TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Development of Bicycle Paths and Traffic Management in the City of Narva
No full textKäesoleva lõputöö peamiseks eesmärk oli analüüsida Narva linna jalgrattateede hetkeseisu, tuvastada peamised probleemid ning esitada soovitused nende lahendamiseks. Uurimuses käsitleti varasemaid ja käimasolevaid jalgrattataristu arendusprojekte ning analüüsiti nende tõhusust ja vastavust linnaelanike vajadustele.
Selle töö peamiseks eesmärgiks oli analüüsida Narva linna jalgrattataristu hetkeseisu, tuvastada peamised probleemkohad ning esitada tõenduspõhised soovitused selle arendamiseks vastavalt elanike vajadustele ja säästva linnaliikluse põhimõtetele. Oli püstitatud kolm hüpoteesi, mille kaudu hinnatakse olemasoleva jalgrattainfrastruktuuri mõju elanike liikumisvalikutele:
Hüpotees1: Narva linna olemasolev jalgrattainfrastruktuur ei vasta linnaelanike liikumisvajadustele ega toeta piisaval määral säästva linnaliikuvuse põhimõtteid -leidis tõestust
Analüüsi käigus ilmnes, et enam kui 60% vastanutest hindas olemasolevat jalgrattataristut alla rahuldava taseme. Probleemidena toodi esile taristu katkendlikkus, parkimisvõimaluste puudulikkus, ebapiisav valgustus, ning madal turvalisus. Samuti leiti, et paljud jalgrattateed ei vasta Eesti standardile EVS 843:2016. Elanike tagasiside ja vaatlusuuringud osutavad selgelt, et taristu ei ole piisavalt toetav igapäevaseks ja ohutuks liikumiseks ning takistab säästva linnaliikluse eesmärkide saavutamist.
Hüpotees2: Elanike valmisolek jalgratast igapäevaselt kasutada kasvaks, kui taristu oleks turvalisem ja mugavam – leidis tõestust.
Küsitluse tulemused näitasid, et märkimisväärne osa vastajatest oleks valmis kasutama jalgratast sagedamini, kui olemasolev taristu oleks turvalisem ja kvaliteetsem. Nii avatud kui ka valikvastustega küsimustes nimetati peamiste mõjuteguritena liiklusohutust, katkematute ühenduste olemasolu, teekatte seisukorda, jalgrattaparklate kättesaadavust ning piisavat tänavavalgustust. Jalgrattasõidu vähese kasutamise peamiseks põhjuseks ei olnud huvipuudus, vaid ebapiisav usaldus olemasoleva taristu suhtes.
Mitmed vastajad viitasid asjaolule, et senine arendustegevus on keskendunud peamiselt puhkeotstarbeliste ühenduste loomisele äärelinna ja rohealade suunal, samas kui igapäevaseks liikumiseks vajaliku siselinna infrastruktuuri arendamine on jäänud tagaplaanile. See toob esile vajaduse kavandada arengutegevused tasakaalustatumalt, arvestades rohkem praktilisi liikumisvajadusi ning linnasisest ühenduvust.
Seetõttu võib järeldada, et sihipärased investeeringud ja terviklik infrastruktuuri arendamine aitaksid suurendada jalgrattaliikluse osakaalu, vähendada autoliiklusest tulenevaid keskkonnamõjusid ning toetada säästvat linnaliikuvust ja elukeskkonna kvaliteeti.
Hüpotees3: Elanike kaasamine jalgrattataristu planeerimisse suurendaks rahulol ning parandaks selle funktsionaalsust – leidis tõestust.
Uuringu tulemused näitavad, et elanikud toetavad tugevalt kaasavat planeerimist ning peavad oluliseks, et nende kogemused ja ettepanekud oleksid arvestatud linnaruumi arendamisel. Avatud vastustes osutati korduvalt konkreetsetele kitsaskohtadele, sealhulgas katkestustele jalgrattateede võrgustikus, puudulikule valgustusele ja turvalisusprobleemidele. Need sisendid ei ole pelgalt subjektiivsed arvamused, vaid väärtuslik andmepõhine teave, mis aitab tuvastada tegelikke vajadusi ja piirkondlikke eripärasid.
Elanike praktilised tähelepanekud on oluline infoallikas planeerimisotsuste tegemisel, eriti projektikavandite koostamise varases etapis. Nende kaasamine suurendab planeeringute täpsust ja vastavust kasutajate ootustele, parandades samal ajal jalgrattataristu kasutusaktiivsust, rahulolu ja usaldust kohaliku omavalitsuse vastu.
Kokkuvõttes kinnitasid küsitlustulemused ja vaatlused kõiki püstitatud hüpoteese. Narva linna jalgrattainfrastruktuur vajab ulatuslikku arendamist, keskendudes paremale ühendatusele, turvalisusele ja elanike aktiivsemale kaasamisele.
Lisaks hüpoteeside kinnitusele toob lõputöö esile mitmed struktuursed arenguvajadused: jalgrattaparklate ja hooldusjaamade vähesus, puudulik ühendus ühistranspordiga ning vajadus linna- ja turismitaristu parema integreerimise järele.
Uurimistöö tulemused näitavad, et kuigi Narva jalgrattataristu on viimastel aastatel märgatavalt arenenud, on jätkusuutliku linnaliikuvuse edendamiseks vajalik keskenduda selle sidususe, ohutuse, ligipääsetavuse ja kasutusmugavuse parandamisele. Liiklusvõrgus esineb endiselt katkestusi, mis takistavad sujuvat liikumist eri linnaosade vahel. Taristu arendamisel tuleks eelistada lahendusi, mis tagavad ohutu liikumist. Ning orienteeritud inimestele vajadustele.
Lõputöö autorina oli selle töö koostamine ühtaegu akadeemiline väljakutse ja kodanikualgatuslik panus. Igapäevase jalgratturina kogetud piirangud ja arusaam linnaruumist andsid sisendi, mis võimaldas siduda teoreetilise teadmise praktilise reaalsusega. Selle kaudu sündis analüüs, mis ei keskendu üksnes olemasoleva olukorra kirjeldamisele, vaid pakub ka rakendatavaid ideeid teostamiseks.
Jalgrattaliiklus ei ole üksnes transpordiviis, vaid ka oluline komponent jätkusuutliku ja inimest väärtustava linnakeskkonna kujundamisel. Lõputöö praktiline väärtus seisneb selles, et see loob Narva linna jaoks esimese süsteemse, elanikkonna hinnangutel ja standarditel põhineva alusdokumendi jalgrattataristu arendamiseks. Tulemusi saab arvestada strateegilistes planeerimisprotsessides, projektitaotluste koostamisel ning linna jalgrattapoliitika kujundamisel. Lõputöö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit jalgratturite elustiilist ja liikumisharjumustest lähtuvate profiilide koostamiseks, mida saab rakendada linna jalgrattasõbraliku ruumiplaneerimise kujundamisel. Samuti pakub töö metoodilist eeskuju sarnaste uuringute läbiviimiseks ka teistes Eesti omavalitsustes.The primary objective of this thesis was to analyse the current state of bicycle infrastructure in the city of Narva, identify its main deficiencies, and provide evidence-based recommendations for its improvement. The research examined previous and ongoing infrastructure development projects and assessed their effectiveness and relevance to the needs of local residents.
To guide the study, three hypotheses were formulated and tested through a combination of survey data, open responses, and on-site observations:
• Hypothesis 1: The existing cycling infrastructure in Narva does not meet residents’ mobility needs and does not sufficiently support the principles of sustainable urban mobility.
This hypothesis was confirmed. More than 60% of survey respondents rated the current infrastructure as below average. Respondents highlighted discontinuities in the network, insufficient lighting, poor road surface conditions, a lack of secure parking, and low safety standards. Furthermore, many cycling routes do not meet the national standard EVS 843:2016.
• Hypothesis 2: Residents' willingness to use bicycles daily would increase if the infrastructure were safer and more convenient.
Confirmed by the findings, the majority of respondents indicated that they would cycle more frequently if the infrastructure was better maintained and more secure. Key factors mentioned included uninterrupted connections, lighting, surface quality, and availability of bicycle parking. Respondents also noted that most development efforts to date have focused on recreational routes rather than practical, daily commuting needs. This highlights the necessity for balanced and user-oriented planning.
• Hypothesis 3: Involving residents in the planning of cycling infrastructure would increase satisfaction and improve its functionality.
Survey responses demonstrated strong support for participatory planning. Residents offered numerous practical suggestions and problem descriptions based on their everyday experiences. Their input constitutes a valuable source of local knowledge that can help identify real needs and support more accurate planning decisions. Public engagement also enhances trust, satisfaction, and the effective use of infrastructure.
In addition to validating these hypotheses, the thesis identified several structural challenges: the lack of bicycle maintenance stations and secure parking, insufficient integration with public transport, and limited accessibility in peripheral districts. Although Narva has made progress in developing its cycling network, further work is needed to improve network connectivity, safety, accessibility, and user comfort.
The practical value of this thesis lies in its provision of the first systematic, data-driven analysis of Narva’s cycling infrastructure from the perspective of its residents. The results can serve as a strategic input for city planners, local authorities, and policymakers. Moreover, the study offers a methodological framework that could be applied in similar research in other Estonian municipalities
Organisation of Construction Works of Terraced Houses
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli korraldada aadressil Kaasiku 45, Liikva asuva kuue boksiga
ridaelamu ehitustööd. Ehitust alustati 21.10.2024 ning tööde orienteeruv lõpp on 12.08.2025.
Objekti kiire ja tõhusa valmimise eest vastutavad objektijuht ning projektijuhid. Ehituse
korraldamisel ja eelarve koostamisel oli suureks abiks mõned aastad tagasi valminud sarnane
objekt, mille põhjal tuvastati mitmed varasemalt esinenud kitsaskohad ja eelarvelised
puudujäägid.
Ühe ridaelamuboksi maksumus on orienteeruvalt 165 766 eurot, millele lisandub käibemaks.
Boksi suletud netopind on 122 m², mis teeb ehituse ruutmeetri hinnaks 1358 eurot. Kogu
projekti maksumus on ligikaudu 994 600 eurot, millest ehitustöödele kulub umbes 848 600
eurot ja jooksvatele kuludele 146 000 eurot.
Ühele ridaelamuboksile paigaldati kahte tüüpi ferme: 15-kraadise kaldega fermid põhihoonele
ja sirged fermid varikatusele. Kokku paigaldati igale boksile 30 fermi. Varikatuse fermid
paigaldati 600 mm ja põhihoone omad 900 mm sammuga. Fermide vahele paigaldati 400 mm
paksune puistevill. Katusekonstruktsioon ehitati hingavaks, et vältida niiskuse kogunemist
soojustusse. Fermid transporditakse objektile kahe veoautoga.
Kandvad seinad laoti 200 mm paksustest Fibo 3 plokkidest. Igale boksile paigaldati kümme
õõnespaneeli. Paneelide paksus on 220 mm. Kõik vuugid nende vahel armeeriti vastavalt
vahelae armeerimisskeemile ja detailjoonisele ning vuukimiseks kasutati peenbetooni klassiga
C25/30. Paneelide õõnsustesse paigaldatud korgid peavad asuma vähemalt 50 mm sügavusel
elemendi servast.
Ridaelamu ehitatakse plaatvundamendile. Vundamendi taldmiku sügavus on umbes 1,5
meetrit ning aluspinnaks on saviliivmoreen. Vundamendi äärtesse paigaldatakse 500 mm
kõrgused L-plokid, mis on valmistatud XPS-materjalist. Vundamendi sisse paigaldati 400 mm
paksune soojustuskiht ning betoonikihi paksus on 100 mm. Vundamendi ümber tehti
perimeetri soojustus 50 mm paksusest EPS 120-st.
Ehitatava hoone küttekehaks on õhk-vesi soojuspump ning hoone kuulub B-energiaklassi.
Antud lõputöö andis autorile palju uusi teadmisi ehituse organiseerimise valdkonnast, mida
saab rakendada edasistes projektides.Organisation of the Construction Work of Terraced Houses. The aim of this thesis was to organise the construction of a six-unit terraced house located at
Kaasiku 45, Liikva. Each housing unit has a net enclosed area of 122 m² and includes a twostorey residence with a carport for two vehicles, a storage room, a terrace, and a small private
yard. Construction began on 21 October 2024 and is expected to be completed by 12 August
2025.
As part of this thesis, a detailed master schedule was prepared, outlining the timing, duration,
and workforce requirements for each construction phase. The schedule was based on a cost
estimate provided by Kaasiku Elamud OÜ and supported by data from a past project of similar
scope.
The work provides an overview of the building’s technical specifications, construction methods,
and technical systems. It also outlines occupational safety requirements, a calculation of
construction organisation costs, and methods for determining temporary water and electricity
needs on site. Two technology maps were developed—one for roof works and another for
masonry. These include detailed descriptions of installation phases, volumes, equipment used,
and safety and quality requirements.
Graphical materials developed for the thesis include a general site plan, a construction
schedule, and two technical drawings illustrating key phases of the construction process.
Each terraced house features load-bearing walls made from 200 mm Fibo 3 blocks and hollow
core slabs with a thickness of 220 mm. Roof structures consist of two types of prefabricated
trusses—pitched trusses for the main roof and flat trusses for the carport—installed at specific
intervals. The roof is insulated with 400 mm of loose-fill wool and constructed as breathable
to avoid moisture accumulation.
The foundation is a slab-on-grade with L-blocks on the perimeter and thermal insulation layers
made of XPS and EPS. The house belongs to energy class B and will be heated using an airto-water heat pump.
This thesis gave the author valuable knowledge in construction management, which can be
applied in future projects
Profitability Analysis of Pallet Production Line Acquisition Acquisition Based on Aurelia OÜ Example
No full textVäikeettevõte Aurelia OÜ seisab silmitsi probleemiga, milleks on pidev tööjõu puudus.
Põhjusel, et tootmistöötajaid on ainult kolm, siis ühe töötaja eemalolek on väga suure
mõjuga tootmisprotsessile. Raske on püsida kliendi antud tähtaegades ja tellimusi täita
õigeaegselt. See on viinud olukorrani, kus ettevõte plaanib soetada saagimiseks mõeldud
automaatliini.
Tootmisliini soetamine on tootmise automatiseerimise teekonnal oluline samm, mis pakub
mitmeid kasulikke eeliseid. Kõigepealt aitab tootmisliin automatiseerida tootmisprotsessi,
vähendades inimfaktori osakaalu ja võimaldades tootmist sujuvamalt ning kiiremini
juhtida. See aitab vähendada inimlike vigade riski, mis omakorda tõstab toodangu
kvaliteeti ja usaldusväärsust.
Selleks, et lõputöö eesmärki täita kaardistati tootmises hetke olukord. Koostati
potsesskaart ja asendiplaani skeem. Lõputöö autor viis ettevõttes läbi kronometraaži,
keskendudes saagimisprotsesside aja mõõtmisele. Käsitsi saagimise mõõtmise
tulemustest arvutatakse:
• Kui kaua võtab aega ühe kaubaaluse detailide saagimine
• Mitme kaubaaluse jagu materjali saetakse ühe tunni jooksul
• Kui suur on saagimisel läbilaske kiirus
Lõputöö käigus saadi hinnapakkumine automaatsele kappimissaele ja sae eskiis. Töö autor
koos ettevõtte juhiga kaardistas uue prognoositava asendiplaani, võttes arvesse
pakkumisel oleva sae eskiisi.
Tasuvusaja arvutmisel sai kindlaks määratud, kui suur on palgakulu saagimise sellel
portsessil mis edaspidi oleks prognoositava tootmisliini ülesanne. Lisaks liideti hetkel
olemasoleva sae püsikulud. Saadud tulemusi võrreldi automaatsae soetamise ja
eeldatavate hoolduskuludega. Tulemustest selgus, et automaatne kappimissaag tasub end
ära alla 4 aasta, mis on väikeettevõtte jaoks rahuldav tulemus. Lisaks leiti, et automaatliini
läbilaske võimsus on 2,6 korda suurem võrreldes käsitsi saagimisega.
Iga suuremahulise investeerinuga kaasnevad ka riskid, millele tuleb tähelepanu pöörata.
Töö käigus tehtud riskianalüüsist selgus, et suurimaks probleemiks võib olla tellimuste
vähesus, mis viiks liini alamkasutuseni. Positiivse poole pealt selgub, et korralikult
paigaldatud ning turvatud tootmisliin suurendab tööohutust, sest raskete laudade tõstmine
ja terava saega opereerimine jääb masina ülesandeks.The small business Aurelia OÜ is facing a persistent labor shortage. With only three
production workers, the absence of even one employee has a significant impact on the
production process. This makes it challenging to meet client deadlines and complete orders
on time. Consequently, the company is planning to acquire an automated sawing line.
The acquisition of a production line is a significant step in the journey toward production
automation and offers numerous advantages. Firstly, the production line helps automate
the manufacturing process, reducing the reliance on human labor and enabling smoother
and faster operations. This reduces the risk of human error, which in turn improves the
quality and reliability of the output.
To achieve the goals of the final thesis, the current state of production was mapped. A
process map and layout diagram were created. The author of the thesis conducted a time
study in the company, focusing on measuring the time required for sawing processes.
Based on the manual measurements, the following calculations were made:
• The time taken to saw the components for one pallet.
• The number of pallets’ worth of material that can be sawed in an hour.
• The throughput rate of the sawing process.
During the thesis, a price quote for an automatic cross-cutting saw and a sketch of the
saw were obtained. The author, together with the company’s manager, mapped out a new
projected layout plan, taking into account the sketch of the saw provided in the quotation.
In calculating the payback period, the labor costs associated with the sawing process,
which would be taken over by the anticipated production line, were determined.
Additionally, the fixed costs of the currently used saw were included. The results were
compared with the acquisition and maintenance costs of the automatic saw. The findings
revealed that the automatic cross-cutting saw would pay for itself in less than four years,
which is a satisfactory outcome for the small business. Furthermore, it was found that the
throughput capacity of the automated line is 2.6 times greater compared to manual
sawing.
Every large-scale investment also entails risks that must be addressed. The risk analysis
conducted during the study indicated that the greatest concern could be a lack of orders,
which would lead to underutilization of the line. On the positive side, a properly installed
and secured production line increases workplace safety, as tasks such as lifting heavy
boards and operating a sharp saw would be handled by the machin
Production Line Efficiency Analysis and Improvements in Leibur
No full textKäesolevas lõputöös analüüsiti Leiburi vormitoodete tootmisliini tõhusust, kasutades seadmete üldise efektiivsuse (OEE) mõõdikut.
Töö eesmärgiks oli välja pakkuda praktilised lahendused ühe tootmisliini tõhususe parendamiseks. Uurimistöö käsitles nii kvantitatiivseid andmeid kui ka kvalitatiivseid vaatlusi, et pakkuda terviklikku ülevaadet tootmisliini olukorrast. OEE jaguneb kolme peamise komponendi vahel: tootlikkus, kasutatavus ja kvaliteet.
Analüüs näitas, et Leibur AS vormitoodete tootmisliinil, kvaliteet on neist kõige stabiilsem komponent. Kvaliteedi eesmärgid saavutati 94% juhtudest, mis võiks viidata sellele, et Leiburi tootmisprotsessid on selles osas hästi optimeeritud. Samas selgus, et kvaliteedi mõõtmise metoodika on osaliselt puudulik. Kvaliteedi komponendi mõõtmise täpsust saaks parandada täiendavate andurite lisamise ja automaatsete kvaliteedikontrollisüsteemide rakendamisega, mis tuvastaksid defektid reaalajas ja annaksid võimaluse nendega koheselt tegeleda.
Tootlikkuse komponent osutus suurimaks probleemiks. Tootlikkuse parendamine nõuab põhjalikumat
ülevaadet seadmete toimimisest, mida saaks saavutada andurite lisamisega iga seadme juurde. See võimaldaks koguda täpsemaid andmeid, tuvastada kitsaskohad ja kavandada parendusmeetmeid. Lisaks saaks tootlikkust suurendada automatiseerimise suurendamisega. Näiteks aitaks automaatne doseerimissüsteem vältida inimlikke vigu koostisosade lisamisel. Üks olulisemaid kasutatavuse parendusmeetod oleks ennustava hoolduse rakendamine. Selleks saaks paigaldada andureid (vibratsioon, temperatuur ja energiatarve), mis jälgivad seadmete seisukorda ning annavad varakult märku võimalike rikete tekkimisest. Operaatorite koolitamine väiksemate tõrgete kiireks lahendamiseks on samuti oluline, sest see võimaldaks vähendada seisakute aega.
Analüüsi käigus selgus, et praegune OEE mõõtmise süsteem vajab parendamist. Täpsemaks OEE hindamiseks tuleks andureid lisada iga seadme juurde, et mõõta masina töötundide arvu, toodetud ja defektsete toodete hulka, töökiirust ja muud olulist teavet. See võimaldaks tuvastada täpsemaid probleeme ja pakkuda lahendusi konkreetsete seadmete tasandil.
Töös esitatud parendusettepanekud hõlmavad nii tehnoloogilisi, organisatsioonilisi kui ka inimressurssidega seotud meetmeid. Operaatorite aktiivne roll efektiivsuse suurendamise algatustes, nende koolitamine ja motiveerimine loovad aluse parendusteks. Olulisteks soovitusteks on ennustava hoolduse süsteemi juurutamine, operaatorite täiendav koolitamine ja protsesside standardiseerimine, et vähendada masinate seisuaega ja parandada tootlikkust. Samuti rõhutati SMED-metoodika kasutamist
seadistamisprotsesside optimeerimiseks ning andurite hulga suurendamist, et tagada täpsem ja ajakohasem tootmisinfo.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tootmisliini tõhususe analüüsimine ja parendamine on ettevõtte konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse seisukohalt vajalik.Increasing production efficiency is a key objective in modern industry. One of the most effective tools for improving production processes is data analysis and continuous monitoring of production lines. The Overall Equipment Effectiveness (OEE) metric provides a comprehensive way to evaluate production efficiency and identify bottlenecks, such as downtime, slow production or defects. Using this data, companies can focus on problematic areas and implement strategies to increase productivity.
This thesis focuses on the molded product production line of Leibur AS.. The study examines the factors that affect the efficiency of the production line and analyzes the existing OEE data to identify opportunities for improvement. The OEE metric serves as a framework for identifying problems and developing suggestions for improvement.
The aim of the thesis is to provide practical solutions to increase the efficiency of the molded product production line, focusing on the following research questions:
• How do machine availability, productivity and quality affect the OEE ratio?
• What practical and applicable solutions can improve the efficiency of the production
line?
The practical value of this work lies in its applicability. The proposed solutions can improve the efficiency of Leibur AS's production line and increase the company's competitiveness.
The structure of the thesis consists of an overview of the theoretical concepts, an introduction to the Leibur AS production line, the results of the analysis and practical suggestions for improvement. The analysis revealed that although quality is the most stable component of Leibur AS's production processes and the objectives are achieved 94% of the time, the method of measuring quality is sometimes inadequate. To obtain more accurate OEE indicators, additional sensors and automated quality control systems could be used to enable real-time defect detection.
To improve productivity, a more detailed understanding of machine performance is required, which could be achieved by fitting additional sensors to each machine. This would allow more accurate data to be collected, bottlenecks to be identified and improvement actions to be planned. In addition, automation could increase productivity, for example by introducing an automatic dosing system to avoid human error when handling ingredients.
Availability targets were not met in almost half of the cases. The most important improvement measure would be the introduction of a predictive maintenance system. This could include the installation of sensors to monitor vibration, temperature and energy consumption to provide early warnings of potential failures.
The analysis made it clear that the current OEE measurement system needs to be
improved. For a more accurate analysis, sensors should be attached to each machine to collect data. This would enable the identification of problems and the development of solutions at the individual machine level.
The suggestions for improvement presented in this thesis include technological, organizational and personnel-related measures. Recommendations include introducing a predictive maintenance system, providing additional training for operators and standardizing processes to reduce machine downtime and increase productivity. In addition, the use of the SMED method to optimize setup processes and increasing the number of sensors was suggested to ensure more accurate and up-to-date production information.
In summary, analyzing and improving the efficiency of production lines is essential for a company's competitiveness and sustainability. The practical solutions presented in this thesis offer Leibur AS and other manufacturing companies the opportunity to improve their operations
Women's Outerwear Collection Inspired by Folk Costumes from Saaremaa
No full textLõputöö eesmärk oli valmistada rahvuslik väikepartiidena toodetavate ülerõivaste püsikollektsioon,
mida vajadusel saaks ka üksiktoodetena toota. Töö käigus valmisid voodrile töödeldud jakk ja
mantel, mille loomisprotsessi ja tehnoloogia väljatöötamist on antud töös kirjeldatud. Töö valmis
koostöös ettevõtetega Happytex OÜ ja Melvin OÜ.
Happytex OÜ põhitegevus on rahvariiete koolituste läbiviimine, rahvariiete ning kergete ja
ülerõivaste valmistamine individuaaltellimustena nii naistele kui ka meestele. Melvin OÜ pakub
rõivaste tootearenduse teenust ning teeb koostööd rahvusvaheliste firmadega Soomest, Rootsist,
Norrast, Lätist jm.
Kollektsiooni kavandamise märksõnadeks olid jätkusuutlikkus, kvaliteetsete ja looduslike
materjalide kasutamine ja rahvuslikkus. Inspiratsiooni allikaks valiti Lääne-Saaremaa rahvarõivad,
ennekõike ülerõivad, sest seal on juured nii ettevõtte Happytex OÜ juhatajal kui töö autoril. Ideid
koguti veebiallikatest, raamatutest ja külastati ka Eesti Rahva Muuseumi. Vaadati ja analüüsiti
Lääne-Saaremaa meeste vatte, pikk-kuubesid ja veste, naiste liistikuid ja kuubesid. Värvigammaks
valiti piirkonna enim kasutatavad seelikuvärvid: punane, must, tumesinine.
Toodete põhilõiked on konstrueeritud põhjamaade konstrueerimissüsteemi järgi. Nendest on
valmistatud moekohased lõiked mudelitele „Madli“ ja „Maali“, mis on tehtud unifitseerimise teel,
kuid materjalide paksuste erinevuste tõttu on kasutatud erinevat töötlust liimikangaga. Tehnoloogia
on suuremalt jaolt toodetel sama.
Väikepartii tootmiseks tehti toodetele suuruses 34-44 tehniline paljundus su, mille põhimõtted on
esitatud jaki näitel. Mantli paljundus käib samade reeglite järgi, sest mantli lõiked on tehtud jaki
lõigete põhjal. Mõlemad tooted on voodriga. Kõik lekaalid on joonistena välja toodud. Pihaosa
lekaalid on toodetel ühesugused. Mudelite materjalide paksuste erinevuste tõttu on dubleeri lekaalid
erinevad.
Kuluarvestuseks tehti kanga paigutusjoonised nii ühe kui ka kahe toote kaupa. Töös on näidatud
kombineeritud joonised. Arvutati välja niidi- ja abimaterjalide kulu, lisati näidisele kulunud
töötlemise hind ja muud kulud. Jaki hinnaks kujunes 373,45 € ja mantli hinnaks 516,36 €.The aim of this graduation thesis „Women's Outerwear Collection Inspired by Folk Costumes from
Saaremaa“ was to create a permanent collection of outerwear produced in small batches which can
also be manufactured as individual items when needed. During the process a jacket and a coat with
lining were created and the creation process and technology development are described in this
thesis. The work was carried out in collaboration with the companies Happytex OÜ and Melvin OÜ.
Happytex OÜ's main activities include conducting Estonian traditional costume training, as well as
producing clothing to individual orders for both women and men. Melvin OÜ offers clothing product
development services and collaborates with international companies from Finland, Sweden, Norway,
Latvia and others.
The key concepts for designing the collection were sustainability, the use of high-quality natural
materials and ethnical characteristics. The inspiration was drawn from the traditional costumes of
Western Saaremaa, particularly outerwear, as both the director of Happytex OÜ and the author of
this work have roots in this region. Ideas were gathered from online sources, books and a visit to
the Estonian National Museum. Western Saaremaa men's and women’s coats and vests were
examined and analyzed. The color palette was based on the most commonly used skirt colors in the
region: red, black and dark blue.
The pieces were constructed using the Nordic pattern-making system. Patterns for the “Madli” and
“Maali” models were created based on standardization and modeled according to the design. Due
to differences in fabric thicknesses, various processing techniques with fusible fabric were applied.
The technology used is mostly the same for both products.
For small-batch production, grading was made for sizes 34-44, with the principles illustrated using
the jacket as an example. The coat’s grading follows the same rules, as its patterns are derived
from the jacket’s patterns. Both products are lined. All patterns are presented as drawings. The
waist area patterns are identical for both products. Due to differences in material thicknesses, the
interfacing patterns vary.
For cost estimation, fabric layout plans were created for both individual products and combinations
of two products. Combined drawings are shown in the thesis. The thread and auxiliary material
consumption were calculated and the processing cost of the samples and other expenses were
added. The cost of the jacket was €373.45 and the cost of the coat was €516.36
Occupational Accident Statistics: the Basis for Occupational Accident Prevention Activities at the National and Company Levels
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida tööõnnetusjuhtumite statistikat Eestis üldiselt
ja lisaks uurida õnnetusjuhtumite asjaolusid ka ettevõtte tasandil. Analüüsi käigus on
töödeldud andmeid Eesti Statistikaameti, Tööinspektsiooni ja teiste asjakohaste allikate
põhjal, et anda ülevaade tööõnnetuste olemusest ning tuvastada võimalikke
parendusvõimalusi tööohutuse valdkonnas. Analüüsi tulemusena selgus, et kuigi
tööõnnetuste koguarv Eestis on viimastel aastatel langenud, on tegemist endiselt tõsise
probleemiga, millel on pikaajaline mõju töötajate tervisele ja tööjõu produktiivsusele.
Levinud on tööõnnetused, mis on seotud töötajate valede tööpraktikate või ebapiisava
koolituse ja teadlikkusega.
Statistika põhjal on ilmnenud ka, et tööõnnetuste määr on kõrgem meeste seas, eriti just
vanuserühmades, kus töötajad on professionaalses karjääris keskealised. Samuti esineb
statistikas rohkem õnnetusi, kus on tegemist töötajatega, kellel puudub piisav töökogemus
või kes on alustanud tööd tööstuses, mis on nende jaoks uus. [14]
Käesolevas töös analüüsiti ka tööohutuse parandamiseks tehtud samme ja riiklikke
algatusi, nagu tööohutusalased õigusaktid, töötajate koolitused ja ettevõtete
ohutusprogrammid. Tööinspektsioon mängib olulist rolli tööõnnetuste ennetamisel. Üks
olulisemaid järeldusi oli, et tööohutuse kultuuri edendamine ja riskide teadlikkuse
suurendamine on väga tähtis tööõnnetuste arvu edasiseks vähendamiseks. Tööandjad
peavad panustama rohkem töötajate ohutusalasesse koolitusse ning parandama
töötingimusi vastavalt muutuvatele seadusandlikele nõudmistele ja teadusele. [18]
Tulevikus võiks tööõnnetuste ennetamisel keskenduda rohkem uusimate tehnoloogiate,
nagu automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamisele tööohutuse tagamisel. Näiteks
võiksid ehitussektoris töötavad ettevõtted hakata kasutama sensoreid ja kaameraid
töökohtades, et jälgida töötajate tegevust ning ennetada ohtlikke olukordi. Samuti võiks
rohkem tähelepanu pöörata psühhosotsiaalsete tegurite hindamisele ja nende mõju
hindamisele tööõnnetuste esinemisele. On oluline, et tööandjad ja töötajad mõistaksid, et
tööohutus ei ole vaid seaduslik kohustus, vaid ka investeering ettevõtte pikaajalisesse
heaolusse ja edukusse. Tööõnnetuste ennetamine algab tööandjate teadlikkusest ja
valmidusest luua turvaline töökeskkond, kus töötajad tunnevad end kaitstuna. [28]
Lõputöö raames sai põhjalikuma ülevaate ka sellest, kui palju läheb üks keskmine
tööõnnetus maksma riigile, ühiskonnale ning ettevõttele, samas kuidas mõjutab
tööõnnetuse tõttu alaline töövõimetus kannatanut ennast või tema peret. Tööõnnetused
on nii riigile kui ühiskonnale väga kulukad ja nende vähendamine tooks majandusele väga
suurt kasu.
41
Tööõnnetusjuhtumite analüüs Eestis näitab, et kuigi olukord on paranenud, on siiski palju
ära teha, et saavutada tööõnnetuste täielik vähenemine. Tulevikus peaks Eesti
tööohutuspoliitika keskenduma järgmistele aspektidele:
• Töötajate teadlikkuse tõstmine: Täiendavad koolitused ja haridusprogrammid,
mis keskenduvad ohutuspraktikatele ja riski ennetamisele.
• Töökeskkonna parendamine: Tööandjad peaksid investeerima kaasaegsetesse
ohutuslahendustesse ja seadmetesse, et tagada töötajate turvalisus.
• Õigusaktide täiendamine: Tööõnnetuste vältimise eeltingimus on pidev
õigussüsteemi täiendamine ja rangemate nõuete kehtestamine ohtlike
töökohtadele. [29]
Kokkuvõttes võib öelda, et tööõnnetuste analüüs ja statistika pakuvad väärtuslikku teavet,
mille põhjal on võimalik teha paremaid otsuseid tööohutuse parandamiseks Eestis.
Tööohutus on kõigi huvides, ning iga osapool, alustades riigist ja lõpetades ettevõtete ning
töötajatega, peab võtma vastutuse turvalise töökeskkonna loomisel.The aim of this thesis was to analyse the statistics of occupational accidents in Estonia in
general and to investigate the circumstances of accidents at the company level. The
analysis has processed data from Statistics Estonia, the Labour Inspectorate and other
relevant sources to provide an overview of the nature of occupational accidents and to
identify possible improvements in the field of occupational safety. The analysis revealed
that although the total number of occupational accidents in Estonia has decreased in recent
years, it is still a serious problem with a long-term impact on the health and productivity
of workers. Occupational accidents are common and are related to incorrect work practices
or insufficient training and awareness of workers.
The statistics also show that the rate of occupational accidents is higher among men,
especially in age groups where workers are middle-aged in their professional careers. There
are also more accidents in the statistics involving workers who do not have sufficient work
experience or who have started working in an industry that is new to them. [14]
This work also analysed the steps taken to improve occupational safety and national
initiatives, such as occupational safety legislation, employee training and company safety
programmes. The labour inspectorate plays an important role in preventing occupational
accidents. One of the most important conclusions was that promoting a culture of
occupational safety and raising awareness of risks is very important to further reduce the
number of occupational accidents. Employers need to invest more in employee safety
training and improving working conditions in line with changing legislative requirements
and science. [18]
In the future, occupational accident prevention could focus more on the use of the latest
technologies, such as automation and artificial intelligence, to ensure occupational safety.
For example, companies operating in the construction sector could start using sensors and
cameras in the workplace to monitor employee activities and prevent dangerous situations.
More attention could also be paid to assessing psychosocial factors and their impact on the
occurrence of occupational accidents. It is important for employers and employees to
understand that occupational safety is not only a legal obligation, but also an investment
in the long-term well-being and success of the company. Preventing occupational accidents
starts with employers’ awareness and willingness to create a safe working environment
where employees feel protected. [28]
The thesis also provided a more in-depth overview of how much an average occupational
accident costs the state, society and the company, while also how permanent incapacity
due to an occupational accident affects the victim or their family. Occupational accidents
43
are very costly for both the state and society and reducing them would bring great benefits
to the economy.
An analysis of occupational accident cases in Estonia shows that although the situation has
improved, much remains to be done to achieve a complete reduction in occupational
accidents. In the future, Estonian occupational safety policy should focus on the following
aspects:
• Raising employee awareness: Additional training and educational programs that
focus on safety practices and risk prevention.
• Improving the working environment: Employers should invest in modern
safety solutions and equipment to ensure the safety of employees.
• Improving legislation: A prerequisite for preventing occupational accidents is
the continuous improvement of the legal system and the establishment of stricter
requirements for hazardous workplaces. [29]
In conclusion, it can be said that the analysis and statistics of occupational accidents
provide valuable information on the basis of which it is possible to make better decisions
to improve occupational safety in Estonia. Occupational safety is in everyone's interest,
and each party, starting with the state and ending with companies and employees, must
take responsibility for creating a safe working environment
Improvement of the Order Picking and Delivery Process Based on the Example of Company X
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks on vaadelda ja analüüsida tellimuste komplekteerimist ning tarneprotsessi, kasutades selleks ühe eesti suurima tehniliste toodete hulgimüüja, ettevõtte X, näidet.
Töö koosneb mitmest osast ja selle esimeses osas keskendutakse laos ja tarneahelas toimuvate protsesside teooriatele ning vaadeldakse ka efektiivsust ja selle erinevaid mõõtmisviise. Töö praktilises osas tutvustab autor lühidalt töö aluseks võetud ettevõtet ja selle tegevust ning kirjeldab ja analüüsib detailselt komplekteerimise protsessi ning sellega kaasnevaid probleeme ja kitsaskohti. Samuti saab sealt ülevaate uurimisküsimustest ja probleemidest, mida nende küsimustega lahendada püütakse. Lisaks viib autor ettevõttes läbi komplekteerimisprotsessi vaatluse ja küsitluse andmete kogumiseks.
Töö tulemustest selgub, et peamisteks eksimusteks komplekteerimisel on valed kogused ja tarneprotsessis maha laadimata unustatud kaup veokis. Lisaks selgub, et mõlema probleemi peamiseks põhjustajaks on inimlik faktor, ehk siis töötaja eksimus, mitte kasutatavad tehnoloogiad ja lahendused.
Uurimistöö tulemusena pakub autor välja mõningad lahendused, kuidas korrigeerida protsesse, et vähendada inimlikke eksimusi ja tõsta protsessides läbiviidavate muudatuste kaudu nende efektiivust. Näiteks pakendite parema markeerimise, mille tulemusena leiab autojuht haagisest kauba kiiremini ja väheneb kauba kaotamise oht ning korjamise käigus läbiviidava 0 inventuuri tegemise, mis tõstab inventuuride efektiivsust ja kokkuvõttes hoiab kokku nendele kuluvat aega. Lisaks on töös välja toodud ka töötajate poolt pakutud parendusvariandid, mille hulka kuuluvad nii laoprogrammis oleva tooteinfo ülevaatamine ja korrigeerimine, toote tuvastamise lihtsustamiseks pildi programmi lisamine ja peenkauba, kui kõige probleemsema komplekteerimisala, automatiseerimine.
Kuna ettevõtte eesmärk on olla oma klientidele usaldusväärne partner, siis on peamiseks eesmärgiks hoida kliendirahulolu ja tarnekindlust, ning see kaalub üle nende protsessidega lisanduva ajakulu.
Kokkuvõtvalt saame uurimistööst teada, et protsesside parendamise ja tehnoloogiliste lahenduste täiustamise teel, on võimalik vähendada komplekteerimisel tehtavaid vigu ja tõsta ettevõtte tarneprotsessi efektiivsust, mis võib mõjutada oluliselt ettevõtte mainet ja tõsta kliendirahulolu.The Bachelor thesis titled Improvement of the Order Picking and Delivery Process Based on the Example of Company X was driven by company X`s aim to identify the main issues in order picking and the delivery process.
The work consists of several parts, with the first section focusing on theories related to processes in the warehouse and supply chain, as well as examining efficiency and its various measurement methods. In the practical part, the author briefly introduces the company that forms the basis of the study and its activities, followed by a detailed description and analysis of the picking process along with its associated issues and bottlenecks. Additionally, the research questions and problems the study seeks to address are outlined. The author also conducts an observation of the picking process and a survey to collect data within the company.
The results of the study reveal that the main errors in the picking process include incorrect quantities and undelivered goods left in the truck during the delivery process. Furthermore, it becomes evident that the primary cause of both issues is human error, rather than the technologies or solutions being used.
As an outcome of the research, the author proposes several solutions to adjust the processes to reduce human errors and improve efficiency through process modifications. For example, better labeling of packages, which allows the driver to find goods in the trailer more quickly and reduces the risk of losing items, and implementing "zero inventory" checks during the picking process, which increases the efficiency of inventories and saves time in the long run. The study also highlights improvement suggestions proposed by employees, including reviewing and updating product information in the warehouse management system, adding product images to the system to simplify identification, and automating the picking area for small items, which has proven to be the most problematic.
In conclusion, the research demonstrates that by improving processes and enhancing technological solutions, it is possible to reduce errors in picking and increase the efficiency of the company's delivery process. These improvements can significantly impact the company's reputation and boost customer satisfaction
Creating a Work Instruction for a Panoramic Sauna Using the Example of Viking Group OÜ
No full textKäesoleva lõputöö tulemusena valmis ettevõtte Viking Group OÜ tootele Panoraam Saun
tootejuhend, mis on mõeldud operaatori tööd lihtsustama ning mille abil on võimalik
ettevõttel tootmiskulu vähendada. Tootejuhend on koostatud selliselt, et arvesse on võetud
seda, et töölisel on olemas algteadmised antud valdkonnas ning täpsemad juhised on
toodud keerukamate operatsioonide jaoks.
Lõputöös on töötatud teooriatega nagu standardsed tööjuhised, õpetuslik tööjuhend,
kasutajakeskne tööjuhend, visuaalne kommunikatsioon ja praktiliste oskuste õpetamine.
Standardiseeritud juhend peab olema selgelt struktureeritud, hõlpsasti arusaadav ja
vastama juhendi eesmärgile. Standardiseeritud juhend sisaldab standardiseeritud töö
põhimõtteid ning on mõeldud ettevõtte protsesside pidevaks parendamiseks.
Panoraamsauna tootmisprotsessi arvestades kerkivad esile kolm peamist teooriat, mis on
kõige päevakohasemad. Nendeks on standardne tööjuhend, visuaalne kommunikatsioon
ja praktiliste oskuste õpetamine. Praktiliste oskuste õpetamine tootmisvaldkonnas erineb
oluliselt teoreetiliste teadmiste edasiandmisest, nõudes täpset ja süsteemset lähenemist.
See omakorda aitab vältida vigu ja tagada ühtlase kvaliteediga toodangu. Tootmises
kasutatakse oskuste edasiandmiseks sageli kombineeritud lähenemist, kus esitatakse nii
visuaalseid vihjeid, näiteks jooniseid, kui ka üksikasjalikke tekstipõhiseid juhiseid.
Lõputöö alguses määratles töö autor järgmised eesmärgid:
• luua tootmist toetav, tootejuhendi standard;
• tootmiskulu vähendamine.
Juhise oodatav mõju seisneb eelkõige tootmisprotsessi tõhustamises ja kvaliteedi
tagamises. Selle rakendamisega prognoositakse saavutada vigade tekke vähendamist.
Struktuurne ja selge juhis aitab töötajatel vältida levinud eksimusi ning vähendada vigade
arvu tootmisprotsessis. Toote kvaliteedi parandamine. Juhise järgimine tagab ühtlasema
ja kõrgema kvaliteediga lõpptooted, kuna standardid ja parimad praktikad on selgelt
määratletud ja järgitavad. Edasi võiks keskenduda juhise rakendamise tegelike mõjude
hindamisele.
Lõputöö käigus loodud tootejuhendi abil on eesmärgiks saavutada ettevõtte tootmiskulude
vähenemine, keskendudes eriti vigade ennetamisele ja protsesside sujuvamaks
tegemisele. Selge ja praktilise juhendi rakendamine aitab minimeerida tööprotsessides
esinevaid ebatäpsusi, mis sageli põhjustavad tootmisressursside raiskamist, täiendavaid
kulusi ja ajakadu. Vähendades vigade tekkimise tõenäosust ja parandades töövoo
järjepidevust, saab ettevõte pakkuda klientidele kvaliteetsemaid tooteid, mis vastavad
standarditele ja nende ootustele.
Lõputöö käigus loodud tootejuhendi abil suudeti vähendada ettevõtte tootmiskulu,
sealhulgas vigade teket. Enne juhendi olemasolu pidi ettevõte palju resurssi panema
jooniste joonestamisele ja nende transpordile tootmisesse. Juhendi olemasolul võidab
ettevõte ühe Panoraamsauna tootmisprotsessist 18,25 tundi. Kaks suurimat protsessi, kus
ajaline võit tuleb on joonestamine ja tootmine. Joonestuse operatsioonis võidetakse 10
tundi ning tootmisest suudetakse saada 8 tunniline ajaline võit.
Kokku võidab ettevõte ühe panoraamsauna tootmiselt 0,5 tihumeetrit puitmaterjali, mille
väärtuseks on 250€. Ettevõte võidab HPL-fassaadi pealt tulenevalt praagilt 4,25m2
materjali, mille turuväärtus on 340€. Kui kokku arvutada tööjõukululine võit ja jäägist
tulenev rahaline võit, suudab ettevõte säästa ühe panoraamsauna pealt 874,7€. Antud
rahaline võit võib tunduda väike, kuid kui arvestada võit kumulatiivselt pikema aja peale,
siis tuleb rahaline võit märkimisväärne, eriti kui antud metoodikat on võimalik ära kasutada
ettevõtte teiste toodete peal.
Tootmisjuhendi koostamisel lähtuti peamiselt teoreetilistes alustest, mis moodustavad
juhendi struktuuri ja sisu jaoks kindla struktuuri. Lisaks võeti arvesse tootmisjuhtimise
teooriat Kaizen, mis keskendub pidevale parendamisele. Samuti selgitas töö autor välja,
millised teooriad on päevakohased panoraamsauna tootmisprotsessi arvestades. Kolm
peamist on selleks standardne tööjuhend, visuaalne kommunikatsioon ja praktiliste
oskuste õpetamine.
Lõputöö eesmärk sai täidetud ning sellest tulenevalt on autor esitanud ettevõttele edasised
ettepanekud. Autori esitatud ettepanekud on välja toodud empiirilise osa lõpus. Eeskätt
keskenduvad ettepanekud sama projekti edasiarendamist.As a result of this thesis, a product manual was prepared for the product Panoraam Saun
of the company Viking Group OÜ, which is intended to simplify the operator's work and
which allows the company to reduce production costs. The product manual has been
prepared in such a way that it is taken into account that the worker has basic knowledge
in this field, and more detailed instructions are provided for more complex operations.
The thesis has worked with theories such as standard work instructions, instructional work
instructions, user-centered work instructions, visual communication and teaching practical
skills. A standardized manual should be clearly structured, easy to understand and meet
the purpose of the manual. A standardized manual contains the principles of standardized
work and is intended for continuous improvement of company processes. Considering the
production process of a panoramic sauna, three main theories emerge that are most
relevant today. These are standard work instructions, visual communication and teaching
practical skills. Teaching practical skills in the field of production is significantly different
from imparting theoretical knowledge, requiring a precise and systematic approach. This
in turn helps to avoid errors and ensure consistent quality of production. In production, a
combined approach is often used to impart skills, where both visual cues, such as drawings,
are presented, as well as detailed text-based instructions.
At the beginning of the thesis, the author defined the following goals:
• create a production-supporting product manual standard;
• reduce production costs.
The expected impact of the guideline is primarily to improve the efficiency of the production
process and ensure quality. Its implementation is expected to reduce the occurrence of
errors. A structured and clear guideline helps employees avoid common mistakes and
reduce the number of errors in the production process. Improving product quality.
Following the guideline ensures more consistent and higher quality end products, as
standards and best practices are clearly defined and can be followed. Further focus could
be placed on assessing the actual effects of implementing the guideline.
The work instruction created during the thesis aims to reduce the company's production
costs, focusing especially on error prevention and streamlining processes. The
implementation of a clear and practical manual helps to minimize inaccuracies in work
processes, which often cause waste of production resources, additional costs and loss of
time. By reducing the likelihood of errors and improving the consistency of the workflow,
the company can offer customers higher quality products that meet standards and their
expectations.
The product manual created during the thesis helped reduce the company's production
costs, including the occurrence of errors, and thereby improve product quality. Before the
manual existed, the company had to invest a lot of resources in drawing up drawings and
transporting them to production. With the manual, the company saves 18.25 hours from
the production process of one Panoramic Sauna. The two largest processes where time is
saved are drawing and production. 10 hours are saved in the drawing operation, and 8
hours can be saved in production.
In total, the company will save 0.5 cubic meters of wood material from the production of
one panoramic sauna, which is worth €250. The company wins 4.25m2 of material from
scrap on the HPL facade, with a market value of €340. If we calculate the labor cost gain
and the financial gain from the surplus, the company will be able to save €874.7 on one
panoramic sauna. This financial gain may seem small, but if you consider the gain
cumulatively over a longer period of time, the financial gain will be significant, especially
if this methodology can be used on the company's other products.
The work instruction was mainly based on theoretical foundations, which form a solid
structure for the structure and content of the manual. In addition, the production
management theory Kaizen was taken into account, which focuses on continuous
improvement. The author also explained which theories are relevant to the panoramic
sauna production process. The three main ones are standard work instructions, visual
communication and teaching practical skills.
The goal of the thesis was met and as a result, the author has submitted further proposals
to the company. The proposals submitted by the author are outlined at the end of the
empirical part. The proposals primarily focus on the further development of the same
project
Methodology for Assessing the Carbon Footprint of Transport Infrastructure Construction
No full textKäesolevas lõputöös töötati välja transporditaristu ehituse süsiniku jalajälje metoodika,
mis aitab hinnata rajatiste süsiniku jalajälge kolmes erinevas etapis. Esiteks räägiti kogu
kliimapoliitikast ning selle eesmärkidest. See andis arusaama, miks on süsiniku jalajälje
hindamine vajalik ning miks antud teema on oluline. Alustati sellest, kuidas on
kliimapoliitika kujunenud maailma mastaabis, mis probleemid on mujal maailmas ning kui
suured on mujal maailmas süsiniku heitmed. Siis liiguti edasi selle juurde, mis on Euroopa
Liidu kliimapoliitika eesmärgid ning kuidas nad kliimategevusi reguleerivad. Viimaseks
vaadeldi seda, millised on Eesti tegevusplaanid ja eesmärgid kliimapoliitikaga seoses ning
mis on juba hetkel eesmärkide teostamiseks tehtud. Lisaks sellele vaadeldi seda, millised
on lähiriikide parimad praktikad süsiniku jalajälje hindamiseks ning kas juba kellegi teise
poolt tehtud tööd on võimalik Eesti konteksti rakendada.
Lõputöö metoodika jagati kolme etappi, milleks olid projekteerimise etapp, ehituse etapp
ning kasutamise etapp. Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli välja töötada süsiniku jalajälje
hindamise valemid, tuues sisse Euro ja Stage normid, et oleks võimalik hinnata süsiniku
jalajälge veo- ja ehitusmasinatel vastavalt Euroopa Liidu poolt sätestatud Euro I-VI ja
Stage I-V nõuetele. Antud valemid on aluseks MS Excel süsiniku jalajälje kalkulaatori
loomiseks.
Lõpuks toodi välja teiste riikide näitel parimad praktikad süsiniku jalajälje vähendamisel,
toodi välja veel ka taristuehituse süsiniku jalajälje hindamise kitsaskohad, mis takistavad
süsiniku jalajälje hindamist. Lisaks anti sisuliste muudatuste ettepanekud, mida tuleks
muuta Eestis, et oleks lihtsam süsiniku heitmeid arvutada.In this graduation thesis, a methodology for assessing the carbon footprint of transport
infrastructure construction was developed, aiming to evaluate the carbon footprint of
structures at three different stages. First, climate policy and its objectives were discussed
to provide an understanding of why carbon footprint assessment is necessary and why this
topic is important. The analysis began with an overview of the development of climate
policy on a global scale, identifying the main problems around the world and the magnitude
of global carbon emissions. Subsequently, the climate policy goals of the European Union
and the regulatory framework for climate action were examined. Finally, Estonia’s climate
action plans and objectives were analyzed, along with the measures already taken to meet
these targets. In addition, the best practices for carbon footprint assessment from
neighboring countries were reviewed and the potential for adapting existing international
methodologies to the Estonian context was assessed.
The development of the thesis methodology was divided into three stages: the design
stage, the construction stage, and the maintenance stage. The main objective of the thesis
was to develop formulas for carbon footprint assessment, incorporating the Euro and Stage
emission standards to enable the evaluation of the carbon footprint of transport and
construction machinery in accordance with the Euro I–VI and Stage I–V requirements
established by the European Union. These formulas form the basis for the creation of an
MS Excel-based carbon footprint calculator.
Finally, the thesis presented best practices for reducing the carbon footprint, based on
international examples, and identified the key challenges in carbon footprint assessment
in infrastructure construction. In addition, proposals for substantive changes were made
to improve the process of calculating carbon emissions in Estonia
The selection of effective management software and analysis of the transition process
No full textKäesolevas lõputöös analüüsis autor haldustarkvara vahetuse protsessi Forus Halduse näitel, selleks keskendudes tarkvarade Digihaldur, Hausing ning Korto võrdlusele ja üleminekuprotsessi praktilisele läbiviimisele. Töö eesmärgiks oli kaardistada senise tarkvara piirangud, määratleda uue tarkvara funktsionaalsed eelised ja hinnata andmete sisestus ning kasutuselevõtu etappe.
Uuringu käigus tuli välja, et Digihaldur ei vastanud enam ettevõtte tööprotsesside vajadustele kuna puudus võimalus korrektselt hallata dokumente ning süsteem ei võimaldanud terviklikku ülevaadet objektide seisukorrast. Tarkvaravahetuse otsus tehti põhinedes mitmekriteeriumilisele võrdlusele, milles Hausing osutus kõige sobivamaks tänu selle paindlikule seadistatavusele, visuaalsele hoolduspäevikule ning lihtsale töövoohaldusele. Korto jääb paralleelselt kasutusele korteriühistute haldamise eesmärgil.
Üleminek Hausingule viidi ellu struktureeritud andmesisetuse ja kasutajate individuaalse väljaõppe kaudu. Andmete migratsiooni aga ei toimunud klassikalisel kujul ning selle asemel sisestati info standardiseeritud Exceli tabeli alusel, mis esitati Hausingu poolt. Töö toob esile ka arendust vajavad valdkonnad, milleks on hoolduste ja lepingute vahelised seosed ning rõhutab ka vajadust kolmandate osapoolte kaasamiseks, et terviklik töövoog liiguks läbi ühe platvormi.
Töö tulemusel pandi kirja soovitused nii Forus Halduse edasiseks arenduseks kui ka teistele ettevõtetele, kes samuti kaaluvad haldustarkvara vahetust. Oluliseks peetakse vajaduste kaardistamist enne lõpliku valiku tegemist, lõppkasutajate kaasamist varases staadiumis, tööprotsessidele vastava funktsionaalsuse eelistamist ning liigsete lisafunktsioonide vältimist.
Tarkvaravahetus on üsna mahukas protsess, mis nõuab planeerimist, kasutajate toetust ning paindlikku juurutamist, kuid kui see saab õigesti tehtud, toob see endaga kaasa märkimisväärse tõusu töökorralduse kvaliteedis ja info kättesaadavuses.The selection of effective management software and analysis of the transition process.
This thesis analyses the selection and implementation of a property management software solution within Forus Haldus, with a specific focus on comparing the platforms Digihaldur, Hausing and Korto and analysing the practical steps taken during the transition. The aim of the research was to identify the limitations of the previously used software, define the functional advantages of a new system and assess the stages of data entry and deployment.
The topic is highly relevant as digital tools play an increasingly central role in ensuring the efficiency, transparency and quality of property management processes. The study revealed that Digihaldur no longer met the operational needs of the company, particularly due to the lack of structured document management and limited visibility into the status of properties.
Based on multi-criteria analysis, Hausing was chosen as the most suitable replacement. Its strenghts included a flexible configuration system, a clear and userfriendly maintenance log and efficient workflow tools. Korto on the other hand remains in use for managing certain housing associations where its specific features are still relevant.
The transition to Hausing was not based on traditional data migration. Instead, information was entered into standardized Excel templates provided by Hausing, which were then imported into the system by the vendor. Additionaly, employees received individual training to ensure a smooth onboarding process.
The thesis also outlines development needs, such as improving links between maintenance activities and contract data and highlights the importance of integrating third-party service providers into one central platform to ensure workflow continuity.
As a result of the thesis, the author formulates recommendations for both Forus Haldus and the other companies considering similar software transitions. These include conducting a through needs assesment prior to selection involving end users early in the process, prioritizing essential functionalities over unnecessary extras and ensuring the transition is supported by planning and flexible adaption.
Although software transitions are complex and resource-intensive, the study concludes that when carried out effectively, such changes can greatly enhance the quality of operational workflows and the accessibility of critical management information