TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Applying Combined Freight Transport in Western-Europe Traffic in Company X
No full textEttevõtte X Lääne-Euroopa maanteevedude kulude optimeerimiseks võeti vaatluse alla Põhja Saksamaa ja Hollandi täiskoormate veod, kasutades praegust unimodaalset veoviisi ning toodi
võrdluseks kaks kombineeritud vedude alternatiivi, mis aitaksid lahendada sissejuhatuses
püstitatud uurimisprobleemi. Hetkeolukorra kajastamiseks ning alternatiivide analüüsimiseks
kasutati tulude, kulude ning muude väärtuste kalkuleerimisel võrdlusanalüüsi ja matemaatilisi
meetodeid.
Lõputöö eesmärgini jõudmiseks seadis autor omale töö alguses uurimisülesanded. Esmalt tuli
koguda klientide andmeid ettevõtte sisedokumentidest, et teha kindlaks kas on võimalik
toestada kombineeritud vedusid Saksamale ja Hollandisse, kasutades ainult täiskoormaid.
Teise ülesandena tuli analüüsida kasutuses oleva maanteetranspordi veoringi kulusid ning
tuua kõrvale kaks alternatiivset teekonda ning teha kõikide variantide puhul
kulukalkulatsioonid. Viimase ülesandena tuli autoril saadud tulemuste põhjal anda hinnang
kas täiskoormate transpordiks on ettevõttel võimalik võtta kasutusele alternatiivseid lahendusi
ning seeläbi tõsta ettevõtte tulu.
Töö esimeses osas andis autor kirjandusallikate abil edasi teoreetilise poole, mis oli
uurimisprobleemi lahendamise aluseks. Teoreetilise materjali alla kuulub ka teine osa, milles
tutvustati ettevõtet X. Lõputöö kolmandas, empiirilises osas, kirjeldas autor esmalt
uurimisprobleemi lahendamiseks kasutatavaid uurimismeetodeid ja analüüsis kasutuses
olevat maanteetransporti ning alternatiive. Viimases osas tegi autor analüüsidest saadud
tulemuste põhjal järeldused.
Analüüside tulemustest selgus, et hetkel kasutuses oleva maanteetranspordi tulu ei kata ära
kõrget vedajakulu ning täiskoormate transpordil oleks Saksamaa veoring kahjumis ja Hollandi
veoringi kasumimarginaal väga madal. Esimese alternatiivina analüüsitud Paldiski-Lübeck
laevaliini marsruudi puhul leidis autor, et antud alternatiiv on ettevõttele nii Saksamaa kui ka
Hollandi vedude puhul kõige kasumlikum. Saksamaa maanteeveo kahjumi asemel teeniks
ettevõte märkimisväärset kasumit ning ka Hollandi veoringi puhul oleks kasumi kasv enam
kui 12 kordne. Teise alternatiivina uuritud Liepaja – Travemünde laevaliiniga oleks samuti
kasumlik alternatiiv. Saksamaa veoringi kahjumi asemel on võimalik ettevõttel teenida kõrget
kasumit ning Hollandi veoring oleks ligikaudu 8 korda kasumlikum.
Töö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Hetkel kasutuses olev unimodaalne
transpordilahendus ei ole kõige tulusam variant Lääne-Euroopa vedude teostamisel ning ainult
50
täiskoormate transpordiks kasutada ei ole võimalik. Autor teeb ettepaneku võtta kasutusele
mõlemad alternatiivid ning vajadusel tarnekindluse tagamiseks kasutada nii Paldiski-Lübeck
kui ka Liepaja-Travemünde laevaliini. Lisaks tuleks leida ettevõttel Eestis partner, et ära hoida
Põltsamaale ekspordikoormat laadima minnes tühisõite.The following thesis Optimization of Western-Europe freight routes on the example of company
X is to analyze current unimodal transport and to present two alternative routes for
comparison, which would help to solve the research problem that was raised. Benchmarking
and mathematical methods were used to calculate costs and other important values to give
an overview of the current situation and to analyze alternatives
In order to reach the goal of the thesis, the author set up himself research tasks at the
beginning of the thesis. Firstly to collect data from the company’s internal documents in order
to idnetify if it is possible to use combined transport solutions to Germany and Netherlands
using only full trailer transport. Secondly to analyze and calculate all the costs of unimodal
transport that is currently in use and compare it to two alternative routes. Thirdly to assess
on the basis of the results obtained, whether the company would be able to take alternative
routes into use and earn more revenue from the haul than before and how much.
In the first part of the work, the author used literature sources to convey theoretical aspect,
which formed tha basis for solving the research problem. The theoretical material also includes
the second part, which introduced the company X. In the third, empirical part of the thesis,
the author first described the research methods used to solve the research problem and
analyzed now used road freight routes to alternative routes.
The results of the analyses revealed that the revenue from road freight that is currenly in use
does not cover the high carrier costs using only full-load transport, the Germany route would
result in a loss and Netherlands route would have very low profit margin. In the analysis of
the first alternative, the Paldiski-Lübeck ferry route, the author found that this alternative
would be the most profitable for the company for both Germay and Netherland transports.
Instead of a loss for the German route, the Company would earn a significant profit and profit
of Netherlands route the profit increase would be more than 12 times. The use of the Liepaja Travemünde ferry route, explored as the second alternative, would also be a profitable
alternative compared to road transport. The loss of Germany route has been replaced by
significant profit and for the Netherlands route would be around 8 times more profitable.
According to the author, the objective of the thesis was achieved. The current unimodal
transportation solution is not the most profitable option for conducting Western European
shipments, and relying solely on full-load transport is not feasible. The author proposes to
adopt both alternatives to ensure supplychain reliability and if necessary, to combine both the
52
Paldiski-Lübeck and Liepaja-Travemünde ferry routes. In addition, the company should find a
reliable long term partner in Estonia to prevent empty freights from Lehmja to Põltsamaa
when collecting export to Germany
Preparation of Internal Accounting Rules for a Service Comapny
No full textLõputöö teema oli raamatupidamise sise-eeskirja koostamine teenindusettevõttele. Teema valiku aluseks sai tõsiasi, et väiksemad ettevõtted ei eralda tavapäraselt piisavalt ressursse oma protsesside süsteemseks kirjeldamiseks. Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine loob ettevõttele selge raamistiku raamatupidamisprotsesside õiguspäraseks korraldamiseks ja vajaduse korral täiendamiseks, mis omakorda suurendab ettevõtte kindlustunnet. Lisaks aitab see tõsta nii klientide kui ka tarnijate usaldust.
Raamatupidamise sise-eeskiri on üks tähtsaimaid dokumente ettevõttes, sest selle alusel korraldatakse raamatupidamist ja raamatupidamisaruandlust. Sise-eeskirja kohustuslikkuse ja sisu määrab ära raamatupidamise seaduse § 11.
Raamatupidamise sise-eeskiri sätestab ettevõtte raamatupidamise korralduse põhimõtteid, millest raamatupidaja oma igapäevatöös juhindub. Sise-eeskirja koostamisel lähtutakse raamatupidamise seadusest ja muudest raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest ning kindlasti ka ettevõtte spetsiifilistest vajadustest. Kuna seadusandlus ei määra täpselt ettevõttesisese raamatupidamise korraldamise reegleid, on igal ettevõttel vajalik koostada oma tegevust ja vajadusi arvestav põhjalik raamatupidamise sise-eeskiri. Lisaks seadusest tulenevale kohustustele täidab sise-eeskiri olulist rolli ka ettevõtte finantskorralduse läbipaistvuse tagamisel kolmandatele osapooltele, sealhulgas audiitoritele, ametiasutustele ja revidentidele.
Lõputöö probleemiks oli asjaolu, et uuritaval teenindusettevõttel raamatupidamise sise-eeskiri puudus. Samas on sise-eeskiri üks peamisi majandusarvestuse protsessikirjeldusi ettevõtte enda abistamiseks aruandlusel, seaduskuulekusel ja finantsriskide kaitseks.
Lõputöö eesmärk oli koostada teenindusettevõttele raamatupidamise sise-eeskiri lähtudes Eesti finantsaruandluse standardile ja ettevõttes väljakujunenud raamatupidamiskorraldusest. Eesmärgi saavutamiseks määratleti lõputöö metoodika, mille raames analüüsiti raamatupidamise seadust, Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ning erialast kirjandust, et selgitada välja raamatupidamise sise-eeskirja koostamise nõuded. Lisaks viidi läbi dokumendivaatlus ning poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidaja ja juhatuse liikmega, mille käigus koguti sisendid sise-eeskirja koostamiseks.
Lõputöö tulemusel peab raamatupidamise sise-eeskiri sisaldama järgmist:
• üldsätete jaotises anda ettevõttest ülevaade, määratleda kasutatavad standardid, kirjeldada arvestuspõhimõtted ja raamatupidamise töökorraldus ning vastutajad;
• kirjeldada ettevõtte nõudeid kontoplaanile ning kasutusel olev kontoplaan ja lisada kontoplaan koos kontode sisukirjeldusega sise-eeskirja lisana;
• kirjeldada kõik ettevõtte äriportsessidest tulenevad majandustehingud ning nende dokumenteerimise kord koos algdokumentidele ja raamatupidamiskirjenditele kehtestatud nõuetega. Lisaks kehtestada dokumentide säilitamise kord ja dokumendikäibe eest vastutatavad isikud;
• märkida konkreetse raamatupidamisprogrammi kasutamine, selle otstarve ja toimingud ning kehtestada vigade parandamise kord;
• kirja panna tulude ja kulude kajastamise kord kasumiaruandes ja selle järjepidev kasutamine jälgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sise-eeskirjale lisada kontoplaan, kus on tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kontodel detailselt kirjas. Lisaks määrata, milline raamatupidamise seaduse alusel võimaldatud kasumiaruande skeem ettevõttes kasutusel on;
• kehtestada raha arvestuse täpse korra täpsustades, kus ettevõte hoiab rahalisi vahendeid ja kellel on õigus rahaga arveldada. Lisaks peab olema määratud vastutavad isikud ja rahaliste vahendite inventeerimise kord;
• määrata nõuete ja ettemaksete arvestuse ja kontode kasutamise korra. Oluline on määrata sealhulgas ka nõuete ebatõenäoliseks ja lootusetud muutmise korraldus ettevõttes. Samuti tuleks kindlaks määrata aruandvate isikutega tehingute väärtuse piirid ning aruannete esitamise sagedus;
• kindlaks määrata ettevõtte põhivarade arvestuspõhimõtted, nende liigitus ja määrade vahemikud ning amortisatsiooniarvestus. Lisaks kehtestada ka piirmaksumus, mida ületades vara kapitaliseeritakse põhivaraks ning materiaalse põhivara arvele võtmise ja mahakandmise kord;
• kehtestada ettevõtte lühi- ja pikaajaliste kohustiste hindamise kord koos liigituste ja süstematiseerimisega. Lisaks määrata vastutavad isikud ja kohustiste inventeerimise kord;
• määratleda omakapitali koosseis, osakapitali suurus ja kasutatavad kontod. Samuti kehtestada omakapitali liikumiste ja väljamaksete kord ning dokumenteerimine;
• kajastada, milliseid aruandeid ettevõte koostab, nende koostamise ja esitamise kord ja tähtajad. Lisaks kindlaks määrata aruannete koostamise, kinnitamise ja esitamise eest vastutatavad isikud;
• välja tuua ettevõttes kasutatavad sisekontrolli meetmed, nende rakendamise kord ja sagedus ning sisekontrolli eest vastutavad isikud.
Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud ja ettevõtte nõuetele vastav raamatupidamise sise-eeskiri on esitatud ettevõtte juhatusele kinnitamiseks ning kasutusele võtmiseks.The internal Accounting regulations are fundamentally derived from the Accounting Act and the guidelines established by the Estonian Accounting Board. Although the provisions articulated in both the guidelines and the Act are obligatory, the internal regulations may impose additional, more granulaar requirements regarding the presentation of financial information in the financisal statements and their annexes. Moreover, the Accounting Board has provided small and micro-enterprises with the option to submit a condensed annual report comprising a balance sheet, profit and loss statement, and annexes.
The socumentation unterpinning Accounting entries may include contracts, invoices, checks and similar records. Because economic transactions alter the copmosition of assets, liabilities and equity, such transactions are recorded within a reasonable periood fot reporting purposes. In accordance with the principles of double-entry bookkeeping, every economic transaction is recorded through corresponding debit and credit entries. While the originaal dogument serves as the basis for each entry-with the requisite details specified in the Accounting Avt- each companu may also establish its own additional criteria within its internal regulations.
All Accounting entries are documented in Accounting registres. Although the Account Act mandates certain regisers, companies often incorporate supplementary registers in their internal regulations to support comprehensive overviews and inform management decisions.
The company`s chart of accounts is thoroughly delineated in the internal Accounting regulations. Synthetic accounts are designet to correspond with the entries presente in the established financial statements, theraby facilitating the preparation of these statements. In addition, companies intependetly establish analytical accounts according to their specific requirements; the number of such accounts is umlimited and their use is detailed in the internal regulations.
Assets and liabilities are presente in the balance sheet in orded of decreasing liquidity. For highly liquid assents, synthetic cash accounts may be supplemented by analytical accounts to enhance clarity. In the case of cash transactions, cash documents are utilized alongside the originaal documentation, and responsible individuals are designated. The internal regulations also specify the crieteria for determining the materiality of assets. Furthermore, procedures for cash Accounting and custody-as well as documentation for cash inflows, oufflows, and the assignment of reporting responsibilities-are comprehensively outlined, with financial investments being included only if they are held by the company.
Current assets are recorded on an accural basis and are subject to specific liquiduty requirements, including the treatment of prepayments. Under this system the company assumes the role of creditor toi ts customers until the associated liabilities are settled. An analytical account is maintained for doubtful accounts receivable; this contra account is concurrently reflected in the expense account. The internal regulations must delineate the methodologies for assessing and analyzing doubtful accounts. Moreover, assets are recorded at cost, necessitating the establishment of an approproate Accounting system and a method for allocating expenses as prescribed by the internal regulations.
Fixed assets are similarly recorded at cost, with the necessary expenses duly recognized. Such expenses include the periodic depreciation- i.e., the reduction in value-of fixed assets, except in the case of land and works of art. The cost basis, estimated useful life, and the chosen method of depreciation are clearly specified in the internal Accounting regulations.
Liabilities are presente on the balance shhet according to their decreasing liquidity. Liabilities that are due within one year are classified as short-term, whereas with maturities extending beyond one year are designated as lõng-term. At the geginning of each reporting periood, lõng-term liabilities are re-evaluated, and corresponding entries are made (for example, reclassifyig the portion of a lõng-term liability due within the current year as a short-term liability).
The internal Accounting regulations also delineate the principles govering the inventory of assets and liabilities, specifying both the periodicity of full and partial inventories and the assignment of responsible personnel.
Effective 1 August 2020, the mandatory value of one equity shre was revised to one cent, thereby allowing shares to be issued at this nominaal value. Furthermore, as of 1. February 2022, no miinimum equity requirement is imposed. Changes in equity are disclosed separately in the company's annual report through the statement of changes in equity. Equity entries are typically recorded on the basis of resolutions passed by the shareholdes or the management board, and adjustments corresponding to the copany's annual profit or loss are effected upon the closure of the income and expense accounts. The internal regulations define the procedures and criteria for recording changes in equity.
Regarding income and expenses, the comapny adheres to the matching principle, whereby expenses are allocated in accordance with the structure of the chosen profit and loss statement
Designing a screen printing table
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli arendada ja analüüsida UV LED-tehnoloogial põhinevat siiditrüki valgustuslauda, mis vastaks Navix OÜ tootmisvajadustele ning asendaks senise ebaefektiivse ja vananenud ekspositsioonisüsteemi. Projekt keskendus valgustuslaua projekteerimisele, mille kaudu oli võimalik parandada ekspositsiooni kvaliteeti, vähendada ajakulu ja energiatarvet ning suurendada seadme töökindlust ja kasutusmugavust. Töö käigus analüüsiti olemasolevat olukorda ettevõttes ning võrreldi erinevaid valgustustehnoloogiaid turul. Uue valgustuslaua peamiseks uuenduseks oli UV LED-ide kasutamine traditsiooniliste metallhaliidvalgustite asemel. Tehniliste lahenduste planeerimisel lähtuti ettevõtte praktilistest vajadustest, sealhulgas ekspositsiooniala mõõtmetest ning süsteemi stabiilsest ja ühtlasest valgusjaotusest. Töö sisaldas ka seadme elektrilise ja termilise töö analüüsi, mille käigus teostati arvutused LED-ide võimsuse, soojuse hajutamise ja valgusintensiivsuse kohta. Valminud süsteem koosneb teraskonstruktsiooniga raamistikust, alumiiniumplaadist ja 8 mm karastatud klaasist tööpinnast. Ekspositsioonilaua valgusallikateks on 172 UV LED-riba, mille alla paigaldatud grafeeniribad võimaldavad soojuse efektiivset hajutamist. Süsteemi juhitakse digitaalse ajarelee kaudu ning toidet tagavad 8 paralleelselt ühendatud toiteplokki. Ekspositsiooniaja täpsus ja stabiilne UV-doos tagavad emulsiooni ühtlase kivistumise ja kõrge trükkimiskvaliteedi. Kokkuvõttes võib järeldada, et projekteeritud valgustuslaud täidab oma eesmärgi – see on töökindel, energiasäästlik ja vastab ettevõtte tehnoloogilistele ootustele. Seade võimaldab ühtlast ja korratavat ekspositsiooni erineva suurusega trükiraamide puhul, parandab töövoogu ning vähendab vajadust korduvate ekspositsioonide järele. Uus lahendus tõstab siiditrükiosakonna töö efektiivsust ja toetab ettevõtte tootmise sujuvat toimimist. Töö tulemusena saadud teadmised ja praktilised kogemused annavad hea aluse sarnaste süsteemide edasiarendamiseks või integreerimiseks teistesse trükitehnoloogilistesse rakendustesse.The objective of this thesis was to design and analyze a UV LED-based exposure table for screen printing that meets the production needs of Navix OÜ and replaces the previously inefficient and outdated exposure system. The project focused on developing a lighting table that improves exposure quality, reduces processing time and energy consumption, and increases the reliability and user-friendliness of the equipment. During the course of the work, the current situation at the company was analyzed, and different lighting technologies available on the market were compared. The key innovation in the new exposure table was the use of UV LEDs instead of traditional metal halide lamps. The technical solutions were planned based on the company’s practical needs, including the dimensions of the exposure area and the requirement for stable and uniform light distribution. The thesis also included an analysis of the system’s electrical and thermal performance, with calculations of LED power, heat dissipation, and light intensity. The completed system consists of a steel frame structure, an aluminum plate, and an 8 mm thick tempered glass working surface. The exposure table uses 172 UV LED strips as light sources, with graphene strips mounted underneath for effective heat dissipation. The system is controlled by a digital timer, and power is supplied through 8 parallel-connected power units. Accurate exposure time and stable UV dosage ensure consistent polymerization of the emulsion and high print quality. In conclusion, the designed exposure table successfully meets its intended purpose—it is reliable, energy-efficient, and tailored to the company’s technological requirements. The equipment enables uniform and repeatable exposure for screen frames of various sizes, improves workflow, and minimizes the need for repeated exposures. The new solution significantly enhances the operational efficiency of the screen printing department and supports the smooth functioning of the overall production process. The knowledge and practical experience gained from this project provide a strong foundation for the further development of similar systems or their integration into other printing technology applications
Development of a Call Center in City Motors AS
No full textKäesolev lõputöö keskendus City Motors AS-i järelteeninduse protsesside optimeerimisele ja klienditeeninduse kvaliteedi parandamisele, mille saavutamiseks töötati välja ja rakendati tsentraliseeritud kõnekeskuse lahendus. Probleemina tuvastati, et ettevõtte kolmes järelteeninduses (Laagris, Lasnamäel ja Tartus) vastas iga osakond sissetulevatele kliendikõnedele iseseisvalt, mis põhjustas madala vastamisprotsendi ja klientide rahulolematuse. Näiteks oli septembrikuu vastamisprotsent Laagris 45%, Lasnamäel 39% ja Tartus 65%. Samuti tõid hajutamata tööprotsessid kaasa teeninduse kvaliteedi varieeruvuse ja takistasid ühtlase kliendikogemuse pakkumist. Kuna klientide rahulolu ja efektiivne töökorraldus on ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt kriitilise tähtsusega, kujunes tsentraliseeritud kõnekeskuse loomine oluliseks strateegiliseks lahenduseks.
Lõputöö jagunes kaheks peamiseks osaks. Esimeses osas analüüsiti järelteeninduse hetkeolukorda, kaardistati kitsaskohad ning uuriti võimalusi ISO 18295 standardi rakendamiseks. Selle standardi rakendamise eesmärk on luua järjepidevad ja kvaliteetsed klienditeeninduse protsessid, mis tõstaksid rahulolu nii klientide kui ka töötajate seas. Analüüsi käigus selgus, et järelteeninduslettidel puudus selge ja ühtne töökorraldus, mis väljendus nii kõnedele vastamises kui ka protsesside dokumenteerimises. Lisaks ilmnesid olulised erinevused protsesside ülesehituses ja standardites kolme esinduse vahel, mis mõjutas negatiivselt ettevõtte usaldusväärsust klientide silmis.
Lõputöö teises osas keskenduti kõnekeskuse loomise praktilisele teostusele. Planeeriti tööruumid, rakendati vajalikud tehnoloogilised lahendused, värvati ja koolitati töötajaid ning viidi läbi mitmeid testimisetappe, et tagada sujuv üleminek. Kõnekeskus rajati Laagri esindusse, kus ruum kohandati vastavalt kõnekeskuse vajadustele. Kasutusele võeti spetsiaalsed töövahendid, sealhulgas AutoMaster, Telia Kõnekeskuse süsteem ning Microsoft Office 365 rakendused. Töötajate väljaõpe ja meeskonnatöö rõhusid efektiivsele infovahetusele ning kiirele reageerimisele kliendipöördumistele.
Kõnekeskuse tööprotsessid optimeeriti nii, et kliendikõned suunati kõnekeskuse töötajatele, kelle ülesandeks sai esmase tehnilise nõustamise ja aja broneerimise haldamine. Lisaks integreeriti kõnekeskusesse lisaülesandeid, nagu e-posti teel saabuvate broneeringute ja veebipäringute haldamine. Eeldiagnoosimise süsteemi loomine aitas suunata kliendi päringud kohe õigetele tehnikutele, suurendades tööprotsesside efektiivsust ja vähendades kliendi ooteaega. Kõnekeskuse töötajad varustati ka spetsiifiliste teadmiste ja tööriistadega, et pakkuda klientidele professionaalset ja põhjalikku teenindust.
Kõnekeskuse rakendamine tõi kaasa märkimisväärseid edusamme. Detsembrikuu jooksul vastati 90% sissetulevatest kõnedest, mis on oluline paranemine võrreldes varasemate tulemustega. Samuti vähenes järelteeninduslettide koormus, võimaldades letitöötajatel keskenduda personaalsemale suhtlusele ning parandada tööde kvaliteeti. Kõnekeskuse loomine mitte ainult ei tõstnud klientide rahulolu, vaid ka parandas töövoogude ühtlust, suurendas efektiivsust ja lõi võimalusi lisamüügi tegemiseks.
Lõputöö tulemused näitavad, et tsentraliseeritud kõnekeskus on tõhus lahendus klienditeeninduse parandamiseks ja töövoogude optimeerimiseks. Autor soovitab ettevõttel kaaluda kõnekeskuse funktsioonide laiendamist ka teistesse osakondadesse, nagu automüük, varuosade müük ja keretööde osakond. Samuti võiks tulevikus kaaluda veebivestluse funktsiooni integreerimist, mis võimaldaks klientidel ettevõttega mugavalt suhelda ka kodulehe kaudu. Sellised sammud toetaksid ettevõtte üldist konkurentsivõimet ja aitaksid luua veelgi parema kliendikogemuse.This thesis focused on optimizing the after-sales processes and improving the quality of customer service at City Motors AS by developing and implementing a centralized call center solution. The identified problem was that the company’s three after-sales units (in Laagri, Lasnamäe, and Tartu) handled incoming customer calls independently, leading to a low call response rate and customer dissatisfaction. For example, in September, the call response rates were 45% in Laagri, 39% in Lasnamäe, and 65% in Tartu. Additionally, the lack of unified processes caused variability in service quality, hindering the delivery of a consistent customer experience. Since customer satisfaction and effective workflow management are critical for the company’s sustainability, creating a centralized call center emerged as a vital strategic solution.
The thesis was divided into two main parts. The first part analyzed the current state of the after-sales operations, identified bottlenecks, and explored the possibilities of implementing the ISO 18295 standard. The aim of adopting this standard is to establish consistent and high-quality customer service processes that enhance satisfaction for both customers and employees. The analysis revealed that the after-sales counters lacked clear and unified workflows, which was evident in poor call handling and process documentation. Additionally, significant differences in the process structure and standards across the three branches negatively impacted the company’s reliability in the eyes of its customers.
The second part of the thesis focused on the practical implementation of the call center. This included planning the workspace, deploying necessary technological solutions, recruiting and training employees, and conducting several testing phases to ensure a smooth transition. The call center was established at the Laagri branch, where the workspace was adjusted to meet the specific needs of the call center. Special tools, such as AutoMaster, Telia Call Center System, and Microsoft Office 365 applications, were adopted. Employee training and teamwork emphasized effective communication and prompt responses to customer inquiries.
The call center processes were optimized so that incoming customer calls were directed to the call center staff, whose tasks included providing initial technical consultations and managing appointment bookings. Additionally, the call center was assigned extra responsibilities, such as handling email bookings and web inquiries. The development of a pre-diagnosis system allowed customer inquiries to be routed directly to the appropriate technicians, improving workflow efficiency and reducing customer waiting times. The call center staff was equipped with specific knowledge and tools to provide professional and thorough service to customers.
The implementation of the call center brought significant improvements. In December, 90% of incoming calls were answered, a notable improvement compared to previous results. The workload of the after-sales counters also decreased, enabling counter staff to focus on more personalized communication and improving the quality of service. The establishment of the call center not only increased customer satisfaction but also streamlined workflows, enhanced efficiency, and created opportunities for upselling.
The findings of the thesis demonstrate that a centralized call center is an effective solution for improving customer service and optimizing workflows. The author recommends the company consider expanding the call center’s functions to other departments, such as car sales, spare parts sales, and bodywork services. Additionally, integrating a live chat feature in the future could allow customers to communicate conveniently with the company through the website. Such steps would further support the company’s overall competitiveness and help create an even better customer experience
The Impact of the Green Transition and the Effectiveness of PRIA's Green Support Measures on Agricultural Enterprises
No full textRohepööre keskendub keskkonnasõbralike ja säästvate majandustavade edendamisele, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja tagada looduse pikaajaline tasakaal. Euroopa Liidus on rohepööre laialdaselt seotud põllumajandussektori üleminekuga keskkonnasõbralikumatele praktikatele, mille raames pakutakse põllumajandustootjatele toetusi, et aidata neil üleminekuga kohaneda ja rakendada säästlikke tootmisviise. Üks tähtsamaid tööriistu rohepöörde ellu viimiseks on Euroopa Liidu toetussüsteem, mis pakub rahalisi stiimuleid, et aidata põllumajandustootjatel üleminekuga kohaneda.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on Eesti asutus, mis vahendab põllumajandustoetusi, mis on osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika meetmetest. PRIA rohetoetusmeetmed on loodud selleks, et toetada põllumajandustootjate üleminekut keskkonnasõbralikumatele ja säästvatele tootmisviisidele. Rohetoetused võivad sisaldada erinevaid toetuste liike, poollooduslike koosluste hooldamise toetus, mahepõllumajanduse toetus ja muud toetused, mis on suunatud loodushoiule, bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja keskkonnasõbralike tootmispraktikate edendamisele.
Lõputöös uuriti rohepöörde ja PRIA rohetoetusmeetmete mõju ning tõhusust Eesti põllumajandusettevõtte näitel, keskendudes sellele, kuidas toetused on mõjutanud ettevõtete tegevusi ja finantsseisundit. Eesmärgiks oli analüüsida, kas ja kuidas rohepööre ja PRIA toetusmeetmed on olnud tõhusad põllumajandussektori rohelisemaks muutmisel ning kas need on aidanud põllumajandustootjatel kohaneda keskkonnasõbralikumate ja säästvate toodanguvõtete rakendamisega. Lõputöös keskenduti Eesti ühe konkreetse põllumajandusettevõtte tegevuse analüüsile, uurides, kuidas PRIA rohetoetusmeetmed on mõjutanud ettevõtte tegevust ja majandustegevust aastatel 2019-2023. Ettevõtte finantsandmete põhjal selgus, et toetused on olnud olulised sissetulekuallikad ja võimaldanud ettevõttel jätkusuutlikult tegutseda.
Rohetoetused olid analüüsitaval perioodil 2019-2023 ettevõtte jaoks väga olulisel kohal, mida kinnitab rohetoetuste osakaal kogutuludest. Kõige suurema osakaaluga olid ühtne pindalatoetus/põhisissetulekutoetus, kliimat ja keskkonda säästvate põlumajandustavade toetus, poollooduslike koosluste hooldamise toetus/pärandniidu hooldamise toetus ja mahepõllumajanduse toetused. See näitab, et ettevõtte majandustegevus on olnud tugevalt seotud rohetoetuste rakendamisega ning samal ajal on rohetoetused toetanud ettevõtte jätkusuutlikku arengut ja soodustanud keskkonnasõbralike praktikate rakendamist.The following graduation thesis The Impact of Green Transition and the Effectiveness of PRIA's Green Support Measures on Agricultural Enterprises is about the importance of agriculture, the impact of climate change on agriculture and the effectiveness of PRIA's green subsidies on an Estonian farm. The aim of the thesis is to analyze how the climate and environmental policy of the European Union and the local level affects the farms in rural areas in Estonia, and therefore to find out how effective are the green subsidies distributed by the Agricultural Registers and Information Board (PRIA).
Agricultural production occupies a critical role within Europe. However, the number of agricultural enterprises is steadily declining. The contribution of all economic sectors, including agriculture, is essential to achieving ambitious climate targets. These targets, established to mitigate the effects of climate change, are highly ambitious yet indispensable for global sustainability. To encourage the agricultural sector to adopt more climate- and environmentally friendly practices, the European Union has introduced a range of support measures aimed at farmers.
To achieve this objective, the thesis addresses the following questions:
• How do European Union and local-level climate policies impact the operations and development of agricultural enterprises in Estonia?
• To what extent do the climate and environmental subsidies provided by PRIA contribute to the sustainability of agricultural enterprises?
Green subsidies played a pivotal role in the company's operations during the 2019-2023 period, as evidenced by their substantial contribution to total revenue. Notably, single area payments, climate and environmentally sustainable farming practices support, semi-natural habitat management support, and organic farming subsidies constituted the most significant components of these subsidies. This analysis indicates a strong correlation between the company's economic activities and the implementation of green policies, highlighting the role of these subsidies in fostering sustainable development and environmentally sound practices. Between 2019 and 2023, the agricultural enterprise received various subsidies aimed at promoting environmentally friendly and sustainable farming practices while ensuring the economic sustainability of the business. These subsidies included: support for climate- and environmentally friendly agricultural practices, support for continuing organic farming, semi-natural habitat management support, support for maintaining ecosystem services, support for organic crop farming and organic livestock farming, heritage meadow management support, transitional support for suckler cow breeding, transitional support for cattle, single area payment/basic income support, and redistributive payment. Among these, environmental and climate measures included organic farming support, heritage meadow management support, and support for climate- and environmentally friendly agricultural practices. The total amounts of environmental subsidies during the 2019–2023 period were €63,352.32, €65,400.34, €65,901.94, €69,702.38, and €60,620.15, respectively. The share of environmental subsidies in the company’s total revenue was 26% in 2019, 20% in 2020, 28% in 2021, 21% in 2022, and 12% in 2023. Meanwhile, the share of other business revenues ranged from 34% to 98% during these years. Without the environmental subsidies, the enterprise would have operated at a loss in 2021 and 2023. This underscores the critical role that subsidies have played in ensuring the company's sustainability over the years
Bürgermeister Holm's Maritime Center
No full textKäesoleva lõputööga pakub autor välja Bürgermeistri holmil asuvale endisele suletud
piirivalvekordoni alale Merekeskuse arhitektuurse lahenduse, mille peamiseks eesmärgiks on
luua atraktiivne keskkond nii kohalikele, kui ka linna külastavatele turistidele. Keskuses
eksponeeritakse mereteemalisi näituseid ja eksponaate, viiakse läbi koolitusi ja praktilisi
töötubasid. Sadam koos töökojaga võimaldab külastajatel tutvust teha traditsioonilise
puitlaevade ehituse kultuuri ja ajalooga. Keskuse loomisega tekib koht, mis ühendab
merehuvilisi ja pakub võimaluse veespordiga tegeleda, lisaks veel ennast täiendada ja
koolitada.
Asukoha poolest on tegemist unikaalse loodusliku keskkonnaga, mida piirab kolmest küljest
meri. Pilkalt suletud olnud alal on säilinud looduslik keskkond ja taimestik. Ala avamisega tekib
linnaelanikel, kaugemalt tulnud külastajatel uus ajaveetmise koht ja tõmbekeskus.
Põhiidee esindab hoone ja maastiku sümbioosi, milles hoone seab esile unikaalse ümbritseva
looduse ja maastiku. Holmi tippu rajatud liigendatud hooneid katab katusemaastik, mis
tugevdab piirkonna sidet mere ja kalda maastikuga. Pakkudes veele mitmesuguseid ligipääse,
nii sümboolselt kui ka füüsiliselt. Lahendus võimaldab kogeda merelist ruumi mitmekülgselt
kõigil ruumikasutajatel, samal ajal luues funktsionaalse kogukondliku kohtumispaiga.
Põhilisest lähenemissuunast hooneni jõudes võimaldab hoone teravnurkne maht kogeda
avarat vaadet. Hoone maht suunab promenaadikülastaja liigendatud katusemaatikule, kus
jätkub jalgtee, mis suundub edasi laudrajale looduse ja keskkonna nautimiseks. Muuseumi ja
konverentsikülastajad suunatakse hoonest ida pool asuvale välituru platsile, kus edasi liikudes
jõuab mugavalt nii konverentsikeskusesse kui ka muuseumi. Lahendus seob ja täiustab
väliruumi ja hoone funktsiooni.
Väliruumi kavandamisel on taotluslik minimaalne sekkumine, et säiliks välja kujunenud ja
iseloomulik mereäärne ruum. Laudrada, mis kulgeb holmi läänepoolses osas pilliroostiku
kohal, pakub veele mitmesuguseid ligipääse. Kui laudrada kulgeb pilliroo kohalt, siis jalgrajad
on maapinnal. Holmi põhjatippu kavandatud lõkkeplats, koos kolmnurksete tuulevarju
pakkuvate elementidega, moodustab eraldi välisuumi osa, kus saab korraldada väliüritusi,
näiteks jaanipäev või rannarahvale väga iseloomulikku muinastulede ööd. Väliruumi rikastab
ka eksponaatide ala, kus saab eksponeerida vanu laevu, meresõidu märke ja kalastamise
vahendeid. Hoone esisel platsil asuvate varikatuste alust ala saab kasutada välituruna.
Lahendus võimaldab kogeda merelist ruumi mitmekülgselt kõigil ruumikasutajatel, samal ajal
luues funktsionaalse kogukondliku kohtumispaiga.In this thesis, the author proposes an architectural solution for a Bürgermeister Holm's
Maritime Center, he former closed border guard area. The main goal is to create an attractive
environment for both locals and tourists visiting the city. The center displays maritime-themed
exhibitions and exhibits, conducts educational and practical workshops. The harbor with the
workshop allows visitors to get acquainted with the culture and history of traditional wooden
shipbuilding. Center will create a place that unites maritime enthusiasts and offers the
opportunity to engage in water sports, as well as improve and educate themselves.
In terms of location, it is a unique natural environment surrounded by the sea on three sides.
The area, which was closed for a long time, has preserved its natural environment and
vegetation. By opening the area for city residents, visitors from further, and tourists, a new
place to spend time and a center of attraction will be created.
The basic idea represents a symbiosis of building and landscape, in which the building
highlights the unique surrounding nature and landscape. The articulated buildings locaded on
the top of Holm are covered by a green roof strengthens the area’s connection to the sea and
the coastal landscape. Offering various accesses to the water, both symbolically and physically.
The solution allows all users to experience the maritime space in a diverse way, while creating
a functional community meeting place. When approaching the building from the main
approach direction, the building’s acute-angled volume allows for an expansive view. The
volume of the building directs the promenade visitor to the articulated roofscape, where a
footpath continues to the boardwalk to enjoy nature and the environment. Museum and
conference visitors are directed to the outdoor market, located to the east of the building,
where they can conveniently reach both the conference center and the museum. The solution
connects and enhances the outdoor space and the function of the building.
The design of the outdoor space is intentionally minimal intervention in order to preserve the
established and characteristic seaside space. The boardwalk that runs over the reeds offers
various access to the water. While the the footpaths runs between the reeds. The bonfire area
planned for the northern tip of the holm, with triangular elements providing shelter from the
wind, where outdoor events can be organized, such as Midsummer's Eve or the night of ancient
fires, which is very characteristic of the coastal people. The outdoor space is also enriched by
an exhibit area for old ships, nautical signs and fishing equipment. The area in front of the
building can be used as an outdoor market. The solution allows all users to experience the
maritime space in a diverse way, while at the same time creating a functional meeting place
Assessing delivery capability in procurement processes: the case of Canter Invest OÜ
No full textTransporditeenust pakkuvas ettevõttes on transpordi korraldamine ja haldamine keskne tegevus, mis mõjutab otseselt nii hankeprotsessi kui ka kogu tarneahela toimimist. Äritegevuse toimimiseks on oluline hoida oma kulud ja tulud pideva kontrolli all, ennetades tekkivaid probleeme ja riske. Transpordi- ja logistikasüsteemiga seotud äritegevus on väga oluline mõõta ja analüüsida oma protsesse ning tulemusi. Mõistetakse, et klientide vajaduste täitmine ja usalduse loomine on väga oluline.
Hankeprotsess hõlmab vajaminevate tarnijate otsimist ning valikut, lepingute sõlmimist kui ka kaupade ja teenuste tellimist. Üldjuhul enne tarnijaga koostöö alustamist viiakse läbi kriitiline hindamine (ingl. K Supplier Criticality Assessment, SCA), mille eesmärk on hinnata tarnija suutlikkust, täita tellimusi vastavalt kvaliteedinõuetele, tähtaegadele ja riskijuhtimise põhimõtetele. Hindamise käigus analüüsitakse näiteks tarnija finantsseisundit, kasutatavaid tehnoloogiaid, ressursibaasi, juhtimisvõimekust ning pakutava teenuse eripära ja strateegilist sobivust hankija vajadustega. Süsteemne ja põhjalik tarnija hindamine aitab maandada riske, tõsta hankeprotsessi tõhusust ning tugevdada ettevõtte konkurentsivõimet kogu tarneahela ulatuses.
Tänu sellele on tarne teenust pakkuval Canter Invest OÜ-l oluline hinnata oma tegevust läbi kliendi ehk hankija vaatenurga. Lõputöö eesmärgiks oli välja töötada puuduv mõõdikutesüsteem, mis aitaks Canter Invest OÜ-l oma olemust ja protsesse hinnata. Mõõdikusüsteemis on välja toodud kõige olulisemad faktorid, mida hinnatakse ettevõtte kui ka tarneprotsesside juures. Mõõdikusüsteemis on veel lisaks toodud välja valemid, mis aitavad täpselt mõõta toiminguid.
Lõputöö autor saab järeldada, et Canter Invest OÜ ettevõtte tegevusele annab lisandväärtust mõõdikusüsteemi kasutusele võtmine. Tuleks välja arendada kindel kliendi tagasisidesüsteem, mille kogumine annaks selge arusaama klientide arvamusest, võimaldades näha ka mitteteadaolevaid miinuseid süsteemis. Oluline on hoida oma äritegevust tugeva kontrolli all võttes kasutusele riskijuhtimine, luues näiteks asendussõidukijuhtide süsteem.In a company providing transport services, the organization and management of transport is a central activity that directly affects both the procurement process and the functioning of the entire supply chain. For the functioning of business activities, it is important to keep your costs and revenues under constant control, preventing emerging problems and risks. It is very important for business activities related to the transport and logistics system to measure and analyze their process and results. Additionally, it is also understood that meeting customer needs and building trust is very important.
The procurement process includes searching for and selecting the necessary suppliers, concluding contracts and ordering goods and services. Generally, before starting the cooperation with a supplier, a critical assessment (SCA) is carried out, the goal of this assessment is to assess the supplier's ability to fulfill orders in accordance with quality requirements, deadlines and risk management principles. The assessment analyzes, for example, the supplier's financial position, used technologies, resource base, management capabilities, and the specific nature and strategic suitability of the service provided with the needs of the supplier. A systematic and thorough supplier assessment helps to mitigate risks, increase the efficiency of the procurement process and strengthen the company's competitiveness throughout the supply chain.
Due to this, it is important for Canter Invest OÜ, which provides delivery services, to assess its activities from the perspective of the customer or supplier. The aim of the thesis is to develop a missing metric system that would help Canter Invest OÜ assess its nature and processes.
To achieve this goal, the author has set the following research questions:
1. How does the cooperation between the supplier and the purchaser work and what is the prior supplier assessment to prevent risks in the delivery process?
2. Is it possible for the supplier to evaluate and streamline its processes, taking into account the requirements of the purchaser or customer when purchasing a service?
3. To what extent does a metric created to streamline processes and prevent risks affect the transport company or supplier?
In the theory chapter of this thesis, the author provided an overview of how the cooperation between the supplier and the purchaser works, paying attention to delivery capacity and delivery reliability. Additionally, the evaluation of suppliers in the procurement process was also discussed in order to prevent risks and preventing them from arising at different stages of the supply chain.
The second chapter of the thesis described the research methodology used, providing an overview of the research object and explaining the structure of the study, and the preparation of the sample. The chapter also provides an overview of the selection of interviews conducted, how they are related to the research questions and what are the possibilities for analyzing internal processes in the company. The third chapter focused on introducing the company Canter Invest OÜ and analyzing its current situation, based on an interview with the company's manager. Based on the interview, a SWOT analysis was prepared, which was used to map and evaluate the company's activities, highlighting the strengths and weaknesses of the organization providing transport services.
The metric system outlines the most important factors that are assessed in the company and in the supply process. The metric system also outlines formulas that help to accurately measure operations.
The author of this thesis can conclude that the implementation of a measurement system adds value to the activities of Canter Invest OÜ. A solid customer feedback system should be developed, the collection of which would provide a clear understanding of customer opinions, allowing them to see even unknown disadvantages in the system. It is important to keep the business under strong control by implementing risk management, for example, by creating a system of replacement vehicle drivers
The Recruitment Process in the Context of the Talent War
No full textTööturul toimub hetkel aktiivne talendisõda. See tähendab seda, et ettevõtted peavad võitlema parimate töötajate pärast. Ettevõtted peavad muutma oma suhtumist talendimeelsemaks, et ligi meelitada häid kandidaate. Samuti on vaja pidevalt silma peal hoida traditsioonilise värbamisprotsessi puudustel ning leida viise, kuidas neid parandada, et vältida talentide kaotamist konkurentidele. Ettevõtted peavad arvestama ka tööturu muutuste, Eesti elanikkonna vananemisega ja muutunud tööootustega ning oma värbamisstrateegiaid vastavalt nendele teguritele kohandama. Efektiivne ja tõhus personali värbamisprotsess on üks olulisemaid strateegiaid ettevõtte personalijuhtimises, kus otsitakse ja valitakse uusi töötajaid vastavalt organisatsiooni vajadustele ja eesmärkidele, et saavutada edu. Personalivajaduse kaardistamise protsess aitab juhtidel paremini mõista, millist personaliressurssi on vaja ettevõttesse värvata ning see tagab, et ettevõttesse värvatakse õiged inimesed ja edendades seeläbi konkurentsieelist.
Lõputöö uurimiobjektiks olid Eesti ettevõtete personalitöötajad, kelle tööülesanneks olid värbamine ja valik. Uurimisülesannete täitmiseks viidi läbi kvantitatiivne kaardistusuuring. Andmekogumise instrumendiks oli küsimustik, mis koostati uurimistöö autori poolt toetudes teoreetilistele lähtekohtadele. Uuringu lõplikuks valimiks kujunes 61 vastajat.
Efektiivse värbamisprotsessi kujundamine hõlmab endast mitmeid etappe, alustades töökuulutuse loomisest kuni kandidaatide hindamise ja lõpliku õige valiku tegemiseni. Kogu värbamisprotsess peab olema põhjalikult kavandatud, et ettevõte leiaks tiimi parimad töötajad. Oluline on protsess koostada kandidaadist lähtuvalt, et iga kandidaadi kogemus oleks positiivne või vähemalt neutraalne. Värbamisprotsess sõltub nii ettevõttesisestest kui -välistest teguritest, nagu strateegilised eesmärgid, personalipoliitika, tööturu tingimused ja tehnoloogiaareng. Värbamine nõuab märkimisväärseid ressursse ning põhjalikku planeerimist, sest kvaliteetsete kandidaatide leidmine ja hoidmine on ühtaegu väljakutse ja investeering. Eduka värbamisprotsessi võtmeteguriteks on organisatsiooni maine, eetikanormide järgimine, tööandja bränding ning tööotsijate ootuste ja turutrendide täpne mõistmine. Tööturul on talendi värbamine muutunud veelgi keerukamaks ning talendipuudus on saanud paljude organisatsioonide jaoks tõsiseks väljakutseks. Kuigi erinevad autorid tõlgendavad talenti veidi erinevalt, jagatakse ühist arusaama, et talent on inimene, kes viib ettevõtte eduni ja tagab konkurentsieelise. Talendid ootavad tänapäeva värbamisprotsessilt mitmeid aspekte, mida peavad ettevõtted värbamisprotsess läbi viimisel arvesse võtma.
Lõputöös kaardistati ja analüüsiti ettevõtete värbamispraktikaid ja väljakutseid talendisõja tingimustes. Uuringu tulemustest selgus, et peamisteks väljakutseteks, millega ettevõte värbamisel kokku puutub, nähti sobivate kandidaatide puudust ning kandidaatide ja pakutava palgataseme mittevastavust. Üle poolte vastanutest nõustus, et nad konkureerivad teiste ettevõtetega samade talentide pärast sageli. Talentide värbamisel pannakse rohkem rõhku isikupärasele lähenemisele, pikematele ja põhjalikumatele protsessidele ning sihtotsingule, samas kui traditsioonilisel värbamisel kasutatakse kõige sagedamini töötukassat ja sõprade/tuttavate soovitusi. Hindamismeetoditest on mõlemas värbamisviisis enim levinud kompetentsipõhine ja üks-ühele intervjuu, kuid talentide värbamisel kasutatakse rohkem teste ja tööülesannete lahendamist. Kandidaatide valimisel on mõlemas värbamisviisis olulised motivatsioon, isikuomadused ja töökogemus, kuid talentide värbamisel pööratakse suuremat tähelepanu innovaatilisusele ja tulevikupotentsiaalile.
Värbamisprotsessi kvaliteedis hinnatakse kõrgelt kandidaadikeskseid lähenemisi, nagu tagasiside andmine valituks mitteosutunud kandidaatidele. Samas oli näha, et efektiivne ja talendimeelne värbamisprotsess vajab arengut, kuna selle tõhususes oldi eriarvamusel. Personaliosakonna ja värbamisprotsessi tõhusust mõõdab vähem kui pool vastanutest, kusjuures enim hinnatakse töötajate püsimisega ettevõttes ja ametikohtade täitmise kiirusega.
Lõputööks seatud eesmärk ja püstitatud uurimisülesanded said täidetud. Töö autor edastab uuringu tulemused ettevõtetele, kellel edastati küsimustik.The thesis is prepared on the topic "The Recruitment Process in the Context of the Talent War" and aims to identify opportunities for improving the recruitment process in the context of the talent war.
Currently, there is an active talent war in the labor market. This means companies must compete for the best employees and need to adopt a more talent-oriented approach to attract strong candidates. Additionally, it is necessary to continuously address the shortcomings of traditional recruitment processes and find ways to improve them to avoid losing talent to competitors. Companies must also consider changes in the labor market, the aging population in Estonia, and evolving work expectations, adapting their recruitment strategies accordingly. An effective and efficient recruitment process is one of the most crucial strategies in HR management, aimed at finding and selecting new employees in line with the organization's needs and goals to achieve success. The process of mapping personnel needs helps managers better understand the resources required, ensuring that the right people are hired to foster a competitive advantage.
Empirical research was conducted among HR professionals in Estonian companies whose responsibilities include recruitment and selection. A quantitative mapping survey was conducted to fulfill the research tasks. The data collection instrument was a questionnaire created by the author, based on theoretical foundations. The final sample included 61 respondents.
Based on theoretical materials, the thesis provides an overview of the theoretical foundations of the recruitment process, the factors influencing it, and its specifics in the context of the talent war. It is crucial for the recruitment process to be well-structured, thoughtful, and efficient to ensure the organization's long-term success and competitiveness, as every stage has potential pitfalls that significantly impact the process's effectiveness. The value of talent is very high, requiring companies to make significant efforts to attract talent.
The thesis mapped and analyzed recruitment practices and challenges faced by companies in the context of the talent war. The research results revealed that the main challenges in recruitment include a lack of suitable candidates and discrepancies between candidates' expectations and the offered salary levels. Over half of the respondents agreed that they often compete with other companies for the same talent. Talent recruitment places greater emphasis on personalized approaches, longer and more thorough processes, and headhunting. In contrast, traditional recruitment most commonly utilizes the employment office and recommendations from friends or acquaintances. Among evaluation methods, competency-based and one-on-one interviews are most prevalent in both types of recruitment. However, talent recruitment more frequently employs tests and task-based assessments. When selecting candidates, both recruitment methods prioritize motivation, personal qualities, and work experience, but talent recruitment places greater emphasis on innovation and future potential. The quality of the recruitment process highly values candidate-centered approaches, such as providing feedback to unsuccessful candidates. However, it was evident that an effective and talent-oriented recruitment process needs further development, as opinions on its efficiency varied. Less than half of the respondents measure the effectiveness of the HR department and the recruitment process, with the most common metrics being employee retention and the speed of filling positions.
The thesis achieved its objectives and addressed the research tasks. The author will share the research results with the companies that received the questionnaire
Analysis of reconstruction and management costs based on a five-storey apartment building on Akadeemia tee
No full textAntud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud.
Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalikde tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud.
Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st. soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimismaksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides.
Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud.
Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U-väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga.
Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt.
Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalikke maksete suuruseid, kui ühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2.
Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.The aim of this thesis was to analyse the different possibilities of apartment building renovation, its direct impact on the distribution of administrative, maintenance and emergency costs before and after, and to find out the most optimal solution. The analysis was based on a five-story apartment building on Akadeemia tee, which has not been reconstructed since the year of completion (1963).
In the case of option 0, only necessary works for the preservation of the building were carried out and ventilation without heat recovery was built. The cost of the reconstruction was €730,000. As a result of the emergency works, energy costs increased and residents began to pay loan payments of 1.3 €/m2 in addition to higher heating bills. At the same time, administrative, maintenance and emergency costs did not change.
The analysis shows that if the building is completely renovated, i.e. insulate the external walls and roof, replace the windows with more modern ones and build ventilation with heat recovery (option 2), then by renovating in this way, the energy performance indicator ETA 136 kWh/(m2 y) will be achieved, which corresponds to class C. The cost of reconstruction is 1,925,000 €, and taking into account the KredEx support, we get a monthly payment of 1.7 €/m2 including utility costs. By further changing the U-values of the exterior structures, we get the renovation cost of €2,010,000 (option 5). This solution achieves an energy performance of 117 kWh/(m2 y) and B class. The loan amount is higher compared to the previous one, but thanks to heat recovery ventilation, the heating cost is reduced to such an extent that the loan payment together with utility costs is lower, i.e. 1.6 €/m2. In conclusion, it can be said that it is more expedient to plan a complete renovation with heat recovery ventilation, which gives a better result financially and, in addition, a significantly better indoor climate in the living quarters.
Comparing factory reconstruction packages with an energy performance indicator of 104 kWh/(m2 y) (option 8) and 117 kWh/(m2 y) (option 7) with option 5 (ETA indicator 117 kWh/(m2 y)). The result was that there is no significant difference in energy savings and utility costs, but factory reconstruction is about 30% more expensive. At the same time, by renovating in this way, the support from KredEx is 20% more, and therefore the monthly payments for the apartment owner increased by 0.2 €/m2.
The result of the analysis revealed that by significantly reducing the thermal conductivity of the exterior structures and adding heat recovery ventilation to the building, the renovation cost is different, but taking into account the saved energy and state subsidies, the difference in utility payments is up to 0.2 €/m2. Such a result is due to the different support rates from KredEx, which are directly related to the energy class level that can be achieved.
The analysis showed that the reconstruction will not significantly change the administrative and maintenance costs. In non-reconstructed buildings, the administrative costs are on average €0.08/m2, and in partially or fully reconstructed buildings, they are €0.08/m2. Average maintenance costs for unreconstructed buildings are 0.034 €/m2 and for reconstructed buildings 0.031 €/m2. Unreconstructed buildings require an average of 0.059 €/m2 for emergency work, and reconstructed buildings in average of 0.039 €/m2. The results show that the impact on administrative and maintenance costs is small, but considerable savings are achieved in terms of emergency work that can be prevented.
In order to better convey information to apartment owners, an information sheet was prepared on heating, electricity, domestic hot water production and repair fund costs, before and after reconstruction. Costs for average 1-, 2-, and 3-room apartments were presented. The calculations took into account possible payment amounts if the cooperative receives support from KredEx and also takes a loan from the bank to cover costs for 20 years. The costs of an average 1-room apartment were €37.3 before the reconstruction, which increased by €48.6 after the reconstruction. The costs of a 2-room apartment increased by €88.8, and the bills of a 3-room apartment by €113.1. After the reconstruction, the costs of one apartment increased by €2/m2.
Within the framework of this work, the cost-effectiveness of reconstruction was analysed using the example of a five-story building, but at the same time, the costs of reconstruction of larger, for example, 9-story and higher buildings have not been studied a lot, which could be possible topics for subsequent research works. The apartment owners in the city of Tallinn can apply for both KredEx and city subsidies, while there is a problem with rural apartment buildings, which are often in a worse condition and their residents have more limited financial resources. Therefore, it is important to analyse the profitability of the reconstruction of such houses and the possibilities of receiving subsidies
Torupilli Sports Center
No full textKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kavandada multifunktsionaalne spordihoone Tallinna Laagna tee ja Majaka tänava vahelisele krundile. Töö tagamõte oli mitte ainult analüüsida erinevate arhitektuuriliste lahenduste võimalikkust ning mõju kogukonnale, vaid ka luua uus innovatiivne ja mitmekesine lahendus tervisliku eluviisi rakendamiseks kogukonnas tuues ühtaegu linnaruumi esteetilisust.
Töö teoreetiline osa keskendub valitud teema põhjendamisele mitmete kaalutlusega, mis seovad ühiskondlikud huvid tervisliku eluviisi edendamisega. Probleemipüstituses on välja toodud linnas asuvate tühjade alade hulk ning vajadus neile funktsionaalsed lahendused leida, siinkohal on siis tegemist spordikeskuse rajamisega. Kogu projekti põhieesmärk on mitmekesiste spordialade toetamine ning kogukonna seas tervusliku eluviisi propageerimine. Juhtumiuuringu peatükis vaadeldakse erinevaid näiteid juba maailmas olemasolevatest multifunktsionaalsetest spordirajatistest, sealhulgas UC Riverside üliõpilaste vabaajakeskust (1.4.1) ja Spordihoonet Erasmuse Ülikoolis Rotterdamis (1.4.2). Läbi toodud näidete saab põhjalikumalt uurida erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, ruumikasutust ning energiatõhusust aitamaks leida inspiratsiooni käesoleva Tallinna projekti jaoks.
Spordihoone on kavandatud Torupilli linnaosale, mille ajaloolise ülevaate ja linnaehitusliku analüüsi leiab projektilahenduse seletuskirjast. Need aspektid on olulised saamaks hea ülevaate piirkonna arhitektuurist ning infrastruktuurist ja aitavad arvestada projekti elluviimisel ettetulevate väljakutsetega.
Kokkuvõttes keskendub bakalaureusetöö jätkusuutliku spordikeskuse loomisele, mis sobituks nii kogukonna elanike kui ka linna üldiste vajadustega.The aim of this bachelor's thesis is to design a multifunctional sports building on a plot between Laagna Road and Majaka Street in Tallinn. The aim of the project was not only to analyse the feasibility of different architectural solutions and their impact on the community, but also to create a new innovative and diversified solution for the implementation of a healthy lifestyle in the community, while at the same time adding aesthetics to the urban space.
The theoretical part of the thesis focuses on the justification of the chosen topic through a series of considerations that link societal interests to the promotion of healthy lifestyles. The problem statement identifies the number of vacant sites in the city and the need to find functional solutions for them, in this case a sports centre. The main objective of the whole project is to support a wide range of sports and to promote
healthy lifestyles in the community. The case study chapter looks at various examples of existing multifunctional sports facilities around the world, including the UC Riverside student leisure centre (1.4.1) and the sports building at Erasmus University Rotterdam (1.4.2). Through the examples given, the different architectural solutions, use of space and energy efficiency can be further explored to help find inspiration for this Tallinn project.
The sports building is designed in the district of Pipestone, a historical overview and urban analysis of which can be found in the design brief. These aspects are important to get a good overview of the architecture and infrastructure of the area and help to take into account the challenges the project will face.
Overall, the thesis focuses on the creation of a sustainable sports centre that would fit the needs of the community and the city in general