TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Analysis of Determing Compaction Factors of Sandy Soils
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks on võrrelda liivpinnaste tihedustegurite määramise meetodeid. Selleks valiti välja liivpinnaste tihedusteguri mõõtmiseks kasutatavad seadmed ning teostati lähtuvalt koostud katseplaanist katsemõõtmised. Lõputöö raames püstitati kaks põhieesmärki, mis said töö käigus täidetud. Eesmärkideks seadis autor liivpinnaste tihedustegurite määramise meetodite analüüsi ja teiseks eesmärgiks oli eelduse loomine Hamm CCC-süsteemide laialdasema kasutuselevõtu eelduse loomine.
Lõputöö on jaotatud kolme osasse. Esimene osa koosneb mõistete definitsioonidest ja tihendamisteooriast. Teine osa sisaldab endas mõõteseadmete –ja protsessi kirjeldust ning stanadardeid, millest mõõtetöödel lähtuti. Kolmas osa hõlmab endas lõputöö raames tehtud mõõtmiskatsetuste ja asukoha kirjeldusi ning mõõtmiseks valitud katseseadmeid. Samuti katseplaani, mõõtmistulemuste analüüsi ning lähtuvalt saadud tulemustest tehtud töö autori ettepanekuid.
Lõputöö mõõtmiskatsetuste raames teostas Teede Tehnokeskus AS plaatkoormuskatse, liivakoonuse, ehitamiseks kasutatava materjali terastikulise koostise määramise ning Proctor-teimi katsetused. Töö autori poolt teostati pinnase tihedusteguri mõõtmiskatsed Inspector 4 mõõteseadmega. Kõikide katsemõõtmiste läbiviimisel lähtuti vastavalt kehtivatest standarditest ja normatiividest.
Kõiki eelnevalt saadud katsetulemusi võrreldi hiljem katsetamisprotsessis kasutatud Hamm HC140i CCC-süsteemi mõõteandmetega. Saadud mõõtetulemuste analüüsi tulemusel on autori hinnangul võimalik lisaks, Eestis laialt levinud tihedusteguri mõõteseadmetele, alternatiivselt kasutada ka Hamm CCC-süsteemi. Antud süsteemi kasutuselevõtt aitaks kaasa ehitusprotsessi kiirendamisele, vähendades seeläbi tihendamistööde keskkonnamõju ning looks eelduse ühtlaselt tihendatud muldkeha rajamisele. Lisaks lihtsustuks ehitatava muldkeha kihtide tihedusteguri kontrollprotsess nii tellija kui ka ehitaja jaoks.
Mõõtetulemuste analüüsi tulemusel leiti, et pinnase tihendamistööde käigus tihedusteguri kontrollimiseks kasutatud Hamm CCC-süsteemi hilisemal võrdlemisel Eestis enam levinud mõõteseadmetega jäid leitud tihedustegurid ettenähtud normide piiridesse. Väljaarvatud plaatkoormuskatse teine mõõtmine, kus pinnas oli liigniiske. Kõik ülejäänud teostatud katsemõõtmiste tulemused vastasid autori ootustele.
Lisaks analüüsile on lõputöö autor koostanud ka juhise liiv- ja kruuspinnaste tihendamisprotsessi jooksul kasutatava Hamm CCC-süsteemi kalibreerimiseks ja kasutamiseks. Koostatud juhend võiks aidata kaasa Hamm CCC-süsteemide laialdasemale kasutuselevõtule Eestis. See omakorda looks aluse põhjalikuma ülevaate tekkimisele liivpinnaste tihendamisprotsessist.
Mõõtmiskatsetuste tulemused ning katseprotsess vastasid lõputöö autori ootustele. Edasiselt on autori hinnangul võimalik uurida Hamm CCC-süsteemi kasutamist nii killustikaluste kui ka erinevate stabiliseeritud katendikihtide tihendamisel.The main objective of thesis „Analysis of Determing Compaction Factors of Sandy Soils“ has been the analysis and comparison of the most equipment used for the measuring the density of embankment soil in Estonia, deploying the CCC system of soil compacting rolls. The aim of the experimental measurements carried out in the framework of the thesis is to create a prerequisite for the wider adoption of the CCC system in the use of soil rolls in Estonia. This compacting method is not currently used in Estonia, but its introduction would enable to constantly check the density of the embankment during construction works. The thesis consists of three parts, in which the author analyzes the compaction theory, the measuring devices used to find the density factor of sandy and gravel soils, and the analysis of the density factor test measurements carried out during the construction process of the Sutika road embankment.
Measurement tests were carried out with Inspector 4, a plate load test, a sand cone and Proctor probe measuring devices. The author compared the test results with the data collected during the compression process of the soil roll Hamm CCC system. As a result of the comparison, the author found that by using the Hamm CCC system during the compaction process of sandy and gravel soils, it is possible to reduce the time spent on the construction process, the environmental impact caused by the compaction work, and to make the process of control measurements of the layers to be built by the embankment more efficient.
This thesis provides guidance on carrying out further tests for measuring the soil density factor. The thesis also provides a basis for carrying out the calibration of the CCC system used during the compacting of sandy and gravel soils
Implementation of ISO 9001:2015 Quality Management System Standard in the ETS NORD AS Finnish Branches
No full textTöö eesmärgiks oli analüüsida ja rakendada ISO 9001:2015 standardit kvaliteedijuhtimissüsteemi ETS NORD AS-i Soome filiaalides. Töö algas nõuete analüüsiga, kus rõhutati tänapäeva ärikeskkonna konkurentsirikkust ning ettevõtete vajadust pideva innovatsiooni ja kvaliteedijuhtimise järele. Uurimistöö keskendub mitmetele olulistele aspektidele, alustades kvaliteedi terminoloogiast, selgitamast ISO 9001:2015 standardi nõuetest, kvaliteedi standardi ajaloo ülevaatest ning lõpetades konkreetselt ETS NORD AS i olukorra analüüsi ja standardi nõuete kohandamisega. Metoodikana kasutati dokumendianalüüsi, et uurida olemasolevaid dokumente ning selgitada välja vajalikud tegevused standardi nõuete täitmiseks.
Töö esimeses osas käsitleti olulisi termineid ja standardi ajalugu, teises osas analüüsiti nõudeid ning esitati tegevuskava nende täitmiseks. Juurutamise protsessis tuli ületada pisikesi väljakutseid- esines kultuuri muutuseid, uute protsesside sisseviimine ja meeskonna koolitamine. Kuigi alguses võis esineda vastupanu uutele reeglitele ja põhimõtetele, oli meeskondliku tugevuse ja teadlikkuse abil võimalik need väljakutsed ületada. Tulemuseks oli tegelikkuses sujuv juurutamine ning ametliku ISO 9001:2015 sertifikaadi saamine.
Pärast ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi juurutamist on paranenud osakondadevaheline koostöö ning reklamatsioonide käsitlemise kiirus ja efektiivsus. Praegu tegeleme aktiivselt hetkeolukorra mõõtmise ja hindamisega, et paremini mõista hetke seisundit. Seetõttu oleme vähem keskendunud optimeerimisele ja efektiivsuse suurendamisele ning rohkem pühendunud hetkeseisu hindamisele. Kuigi lühikese aja jooksul on raske täpselt hinnata, milliseid muutusi on ettevõtte sertifikaadi saamise järel saavutanud, on selge, et ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaadi olemasolu on avanud meile uusi ärivõimalusi. Juba praegu võimaldab see meil osaleda uutes hangetes ja teha pakkumisi uutes keskkondades. See illustreerib selgelt sertifitseerimise olulist mõju organisatsiooni arengule ja tuleviku väljavaadetele.The aim of the work was to analyze and implement the ISO 9001:2015 standard in the quality management system of ETS NORD AS's Finnish branches. The work began with requirements analysis, emphasizing the competitiveness of today's business environment and the need for continuous innovation and quality management by companies. The research focuses on several important aspects, starting with quality terminology, explaining the requirements of ISO 9001:2015 standard, overviewing the history of quality standards, and ending with a specific analysis of the situation at ETS NORD AS and the adaptation of the standard requirements. Document analysis was used as the methodology to examine existing documents and identify necessary actions to meet the standard requirements.
The first part of the work addressed important terms and the history of the standard, while the second part analyzed the requirements and presented an action plan for their implementation. In the implementation process, small challenges had to be overcome - there were cultural changes, introduction of new processes, and team training. Although there might have been initial resistance to new rules and principles, with team strength and awareness, it was possible to overcome these challenges. The result was a smooth implementation in reality and obtaining the official ISO 9001:2015 certificate.
After the implementation of the ISO 9001:2015 quality management system standard, interdepartmental cooperation has improved, as well as the speed and efficiency of handling complaints. Currently, we are actively engaged in measuring and evaluating the current situation to better understand our current state. Therefore, we are less focused on optimization and increasing efficiency and more dedicated to evaluating our current situation. Although it is difficult to precisely assess the changes achieved after obtaining the company's certification in a short period, it is clear that the existence of the ISO 9001:2015 quality management system certificate has opened up new business opportunities for us. Already now, it allows us to participate in new tenders and make offers in new environments. This clearly illustrates the significant impact of certification on our organization's development and future prospects
Environmental Education in Schools: The Role and Results of Waste Sorting Project in Different Regions of Estonia
No full textKäesolev uurimistöö uurib jäätmesortimisprojektide rolli ja tulemusi keskkonnahariduse edendamisel Eesti koolides. Uuring keskendub Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liidu algatatud projektile, uurides selle mõju osalevatele üldhariduskoolidele. Projekti eesmärk oli lihtsustada ja tõhustada jäätmesortimist koolides, edendades jäätmete sorteerimist vastavalt materjalile.
Uuringuks valiti neli kooli erinevatest piirkondadest: Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Lääne-Harjumaa. Andmete kogumiseks kasutati mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas koolidele levitatud küsimustike, koolijuhtide intervjuude ja rakendatud jäätmesortimissüsteemi analüüsi.
Projektis osalenutele viidi läbi küsitlus seoses olemasolevate jäätmesortimissüsteemide ja sortimise teadmiste kohta. Kuigi enamikul koolidel oli juba sortimisvõimalused, näitas uuring kriitilist puudust nende korrektse kasutamise edendamisel.
Pärast projekti rakendamist täheldati osalevate koolide jäätmekäitluskäitumises olulisi muutusi. Enamik vastajaid (93,8%) märkis, et jäätmete sorteerimine on muutunud lihtsamaks ja koolides tekib vähem segaolmejäätmeid. Koolid arvasid, et üldiselt on nad projekti tulemustega rahul ja pidasid seda edukaks.
Lisaks uuriti Põlva valla näitel projektis mitteosalenud koolide keskkonnateadmisi ja jäätmete sortimisoskusi. Küsitlusele vastanud näitasid üles huvi jäätmete sortimise vastu ja usuvad, et keskkonda peab säästma.
Uurimistulemused soovitavad jäätmesortimisprojekti jätkuvat laiendamist ja täiustamist. Oluline tähelepanek oli vajadus täiendava koolituse ja teadlikkuse tõstmise kampaaniate järele, mille eesmärk on tõsta õpilaste ja õpetajate teadlikkust jäätmesortimise olulisusest. Samuti tuvastati soov laiendada sarnaseid projekte lasteaedadesse ja levitada jäätmesortimise kultuuri kogu haridussüsteemis.
Käesolev uurimistöö annab panuse keskkonnahariduse teemaliste teadmiste arengule. Konkreetse jäätmesortimisprojekti mõju analüüsides rõhutab see selliste algatuste potentsiaali edendada tulevaste põlvkondade seas jätkusuutlikke praktikaid ja keskkonnateadlikkust.Environmental Education in Schools: The role and Results of Waste Sorting Project in Different Regions of Estonia
This research examines the role and results of waste sorting projects in different regions of Estonia. The study focuses on a project initiated by the Estonian Association of Circular Economy Enterprises, investigating its impact on participating general education schools. The project aimed to simplify and enhance waste sorting in schools by promoting the sorting of waste by material type.
Four schools from different regions were selected for the study: Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, and Lääne-Harju County. Various methods were used for data collection, including distributed questionnaires to schools, interviews with school leaders, and analysis of the implemented waste sorting system.
A survey was conducted among project participants regarding existing waste sorting systems and knowledge of sorting techniques. Although most schools already had sorting facilities, the study revealed a critical lack of promotion for their correct usage.
Significant changes in waste management behavior were observed in participating schools after project implementation. The majority of respondents (93.8%) reported that waste sorting had become easier, resulting in a reduction of mixed municipal waste in schools. Schools generally expressed satisfaction with the project results and deemed it successful.
Additionally, the environmental knowledge and waste sorting skills of schools not involved in the project were examined using Põlva County as an example. Respondents to the survey showed clear interest in waste management and believed in the importance of environmental conservation.
The study findings recommend the continued expansion and improvement of waste sorting projects. A key observation was the need for additional training and awareness campaigns to increase students' and teachers' awareness of the importance of waste sorting. There was also a desire to extend similar projects to kindergartens and promote waste sorting culture throughout the education system.
This research contributes to the development of environmental education knowledge. Analyzing the impact of a specific waste sorting project emphasizes the potential of such initiatives to promote sustainable practices and environmental awareness among future generations
Experience counselor service in rehabilitation of working age people with mobility impairment
No full textTerviseprobleemid on elu lahutamatu osa mis võivad märkimisväärselt mõjutada inimese
igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti. Käesoleva lõputöö teema valik on seotud autori
enda terviseprobleemidega ning nende mõjuga tema elule. Terviseprobleemide
halvenemine on toonud kaasa soovi pöörduda kogemusnõustaja poole, kes aitaks tal leida
võimalusi ja strateegiaid nende probleemidega toimetulekuks. Tervise halvenemisega
kohanemine ja sellega leppimine on keeruline protsess, mis nõuab sageli välist tuge ja
juhendamist. Kogemusnõustajad on spetsialistid, kes pakuvad just seda tuge ja
juhendamist, tuginedes oma isiklikule kogemusele ja läbielamistele sarnastes olukordades.
Autori enda kogemus keskmise liikumispuudega inimesena on tekitanud huvi, kui paljud
teised puudega tööealised inimesed kasutavad kogemusnõustamise teenust ning kui
efektiivne see nende jaoks olnud on.
Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida liikumispuudega tööealiste kogemusnõustamise
teenuse kasutust ning tuua välja selle vajadus teenusesaaja ja -osutaja vaates.
Tulenevalt töö eesmärgist püstitati järgmised uurimisülesanded:
• analüüsida kogemusnõustaja teenuse kasutamist liikumispuudega inimeste poolt
huvikaitse ja võimestamise teooria kontekstis;
• tuua välja teenusesaajate kogemus, arvamused ja võimalik kasu;
• analüüsida teenuseosutajate arvamusi teenuse vajadusest ja kasulikkusest;
• leida seoseid kahe respondendi grupi vastuste vahel.
Lõputöö analüüsi osa viidi läbi kvalitatiivsel meetodil, kogudes andmeid ajavahemikus
01.03.24-15.03.24 poolstruktureeritud intervjuude läbi. Intervjuudes osalesid kolm
kogemusnõustajat ja kolm liikumispuudega tööealist inimest.
Töö autor intervjueeris kolme liikumispuudega tööealist inimest, soovides teada saada,
milline on intervjueeritavate kogemus ja arvamus kogemusnõustamise teenusest.
Intervjuudest selgus, et intervjueeritav PTI1 on kasutanud kogemusnõustamise teenust ja
intervjueeritav PTI3 polnud kuulnudki sellest teenusest. Kõik intervjueeritavad olid ühel
meelel, et kogemusnõustamise teenus on kasulik, sest nõustajal on eelnevalt läbi
töötatud/kogetud trauma ning nad suudavad kliendiga samastuda. Intervjueeritav PTI2 on
soovinud kasutada teenust, aga tunneb piinlikkust oma mure/probleemiga otsida abi ning
arvab, et on parem sellega ise toime tulla. Teenuse kasulikkuse hinnangut ei osanud
37
intervjueeritavad anda, sest ei ole seda kasutanud. PTI1 kasulikkuse arvamus oli pigem
negatiivne, sest ei tundnud pärast teenuse kasutamist mingit muutust.
Intervjueeritavad kogemusnõustajad arvavad üksmeelselt, et teenus on väga kasulik, sest
inimene saab abi ning pole oma mure/probleemiga üksi. Intervjueeritav KN2 oma
kogemuse põhjal ütles, et on aidanud edukalt vähemalt sadat klienti. Kogemusnõustajad
ütlesid, et teenus pole nii levinud kui peaks. KN1 sõnul pole kogemusnõustamise teenusele
piisavalt reklaami ja niimoodi ei jõuagi see abivajajateni. KN3 jõudis kogemusnõustajaks
saamise koolituseni ainult sellepärast, et juhuslikult uue rehabilitatsiooniplaani koostamisel
pakuti talle seda teenust. Ta loodab, et teenust pakutakse Sotsiaalkindlustusametis aina
rohkem rehabilitatsiooniplaani koostamisel. Kogemusnõustajate sõnul on teenus vajalik
just seetõttu, et liikumispuudega inimesed ei oleks üksi. Lisaks saavad kliendid tuge, olles
rohkem avatud ning et paraneks nende elukvaliteet ja iseseisvus läbi kogemuste jagamise
teiste samas olukorras olevate inimestega.
Kahe intervjueeritavate grupi vahel on selged seosed, kus intervjueeritavad tõid välja
kõrvalise abi vajaduse igapäevaelus. Mõlemad grupid tõid välja vajaduse perekonna
toetuse järele, kuna võõras keskkond tundus hirmutav ja arstide keerulised väljendid ja
ütlused olid raskesti mõistetavad ja ebaselged. Oluline on märkida, et nad ei pelga oma
vajadustest rääkida kuna see on saanud nende igapäevaseks normiks, mis aitab neil leida
vajalikke lahendusi. Intervjuudes ilmnes ka mure ligipääsetavuse kohta, mis oli eriti tuntav
ratastooli kasutajate seas. Põhilised murekohad on rasked uksed, inva WC-d ja kehvad
kõnniteed, eriti talvedel.
Uuringu tulemuste põhjal on soovitused kogemusnõustamisteenuse edasiseks levikuks
järgmised:
• tõstadada teadlikkust kogemusnõustamise teenuse olemusest;
• reklaamida kogemusnõustamise teenust laiemalt;
• pakkuda rehabilitatsiooniplaani alusel puuetega inimestele kogemusnõustamise
teenust;
• kaasata liikumispuudega inimesi igapäevaelu tegevustesse.
Lõputöös on läbivalt kasutatud võimestamise teooriat ja huvikaitse temaatikat ning autor
leiab, et uuring kinnitas huvikaitse ja võimestamise teooria vajalikkuse. Huvikaitse ja
võimestamise teooria keskendub inimese õigusele ja võimele osaleda
otsustusprotsessides, mis mõjutavad nende elu ja heaolu. Kogemusnõustamine toetab
seda teooriat, pakkudes inimestele võimalust saada abi ja tuge samastuvatelt
spetsialistidelt, kes mõistavad nende vajadusi ja eesmärke.The title of the thesis is “Experience counselor service in rehabilitation of working age
people with mobility impairment”. The volume of the thesis is 47 pages with appendices.
In total, 34 different sources were used, including 12 foreign sources. The topic of the
thesis is not researched enough and in the author's opinion, it should be studied more. The
choice of the topic of the thesis is due to the author's own health problems, their
deterioration and the desire to visit an experienced counselor. Coping with accepting the
deterioration of health is difficult, and there are experienced counselors who advise the
client based on their own experiences. The author herself has a moderate mobility disability
and with this work wants to find out from other people of working age with disabilities how
many use the experience counseling service and how many have received help from it.
Health problems are an integral part of life, significantly impacting an individual's daily
functioning and quality of life. Adapting to and accepting the deterioration of health is a
complex process that often requires external support and guidance. Peer support
counselors are professionals who provide such support and guidance, drawing on their
personal experiences in similar situations.
The aim of the thesis is to analyze the use of peer support counseling services among
working-age individuals with mobility impairments and to highlight the need for such
services from the perspectives of both service recipients and providers. Based on the aim
of the study, the following research tasks were set:
• analyze the use of peer support counselor services by individuals with mobility
impairments in the context of advocacy and empowerment theory;
• highlight the experiences, opinions, and potential benefits of service recipients;
• analyze the opinions of service providers regarding the need for and usefulness of
the service;
• identify correlations between the responses of the two respondent groups.
The analysis section of the thesis was conducted using a qualitative method, collecting data
through semi-structured interviews conducted between March 1, 2024, and March 15,
2024. Three peer support counselors and three working-age individuals with mobility
impairments participated in the interviews.
The interviewed experience counselors unanimously agree that the service is highly
beneficial because it provides assistance and ensures individuals don't face their issues
39
alone. Based on their experience, one counselor, KN2, claimed to have successfully helped
at least a hundred clients. However, the counselors noted that the service is not as widely
available as it should be. KN1 mentioned insufficient advertising for experience counseling
services, which hampers its accessibility to those in need. Experience counselors
emphasize the necessity of the service to ensure that individuals with mobility disabilities
do not have to face their issues alone. Additionally, clients gain support, become more
open, and experience an improved quality of life and independence through sharing
experiences with others in similar situations.
Clear correlations exist between the two groups of interviewees, who highlighted the need
for additional support in everyday life. Both respondent groups emphasized the need for
family support, as unfamiliar environments seemed daunting and medical terminology was
difficult to understand and unclear. It's important to note that they are not afraid to talk
about their needs, as it has become their daily norm, helping them find necessary solutions.
Interviews also revealed concerns about accessibility, particularly noticeable among
wheelchair users. Key concerns include heavy doors, accessible toilets, and poor sidewalks,
especially during winter.
Based on the results of the study, the recommendations for the future distribution of the
experience counseling service are as follows:
• raise awareness of the nature of the experience counseling service;
• advertise the experience counseling service more widely;
• to provide more experienced counseling service for disabled people based on the
rehabilitation plan;
• to include more people with mobility disabilities in everyday life.
Throughout the thesis, empowerment theory and advocacy were consistently utilized, and
the author concludes that the study confirmed the importance of these theories. Advocacy
and empowerment theory focus on an individual's right and ability to participate in
decision-making processes that affect their life and well-being. Peer support counseling
aligns with this theory by providing individuals with the opportunity to receive support and
assistance from empathetic professionals who understand their needs and goals
Readiness of charging infrastructure for the implementation of electric trucks in Estonia
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli hinnata laadimisinfrastruktuuri valmisolekut elektriveokite (N2- ja N3-
kategooria) rakendamiseks Eestis. Autor kogus andmeid kahe ettevõtte, Eleport OÜ ja Scania Eesti AS,
intervjuude kaudu, et hinnata laadimistaristu hetkeolukorda ning analüüsida olemasolevaid lahendusi ja
võimalikke puudujääke. Elektriveokite kasutuselevõtt transpordisektoris on tähtis samm süsinikujalajälje
vähendamisel ning keskkonnasõbralike lahenduste edendamisel. Oma töös keskendus autor
laadimisinfrastruktuuri hetkeolukorrale, tuleviku perspektiividele, väljakutsetele ning võimalustele
elektriveokite laialdasemaks rakendamiseks Eestis.
Teoreetilises osas annab autor ülevaate elektriveokite algusest ning selgitab, miks nende areng vahepeal
peatus ja siis uuesti algas. Veel saab teooriapeatükkidest ülevaate eksisteerivatest aku- ja
laadimistehnoloogiatest ning selgitatakse, mida kujutab endast AFIR ehk alternatiivkütuse
infrastruktuuri regulatsioon.
Lõputöös läbiviidud intervjuude analüüsimise tulemusena, sai autor teada, milline on Eestis
elektriveokite laadimisinfrastruktuuri hetkeolukord, millised on laadimiskiirused ja -tehnoloogiad,
millised probleemid esinevad võrguvõimsusega ning mis takistab laadimisinfrastruktuuri laialdasemat
levikut veoautode jaoks.
Selgus, et Eestis on küll tehtud olulisi edusamme elektriautodele mõeldud laadimisvõrgu arendamisel,
kuid veokite puhul esineb väljakutseid, ning seetõttu puuduvad laadimislahendused Eestis veoautodele
pea täielikult ning enamuses on laadijad mõeldud sõiduautodele. Probleem selle juures on selles, et
sõiduautod laadivad 400 V pingega, aga veoautod vajavad laadimiseks 800 V pinget, seega on suur osa
laadijatest veoautode jaoks kõlbmatud. Probleeme on ka ligipääsuga, kuna laadijad on mõeldud
väikestele sõiduautodele või kaubikutele ning N2- või N3-kategooria veoautoga ei ole võimalik neid
kasutada.
Kõige suuremaks takistuseks on hetkel madal nõudlus elektriveokite järgi, mis tähendab madalat
nõudlust ka laadijatele. Energiaettevõtted ei soovi laadimistaristusse suuri investeeringuid teha ning
lootma jääda, et ühel hetkel tuleb nõudlus nende järgi kasvab. Ettevõtted ootavad nõudluse tõusu ja
seetõttu tuleb esialgu elektriveokite laadimine ära lahendada depoodes ning veokite omanikel tuleb ise
investeerida laadijate ehitamisesse või kasutada pardalaadijaid. See on täna ainuke viis elektriveokit
omada ning nõudluse puudumine on üks peamiseid põhjuseid, miks Eestis hetkel puudub pea täielikult
elektriveokite laadimisvõrgustik. Kuna tulevikus liigub veokitel laadimisotsik küljele, siis on tarvis
laadimisparke, kus on võimalik autot küljelt laadida. Suure tõenäosusega jõutakse avalike laadijateni
aastal 2025. Analüüsid näitavad, et vajadus laadijate järele on iga 60 km tagant, mõlemal pool teed, kuid
suure tõenäosusega saab tihedus olema suurem. Probleemid võivad tekkida hõreda asustusega aladel, kus
laadimise nõudlus puudub või on väga madal.
Kolmandaks murekohaks on laadimise hinnastamine avalikes laadijates. Antud töö kirjutamise hetkel ei
kasutata avalike laadijate puhul börsielektrihinda ning see teeb seal laadimise umbes 57% kallimaks
võrreldes „kodus“ laadimisega, mis taaskord suunab ettevõtteid depoos laadimisele. Eleport OÜ plaanib
näiteks börsipõhisele hinnale üle minna aastal 2025, kui tuleb vastav tarkvara, mis seda võimaldab.
Neljandaks probleemiks on tehnilised põhjused. Elektriveokite kiirlaadimine nõuab palju võrguvõimsust
ehk ampreid, mida võib olla teatud piirkondades raske saada, kuid selle lahenduseks on turule tulnud
juba uut tüüpi laadijad, mis on varustatud akupankadega ning suudavad madala sisendvõimsusega anda
kõrgemat väljundvõimsust. Veel üheks tehniliseks probleemiks on veoautod ise. Nimelt ei suuda nende
akud vastu võtta nii palju voolu, kui tänapäeva laadijad seda pakuvad. Tulevikus, kui elektriveokite arv
kasvab ning autod on suutelised suuremaid võimsuseid vastu võtma, siis see probleem kaob.
Infrastruktuur areneb pidevalt ning kuu või aasta pärast sama teemat uuesti analüüsides võib olukord olla
teistsugune. Energiaettevõtted ennustavad, et rahvusvaheline kaubavedu elektriveokitega ei saa kunagi
olema tulevik ning nende eesmärk hakkab olema kaupade vedu linnas või nende äärealadel. Sellest
tulenevalt peavad nad hetkel olulisemaks ehitada infrastruktuur välja kohtades, kus veokid rohkem
seisavad, mitte trassidel. Rahvusvahelises kaubaveos nähakse rohkem potentsiaali vesinikveokitel, mis
praegu on veel ebamõistlikult kallid.
Oluline on lahendada tulevikus mitmeid väljakutseid, sealhulgas veokite ja laadijate vastavuse
parandamine, võrguvõimsuse suurendamine ning laadimistasude ja -kvaliteedi parendamine. Lisaks
tuleb arendada strateegilisi plaane hõreasustusega piirkondadesse laadijate paigaldamiseks ning
edendada koostööd erasektori ja riigi vahel, et luua terviklik ökosüsteem elektriveokite laialdasemaks
kasutamiseks Eestis. Elektriveokite laiemaks levikuks peaks riik tegema seadusemuudatusi või võtma
vastu meetmeid, mis meelitaksid ettevõtjaid elektriveokite soetamise poole ning muudaks need atraktiivsemaks.
Kokkuvõttes näitab see uurimus elektriveokite laadimisinfrastruktuuri hetkeolukorda Eestis, tõstes esile
mitmeid takistusi ja probleeme ning pakkudes välja lahendusi ja tulevikusuundi nende kasutamiseks.
Kõik see nõuab tihedat koostööd erinevate osapoolte vahel ning järjepidevaid investeeringuid
infrastruktuuri arendamisesse. Kui aga tahe ja vahendid investeeringute tegemiseks on olemas, siis ei ole
elektrilaadijate väljaehitamine mingi probleem, vaid asi seisab antud hetkel nõudluse ning elektriveokite
tehnoloogilise arengu taga.
Autori hinnangul täitis lõputöö alguses püstitatud eesmärgi ning vastas püstitatud uurimisküsimustele.
Töös selgitati välja, milline on hetkeolukord elektriveokite laadimisinfrastruktuuri olemasolu ja
kättesaadavuse osas, millised on laadimisvõimaluste hetkeprobleemid ja piirangud ja milline on
laadimisinfrastruktuuri tulevikuperspektiiv Eestis.The aim of this thesis was to assess the readiness of the charging infrastructure for the implementation
of electric vehicles in Estonia. The author collected data through interviews with two companies, Eleport
OÜ and Scania Eesti AS, in order to assess the current situation and to identify the opportunities for
future deployment of electric heavy-weight vehicles. The uptake of electric vehicles in the transport
sector is an important step towards reducing the carbon footprint and promoting environmentally friendly
solutions. The research focused on the current state of the charging infrastructure, the challenges and
opportunities for a wider uptake of electric vehicles in Estonia.
In the theoretical part, the author gave an overview of when electric vehicles started, which helps to
understand why the development of electric heavy-weight vehicles stopped and then started again. In
addition, the theory chapters give an overview of what battery and charging technologies exist and what
is AFIR or Alternative Fuel Infrastructure Regulation.
By analysing the interviews conducted in the thesis, the author was able to find out what is the current
state of the charging infrastructure for electric trucks in Estonia, what are the charging rates and
technologies, what are the problems with grid capacity and what other obstacles exist that prevent the
wider uptake of charging infrastructure for trucks.
The analysis showed that Estonia has made significant progress in developing a charging network for
electric cars, but that there are challenges for trucks, and therefore the majority of chargers are for
passenger cars. As passenger cars mostly charge at 400 V, while trucks require 800 V for charging, a
large proportion of chargers are not suitable for trucks due to that reason. There are also accessibility
problems, as chargers are designed for small cars or vans, and it is not possible to charge a large truck
with trailer in them.
The biggest obstacle at the moment is the low demand for electric trucks, which means low demand for
chargers aswell. Energy companies are reluctant to invest heavily in charging infrastructure and hope
that demand will eventually catch up. They expect demand to grow, which means that charging of electric
vehicles will initially have to be handled in depots, either by the owners of the vehicle themselves by
investing in the construction of chargers or by using on-board chargers. This is the only way to own an
electric truck today and the lack of demand is one of the main reasons why there is currently almost no
charging network for electric trucks in Estonia. In the future, trucks will have a charging nozzle that
moves to the side, so there is a need for charging parks where charging from the side is possible. The
need for chargers has been analysed to be at every 60 km on both sides of the road, but it is very likely
that the density will be higher. The problem may arise in sparsely populated areas where charging
demand is absent or very low.
Another concern is the pricing of charging at public charging points. At the time of writing, public
chargers do not use the electricity price of the stock exchange and this makes charging there 57% more
expensive compared to charging "at home", again pushing companies towards charging at depots. Eleport
OÜ, for example, plans to switch to an exchange-based price in 2025, when the software to enable this
will be available.
The third problem is technical. Fast charging of electric vehicles requires a lot of grid power, or amps,
which can be difficult to obtain in certain areas, but new types of chargers have already come onto the
market, equipped with battery banks, which are able to provide higher output power with low input
power. Another technical problem is the trucks themselves. The batteries cannot take in as much current
as today's chargers can give out. In the future, this problem will disappear and trucks will be able to draw
more current, and fast chargers will be available.
In the future, as the number of electric trucks increases, there will certainly be more fast chargers, as is
required by the AFIR regulation. The infrastructure is constantly evolving and if we look at the same
issue again in a month or a year, the situation may be very different. Unfortunately, the energy companies
believe that international freight transport by electric trucks will never be the future and that their aim
will be to distribute goods in cities or their peripheries, and that it is therefore more important at the
moment to build infrastructure in places where trucks are more likely to be stationary, rather than on the
highways. For international freight transport, more potential is seen for hydrogen trucks, which are
currently still prohibitively expensive.
A number of challenges need to be tackled, including improving the match between trucks and chargers,
increasing network capacity and improving charging rates and quality. In addition, strategic plans for the
installation of chargers in sparsely populated areas need to be developed, and cooperation between the
private and public sectors needs to be promoted in order to create a comprehensive ecosystem for the
wider use of electric vehicles in Estonia. In order for electric trucks to become more widespread, the state
should make changes to the law or adopt measures to attract businesses to EVs and make them more
attractive.
In conclusion, this study shows the current state of the electric vehicle charging infrastructure in Estonia,
highlighting a number of obstacles and problems and proposing solutions and future directions for the
use of electric vehicles, which require close cooperation between the various parties and continuous
investment in infrastructure development. If the will and the means for investment are there, the
construction of electric charging points is not a problem, but rather a question of demand and the electric
trucks themselves.
In the author's opinion, the thesis fulfilled the objective set in the beginning and answered the research
questions. The thesis identified the current situation regarding the availability and accessibility of
charging infrastructure for electric trucks, the current problems and limitations of charging possibilities
and the future prospects for charging infrastructure in Estonia
The Effectiveness of Smart Devices in Increasing Social Contacts of the Elderly
No full textÜha enam vananev ühiskond põhjustab üksilduse suurenemist eakate seas. Üksildust võib
põhjustada tööelust kõrvalejäämine, sõprade ja lähedaste kaotamine, abikaasa kaotus, neid
põhjuseid võib leida palju. Üksildus mõjutab märkimisväärselt eakate heaolu ja tervist,
mistõttu on oluline tegeleda üksilduse probleemiga eakate seas. Sotsiaalsed kontaktid ja
suhtlemine on oluline üksilduse leevendamisel. Nutiseadmed avavad eakatele uusi võimalusi
olla rohkem ühenduses oma lähedaste ja sõpradega ning osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus.
See võimaldab neil säilitada sidemeid kaugel elavate pereliikmete ja sõpradega ning leida uusi
viise suhtlemiseks ja tegevusteks. Kuna töö autor on töö tõttu puutunud kokku paljude
eakatega on ta näinud, et üha enam eakaid soetavad endale nutiseadmeid, et rohkem
ühenduses olla lähedastega. Sellest tekkis idee teha lõputöö eakate ja nutiseadmete teemal
ning kas nutiseadmete kasutamine leevendab eakate üksildust.
Teoreetilises osas tugines töö autor Seligmani PERMA heaolumudelile, mille kohaselt koosneb
inimeste heaolu viiest elemendist ning üksilduse teooria erinevatele käsitlustele.
Elukestev õpe on vananevas ühiskonnas oluline eakatele, aidates neil hoida oma mõistust ja
vaimu erksana. Eakatele pakub elukestev õpe pidevat arengu ja eneseteostuse võimalust,
uute oskuste õppimine tõstab enesekindlust ja -hinnangut. Töö autori arvates on nutiseadme
selgeks saamine näide elukestvast õppest. Nutiseadme kasutamine nõuab mitmete asjade
selgeks saamist ja pakub võimalust juurde õppida ja areneda igapäevaselt.
Üksildus mõjub vaimsele, füüsilise ja emotsionaalsele heaolule, kõige enam mõjutab see
eakaid. Üksildus võib süvendada olemasolevaid terviseprobleeme veel enam, see võib
süvendada veel enam stressi, mis omakorda mõjutab kogu organismi. Inimesed on siia
maailma sündinud suhtlema omavahel. Ilma suhtluseta ei kujutaks inimesed elu ette.
Kvaliteetsed suhted aitavad eakatel hoida eemale depressiooni ja pakuvad enam rahulolu.
Intervjuudest selgus, et meeldivad vestlused ja jagatud rõõm aitab luua eakatel uusi
mälestusi, tänu nutiseadmete võimalustele on eakatel võimalus saada osa perekonna
rõõmudest, kes elavad kaugemal. Jagatud hetked läbi videokõnede paneb neid tundma
rohkem lähedamal neile, kes elavad kaugel. Positiivseid emotsioone pakub eakatele võimalus
näha oma lapsi ja lapselapsi tegutsemas läbi videokõnede. Suhtlus ja võimalus oma perekonda
ja sugulasi ning sõpru näha pakub kõige enam rahulolu.
Peale suhtlemisvõimaluste kasutavad eakad nutiseadmes muidki võimalusi. Ollakse kursis
uudistega ja sellega, mis maailmas toimub. Enamus intervjueeritavatest on liitunud internetis
kohaliku valla või linna gruppiga, kus ollakse kursis näiteks üritustega, mis toimuvad või
kohalike uudistega, see aitab tunda ennast ühiskonnas kaasatuna. Otstarbeid on veelgi leitud,
oluliseks on muutunud võimalus teha pangaülekandeid läbi nutiseadme. Paljudes
väikelinnades on pangakontorid suletud ja minu intervjueeritavad elasid enamus keskustest
kaugemal, sellise võimaluse olemasolu on lihtsustanud märkimisväärselt nende elu.
Nutiseadmetel on intervjueeritavate elus oluline tähendus. Paljud ei oskaks enam ilma olla ja
ei sooviks tagasi nuputelefoni. Nutiseade pakub samuti võimalusi meelelahutuseks, paljud
vaatavad erinevaid õppevideosid ja sellega õpitakse jälle uusi asju tegema või teadmisi. Kõik
intervjueeritavatest soovitavad oma eakaaslasetele soetada endale nutiseade, peamise
põhjusena toodi suhtlust lähedaste ja tuttavatega.
Nutiseadmete selgeks saamine ei olnud ühegi eaka jaoks keeruline, õige toetuse ja õpetusega
kadusid kõik eelnevad hirmud. Saavutusena toodi välja, et ollakse võimelised õppima uusi
asju, kes õppis keele selgeks, kes ehitab aiamööblit ning kolmas uut käsitöö tehnikat. Tänu
nutiseadmele oli intervjueeritavate seas liigutavaid lugusid, kus tänu suhtlusrakendustele leiti
üles kadunud sugulane ja sõbranna.
Intervjuude põhjal selgus, et noored vanad eakatel, kellel on säilinud õpivõime suudavad
kohaneda nutiseadmega:
• kui neil on piisav lähedaste/tuttavate tugi ja abi;
• igale eakale lähenetakse õigete õpetamismeetoditega;
• neil on endal piisav motivatsioon ja tahe.
Samas tuleb arvestada, et uuringu valim oli väike ja kõikide eakate kohta see ei kehti. See
vajaks laiemat uuringut erinevate vanuserühmaga eakate seas.
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anaüüsida võimalikku muutust eakate heaolus ja sotsiaalse
üksilduse leevenemist peale nutiseadme kasutusele võtmist. Töö autor leiab, et töö eesmärk
on täidetud ja läbiviidud uuringus selgus, et nutiseadmete kasutamine aitab eakatel rohkem
ühendust hoida oma lähedastega ja seeläbi leevendab üksildust ning pakub heaolu.The topic of this thesis is The effectiveness of smart devices in increasing social contacts of
the elderly. The length of the thesis is 53 pages, a total 94 sources were used.
An increasingly aging society causes an increase in loneliness among the elderly. Loneliness
has a significant impact on the wellbeing and health of older people, which is why it is
important to address the problem of loneliness among older people. Social contact and
communication are important in alleviating loneliness. Smart devices open up new
opportunities for older people to be more in touch with their loved ones and friends and to
participate more actively in society.
The aim of the thesis is to analyse possible changes in the wellbeing of the elderly and the
alleviation of social loneliness after the introduction of smart devices.
• based on the aim of the thesis, the author has set the following research objectives;
• to provide an overview of ageing as part of the life cycle and the importance of lifelong
learning;
• the importance of ageing as a dimension of life and its importance in the life course,
and to outline theoretical approaches to loneliness and the well-being model;
• to analyse how learning to use digital tools and navigate in the digital world has
empowered older people;
• highlight the importance of intergenerational coherence and communication;
• analyse the results in relation to the PERMA well-being model and loneliness theory.
The interviews showed that smart devices alleviate loneliness in older people, and the
satisfaction and joy of communicating with loved ones through video chatting creates a sense
of being together more.
The research concludes that young older people who have retained their learning capacity are
able to adapt to the use of smart devices:
• if they have sufficient support and help from family/friends;
• each elderly person is approached with the right teaching methods;
• they have sufficient motivation and will themselves.
The author of the thesis considers that the aim of the thesis has been fulfilled and the research
conducted shows that the use of smart devices helps older people to stay more in touch with
their loved ones, thereby alleviating loneliness and providing well-being
YOU MEMORY OÜ Business Plan
No full textLõputöö oli koostatud teemal "YOU MEMORY OÜ äriplaan". Lõputöö eesmärk oli äriplaani koostamine alustavale ettevõttele YOU MEMORY OÜ selleks, et välja selgitada äriidee teostatavust ja vajadust Narva linnas.
Esimese peatükis autor andis ülevaate äriplaani olemusest, põhimõttetest ja koostamise tehnikast. Uuritud materjalide põhjal oli selge, et äriplaneerimine ettevõtjate jaoks on kasulik ja vajalik punkt ettevõtluses. Äriplaan aitab ettevõtjal aru saada tema äriidee olemust ja kasumlikust, ette näha võimalikke raskusi ja probleeme, mis võivad tekkida enne ettevõtte avamist ja need, mis võivad tekkida tulevikus. Äriplaan aitab ettevõtjal oma ideed selgemalt ja struktureeritumalt analüüsida ja esitleda, mis annab täiendava võimaluse oma ideed täiustada ja kindlustunnet oma tulevase äri edusse. Kõigepealt peate meeles pidama, et edukat äriplaani kirjutab ettevõtja endale, mitte kellelegi teisele. Äriplaani koostamisel saab ettevõtja kinni pidada mõningatest põhimõtetest, mis aitavad mõista, milline äriplaani ülesehitus talle kõige paremini sobib, samuti mõistab paremini, mis info tuleks äriplaani kirja panna ja seda muuta. Äriplaani koostamise põhimõtted ei ole mitte ainult näpunäited, mis aitavad paremini mõista ettevõtja äriplaani olemust ja ülesehitust, vaid need, mida on testinud raamatute autorid ja paljud teised ettevõtjad, kes tehtud vigade põhjal järeldusi kirjutamispõhimõtete vormis. Äriplaani kirjutamisel on kõige parem järgida reeglit – kirjutada tõtt, sest sellisel juhul saab algaja ettevõtja ise kainelt ja teadlikult aru oma ideest ja teostusvõimalustest ning rahastajatest (juhul kui ettevõtja taotleb toetus) näeb tulevasest ärist selget pilti. Äriplaani lugeja otsib kindlasti tõendeid, et veenduda, et teie jutt vastab tõele, seega olge valmis esitama piisaval hulgal toetavaid andmeid.
Teises peatükis autor andis ülevaate äriplaani struktuurist ja sagedasemate vigadest. Äriplaani struktuuris puuduvad selged standardid ja struktuur. Äriplaani struktuuri saab kohandada sõltuvalt sellest, kellele äriplaan on suunatud. Siiski tuleb alati meeles pidada, et äriplaani sisu on kõige olulisem, kuid mitte mingil juhul ei tohi unustada selle välimust. Äriplaani välimus on ju valesti trükitud ja tundub lohakas, see ei ärata usaldust. Äriplaanis on ka sagedasemad vigu. Neid saab vältida, kui uurida. Paljud ettevõtjaks pürgijad arvavad, et kõige sagedamini tekivad vead nende plaani finantsosas, kuid enamasti peitub probleem halvasti koostatud idees või plaanis, see tähendab: turu ja potentsiaalsete klientide halb analüüs, ettevõtte loomise konkreetse eesmärgi puudumine, riskide puudumine, tulude üle planeerimine ja kulude alaplaneerimine.
Kolmandas ja neljandas peatükkides on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodikat ja tulemusi. Lõputöö autor viis läbi turu-uuringu, et hinnata huvi meelelahutusvaldkonna vastu Ida-Virumaal ja loomingulises valdkonnas äri ajamise vajadust ning äriidee kasumlikkust ja teostatavust.
Andmed oli kogutud ankeetküsimustiku kaudu. Ankeetküsimustik oli kvantitatiivne ehk suletud küsimustega. Küsimustik oli koostatud elektrooniliselt Google Vorm keskkonnas. Küsimustik oli saadetud Tallinna Tehnikakõrgkooli õpilastele, link küsimustikule oli jagatus lõputöö autori sotaisaalvõrgustikutes nagu Facebook ja Instagram. Küsitlusteemadeks olid sugu, vanus, elukoht, inimeste huvi loomingulise valdkonna vastu Narva linnas, meelelahutuse kohtade külastamine jne. Küsimustikule vastasid kokku 419 inimest, nendest oli 233 naist ehk 55.6% ja 186 meest ehk 44.4%. 354 vastajat ehk 84,5% vastasid, et nende jaoks oleks huvitav, kui Narva linnas avatakse seda stuudio ja 65 inimest ehk 15,5% vastasid, et see ei ole huvitav nende jaoks. Nendest tulemustest on võimalik teha kokkuvõtte, et selline äriidee võiks olla huvitav inimeste jaoks ja nad saavad külastada tulevikus seda kohta. Tulemustest on ka nähtav, et vastajatelt uuriti, kuidas neile meeldib külastada meelelahutuskohad, et teada saada, kas mitu potentsiaalset kliente võib olla. Ligi kolmveerand vastanutest, täpsemalt 293 ehk 71,1% vastasid, et neile meeldib külastada meelelahutuskohti koos perega. 293 inimest ehk 69,9% vastasid, et neile meeldib aega veeta koos sõpradega. 108 inimest ehk veerand vastanutest (25,8%) vastasid, et neile rohkem meeldib külastada erinevaid meelelahutuskohti üksi. 53 inimest vastasid, et neile meeldib külastada meelelahutuskohti koos elukaaslasega või lähedase inimesega. Need andmed näitavad, et tavaliselt inimestele meeldib külastada meelelahutuskohti koos teiste inimestega, mis on potentsiaalselt hea ettevõtte jaoks, sest ettevõttesse tuleb rohkem kliente.
Kokkuvõttes hindab töö autor, et küsimustiku vastuste alusel on nähtav huvi äri loomingulises valdkonnas vastu Narva linnas ning see äriidee võik olla kasumlik ja teostatav.
Autori hinnangul eesmärk on täidetud ja uurimisülesanded lahendatud.The thesis was compiled on the topic "YOU MEMORY OÜ Business Plan" The objective of the thesis was to create a business plan for the emerging company, aiming to determine the feasibility and profitability of the business idea.
In the first chapter, the author provided an overview of the essence, principles, and techniques of business plan development. Based on the examined materials, it became clear that business planning is a beneficial and necessary aspect for entrepreneurs in business. A business plan assists the entrepreneur in understanding the nature and profitability of the business idea, foreseeing potential difficulties and problems that may arise before the company opens and in the future. The business plan helps the entrepreneur analyze and present their idea more clearly and structurally, providing an additional opportunity to refine and gain confidence in the success of their future business. It is emphasized that a successful business plan is written for the entrepreneur themselves, not for someone else.
In the second chapter, the author provided an overview of the structure of a business plan and common mistakes. While there are no clear standards for the structure of a business plan, it can be adapted based on the intended audience. However, the content of the business plan is crucial, and its appearance must not be neglected. A poorly formatted and sloppy-looking business plan does not inspire trust. The chapter also highlights common mistakes in business plans, which can be avoided through thorough research.
The third and fourth chapters detailed the methodology and results of an empirical study conducted by the author. The author conducted a market survey to assess interest in the entertainment sector in Ida-Viru County, the need for businesses in the creative field, and the profitability and feasibility of the business idea. Data was collected through a quantitative questionnaire distributed electronically using Google Forms. The questionnaire was sent to Tallinn University of Technology students, with the link shared through the author's social networks like Facebook and Instagram. The survey covered topics such as gender, age, place of residence, people's interest in the creative field in Narva, and visits to entertainment venues. A total of 419 individuals responded to the questionnaire, with 233 females (55,6%) and 186 males (44,4%). 354 respondents or 84,5% answered that it would be interesting for them if this studio was opened in the city of Narva, and 65 people or 15,5% answered that it was not interesting for them. It is possible to conclude from these results that such a business idea could be interesting for people and they can visit this place in the future. It can also be seen from the results that the respondents were asked how they like to visit entertainment venues to find out if there are many potential customers. Almost three quarters of the respondents, 293 or 71,1% to be precise, answered that they like to visit entertainment places with their family. 293 people or 69,9% answered that they like to spend time with friends. 108 people, or a quarter of the respondents (25,8%) answered that they prefer to visit various entertainment places alone. 53 people answered that they like to visit places of entertainment with their partner or loved ones. This data shows that people usually like to visit entertainment places with other people, which is potentially good for the business because more customers will come to the business.
In conclusion, the author evaluates that based on the questionnaire responses, there is visible interest in a business in the creative field in Narva, suggesting that the business idea could be profitable and feasible.
The author concludes that the objective has been fulfilled, and the research tasks have been solved
Development of the assortment change plan on the example of company X
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks on sortimendi muutuste plaani väljatöötamine ettevõtte X jaoks, seoses sortimendi suurendamise ning muutustega. Probleemist parema ülevaate saamiseks viis autor läbi kaupluse töötajate seas küsitluse, milles uuris vastajate teadlikust, arvamust ning ettepanekuid sortimendi muutuste suhtes.
Uurimusülesanded, mis said autori poolt täidetud on järgmised:
1. Uurida, kuidas näevad välja ettevõtte erinevad protsessid nagu sortimendi valimine, toodete tellimine ning tegevused kauplustes. Ettevõtte sortimendi valimine toimub, kas kliendi, töötaja või tarnija sisendil. Juhul kui uute sortimenti toodavate kaupade tellimuse tingimused on täidetud luuakse tootele tootekaart koos vajaliku informatsiooniga ning tehakse esimene tellimus. Toode jõuab kauplusesse ning see sisestatakse süsteemi ja seejärel ilmub see klientidele nähtavaks. Sellega lõppeb uue toote sortimenti lisamise protsess.
Toote sortimendist eemaldamine toimub juhul, kui toode on liialt kaua ilma müügita laos olnud või sellel on suur mahakandmise protsent. Toode märgitakse süsteemi viisil, mis ei lase enam toodet juurde tellida, seega müüakse veel laos olevad tooted ära ning seejärel lisatakse toode sortimendist välja läinud toodete tabelisse. Kategooriajuht edastab teatud aja tagant tabeli kaupluse personalile, kes kontrollib toodete saldod üle ning muudab saldo õigeks või eemaldab toote sildi. Toode, mille saldo on 0 ning mille silt on eemaldatud on sortimendist eemaldatud.
Toodete tellimise sisendiks on laosaldo langemine teatud tasemeni, mis lisab toote ostusoovituste alla. Tellimused vaadatakse üle juhul kui tellimuse summa jääb teatud protsendi võrra alla tarnija miinimumtellimuse maksumusest. Juhul kui tellimuses leidub suurema tähtsusega kaupu, siis korrigeeritakse koguseid, et tuleks miinimumtellimuse määr kokku ning edastatakse tellimus tarnijale. Kõik miinimumtellimuse määra ületanud tellimusel vaadatakse üle, kas tähtsamate kaupade kogused on piisavad. Kauba saabudes kauplusesse sisestatakse see süsteemi ning asetatakse selle komplekteerimise asukohale.
Pimepoodides toimub lisaks kauba vastuvõtmisele ka kaupade komplekteerimine vastavalt klientide tellimustele. Kliendil on valik tulla komplekteeritud tellimusele ise järgi või lasta see temani toimetada kulleri kaudu.
2. Läbi küsimustiku saada teada ettevõtte töötajate rahulolust ning nende nägemusest. Küsimustiku vastustest võis välja lugeda kaupluste töötajate rahulolematust sortimendi muutuste protsessi üle. Üldise infovoo ning süsteemi kasutamise lihtsus said mõlemad keskmise hinnangu, mis jäi alla nelja punkti viiest. See tähendab, et süsteemil leidub puudusi. Osalejate vastustest võis välja lugeda infoküllust, mida võiks parandada, koondades informatsiooni ühte süsteemi, mis muudaks olulisema informatsiooni leidmise märgatavalt lihtsamaks.
3. Selgitada välja praeguse protsessi peamised väljakutsed. Eelnevalt kirjeldatud sortimendi muutuste protsessi peamiseks puuduseks on irregulaarne ning laialivalgunud informatsiooni edastamine. Pimepoe lahtiolekuajad ja informatsiooni edastava kategooriajuhi tööpäev kattub vaid osaliselt, seega jõuab vajalik info kaupluseni vaid kindla piiratud aja sees ning on mõjutatud inimfaktori poolt. Süsteemide paljusus tekitab olukorra, kus tähtis informatsioon võib jääda märkamata ning see omakorda häirib kaupluse töö voogu.
Lõputöö hüpoteesiks on, et poolautomatiseeritud sortimendi muutuste protsessi plaan aitab vastavalt vajadusele sortimendi muutusi efektiivsemalt ellu viia ning on kasutajasõbralikum.
Uus sortimendi muutuste plaan kaotab vahelt ära kategooriajuhi ning edastab informatsiooni otse kaupluseni läbi multifunktsionaalse süsteemi, mida kasutatakse ka näiteks kauba vastuvõtul ning toodete saldo parandamisel. Antud süsteemi sortimendist toote eemaldamise ning uue toote sortimenti toomise funktsioonid aitavad kiirendada tööd kaupluses lisades uue funktsiooni juba kasutuses olevale süsteemile. Selle juures on katsumuseks uute toodete asukoha määramine enne toote saabumist, kuna puuduvad kasti mõõtmed ning hetkel ei ole veel võimalik süsteemis lisada asukohta kui toote saldo on null.
Lõputöö eesmärk sai täidetud, juba olemasoleva süsteemi poolautomatiseerimine aitab sortimendi muutusi efektiivsemalt ellu viia ning on kasutajasõbralikum, kuna süsteem on leitav samast kohast, mida kasutatakse igapäevaselt kauba vastuvõtuks ning saldode parandamiseks.
Autoripoolsed ettepanekud: Antud uurimustöö uurib konkreetse ettevõtte sortimendi muutusi, sarnane lahendus ei pruugi anda sarnaseid tulemusi ettevõttes, kus sortimendi protsess erinev ettevõtte X omast.
Käesolev uurimustöö on kasulik kõigile, kes soovivad paremat ülevaadet saada pimepoodide protsessidest ning noore ja kasvava ettevõtte sortimendiga seotud katsumustest.The following thesis Englis title is „Development of the assortment change plan on the example of company X“. When choosing the topic of this research, the author was baseing it on the need coming from the company X´s growth. It was no longer to be looked over and needed a change to adapt to increasing the assortment size. This highlighted the weak points of the current assortment process.
The purpose of this work is to develop an assortment change plan for company X, due to assortment growth and changes. To get a better overview of the problem the author conducted a questionnaire among the store's workers. This was done to get a better knowledge of the worker's awareness, opinions, and suggestions regarding assortment changes.
The research tasks are as follows:
1. Learn about the company's processes, including product selection, ordering, and store operations. The company's new products into assortment input comes either from the customer, employee, or supplier. In a case where the new product order conditions meet the requirements needed, the new products product card is made along with the needed information and the first order gets made. This ends the process of adding a new product to the assortment.
Removing a product from the assortment is done in a case where the product has been on the shelf without a sale for too long or has a high shrinkage percentage. That product is marked in the system in a way that does not let them order more of that product anymore. Once the leftover products are sold out it is added to the out-of assortment sheet. The category manager forwards the table to store staff after some time. Store staff then checks each item's stock and either adjusts the inventory count or removes each product's label. An item that has a stock count of zero and has its label removed, has been removed from the assortment. The input for placing a purchase order comes from when stock drops to a certain level where then the product comes up under purchase recommendations. Those purchase orders are inspected in a case where the order sum is close to a certain percentage of reaching the supplier's minimum order point. In a case where the purchase order has some higher priority goods then the order quantities are adjusted to meet the minimum order point and then they are forwarded to the supplier. All orders that surpass that point are forwarded to the supplier, although if those include prioritized goods then those product quantities are checked over to make sure that the amount covers the need. Once the products arrive at the store they are received and placed at the picking location.
In dark stores, they also pick customer's orders in addition to receiving goods. Customers can choose if they prefer to pick up their order or to get it delivered by a courier.
2. Obtain insight into the satisfaction and future outlook of company employees by completing a questionnaire. It was clear from the questionnaire answers that the employees were unhappy with assortment changing process. Overall flow of information and ease of use of the system both got an average rating lower than four out of five. This shows that the current system has some shortcomings. It was clear that those who filled out the questionnaire found themselves overwhelmed with information which could be fixed by gathering the needed information into one system. It would make it fairly easy to find the needed information.
3. Identify the main challenges in the current process.The previously mentioned assortment plan's weak point is the irregularity and forwarding of scattered information. Dark store opening hours and information forwarding, category manager working day overlap only partially. That makes it so that the needed information is forwarded to the store only during limited hours and it is affected by the human factor. The multiplicity of systems creates a system where some important information may be left unnoticed and that affects the stores flow of work.
The hypothesis of this thesis is that a semi-automated assortment change plan helps to implement assortment changes more effectively according to the need and is more user-friendly.
The new assortment plan removes the category manager from the equation and forwards the information straight to the store through a multi-functioning system, that is also used for example to receive and adjust quantities of goods. This assortment removal and addition of new assortment products help speed up store operations while adding a function to an already in-use system. A challenge that they are facing when assigning a location before product arrival is that they are missing information about box dimensions so they have to estimate it and for now, there is not a possibility to attach a location to a product that has no stock.
The goal of the thesis has been achieved. The existing system has been semi-automated to facilitate the implementation of assortment changes in a more efficient and user-friendly manner. This is because the system is now located in the same place where daily activities such as receiving goods and adjusting stock are carried out.
Recommendations by the author: The current thesis is looking into specific company assortment changes. A similar solution may not give similar results in a company where the assortment process differs from the company X´s.
The current thesis is beneficial to anyone who would like to get a better overview of dark store processes and learn about a fresh company's assortment-related challenges
Digitalisation of Warehousing Services at SRC Group Ltd.
No full textKäesoleva töö põhieesmärk oli pakkuda välja lahendus SRC Group AS-i ettevõtte laos olevate kaupade leidmise protsessi digitaliseerimiseks, et hõlbustada ja suurendada laopersonali töö kiirust, kvaliteeti ja tõhusust ning koostada toodete paigutusplaani laos gruppide kaupa.
Parima sobiva lahenduse leidmiseks tuli lahendada järgmised ülesanded.
1. Valida laohalduse digitaliseerimiseks vajalik varustus.
Töö põhieesmärgi täitmiseks oli vajalik valida digitaliseerimise tehnoloogiate ja vajalik varustus digitaliseerimiseks. SRC Group AS andmeterminali valimiseks oli vajalik määrata, millist tüüpi digitaliseerimise tehnoloogiad sobivad selle ettevõtte jaoks kasutamiseks. Lõputöö käigus tuvastas autor, et parim valik on 1D vöötkood. Seejärel valis ülesande täitmiseks kõige sobivam andmeterminal. Autor kaalus ainult traadita käeshoitavaid skannereid, mis on saadaval Eestis.
Andmeterminali valimise käigus sai selgeks, et kõigi kriteeriumide järgi on parim valik Point Mobile PM66. Selle terminali kasutuselevõtuks on ettevõttel vaja kulutada 622 eurot, kuna ühe skänneri hind on 311 eurot ja on vajalik kohe osta kaks skannerit, arvestades tulevast teise laotöötaja planeerimist.
2. Koosta lao plaan vastavalt kauba gruppidele.
Eesmärgi saavutamiseks oli vaja koostada laoplaan, toetudes kaupade gruppidele. Korraliku laoplaani koostamiseks tuleb määratleda, kus konkreetsete kaupade jaoks on kõige sobivamad asukohad. Grupid jagunevad riiulitel kahe kriteeriumi alusel: kaupade kasutamissagedus projektidel ja kauba suurused. Igale kaubagrupile oli määratud täpne asukoht laos, olenevalt toote mõõtmetest ja kasutussagedusest. Õige kaupade paigutus laos aitab vähendada aega kauba otsimiseks, selle kokkupanemise ajal, kuna iga grupp asub oma määratud kohas.
3. Laoprotseduuride AS-IS ja TO-BE võrdlemine.
Laoprotseduuride AS-IS ja TO-BE võrdlemine näitas Kaupade skaneerimine ja korda seadmine laos on tulevikus protseduuride täitmise aega võrreldes praeguste protseduuridega vähendanud. Skanneri kasutuselevõtt ja lao korrastamine võimaldasid vähendada kauba kogumise aega projektiks laost 30 minutit. Protseduuri, kuidas kaup projektilt tagasi laole jõuab, täitmise aeg vähenes 43 minutit.
Kokkuvõtteks võib väita, et töö eesmärk, pakkuda välja lahendus ettevõttele SRC Group AS, ettevõtte laos olevate kaupade leidmise protsessi digitaliseerimiseks, et hõlbustada ja suurendada laopersonali töö kiirust, kvaliteeti ja tõhusust ning koostada toodete paigutusplaani laos gruppide kaupa, sai täidetud.The main objective of this work was to propose a solution for the digitalization of the goods finding process in the warehouse of SRC Group AS, aiming to facilitate and enhance the speed, quality, and efficiency of warehouse personnel's work. Additionally, the goal was to create a layout plan for products in the warehouse based on groups.
To achieve the best-suited solution, the following tasks needed to be addressed.
1. Select the necessary equipment for warehouse management digitalization.
To fulfill the main objective, it was essential to choose the appropriate technologies and equipment for digitalization. The author identified that a 1D barcode is the best choice for SRC Group AS. Subsequently, the most suitable data terminal for the task was selected, considering only wireless handheld scanners available in Estonia.
During the selection process, it became evident that Point Mobile PM66 best met all the criteria. The adoption of this terminal would require an investment of 622 euros, as each scanner costs 311 euros, and it is necessary to purchase two scanners for future planning of a second warehouse worker.
2. Create a warehouse plan based on product groups.
To achieve the goal, a warehouse plan needed to be developed based on product groups. To create an effective warehouse plan, it is necessary to determine the most suitable locations for specific goods, considering two criteria: the frequency of use of goods in projects and the sizes of the goods. Each product group was assigned a precise location in the warehouse based on the dimensions and frequency of use. Proper goods placement in the warehouse helps reduce the time spent searching for and assembling goods, as each group is located in its designated area.
3. Compare current (AS-IS) and future (TO-BE) warehouse procedures.
Comparing current and future warehouse procedures showed that the introduction of barcode scanning and warehouse organization significantly reduced the time required for procedure execution compared to current practices. The implementation of scanners and warehouse organization reduced the time for collecting goods for a project from the warehouse by 30 minutes. The procedure for returning goods from a project to the warehouse also saw a reduction in execution time by 43 minutes.
In conclusion, it can be stated that the objective of providing a solution for SRC Group AS to digitize the process of finding goods in the warehouse, thereby facilitating and increasing the speed, quality, and efficiency of warehouse personnel's work, and creating a product layout plan in the warehouse based on groups, has been achieved
Robot Versus Operator During Detail Exchange Operation Based on Example of Radius Machining OÜ
No full textAntud lõputöö eesmärk oli tuvastada, kas ettevõtte Radius Machining OÜ tootmises oleks detaili vahetusoperatsiooniks mõistlik kasutada operaatorit või tõsterobotit. Oma igapäevases tootmises kasutab ettevõte Lean metoodikat. Radius Machining OÜ omab tööstusrobotit, mida igapäevaselt tootmises ei kasutata. Samal ajal mõjuvad pidev oskustööjõu puudus ning kiirelt kasvavad palgakulud negatiivselt tootmisvõimekusele.
Uurimustöö sisuks oli erineva suuruse ja keerukusega partiide detaili vahetusoperatsiooni protsessi tulemuste analüüsimine. Vaatluse all olid oma olemuselt erinevad toodetavad artiklid, mille puhul võrreldi vahetusoperatsiooni teostamist nii roboti kui ka operaatoriga. Lõputöö käigus otsiti vastust küsimustele, kas detaili vahetusoperatsiooniks on kuluefektiivsem ja kiirem kasutada operaatorit või robotit ning kas töö teostaja mõjutab toote kvaliteeti.
Uurimustöö küsimuste adresseerimiseks sai välja valitud kolm täiesti erinevate parameetritega ettevõttes Radius Machining OÜ töödeldavat toodet. Vaadeldavate valmistoodete detaili vahetusoperatsioone teostati nii roboti kui ka operaatoriga ning tulemusi analüüsiti põhjalikult. Tulemuste paremaks interpreteerimiseks sai loodud MS Exceli baasil tööriist, mis aitas arvutada iga vaadeldud partii puhul koguse, millest alates oli roboti kasutamine detaili vahetusoperatsiooniks mõistlikum operaatori kasutamisest. Kõigi analüüsitud artiklite puhul oli kogu partii puhul kuluefektiivseim kasutada detaili vahetusoperatsiooniks robotit.
Tööriist võimaldas leida ka kogu partii tootmiseks kuluva aja. Lisaks selgus, et kõigi valimis olnud tööde puhul teostas detaili vahetusoperatsiooni kiiremini operaator, pika seadistusaja ja ühetaoliste liigutuste tõttu oli roboti tööaeg pikem. Peale selle võimaldas analüüs välja selgitada, et töö kvaliteeti mõjutas teostaja vaid kõrgete kvaliteedinõuete puhul - operaator suutis, erinevalt robotist, käidelda detaile kriimu vabalt.
Uurimustöö tulemusena saab soovitada Radius Machining OÜ-l kasutusele võtta tööstusrobot, et hoida tootmisega seotud kulusid madalamal ning kasutada vabanenud operaatorite tööjõudu muudes tootmisprotsessi osades. Abistava vahendina soovitab lõputöö autor ettevõttel kasutusele võtta ka uurimustöö raames loodud tööriist.The purpose of this thesis was to determine whether manufacturing company Radius Machining OÜ should use operaator or robot to perform part exchange operation. In its daily production, the company uses the Lean methodology. Radius Machining OÜ owns a manufactoring robot that is standing idle and not being used on daily bases in producttion process. At the same time constant shortage of skilled labor and rapidly growing wage costs have a negative effect on a companies production capacity.
The aim of this research work was to analyze the results of part exchange operation process for batches of distinct sizes and complexity. The articles under consideration were inherently different in terms of production, comparing the execution of an exchange operation with both a robot and an operator. During the thesis, an answer was sought to the questions of whether it is more cost-effective and faster to use an operator or a robot for the replacement operation of a part, and whether the person performing the work affects the quality of the product.
In order to address the reasearch questions, three actual products (with completely different parameters) manufactured by Radius Machining OÜ were selected. Detail replacement operations were carried out with both the robot and the operator and the results were thoroughly analyzed. In order to interpret the results better, an MS Excel based tool was created. The self developed calculator was used to help determine the quantity, from which the use of the robot (for the detail replacement operation) made more sense than the use of the operator. It was most cost-effective to use a robot for the detail replacement for all the articles analyzed.
The tool also helped to calculate the time spent on the production of the entire batch. In addition, it turned out that for all the batches, the detail replacement operation was performed faster by the operaator. The robots total production time was longer due to long setup time and uniform movements. In addition, the analysis made it possible to find out that the quality of the work was influenced by the executor only in the case of high quality requirements - the operator, unlike the robot, was able to handle parts without scratching.
As a result of this thesis paper, it can be recommended that Radius Machining OÜ starts using their industrial robot in order to keep production-related costs lower and use operators in other parts of the production process. Author of this thesis also recommends using the tool created as part of this research paper