TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Product Cost Accounting and Own Price Calculation in a Manufacturing Company
No full textTootmisettevõtte jätkusuutlikus toimib erinevate olemasolevate ressursside optimaalses kasutuses. Ressursside kasutamine sõltub peamiselt juhtkonna ja finantstöötajate õigete otsuste tegemisel, mis peavad olema põhjendatud ja ettevõtte tegevusest lähtuvad. Õiged otsused tuginevad õiglastel andmete analüüsil ning nendest prognooside ja eelarvete tegemisel. Oluline on teada ressursi väärtust ja selle võimalikku kasu ettevõtluse arengule. Antud hetkel on ressursiks toode ja selle tootmine ehk kala ja selle püük. Seda enam on tähtis tootmise puhul tootele kulunud ressursid ning sellest moodustada ettevõttele kõige sobilikum kuluarvestussüsteem. Mida täpsem on arvestussüsteem, seda täpsema omahinna suudetakse tootele leida. Oluline ongi leida tootele täpne omahind, sest siis on juhtkonnal õiget otsust langetada kergem ja lihtsam, sest eksimise võimalus on minimaalne.
Lõputöö eesmärk oli leida toote omahind tootmisettevõttes, et tagada ettevõtte jätkusuutlik tegevus ning tulemuste põhjal teha järeldusi tehtud juhtimis- ja finantsotsustest ning tekkinud kokkuvõtted ja ettepanekud anda juhtkonnale. Baasteadmised on olulised, et neil tuginedes teha tulevikus arvestusmeetodit valides parim otsus. Lõputöö viidi läbi kalapüügiga tegevas ettevõttes, kus puudus ettekujutus toote omahinnast ning ülevaade, kas tehtud otsused olid pädevad ja põhjendatud. Lõputöös toodi välja lähtekohad kuluarvestussüsteemi rakendamisele, sest see on aluseks õiglasel omahinnakujunemisel. Kõige rohkem on võimalik ettevõttes juhtida kulusid ning nende optimeerimisel suudetakse kliendile pakkuda parimat hinda, et tagada klientuur ja ettevõtte kestvus.
Lõputöö esimeses osas on välja toodud toote kulu- ja omahinnaarvestuse alused, mis tuginevad teoreetilistel allikatel. Selgitatud on kulude kujunemine, kuluarvestus ja kuluarvestussüsteemi meetodid ning selle põhjal on võimalik koostada ettevõtte tootele põhjal on omahinnaarvestus kasutades erinevaid meetodeid. Uuringus selgus, et kuluarvestus on üks majandusarvestuse osasid ning tihedalt seotud nii finants- kui juhtimisarvestusega. Omahinnaarvestus suuresti on üks võimalikke väljundeid kuluarvestussüsteemist. Omahinnaarvestus annab võimaluse konkurentsis paremini toimida ning on oluline ettevõtte hinnakujundaja.
Järgnevas peatükis sai selgitatud uuritava ettevõttes kasutatavaid empiirilise uuringu meetodeid. Selles on tehtud kava, milline on töö üldine ülesehitus ning kuidas ja mismoodi tulemust püütakse saavutada.
Kolmas peatükk teeb ülevaate uuringu tulemustest. Uuringu käigus koostati ettevõttele kuluarvestus ja selle süsteem. Liigitati kulud ja leiti nende omavahelised seosed. Õigel kuluarvestusesüsteemile leiti omahinnaarvestusmeetod, mis sellele ettevõttele kõige efektiivsemalt sobiks ning annab kõige parema ülevaate hetkeolukorrast ning tuleviku võimalustest.
Omahinna arvestus on oluline ettevõtte jätkusuutlikule tegevusele. Põhjalik kuluarvestus annab eelduse, et kasutatavad ressursid on optimaalselt kasutatud ning selle põhjal tuletatud toote omahind aluseks kasumi teenimisel. Uuringu käigus uuriti ettevõtte kolme aasta näitajate põhjal kuluarvestust, koostati kuluarvestussüsteem ning selle põhjal arvestati omahinda. Aluseks võetud kolme aasta näitajad tekitasid võrdlusmomenti, mis annab olukorrast ja selle kulude kujunemisest oluliselt parema ülevaate.
Üldiselt võib ettevõtte tulemustega rahule jääda. Ajas on kasvanud nii kulud liigiti kui ka kogukulu ning selle tulemusel ka omahind. Kulude kasv on olnud 2024. aastal oluliselt suuremalt kui sellele eelnevatel aastatel, mis üheti on mõistetav, sest nii käibemaks 2024. aastal kasvas kui ka üldine hinnakasv oli suurem. Otse- ja tootmiskulud moodustavad suurema osa kogukulust, mis näitab, et peamised ostuarved on seotud tootmisega.
Kulude liigitusel selgus, et otsekulud ja tootmiskulud ajas küll kasvavad sarnaselt kogukulule, kuid kaudkulud ja mitte tootmisega seotud kulude kasv on olnud ajas suurem ja kiirem. See võiks ettevõtte juhtkonnale ja finantstöötajatele olla üheks ohumärgiks, et edaspidi tuleb olla kriitilisem kuludega, mis ei ole otseselt seotud tootmisega. Püsikulud moodustavad kogukulust pea 30%, mis näitab et ettevõtte tulusus ja kasum sõltub suuresti tootmisest. Kogukulu on ettevõttel küllalti suur, siis ettevõtte peab tegelema tootmisega. Veelgi raskendavaks asjaoluks on ettevõtte hooajalisus, mis tähendab, et hooajal peab ettevõtte teenima piisavalt ja rohkem, et hooajavälisel perioodil olla majanduslikult stabiilne ning suudab ka need kulud katta.
Omahinnaarvestust sai ettevõttele tehtud kahel viisil. Esimesel korral leiti aasta keskmine tootmis- ja täisomahind ning teisel korral hooaja keskmine tootmis- ja täisomahind. Hooaeg on oktoobrist aprilli lõpuni. Tulemused olid ootuspärased, sest põhjalik kuluarvestus andis juba hea ülevaate. Tootmisomahind moodustab suurema osa täisomahinnast ja tootmisomahind kasvas ajas vähem kui täisomahind. Hooaja omahinda arvestades selgus, et ettevõtte tootmis- ja täisomahinna erinevus on väiksem ja ajas kasvasid mõlemad umbes samaväärselt. Ka sellest saab järeldada, et ettevõtte hooajaväline kulu on suuremalt jaolt seotud mitte tootmisega seotud kuludega ning see võiks olla esmane koht ja aeg, kus ostuarvetel silma peal hoida ja kulusid jõulisemalt juhtida.
Kokkuvõtvalt ettevõtte on ajas oma kulude juhtimisega hästi hakkama saanud, sest 70-80% kuludest on kas otseselt või kaudselt seotud tootmisega. See on oluline ettevõtte majandusliku edukuse säilimisele. Uuringu tulemusel saab järeldada, et ajas mitte tootmisega seotud kulude hulk on kasvanud ja kasvab kiiremini kui tootmisega seotud kulud. Kriitiline tasub olla kulude osas, eriti nende ostuarvete puhul, mis pole otseselt seotud tootmisega. Tuleks leida võimalusi nende kulude vältimiseks või soodsamate alternatiivide leidmiseks. See tagaks kindla edasise jätkusuutlikkuse. Uuritav ettevõte on kalapüügiettevõte, mille tegevus toimub hooajaliselt. Oluline on hooajal teenida piisavalt tulu, et see kataks ära kulud, mis tehakse ka hooajavälisel perioodil. Hooajal tegeletakse peamiselt tootmisega ja hooajaväliselt peamiselt investeerimisega ning tehakse korrastustöid laevas, kontorihoones ja töökojas. Uuringus selgus, et ettevõtte mitte tootmisega seotud kulud kasvavad enim hooajavälisel perioodil. See tulemus on ka asjakohane, sest hoolduse ja remondiga tegeletaksegi peamiselt püügivälisel ajal kui meeskonnal selleks aega on. Tulemus annab juhtkonnale ja finantstöötajale võimaluse leida antud olukorrale lahenduse. Tuleb leida soodsam lahendus hooajavälisel perioodil mitte tootmisega seotud kuludele. Ettevõttel on oluliselt lihtsam juhtida kulusid, sest tulu juhtimine sõltub liiga paljudest välisfaktoritest. See oleks kasulik tööriist juhtimisarvestuses ja finantsarvestuses, et ettevõtte oleks stabiilne ja jätkusuutlik.The title of the thesis is „Product Cost Accounting and Own Price Calculation in a Manufacturing Company“. The research focuses on calculating product costs and determining the own price in a manufacturing environment.
The thesis was carried out in a fishing company where there was no understanding of the product’s cost price, nor a clear overview of whether the decisions made were competent and justified. The thesis outlines the starting points for implementing a cost accounting system, as this is the basis for fair cost price formation. Cost control is one of the most manageable aspects within a company, and by optimizing costs, the company can offer the best price to customers, thus ensuring customer retention and business sustainability.
The objective of the thesis is to develop a comprehensive cost and cost price accounting system for a manufacturing company and to provide the management with an overview of the results, along with conclusions and recommendations.
To achieve the objective, the following tasks were set:
1. To provide an overview of the theoretical framework of cost and cost price accounting systems;
2. To design a methodology for conducting empirical research;
3. To analyze the development of the company’s cost and cost price accounting;
4. To create a detailed cost and cost price accounting system for the company;
5. To present the results to management along with suggestions and recommendations.
The thesis consists of three chapters, which are divided into subchapters. The first chapter provides a theoretical overview of cost and cost price accounting. This overview is based on professional literature and academic sources. The second chapter introduces the methodology of the empirical research, and the third chapter presents the research conducted in the manufacturing company. The research is based on the theoretical foundations discussed in the first chapter and utilizes the methodology described in the second chapter. The goal of the thesis is to provide an overview of cost and cost price accounting in a manufacturing company.
The cost classification revealed that while direct and production-related costs increased over time in line with total costs, the increase in indirect and non-production-related costs was faster and more significant. This could be seen as a warning sign for management and finance staff to critically assess costs not directly related to production. Fixed costs account for nearly 30% of total costs, indicating that the company’s profitability and profit depend heavily on production. Since total costs are relatively high, the company must engage in active production. A further complicating factor is the company’s seasonality, which means that it must generate enough income during the season to remain economically stable during the off-season and cover those associated costs.
Cost price accounting was carried out for the company in two ways. First, the average annual production and full cost price were calculated, and second, the average seasonal production and full cost price were determined. The season lasts from October to the end of April. The results were as expected, as the detailed cost accounting already provided a clear overview. The production cost accounts for the majority of the full cost price and increased less over time compared to the full cost price. When analyzing seasonal cost price, it became evident that the difference between production and full cost prices was smaller, and both increased at roughly the same rate over time. This indicates that the company's off-season costs are largely related to non-production activities, which should be a primary focus for monitoring purchase invoices and managing costs more aggressively.
The overall situation of the company under study is good, and costs are generally well managed. However, more critical attention should be paid to purchase invoices that are not directly related to production, and alternative, more cost-effective solutions should be sought where possible. It is significantly easier for a company to manage its costs than to manage its revenue, as revenue is influenced by many external factors. This system would serve as a valuable tool in both management and financial accounting to help ensure the company remains stable and sustainable
Collection with Combinable Details for Clothing Rental
No full textLõputöö tulemus on valmisõmmeldud kleit koos lisanditega rentimiseks ateljeest. Kleit on äravõetavate varrukate ja kraega. Valmis on saanud seelik, mida saab kanda kleidi ja muude toodetega.
Kollektsiooni loomiseks on kasutatud autori välja töötatud süsteemi, mis hõlmab detailide äravõtmist. Ka vöö kinnitamise osa on autori looming, et vöö peale saaks siduda lipsu. Arvestatud oli ka ateljee soovi korrigeerida riideesemeid kiiresti ja mugavalt.
Põhilekaalid on konstrueeritud M. Müller & Sohni süsteemi põhjal. Kleit konstrueeriti baassuuruses 36 ja seelik valmis suurusele 40. Seelik on ühes suuruses.
Lekaalide modelleerimine toimus lekaalide väljatöötamisel äravõetavate detailide mahutamiseks. Seelikut modelleeriti väljalõikamise ajal moekohase seeliku saavutamiseks.
Kõige tähtsam oli konstrueerida äravõetavad detailid. Baaskleit pidi olema suuremate õmblusvarudega, et korrigeerida toode kiiresti kliendi keha järgi.
Lekaalid on tehtud käsitsi, sest ateljeel pole praegu võimalust programmiga töötada. Lekaali baassuurus viidi üle Lectra Modarise programmi kirjaliku töö koostamise jaoks.
Kõik arvutused materjalide puhul tehti ainult kirjaliku töö vormistamiseks, sest ateljee ei vaja nii täpseid andmeid. Toote omahinna arvutamine on konfidentsiaalne, mille tõttu esitati arvutused materjalide koguväärtuses. Toote omahinnal ei ole suurt tähtsust, sest toode on valmistatud rentimiseks.
Töös esinenud vead likvideeriti ja lekaale saab edaspidi kasutada. Toote kohta on valmistatud tootekaart täistoote komplektist ja materjalid toodete valmistamiseks.The result of the thesis is a completed dress with accessories, designed for atelier rental. The dress features detachable sleeves and a collar. Additionally, a skirt has been created that can be worn with the dress or with other garments.
For creating the collection, a system of detachable details designed by the author was developed. The fastening system for the belt was also an original creation by the author, allowing for a decorative bow to be tied on top. The preference of atelier for quick and easy adjustments was also taken into account.
The base patterns were constructed according to the M. Müller & Sohn system. The dress was constructed in a base size of 36, while the skirt was made in size 40. The skirt is one of a kind, thus was not graded further.
Pattern modeling involved adapting the patterns to accommodate detachable details. Modeling of the skirt was conducted during the cutting procedure.
The most important aspect of the work was constructing the detachable details. The base dress had to involve larger seam allowances for quick adjustments to fit the client’s body.
The patterns were originally created manually, as the atelier currently lacks the capability to use software for this purpose. The base size pattern was transferred and graded in the Lectra Modaris program for documentation purposes.
All material calculations were done solely for the thesis, as such precise data is not required by the atelier. The cost calculation remains confidential, thus presented based on the material costs and quantities. The cost of production is not highly significant since the product is intended for rental purposes.
Errors encountered during the process were resolved, and the patterns can be reused in the future. A specification sheet has been created, detailing the complete product set and materials used for production
A Data-Driven Approach to Analyzing the Development Perspectives of Railway Infrastructure
No full textLõputöö „Andmepõhine lähenemine raudteetaristu arendamise perspektiivide analüüsimisel“ keskendus Rail Baltica ja olemasoleva 1520 mm raudteevõrgu analüüsile, tuginedes küsitluses osalejate ootustele ja veendumustele.
Töö teoreetilises osas anti ülevaade Rail Baltica ja olemasoleva raudteevõrgu marsruutidest, investeeringutest ning rahulolu uuringutest. Uuringus kasutati kvantitatiivset meetodit ehk küsitlust, mille käigus jaotati väited kolme kategooriasse: majanduslikud aspektid, kiirus ja ühenduvus ning keskkonnamõjud. Andmete analüüsimiseks rakendati klasteranalüüsi ja koostati radardiagrammid tulemuste visualiseerimiseks. Analüüsi põhjal selgusid seosed vastajate sissetuleku ja haridustaseme ning nende toetuse vahel Rail Baltica või olemasoleva võrgu suhtes.
Küsitluse tulemused näitavad, et kõrgema haridustaseme ja suurema sissetulekuga inimesed eelistavad pigem olemasoleva raudtee moderniseerimist. Seevastu nooremad madalama sissetulekuga vastajad toetavad Rail Baltica projekti arendamist. Lisaks tuli eraldi välja neutraalne vastajate grupp, kelle seisukohtadele võisid kaasa aidata vähene huvi antud teema vastu või raudteetranspordi mittekasutamine. Sellest lähtuvalt pakuti välja võimalikud tegevused mõlema taristu maine parandamiseks, kas siis uute teenuste või avaliku informeerimise näol.
Lõputöö tulemused kinnitavad, et raudteeinfrastruktuuri moderniseerimine, mis arvestab erinevate sihtgruppide vajadusi, aitab tõsta kasutajate rahulolu ja suurendada raudteetranspordi konkurentsivõimet. Lühiajaliste ja pikaajaliste meetmete ühendamine koos kulutõhususe arvestamisega võimaldab ressursse optimaalselt kasutada ja seatud eesmärke saavutada. Töö pakub olulist sisendit raudteetaristu planeerimise ja arendamise edasisteks otsusteks. Kuigi kulude hindamine ei olnud selle lõputöö fookuses, osutus see paljulubavaks valdkonnaks, mida võiks edasi uurida magistriõppes.The thesis “A Data-Driven Approach to Analyzing the Development Perspectives of Railway Infrastructure” focused on analyzing Rail Baltica and the existing 1520 mm railway network, based on the expectations and beliefs of survey participants.
The theoretical part provided an overview of the routes, investments, and satisfaction studies related to Rail Baltica and the existing railway network. A quantitative survey method was used in the study, categorizing statements into three groups: economic aspects, speed and connectivity, and environmental impacts. Cluster analysis and radar charts were applied to visualize the results and enable deeper data interpretation. The analysis revealed correlations between respondents’ income and education levels and their support for Rail Baltica or the existing railway network.
The survey results indicated that individuals with higher education and income levels tended to favor modernizing the existing railway, while younger respondents with lower incomes supported of developing the Rail Baltica project more. Additionally, a neutral group emerged, likely characterized by a lack of interest in the topic or non-use of railway transport. Based on these findings, possible measures were proposed to improve the reputation of both infrastructures, either through new services or public awareness initiatives.
The thesis results confirm that modernizing railway infrastructure, while considering the needs of different target groups, can enhance user satisfaction and increase rail transport's competitiveness. Combining short-term and long-term measures with cost-efficiency considerations allows for optimal resource utilization and achieving set goals. The thesis provides valuable input for future railway infrastructure planning and development decisions. Although cost evaluation was not the focus of this thesis, it emerged as a promising area for further research in master’s studies
Experiences, Challenges, and Added Value of E-Consignment Notes in Estonian Companies
No full textTöö esimeseks ülesandeks oli läbi viia intervjuud kolme Eesti ettevõttega, et analüüsida nende kogemusi e-veoselehe ja e-CMR kasutuselevõtust. Uurimistöö käigus viidi läbi vestluste transkribeerimine ja kvalitatiivne analüüs mini-juhtumiuuringute vormis, mille käigus tuvastati märksõnad ning toodi esile korduvad teemad. Analüüsi fookus oli suunatud tegelikule rakenduskogemusele, tajutavatele kasudele ja probleemidele ning ettevalmistustele eFTI määruse rakendamiseks.
Poolstruktureeritud intervjuude põhjal järeldati, et ettevõtted hindavad e-veoselehte kasulikuks tööriistaks, mis vähendab paberdokumentide hulka, kiirendab infovahetust ja parandab protsesside jälgitavust. Kuigi finantsnäitajate otsene kvantifitseerimine osutus keeruliseks, toodi esile aja- ja ressursitõhususe kaudsed eelised. Samas ilmnes, et e-veoselehe rakendamisega kaasneb õppimiskõver ning vajadus järjepideva teavitustöö ja koolituste järele, et tagada sujuv üleminek ja tõhus kasutamine.
Teise ülesandena võrreldi intervjuutulemusi olemasoleva kirjanduse ja regulatiivsete nõuetega, et hinnata e-veoselehe ja e-CMRi kasutuselevõtu vastavust teoreetilistele ootustele ja digitaliseerimisega seotud põhiprintsiipidele. Kirjanduses on rõhutatud e-veoselehe kasutamise eeliseid, nagu paberikulu vähenemine, protsesside lihtsustumine ja infovahetuse kiirenemine, mis leidsid kinnitust ka ettevõtete kogemustes. Lisaks toodi esile digitaliseerimise positiivne mõju logistika tõhususele ja jälgitavusele, mida intervjuud samuti toetavad.
Samal ajal ilmnesid ettevõtete kogemustes ka teatud lahknevused teooriast, eriti rahvusvaheliste standardite ja nõuete rakendamisel. Praktikas tuntakse vajadust täpsemate juhiste ja regulatsioonide järele, et lihtsustada e-veoselehe rahvusvahelist aktsepteerimist ning vähendada tõrkeid piiriüleses logistikas. Kuigi teoorias käsitletakse digitaliseerimist universaalse lahendusena, rõhutasid ettevõtted vajadust paindlike ja ühtlustatud standardite järele, mis toetaksid laiemat kasutuselevõttu.
Uurimistöö kolmanda ülesandena analüüsiti ettevõtete kogemusi e-veoselehe ja e-CMRi kasutuselevõtu ning sellega seotud kulude planeerimise kohta. Intervjuude põhjal ilmnes, et digitaliseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid, sealhulgas paberikulu vähenemise, protsesside suurema efektiivsuse ja parema jälgitavuse. Ettevõtted rõhutasid ka lisandväärtust, mis tuleneb kiiremast infovahetusest ja vigade vähenemisest andmete töötlemisel. Digitaliseerimine lihtsustab igapäevaseid logistilisi toiminguid, suurendab töökorralduse paindlikkust ja läbipaistvust ning muudab protsessid tervikuna sujuvamaks ja kulutõhusamaks.
Samas toodi välja ka mitmeid kitsaskohti, mis võivad takistada täielikku digitaliseerimist. Peamised probleemid on seotud rahvusvaheliste standardite ja regulatiivsete nõuete ebaselgusega, piiratud teadlikkuse ja koolitusvajadusega ning selgete mõõdikute puudumisega eFTI määruse rakendamisel. Need tegurid põhjustavad ebakindlust kulude planeerimisel ja nõuavad täiendavat tähelepanu ning juhendmaterjale, et digitaliseerimise potentsiaali täielikult rakendada ja üleminekuprotsessi sujuvamaks muuta.The first objective of this study was to conduct interviews with three Estonian companies to analyze their experiences with adopting e-consignment notes (e-CMR). The research process involved transcribing the interviews and performing qualitative analysis in the form of mini-case studies, during which keywords were identified and recurring themes highlighted. The focus of the analysis was on practical implementation experiences, perceived benefits and challenges, as well as preparations for complying with the eFTI regulation.
Based on semi-structured interviews, it was concluded that companies regard the e-consignment note as a useful tool that reduces the volume of paper-based documentation, accelerates information exchange, and improves process traceability. Although the direct quantification of financial indicators proved to be challenging, indirect benefits such as time and resource efficiency were clearly highlighted. At the same time, the findings revealed that the implementation process involves a learning curve and emphasizes the need for continuous communication and training to ensure a smooth transition and effective utilization.
As the second task, the interview results were compared with existing literature and regulatory requirements to evaluate how the adoption of e-CMR aligns with theoretical expectations and the core principles of digitalization. The literature emphasizes the benefits of e-consignment notes, including reduced paperwork, streamlined processes, and faster information flow, which were supported by the companies' experiences. Furthermore, the positive impact of digitalization on logistics efficiency and traceability was confirmed in the interviews.
At the same time, certain discrepancies between theory and practice were noted, particularly regarding the implementation of international standards and regulations. In practice, companies emphasized the need for clearer guidelines and regulations to facilitate the international acceptance of e-consignment notes and reduce cross-border logistics barriers. While digitalization is theoretically presented as a universal solution, companies highlighted the necessity for flexible and harmonized standards to support broader adoption.
The third task of the study analyzed companies' experiences with the implementation of e-CMR and the associated cost planning. The interviews indicated that digitalization provides multiple advantages, such as reduced paperwork, improved process efficiency, and enhanced traceability. Companies also emphasized the added value provided by faster information exchange and fewer errors in data processing. Digitalization simplifies daily logistics operations, increases organizational flexibility and transparency, and makes processes more seamless and cost-effective.
However, several challenges that may hinder full digitalization were also identified. The main issues relate to unclear international standards and regulatory requirements, limited awareness, and the need for training, as well as the lack of clear metrics for implementing the eFTI regulation. These factors create uncertainty in cost planning and call for additional attention and guidance materials to fully unlock the potential of digitalization and streamline the transition process
Creating a Registry of Tools and Ensuring Traceability in the Company Eltech Solutions OÜ
No full textLõputöö eesmärk sai täidetud, register on loodud ja jälgitavus tagatud vastavalt Eltech Solutions OÜ poolsele ISO 9001:2015 standardi tõlgendusele.
Lõputöö esimeses peatükis uuriti praktilise osa läbiviimiseks teoreetiliseid aluseid. Selles osas saadi teada, mida kujutab endast kvaliteet. Leiti seosed töövahendite registri loomise ning ISO 9001:2015 Kvaliteedijuhtimisesüsteemi vahel. Uuriti PDCA (plaani-teosta-kontrolli-reageeri) ja SDCA (standardiseeri-teosta-kontrolli-reageeri) tsüklite kohta ning kuidas need aitavad töövahendite jälgitavust tagada ning töövahendite registrit luua. Uuriti TPM-i ehk kõikehõlmava tulemusliku hoolduse ning 5S ehk töökoha korrastuse metoodika kohta.
Lõputöö teises peatükis ehk ettevõtte tutvustuses toodi välja, millega Eltech Solutions OÜ tegeleb, kuidas ettevõttes töö on korraldatud, milliseid tehnoloogiaid kasutatakse. Tutvustati lähemalt peamiseid tooteid, mille koostamisega Eltech tegeleb. Lisaks tutvustati tootmise ning sellega seotud osakondasid ning seletati lahti lihtsustatud ettevõtte struktuur.
Lõputöö kolmandas peatükis ehk praktilises osas kirjeldati lahti kogu protsess, mis hõlmas töövahendite registri loomist ja jälgitavuse tagamist Eltechis. Selles peatükis kirjeldati töövahenditega seotud olukorda enne projekti algust, kuidas koostati töövahendite standardlistid, kuidas koostati ja mida sisaldab ettevõttesisene standarddokument „töövahendite väljastamine ja tagastamine“, kuidas koostati töötajale personaalseks otstarbeks mõeldud töövahendite komplektid (töölauad), kuidas nägi välja puudu olevate töövahendite tellimise protsess, kuidas töölauad korrastati ja organiseeriti, kuidas rakendati PDCA ja SDCA tsüklid praktilises osas, kuidas korraldati töövahendite liikumise kajastamine Odoos, kuidas tehti algust osakondade üldtöövahendite stendide koostamisega, millised muudatused töö käigus tehti ning mida arvasid kolleegid antud projektist.
Lõputöö uurimisküsimused, said järgnevad vastused.
• Mis põhjusel pole enam varasemalt rakendatud standardid töövahendite kohta ajakohased ega jätkusuutlikud?
Varasemalt rakendatud standardid olid töötaja tulekul väljastatud töövahendite maatriks/tabel ja standardlist töövahenditest, mis võiks töölisel olemas olla. Koostatud standardlist oli juba üle aasta vana ning seal olevaid töövahendid ei olnud igal tootmistöötajal vaja. Töötaja tulekul väljastatud töövahendite maatriksit/tabelit oli täidetud, kuid sellega olukorrast ülevaade piirdus. Esiteks, tabelit täideti, vaid ühekordselt töölise kohta, seega puudus reaalaja ülevaade. Keegi ei hoidnud informatsiooni tabelis aktuaalsena. Töövahendite nimetused olid kõnekeelsed ja puudusid tootekoodid, mille alusel Odoost otsida töövahendit. Informatsioon ei olnud kõigile kättesaadav jne.
• Milliseid funktsioone on võimalik kasutada majandustarkvaras Odoo töövahendite registri loomiseks ning jälgitavuse tagamiseks?
Odoos on võimalik kasutada ära kahte peamist funktsiooni töövahendite jälgimiseks. Selleks on kaks erinevat Odoo moodulit, üheks on „Ladu“ ja teine „Hooldus“ moodul. Ladu mooduli poole pealt tuleb töövahendite kohta kuluinfo. Kuna selle funktsiooni toimimiseks on vaja, et töövahendid oleks arvele võetud, siis on võimalik töövahendite kulusid analüüsida. Hooldus moodul annab täpsema ülevaate, kellel mis töövahend olemas on ja mis tootja/firma oma. Ladu moodulis näeb ainult asukohta „Tööriistad tootmises“ ja seal asukohal olevat töövahendite arvu. Täpsemalt kellele vastav kogus töövahendeid kuuluvad on näha hooldus moodulist.
• Millised protsessid tuleks ära kirjeldada ettevõttesiseses standarddokumendis, et tagada töövahendite jälgitavus?
Töövahendite jälgitavuseks vajalikud protsessid, mis tuleks ära kirjeldada ettevõttesiseses standarddokumendis on järgnevad: töövahendite komplektide loomine, töövahendite väljastamine, töövahendite tagastamine, graveerimise ja markeerimise protsess, infovoog töötaja, grupijuhi, lao ning tootmistehniku vahel.
Lõputöö tulemustena on võimalik tuua välja järgnevad punktid:
• Lõputöö jooksul koostati töötajatele töövahendite komplektid (töölauad), mis on mõeldud nendele personaalseks otstarbeks, et oma tööülesandeid võimalikult kvaliteetselt täita, ilma et nende töövoog katkeks puuduvat töövahendit otsides.
• Lõputöö jooksul loodi töövahendite register majandustarkvaras Odoos „Hooldus“ moodulis, kus on kirjas, mis töövahendid vastaval töölaual on ning mis töötaja kasutada antud töölaud on, aitamaks jälgida tootmisesse väljastatud töövahendeid ja nendele tehtud kulutusi.
• Lõputöö jooksul rakendati standarddokument, mis juhendab, kuidas töövahendite liikumine ettevõtte siseselt lao ja tootmise vahel käib. Lisaks ära toodud, mille alusel komplektid koostati, kes milliste tegevuste eest vastutab jne. Selleks, et loodud töövahendite register püsiks aktuaalse ja korrektsena.
• Lõputöö jooksul koostati tootmises osakondade üldtöövahenditele stendid, mis aitavad organiseerida tootmises olevaid töövahendeid ja tagavad kindla asukoha, kust töötaja vajalikud töövahendid leiab.The thesis objective was fulfilled, the registry was created and traceability was ensured according to Eltech Solutions OÜ’s interpretation of the ISO 9001:2015 standard.
In the first chapter of the thesis, the theoretical foundations for conducting the practical part were studied. In this part, it was found out what quality means. The connections between creating a tool registry an the ISO 9001:2015 Quailty Management System were established. The PDCA (plan-do-check-act) and SDCA (standardize-do-check-act) cycles were investigated and how they help ensure the traceability of tools and create a tool registry. TPM or Total Productive Maintenace and the 5S workplace organization methodology were studied.
In the second chapter of the thesis or in the company’s introduction, it was explained what Eltech Solutions OÜ does, how work is organized in the company and what technologies are used. The main products that Eltech is involved in manufacturing were presented. In addition, the production and related departments were introduced and the simplified company structure was explained.
In the third chapter of the thesis or the practical part, the entire process involving the creation of a tool registry and ensuring traceabilty at Eltech is described. This chapter details the situation regarding tools before the project began, how standard tool lists were created, how the internal standard document „issuing and returning tools“ was compiled and what it includes, how tool sets (workstations) for employees personal use were created, what the process for ordering missing tools looked like, how workstations were organized and maintained, how the PDCA and SDCA cycles were applied in practice, how tool movements were recorded in Odoo, how the creation of general tool stands for departments began, what changes were made during the project and what colleagues thought of the project.
Thesis research questions an their corresponding answers.
• Why are the previously implemented standards for tools no longer up-to-date and sustainable?
Previously implemented standards included a matrix/table of tolls issued to employees upon their arrival and a standard list of tools that employees might need. The created standard list was already over a year old and not all production employees needed the tools listed there. The matrix/table of tools issued to employees upon their arrival was filled in, but it only provided a limited overview of the situation. Firstly, the table was filled in only once per employee, so there was no real-time overview. No one kept the information in the table up-to-date. Tool names were colloquial an lacked product codes to search for the tool in Odoo. Information was not accesible to everyone, etc.
• What functionalities can be used in the Odoo business management software to create a tool registry and ensure traceability?
The „Inventory“ module provides cost information for tools. Since this function requires that the tools have been invoiced, it is possible to analyze the costs of the tools. The „Maintenance“ module provides a more detailed overview of who owns which tool and from which manufacturer/company. The „Inventory“ module only shows the location „Tools in production“ and the number of tools at the location. The „Maintenance“ module shows who owns the corresponding quantity of tools.
• Which processes should be described in the internal standard document to ensure tool traceability?
The processes necessary for tool traceabilty that should be described in the internal standard document are as follows: creation of tool sets, tool issuance, tool return, engraving and marking process, information flow between the employee, group leader, warehouse and production technician.
The following points can be highlighted as the results of the thesis:
• Tool sets (workstations) were created for employees, designed for their personal use to perform their work tasks as efficiently as possible, without their workflow being interrupted by searching for missing tools.
• A tool registry was created in the business management software Odoo using the „Maintenance“ module, which records which tools are on a particular workstation and which employee uses the workstation, helping to track tools issued to production and the costs incurred for them.
• A standard document was implemented, which guides the movement of tools within the company between the warehouse and production. Additionally, it specifies the basis for creating tool sets, who is responsible for what tasks etc. This ensures that the created tool registry remains up-to-date and accurate.
• General tool stands were created for production departments, which help organize tools in production and provide a designated location for employees to find the necessary tools
Reconstruction of the Valjala – Haeska 10 kV feeder
No full textLõputöö eesmärk oli koostada täiendav keskpinge võrguühendus Valjala – Haeska fiidrile pidades silmas Elektrilevi OÜ põhimõtteid, eesmärke ja standardeid. Läbi täiendavate võrguühenduste on võimalus mistahes rikke korral klientidele tagada nõuetekohane elektrivarustus.
Töö esimene peatükk andis ülevaate milliseid parameetreid elektrivõrkude hooldusel ja arendamisel järgitakse ning millised on tuleviku eesmärgid.
Teises peatükis tõi autor välja mis olukorras on Haeska, Mustjala ning Pahi fiidrid. Eesmärk oli leida kui palju paraneksid elektrilised parameetrid kui Haeska fiidrit reserveerida hoopis läbi Mustjala fiidri.
Kolmandas osas toodi välja milliseid seadmeid ja kaableid läheb antud töö realiseerimiseks vaja ning mille alusel antud valikud tehti. Näidati mis olukorras on olemasolev elektrivõrk ning kuidas teostatakse juurde ehitatava osa sidumine.
Neljas peatükk võrdles arvutustulemusi enne ja pärast täiendava võrguühenduse tegemist. Selgus, et Haeska fiidri reserveerimine läbi Mustjala fiidri on oluliselt efektiivsem kui Pahi fiidri kaudu. Raavi alajaamas oli pingekadu Pahi kaudu reserveerimisel 11,30% ning Mustjala fiidri kaudu 2,97%.
Viiendas peatükis andis autor ülevaate võrgu parendamise jaoks vaja minevatest töödest ja nende kogustest.
Täiendava võrguühendusega teostatud arvutused kinnitavad, et antud investeering on põhjendatud ning sellega tagatakse klientidele oluliselt kvaliteetsem elektriühendus rikete korral. Raavi alajaamas langes pingekadu 8,33% võrra.The objective of the thesis was to create additional 10 kV feeder for the Valjala – Haeska feeder while observing the principles, objectives and standards of Elektrilevi OÜ. Through additional connections, it is possible to ensure compliant electric supply to customers in the event of fault.
The first chapter provided and overview of the parameters considered in the maintenance and development of electrical connections and the objectives for the future.
In the second chapter, the author brought out the condition of the Haeska, Mustjala and Pahi feeders. The aim was to determine how much the electrical parameters would improve if the Haeska feeder were reserved through the Mustjala feeder instead.
The third chapter brought out the equipment and cables required to implement this project and the choices for their selection. It also described the state of the existing electrical connection and how the new section would be integrated.
The fourth chapter compared calculation results before and after creating the additional electrical connection. It was found that reserving the Haeska feeder through the Mustjala feeder is significantly more efficient than through the Pahi feeder. At the Raavi substation voltage loss was 11,30% when reserved through Pahi and 2,97% through Mustjala.
In the fifth chapter, the author provided an overview of the provided and overview of the necessary tasks and quantities to improve the power grid.
The calculations performed with the additional grid connection confirm that the investment is justified and will remarkably improve the quality of the electric supply for customers during any fault. At the Raavi substation voltage loss was reduced by 8,33%
The Well-Being of Children Living in Family Homes from the Point of View of the Family's Parents
No full textAsendushooldusel elavaid lapsi iseloomustab traumakogemus, mis võib olla igal lapsel erinev. Perekodus on põhirõhk lapse heaolu ja arengu toetamisel ning iseseisvaks eluks ettevalmistamisel. Perevanematel pole ühtset arusaama ega süsteemi laste heaolu ja arengu tagamiseks.
Lõputöö eesmärk oli analüüsida perekodus elavate laste heaolu tagamise võimalusi, puudujääke ning ettepanekuid perevanemate vaatepunktist. Lapse heaolu seostati kahe alusteooriaga. Ökoloogiline süsteemiteooria aitas mõista perekodus elava lapse heaolu seost ümbritseva keskkonnaga. Allardti heaolu teooria kohaselt on heaolu seisund, kus lapse põhivajadused on rahuldatud. Lõputöös kasutati uuringu läbiviimiseks kvalitatiivset uurimisviisi, sest autor leidis, et see on parim viis tundliku teema uurimiseks. Oluline on mõista teemat läbi perevanemate enda kogemuste ning arvamuste. Intervjuud viidi läbi perevanemate otseses töökeskkonnas, mis andis kindlasti ka vastustele oluliselt juurde. Kvalitatiivne uurimisviis on ka hea siis, kui tahetakse väikese arvu inimeste arvamust. Intervjuu küsimused olid avatud, seega said vastajad rääkida teemadest laiemalt. Avatud küsimuste tõttu tuli intervjuudes esile ka teemasid, mida otseselt küsimustena ei esitatud. Intervjuusid oli kokku seitse. Lõputöös püstitatud eesmärk ja uurimisülesanded said täidetud.
Uurimistöö tulemusena selgus, et pea kõikidel perevanematel on erinevad arusaamad lapse heaolu tagamisest. Sarnased vastused olid lähestikku paiknevates perekodudes, kuid mitte alati. Selgus, et isegi kui peremajad asuvad ühe asutuse all, siis igas peremajas võivad olla perevanematel erinevad arusaamad lapse heaolu tagamisest. Toodi välja ka, et puudub ühtne süsteem, mis perevanemaid toetaks ning seetõttu on stabiilsus ja järjepidevus tagamata. Kuid just stabiilsus ja järjepidevus aitavad luua lapsega kiindumussuhte ning tagada heaolu paremini.
Põhivajaduste rahuldamine on perekodus olulisel kohal, kuid füüsiline, vaimne, psühholoogiline ja emotsionaalne heaolu võivad jääda tahaplaanile. Selgus, et on peremajasid, kus on kindel kord ja päevakava ning ühistegevused, kuid selgus ka vastupidine. Mõnes peremajas pole lastel kindlat aega, millal nad sööma peavad. Kui lapsed söövad, millal tahavad, siis ei pea nad ka ühise laua taga istuma. Kui perekodus on selline piirideta kord, siis ei saa üldse kindel olla, et laps midagi sööb. Tihti perevanemad arvavad, et leebe kord on lastele parim. Perekodus võib leebe kord mõjutada ka näiteks laste tunnetust ühtsest perest, kui isegi ühise laua taga ei sööda. Perevanemad võivad olla arvamusega, et perekodus elavat last tuleks kasvatada nii nagu on enda bioloogilisi lapsi kasvatatud.
Kiindumussuhte loomine lapsega on perekodus oluline, kuid iga lapsega ei pruugi tugevat kontakti ning suhet välja kujuneda. Uurimistöö tulemusena selgus, et lapse toimetulekut perekodus võib mõjutada ka lapse minevik. Traumateadlikkus on oluline, et perevanem mõistaks last paremini. Perevanem ei tohi lapsele kontakti peale suruda, sest minevikus võib-olla lapsel ei olnudki ühtegi turvalist suhet, seega ei lase ta kedagi lihtsalt ligi ka. Füüsiline kontakt on samuti kiindumussuhtega tugevalt seotud. Intervjuudes selgus, et füüsiline kontakt on see, mida lapsed väga otsivad. Ohuks on see, et perevanemal ei jagu igale lapsele piisavalt individuaalselt aega.
Perekodus on olulise tähtsusega ka lapse identiteedi ja enesehinnangu kujunemise toetamine. Intervjuudes toodi välja, et enim kasutatakse lapse motiveerimist, kiitmist, komplimentide tegemist ning tähelepanu andmist. Perekodusse paigutatud lastel on tihti madal enesehinnang ning teadmatus, kes nad on ja kust nad tulevad. Selgus ka, et kahjuks pole kõik perevanemad nii toetavad. Intervjuude käigus hakati lapsi ise diagnoosima, nende päritolu perekonda analüüsima ning ka laste kehakaalu üle arutlema. Kui perevanemad juba selliseid teemasid esile toovad, ei saa kindel olla, et perevanemad oma mõtteid ka lastele otse ei ütle. Muredest rääkimine on samuti väga erinev. Oli neid perevanemaid, kes ütlesid, et lapsed räägivad väga avatult kõigest, kuid oli ka neid, kes rääkisid, et sõltub teemast ning lapse vanusest.
Laste kaasamine otsuste tegemisse on oluline. Intervjuudes toodi välja, et palju sõltub otsuse olulisusest. Igapäevastes tegevustes, näiteks toidu tegemine, saavad lapsed palju kaasa rääkida. Samuti saavad lapsed kaasa rääkida ka vaba aega ja ühistegevusi puudutavates teemades.
Intervjuudes selgus, et perekodus on loodud lastele palju võimalusi füüsilise ja vaimse tervise toetamiseks. Palju seostati perekodu võimalusi huvitegevustega. Kõik intervjueeritavad tõid välja, et kui laps tahab, siis ta üldjuhul ka saab huviringi minna, mis teda väga huvitab. Vaimse tervise toetamise võimalustena toodi välja pigem teenused, mida lapsed saavad väljaspool peremaja, näiteks erinevad teraapiad ja tugiteenused. Mõned perevanemad tõid välja ka kodustes tingimustes näiteks õhturingi, kus lapsed saavad iga päev rääkida oma saavutustest ja unistustest. Füüsilise tervise toetamiseks on kõikides perekodudes jalgrattad. Jalgrattad võivad olla, kuid oluline on teada, kas lapsi ka juhendatakse ja motiveeritakse vahendeid kasutama.
Uurimistöö tulemusena selgus, et väga suureks murekohaks on noortel iseseisvaks toimetulekuks vajalike oskuste puudumine. Tihti mõistetakse probleemi tõsidust alles siis, kui laps on juba oma elu peale läinud, kuid ei saa hakkama. Noor ei saa hakkama ka igapäevaelu tegevustega, näiteks pesu pesemisega, toidu tegemisega, koristamisega või hügieenitoimingutega. Murekoha põhjus võib seisneda selles, et perekodus tehakse laste eest igapäevased toimingud ära. Lapsi kaasatakse pigem minimaalselt. Isegi kui küsitakse, mida süüa teha, siis ei tähenda, et laps oleks tegevusse ka kaasatud. Raskusi tekib noortel iseseisvasse ellu astudes ka rahaasjade ajamine. Noored ei oska arveid maksta ning tihti kulutavad iseseisva elu alustamiseks kogutud raha paar nädalaga mõtlematult ära.
Uurimistulemuste põhjal saab järeldada, et perekodudes on puudujääke laste heaolu tagamisel. Puudub ühine arusaam lapse heaolust. Liialt keskendutakse materiaalsetele vajadustele ning lapse vaimne tervis võib jääda tahaplaanile. Oluline on aga mõista, et mitte igas intervjuus ei tulnud välja negatiivseid külgi. Perevanemad võivad ka ise ilustada mingit olukorda. Murekoht on ka see, et probleemi olulisusest saadakse aru alles siis, kui midagi negatiivset on juba juhtunud. Näiteks igapäevaste oskuste puudumine iseseisvasse ellu astudes. Lapse iseseisvaks eluks ettevalmistamine peaks algama kohe, kui laps perekodusse paigutatakse. Lapsi peaks rohkem kaasama igapäevastesse tegevustesse.
Perevanemad lisasid ka ise soovitusi olukorra parandamiseks. Siiski hakati viima lapse heaolult teemat kõrvale näiteks perevanemate enda heaolule või ka materiaalsetele võimalustele, mis on ka olulised. Kui perevanem räägib lapse heaolu parandamise võimalusena, et perevanemad võiksid rohkem palka juurde saada, võib järeldada, et see on nende jaoks esmatähtis. Üldiselt saab järeldada, et igal perevanemal on laste heaolu ja arengu tagamiseks erinevad viisid. Selgusid sarnased ja erinevad võimalused. Soovitustest võib järeldada, et perekodus on lastele tagatud võimalused heaolu tagamiseks ning lapse arenguks. Öeldi, et pigem on kõik olemas ja hästi. Oluliseks peetakse seda, et lapsed saavad käia laagrites ja erinevatel väljasõitudel. Rahalises mõttes on lastel perekodus kõik olemas (toit, rahastus ühistegevusteks, toad, peremaja). Murekohaks on ka perevanemate vähene kaasamine otsuste tegemisse. Lapse heaolu tagamiseks on oluline, et kaasa saaks rääkida ka keegi, kes on lastega otseses kontaktis pikema aja jooksul.The topic of this thesis is ,,The well-being of children living in family homes from the point of view of the family's parents’’. The number of children separated from their families has increased. In 2023, 345 children were separated from their birth families; 118 of them returned to their birth families in the same year, 34 were placed in foster families and 105 children were placed in foster or family homes. A total of 732 children currently lives in foster or family homes. For family parents, loving care primarily involves preparing food for the children with care and love and taking care of their clothing. Unfortunately, loving care is objectified. The objectification of love and care results in the emotional neglect of the child. There's no psychic intimacy with the children. Emotional neglect makes contact between a child and a parent unclear and uncertain.
This thesis aims to analyse the possibilities, shortcomings and proposals for ensuring the well-being of the children living in the family homes from the point of view of the family’s parents.
The research tasks are based on the purpose of the work:
1. Provide an overview of the factors affecting the well-being of the child through theoretical frameworks.
2. Provide an overview of well-being domains and their risk factors.
3. Analyse the well-being of the children living in the family homes.
4. Analyse ways of supporting the well-being of children deprived of parental care, focusing on the role, experiences, and proposals of family parents.
The research revealed that almost all family parents have different understandings of ensuring a child's well-being. Supporting the well-being and development of children in the family is complex, as each child has a different experience of trauma and parents lack a common understanding and system for ensuring well-being. The study showed that stability and consistency are not always guaranteed, which may affect the child's attachments and development. While meeting the child's basic needs is important, the physical, mental, psychological, and emotional well-being of the child may be overlooked. Preparing children for an independent life is often lacking, as there is little teaching of everyday skills and little involvement of children in decision-making. The family parents themselves offered suggestions for improving the situation. Unfortunately, instead of improving the welfare of children, many family parents began to talk about how to improve their own welfare, for example, some parents started talking about how their salary could be higher
BIM Coordination from Design to Construction: The Importance and Practice of the Coordinator's Role in Estonian Construction Projects
No full textUurimistöö eesmärk oli selgitada, kuidas on BIM-koordinaatori roll Eesti ehitussektoris määratletud ning millised on selle ametikoha peamised tööülesanded, vastutusvaldkonnad ja arenguvõimalused. Eesmärk sai täidetud läbi intervjuude, teoreetilise raamistikuanalüüsi ning rahvusvaheliste standardite ja juhendmaterjalide võrdlemise.
Töö käigus selgus, et kuigi BIM-koordinaatori rolli tähtsus on praktikas suur ja kasvav, puudub Eestis selle kohta ametlikult kehtestatud raamistik või standardiseeritud ametikirjeldus. Rolli sisu kujuneb pigem projektipõhiselt ning sõltub nii tööandja ootustest kui ka projektitiimi ülesehitusest. Intervjuud näitasid, et rolli täitmise kvaliteet sõltub suuresti isiklikust initsiatiivist, oskustest ja kogemustest ning et tööülesannete spekter on väga lai – alates mudelipõhisest koordineerimisest kuni andmesisu kvaliteedi ja infovahetuse tagamiseni.
Lisaks toodi välja, et puudub selge eristus BIM-positsioonide vahel, mis tekitab segadust ja raskendab valdkonna professionaalset arengut. Samuti vajatakse rohkem koolitusvõimalusi ja teadmiste ühtlustamist, et tõsta valdkonna üldist arengutaset.
Teema edasine areng võiks keskenduda järgmistele suundadele:
• BIM-koordinaatori ametijuhendi ja kompetentsiraamistiku väljatöötamine koostöös erialaliitude ja haridusasutustega;
• ametipõhise kutse- või mikrokraadiprogrammi loomine;
• tööandjate ja tellijate teadlikkuse tõstmine BIM-rollide sisust;
• regulaarne praktikate kaardistamine ja rahvusvahelise võrdlusanalüüsi läbiviimine, et arendada kohalikku süsteemi kooskõlas globaalsete suundadega.
Need sammud toetaksid BIM-koordinaatori rolli professionaalsuse tõusu ja aitaksid paremini rakendada digitaalehituse potentsiaali kogu sektori arenguks.BIM Coordination from Design to Construction: The Importance and Practice of the Coordinator's Role in Estonian Construction Projects
thesis investigates the role of the BIM coordinator in the Estonian construction sector, focusing on how the position is defined, what tasks and responsibilities it includes, and what challenges practitioners face. The study combines a theoretical analysis of BIM frameworks and standards with qualitative interviews conducted with six professionals working in BIM-related roles in Estonia.
The findings reveal that, although the importance of the BIM coordinator is acknowledged in practice, there is no nationally established framework or standardized job description for the role. The responsibilities and expectations are highly project-based and vary between organisations. Interviews showed that the effectiveness of BIM coordination often relies on individual experience, skills, and initiative. The role involves tasks such as model coordination, clash detection, data verification, and facilitating communication between project parties.
A lack of clear differentiation between BIM-related roles (e.g., coordinator, modeler, manager) leads to confusion and overlaps in responsibilities. Furthermore, limited training opportunities and inconsistent expectations pose challenges to the role’s development.
The study recommends creating a national role description, developing targeted training and certification programs, and raising awareness of the role among employers and clients. These steps would support the professionalisation of the BIM coordinator role and enable more efficient digital construction processes in Estonia
The Use of Student Loans for Investment According to Tallinn University of Applied Sciences Students
No full textLõputöö keskendus õppelaenu kasutamise võimalustele investeerimise algkapitalina Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) üliõpilaste hinnangul. Lõpitöö eesmärk oli hinnata noorte investeerimisvõimalusi ja -teadlikkust, arvestades õppelaenu potentsiaali. Selleks viidi läbi põhjalik teoreetiline analüüs ja empiiriline uuring, mis andis ülevaate tudengite teadlikkusest, motivatsioonist ning peamistest takistustest õppelaenu investeerimiseks kasutamisel.
Teoreetiline osa keskendus investeerimise aluspõhimõtetele, erinevatele varaklassidele ning õppelaenu tingimustele ja kasutusvõimalustele Eestis. Analüüs näitas, et õppelaen on võrreldes tarbimislaenudega soodsama intressimääraga ja paindlikum, mis muudab selle atraktiivseks rahalise algkapitali allikaks. Samuti tõi teoreetiline osa esile, et investeerimisvõimalused nagu aktsiad, III sammas ja kinnisvara on tudengitele sobivad, kuid iga investeerimisvaliku puhul on oluline kaaluda riske ja tootlust.
Empiiriline uuring hõlmas TTK üliõpilaste seas läbi viidud küsitlust, millele vastas 309 tudengit. Enamik vastajatest on vähemalt kord investeerinud, eelistades peamiselt aktsiaid ja III sammast. See viitab noorte kasvavale teadlikkusele investeerimisvõimalustest. Tudengite riskitaluvus varieerub – enamik on mõõduka riskitaluvusega, kuid leidub ka konservatiivseid ja agressiivseid investoreid. Riskitaluvus mõjutab otseselt investeerimisotsuseid ja varade valikut. Valdav enamus vastajatest ei ole õppelaenu võtnud, mis viitab võimalusele, et laenuvõimalusi ja nende eeliseid ei ole piisavalt teadvustatud. Peamisteks põhjusteks õppelaenu investeerimiseks kaalumisel on tootluse ja kapitali kasvatamise võimalus. Samas takistavad teadmiste puudumine, investeerimisriskid ja intressikulud tudengeid õppelaenu investeerimiseks kasutamast.
Töö tulemused kinnitavad, et investeerimisteadmised on tudengite seas küll kasvavad, kuid ebapiisavad, et võtta vastu keerulisemaid otsuseid, näiteks kasutada õppelaenu investeerimiseks. Seetõttu on oluline suurendada noorte finantskirjaoskust, pakkudes sihitud koolitusi ja töötubasid. Õppelaen võiks olla atraktiivne alternatiiv algkapitali kogumiseks, kuid selle potentsiaal jääb tihti kasutamata. Õppelaenu eeliste, nagu madal intress ja maksusoodustused, teadvustamine võiks julgustada rohkem tudengeid kaaluma selle kasutamist investeerimise eesmärgil. Noored vajavad juhendamist ja praktilisi tööriistu, mis aitaksid hinnata investeerimisvõimaluste tasuvust ja riske. Ülikoolid võiksid koostöös finantsasutustega luua praktilisi juhendeid ja platvorme tudengitele, et edendada nende finantsalast teadlikkust ja oskusi.
Kokkuvõttes kinnitab lõputöö, et noorte seas on kasvav huvi investeerimise vastu, kuid teadlikkus ja valmisolek kasutada õppelaenu investeerimiseks vajavad arendamist. Sihtotstarbelise teavitustöö ja praktiliste koolituste abil on võimalik suurendada noorte finantsstabiilsust ning julgustada neid investeerima tulevikku.
Lõputöö tulemusel selgus, et noorte investeerimisteadlikkus on märgatavalt paranenud, kuid investeerimiskäitumises on endiselt arenguruumi. Eriti oluline on pakkuda noortele paremat juurdepääsu finantsalasele haridusele ning selgitada õppelaenu kasutamise võimalusi investeerimiseks. Edasised uuringud võiksid keskenduda sellele, kuidas erinevad toetavad mehhanismid, nagu finantsnõustamine ja digitaalsete investeerimisplatvormide kasutamine, mõjutavad noorte finantsotsuseid.
Kokkuvõttes rõhutab lõputöö, et õppelaen võib olla väärtuslik ressurss investeerimise alustamiseks, kuid selle potentsiaal jääb tihti kasutamata teadlikkuse ja enesekindluse puudumise tõttu. Sihipärane teavitustöö ja praktiline juhendamine aitavad suurendada noorte finantsvõimekust ning edendada nende pikaajalist majanduslikku stabiilsust ja edu.The thesis focused on the potential use of student loans as initial capital for investment, based on the perspectives of Tallinn University of Applied Sciences (TTK) students. The aim of the thesis was to evaluate young people's investment opportunities and awareness, considering the potential of student loans. To achieve this, a thorough theoretical analysis and empirical study were conducted, providing insights into students awareness, motivation and the main barriers to using student loans for investment.
The theoretical part focused on the fundamentals of investing, various asset classes, and the conditions and use cases of student loans in Estonia. The analysis revealed that student loans, compared to consumer loans, have lower interest rates and more flexible terms, making them an attractive source of financial capital. Additionally, the theoretical part highlighted that investment options such as stocks, third-pillar pension funds, and real estate are suitable for students, although it is essential to assess the risks and returns of each investment choice.
The empirical study included a survey conducted among TTK students, with 309 respondents. The results showed that most respondents had invested at least once, primarily favoring stocks and third-pillar pension funds. This indicates young people's growing awareness of investment opportunities. Students' risk tolerance varies—most have a moderate risk tolerance, although there are also conservative and aggressive investors. Risk tolerance directly impacts investment decisions and the choice of assets. A significant majority of respondents had not taken a student loan, suggesting that loan opportunities and their benefits are not sufficiently recognized. The main reasons for considering a student loan for investment were the potential for returns and capital growth. At the same time, a lack of knowledge, investment risks, and interest costs hinder students from using student loans for investment purposes.
The findings confirm that students investment knowledge is growing but remains insufficient for making more complex decisions, such as using student loans for investment. Therefore, it is crucial to enhance young people's financial literacy by offering targeted training and workshops. Student loans could be an attractive alternative for gathering initial capital, but their potential often goes unused. Raising awareness of the advantages of student loans, such as low interest rates and tax benefits, could encourage more students to consider their use for investment purposes. Young people need guidance and practical tools to assess the profitability and risks of investment opportunities. Universities, in collaboration with financial institutions, could create practical guides and platforms for students to enhance their financial awareness and skills.
In conclusion, the thesis confirms a growing interest in investing among young people, but awareness and readiness to use student loans for investment require further development. With targeted awareness campaigns and practical training, it is possible to increase young people's financial stability and encourage them to invest in their future.
The results of the thesis revealed that young people's investment awareness has significantly improved, although there is still room for growth in their investment behavior. It is particularly important to provide young people with better access to financial education and to explain the potential uses of student loans for investment. Future studies could focus on how different support mechanisms, such as financial counseling and the use of digital investment platforms, influence young people's financial decisions.
In summary, the thesis emphasizes that student loans can be a valuable resource for starting investments, but their potential often remains untapped due to a lack of awareness and confidence. Targeted awareness campaigns and practical guidance can help enhance young people's financial capabilities and promote their long-term economic stability and success
Designing of a Universal Milling Fixture
No full textKäesolevas lõputöös projekteeriti Wisefab OÜ vertikaalsele CNC-freespingile Okuma GENOS M560-V-e universaalne rakis, mis võimaldab sama lahendusega kinnitada nii vasak- kui parempoolseid amordi tugilaagreid (top‑mount) ning teisi sarnase geomeetriaga detaile. Rakis koosneb neljast modulaarsõlmest; kõik ühendused standardiseeriti M8 poltidele ja diftidele, mistõttu väheneb ümberseadistusaeg alla kümne minuti, säilitades samas konstruktsiooni jäikuse.
Käsitsi ja Fusion 360 Simulation‑is kontrollitud tugevusarvutused näitasid, et nelja M8 poldi korral on vajalik eelpingutus ligikaudu 4,5 kN polti kohta; maksimaalne pinge jäi 65 MPa ja suurim deformatsioon 0,05 mm piiresse, mis ei vähenda töötlustäpsust. Rakise keha ja plaadid freesiti S355 terasest, klambrid valmistati samast materjalist ning CAM‑kood genereeriti Fusion 360 tarkvaras. Katsetes võimaldas rakis top‑mount‑detaili töödelda ühe paigaldusega ja tagas kindla kinnituse.
Majandusanalüüsis selgus, et rakise otsene valmistamiskulu oli 2 350 €, millest ligikaudu 44 % moodustasid CNC‑töötluse tunnid. Seadistusaeg ühe detailipoole kohta vähenes kolme tunni pealt poole tunnini, tuues tüüpilise tootmismahu juures 50 töötunni ja umbes 2 700 € kuus kokkuhoidu; investeering tasub end ära ligikaudu 26 päevaga.
Universaalne rakis vähendab seadistusvigade esinemist tänu füüsilistele suunajatele ja korduvatele nullpunktidele, ühtlustab töövoogu ning võimaldab vähendada spetsiifiliste rakiste ladustamisvajadust. Edasiseks soovitatakse jälgida rakise pikaajalist tööd seeriatootmises, hinnata automaatsete kinnitus‑ ja nullpunktisüsteemide integreerimist ning kohandada lahendust laiema detailivaliku töötlemiseks.This thesis presents the design of a universal milling fixture for Wisefab OÜ’s vertical CNC machining centre Okuma GENOS M560‑V‑e. The fixture secures both left‑ and right‑hand damper top‑mounts as well as other parts of similar geometry. It is built from four modular sub‑assemblies, and all joints are standardised on M8 bolts and dowel pins, bringing change‑over time below ten minutes while maintaining structural rigidity.
Strength calculations performed manually and with Fusion 360 Simulation indicate that a preload of approximately 4.5 kN per M8 bolt is required; the maximum von Mises stress remains at 65 MPa and peak deflection at 0.05 mm—values that do not compromise machining accuracy. The fixture body and plates were milled from S355 structural steel, the clamps were fabricated from the same material, and CAM code was generated in Fusion 360. Trial runs confirmed that a top‑mount can be machined in a single set‑up with secure clamping.
Cost analysis shows a direct manufacturing cost of €2 350, of which roughly 44 % arose from CNC machining time. Reducing set‑up time per part from three hours to half an hour saves about 50 labour hours and €2 700 per month at typical production volumes, resulting in a pay‑back period of roughly 26 days.
The universal fixture lowers set‑up errors through physical guides and repeatable zero points, streamlines workflow, and reduces the need to store multiple dedicated fixtures. Future work should monitor long‑term performance in series production, evaluate the integration of automated clamping and zero‑point systems, and adapt the design to a broader range of components