TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Development of Glamorous Evening Wear Jacket Patterns for Technical Garment Design OÜ
No full textTechnical Garment Design OÜ soovis laiendada kasutatavat baaslõigete tootevalikut, kuna
väljatöötatud lõigete kasutamine hoiab kokku tööaega. Töö eesmärgiks oli väljatöötada
hästiistuva jaki mudeli baaslõige ning lõputöö tulemusena valmis kaks naiste kostüümjaki
mudelit.
Kollektsiooni kavandamisel uuriti käesoleva ning tulevase aasta moesuundi, tutvuti
disainerite kollektsioonidega ning uuriti erinevaid pidulikke kangaid ja nende omadusi.
Kogutud infost lähtuvalt kavandati ettevõttele kostüümjakid. Materjali kogumiseks ja
läbitöötamiseks kasutati erinevaid moesuundi tutvustavaid veebilehti, ajakirju ning
raamatuid. Moesuundade analüüsimisel on lähtutud näiteks 2024-2025. aastal ilmunud
disainerite kollektsioonidest ning 2024-2026. aasta „Next Look“ moeajakirjadest.
2025. ja 2026. aastal on naiste kostüümjakid sirgelõikelised ning pikema tegumoega. Jakid
on reväärkraega või kraeta, krae puhul on kasutatud ülespoole nurkadega või klassikalist
reväärkraed. Taskud on klapiga või liistuga ning esikinnis ühe- või kaherealine, suletav
nööpide või trukkidega. Värvitoonide valik jaguneb tihtipeale kaheks, tagasihoidlikumad
toonid (must, valge, beež, tumesinine) ning julgemad toonid (kuldne, hõbe, punane).
Pidulikke kangaid jaotatakse välimuse, omaduste ja hinna järgi. Kanga välimuse puhul
mängivad rolli värvid ning tekstuur, tegumoe valikul kanga omadused.
Kostüümjakkide kavandamisel on kasutatud unifitseerimise meetodit ehk ühe baaslõike
põhjal on kavandatud kaks mudelit, millele on juurde konstrueeritud moekohased detailid.
Põhilõige on nn klassikalise pintsaku lõikeline lahendus, mis on poolliibuva siluetiga.
Kostüümjakil on kasutatud kaheosalist varrukat, kuna varruka põhilõige konstrueeritakse
jälgides käe loomulikku asendit, mis tagab kandmisel toote hea istuvuse.
Kostüümjakid on sirgelõikelise tegumoe ning kaherealise esikinnisega, suletavad nelja
õmmeldava trukiga. Jakid on küljetüki ja 2-osalise varrukaga. Esiosal on vööjoone
vertikaalsed sissevõtted ning seljakeskjoon on õmblusega. Mõlemal mudelil on klapiga
taskud. Mudel „Margot“ on sallkraega ja mudel „Marge“ reväärkraega.
Pärljaki (mudel „Marge“) valmistamiseks on kasutatud põhimaterjalina villasisaldusega
kostüümikangast ning lisatud pealisvarruka ja taskuklapi detailidele pärlkangas, litterjaki
(mudel „Margot“) detailid on õmmeldud üleni litterkangas. Kostüümjakid on dubleeritud ja
töödeldud voodriga.
Esmalt on konstrueeritud põhilõige, seejärel varruka lõige. Varruka konstrueerimise
algandmed on saadud kehaosa konstruktsioonilt. Kehaosa ja varruka põhilõike järel on
moejoonise järgi konstrueeritud moekohased detailid. Toote istuvuse paika panekuks on
kasutatud modelli, mistõttu on baassuurus valitud modelli rinnaümbermõõdu järgi.
Ülejäänud mõõdud on võetud Saksa tüüpfiguuride mõõtude tabelist suurus 40 järgi.
Kostüümjaki originaallekaalid on valmistatud kõigile kasutatud materjalidele
(põhimaterjal, dubleer ja vooder). Lekaalidele on märgitud õmblusjooned, vastasmärgid,
lõimelõnga suund, tasku ja trukkide asukohad ning markeering. Igal detailil on oma nimi
(Piece name).
Tehnilise paljundamise aluseks on kasutatud Saksa tüüpfiguuride mõõtude tabelit.
Paljundamise skeemid on koostatud esmalt põhilõikele ning seejärel moekohastele
tuletustele, kasutades koordinaatide ehk arvutuslik-proportsionaalset meetodit. Tooted on
paljundatud suurustesse 36-50.
Toodete õmblemiseks on kasutatud lihtühendusõmblusmasinat ning kuumniiskeks
töötlemiseks triikrauda.
Paigutusjooniste põhjal on teostatud kangakulu arvestus põhimaterjalile, dubleerile ja
voodrimaterjalile. Kangakulu täpsemaks arvutamiseks on tehtud paigutusjoonised
mõlemale tootenäidisele eraldi. Niidikulu arvutamiseks on kokku arvutatud detailide
külgede pikkused ning õmblustele kulunud niidi kogus. Mudel „Margot“ materjali hinnaks
kujunes 46,17€ ja mudel „Marge“ materjali hinnaks 92,00€.
Töö eesmärk sai saavutatud – ettevõte sai endale väljatöötatud kostüümjaki mudeli.Technical garment design OÜ wished to expand their selection of base sewing patterns,
since using a ready-made pattern saves production time. The aim of this project is to
produce a base sewing pattern for a well fitting jacket and create two women ́s costume
jacket designs.
When planning this collection, the current state as well as the direction of fashion in the
future was researched. Different collections, by several designers were taken into account
and research was made regarding glamorous fabrics and their attributes. Based on the
gathered information, a draft of the costume jackets was made for the business. To gather
the needed material and to research the topic multiple websites, magazines and books,
that deal in fashion and the direction of fashion in the future, were used. The analysed
information in this assignment is based on the collections of designers for the years 2024
and 2025 as well as the 2024 to 2026 fashion magazines „Next Look“.
Women ́s costume jackets for the years 2025 and 2026 are estimated to have a straight
and somewhat long cut. The jackets have either a lapel collar or no collar at all. Regarding
collars, an upturned corner or a classical lapel are used. The pockets make use of a flap
or strip, and the front fastenings have a single or double row that make use of buttons or
snap fasteners. The selection of colours are usually split into two categories, modest
(black, white, beige, dark blue) and bold tones (gold, silver, red). Glamorous fabrics are
categorised based on appearance, attributes and price. When considering the appearance
of fabric, colour and texture play a big role, in addition when considering style a fabrics
attributes are taken into account.
When drafting costume jackets a unified method was used, which means one base pattern
was used to create two designs which are differentiated by the addition of certain
fashionable details. The base pattern is a classical coat solution with a close fitting
silhouette. The costume jacket makes use of a two part sleeve, since when constructing
the base pattern, the natural position of the arm is observed, which ensures a good fit.
The costume jackets have a straight cut style with a front double row of four sew-on snap
fasteners. The jackets consist of a side piece and a two part sleeve. The front includes two
vertical darts on the belt line and a sewed center line on the back. Both designs include
pockets with a flap. The design „Margot“ includes a scarf collar and the design „Marge“
includes a lapel collar.
When creating the pearl jacket (design „Marge“) a costume fabric with a high concentration
of wool is used as the main material along with a pearl fabric, that is used to provide
additional details on the pocket flaps and the outside sleeve while the additional details on
the sequin jacket (design „Margot“) are made entirely out of sequin fabric. The costume
jackets are duplicated and manufactured with a lining.
The torso section is constructed first and after that come the sleeves. When constructing
the sleeves the initial data is compiled using the torso construction. After the torso and
sleeve section come the fashionable details which are constructed based on the fashion
illustration. Base patterns for the costume jackets are made for all of the used materials
(the main material, backing and lining). The drawings have sewing lines, opposite signs,
warp direction, pocket and snap fastening locations and marking noted. Every detail has
its own name (Piece name).
The technical duplication was done based on the German standard figures measurements
table. The duplication schemes were initially compiled on the torso section and then on
the fashionable derivations using coordinates, meaning the computational-proportionality
method. The products are duplicated to sizes 36-50.
The fabric expenditure was made based on the placement diagram for the torso, backing
and lining. The thread expenditure was calculated based on the length of the sides of
certain details and thread used in stitching. The material cost of the design „Margot“
proved to be 46,18€ and the cost of „Marge“ was 92,00€.
The objective of the assignment was achieved - Technical garment design OÜ received the
costume jacket pattern and design
Optimising the Process of Uploading Banking Transactions in a Banking Company
No full textLõputöö eesmärk oli luua optimeeritud mudel pangatehingute üleslaadimise protsessist pangandusettevõttes, mille tulemusel oleks tervikprotsess teostatav ainuisikuliselt protsessiomaniku poolt. Autori hinnangul seatud uurimisülesanded täideti ning lõputöö eesmärk saavutati.
Teoreetilises osas keskendus autor äriprotsesside juhtimise elukaare kolme esimese etapi mõistmisele ning erinevate optimeerimisvõimaluste ja parimate praktikate väljaselgitamisele läbi teemakohaste teadusallikate, varasemalt läbi viidud uuringute, raamatute lugemise ja rahvusvahelise äriprotsessi juhtimise standardi kasutamise.
Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati sobivate metoodikate kasutamise eesmärki ning esitati tegevusetapid nende elluviimiseks. Samuti anti ülevaade uurimisobjektist ning lähtuvalt raamatupidamise seadusest uuritava protsessi tegevusi ja eesmärki reguleerivatest nõuetest. Majandustehingute, mille tagajärjel muutub ettevõtte majanduslik koosseis, algdokumendi põhjal dokumenteerimine on oluline, et tagada täpne ja usaldusväärne aruandlus.
Äriprotsessi hetkeolukorra kirjeldamiseks koguti andmeid läbi töötoapõhise avastamismeetodi ning saadud tulemusi visualiseeriti BPMN rahvusvahelise notatsiooni abil. Hetkeolukorra analüüsi käigus kaardistati protsessis osalejate rollid, tegevused, kasutusel olevad andebaasid ning olemasoleva ERP-süsteemi võimekused protsessi optimeerida. Saadud tulemuste põhjal koostas töö autor as-is protsessimudeli (Lisa 1).
Loodud as-is protsessimudeli põhjal tuvastati protsessi raiskamiskohad (Lisa 2), mis esitati läbi raiskamise kolme kategooria: liigutamine, hoidmine ja ületegemine. Raiskamise analüüsi eesmärk oli tuvastada ettevõttele väärtust mitte lisavad tegevused ja välja selgitada protsessis esile kerkinud probleemid. Töö autor pakkus välja lahendused, mis toetasid protsessi optimeerimist ning raiskamiskohtade eemaldamist.
Analüüsi tulemustele ja lõputöö eesmärgi täitmisele toetudes koostas töö autor to-be protsessimudeli (Lisa 3), tehes ettepaneku koondada terve protsess ERP-süsteemi põhiseks, tänu millele on võimalik eemaldada kõik protsessis esinenud raiskamiskohad ning automatiseerida töövoog selliselt, et protsess oleks teostatav ainuisikuliselt protsessiomaniku poolt. Täiendavalt esitati uus soovituslik rollikaart, määrates igale rollile kindel ametikoht ettevõttes, millega tagati protsessiülene kontroll.
Raamatupidamisosakonnale esitati uuringu käigus kogutud üldised tähelepanekud. Kasutades uuritavas ettevõttes juba kasutusel olevat ERP-süsteemi on võimalik pangatehingute üleslaadimise protsessi optimeerida, automatiseerides konteerimisprotsessi ning koondades kogu äriprotsessi ühe protsessiomaniku poolt teostatavaks. Tänu optimeerimisele on võimalik muuta pangatehingute üleslaadimise protsessi läbiviimine regulaarseks, suunata teiste töötajate vabanenud tööaja muudesse töölõikudesse või kulude kokkuhoiu eesmärgil koondada ning luua arusaam tervikprotsessist. Selliselt ümber kujundatud äriprotsess on autori hinnangul sujuvam, vähendab vigade tekkimise võimalust, on paremini kontrollitud ning loob aluse uuritava protsessi reaalselt teostamiseks ettevõttes.The title of this thesis is Optimising the Process of Uploading Banking Transactions in a Banking Company. The thesis is divided into three main chapters. The first chapter explains the theoretical framework based on Business Process Management (BPM), best practices, and suitable methodologies that support the assessment and optimization of business processes. The second chapter describes the course of the analysis and selects appropriate methods for conducting it. Additionally, it explains the nature of the research object and the regulatory requirements applicable to the business process. The third chapter presents the analysis and proposes development suggestions. The thesis is based on 32 references and consists of 48 pages, 2 drawings and 9 tables.
In the banking company under study, the research problem lies in the fact that the process of uploading bank transactions is entirely manual and relies on individually entered accounting entries by several different employees. As a result, the workload is high and time-consuming. The manual nature of the process increases the risk of errors and often necessitates corrections, which in turn adds to the workload and causes delays. Additionally, there is a lack of visibility into the overall business process and the necessity of its various components.
The objective of the thesis was to create an optimized model for the banking transaction upload process within a financial institution, enabling the entire process to be carried out solely by the designated process owner. To achieve this, the current state (as-is) of the business process was mapped, analyzed, and improved, resulting in the development of an optimized (to-be) process model.
To achieve the objective of the thesis, the author has formulated the following research tasks:
• explain the BPM approach and the theoretical foundations of process optimization;
• map the as-is model of the banking transaction upload process in the studied company;
• develop the methodology for the empirical research;
• analyze the completed as-is process model;
• develop the to-be process model to achieve process optimization;
• draw conclusions and present the observations gathered during the study.
In the theoretical part, the author focused on understanding the first three stages of the business process management lifecycle and identifying various optimization opportunities and best practices through relevant academic sources, previous studies, literature reviews, and the application of international BPM standards.
To describe the current state of the business process, data was collected using a workshop-based discovery method and visualized with BPMN international notation. During the analysis, the roles of process participants, their activities, the databases in use, and the capabilities of the existing ERP system were mapped to determine optimization potential. Based on the created as-is process model (Appendix 1), sources of waste were identified (Appendix 2), and the encountered problems were defined.
Grounded in the analysis results and aligned with the thesis objective, the author developed a to-be process model (Appendix 3). The proposed solution consolidates the entire process within the ERP system, thereby eliminating all sources of inefficiency and enabling a fully automated workflow manageable by a single process owner. Additionally, a new role map was presented to ensure cross-process oversight, and general observations gathered during the research were shared with the accounting department. According to the author, all research tasks were completed, and the thesis objective was successfully achieved.
By leveraging the capabilities of the ERP system, the entire business process was assigned to a single employee, making it possible to gain a comprehensive understanding of the end-to-end process. The freed-up time of other employees can be redirected to other tasks or used for cost-saving through workforce reduction
Creating an Agile Workflow in the Product Development Process on the Example of NoCry OÜ
No full textAina enam nõutakse ettevõtetelt võimet kiirelt ja efektiivselt uusi tooteid arendada ja turule tuua. Sellises keskkonnas on eriti oluline olla konkurentsivõimeline ning pakkuda klientidele uuenduslikke ja kvaliteetseid lahendusi. See aga eeldab, et traditsioonilised, sageli aeglased ja jäigad tootearendusprotsessid muudetakse paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Agiilsete põhimõtete rakendamine on üks võimalustest, kuidas saavutada kiiremad arendustsüklid ja parem koostöö meeskonnas.
Lõputöö käigus keskendus autor NoCry OÜ tootearendusprotsessi agiilsemaks muutmisele, analüüsides praeguseid väljakutseid ja pakkudes välja praktilised parandusettepanekud. Töö kirjeldab ettevõtte senist tootearendusprotsessi, mis on olnud ebaefektiivne, põhjustades uute toodete turuleviimisel viivitusi ja kvaliteediprobleeme. Siseauditi tulemusena toob autor välja peamised probleemid nagu aeganõudev arendusetapp, kommunikatsioonihäired ja probleemid tarnijatega, mis on mõjutanud toodete müügiedu ja vastavust turu ootustele.
Autor oli seadnud lõputöö eesmärgiks välja selgitada, kuidas optimeerida tootearendusprotsessi, rakendades agiilseid tööriistu ja põhimõtteid, mis võimaldaksid kiirendada arendusetappi ja parandada meeskonna koostööd, arvestades sealjuures ISO 9001:2015 standardi nõudeid.
Töö käigus teostatud siseauditi tulemusel valminud analüüs näitas, et agiilsete meetodite rakendamisel saab tõhusalt adresseerida esile kerkinud probleeme, jättes keskmesse pideva parendamise ning võimaldades ettevõttel paremini reageerida turu muutustele ja suurendada klientide rahulolu. Lõputöö autor pakkus välja konkreetsed sammud, kuidas integreerida agiilsed praktikad ettevõtte tootearendusprotsessi, sealhulgas töövoogude optimeerimine, agiilsete metoodikate rakendamine ja kommunikatsiooni parendamine.
Lõputöö lõppfaasis esitatud soovitused põhinevad agiilse tootearenduse põhimõtetel ja on suunatud protsessi efektiivsuse tõstmisele ja standardimisele vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele. Kõik need sammud aitavad kaasa NoCry OÜ tootearendusprotsessi parendamisele, tagades ettevõtte konkurentsivõime ja pikaajalise edu.Companies are increasingly required to develop and launch new products quickly and efficiently. In such an environment, it is particularly important to be competitive and offer innovative and high-quality solutions to customers. This requires making traditional, often slow and rigid product development processes more flexible and adaptable. Implementing agile principles is one way to achieve faster development cycles and better teamwork.
During the thesis, the author focused on making NoCry OÜ's product development process more agile by analyzing current challenges and offering practical improvements. The work describes the company's existing product development process, which has been inefficient, causing delays and quality issues in the launch of new products. The internal audit highlighted key issues such as time-consuming development stages, communication disruptions, and supplier problems, affecting product sales success and market compliance.
The thesis aimed to determine how to optimize the product development process by implementing agile tools and principles that could accelerate the development stage and improve team collaboration, considering the requirements of the ISO 9001:2015 standard.
The analysis from the conducted internal audit showed that applying agile methods could effectively address the emerging issues, focusing on continuous improvement and allowing the company to better respond to market changes and increase customer satisfaction. The author proposed specific steps to integrate agile practices into the company’s product development process, including optimizing workflows, applying agile methodologies, and improving communication.
The recommendations presented in the final phase of the thesis are based on agile product development principles and aim to increase process efficiency and standardization in accordance with the ISO 9001:2015 requirements. All these steps contribute to improving NoCry OÜ's product development process, ensuring the company's competitiveness and long- term success
Planning and organizing horse transportation to competitions
No full textLõputöö tegemisel oli eesmärgiks välja töötada juhend hobuste omanikele ja vedajatele, mis aitab loomi ja sõidukeid nõuetekohaselt transportimiseks ette valmistada ning järgib kõiki regulatiivseid nõudeid hobuste ohutuks ja tõhusaks transportimiseks võistlustele. Töö tulemusena toodi välja mitmed olulised aspektid, sealhulgas nõuded sõidukitele, vajalikule varustusele, samuti reeglid hobuse transportimiseks ettevalmistamisel ja tema hooldamisel teekonnal.
Peamine probleem, millega hobuste vedajad kokku puutuvad, on loomade transportimise alaste teadmiste puudumine, vajalike autojuhtide kursuste puudumine ning sageli ka ebapiisav arusaamine looma enda eripäradest. Need tegurid võivad negatiivselt mõjutada nii hobuste kui ka transpordiga seotud isikute ohutust ja heaolu.
Koostatud on üksikasjalik juhend, mis hõlmab kõiki transpordi olulisi aspekte: alates sõidukite ja dokumentide ettevalmistamisest kuni nõueteni loomade seisundile enne ja transpordi ajal. Juhendi eesmärk on tõsta vedajate teadlikkust ja kvalifikatsiooni, samuti annab hobuseomanikele vajalikku teavet, et transpordiprotsess oleks loomadele võimalikult ohutu ja mugav.
Seega on töö lõpetatud, et luua praktiline ja kasulik tööriist hobuste omanikele ja vedajatele, mis omakorda aitab parandada transpordi ohutust ja kvaliteeti võistlustele ja muudele üritustele.The aim of the work was to develop a manual for horse owners and transporters that will help prepare animals and vehicles for proper transportation and comply with all regulatory requirements for the safe and efficient transportation of horses to competitions. The work highlighted several important aspects, including requirements for vehicles, necessary equipment, as well as rules for preparing a horse for transportation and caring for it during the journey.
The main problems that horse transporters face are a lack of knowledge about animal transport, the lack of necessary driver training and often an insufficient understanding of the specifics of the animal itself. These factors can negatively affect the safety and well-being of both the horses and the people involved in the transport.
A detailed manual has been prepared, covering all important aspects of transport: from the preparation of vehicles and documents to the requirements for the condition of animals before and during transport. The manual aims to raise the awareness and qualifications of transporters, as well as provide horse owners with the necessary information to make the transport process as safe and comfortable as possible for the animals.
So the work is complete to create a practical and useful manual for horse owners and transporters, which in turn will help improve the safety and quality of transport to competitions and other events
Creating an information module for quick supplier selection at AS LTH-Baas
No full textLõputöö käigus töötati välja infomoodul, mis võimaldab kiirendada tarnijate ja materjalide otsingut.
Ettevõtte tüüpilise ostuprotsessi mõistmiseks kirjeldati ja analüüsiti seda BPMN-mudeli abil. Seejärel töötati välja tööde klassifikaator, mis lihtsustab ja kiirendab materjalide ning tarnijate otsimist. Info kogumiseks ja tarnijate hindamiseks loodi küsimustik.
Infomooduli struktuur töötati välja IDEF1x meetodit kasutades. Pärast teabe kogumist ja struktuuri loomist rakendati infomoodul Smartsheeti keskkonnas, kuhu sisestati kõik kogutud andmed.
Uuendatud ostuprotsessi modelleeriti ja analüüsiti samuti BPMN-mudeli abil, mis võimaldas võrrelda senist ja uut protsessi. Erilist tähelepanu pöörati ajakulu võrdlusele – uuriti, kui palju aega kulub päringu täitmiseks infomooduli abil ja ilma selleta.
Simulatsiooni ja vooanalüüsi tulemused kinnitasid, et välja töötatud infomoodul võimaldab kiirendada ostuprotsessi umbes 20% võrra puhta aja osas ja 35% võrra ooteaja osas. Protsessi efektiivsus kasvas 14%.During the course of the thesis, an information module was developed to accelerate the search for suppliers and materials.
To understand the company’s typical procurement process, it was described and analyzed using a BPMN model. Subsequently, a work classifier was created to simplify and speed up the search for materials and suppliers. A questionnaire was developed for collecting information and evaluating suppliers.
The structure of the information module was designed using the IDEF1x method. After gathering information and creating the structure, the information module was implemented in the Smartsheet environment, where all the collected data was entered.
The updated procurement process was also modeled and analyzed using a BPMN model, allowing for a comparison between the previous and the new process. Particular attention was paid to time consumption – examining how much time is required to complete a query using the information module versus without it.
The results of the simulation and flow analysis confirmed that the developed information module accelerates the procurement process by approximately 20% in terms of pure time and 35% in terms of waiting time. Process efficiency increased by 14%
Automation of Routine Business Processes at Sonepar Suisse AG
No full textKäesolevas lõputöös analüüsitakse üksikasjalikult rutiinsete protsesside automatiseerimise võimalusi Sonepar Suisse AG-s. Uuriti äriprotsesside juhtimise teoreetilisi aspekte, pakuti välja olemasolevate protseduuride optimeerimise mudelid ja viidi läbi automatiseerimise rakendamise tõhususe majanduslik hindamine.
Analüüs näitas, et manuaalne andmetöötlus nõuab palju aega ja tööjõuressurssi ning on seotud inimlike vigade tõenäosusega. Peamised probleemid on ülesannete täitmise pikk aeg, vajadus andmete käsitsi valideerimise ja teabe sisestamise järele, mille tulemuseks on madalam üldine tootlikkus. Väljapakutud tulevase seisundi mudel (TO-BE) näitab, kuidas API-põhine automatiseerimine võib need probleemid kõrvaldada, võimaldades vähendada ajakulu ja suurendada andmetöötluse täpsust.
Majanduslik arvutus näitas, et API-integratsiooni rakendamine Microsoft Outlooki ja Microsoft Dynamics 365 vahel nõuab ligikaudu 53 503 eurot, kuid tasub end ära kolme kuu jooksul. Peamised eelised hõlmavad rutiinsetele ülesannetele kuluva aja vähenemist, vigade vähenemist ja töötajate ümberpaigutamist ärikriitilisematele ülesannetele.
Automatiseerimine suurendab ka töötajate rahulolu, kuna see võimaldab neil keskenduda huvitavamale ja sisukamale tööle. Selle tulemusel ei saa ettevõte mitte ainult majanduslikku kasu, vaid paraneb ka meeskonna efektiivsust.
Seega on rutiinsete protsesside automatiseerimine Sonepar Suisse AG jaoks strateegiliselt oluline samm, mis võimaldab suurendada konkurentsivõimet, parandada teenuse kvaliteeti ja vähendada tegevuskulusid. Käesolevas dokumendis esitatud järeldusi ja soovitusi võib kohaldada ka teistele ettevõtetele, kes soovivad oma äriprotsesse kaasaegsete tehnoloogiate abil optimeerida.
Käesolev lõputöö tõlgitakse saksa keelde ja saadetakse Sonepar Suisse AG-le. Kui juhtkond hindab minu pakutud lahendust probleemile tõhusaks, saab seda ellu viia.This thesis is devoted to the study of automation of routine processes in Sonepar Suisse AG. The main attention is paid to the analysis of the current state of business processes (AS-IS) and the development of a future state model (TO-BE), which involves the use of API for automatic data exchange between Microsoft Outlook and Microsoft Dynamics 365 systems.
The aim of the work is to reduce labor costs, reduce errors and increase process efficiency through automation. The theoretical part includes an overview of business analysis and process management concepts and the tools used such as ARIS, AS-IS and TO-BE models. The practical part describes the current problems of manual data processing and proposes solutions based on API integration.
Economic analysis has shown that automation can reduce the time to complete tasks from 6 hours to a few minutes, reducing labor costs. The initial investment in API development and implementation pays for itself in three months, after which the company realizes significant savings. In addition, automation improves the accuracy of data processing, which reduces the risks associated with human error and allows employees to focus on strategic tasks.
The results of the paper confirm that automation of routine processes improves competitiveness, improves service quality and reduces costs. The recommendations and conclusions of this paper may be useful for other companies interested in optimizing their processes using modern technology.
This thesis will be translated into German and sent to Sonepar Suisse AG. If the management finds my proposed solution to the problem effective, it can be implemented
Driver behavior at stop lights: A case study from Tallinn traffic
No full textEesti Vabariigi Kliimaministeeriumi Transpordi ja Liikuvuse programmi 2025 - 2028 on välja toodud positiivne tulemus riigis hukkunute arvu vähenemisega, ent aruandes on tõdetud, et Tallinna liikluses olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad, kui viimaste aastatega on Tallinnas liikluses hukkunute arv tõusnud ning samal suurusel püsiv hukkunud jalakäijate arv on kõrge [4]. Politsei ja piirivalve avalike kättesaadavate andmete põhjal on tuvastatud liiklusrikkumised keelava tulega sõidukijuhtide seas Tallinnas langustrendis (Joonis 1, Lk 9) [20]. Aastaks 2023 on langenud tuvastatud liiklusrikkumiste arv keelava tulega 2867 liiklusrikkumiseni. Viie viimase aasta keskmine tuvastatud liiklusrikkumiste arv keelava fooritaktiga päevas on 9,9 intsidenti (Joonis 2, Lk 11). Autor arvab, et antud numbrid ei kajasta tegeliku muutust liikluses ning eeldab, et rikkumiste tuvastamise arv on muutlik tänu Politsei- ja Piirivalveameti prioritiseerimiste ning ressursside muutuste tagajärg. Uurimustöö eesmärk on hinnata sõidukijuhtide käitumist keelaval foori taktil ja võrrelda viimast sõidukijuhtide küsitluse vastustega. Kuna liikluskultuur muutub aja jooksul on selline käitumise kaardistamine oluline tulevikus sarnaste uurimustööde tegemisel, või sõidukijuhtide käitumise hindamisel. Autor on seadnud kaks hüpoteesi. Esimene hüpotees sai sõnastatud järgnevalt, kas keelava fooritakti eiramist võib pidada probleemiks Tallinna liikluses? Teine hüpotees aga katsetab väidet, kas keelava fooritaktiga ületamine on ohtlik kaasliiklejatele?
Uurimustöö küsimustikule (Lisa 2) oli vastajaid 397, mis tagab piisava valimi olemasolu. Meeste osakaal vastajate seas oli 44,3% ning naiste osakaal oli 55,7%. Tallinna liikluses osaleb vastajatest kahel ja rohkemal päeval nädalas 92,7% vastajatest, viiel ja rohkemal päeval osaleb 64,5% vastajatest ning seitsmel päeval nädalas osaleb 35,8% vastajatest Tallinna liikluses. Sõidukijuhtide keelava tule eiramist Tallinna liikluses peavad probleemseks käitumiseks 63,2% vastajatest ning 29,5% vastajatest väga suureks probleemiks. Kollase tulega foori läbimist sujuvama liikluse tagamiseks ei pea aktsepteeritavaks käitumiseks 37,3% vastajatest, sujuvama liikluse tagamiseks peab aktseteeritavaks käitumiseks 41,1% vastajatest. Vastajatest 21,7% oli neutraalsed, mis küsimuse kontekstis paigutab vastaja käituma vastavalt olukorra äranägemisele. Kui kombineerida aktsepteerivad ning neutraalsed vastajad on 62,7% vastajatest aldid keelaval kollasel taktil eirama. Vastajatest 76,8% arvavad, et kollase tulega ristmiku ületamine on osa Tallinna liikluskultuurist ning 40,1% arvavad, et kindlasti on osa liikluskultuurist. Vastajatest 52,4% tunneb, et keelava tule eirajad häirivad või vihastavad teda. Koguni 85,1% vastajatest kogeb iga nädal olukorda, kus teine sõiduk, ei ole suutnud lõpetada manöövrit fooriga reguleeritud ristmikul ning takistab teise suuna liikumist. Vastajatest 81,6% kogeb ühel või enam korral nädalas liiklusohtliku olukorda, mis on tekitatud kaasliikleja keelava fooritakti eiramise tõttu. 10,1% kogeb kuuel või enam korral nädalas liiklusohtliku olukorda, mis on tekitatud kaasliikleja keelava fooritakti eiramise tõttu. See vajab lisatähelepanu ning väärib tulevikus eraldi uurimustööd, selgitamaks välja, miks sõidukijuhid ohustuvad kaasliiklejaid ja kas liiklusohtlike olukordade arv keelava fooritakti eiramisest on niivõrd suur. Küsitluse vastustest kõige enam üksmeelel olid vastajad kollase fooritakti vajadusest, koguni 69,3% vastajatest oli vastanud, et kollane tuli ei ole üldse üleliigne. Vastajatest pigem ei 88,9% ning pigem jah vaid 7,3% vastajatest.
Vaatluste andmetesse (Lisa 6, Joonis 9) oli kaasatud valikuna 2084 sõidukit, mille juhil oli võimalik peatuda või läbida keelava fooritule takt. Kokku vaadeldi sõidukeid kolmekümneühel suunal. Vaatluse andmetest eiras peatumist kokku 1263 (60,6% kogu valikust) sõidukijuhti. Vaatluse käigus tuvastati keskmiselt tunnis 57,4 sõidukit keelava takti eiramas. Kollase fooritakti valik oli 1304 sõidukit ning eirajaid oli 1145 (54,9% kogu valikust), mis on kollase takti valikust 87,8% sõidukijuhti. Keskmine eiramise protsent oli kollasel taktil sõidukijuhtide seas 87,5%. Punase fooritakti valik oli 780 sõidukit, millest eirajaid oli 118 (5,7% kogu valikust), moodustades punase takti valikust 15,1%. Keskmine eiramise protsent punasel taktil oli 16,4%. Autor täheldas, et sõidukijuht läbib keelava foori takti pigem koos teise sõidukiga. Kõikidest keelava fooritulega eiratud tsüklitest 147 juhul eiras kolm või enam sõidukijuhti keelavat foori takti, see on 21,5% kogu eiratud tsüklitest. Suurim tuvastatud sõidukite hulk, mis kollast takti eiras ühel korral oli viis sõidukit ning suurim arv, mis ühel korral punasel tuvastati oli kolm sõidukit (Joonis 7). Punase fooritakti eiramisega kaasnes 77,5% juhtudest eelnev kollase fooritakti eiramine mõne muu sõidukijuhi poolt (Joonis 8). Mis peegeldab sõidukijuhtide liiklusseaduse eiramise tolerantsi kasvu, kui eiratakse liiklusseadust koos kaasliiklejatega. Visuaalse vaatlusega hinnanguga autor tõdeb, et keelava tule eiramisega kaasneb sõidukijuhtidel pidurdamise asemel võimalik sõiduki kiirendamine. Lisaks kiiruse suurendamisele vähendavad sõidukijuhid teiste sõidukitega pikivahe minimaalseks fooriga reguleeritud teelõiku läbides, kui see on muutumas keelavale tsüklile. Sellise võttega eiratakse turvalist pikivahet ning survestatakse kaasliiklejaid.
Uurimustöös sooritati kolm paikvaatlust Tallinna politseijaoskondade vahetus läheduses asuval fooriga reguleeritud ristmikel (Suund 17, 24) ning ülekäigukohal (Suund 15). Vaatluses kogutud andmetest võib järeldad, et sõidukijuhtide seas käitumismustri muutust ei toimu. Kollese tule eirajate osakaal on kõigis kolmes asukohas üle 78% kollase takti valikust, punase tule eirajaid on vastavalt; 9,4%, 7,6% ja 6,3% punase takti valikust. Foori tsükleid, millest sõidukijuhid kinni ei pidanud oli; 76,6%, 60,0% ja 42,9%. Kollase takti eirajaid oli kolmel asukohal kokku 124 ja punase takti eirajaid oli kokku seitse. Võttes arvesse, et vaadeldud aega oli kokku alla kolme tunni kolmel asukohal, siis tulemus on murettekitav.
Uurimustöö autor sooritas vaadeldavatel fooridel käsitsi ajalise mõõtmise rohelisele vilkuvale taktile ja kollasele taktidele. Mõõtmise tulemusel selgus, et igal Tallinnas vaadeldud fooril on sama pikkus määratud rohelisele vilkuvale taktile ja kollasele taktile, olenemata teel määratud piirkiirusest. Tallinnas asuvatel fooridel on rohelise vilkuva takti pikkus kaks sekundid ning kollase takti pikkus on kolm sekundit. Fooritaktide aegade muutmine võib anda positiivset tagasisidet sõidukijuhtide käitumises. Autor soovitab pikendada rohelist vilkuvat takti kollase tule takti arvelt. Kollane foori takt on sõidukijuhile juba keelav takt ning selle pikem aeg vilkuvast rohelise taktis ei ole õigustatud. Sõidukijuhile on olulisem info peatselt muutuvast fooritaktist, mitte pikem informatiivne aeg juba keelavast taktist. Fooril olevat turvaaegu antud muudatus ei mõjutaks.
Tallinna Transpordiameti asetatud ristmikukaameratega tuvastatakse ainult punase takti eiramisi. Kollase takti eiramisi ristmikukaameratega ei tuvastata. Selline käitumine süvendab veelgi rohkem sõidukijuhtide kollase takti eiramise käitumist ning annab selge sõnumi sõidukijuhtidele, et kollase taktiga läbimine ei ole karistatav. Autori soovitus on muuta ristmikukaamerate tuvastus, et tuvastatakse kõik keelava takti eirajad.
Vaatluse andmetest on sõidukijuhid altimad eirama keelavat foori takti koos teiste sõidukitega. Märkimist vajab, et uurimustöös eelnes pea igale punase tule eiramisele eelnev kollase tule eiraja. Parandusmeetmena tasuks kaaluda võimalust rangemalt karistada sõidukijuhte liiklusohtlikuolukorra tekitamisel, kui foori läbimisel läbitakse keelav fooritakt juba keelavat fooritakti eiranud sõiduki järel.
Vajalik on ennetustöö ning teavituskampaaniate suurendamine sõidukijuhtidele. Samuti kaasreisijatele, kes viibivad sõidukites, et keelava tule eiramine pole lubatud. Sõidukijuhtide käitumine keelava fooritulega on oluline teema, mis vajab teavituskampaaniat sõidukijuhtidele.
Vaatluse andmetele toetudes ei olene Tallinna liikluses keelava fooritakti eiramine nädalapäevast, kellaajast, liiklussageduse suurusest või kehvast ilmast. Keelava fooritakti eiramine on osa Tallinna linna liikluskultuurist. Läbiviidud vaatluste ning kogutud andmete põhjal võib järeldada, et keelava fooritakti eiramine on probleemne käitumine Tallinna liikluses. Vastajate andmetest tõdeb autor, et keelava taktiga ristmiku või ülekäiguraja läbimine on kaasliiklejatele ohtlik käitumine Tallinna liikluses.The Transport and Mobility Program 2025–2028 of the Ministry of Climate of the Republic of Estonia highlights a positive outcome in reducing the number of traffic fatalities in the country. However, the report notes that the measures planned to ensure traffic safety in Tallinn have not been compelling effective, as the number of traffic fatalities in Tallinn has increased in recent years, and the high number of pedestrian fatalities remains concerning [4]. According to publicly available data from the Police and Border Guard, traffic violations involving drivers running yellow or red lights in Tallinn are on a downward trend (Figure 1) [20]. By 2023, the number of identified traffic violations involving yellow or red lights had decreased to 2,867 incidents. Over the past five years, the average number of detected traffic violations involving yellow or red lights per day was 9.9 incidents (Figure 2, p. 11). The author believes that these numbers do not reflect an actual change in traffic behaviour and assumes that the fluctuation in detected violations is due to changes in the priorities and resources of the Police and Border Guard Board. This study aims to evaluate drivers’ behaviour at traffic lights and compare it with the results of a driver survey. Since traffic culture evolves, such behaviour mapping is important for future studies and assessments of driver behaviour. The author has formulated two hypotheses. The first hypothesis questions whether disregarding yellow or red lights can be considered a problem in Tallinn traffic. The second hypothesis examines whether running yellow or red lights harms other road users.
397 respondents completed the survey (Appendix 2), providing an adequate sample size. Among the respondents, 44.3% were men, and 55.7% were women. Of the respondents, 92.7% participate in Tallinn traffic two or more days per week, 64.5% five or more days, and 35.8% seven days per week. 63.2% of respondents consider running yellow or red lights problematic behaviour, while 29.5% view it as a severe in Tallinn traffic. Crossing on a yellow light to ensure smoother traffic flow is not considered acceptable behaviour by 37.3% of respondents, while 41.1% believe it is acceptable. About 21.7% remained neutral, indicating that their actions depend on the situation. Combining the neutral and accepting respondents, 62.7% are of respondents inclined to run yellow lights in traffic.
76.8% of respondents believe that crossing intersections on yellow lights is part of Tallinn's traffic culture, and 40.1% strongly agree with this assessment. About 52.4% feel disturbed or angered by drivers who ignore yellow or red lights. As many as 85.1% encounter weekly situations where another vehicle fails to complete a maneuver at a traffic light and obstructs traffic flow. About 81.6% experience at least one traffic hazard per week caused by another driver disregarding yellow or red lights, and 10.1% encounter such situations six or more times per week. This issue needs additional attention, and future research is needed to determine why drivers endanger others and whether the frequency of hazardous situations caused by running yellow or red lights is indeed so high. The most widely agreed-upon survey result was the necessity of the yellow light, with 69.3% stating it is necessary. Among respondents, 88.9% agreed that it is necessary, and only 7.3% agreed that the yellow light is unnecessary.
Observation data (Appendix 1, Table 22) included a sample of 2,084 vehicles where drivers could stop or proceed during a yellow or red light. Observations covered thirty-one directions. Of the observed vehicles, 1,263 (60.6% of the sample) disregard traffic lights. On average, 57.4 vehicles per hour were found to disregard traffic lights. Among 1,304 vehicles encountering yellow lights, 1,145 (54.9% of the sample) failed to stop, accounting for 87.8% of vehicles at yellow lights. The average violation rate at Yellow Lights was 87.5%. For red lights, 780 vehicles were observed, 118 (5.7% of the sample) violated the red light, comprising 15.1% of vehicles at red lights. The average violation rate for red lights was 16.4%. The author noted that drivers often pass yellow or red lights along with other vehicles. In 147 cases, three or more vehicles ran yellow or red lights consecutively, accounting for 21.5% of all cycles with violations. The largest group violating yellow lights in one instance was five vehicles; for red lights, it was three (Figure 7). Violations of red lights were preceded by yellow light violations by other drivers in 77.5% of cases (Figure 8), reflecting growing tolerance for breaking traffic laws when others are doing so. Observational data also indicated that drivers tend to accelerate rather than brake when approaching a light that is about to change, and they reduce following distances to minimize gaps when crossing intersections while changing light cycles. Such behaviour pressures other drivers and disregards safe following distances.
Three field observations were conducted near police stations at signal-controlled intersections (Directions 17, 24) and pedestrian crossings (Direction 15). Data revealed no change in driver behaviour patterns. Yellow light violations exceeded 78% in all three locations, while red light violations were 9.4%, 7.6%, and 6.3%. Cycle violations were 76.6%, 60.0%, and 42.9%. Across the three locations, 124 drivers violated yellow lights, and seven violated red lights. The results are alarming because the observations lasted less than three hours.
Manual timing measurements for green flashing and yellow lights showed identical durations across Tallinn intersections traffic lights, regardless of speed limits. The green flashing light lasted two seconds, and the yellow light lasted three seconds. The author suggests reallocating one second from the yellow light to extend the green flashing light. Since the yellow light already signals a stop, a longer green flashing period would provide better information for drivers about upcoming light changes without affecting safety margins.
Tallinn's intersection cameras currently detect only red-light violations, not yellow light ones. This practice encourages yellow-light violations and signals to drivers that such actions are not punishable. The author recommends adjusting camera detection to include all violations.
Observation data indicate drivers are likelier to violate red lights when following other vehicles. Yellow light violations preceded most red-light violations. As a corrective measure, stricter penalties should be considered for creating hazardous situations when drivers proceed after another vehicle has already violated the light.
Preventive measures and awareness campaigns targeting drivers and passengers must emphasize that running yellow or red lights is unacceptable. Given the data, violating the traffic light is part of Tallinn's traffic culture, and addressing this behaviour requires awareness campaigns.
Data suggest that traffic light violations in Tallinn traffic are not influenced by the day of the week, time, traffic volume, or weather conditions. Violating traffic lights is part of the city's traffic culture. Based on observations and collected data, it can be concluded that traffic light violations are problematic behaviour in Tallinn traffic. Survey results confirm that crossing intersections or pedestrian crossings during red lights poses a danger to other road users
User Experience study of the Management Software PlanPro in the field of Ministy of Social Affairs
No full textLõputöö teemaks on „Juhtimistarkvara PlanPro kasutajakogemuse uuring Sotsiaalministeeriumi haldusalas“. Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevate asutuste tarkvara PlanPro kasutajakogemus, et tuvastada probleemkohad ja esitada nende põhjal sisuline tagasiside arenduspartnerile PlanPro ning kompetentsikeskusele TEHIK. Kasutajakogemus on tarkvara oluline komponent, kuna see määrab otseselt ära, kuidas tarkvara igapäevases töös tajutakse ja kasutatakse. Kuna varasemalt ei olnud haldusala üleselt PlanPro kasutajakogemust kaardistatud, pakub käesolev lõputöö väärtuslikku sisendit kasutajakogemuse parendamiseks.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati esmalt teoreetiline raamistik, tuginedes teemakohasele kirjandusele peamiselt välismaistelt autoritelt, kuna kasutajakogemust ei ole eestikeelselt väga laialdaselt kajastatud. Kasutajakogemus (UX) viitab kasutaja subjektiivsele tajule ja tunnetusele tarkvara või mõne muu süsteemiga suhtlemisel. Kasutajakogemust on võimalik hinnata erinevate aspektidega, kuid peamisteks on erinevad kvaliteedinäitajad ning mõõdikud. Kvaliteedinäitajad võimaldavad analüüsida, kuidas erinevad tegurid võivad kasutaja rahulolu ja kasutajakogemust mõjutada. Samas ei piisa kasutajakogemuse hindamisel ainult kvaliteedinäitajatest saadavatest hinnangutest, kuna need tihtipeale kajastavad peamiselt kasutajate subjektiivseid tundeid ja arvamusi. Seetõttu on oluline kasutajakogemuse hindamisel arvesse võtta ka erinevaid mõõdikuid, mis võimaldavad erinevate numbriliste tulemustega objektiivsemalt hinnata kasutajakogemust, mille abil saab anda ülevaate ja tagasiside kasutaja ja toote vahelisest interaktsioonist.
Empiirilise uuringu metoodika valimisel lähtuti töö eesmärgist ja eelnevalt loodud teoreetilisest raamistikust. Uurimisstrateegiaks oli kaardistusuuring ning selles lähtuti deduktiivsest lähenemisviisist. Uuring viidi läbi kombineeritud kvalitatiiv- kvantitatiiv meetodil. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks kasutati küsimustikku ning kvalitatiivsete andmete kogumiseks poolstruktureeritud intervjuud. Küsimustiku üldkogum ning valim langesi kokku ning valimiks osutus kogu haldusala tarkvara kasutajad. Intervjuul osalejad valiti kihtvalimi meetodile, lähtudes sihtrühma rohkemates õigustes ning suuremas kasutajakogemuses. Küsitluse valimisse kuulus 1377 kasutajat, kellest lõpliku valimi moodustasid 87 vastanut, vastamisprotsendiks vastavalt 6,32%. Intervjuu valimisse kuulus kokku 12 kasutajat. Kogutud kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, mida analüüsiti Microsoft Excel tabelarvutussüsteemis. Kvalitatiivsete andmete analüüsimiseks rakendas autor temaatilist analüüsi, mille käigus rühmitas peamised mustrid ja probleemid temaatiliselt.
Uuringutulemuste analüüsi näitas, et PlanPro tarkvara tajutakse kasutajate poolt funktsionaalselt kasuliku töövahendina, kuid selle kasutamist takistavad mitmed olulised kitsaskohad. Kasutajad tõid esile süsteemi keeruka ülesehituse, piiratud paindlikkuse ja infomüra, mis muudavad igapäevase kasutamise koormavaks. Lisaks spetsiifilistele kitsaskohtadele ilmnes ka üldine kriitiline hoiak tarkvara kasutatavuse suhtes. Tarkvara kasutajakogemuse (UX) parendamiseks haldusala üleselt tegi töö autor kompetentsikeskusele TEHIK ja arenduspartnerile PlanPro järgmised ettepanekud:
• luua asutustele testkeskkonnad;
• koostada koolitusmudel;
• arendada ühtne KKK keskkond PlanPro-le TEHIKu abi keskkonnas, kus on üldised juhised, materjalid ja vastused korduma kippuvatele küsimustele või probleemidele;
• ühtlustada kasutajaliidese loogika ja nuppude disain läbivalt PlanPro tarkvaras;
• kujundada tööplaani ja aruande moodul visuaalselt selgemaks ja hõlpsamalt kasutatavaks;
• töölaua ja teavituste personaliseerimisvõimalused vastavalt kasutaja ja asutuse vajadustele;
• korraldada regulaarsed kasutajakohtumised arenduspartneriga;
• korraldada kord aastas sektorisisene seminar, kus tutvustatakse uusi arendusi ja parimaid praktikaid.The titile of the theses is „User Experience study of the Management Software PlanPro in the field of Ministy of Social Affairs“. The aim of this theses was to evaluate user experience of the PlanPro software among organizations in Ministry of Social Affairst to identify key problem areas and provide feedback to developer and the compentece centre. User experience is critical aspect of any software, as it is the primary way in which the system interacts with the end user. Software cannot function effectively without active users, continous feedback and constant development. As there hasn’t been this kind of studies in the field of Ministry of Social Affairs regarding this software, this thesis serves an important input to improve overall user experience, usability and guiding future development.
This theses consists of three chapters. The first chapter presents theoretical framwork, based on mainly foreign literature of user experience. User experience is defined as the overall perception and emotional response users have when interacting with software or any other system. It can be evaluated with various dimentions, primarily quality indicators and metrics. While quality indicators help explain how different factors influence satisfaction and usability, it is also important to use measurable metrics that provide objective, numerical insight into the interaction between the user and the system. The second chapter describes the methodology and choises made in the empirical research. The third chapter presents the full analysis of the results.
Based on the reasearch results, it was concluded that managment software PlanPro generally perceived as supprotive tool for achieving both organizational and individual work objectives. However, excessive complexity, lack of flexibility and information overload were found to negatively affect the user experience. The analysis also revealed various detailed usability issues as well as general perception of dissatisfaction across the organizations studied. To improve the software’s user experience of PlanPro across the field of Ministry of Social Affairs, author made suggestions to the competence centre TEHIK and software development partner PlanPro. These include granting access to test enviroment so key users can experiment by themselves, creating video tutorials and step-by-step guides that allow users to learn in their own way and pace and also create page where users can see most common issues and solutions by themselves. Software development partner should improve the visual consistency and usability throguhout the software, add more personalization options to help users focus on relevant information and reduce cognitive overload and add more options to visualize different modules. In cooperation with competence centre, software developer should make regular interactions and meetings and annual cross-sector seminar
Raising Awareness of Dog-Assisted Intervention in Social Work: The Case of Lääne-Virumaa
No full textTänapäeva ühiskonnas kogevad paljud inimesed stressi, ärevust ja üksildustunnet. Uuringud ja kogemuslikud tähelepanekud on näidanud, et koertega suhtlemine ning nende kaasamine toetavatesse protsessidesse võib aidata neid negatiivseid seisundeid leevendada. Seetõttu on märgata kasvavat trendi koerte kaasamisel erinevatesse töövaldkondadesse, sh sotsiaaltöösse. See areng oligi ajendiks käesoleva lõputöö teema valikul – „Koera kaasava sekkumise teadlikkuse tõstmine sotsiaaltöös Lääne-Virumaa näitel“. Lõputöö eesmärgiks oli uurida sotsiaalvaldkonna töötajate teadlikust koera kaasavast sekkumisest ja nende valmisolekut selle metoodika rakendamiseks sotsiaaltöösse.
Koera kaasavast sekkumise tähenduse ja teoreetilise tausta avamiseks analüüsis töö autor erinevaid kirjalikke allikaid. Uurimistöö käigus selgus, et 2025. aasta seisuga on Eestis selle teema käsitlemisel kättesaadavus piiratud – vabalt ligipääsetavad kirjalikud allikad looma või koera kaasava sekkumise kohta Eesti raamatukogudes puuduvad. Ainsaks leitud teoseks oli Audrey H. Fine poolt toimetatud „Handbook on animal-assisted therapy: foundations and guidelines for animal-assited therapy“, kuid Eesti raamatukogudes puuduvad selle kõige ajakohasemad väljaanded. Allikabaasi laiendamiseks kasutas autor internetis leiduvat elektroonilist raamatukogu Perlego, mille kaudu oli võimalik tutvuda valdkonna inglise keelsete erialaste teostega. Lisaks otsiti asjakohasid teadusartikleid ja teemaga seotud allikaid EBSCOhost-i, Google Scholar-i ja üldise internetipõhise otsingu abil. Koera kaasava sekkumise analüüsimisel ilmnes tugev seos kiindumusteooriaga. Mitmed allikad seostasid nimetatud teoreetilise lähenemise loomade kaasamise praktikatega, mistõttu pidas autor oluliseks lõputöös käsitleda koera kaasavat sekkumist läbi kiindumusteooria.
Koera tööülesannetesse kaasamiseks tuleb läbida vastav ettevalmistus ning sooritada teraapiakoera ja koerajuhi eksam. Eestis on selleks hetkel ainus võimalus Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu kaudu, kellel on vastav kvalifikatsioon ja õigus väljastada diplomeid koos rahvusvahelise sertifikaadiga. Lõputöö koostamisel kasutati ühingu kodulehel avaldatud teavet teraapiakoerale ja koerajuhile kehtivate nõuete kohta, mida käsitleti töö teoreetilises osas. Mõistmaks paremini, kuidas on võimalik koeri erinevates keskkondades tööalaselt kaasata, käsitles autor valikut praktilisi näiteid Eesti kontekstist. Kuigi koerte kaasamine sotsiaaltöös on Eestis veel võrdlemisi vähe levinud, leidus siiski mitmeid positiivseid eeskujusid ja algatusi. Lõputöö alguses anti ülevaade koera kaasava sekkumise olemusest ja tähendusest, samuti käsitleti teemat kiindumusteoori valguses ning kirjeldati teraapiakoerale ja koerajuhile esitatavaid nõudeid. Nimetatud teooria põhjal koostati empiirilise uuringu küsimustik, mille eesmärk oli uurida Lääne-Virumaa sotsiaalvaldkonna töötajate teadlikkust koera kaasavast sekkumisest ning nende huvi selle rakendamise suhtes oma tööpraktikas.
Lõputöö raames tehtud uuringu põhjal on üle poolte sotsiaaltöötajatest on teadlikud koera kaasava sekkumise kontseptsioonist, kuid vaid üks neist on seda oma töös rakendanud. Peamiseks takistuseks on väljatoodud pädevuse puudumine, mis viitab vajadusele täiendkoolituste järele. Alla poolte uuringu osalejatest on koera kaasavat sekkumist praktikas näinud. Üle poolte vastanutest defineerisid koera kaasavat sekkumist korrektselt, rõhutades, et see on sihipärane ja juhendatud tegevus, mitte pelgalt koera kohalolu töökeskkonnas. Samuti peeti oluliseks, et nii koer kui ka tema juht oleksid vastavalt koolitatud. Uuring näitas, et kuigi arusaam koera kaasavast sekkumisest on üsna hea, on praktilised kogemused vähesed. Enamik sotsiaaltöötajaid näeb selles suurt potentsiaali.
Huvi selle sekkumisviisi vastu on märkimisväärne – 39st 26 spetsialisti väljendasid soovi seda oma töös kasutada, kuid tõid esile vajaduse täiendava väljaõppe ja juhendmaterjalide järele. Koera kaasava sekkumise potentsiaalseteks rakendusvaldkondadeks toodi välja eakate hooldus, vaimse tervise toetamine ja lastega töötamine. Lisaks on teadusuuringud näidanud, et koera kaasamisel võib olla mitmeid positiivseid mõjusid, sealhulgas stressi ja ärevuse vähenemine, emotsionaalse heaolu paranemine ning sotsiaalsete oskuste areng.
Kokkuvõttes viitavad tulemused sellele, et koera kaasav sekkumine omab suurt potentsiaali sotsiaaltöös. Edasised uuringud ja praktilised algatused võiksid keskenduda sellele, kuidas seda sekkumisvormi tõhusamalt rakendada ning milliseid meetmeid on vaja, et suurendada sotsiaaltöötajate pädevust ja kindlustunnet selle meetodi kasutamisel.
Lõputöös järeldame, et uuringute kohaselt on sotsiaaltöötajate teadlikkus koera kaasavast sekkumisest olemas, kuid praktiline kogemus on vähene. Huvi meetodi vastu on märkimisväärne, kuid vajatakse täiendavat koolitust ja juhendmaterjale. Koera kaasaval sekkumisel on suur potentsiaal sotsiaaltöös, eriti eakate hoolekandes, vaimse tervise toetamisel ja töös lastega.
Töö tulemused viitavad vajadusele süsteemsema koolituse ja juhendmaterjalide järele koera kaasava sekkumise tõhusaks rakendamiseks sotsiaaltöös. Edasised uuringud ja praktilised algatused võiksid keskenduda sellele, kuidas seda sekkumisvormi tõhusamalt rakendada ning kuidas suurendada sotsiaaltöötajate pädevust ja kindlustunnet selle meetodi kasutamisel. Töö käigus ilmnes ka vajadus eestikeelsete materjalide järele koera kaasava sekkumise teemal.“Raising Awareness of Dog-Assisted Intervention in Social Work: The Case of Lääne-Virumaa”
This thesis examines the awareness of dog-assisted interventions among social workers in Lääne-Virumaa, Estonia, and their preparedness to incorporate such interventions into their professional practice. The relevance of this research is underscored by the widespread prevalence of stress, anxiety, and loneliness in contemporary society – issues that have been shown to be alleviated through human-animal interaction, particularly with dogs. As a result, there is a growing trend towards integrating dogs into various professional settings, including in the field of social work.
The first section of the thesis presents a theoretical overview of the integration of dogs into social work in Estonia, exploring its potential benefits and its theoretical grounding in attachment theory. It examines the historical development of dog-assisted interventions and examines various forms of animal-assisted practices, including therapy, education, activities and counselling. Additionally, this section outlines the requirements for therapy dogs and their handlers in Estonia, discusses the impact of dog therapy on humans, and provides examples of of how such interventions have been used in Estonia.
The second part of the thesis presents a quantitative survey conducted among social workers in Lääne-Virumaa. The primary aim of the study was to assess social workers’ awareness of dog-assisted intervention, and their willingness incorporate such practices into their professional activities. To achieve this aim, several objectives were established: to provide a comprehensive overview of dog-assisted intervention, to interpret its relevance through the lens of attachment theory, to outline the requirements for therapy dogs and their handlers, to analyse the level of awareness among social workers, and to explore various possibilities for integrating dogs into social work practice.
The survey results revealed that more than half of the respondents (24 respondents) were aware of dog-assisted intervention but had not personally implemented it in their practice. Fourteen respondents indicated that they had not heard of the concept, while only one respondent reported direct experience with its use. A majority (26 respondents) accurately defined dog-assisted intervention as a structured and guided activity designed to achieve a specific goal. Furthermore, all participants (39 respondents) identified dog-assisted activities and educational settings as falling within the scope of such interventions, and most (34 respondents) also recognised dog-assisted therapy as part of this domain. Respondents generally demonstrated an understanding that integrating a dog into social work practice necessitates a comprehensive assessment process, including the evaluation of the dog’s and handler’s suitability, appropriate training, handler qualifications, and the dog's health. All respondents agreed that that dog-assisted intervention could be effectively applied in elderly care, while a substantial number also saw its relevance in mental health promotion (38 respondents) and in work with children and youth (35 respondents).
The majority of participants (26 respondents) expressed an interest in incorporating dogs in their daily professional practice – either definitively (8 respondents) or in specific situations (18 respondents). The most commonly identified benefits of dog-assisted intervention were the reduction of stress and anxiety (reported by 37 respondents) and the promotion of physical and emotional well-being (34 respondents). A substantial portion of participants (33 respondents) evaluated the impact of dog involvement on clients' mental health and emotional well-being as positive. Respondents perceived dog-assisted interventions as particularly effective in alleviating loneliness (36 respondents) and reducing stress and anxiety (35 respondents). Key considerations for successful implementation included ensuring the dog's health and providing training that is tailored to the needs of specific target groups (36 respondents). The primary concerns identified were clients' potential fear or trauma related to dogs (26 respondents), allergies and hygiene-related issues (24 respondents), and the risk of stress or overwork of the dogs themselves (20 respondents). A significant number of respondents (26 participants) also expressed interest in receiving further training in the field of dog-assisted intervention.
Conclusions: The findings of the study indicate that while social workers in Lääne-Virumaa possess a general awareness of dog-assisted interventions, their practical experience with such methods remains limited. Nevertheless, there is a marked interest among professionals in adopting this approach within their practice. The results underscore the necessity for targeted training and the development of comprehensive guidance materials to support implementation. Dog-assisted intervention demonstrates significant potential in the field of social work, particularly in areas such as elderly care, mental health support, and work with children and youth.
Proposals: Based on the study results, there is a clear need to establish systematic training programs and evidence-based guidelines to facilitate the effective integration of dog-assisted interventions into social work. Future research and practice-oriented initiatives should explore how to optimise the application of these interventions and enhance social workers’ competence and confidence in their use. Additionally, the lack of accessible resources in Estonian language points to the need for development of localized educational and informational materials on this topic
Evaluating the Quality Parameters of Kiu Stuudio's Sublimated Fabrics and Creating a Customer Catalog
No full textLõputöö eesmärgiks oli Kiu Stuudio sublimeeritud trükikangaste kvaliteediparameetrite hindamine ja kliendikataloogi loomine. Käesoleva lõputöö raames testiti ja hinnati trükitud kangaste värvipüsivust ja vastupidavust kulumisele viies läbi värvipüsivus teste higile, pesus ja hõõrdumisele ning pillingu- ja kulumiskindlus teste. Kataloogi koostamisel lähtuti Kiu Stuudio visuaalsest identiteedist ja tekstiilkangaste testide tulemustest.
Lõputöö esimeses peatükis tutvustati Kiu Kangatrüki Stuudiot, selle tegevusala ja tootesortimenti, milleks on sublimeeritud kangaste ja toodete müük. Samuti tutvustati ettevõttes sublimatsioontrükiks kasutatavaid seadmeid, värvaineid, materjale ning trükkimisprotsessi. Sealhulgas on esitatud teoreetiline ülevaade sublimatsioontrüki alasest kirjandusest.
Teine peatükk käsitles tegureid, mis mõjutavad sublimatsioontrükis trükikvaliteeti, tuginedes digitrükialasele kirjandusele ja teadusartiklitele. Nendeks teguriteks võib olla pressmisaeg ja temperatuur, kanga struktuur, selle kiusisaldus ning sublimatsioonpaberi valik.
Kolmandas peatükis tutvustati testitavaid kangaid ja nende kiusisaldust ning kangaste kategoriseerimist ettevõttes. Samuti kirjeldati trükitud kangaste testimisele eelnevat mustri valimist ja sublimeerimisprotsessi, mis leidis aset Lipuvabriku tootmisbaasis. Kiu Stuudio valis välja 24 kangast, mille värvipüsivust, pillingukindlust ja kulumiskindlust sooviti trükituna hinnata. Kangad on ettevõttes kategoriseeritud sisustuskangastena, rõivakangastena ja spordikangastena. Trükimustriks valiti Kiu loodud muster, mis oli tumeda taustaga ning erkvärvilise mustriga, et trükitud kangastel oleks peale kanga teste hea näha värvimuutust, värvi äraandvust ning muid kulumismärke. Kõik kangad trükiti samasuguse mustriga, et kõik testkehad sarnased välja näeksid. Autor kirjeldas testitavate kangaste trükkimisprotsessi ning kaardistas trükkimisparameetrid (ruumi ja kuumpressi temperatuur, pressi kiirus ja surve).
Töö empiirilises osas ehk neljandas peatükis viidi läbi standardiseeritud tekstiilmaterjalide teste. Iga trükitud kangaga viidi läbi kolm värvipüsivustesti – värvipüsivus higi toimele, värvipüsivus pesus ja värvipüsivus hõõrdumisele. Trükitud kangastega viidi läbi ka pillingukindlus testid ja kulumiskindlus testid. Peatükis kirjeldati testimisprotseduure ning esitati tulemused koos analüüsiga. Kangatestide tulemuste põhjal hinnati kangaste kasutusalade/kategooriate sobivust. Värvikindlus testides olid tulemused üldiselt head, kangad ei kaotanud trükivärvi kuid olid ka paar kangast, millel saaks trüki värviandvust parandada. Kulumistestides nagu pillingukindlus ja kulumiskindlustestides olid kangastel varieeruvad tulemused, mis olenesid suurel määral kanga struktuurist ja lõngatüübist. Testide tulemused on toodud lõputöös välja tabelitena, pillingu- ja kulumiskindlus testide täispikkuses tabelid on välja toodud lisades. Kangatestid aitasid määrata kangaste sobilikud kasutusvaldkonnad, mis on välja toodud kangakataloogis.
Viies peatükk käsitles kliendikataloogi loomist. Kangakataloog valmistati vastavalt Kiu Stuudio visuaalsele identiteedile, lähtudes Kiu stiiliraamatust. Kataloog koondab info trükitavatest kangastest, nende tehnilised andmed, soovituslikud kasutusalad ning esitab tekstiilmaterjalide testide tulemused koos testkehadega.
Antud uurimustöö andis autorile suurel hulgal uusi teadmisi digitrüki, täpsemalt sublimatsioontrüki valdkonnas ning praktilisi teadmisi tekstiilmaterjalide testimise ja tulemuste analüüsimise kohta.The following graduation thesis Evaluating the Quality Parameters of Kiu Stuudio’s Sublimated Print Fabrics and Creating a Customer Catalog aims to assess the quality parameters of sublimated printed fabrics from Kiu Stuudio via standardized textile material tests and to create a customer catalog.
The thesis is divided into five chapters. The first chapter introduces Kiu Stuudio (KIU OÜ), its field of activity, and product range Kiu Stuudio is a subsidiary of Lipuvabrik OÜ, specializing in the sale of sublimated printed fabrics and products. Additionally, the equipment, dyes, materials, software, and the sublimation printing process at the company were described, along with a theoretical overview of the literature on sublimation printing.
The second chapter provides a theoretical overview of print quality and the factors influencing it, based on scientific articles and literature on digital printing. These factors included pressing time and temperature, fabric structure, fiber content, and the choice of sublimation paper.
The third chapter covers the fabrics used in the thesis and the preparatory processes prior to testing. It presents the fiber content of the fabrics, their categorization within the company, the selection of the test pattern, and the printing process and parameters. Kiu Stuudio selected 24 fabrics to evaluate the colorfastness, pilling resistance, and wear resistance of the prints. The fabrics were categorized by Kiu Stuudio into home textiles, garment fabrics, and sportswear fabrics. A pattern designed by Kiu, featuring a dark background with bright colors, was chosen to make color changes, bleeding, and wear marks easily visible after testing. All fabrics were printed with the same pattern to ensure uniformity among the test specimens. The author described the printing process of the test fabrics and mapped the printing parameters carried out Lipuvabrik's production base. (room and heat press temperature, press speed, and pressure).
The fourth chapter primarily addresses the empirical part of the thesis, i.e., evaluating the quality parameters through textile material testing. The tests were conducted in accordance with relevant standards and take place in the textile materials testing laboratory of Tallinn University of Applied Sciences. The sublimated fabrics were tested for colorfastness to sweat, washing, and rubbing, as well as for print durability through pilling and abrasion resistance tests. The testing procedures were described, and the results were presented along with their analysis. The colorfastness test results were generally good, although there were a few fabrics where print washability could be improved. In the wear resistance tests, such as pilling resistance and abrasion resistance, results varied significantly depending on the fabric structure and yarn type. The results of the tests are presented in tables in the thesis, with full tables for pilling and abrasion resistance tests included in the appendices. The results of the tests helped determine the suitable application areas for the fabrics, which are reflected in the customer catalog.
The fifth chapter focuses on the creation of Kiu Stuudio's customer catalog, including the visual identity and design of the catalog. The fabric catalog was developed in line with Kiu Studio's visual identity, following their style guide. The catalog consolidates information on the printed fabrics, their technical specifications, recommended applications, and the results of the textile material tests, including the test specimens.
This research provided the author with extensive new knowledge in the field of digital printing, specifically sublimation printing, as well as practical experience in testing textile materials and analyzing results