkreetsete
tulueesmärkide saavutamise visandamise. Eeltoodust tulenevalt sai uurimisülesanne
täietud.
Kolmandaks ülesandeks oli viia läbi turu-uuring ja selgitada seeläbi välja sihtgrupi huvi
pakutavate toodete vastu. Ülesande täitmiseks viidi läbi elektrooniline küsitlus Tallinna
Tehnikaülikooli üliõpilaste seas aprillis 2024. Küsitlus andis väärtuslikke andmeid tarbijate
eelistuste ja ostukäitumise kohta. Tulemused näitasid märkimisväärset huvi hobide ja vaba
aja veetmisega seotud toodete vastu, kusjuures erilist huvi näidati üles pusledele,
lauamängude, maalimiskomplektide ja Lego alternatiivide vastu. Suur osa vastanutest
väljendas huvi osta nimetatud tooteid e-kaubanduse platvormilt. Lisaks selgus küsitlusest,
et tarbijate käitumist mõjutavad tegurid nagu hinnatundlikkus ja suusõnalised soovitused.
Lisaks selgusid ka eelistused seoses puslede ja Lego alternatiivide suuruste kohta ning
keskmised kulutused ostukorvi kohta selliseid tooteid ostes. Need tulemused annavad
teavet tootevaliku, turundusstrateegiate ja üldise äriplaneerimise kohta kavandatava ekaubandusettevõtte puhul, et tagada tarbijate eelistustele ja turunõudlusele vastavus.
Seega, püsitatud uurimisülesanne sai täidetud.
Järgmseks uurimisülesandeks oli analüüsida ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt
ettevõtluskeskkonda ja koostada SWOT-analüüs. Hobid & Huvid OÜ alustab tegevust
muutuvas väliskeskkonnas, mida mõjutavad erinevad poliitilised, majanduslikud,
sotsiaalsed ja tehnoloogilised tegurid. Analüüs hõlmas Eesti poliitilist maastikku,
majandusprognoose, ühiskondlikke muutusi, tehnoloogilist arengut ning äritegevust
mõjutavaid õiguslikke ja regulatiivseid raamistikke. SWOT-analüüsiga tuvastati ettevõtte
tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, mis annavad väärtusliku ülevaate ettevõtte
konkurentsipositsioonist ja kasvuväljavaadetest. Vaatamata sellistele probleemidele nagu
piiratud e-kaubanduse kogemus ja finantsvahendite piiratus, on ettevõtte mitmekesine
tootevalik, konkurentsivõimeline hinnakujundus ja kasvuvõimalused hea positsioon, et
luua Eesti turul konkurentsivõimeline e-pood. Võimalusi ära kasutades ja ohte leevendades
saab Hobid & Huvid OÜ dünaamilises ärikeskkonnas tõhusalt navigeerida ja oma
strateegilisi eesmärke saavutada. Samas seisab Hobid & Huvid OÜ silmitsi mitme
konkurendiga, kes pakuvad tootegruppe, mis konkureerivad tema pakkumisega. Analüüsis
tehti kindlaks peamised konkurendid ja toodi välja Hobid & Huvid OÜ ainulaadsed
müügiargumendid, nagu näiteks laiem tootevalik ja keskendumine klientide jaoks parema
hinna-kvaliteedi suhte tagamisele. E-poe sihtgrupi mõttes plaanitakse keskenduda
strateegiliselt noortele täiskasvanutele ja täiskasvanutele ning luua turundukampaaniad
sotsiaalmeediaplatvormidel nagu Facebook ja Instagram. Hoolimata võimalikest
väljakutsetest on ettevõtte asutajal kavas suurendada oma turundusteadmisi õppimise ja
oskuste arendamise kaudu. Ülesanne analüüsida ärikeskkonda, viia läbi SWOT-analüüs ja
koostada turundusplaan sai täidetud.
Viimaseks uurimisülesandeks oli koostada turundusplaan ja finantsprognoosid ning teha
järeldusi äriidee elluviimise tasuvuse osas. Äriplaani raames koostati Hobid & Huvid OÜ
finantsprognoosid: bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Finantsprognoosid
koostati aastateks 2025-2027, võttes arvesse konkureerivate ettevõtete finantsandmeid
ja turu-uuringu käigus kogutud andmeid. Müügiprognoosi koostamisel lähtuti järgmistest
tootekategooriatest: pusled, Lego alternatiivid, mudelid, konstruktorid ja
värvimiskomplektid. Lisaks võeti arvesse nii konkurentide hinnakujundust kui ka
võimalikke kulude kokkuhoiu võimalusi. Rahavoogude prognoos näitas ettevõtte võimet
katta kulusid ja luua positiivseid rahavooge prognoosiperioodi jooksul. Samuti selgus
kasumiaruandeist, et ettevõte jääb prognoosi kohaselt kasumlikuks ka pärast seda, kui ta
hakkab töötajale palka maksma. Erinevaid finantsnäitajad väljendasid ettevõtte
konkurentsivõimet ja kasumlikkust võrreldes tööstusharu keskmistega. Hoolimata sellest,
et mõned näitajad jäävad veidi alla tööstusharu keskmisele, näitavad finantsprognoosid
üldiselt, et äriidee on kasumlik ja seda tasub teostada. Finantsprognooside koostamise
ning äriidee teostatavuse kohta järelduste tegemise ülesanne täideti edukalt.The title of the this Final Thesis is „Preparing a business plan for Hobid & Huvid OÜ“. The
thesis is 62 pages in lenght and includes 10 tables, 8 figures and 7 appendices. The thesis
consists of three parts. In the first part, the options for starting a business and the impact
of the business environment on entrepreneurship are explained, and methods for analysing
the impact of environmental factors are outlined. In addition, it describes how to plan a
business start-up and gives an overview of the principles of business plan design. The
second part of the thesis describes the methodology of the empirical study and gives an
overview of the objective, the problem, the tasks set, the research strategy and the
methods of data collection and analysis. The third part of the thesis covers the preparation
of a business plan for the company Hobid & Huvid OÜ. It deals with the general data of the
company, the business idea, the business environment, the market and the business plans.
An electronic survey was carried out in order to obtain clearer information on the market,
the results of which are discussed in the third part. Financial forecasts for the company for
the period 2025-2027 were also prepared.
Preparing a business plan for a start-up company is necessary to assess the feasibility and
success of the business idea and to map out potential risks and how to mitigate them. The
business plan will determine whether or not it is reasonable and profitable to carry out the
business. The problem of the thesis is that there is a lack of an e-shop on the Estonian
market that offers different product groups and a wide range of goods that are cheaper
than many products of well-known brands.
The aim of the thesis is to draw up a business plan for a new e-commerce company in
order to find out the profitability of implementing the business idea.
The following tasks have been set in order to fulfil the objective of the thesis:
• to provide an overview of business start-up planning and the structure of the
business plan and to draw up an empirical study methodology;
• formulate the objectives, mission and vision of the business to be created;
• to carry out a market survey to identify the target group's interest in the products
offered;
• analyse the business environment in relation to the specific nature of the company
and prepare a SWOT-analysis;
• draw up a marketing plan and financial forecasts and draw conclusions as to the
viability of implementing the business idea.
The thesis takes an in-depth look at business start-up planning and business plan
structuring, with a particular focus on crafting an empirical research methodology. In the
initial phase, it provides a thorough overview of various aspects related to entrepreneurship
initiation, encompassing opportunities in entrepreneurship, the entrepreneurial
environment, planning for entrepreneurship initiation, the anatomy of a business plan, and
financial forecasting. This theoretical foundation sets the stage for the subsequent
discussion on empirical research methodology, elucidating the planned approach for
conducting the study.
Subsequently, the thesis addresses the formulation of objectives, mission, and vision for
the company. By articulating a vision on introducing quality and innovative branded
products to the Estonian market together with stating the mission to become one of
Estonia's premier e-commerce platforms specializing in hobby goods, the company sets
ambitious yet attainable goals. Short-term, medium-term, and long-term objectives
outlined in the business plan, ranging from supplier agreements to marketing campaigns,
underscore the strategic foresight.
Furthermore, the thesis undertakes a market research to find out consumer interest in the
proposed products, particularly among Tallinn University of Technology students. The
electronic survey conducted in April 2024 yields valuable insights into consumer
preferences and purchasing behavior, revealing significant interest in hobby-related
products such as puzzles, board games, painting kits, and Lego alternatives. The findings
not only inform product selection and marketing strategies but also highlights the viability
of the business idea. Through market analysis the thesis underscores the alignment of the
entrepreneurial venture with consumer preferences and market dynamics.
The aim of the thesis was to prepare a business plan for a company to start an e-commerce
business and also to assess the profitability of the business idea. In author’s opinion the
aim was achieved. The financial projections and market researched showed that the
business idea is potentially profitable. Thus it was concluded that the business idea should
be implemented
Common Failures in Boiler Rooms and How to Prevent Them
No full textDiplomitöö „Enamlevinud rikked katlamajades ja kuidas neid ennetada“ annab ülevaate
katlamajades esinevate rikete kohta ja soovitusi kuidas neid ennetada. Käsitletakse rikke põhjuseid
ning milliseid parandusmeetmeid rakendada ühel või teisel juhul. Erinevat tüüpi rikete mõistmine
on kriitilise tähtsusega nii tööstussektori tõhususe kui ka eluruumide soojusvahetuse seisukohalt.
Lõputöö on suunatud ettevõtte Filter AS ja selle tütarfirmade hooldusosakonna töötajatele,
eesmärgiga tõsta nende tõhusust, kaardistada enamlevinud rikkeid katlamajades ja vähendada uute
töötajate sisseelamiseks kuluvat aega.
Erinevad rikked on jagatud seitsmeks kategooriaks: põleti rikked, veetöötluse rikked, automaatika
rikked, maanduse/teiste elektriseadmete rikked, pumba rikked, andurite rikked ja muud rikked.
Analüüs näitas, et kõige sagedamini esinevad rikked on põleti rikked ja muud rikked. Need kaks
rikete kategooriad on esikohal sellepärast, kuna nad puudutavad katlamajade töö kõige
kriitilisemaid aspekte. Lõptöös teostatakse ka kuuhoolduse töökäsu analüüs, mille eesmärk on
uurida hooldustegevuste sagedust, ulatust ja kriitilisi kontrollpunkte.
Regulaarne hooldus ja süsteemide eri osade kontrollimine aitavad tuvastada probleeme enne, kui
nad hakkavad põhjustama rikkeid. Lisaks aitab regulaarne hooldus tagada süsteemi erinevate
komponentide, nagu pumbad, põletid ja automaatikaseadmete töötamist optimaalsel tasemel.
Põhjalikud süsteemi kontrollid ja hooldused aitavad tuvastada rikkeid varasemas staadiumis, mis
on oluline, sest süsteemi üksikute komponentide rikked võivad mõjutada kogu süsteemi toimimist.The title of the thesis is „Common Failures in Boiler Rooms and How to Prevent Them“.
This thesis explores the prevalent issues affecting boiler room operations and provides strategies
for mitigating these failures. The aim is to enhance the efficiency of personnel across all subsidiaries
of the company "Filter AS" by minimizing the orientation time for new employees, fostering
innovative solutions to reduce costs and increase revenues, and identifying common failures in
boiler rooms.
The justification for the urgency of this study stems from the critical role that reliability and
functionality of boiler rooms play in ensuring the efficiency of the industrial sector and the heating
supply to living spaces. Boiler rooms, pivotal in the production of thermal energy such as steam for
industrial use and hot water for heating buildings, demand flawless operation to avoid breakdowns
which can halt the entire production process.
The objectives and tasks set out to achieve through this research were to map out the most common
failures in boiler rooms, analyze the boiler room work orders, and determine the frequency and
scope of maintenance activities. This analysis also includes safety measures and the importance of
maintenance.
The findings from the study illustrate a range of common issues, primarily categorized into seven
different types of failures: grounding and other electrical equipment failures, pump failures, water
treatment failures, automation failures, burner failures, sensor failures, and miscellaneous failures
in the boiler rooms. A detailed analysis of these failures provided a comprehensive insight into their
frequency and impact on the boiler room operations.
In conclusion, the thesis emphasizes the necessity of regular and thorough maintenance and
training for employees to handle the sophisticated equipment and systems in boiler rooms
effectively. By adopting proactive maintenance practices and enhancing worker training, it is
possible to significantly reduce the incidence of failures, thereby improving the operational reliability
and efficiency of boiler rooms