TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Estover Piimatööstus OÜ financial department process mapping
No full textLõputöö eesmärk oli hinnata Estover Piimatööstuse finantsosakonna protsessi küpsusust
ning leida sobivad mõõdikud protsessi edasiseks jälgimiseks. Finantsosakonna protsessi
hinnati kui tugiprotsessi. Tugiprotsess on põhiprotsesse ja organisatsiooni toetav protsess.
Tugiprotsesse on oluline arendada, et toetada põhiprotsesse ja arendada organisatsiooni
tervikuna. Protsesside arendamine aitab kokku hoida kulusid ning suurendada kvaliteeti ja
efektiivsust.
Lõputöö teoreetilises osas anti ülevaade tugiprotsesside teoreetilistest lähtekohtadest.
Selgitati tugiprotsesside jagunemist ja rolli, kaardistamise ja hindamise võimalusi. Samuti
disainimist, testimist ja küpsuseastme hindamise võimalusi ning optimeerimist ja
automatiseerimist. Empiirilise uuringu metoodika peatükis kirjeldati uurimisinstrumentide
valikut. Empiirilise uuringu läbi viimiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning
arendusuuringu strateegiat. Andmeid koguti kombineeritud meetodil. Uuringuinstrumeniks
oli küsitlus mis viidi läbi küsitlus struktuurüksuste juhtide seas ning intervjuu
finantsosakonna töötajatele. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivsel meetodil.
Protsesside hetkeseisu kaardistamiseks kasutati SIPOC mudelit. Samuti hinnati protsesside
küpsusaste CMMI ehk Capability Maturity Model Integration mudeli abil.
Uuringu tulemustel selgus protsesside hetkeline olukord ning määratleti küpsusaste.
Küpsusastme määratlemise tulemustest selgus, et finantsosakonna protsess asub
kolmandal tasemel ehk protsessid on mingil kujul määratletud. Uurimise tulemusel selgusid
finantsosakonna protsesside nõrgad kohad, koostati järeldused ning jagati protsesside
jälgimiseks sobivaid mõõdikuid. Tulemustest lähtuvalt jagas autor ettevõttele ettepanekuid
protsesside edasiseks arendamiseks:
• suurendada automatiseeritust ja kasutada rohkem digitaalseid lahendusi, et
muuta protsessid efektiivsemaks;
• arendada välja eelarvestamise protsess, et arvestada finantsriskidega ning oleks
kindel toimimismudel;
• arendada töötajaid koolitades neid ning tõsta motiveeritust näiteks kujundades
motivatsioonisüsteem;
• parandada andmekvaliteeti määratledes rohkem protsesse ja koostades kindlaid
juhiseid ühtseks toimiseks;
• töötada välja mõõdikute süsteem, et tagada protsessi edasine jälgimine osakonna
pidevaks arenguks.
Lõputöö koostati tuginedes eriala kirjandusele ja allikatele. Autori hinnangul eesmärgi
täitmiseks püstitatud ülesanded täideti.The aim of the thesis was to assess the maturity of the process of the financial department
of Estover Piimatööstus and to find suitable metrics for further monitoring of the process.
The finance department's process was assessed as a support process. A support process
is a process that supports core processes and the organisation. Further development of
processes helps to save costs and increase quality and efficiency.
The theoretical part of the thesis gave an overview of the theoretical starting points of
support processes. The division and role of support processes and the possibilities for
mapping and evaluation were explained. It also discussed design, testing and maturity
assessment, optimisation and automation. The chapter on empirical research methodology
described the choice of research instruments. A deductive approach and a developmental
research strategy were used to conduct the empirical study. The data were collected using
a combined method and were analysed using a quantitative method. The research
instrument was a survey conducted among the managers of the structural units and an
interview with the finance department staff. The SIPOC model was used to map the current
state of the processes and the maturity of the processes was evaluated using the CMMI
model.
The results of the thesis revealed the current state of the processes and defined the level
of maturity. The results of the definition of the maturity level showed that the process of
the finance department is at level 3, i.e. the processes are defined in some form. As a
result of the study, the weaknesses of the processes in the Finance Department were
identified, conclusions were drawn, and appropriate metrics for monitoring the processes
were shared. Based on the results, the author provided the company with suggestions for
the further development of processes:
• increase automation and use more digital solutions to make processes efficient;
• develop a budgeting process to take account of financial risks and have a
transparent operating model;
• develop staff by training them and increasing motivation, for example, by designing
a motivation system;
• improve data quality by defining more processes and drawing up clear guidelines
for a uniform approach;
• develop a system of metrics to ensure that the process is monitored to ensure the
department's continuous improvement.
The thesis was based on professional literature and sources. In the author's assessment,
the tasks set to achieve the objective were fulfilled
Employee's Property Liability in AS Eesti Post
No full textLõputöö koostati teemal „AS Eesti Post töötaja varaline vastutus“. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada AS Eesti Post töötaja varalise vastutuse rakendamise vastavus töölepingu seadusele ja eriala spetsialistide kommentaaridele selle vajadusel seadusega ja eriala spetsialistide kommentaaridega kooskõlas rakendamiseks. Strateegia oli deduktiivne ja uuringuviis kvalitatiivne. Andmekogumismeetodid olid poolstruktureeritud intervjuu ja dokumendivaatlus. Poolstruktureeritud intervjuu valimiks olid ettevõtte jurist ning dokumendivaatlusese valmiks tööleping, ametijuhend, Omniva töökorralduse reeglid, ettevõtte kasutuses olevate sõidukitele töötajate poolt tekitatud kahju hüvitamise nõuete ühtsed põhimõtteid ja piirmäära muudatus alates 01.04.2024, AS Eesti Post kahjujuhtumite menetlemise kord, Omniva varade liikumise kord, sõidukite haldamise ja kasutamise ning transporditeenuste haldamise kord, uue töötaja personaliteavitus ja lahkuva töötaja personaliteavitus. Dokumente ja intervjuu vastuseid analüüsiti ning võrreldi seaduse ning erialaspetsialistide kommentaaridega.
Lõputöö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis anti ülevaade töötaja varalise vastutuse olemuse kohta, sealhulgaks töötaja varalise kahju hüvitamise kohta tööandjale. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat ning esitati uuringu tulemusi ja analüüsi, milles võrreldi tulemusi intervjuude vastustest, ettevõtte dokumentatsioonis, seadusandluse ja eriala spetsialistide kommentaaridega. Tulemuste ja analüüsi põhjal tehti järeldusi ja esitati juhatusele ettepankuid varalise vastutusega seonduva parendamiseks.
Lõputöö on koostatud AS Eesti Post kohta, milles keskenduti töötaja varalisele vastutusele. Analüüsiti ettevõtte juristiga läbi viidud intervjuu tulemusi ja ettevõtte dokumentatsiooni, mis reguleerib varalist vastutust. Uuringu tulemustest selgus, et tööandjana AS Eesti Post ei sõlmi töötajatega varalise vastutuse kokkulepet ning varalise vastutusega seotud dokumentides esineb osaliselt puudujääke. Kirjeldatud ei ole vara üleandmise ja tagastamise protsessi, kuidas tööandja seadmeid kasutada, töötajatega ei sõlmita vara üleandmise ja vastuvõtmise akte. Töötaja varalise vastutusega seonduv on reguleeritud erinevates dokumentides.
Lähtudes uuringu käigus tekkinud järeldustest, tehti ettevõttele töötaja varalise vastutuse seadusega kooskõlastamiseks järgnevad ettepanekud:
• vara üle andes vormistada vara üleandmise ja vastuvõtmise akt, kus on ka kirjeldatud vara seisukord vara üleandmise hetkel;
• reguleerida töötaja varalist vastutust ühes dokumendis, dokumendile viidata töölepingus või ametijuhendis;
• kirjeldada tööandja dokumendis vara üleandmise ja tagastamise protsessi;
• reguleerida tööandja dokumentatsioonis ka teiste seadmete osas, kuidas tööandja poolt tööülesannete täitmiseks väljastatud seadmeid korrapäraselt kasutada. Kirjeldatud on sõiduki kasutajate kohustusi;
• dokumendis tuua välja, millistest seadustest ja paragrahvidest lähtutakse töötasu tasaarveldamisel;
• täiendada dokumendis, et tasaarveldamist tehakse ainult töötasust.
Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud ja empiirilise uuringu tulemused on edastatud ettevõtte juhtkonnale.The thesis was written on the topic „Employee's Property Liability in AS Eesti Post".
There has been little research on the property liability of employees; however, the topic is relevant because employers provide employees with property to perform their work. The employer may conclude a property liability agreement with the employee or define the employee's property liability in the employment contract, job description, or transfer act. The law does not provide detailed regulations regarding the employer's property. Therefore, it is important for the employer to set clear rules regarding the employee's obligations. This includes specifying, either in the job description or the transfer act, how the property provided by the employer should be used, when and how it must be returned, and any other relevant responsibilities. The employer's primary interest is to ensure that the property issued to the employee for work purposes is preserved. The employee is liable for any damage to the employer's property only if they are found guilty of misconduct or negligence. In such cases, the employer bears the burden of proving the employee's fault in causing the damage to claim compensation.
The thesis is divided into two chapters. The first chapter provided an overview of the nature of the employee's property liability, including compensation for the employee's property damage to the employer. The second chapter described the methodology of the empirical study and presented the results of the study and an analysis, which compared the results from the interview responses, company documentation, legislation and comments from specialists in the field. Based on the results and analysis, conclusions were drawn and proposals were presented to the management board for improving property liability.
The thesis was prepared on AS Eesti Post, which focused on the employee's property liability. The results of an interview conducted with the company's lawyer and the company's documentation regulating property liability were analyzed. The results of the study revealed that AS Eesti Post, as an employer, does not conclude a property liability agreement with employees and there are some shortcomings in the documents related to property liability. The process of transferring and returning property is not described, how to use the employer's equipment, and property transfer and acceptance acts are not concluded with employees. Matters related to the employee's financial liability are regulated in various documents.
On the basis of the findings of the study, the following proposals were made for the company to bring its legislation on employees' liability into line with the law:
• when transferring property, prepare a deed of transfer and acceptance that also records the condition of the property at the time of transfer;
• consolidate the regulation of employee property liability into a single document and reference this document in the employment contract or job description;
• outline the process for transferring and returning property in a dedicated company document;
• develop comprehensive guidelines for the proper use and maintenance of equipment provided by the employer. The vehicle user's obligations are described;
• indicate in the documentation which laws and legal provisions apply to wage deductions;
• include a statement in the document clarifying that deductions are made exclusively from wages
Analysis of the impact of work environment risk factors using the example of an Estonian company
No full textTööohutus on töötajate tervise kui inimese väärtuslikuima vara säilitamiseks kriitilise tähtsusega. Tööülesannete täitmiseks ettenähtud keskkond on tähtis luua ja arendada tööülesandeid täitvale töötajale võimalikult ohutu, jättes minimaalse võimaliku negatiivse mõju tema tervisele. Töökeskkonna kaardistamine ja analüüsimine võimaldab hinnata erinevaid riske, mis võivad ohustada töötajate elu ja tervist. Analüüsi tulemuste abil on võimalik esitada ettepanekud keskkonnas esinevate ohutegurite mõjude minimeerimiseks või kõrvaldamiseks.
Lennunduses kui enim reguleeritud transpordivaldkonnas on sätestatud kõrged ohutusstandardid erinevate rahvusvaheliste lennundusorganisatsioonide poolt, mille järgimine on kohustuslik kõikidele lennundusettevõtetele. Nendega luuakse alus ohutule lennundusele Euroopas.
Lõputöö eesmärk oli esitada Eesti lennundusettevõtte X laokeskkonda uurides ettepanekud töökeskkonna muutmiseks ohutegurite minimeerimiseks ja ohutuma töökeskkonna loomiseks.
Lõputöö keskendus ettevõtte X laokeskkonnas esinevatele füsioloogiliste ohuteguritele, nende mõjudele, senise ettevõtte-poolse tegevuse kaardistamisele mõjude minimeerimiseks ja parendusettepanekute loomiseks keskkonna parendamiseks. Lõputöö uuris ühe Eesti ettevõtte lao töökeskkonna mõjusid tööülesandeid täitvatele töötajatele, kuidas on tagatud nendele ohutu töökeskkond, mida on teinud tööandja mõjude vähendamiseks ja tervisekahjustuste vältimiseks. Lõputöö loomisel soovis uuritav ettevõte säilitada anonüümsuse seoses töös sisalduva tundliku informatsiooniga, mistõttu ei täpsustatud ettevõtet identifitseerivaid detaile.
Töökeskkonna ja füsioloogiliste ohutegurite esinemise hindamiseks kogus autor teavet läbi vaatluse töökeskkonnas ja tööülesannete täitmisel ning poolstruktureeritud intervjuu keskkonnas igapäevaselt ülesandeid täitvate töötajatega. Vaatluse käigus hinnati töökeskkonna iseloomu üleüldiselt, selles võimaldatud abivahendeid töö ergonoomiliseks lihtsustamiseks ja täidetavaid tööülesandeid. Andmete alusel määrati Vabariigi Valitsuse määrusega loodud juhendi alusel riskihinne. Analüüsi ja seejärel hindamise tulemusena selgus, et füsioloogiliste ohuteguritena on tegemist teise taseme riskiga keskmise tagajärjega.
Ettevõtte P145 osakonnas ehk uuritavas keskkonnas kohta oli 2016. aastal loodud töökeskkonna riskianalüüs, milles välja toodud füsioloogilised ohutegurid olid suunatud peamiselt hooldustehnikutele. Seetõttu oli oluline luua logistika ala-osakonnas eraldiseisev hinnang nimetatud ohuteguritele. Vaatluse analüüsi tulemuste põhjal oli juhendis esinenud valemi alusel riskihindeks 22 palli, mis vastab juhendi alusel tasemele II hinnatud riskile.
Intervjueeritavad hindasid subjektiivselt oma töökeskkonda heaks ja turvaliseks. Lähiminevikus on oluliselt arendatud töökeskkonda kriitilise tähtsusega mehaaniliste abivahendite soetamise. Intervjuu tulemuste alusel ei olnud intervjuu läbiviimise hetkeks diagnoositud kutsehaigusi ühelgi töötajal. Töökeskkonnas esines üks tööõnnetuse tunnustega juhtum, mida ei registreeritud ja mistõttu jäi juhtumi juurpõhjus tähelepanuta, ohustades nii teisi töökeskkonna töötajaid.
Autoripoolse järeldusena on juhatusele töökeskkonna ohutuse ja turvalisuse tagamine õhusõidukiangaaris prioriteet. Eesmärgi täitmiseks esitab autor uuritava ettevõtte juhatusele eelpool kirjeldatud ettepanekud töökeskkonna parendamiseks, tuues käesoleva lõputöös analüüsitud andmete alusel välja riskitaseme töötajate tervisele. Autori ettepanek ettevõtte juhtkonnale tööohutuse arendamiseks on oleks tööohutuse arendamiseksThe statistical data indicates that over 60% of European working citizens have marked musculoskeletal disorders (MSD) at workplace the most major problem about work related diseases. In Estonia, the first three causes related to work illnesses were lifting weights, repeating and different movements as stated in year 2023. The named problems are physiological hazards, what appear in warehousing as well.
Ensuring safe flying operations and working environment on ground, the international aviation organisations like EASA and IATA have created several safety regulations for aviation companies, e.g. airline operators. Companies could create their own assessments following various laws and regulations.
The thesis focuses on Estonian aircraft operator company named X (real name hidden), specifically the warehouse work environment i.e. aircraft hangar. The focus is on identifying physiological hazards, what have the greatest impact to the workers’ health. The research questions are posed to identify existing hazards in the environment, already existing work related health problems affected by the environment and suggestions for developing safety of the environment.
The aim of thesis is to improve the safety of the work environment at Estonian Company X. All the suggestions by Author in the examined environment will be represented to the Management Board of the Company to order to improve safety
Development of a Methodology for Assessing the Ergonomics of a Specialized Belt
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada hindamismetoodika, mis võimaldab analüüsida päästerihma ergonoomilisust, kasutusmugavust ja funktsionaalsust päästjate igapäevatöös. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi teoreetiline ja praktiline analüüs, hõlmates hindamismetoodika väljatöötamist, testimiste läbiviimist ja saadud tulemuste analüüsi.
Töö teoreetiline osa keskendus ergonoomika põhimõtete ning päästeameti töö spetsiifika uurimisele. Samuti anti ülevaade päästerihma arendamise taustast ja vajadusest hinnata selle vastavust päästjate töötingimustele. Päästerihma tõhususe hindamiseks koostati küsimustik, viidi läbi intervjuu eksperdiga ning töötati välja testimismetoodika, mis hõlmas realistlike tööülesannete imiteerimist. Metoodika rakendamine võimaldas koguda süsteemset ja usaldusväärset tagasisidet rihma kasutuse kohta erinevates situatsioonides.
Praktiline osa keskendus hindamismetoodika rakendamisele ja testimiste tulemuste analüüsimisele. Testimised näitasid, et päästerihm täidab üldiselt hästi oma põhieesmärki, pakkudes vajalikku ergonoomilisust ja toetades liikumisvabadust. Füüsiliste harjutuste, nagu kükid ja toengpõlvitus, läbiviimine ei põhjustanud osalejatele ebamugavust, kinnitades rihma sobivust igapäevatöö ülesannete täitmiseks. Samuti tõsteti esile rihma võime jaotada raskust, näiteks CAFS-i seadme kandmisel, mis vähendas koormust ühelt käelt ja parandas liikumisvabadust.
Samas tõid testimised esile ka olulisi parandamist vajavaid aspekte. Osalejad tõid välja, et rihma avamismehhanism ja karabiinid olid keerulised kasutada, mis võib kriitilistes olukordades põhjustada viivitusi. CAFS-i seadme kinnitamine rihmale jättis selle liiga madalale, mis mõjutas liikumise mugavust, eriti kitsastes oludes ja treppidel. Lisaks ilmnes vajadus kiire vabastamise mehhanismi järele, mis võimaldaks ohuolukorras päästjal rihmast kiiresti vabaneda.
Lõputöö näitas, et hindamismetoodika on praktiline ja tõhus tööriist päästerihma sobivuse ja kasutusmugavuse analüüsimisel. Saadud tulemused andsid teavet rihma tugevuste ja arendamisvõimaluste kohta. Arendusvõimalustena tuleb keskenduda avamismehhanismi ja karabiinide kasutusmugavuse parandamisele, kiire vabastamise mehhanismi lisamisele ning kinnituskõrguse reguleerimise optimeerimisele. Töö näitas, et rihm suudab pakkuda olulist tuge päästjate igapäevatöös, kuid teatud tehnilised ja disainielemendid vajavad täiustamist, et toode veelgi paremini vastab päästjate spetsiifilistele vajadustele.This thesis “Development of a Methodology for Assessing the Ergonomics of a Specialized Belt” focuses on the development of a methodology for assessing the ergonomics, usability, and functionality of a specialized rescue belt, aiming to meet the specific needs of rescue personnel. The topic’s relevance stems from the critical role of ergonomics and usability in improving the safety, efficiency, and well-being of rescue workers who operate in challenging and often dangerous environments. The study addresses the lack of an established testing methodology for rescue belts, which is essential for ensuring the product’s compatibility with the demands of rescue operations.
The primary objective of the thesis was to create a structured and systematic assessment methodology that allows for evaluating the rescue belt’s suitability in real-world tasks, considering the physical and cognitive requirements of rescue workers. To achieve this goal, several tasks were defined: conducting a theoretical analysis of ergonomics and usability concepts, reviewing international best practices, designing a questionnaire and evaluation scale, conducting an expert interview, implementing practical testing, and analyzing the collected data to draw conclusions and provide recommendations.
The theoretical part of the thesis provided insights into the principles of ergonomics, usability, and adaptability, as well as the specific requirements of rescue personnel. Additionally, the study explored the background of the rescue belt development and emphasized the need for systematic testing to identify strengths and improvement areas. The practical part focused on implementing the methodology in controlled testing scenarios. Realistic tasks and movement patterns were simulated to evaluate the belt’s ergonomics and usability.
The results showed that the rescue belt generally met its objectives, providing adequate ergonomic support and freedom of movement in various tasks. Exercises such as squats and kneeling push-ups did not cause discomfort, highlighting the belt’s suitability for physically demanding tasks. Additionally, the belt demonstrated its ability to redistribute weight effectively, particularly when carrying equipment such as CAFS devices, reducing strain on one hand and enhancing mobility.
However, the study also identified areas requiring improvement. Participants noted challenges with the belt’s opening mechanism and carabiners, which were not intuitive to use and could lead to delays in critical situations. Furthermore, the low hanging position of the CAFS device attachment affected movement comfort, especially in confined spaces and on stairs. A need for a quick-release mechanism was also emphasized to ensure safe detachment in emergencies. These findings underline the importance of optimizing the belt’s design to enhance usability and adaptability to diverse users and tasks.
The conclusions of the thesis highlight that the developed assessment methodology is a practical and effective tool for evaluating the ergonomics and usability of the rescue belt. The study provides insights into the belt’s strengths, such as ergonomic design and weight distribution capabilities, and areas requiring improvement, including mechanism usability and attachment height adjustment. Recommendations for future development include simplifying the opening mechanism, adding a quick-release feature, and enhancing the belt’s adjustability to better accommodate the diverse physical requirements of rescue personnel.
Overall, the thesis demonstrates that a systematic assessment methodology can provide significant contributions to the development of user-centered rescue equipment
Reducing production throughput time on the example of Harmet OÜ
No full textSoojakute projektid on ettevõttele olulised, sest neid toodetakse palju, sellepärast on tähtis, et toimuks nende protsessis pidev parendus, vähendades läbiminekuaegu, kuid tõstes samal ajal ka kvaliteeti. Kui neid parenduse pidevalt läbi viia, suudab ettevõte püsida paremini konkurentsis ning leida ka uusi kliente.
Tootmisliinide kaardistus oli aegunud ning tehtud oli ainult ajapõhine kaardistus, marsruudikaardi näol, oli oluline, et saaks need uuendatud ning lisada ka visuaalne pool sellele. Selle tegi töö autor ära neil tootmisliinidel, kus toimus antud projekti elementide tootmine, tulevikus on hea alus olemas, kuidas ka teistel liinidel samasugune kaardistamine läbi viia.
Lõputöö üheks eesmärgiks oli kaardistada tootmisliinid üks, kaks ja viis, et oleks visuaalne ülevaade liinidest ja hea alus, millega parendusi läbi viia nii hetkel, kui ka tulevikus. Teiseks eesmärgiks oli võrdsustada 2D ja 3D osakondande läbiminekuaegu, kuna montaažile kulub palju rohkem aega ning 2D osakonnas elementide tootmine on efektiivsem, sest seal on tööpingid, millega naelutada. Kolmandaks eesmärgiks oli lühendada terve tootmise läbiminekuaega, et tõuseks antud projekti tootmise efektiivsus.
Tootmisliinide kaardistamiseks jälgis töö autor antud liine ning mõõdistas protsessidele kuluvad ajad, seejärel valmis visuaalne kaardistus vooskeemi ja väärtusvoo kaartide kombinatsioonist, kus kasutusel on vooskeemi tähised ja väärtusvoog annab juurde ka protsessidele kuluvad ajad. Lisaks visuaalsele kaardile, koostas töö autor marsruudi kaardid antud tootmisliinidest, et oleksid kõik protsessid ning neile kuluvad ajad, nähtavad. Tulevikus lisab see võimaluse võrdluseks, on oluline, et aeg ajalt uuendatakse neid
Osakondade läbiminekuaja võrdsustamine toimus selle arvelt, et montaažist viidi üle protsessid, mida saaks kiiremini ja kvaliteetsemalt teha 2D osakonnas. Selleks viisid töö autor ja tootmisjuht läbi parendusprojekti, mille tulemusena vähenes montaažile kulunud aeg 313 minuti võrra. Need toimingud olid seintega, sest lagede ja põrandate puhul montaaž ei lisa väärtust, sest need tulevad 2D osakonnast juba komplektsetena ning ainult ühendatakse seintega.
Parendusprojekt oli edukas, kuna läbiminekuaeg vähenes 169 minuti võrra ning samal ajal tõusis ka seinte kvaliteet ja vähenes montaaži koormus ning uuendatud kaardistuste näol on võimalik viia läbi veelgi parendusi.This project is important for the company, because it is produced in large quantites, so it is important, that there is continuous improvement in the process, reducing throughput times, while increasing quality. If these improvements are continuous, the company will be able to compete better and also attract new customers.
The mapping of the production lines was outdated an only time-based mapped, in the form of a route map had been one, so it was important to Update it an add a visual aspect to it. This was done by the author of the work on the production lines where the production of the elements of this project took place, in the future there will be a good basis for how to carry out a similar mapping on other lines.
One of the purposes was to map production lines one, two and five, in order to have a visual overview of the production lines and a good basis to make improvements both now and in the future. The second objective was to equalise the throughput times of the 2D and 3D departments, as assembly takes much more time and the production of elements is more efficient in the 2D department, as there are machine tools for nailing. The third objective was to shorten the overall production throughput time in order to increase the production efficiency of this project.
In order to map the production lines, the author observed the given lines and measured the times spent on the processes, then prepared a visual mapping of a combination of flowchart and value stream maps, where the flowchart symbols are used and the value stream also gives the times spent on the processes. In addition to the visual map, the author of the thesis created route maps of the given production lines so that all processes and the times they take, are visible. In the future, this will provide an opportunity for comparison, it is important that they are updated from time to time.
The equalisation of departmental times came at the expense of moving processes from assembly that could be done faster and with better quality in 2D. To this end, the author and the production manager carried out an improvement project, which resulted in a reduction of 313 minutes in assembly time. These operations were with walls, because for ceilings and floors, assembly does not add value because they come from the 2D department already complete and are only joined to the walls.
The improvement project was a success as the lead time was reduced by 169 minutes and at the same time the quality of the walls increased and the assembly line workloa decreased an further improvements can be made with the updated mappings
The impact of improvement activites on the efficency and quality of batching at Saku Õlletehase AS example
No full textUurimustöös on kasutatud erinevaid meetmeid, et tuvastada Saku Õlletehases hetkel kasutatava süsteemis komplekteerimises ja müügiinfo jagamisel tehtavaid vigu. Hetkel kasutatav süsteem on lihtne ja arusaadav, kuid selle sees toimuv töö vajaks lisakontrolli või automaatse süsteemi kasutamist, et edasi jätkata. Saku Õlletehases on mitmesuguseid probleeme müügitellimuste ja komplekteerimise protsessides, mis on seotud süsteemide kasutamisega. Vigade tegemine toob kaasa lisatööd, näiteks tagastatud kaupade käsitlemine ja õige kauba saatmine, on ettevõttele nii maine kui ka finantsiliselt kahjulik.
Kuna Saku Õlletehas on oma ajaloos näidanud, et on võimeline minema kaasa uuendustega ning olla jätkusuutlik, siis kindlasti tulevikus ka automatiseeritud suund võetakse. Kui aga jätkata hetkesüsteemiga tuleks kindlasti kasutusele võtta komplekteerimisvigade analüüs, mis annab ülevaate detailsemalt, mis on vigade tekke juureots. Arvestades tänapäeva põhiprobleeme pandeemiate või muu ettenägematusega on mõistlik liikuda ajaga kaasas ja olla paindlik nii töö struktuuris kui klientidele. Läbi selle suudab Saku Õlletehas jätkata esiliidril olemist turupositsioonil.
Jälgides konkurentide muutusi või kolleegide uute süsteemide kasutusele võtmist on see toonud ainult positiivset tagasisidet ja tulemusi, millega peaks ka Saku Õlletehas arvestama. Autor soovitab Saku Õlletehasele võtta eeskuju Leedu kolleegidelt, juurutades skännerkomplekteerimise süsteemi, mis aitab vähendada vigu, eriti kaubapositsioonide ja PE kuupäevade vigu. Kuigi süsteemi juurutamine võib alguses olla finantsiliselt koormav ja vajada töötajate koolitamist, on sellel potentsiaal edaspidi vigade vähendamise ja töö efektiivsuse suurendamise kaudu tasuvust. Antud uurimustöö tõi välja, et komplekteerimisel põhiveaks on inimtekkelised vead, mis on väga keerulised välja juurutada, kuid teostatavad. Selle välja juurutamise üks võimalusi on kasutusele võtta automatiseeritud süsteemid, mis on inimesele kui teine kontroll.
Kokkuvõtvalt võib eeldada, et Saku Õlletehas võtab tulevikus arvesse süsteemide automatiseerimise ning investeerib sellesse. Seda on näidanud juba huvi komplekteerimisvigade analüüsi tulemustele otsa vaadates ning intervjuude põhjal saadud ülevaade tuleviku plaanidest.The research has used various measures to identify errors in the current system used by Saku Brewery for bundling and distribution of sales information. The system currently in use is simple and straightforward, but the work that goes on within it would need further testing or the use of an automated system to continue. Saku Brewery has a variety of problems in the sales order and batching processes related to the use of the systems. Making mistakes leads to extra work, such as handling returned goods and sending the correct goods, is both reputationally and financially damaging to the company.
As Saku Brewery has shown in its history that it is able to keep up with innovation and be sustainable, it is certain that in the future an automated direction will be taken. However, if we continue with the current system, we should definitely introduce an analysis of batching errors, which will provide a more detailed insight into the root cause of errors. Given today's major problems with pandemics or other unforeseen events, it is wise to keep up with the times and to be flexible both in the structure of the work and in the customers. Through this, Saku Brewery can continue to be a market leader.
Following the changes of competitors or the introduction of new systems by colleagues has brought only positive feedback and results, which should be taken into account by Saku Brewery. The author recommends that Saku Brewery follows the example of its Lithuanian counterparts by introducing a scanner batching system that will help reduce errors, especially errors in the item positions and BB dates. While the system may be financially burdensome to implement initially and require staff training, it has the potential to pay for itself in the future by reducing errors and increasing operational efficiency. This research study found that the main error in batching is man-made errors, which are very difficult to roll out but feasible. One of the ways of eliminating this is to introduce automated systems that are a second check on humans.
In summary, it can be expected that Saku Brewery will consider and invest in systems automation in the future. This has already been demonstrated by the interest in the results of the analysis of the batching errors and the insight gained from the interviews into future plans
External environment factors and risk assessment on the example of company "X"
No full textKäesolev lõputöö keskendus sellele, kuidas ettevõtte „X“ saaks tuvastada ja hinnata
väliskeskkonnast tulenevaid tegureid ja riske nii, et tagada oma unikaalse toote edukus
Taani turul. Lõputöö eesmärk oli leida praktilised viisid, kuidas maandada kõrgeid
väliskeskkonnast tulenevaid riske ja säilitada ettevõtte konkurentsieelis. Alljärgnevalt on
vastused uurimistöö kolmele peamisele küsimusele.
Millised väliskeskkonna tegurid mõjutavad kõige enam ettevõtte „X“ toodet?
• Sotsiaalne tegur: läbipaistvuse ja selge kommunikatsiooni puudus võib vähendada
tarbijate usaldust toote vastu.
• Tehnoloogiline tegur: küberkuritegevuse kasv, mis seab ohtu nii klientide andmed
kui ka ettevõtte maine.
• Juriidilised tegurid: tööseaduste, tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse rikkumine,
mis võib viia trahvideni, kohtuvaidlusteni ja mainekahjuni.
Need riskid on hinnatud eriti kriitilisteks, sest nende realiseerumine mõjutaks otseselt
müüki, ettevõtte usaldusväärsust ja isegi jätkusuutlikkust Taani turul.
Millised on väliskeskkonna teguritest tulenevad riskitasemed?
• Kõige kõrgem ehk punased riskid (tase >5-9) on juriidilised tegurid, mille keskmine
riskitase oli 6. Sinna hulka kuulub tööseaduste, tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse
rikkumine.
• Keskmise ehk kollaste riskide (tase >2,5-5) juurde kuuluvad sotsiaalsed tegurid
(riskitase 3,3). Siinjuures on riskiteguriks Taani turg, kus eelistatakse ettevõtetelt
läbipaistvat,
jätkusuutlikku
ja
sotsiaalset
vastutustundlikku
käitumist.
Tehnoloogilised tegurid (riskitase 4,3), kus riskideks kõrge digitaliseeritus,
küberohud ja keskkonnaalased regulatsioonid tehnoloogias. Majanduslikud tegurid
(riskitase 3,5), kus riskid on madal töötuse määr ja inflatsioonitõus.
• Madalate ehk roheliste riskide (tase ≤2,5) juurde kuuluvad keskkonnaalased
tegurid (riskitase 2,3), kus riskideks on Taani ranged keskkonnanormid, sõltuvus
imporditud toorainest ja mittekeskkonnasõbralike materjalide kasutamine.
Poliitilised tegurid (riskitase 1), kus riskiteguriks on stabiilsed maksumäärad.
Eetilised tegurid (riskitase 1), kus riskideks on jätkusuutlikkuse põhimõtted ja
pikaajalised suhted Taani ärikultuuris. Demograafilised tegurid (riskitase 1,3), kus
riskideks on vananev rahvastik, sooline tasakaal ja vähenev tööealiste inimeste arv.
Kõrgeim riskitase on juriidilistel teguritel, mis vajavad tähelepanu ning kiireid
maandamismeetmeid. Sotsiaalsed, tehnoloogilised ja majanduslikud riskid on mõõdukal
tasemel ning vajavad pidevat jälgimist. Keskkonnaalased, poliitilised, eetilised ja
36
demograafilised tegurid on madala prioriteediga ning nendega piisab tavalisest jälgimisest
ja valmisolekust reageerida, kui vajadus tekib.
Kuidas säilitada ettevõtte „X“ konkurentsieelis?
Ettevõtte „X“ positsioneerib end eristumisstrateegia alusel, kus ta pakub
keskkonnasõbralikku ja disainilt mitmekesist toodet, mille peamisteks konkurentsieelisteks
on toote unikaalsus, kvaliteetne klienditeenindus ja tugev veebinähtavus.
Konkurentsivõime säilitamiseks on soovitatav ettevõttel „X“:
• Brändi tuntuse ja nähtavuse hoidmine veebis: järjepidev turundus ning brändi loo
jutustamine aitavad säilitada nähtavust otsingutulemustes ja tugevdavad
emotsionaalset sidet klientidega.
• Kliendisuhete arendamine: püsikliendi pakkumised või soodustused, tagasiside
kogumine ja klientide soovide arvestamine toodete arendamisel suurendavad
klientide rahulolu ja kordusoste.
• Toodete ja teenuste suurendamine: täiendavate toodete või teenuste lisamine, mis
tugevdavad põhitoodet pakub kliendile lisaväärtust.
• Turu- ja konkurentsianalüüs: pidev turutrendide jälgimine ning konkurentide
tegevuse analüüs aitavad tuvastada uusi eristumisvõimalusi ja ennetada riske.
• Koostöö mõjuisikute ja ettevõtetega: teha koostööd mõjuisikutega võib aidata
jõuda laiema publikuni ning lisaks partnerlussuhted teiste ettevõtetega loovad
ühtsust ja suurendavad brändi tuntust.
Lõpetuseks aitas käesolev lõputöö tuvastada ja hinnata kõige olulisemaid väliskeskkonnast
tulenevaid tegureid ja sellega kaasnevaid riske, mis võivad ettevõte „X“ toodet Taani turul
ohustada. Ühtlasi pakub töö lahendusi ja soovitusi, kuidas neid riske maandada ning kuidas
tugevdada eristumisstrateegiat, et säilitada pikaajaline konkurentsieelis. Läbipaistvuse
suurendamine, küberturvalisuse tugevdamine ning juriidiliste nõuete täpne täitmine on
võtmetegurid, mis aitavad ettevõttel „X“ säilitada jätkusuutlikku kasvu ja usaldusväärsust
Taani turul.This thesis focused on how company “X” can identify and assess external environmental
factors and risks in order to ensure the success of its unique product on the Danish market.
The aim of the thesis was to find practical ways to mitigate high risks arising from the
external environment and to maintain the company’s competitive advantage. Below are
the answers to the three main research questions.
Which external environmental factors most affect company “X”’s product?
• Social factor: Transparency and clear communication, which could reduce consumer
trust in an environmentally friendly product.
• Technological factor: The rise of cybercrime, which threatens both customer data
and the company’s reputation.
• Legal factors: Violations of labor laws, consumer protection, and personal data
protection, which can lead to fines, lawsuits, and reputational damage.
These risks have been assessed as particularly critical because their realization would
directly impact sales, the company’s reliability, and even its sustainability in the Danish
market.
What are the risk levels stemming from external environmental factors?
• The highest, i.e., red risks (level >5–9): These are legal factors, with an average
risk level of 6. This includes violations of labor laws, consumer protection, and
personal data protection.
• Medium, i.e., yellow risks (level >2.5–5): These include social factors (risk level
3.3), where the Danish market expects companies to behave transparently,
sustainably, and socially responsibly. Technological factors (risk level 4.3) pose
risks due to high digitalization, cyber threats, and environmental regulations in
technology. Economic factors (risk level 3.5), where the risks are low
unemployment rates and rising inflation.
• Low, i.e., green risks (level ≤2.5): These encompass environmental factors (risk
level 2.3), where the risks are Denmark’s strict environmental standards,
dependence on imported raw materials, and the use of non-environmentally friendly
materials. Political factors (risk level 1), where the risk factor is stable tax rates.
Ethical factors (risk level 1), where risks include principles of sustainability and
long-term relationships in Danish business culture. Demographic factors (risk level
1.3), where the risks are an aging population, gender balance, and a decreasing
number of working-age people.
38
The highest risk level is found in legal factors, which require attention and swift mitigation
measures. Social, technological, and economic risks are at a moderate level and need
continuous monitoring. Environmental, political, ethical, and demographic factors are low
priority and can be managed with regular monitoring and readiness to respond if needed.
How to maintain company “X”’s competitive advantage?
Company “X” positions itself based on a differentiation strategy, offering an
environmentally friendly and design-diverse product. Its main competitive advantages are
product uniqueness, high-quality customer service, and strong online visibility.
To maintain competitiveness, it is recommended that company “X”:
• Maintain brand awareness and visibility online: Consistent marketing and
storytelling about the brand help maintain visibility in search results and strengthen
an emotional bond with customers.
• Develop customer relationships: Offering loyal customers discounts or special
offers, collecting feedback, and considering customer wishes in product
development increase customer satisfaction and repeat purchases.
• Expand products and services: Adding complementary products or services that
enhance the core offering provides additional value to the customer.
• Conduct market and competitive analysis: Continuously monitoring market trends
and analyzing competitors' actions help identify new opportunities for differentiation
and anticipate risks.
• Collaborate with influencers and companies: Working with influencers can help
reach a wider audience, and partnerships with other companies create solidarity
and increase brand recognition.
In conclusion, this thesis helped identify and assess the most important external
environmental factors and associated risks that may threaten company “X”’s product on
the Danish market. It also offers solutions and recommendations on how to mitigate these
risks and strengthen the differentiation strategy in order to maintain a long-term
competitive advantage. Increasing transparency, strengthening cybersecurity, and
accurately fulfilling legal requirements are key factors that will help company “X” sustain
growth and reliability in the Danish market
Transmission Design for the Shell Eco-Marathon Competition Vehicle
No full textLõputöö eesmärk oli projekteerida Shell Eco-marathon võistlussõidukile uus ülekandesüsteem, mis sobiks uue projekteeritud mootoriga ja tõstaks sõiduki energiaefektiivsust likvideerides vana süsteemi kitsaskohti. Lõputöös dokumenteeriti nii projekteerimisprotsessi kui ka katsete ja analüüside tulemusi, mille põhjal tehti järeldused uue lahenduse sissetoomiseks. Katsete ja mõõtmiste käigus uuriti vana ülekandesüsteemi puudujääke ning saadud tulemuste põhjal töötati välja uus ülekandesüsteemi lahendus, mis parandaks jõuülekande efektiivsust, oleks kergem ja võimaldaks siduriga lülitada vedu, et saaks kasutada tõhusamalt Shell Eco-marathon võistlussarjas levinud „burning and coasting“ strateegiat.
Uue lahendusena projekteeriti üheastmeline kettülekanne nukksiduri lülitussüsteemiga. Uus ülekandesüsteem Shell Eco-marathon võistlussõidukile on energiaefektiivsem vabaveeremisel tänu BMX vabajooksu siduri eemaldamisele ja on vanast süsteemist 30% kergem, kuigi on oma ehituselt keerulisem ja detailirohkem. Uue ülekandesüsteemiga on võimalik sobitada ka kaitsekate ja tagapiduri süsteem, valmistades vastav uus süsinikust ratas.
Uue lahenduse puhul teostati süsteemis olevatele komponentidele tugevusarvutusi ja analüüse. Analüüside käigus optimeeriti komponentide geomeetriat, et saavutada väiksem mass ja piisav tugevus. Tugevusarvutustega kontrolliti detailide vastupidavust töökoormustele. Tugevusarvutused hõlmasid erinevaid meetodeid – LEM analüüse ja ka käsitsi teostatud arvutusi.The aim of the thesis was to design a new power transmission system for the Shell Eco-marathon competition vehicle, which would match the newly designed engine and increase the energy efficiency of the vehicle by eliminating the shortcomings of the old system. The thesis documented both the design process and the results of tests and analyses, based on which conclusions were drawn for the introduction of a new solution. During the tests and measurements, the shortcomings of the old transmission system were investigated, and based on the obtained results, a new transmission system solution was developed that would improve the efficiency of the power transmission, be lighter and enable the drive to be switched with the clutch, so that the "burning and coasting" strategy common in the Shell Eco-marathon competition series could be used more effectively. It was found that the BMX freewheel that was used with the old transmission system had a lot of drag and eliminating it would make the Shell Eco-marathon vehicle have less rolling resistance therefore a toothed clutch was implemented. Because of the rules of the Shell Eco-marathon competition, it was made sure in the design process, that a bicycle brake rotor to implement a rear brake and a protective cover could also be applied to the final design. The final design is 30% lighter than the old transmission system even with the added complexity of the clutch system. For the new solution, strength calculations and analyzes were performed on the components in the system. During the tests, the geometry of the components was optimized to achieve lower mass and sufficient strength. Strength calculations were used to check the strenght of the parts while applying forces generated by the system. The strength calculations involved different methods – FEM as well as manual calculations
Analysis of spot prices of ice cream ingredients for the development of a procurement strategy at Premia ice cream factory
No full textKokkuvõtteks soovib autor anda vastused uurimisküsimustele, mis esitati töö alguses:
Millal on kõige kasulikum sõlmida tarnijatega pikaajalisi lepinguid iga üksiku toote kohta, mis kuulub jäätise koostisesse?
Parim aeg koore hindade määramiseks on jaanuar-mai, suhkru puhul jaanuar-juuni, vadaku ja lõssipulbri puhul veebruar, aprill-mai ja august ning või puhul jaanuar-mai.
Kas toote säilivusaeg on otseselt seotud tarnija ja hankija vahelise tarnelepingu tüübiga?
Lepingu tüüp sõltub toote säilivusajast. Ainult suhkru ja lõssipulbri puhul on võimalik sõlmida pikaajalisi lepinguid ühe või mitme tarneperioodiga, samas kui teiste toodete (koor ja või) puhul on vaja lisatingimustega lepingut.
Kuidas on ettevõtte aastane töökoormus seotud lepingu tüübiga?
Tuginedes graafikule, oleks optimaalne periood lepingute sõlmimiseks üks aasta. Või kui see variant ei sobi, siis fikseerida vähemalt teise ja kolmanda kvartali hinnad (aprill, mai, juuni - teine kvartal; juuli, august, september - kolmas kvartal). Kuna need on perioodid, mil tootmine on kõige suurem ja seega ka tooraine tarbimine suurem. Kui ostja ei määra hinda selles ajavahemikus või ei lepi kokku vajalikus mahus, on oht, et ettevõte ostab liiga kallist toorainet või ei saa vajalikku kogust toorainet. Samuti tuleb arvestada, et oktoobris ja novembris väheneb tootmine oluliselt.
Kõigile uurimisküsimustele antud vastuste põhjal soovitab autor järgmisi lepinguid:
Suhkru ostmiseks soovitab autor sõlmida forward-lepingu või fikseeritud hinnaga lepingu. Lepingu kestus on üks aasta.
Lõssipulbri ostmiseks soovitab autor sõlmida forward-lepingu iga kvartali kohta, see tähendab iga kolme kuu tagant. Kui tarnitakse iga kuu väikeseid koguseid, siis on sobiv fikseeritud hinnaga leping koos hinna korrigeerimise võimalusega (ka kvartali kohta).
Koore puhul soovitab autor sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu koos hinna korrigeerimise võimalusega, kusjuures leping tuleb sõlmida uuesti iga kuu.
Või ostmiseks soovitab autor sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu koos hinna korrigeerimise võimalusega, kusjuures leping tuleb sõlmida uuesti iga kuue kuu tagant.The purpose of this paper was to identify those products whose procurement has the greatest impact on the company's costs, to analyse price changes for the main raw materials used in the production of ice cream, and to suggest in which periods and for which raw materials the conclusion of price agreements would be most beneficial for the company.
In conclusion, the author wishes to provide answers to the research questions posed at the beginning of the paper:
When is it most beneficial to enter into long-term contracts with suppliers for each in-dividual product that is part of the ice cream mix? The best time to determine the price of cream is January-May, for sugar January-June, for whey and skimmed milk powder February, April-May and August and for butter January-May.
Is the shelf life of a product directly linked to the type of supply contract between the supplier and the purchaser? The type of contract depends on the shelf life of the prod-uct. For sugar and skimmed milk powder only, long term contracts with one or more delivery periods are possible, whereas for other products (cream and butter) a contract with additional conditions is required.
How is the annual workload of the company related to the type of contract? On the ba-sis of the timetable, the optimum period for concluding contracts would be one year. Or, if this option is not suitable, at least fix the prices for the second and third quarters (April, May, June - second quarter; July, August, September - third quarter). As these are the periods when production is highest and therefore consumption of raw materials is highest. If the buyer does not set a price in this period or does not agree on the necessary volume, there is a risk that the company will buy too expensive raw materi-als or will not receive the necessary quantity of raw materials. It should also be borne in mind that October and November will see a significant drop in production.
On the basis of the answers to all the research questions, the author recommends the following contracts:
For the purchase of sugar, the author recommends a forward contract or a fixed price contract. The duration of the contract is one year. For the purchase of skimmed milk powder, the author recommends a forward contract for each quarter, i.e. every three months. If small quantities are supplied each month, a fixed price contract with the possibility of price adjustment (also on a quarterly basis) is appropriate. In the case of cream, the author recommends a fixed-price contract with the possibility of price ad-justment, with the contract being renewed every month. For the purchase of butter, the author recommends the use of a fixed-price contract with the possibility of a price adjustment, with the contract being renewed every six months
The Expectations of Different Generatsions Regarding Workplace Well-Being
No full textLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Y -ja Z-generatsioonide ootused tööheaolule toitlustusettevõttes ning teha Baltic Restaurants Estonia AS-ile ettepanekuid tööheaolu parandamiseks. Uuringu ajendiks oli töötajate voolavus ettevõttes ning vähene teadlikkus sellest, mis põhjustab rahuolematust ning mida töötajad oma tööandjalt tööheaolu tagamisel ootavad.
Teoreetiline osa keskendus tööheaolu kujundavatele teguritele, tuues välja, et tööheaolu on mitmetasandiline ja see hõlmab füüsilist ja vaimset keskkonda, suhtlust ja koostöösuhteid, töökorraldust, juhtimist ning väärtuste ühtivust näiteks ootusi aususele, tähenduslikule tööle, arenguvõimalustele ja tasakaalule töö ja eraelu vahel.
Eraldi käsitleti Y- ja Z-generatsiooni eripärased ning ootusi, mis erinevad varasematest põlvkondadest oluliselt: rohkem väärtustatakse paindlikkust, arengut, tähenduslikku tööd ning juhtide ausust ja toetust.
Empiirilise osa aluseks oli küsitlus Baltic Restaurants Estonia AS töötajate seas ning intervjuud lahkunud töötajatega. Uuringus osales 79 inimest. Tulemused näitasid, et töötajad hindavad kõrgelt konkuretsvõimelist töötasu, sõbralikku kollektiivi ja sobivat töökorraldust. Samuti hinnati üldiselt rahuolu füüsilise töökeskkonna ja paindliku tööajaga.
Probleemsed valdkonnad ilmnesid aga tööalase suhtluse, juhtide toe ja vaimse heaolu toetamises. Madalamaid hinnangud anti tööalasele suhtlusele ning vaimsele heaolu toetamisele, viidates selgelt sellele, et psühhosotsiaalne keskkond vajab parandamist. Samuti tunnetati, et ettevõtte väärtused pole piisavalt selgelt töötajatele nähtavad või arusaadavad, mis võib vähendada organisatsiooni eesmärkide saavutamist.
Töö järeldusest tehti ettevõttele ettepanekuid tööheaolu parandamiseks, seahulgas soovitused juhtide koolitamiseks, süsteemse juhendamise ja sisseelamisprotsessi loomiseks, töötajate vaimse tervise toetamiseks. Samuti rõhutati vajadust regulaarselt töötajate tagasisidet küsida ja selle põhjal teha reaalseid muudatusi töökeskkonnas ja juhtimispraktikates.
Kokkuvõttes kinnitab lõputöö, et tööheaolu ei sõltu üksnes töötingimustest või palgast, vaid väga suurel määral ka toetavast suhtlemisest, kuuluvustundest ning sellest, kas töötaja tunneb end oma töökohal väärtustatuna. Ettevõtte, kes suudab arvestada erinevate generatsioonide vajadustega ja kujundada sisulist heaolukultuuri, on edukamad nii töötajate hoidmisel kui ka rahuolu suurendamisel.The aim of this thesis was to identify the workplace well-being expectations of Generation Y and Generation Z employees in a catering company and to provide suggestions for improving workplace well-being at Baltic Restaurants Estonia AS. The motivation for the research stemmed from high employee turnover within the company and a lack of awareness about what causes dissatisfaction and what employees expect from their employer in terms of workplace well-being.
The theoretical part focused on the factors shaping workplace well-being, emphasizing that it is multi-dimensional. It includes both physical and mental environments, communication and collaboration, work organization, leadership, and alignment with values—such as expectations for honesty, meaningful work, development opportunities, and work-life balance.
Specific attention was given to the unique characteristics and expectations of Generations Y and Z, which differ significantly from earlier generations: there is greater emphasis on flexibility, personal development, meaningful work, and honest and supportive leadership.
The empirical part was based on a survey conducted among employees of Baltic Restaurants Estonia AS and interviews with former employees. A total of 79 individuals participated in the study. The results showed that employees highly value competitive salaries, a friendly team, and appropriate work organization. Satisfaction with the physical work environment and flexible working hours was also generally rated positively.
However, problematic areas emerged in work-related communication, leadership support, and support for mental well-being. The lowest ratings were given to internal communication and mental well-being, clearly indicating the need for improvements in the psychosocial environment. Additionally, there was a perception that the company’s values were not clearly visible or understandable to employees, which may hinder the achievement of organizational goals.
Based on the findings, several suggestions were made for improving workplace well-being at the company. These included training for managers, establishing a structured onboarding and mentoring process, and supporting employees’ mental health. The importance of regularly collecting employee feedback and using it to implement real changes in the work environment and leadership practices was also emphasized.
In conclusion, the thesis confirms that workplace well-being is not solely dependent on working conditions or salary, but is significantly influenced by supportive communication, a sense of belonging, and whether employees feel valued in their workplace. Companies that are able to address the needs of different generations and foster a genuine culture of well-being are more successful in retaining employees and increasing overall satisfaction