TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Verbesserung der Produktionsplanungsprozesse: Eine Fallstudie der AS Harju Elekter
No full textPlaneerimine on tootmisettevõtte edukuse oluline alustala, tagades ressursside tõhusa kasutuse ja eesmärkide saavutamise strateegilisel ning operatiivsel tasandil. AS Harju Elekter, olles Eesti juhtiv elektriseadmete tootja, on näinud võimalust täiustada oma tootmisplaneerimise protsesse, et tõsta tootmise sujuvust ja klientide rahulolu. Käesolev lõputöö analüüsib ettevõtte planeerimisprotsesse ja pakub lahendusi, mis tõhustavad tegevust ning vähendavad vigade ja raiskamise riske.
Ettevõttes kasutusel olev Exceli ja Monitor ERP-i kombineeritud lahendus on küll vastanud seni ettevõtte vajadustele, kuid selle kasutamine tekitab mitmeid väljakutseid, nagu andmete dubleerimine, manuaalsete sisestuste vead ja ajakulu suurenemine. Exceli tabelarvutuse süsteem, kuigi algselt tõhus, on muutunud mahukaks ja aeglaseks, piirates töövoogude efektiivsust ja ressursside kasutamist. Pikemas perspektiivis ei toeta selline töökorraldus tootmisprotsesside täielikku sujuvust ja optimeerimist.
Töö keskendub Monitor ERP-i täieliku integreerimise eelistele tootmisplaneerimises. ERP-süsteemi võimekus, sealhulgas reaalajas andmete haldamine, automatiseeritud prognoosid ja müügiennustuste sidumine tootmistellimustega, võimaldab tootmisprotsesse märkimisväärselt parandada. Uue süsteemi rakendamine vähendab dubleerimist, tõhustab töövoogusid ja vähendab vigade tekkimise riski, suurendades samal ajal tööprotsesside läbipaistvust ja kiirust.
Lõputöös võrreldakse protsesse enne ja pärast Monitor ERP-i täielikku kasutuselevõttu, rõhutades ühtse digitaalse lahenduse eeliseid. Täielik üleminek ERP-süsteemile aitab ettevõttel saavutada paremat planeerimise täpsust, suurendada tootmise paindlikkust ja parandada kliendirahulolu. Automatiseerimine võimaldab töötajatel keskenduda strateegilisematele ülesannetele, vähendades manuaalse töö mahtu ja tõstes efektiivsust.
Monitor ERP-i täielik integreerimine vähendab riske ja toetab ettevõtte vastavust rahvusvahelistele standarditele. ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi nõuded saavad täidetud tänu süsteemi paranenud jälgitavusele, vigade vähendamisele ja pidevale täiustamisele. ISO 31000 riskijuhtimise standardi raames aitab ERP-süsteem riske tuvastada, hinnata ja maandada, pakkudes reaalajas andmeid ning automatiseeritud lahendusi probleemide ennetamiseks. Need täiustused tõstavad ettevõtte usaldusväärsust ja konkurentsivõimet nii kodu, kui ka rahvusvahelistel turgudel.Die vorliegende Abschlussarbeit befasst sich mit der Analyse und Optimierung der Produktionsplanungsprozesse im Unternehmen AS Harju Elekter, einem der führenden Hersteller von Elektrogeräten in Estland. Ziel der Arbeit ist es, die Effizienz der Prozesse zu steigern, Fehler zu minimieren und die Entscheidungsfindung durch die vollständige Implementierung des Monitor ERP-Systems (Unternehmensressourcen-Planung) zu verbessern. Dabei wird besonders die aktuelle Situation analysiert, in der Excel-basierte Lösungen parallel zum ERP-System verwendet werden.
Die Produktionsplanung im Unternehmen stützte sich bisher auf eine Kombination aus Monitor ERP und Excel-Tabellen. Diese parallele Nutzung führte zu mehreren Herausforderungen, darunter manuelle Dateneingaben, zeitaufwändige Prozesse und eine erhöhte Komplexität. Die doppelte Dateneingabe in zwei Systeme erhöht das Risiko von Fehlern, die Pflege und Synchronisierung von Excel-Tabellen erfordert erheblichen manuellen Aufwand, und die Nutzung von Excel für Kapazitätsplanungen erschwert die Standardisierung der Prozesse sowie die Einführung neuer Mitarbeiter.
Das Hauptziel der Arbeit besteht darin, die Produktionsplanungsprozesse zu vereinfachen und die Abhängigkeit von manuellen Excel-Tabellen zu eliminieren. Die vollständige Integration des Monitor ERP-Systems wird als Schlüssel zur Prozessoptimierung betrachtet. Die Arbeit basiert auf einer detaillierten Analyse der bestehenden Prozesse und der Identifikation von Schwachstellen. Dazu wurde ein interner Audit durchgeführt, bei dem langfristige Produktionsplanung, konsolidierte Produktionsplanung, die Einhaltung des Produktionsplans sowie die Ergebnisse der Analyse untersucht wurden.
Die Analyse zeigte, dass die parallele Nutzung von Excel und ERP-System erhebliche Risiken birgt. Dazu zählen ein höheres Fehlerrisiko durch manuelle Prozesse, der Verlust von Produktivität durch doppelte Arbeitsschritte und die hohe Wahrscheinlichkeit für die fehlerhafte Darstellung von Produktionsdaten. Die vorgeschlagene Lösung besteht darin, alle Produktionsdaten direkt im Monitor ERP-System zu verwalten. Dies ermöglicht eine automatisierte Verarbeitung von Produktionsprognosen und eine effizientere Verwaltung von Ressourcen.
Die Vorteile der vollständigen Integration des Monitor ERP-Systems umfassen eine automatisierte Datenverarbeitung, wodurch manuelle Eingaben minimiert und Fehler reduziert werden, eine zentralisierte Datenverwaltung, wodurch alle Daten in einem einzigen System gespeichert werden und die Transparenz erhöht wird, sowie effizientere Prozesse, durch die Arbeitsabläufe vereinfacht und Zeit sowie Ressourcen gespart werden.
Die Arbeit empfiehlt die Umsetzung folgender Maßnahmen: Schulungen der Mitarbeiter zur optimalen Nutzung des Monitor ERP-Systems, kontinuierliche Überwachung und Verbesserung des Systems, um den zukünftigen Anforderungen gerecht zu werden, sowie das Hinzufügen von Materialien zu den Prognose-Stücklisten (BOM), um kritische oder langwierige Materialien frühzeitig bestellen zu können.
Die vollständige Integration von Monitor ERP verbessert die Produktionsplanung bei AS Harju Elekter erheblich. Die Ergebnisse zeigen, dass der Übergang zu einer digitalen Lösung die betriebliche Effizienz steigert, Fehler reduziert und die Einhaltung internationaler Standards erleichtert. Diese Veränderungen tragen dazu bei, die Wettbewerbsfähigkeit des Unternehmens langfristig zu sichern und nachhaltiges Wachstum zu fördern
Improvement of the Aluminium Tin Plating Process at Scanfil OÜ
No full textLõputöö „Alumiiniumi tinatamise protsessi parendus Scanfil OÜ-s“ keskendus alumiiniumi tinatamise protsessi analüüsimisele ja täiustamisele, et parandada toodete kvaliteeti, suurendada tootmisprotsessi stabiilsust ja vähendada kulusid. Probleemid, nagu pinnakatte mullid ja ebaühtlane tinakiht, tõid kaasa suure praaktoodete määra ja sundisid ettevõtet kasutama kulukat allhanketeenust. Lõputöö eesmärkideks seati vähendada allhanketeenuse kasutamist 85% võrra ning saavutada kvaliteedieesmärk <10 000 PPM.
Töö raames rakendati Lean Six Sigma metoodikat, kasutades DMAIC-mudelit (Defineeri, Mõõda, Analüüsi, Parenda, Kontrolli). Esimeses etapis kaardistati ja analüüsiti alumiiniumi tinatamise protsessi, et tuvastada probleemide juurpõhjused. Nendeks osutusid dokumenteeritud tööjuhendite puudumine, protsessivannide keemilise koostise ebastabiilsus ja kemikaalide doseerimise ebatäpsus. Lisaks selgus, et protsess sõltus suurel määral töötajate individuaalsest kompetentsist, mis tõi kaasa varieeruvuse ja kvaliteediprobleeme.
Parendustegevuste hulka kuulusid kemikaalide täpsema juhtimise juhendite väljatöötamine, hooldusgraafikute loomine, protsessivannide regulaarse kontrolli ja tiitrimise rakendamine ning anoodide ühenduste täiustamine. Tootmise efektiivsuse parandamiseks täiustati visuaalse kontrolli süsteemi, lisati täiendav valgustus laadimisalale ja koostati uued juhised tootmisliini hooldustööde jaoks. Töö raames loodi ka täiustatud mõõtesüsteemide analüüs, et tagada protsessi usaldusväärsus.
Kontrollfaasis rakendati Lean-põhimõtteid, et vähendada raiskamist, parandada kemikaalide kasutamise efektiivsust ja tagada protsessivannide stabiilsus. Parenduste tulemusena vähenes defektsete toodete osakaal, suurendati tootmisliini suutlikkust ja allhanketeenuse kasutamise vajadus kaotati täielikult.
Töö tulemused tõestasid, et Lean Six Sigma metoodika on efektiivne tööriist tööstuslike protsesside parendamiseks. Protsessi kvaliteedi ja stabiilsuse paranemine võimaldas Scanfil OÜ-l saavutada majanduslikku ja operatiivset kasu, parandades tarnekindlust ja vähendades kulusid. Autor järeldab, et Lean Six Sigma metoodika rakendamine võimaldab saavutada märkimisväärseid tulemusi kvaliteedi ja efektiivsuse parandamisel, pakkudes tugevat alust edasistele parendusprojektidele. Lõputöö annab selge tõendi, et metoodiline lähenemine ja andmepõhised otsused võivad märkimisväärselt parandada tootmisprotsesside kvaliteeti ja tootlikkust.The thesis "Improvement of Aluminum Tin Plating Process at Scanfil OÜ" focused on analyzing and optimizing the aluminum tin plating process to improve product quality, enhance process stability, and reduce costs. Issues such as surface bubbling and uneven tin coating led to a high defect rate and forced the company to rely on costly subcontracting services. The thesis aimed to reduce the use of subcontracting by 85% and achieve a quality goal of <10,000 PPM.
The study applied the Lean Six Sigma methodology, using the DMAIC model (Define, Measure, Analyze, Improve, Control). In the first phase, the aluminum tin plating process was mapped and analyzed to identify the root causes of the problems. These were found to be the lack of documented work instructions, instability in the chemical composition of process baths, and inaccuracies in chemical dosing. Additionally, the process was heavily dependent on individual employee expertise, which led to variability and quality issues.
Improvement measures included developing detailed guidelines for chemical management, establishing maintenance schedules, implementing regular monitoring and titration of process baths, and improving anode connections. To enhance production efficiency, the visual inspection system was upgraded, additional lighting was installed in the loading area, and new maintenance instructions for the production line were developed. Furthermore, an advanced measurement system analysis was conducted to ensure process reliability.
In the control phase, Lean principles were applied to reduce waste, improve chemical usage efficiency, and stabilize process baths. As a result of these improvements, the proportion of defective products decreased, production line capacity increased, and the need for subcontracting was completely eliminated.
The results of the study demonstrated that the Lean Six Sigma methodology is an effective tool for improving industrial processes. The improvements in process quality and stability enabled Scanfil OÜ to achieve significant economic and operational benefits, enhancing delivery reliability and reducing costs. The author concludes that applying Lean Six Sigma methodology can achieve substantial improvements in quality and efficiency, providing a solid foundation for future improvement projects. The thesis provides clear evidence that a methodical approach and data-driven decisions can significantly enhance the quality and productivity of manufacturing processes
Analysis of Training Opportunities for Infrastructure Company Employees Based on the Needs of Rail Baltic Estonia
No full textKäesolevas lõputöös selgitas autor välja RBE (Rail Baltic Estonia) infrastruktuuri haldamiseks vajalikud ametikohad, kasutades selleks RBE asutuse siseseid rahvusvaheliste konsultatsioonigruppide dokumente ning intervjuusid RBE raudtee-ekspertidega. Seejärel määras autor iga ametikoha jaoks vajalikud pädevused, kasutades selleks intervjuusid raudtee-ekspertidega ning olemasolevaid kutsestandardeid, viidates vajadusel ka seadustele ja määrustele mis puudutavad raudteesektori ametikohti.
Selle tulemusel valmis nimekiri RBE jaoks tulevikus infrastruktuuri haldamiseks vajalikest ametikohtadest, mis sisaldab nii nende lühikest tööülesannete kirjeldust kui ka iga ametikoha jaoks vajalikke oskusi, minimaalset haridusnõuet ja minimaalset töökogemust. Põhinedes nendel näitajatel, analüüsis autor Eesti haridusmaastikku ning tõi välja, millised on osalise sobivuse ja kõrge sobivusega õppekavad, millelt neile ametikohtadele inimesi võiks leida. Põhinedes Eestis esinevatel puudujääkidel, otsis autor välja sobivad õppekavad või koolitused välismaal, mis võiksid sobida nende ametikohtade jaoks vajalike pädevuste tekitamiseks, milleks Eestis sobivaid õppekavasid ei ole.
Lõputöö autor kirjutas tema arust kõige paremini sobivat õppekava või koolitust iga ametikoha jaoks, mille jaoks Eestis sarnaseid õppekavasid või koolitusi ei ole. Kuna Tallinna Tehnikakõrgkooli Raudteetranspordi õppekava osutus ainsaks kõrge sobivusega õppekavaks RBE ametikohtadele Eestis, viis autor õppekava juhiga läbi intervjuu ning andis selle ja ülejäänud töö tulemuste põhjal õppekava täiendamiseks soovitused, et see saaks tulevikus veelgi paremini vastata RBE ootustele.
Lõputöö põhiliseks tulemuseks on soovitused RBE-le töös identifitseeritud ametikohtade täitmiseks, mis hõlmavad juhiseid selleks, milliste õppekavade lõpetajate hulgast kandidaate otsida, soovitusi selleks mil määral neid inimesi peab täiendavalt koolitama, ning millistele välismaa koolitustele võib sobivad kandidaadid saata või millistel neist baseerida oma ettevõtte sisesed koolitused. Autor kinnitab, et töös esinev ametikohtade nimekiri on suures osas juba RBE poolt kinnitatud, välja arvatud juhul kus töös on vastupidist mainitud. Käesolev lõputöö on ettevõtte siseselt juba määratud olema tähtis alusdokument, mida aja jooksul täiendatakse ning mille alusel hakkab toimuma värbamine töös mainitud ametikohtadele.In this thesis, the author identified the positions necessary for managing Rail Baltic Estonia (RBE) infrastructure using the company’s internal documents from international consultancy groups and interviews with RBE railway experts. Subsequently, the author determined the competencies required for each position through interviews with railway experts and existing professional standards, referring to relevant laws and regulations concerning railway sector positions where applicable.
As a result, a list of positions necessary for future infrastructure management at RBE was created. This list includes a brief description of job responsibilities, required competencies, minimum educational qualifications, and minimum work experience for each position. Based on these criteria, the author analyzed Estonia's educational landscape and identified curricula with partial and high compatibility for recruiting individuals for these positions. Considering the gaps in this field in Estonia, the author sought suitable curricula or training programs abroad that could provide the competencies required for positions for which appropriate programs are unavailable in Estonia. The author proposed the most suitable foreign curricula or training for each position lacking similar options in Estonia.
Since Tallinn University of Applied Sciences' Railway Transport curriculum was identified as the only highly compatible program for RBE positions in Estonia, the author interviewed the curriculum manager and, based on the findings of this thesis, provided recommendations for curriculum enhancements to better meet RBE's expectations in the future.
The primary outcome of this thesis is a set of recommendations for RBE on staffing the identified positions. These recommendations include guidance on which curricula graduates to target, suggestions on the extent of additional training required for these individuals, and advice on which foreign training programs to send suitable candidates to or to use as models for in-house training programs. The author confirms that the list of positions presented in this thesis has been approved mainly by RBE, except where explicitly noted otherwise. This thesis has already been designated internally by the company as an important document, intended to be updated over time and used as a basis for recruitment for the positions mentioned
Shaping Guidelines for Greenhouse Gas Reporting based on Stoneridge Electronics AS
No full textKäesoleva töö uurimiseesmärgiks oli koostada ülevaade ettevõtte Stoneridge Electronics AS kestlikkuse raporteerimise direktiividest ja pakkuda välja suunised, mis aitavad ettevõttel luua korrektse KHG jalajälje aruande, keskendudes „hällist väravani“ põhimõttele. Eesmärk tulenes asjaolust, et lõputöö autori eriala tööpraktika käigus selgus, et 2025. aastal on ettevõttel vaja koostada raport enda tegevuse kestlikkuse kohta, milles on suur osa KHG heitmete koguse kvantifitseerimisel. Arvestades ressursside puudust just vastavate spetsialistide näol antud küsimuses, otsustas lõputöö autor, et seab endale eesmärgiks aidata ettevõttel valmistuda aruandluseks, luues selleks konkreetsed kohandatud suunised.
Uurimisküsimustele leiti töös vastused tuginedes teoreetilises osas nii eesti- kui võõrkeelsetele teadustöödele, direktiividele ja veebilehtedele. Nende abil sai luua põhjaliku kokkuvõtte üldisemast ESG ajaloost, selle tähendusest tänapäeval, ning erinevatest kokkulepetest, direktiividest ja seadustest, mida on ülemaailmsel ning Euroopa Liidu tasemel vastu võetud. Praktilise osa metoodika loomine tugines enamasti Kliimaministeeriumi poolt välja antud KHG mudelile. Praktilise osa läbiviimine koosnes intervjuudest ettevõttes töötavate erinevate valdkondade spetsialistidega. Intervjuud viidi läbi videokoosoleku või e-kirjade teel, sõltuvalt vastaspoole eelistustest. Praktilise osa tulemuste loomine oli kombinatsioon saadud vastustest ja nende kohendamisest ning KHG mudeli suunistest.
Esimene uurimisülesanne oli kaardistada andmed, mis seostuvad ettevõtte mõjuala 1, 2 ja 3 raporteerimisega. Praktilise osa esimese faasi ehk intervjuude käigus sai loodud põhjalik ülevaade ettevõtte tegevusest ning valdkondadest, kus tekib KHG heitmeid sellises mahus, et neid saab eraldi raporteerida. Tulemused on kategoriseeritud mõjualadesse ja alamkategooriatesse, lähtudes KHG mudelis loodud struktuurile. Tulemuste kokkuvõte näitab, et mõjuala 1 ja 2 korrapäraseks raporteerimiseks on ettevõttel heal tasemel andmete salvestamine juba olemas. Mõjuala 3 raporteerimiseks on heal tasemel info teatud kategooriates olemas, näiteks toodete transpordi CO2 heitmete osas, kuid mõnes kategoorias on info täiesti puudulik, nagu töötajate isiklik transport ja kodukontor.
Teine uurimisülesanne oli esitada suunised, kuidas ettevõte saaks olemasolevate andmetega esitada mõjuala 1, 2 ja 3 aruandlust. Praktilise osa teise faasi käigus said loodud detailsed ja lihtsasti mõistetavad suunised, kuidas peaks iga mõjuala kategooria CO2 heitmete kokku arvutamiseks olemasolevate andmestikega sobituma. Suuniste detail toetub eeldusele, et ettevõte jätkab samal moel andmete salvestamist ning saab tulevikus vajalikke andmebaase edasi kasutada. Lisaks on suunistes välja toodud iga kategooria jaoks ka arvutustel põhinevaid näiteid, et esitatud sammud oleksid paremini mõistetavad.
Kolmas uurimisülesanne oli esitada suunised, kuidas ettevõte saaks puudulike andmete korral täiendada ja esitada oma mõjuala 1, 2 ja 3 aruandlust. Praktilise osa teise faasi käigus sai paralleelselt vastatud 2. ja 3. uurimisküsimusele. Töö struktuur oli üles ehitatud selliselt, et oleks võimalik luua suunised iga mõjuala kategooria kaupa. Seega on igas kategoorias välja toodud, kuidas ja kui palju saab kasutada olemasolevaid andmeid, millised andmed on puudulikud ning kuidas neid võiks tulevikus koguda. Puuduolevate andmete kogumiseks oli vaja detailsust ja seetõttu loodi alus esialgsete küsimustike läbiviimiseks ning esitati näidistabelid, mis aitavad struktureerida puuduoleva informatsiooni kogumist.
Töö lõpptulemuseks on ettevõttele Stoneridge Electronics AS loodud mõistetavad ja täpsed suunised, kuidas oleks võimalik alates 2025. aastast alustada põhjalikku „hällist väravani“ andmete kogumist selliselt, et saaks esitada aasta 2025 kestlikkuse aruannet võimalikult täpselt. Suunised on kohandatud vastavalt ettevõtte iseloomule töö kirjutamise vältel ning ei sisalda informatsiooni, kuidas oluliste äriliste muutuste korral peaks aruandlust muutma. Samuti ei jaga töö ettevõtte siseselt kohustusi spetsialistide vahel, vaid sellisel moel tööülesannete määramine jääb ettevõtte juhatuse või teiste vastutajate pädevusse.
Autori isiklik arvamus on, et ettevõttel on viimane aeg alustada kestlikkuse aruandluse koostamist. Positiivseks üllatuseks osutus teatud andmete korrapärane ja selge salvestamine, mis teeb tulevikus mõnede valdkondade raporteerimise küllaltki lihtsaks ja otsekoheseks. Samuti soovib lõputöö autor tänada ettevõtte spetsialiste, kes leidsid tiheda töögraafiku sees aega selleks, et vastata põhjalikult nendele esitatud küsimustele.The article set out the task to create an overview of the sustainability reporting directives that apply to Stoneridge Electronics AS, and offer guidelines which would help the company with correct reporting of their GHG footprint, while focusing on the cradle-to-gate principle. The motivation for this task came from the author’s internship at the company, during which they discovered that the company has an obligation to start reporting sustainability information from 2025. A big part of this reporting is on quantifying the amount of GHG emissions. These reasons, along with the lack of resources from the company, were why the author decided to set out the task to help the company prepare for reporting by creating specific guidelines.
The research questions in the theoretical section were answered by consulting Estonian and other language research papers, directives and web pages. These were used to create a thorough overview of the overall history of ESG, its meaning today, and of different pledges, directives and laws that have been enacted globally and within the EU. The methodology of the practical section relied heavily on the GHG model created by the Estonian Ministry of Climate. The application of the practical section consisted of interviews with various specialists working within the company. The interviews were conducted as either a video conference or via e-mails, depending on the preferences of the counterparties. Finally, the results of the practical section came to life as a combination of the received answers and the guidelines in the initial GHG model.
The first task was to survey the data that corresponds to the reporting of scopes 1, 2 and 3. During the first phase of the practical section, the interviews, a thorough overview of the company’s activities was created. This was proceeded by a mapping of the categories in which there are enough GHG emissions that they require reporting. The results are divided into scopes and their sub-categories as per the structure set out in the GHG model. The summary of the results is that the company has a good amount of data for regular and correct reporting for scopes 1 and 2. In scope 3, the company has good data in certain categories, for example the CO2 emissions of transporting goods, but lacks data in other categories, for example the employees’ personal transport and home offices.
The second task was to provide guidelines on how the company could use the existing data to provide reporting in scopes 1, 2 and 3. In the second phase of the practical section, the author created detailed and easily comprehensible guidelines on how to deal with the existing data in order to calculate the CO2 emissions in each category in each scope. The guidelines rely on the idea that the company will continue to gather data in a similar manner and can access the databases. Additionally, there are numerical calculation examples for each category so that the steps could be followed more easily.
The third task was to provide guidelines on how the company could improve on their missing data in order to provide correct reporting in scopes 1, 2 and 3. The second phase of the practical section simultaneously fulfilled the second and third task of the thesis. The paper was set up such that there are coherent guidelines for each category in each scope. This means that for each category, the guidelines provide recommendations on how to merge existing data and how to gather missing data, so that the result would be correct calculations of CO2 emissions. In terms of gathering the missing data, the paper provides a template for questionnaires and tables on how to structure the data.
The final result is a set of coherent and precise guidelines for Stoneridge Electronics AS, which will help the company start gathering the necessary “cradle-to-gate” data from next year in order to be ready to submit a sustainability report for 2025. The guidelines are designed to comply with the specifics of the company at time of writing and does not provide information on how to adjust the guidelines in case of any business structural changes. In addition, the thesis does not hand out tasks for any specialists within the company, as this is the responsibility of the board or other high-level decision makers.
The author personally would like to emphasize that the company should start taking sustainability reporting seriously, as the deadlines are ticking closer. A positive surprise during the process was that there was clear and regular reporting of crucial data, which makes further reporting easier in the future. The author would also like to thank the specialists at the company who found time out of their busy schedules to give detailed answers to all the presented questions
Automation of Standard Warehouse Processes Using AGV Robotics: A Case Study of Coop Logistics Center
No full textKäesolev arendusuurimus keskendus standardsete laoprotsesside automatiseerimisele AGV (autonomous guided vehicle) robottehnoloogia abil Coop Eesti Keskühistu Logistikakeskuse tavalao pakendi kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsessi näitel. Uurimustöö peamiseks eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida antud protsessi robotiseerimise võimalusi. Töö tulemusena esitati soovitused sobiva robottehnoloogia kasutamiseks arvestades investeeringu tasuvusaega, kasutegurit ja võimalikke rakendusriske.
Sarnaselt kogu maailma ja Euroopa riikide logistika- ja laomajanduse ettevõtetele seisab ka Eesti logistikasektor silmitsi mitmete väljakutsetega, näiteks tööprotsesside efektiivsuse parandamine, ressursside optimeerimine, suurenev tööjõupuudus, rutiinsete ja kõrge koormusega tööülesannete tõttu suur personali voolavus ning kasvavad tööjõukulud. Protsesside robotiseerimine pakub nimetatud probleemidele lahendusi vähendades tööjõu vajadust, parandades töökeskkonda ja suurendades protsesside efektiivsust. Töö analüüs kinnitab, et AGV robotite kasutuselevõtt võimaldab optimeerida standardseid, korduvaid ja rutiinseid ülesandeid muutes need kiiremaks ja tõhusamaks.
Uurimustöö läbiviimiseks rakendati kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, sealhulgas intervjuusid, vaatlusi ja pakkumiste võrdlust. Kaardistati pakendite kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsess ning modelleeriti olemasolev
(AS-IS) ja robotiseeritud tulevikuprotsess (TO-BE).
Uurimustöö käigus leiti vastused püstitatud uurimisküsimustele. Protsesside robotiseerimise eelistena toodi töös välja, et robotiseerimine vähendab tööjõupuudust, personali voolavust, alandab tööjõukulusid ning tõstab protsesside efektiivsust ja kiirust. Lisaks paranevad töökeskkonna ohutus ja töötingimused, väheneb inimvigade arv, robotite töö on täpsem ning suureneb tööprotsesside järjepidevus. Robotid võimaldavad töötada 24/7 pakkudes stabiilsust ja paremat tootlikkust. Robottehnoloogia rakendamisel on püsikulud paremini juhitavad ja ennustatavad pakkudes stabiilseid kulusid võrreldes muutuvate tööjõukuludega. Robottehnoloogia kasutus pakub paindlikkust protsessides, kus vajadusel on võimalik lihtsalt lisada või eemaldada roboteid vastavalt nõudluse muutumisele. Robotite varustuses olevad andurid ja sensorid aitavad muuta töökeskkonna ohutumaks vältides kokkupõrkeid ja õnnetusi.
Robottehnoloogia valikul tuleb hinnata protsessi eripära, näiteks tühjendavate konteinerite suurust, kaalupiiranguid ja sobivust keskkonnatingimustega. Lisaks tuleb arvestada, millist akutehnoloogiat soovitakse kasutada (eelistatuna liitiumakud), navigatsioonisüsteemide sobivust ja integreerimise võimalust olemasoleva ERP tarkvaraga. Olulisel kohal on tarnija poolt tehnilise toe ja hooldusteenuse pakkumise suutlikkus ning kiirus, kuna roboti tehnilisest rikkest tingitud iga seisuminut on lisakulu. Tehnoloogia valimisel tuleb arvestada olemasoleva ruumiplaneeringuga ja teiste tehnoloogiate ning protsessidega millega robottehnoloogia integreeritakse, näiteks kas tööpiirkonnas kasutatakse veel teisi tehnoloogiaid või seal alal töötavad inimesed.
Uurimustöö käigus tehtud analüüs näitas, et tavalao pakendite kogumiskonteinerite tühjendamise ja asendamise protsessi robotiseerimise investeering on hinnanguliselt tasuv kaheksa aasta jooksul. Pika tasuvusaja tingib esmane suur investeeringu maksumus, samas on tööjõukulu Eestis madalam võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kui mujal Euroopas ja maailmariikides on juba mõnda aega edukalt rakendatud robottehnoloogiat logistika ja laomajanduse protsessides, siis Eestis on veel vara robottehnoloogia laialdaseks kasutuseks antud valdkondades. Samas võib antud investeering olla strateegiliselt oluline, et suurendada protsessi efektiivsust ja vähendada tööjõuriski pikaajaliselt. Protsesside robotiseerimine näitab ettevõtte innovatiivsust ja tõstab ettevõtte atraktiivsust tööturul ning konkurentsis.
Millised on robottehnoloogia juurutamise raskused, takistused ja hirmud? Peamisteks raskusteks on õige tehnoloogia valik vastavalt tegelikule vajadusele ja soovitud eesmärgile, integreerimine olemasolevate protsessidega, töötajate vastupanu muutustele ning algse investeeringu suurus. Personalil võib esineda hirme töökohtade kaotamise ees ja tööõnnetuste osas. Nimetatud riskide leevendamiseks on oluline töötajate varajane kaasamine, koolitamine ja efektiivne kommunikatsioon. Projekti alustamisel ei tohiks püstitada ebarealistlikke ootusi robotiseerimisele ega alaplaneerida kulude eelarvet ja ajagraafikut. Valmis tuleb olla projekti käigus tekkivate ootamatuteks lisakuludeks ja lisanduvale ajakulule. Robotiseerimise projekti juhtimine nõuab hoolikat planeerimist, koordineerimist, tõhusat riskijuhtimist ning tagavaraplaani olemasolu. Ei tohi unustada küberturvalisuse olulisust.
Uurimustöö kinnitab hüpoteesi, et robottehnoloogia kasutamine standardsetes laoprotsessides aitab vähendada tööjõupuudust ja tööjõukulusid suurendades samal ajal protsesside tõhusust ja kiirust. Töö tulemusi saab rakendada Coop Eesti Keskühistu Logistikakeskuses pakkudes lisandväärtust teistele Eesti logistikasektori ettevõtetele, kes kaaluvad loaprotsesside robotiseerimist.This thesis research focused on automating standard warehouse processes using AGV (Autonomous Guided Vehicle) robotic technology, taking as an example the process of emptying and replacing packaging collection containers in the general warehouse of Coop Estonia Logistics Center. The primary objective of the study was to survey and analyze the possibilities of robotizing this process. As a result of the research, recommendations were presented for the use of suitable robotic technology, considering investment payback time, efficiency benefits, and potential implementation risks.
Like logistics and warehouse management companies globally and in other European countries, the Estonian logistics sector faces several challenges, such as improving process efficiency, optimizing resources, addressing labor shortages, mitigating high employee turnover due to repetitive and high-stress tasks, and with labor costs. Process robotization offers viable solutions to these issues by reducing the need for labor, improving the work environment, and increasing process efficiency. The analysis confirms that the introduction of AGV robots enables the optimization of standard, repetitive, and routine tasks, making them faster and more efficient.
To conduct the research, both qualitative and quantitative methods were employed, including interviews, observations, and bid comparisons. The process of emptying and replacing packaging collection containers was surveyed, and both the current state (AS-IS) and the robotized future process (TO-BE) were modeled.
The thesis looked at the answers to the following questions:
1. What are the advantages of process robotization?
2. How to choose the right robotic technology?
3. What is the investment required to robotize a standard process, and what is the estimated payback period?
4. What are the challenges, obstacles, and fears related to the implementation of robotic technology?
The thesis hypothesized that applying robotic technology to standard warehouse processes helps mitigate labor shortages and reduce labor costs while improving process efficiency and speed.
Advantages of Process Robotization. Robotization reduces labor shortages and employee turnover, lowers labor costs, and enhances process efficiency and speed. Additionally, it improves workplace safety and conditions, decreases human error, and ensures more precise and consistent operations. Robots can operate 24/7, providing stability and increased productivity. Implementing robotic technology results in more manageable and predictable fixed costs compared to fluctuating labor expenses. The technology also offers flexibility, allowing easy addition or removal of robots based on demand changes. Sensors and detectors integrated into robots enhance workplace safety by preventing collisions and accidents.
When selecting robotic technology, it is crucial to assess process-specific requirements, such as the size and weight limits of the containers to be emptied and compatibility with environmental conditions. Battery technology (e.g., preference for lithium batteries), navigation systems, and integration capabilities with existing ERP software must also be considered. Technical support and maintenance services provided by the supplier are critical, as downtime due to robot malfunction incurs additional costs. Integration with existing spatial planning, other technologies, and ongoing processes is essential, particularly in work areas shared with other technologies or human operators.
The analysis revealed that the investment in robotizing the process of emptying and replacing packaging collection containers in a general warehouse has an estimated payback period of eight years. This relatively long payback time is due to the high initial investment costs and the comparatively low labor costs in Estonia compared to other European countries. While robotic technology has been successfully implemented in logistics and warehouse management processes across Europe and worldwide, its widespread adoption in Estonia may still be in its early stages. However, this investment could be strategically important for enhancing process efficiency and mitigating long-term labor risks. Furthermore, process robotization demonstrates the company's innovation and increases its attractiveness in the labor market and its competitiveness.
The main challenges of implementing robotic technology include selecting the appropriate technology to meet actual needs and goals, integrating it with existing processes, overcoming employee resistance to change, and addressing the high initial investment costs. Employees may fear job losses or workplace accidents. These risks can be mitigated by involving employees early, providing training, and maintaining effective communication. Setting realistic expectations for robotization, properly budgeting for costs, and planning the timeline are critical. Organizations must be prepared for unexpected additional costs and delays during project implementation. Managing a robotization project requires careful planning, coordination, effective risk management, and contingency plans. Cybersecurity is also a critical consideration.
For automating the process of emptying and replacing packaging containers in Coop Logistics Center's general warehouse, the proposed solution involves deploying five AMR (Autonomous Mobile Robot) MiR250 Shelf Carriers. These robots can utilize existing containers by placing them on specialized frames. The estimated initial investment cost for this project is
533,005 €, covering robots, charging stations, MiR Fleet software, container frames, and other equipment and development costs. The robotization would save approximately 67,429 € annually in labor and forklift expenses. Assuming a robot lifespan of ten years, the total benefit from the project would be 674,290 €. The calculations show a payback period of eight years and a ROI of 27%.
The thesis confirms the hypothesis that using robotic technology in standard warehouse processes helps reduce labor shortages and costs while increasing process efficiency and speed. The results of this thesis can be applied to Coop Estonia Logistics Center and provide added value to other companies in the Estonian logistics sector considering the robotization of warehouse processes
Optimization of the commercial building through advanced solutions of technical systems
No full textKoostatud lõputöö eesmärk oli uurida ning koostada ülevaade Sõle 14 ärihoone tehnosüsteemide hetkeseisukorrast ning pakkuda välja erinevaid lahendusi, kuidas hoonet optimeerida, täiustades olemasolevaid tehnosüsteeme.
Sõle 14 ärihoone moodustavad kaks kinnisasja, aadressidega Sõle 14 ja Sõle 14/1. Lõputöö raames käsitleti neid ühise objektina Sõle 14. Autor jagas hoone kolmeks osaks (A-, B- ja C- korpus), kuna erinevaid korpuseid teenindavad erinevad masinad.
Lõputöös koostati ülevaade olemasolevate tehnosüsteemide seisukorrast, kirjeldati puudusi ning koostati ülevaade võimalikest parendusettepanekutest, et saavutada optimaalne energiakasutus ja suurendada hoone jätkusuutlikkust.
Tulemusena koostati kolm paketti, kus on loetletud tegevused, et muuta paremaks hoonet teenindavaid tehnosüsteeme. Esimene pakett on kõige väiksemate kuludega ning kus tehakse vaid hädavajalik. Teine on mõistlik kulude ja antud seadmete poolt toodud lisaväärtuste poolest ning kolmas on pigem kallis, kuid pikas perspektiivis igati mõistlik pakett, mis vajab suuremat investeeringut.The purpose of the prepared thesis was to investigate and prepare an overview of the current state of the technical systems of the Sõle 14 commercial building and to propose various solutions on how to optimize the building by improving the existing systems.
The Sõle 14 commercial building consists of two properties, with the addresses being Sõle 14 and Sõle 14/1. In the framework of the thesis, they were treated as a common object, Sõle 14. The author divided the building into three parts (A-, B- and C-cases) since different cases are served by different machines.
In the thesis, an overview of the state of the existing technical systems was prepared, shortcomings were described, and an overview of possible improvement proposals was prepared to achieve optimal energy use and increase the sustainability of the building.
As a result, three packages were prepared, which list activities to improve the technical systems serving the building. The first package has the lowest cost and only does the essentials. The second one is reasonable in terms of costs and added value brought by the given equipment, and the third one is a rather expensive, but in the long run entirely reasonable package that requires a larger investment
Causes of Bankruptcy and Prevention Based on Case Studies of Companies
No full textLõputöö keskendub ettevõtete pankrotistumise probleemidele ning nende ennetamise võimalustele praktikas. Lõputöö tugineb nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse analüüsi meetoditele, et pakkuda põhjalikku ja mitmekülgset ülevaadet. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada ettevõtete pankroti põhjused ja selle ennetamise olukord praktikas pankroti paremaks ennetamiseks. Töö eesmärk sai täidetud, kuna analüüsis tuli välja peamised pankroti põhjused ja ennetusviisid praktikas. Läbi viidud juhtumianalüüs ja intervjuud praktikutega aitasid tuvastada nii juhtimisvigadest tulenevaid sisemisi probleeme kui ka väliseid majanduskeskkonna mõjusid, mis on osutunud pankrotiriski peamisteks allikateks.
Esimese ülesande raames koostati empiiriline uuring. Intervjuu koostati pankroti vandeadvokaatidele Anto Kasak ja Peeter Viirsalule, kes on maksejõuetuse spetsialistid. Advokaatidelt küsiti 18. küsimust, seoses pankroti põhjuste ja ennetusviiside kohta.
Teise ülesande raames analüüsiti kohtumääruseid ning intervjuu vastuseid. Juhtumeid oli 7. Kohtumäärusest saadud juhtumite analüüsist tuleneb, et ettevõtete pankrotid tekivad sageli juhtimisvigade, ebapiisavate rahavoogude ja ebasoodsate turutingimuste koosmõjust. Kuigi mõningates olukordades mängisid olulist rolli välised tegurid, olid valdavalt määravaks sisesed tegurid ehk juhtimise probleemid. Kõikides analüüsitud juhtumites ilmnes korduv muster: ettevõtete juhtidel puudusid vajalikud teadmised, puudulik raamatupidamine ja oskused, et organisatsioone edukalt juhtida. Ebapiisav finantsplaneerimine ja juhtimisvõimekuse puudumine viisid maksejõuetuseni ning olukorrani, kus ettevõtted ei suutnud täita oma kohustusi ega tagada jätkusuutlikku majandustegevust. Anto Kasaku ja Peeter Viirsalu vastustes rõhutati, et pankrotte on võimalik ennetada kvaliteetse juhtimise, rahavoogude hoolika jälgimise ning ettevõtte finantsseisundi realistliku hindamise abil. Lisaks näitavad analüüsitud juhtumid, et ettevõtted eirasid sageli makseraskuste esimesi märke, mis muutis pankroti vältimatuks.
Kolmanda ülesande raames toodi välja järeldusi ja ettepanekuid ettevõtete pankroti põhjuste ja ennetamise olukorrast selle paremaks ennetamiseks praktikas. Pankroti ennetamisel on juhtimise kvaliteet ja finantsplaneerimine üliolulised, kuna paljud ettevõtted ei suuda kriisidele õigeaegselt reageerida. Puudulik raamatupidamine ja läbipaistmatus suurendavad pankroti riski, mis näitab, et vastutustundlik juhtimine ja finantsläbipaistvus on hädavajalikud.
Järeldused on järgmised:
• sisemised tegurid: Ebapädev juhtimine, äriplaani ja strateegia puudumine, juhtimisvigade kordumine, nõrk finantsjuhtimine ning puudulik raamatupidamisarvestus;
• välised tegurid: COVID-19 pandeemia mõju, turu ootamatud muutused, ehitusmaterjalide hinnatõus ja defitsiit, samuti üldine majanduskeskkonna halvenemine;
• saneerimine võib olla tõhus meetod ettevõtete maksejõuetuse vältimiseks, kuid selle edukus sõltub varajasest algatamisest, avatud suhtlusest võlausaldajatega ja kompetentsest saneerimisnõustajast;
• puudulik raamatupidamine ja juhtimisvead olid korduvad põhjused, mida peeti raskeks juhtimisveaks või isegi kuritegelikuks tegevuseks;
• ettevõtete makseraskuste varajane tuvastamine on hädavajalik. Viivitused pankroti- või saneerimisavalduse esitamisel süvendavad probleeme ja vähendavad taastumise võimalusi.
Ettepanekud on järgmised:
• korraldada ettevõtte juhtidele regulaarselt riskijuhtimise ja finantsjuhtimise koolitusi, et vähendada juhtimisvigade esinemist;
• arendada tugivõrgustikke;
• pakkuda toetavaid programme majandusraskustes ettevõtetele;
• edendada regulaarset finantsanalüüsi ja jälgida olulisi finantsnäitajaid.The thesis focuses on the problems of corporate bankruptcy and the possibilities for its prevention in practice. The research relies on both qualitative and quantitative analysis methods to provide a comprehensive and multifaceted overview. The aim of the thesis was to identify the causes of corporate bankruptcy and assess the state of prevention practices to improve bankruptcy avoidance. The objective was achieved, as the analysis revealed the main causes of bankruptcy and practical prevention methods. Case studies and interviews with practitioners helped identify both internal problems arising from managerial errors and external economic factors, which were found to be the main sources of bankruptcy risk.
As part of the first task, an empirical study was conducted. Interviews were held with bankruptcy attorneys Anto Kasak and Peeter Viirsalu, who are insolvency specialists. The attorneys were asked 18 questions regarding the causes of bankruptcy and prevention methods.
The second task involved analyzing court rulings and interview responses. Seven cases were reviewed. Analysis of the cases derived from court rulings indicated that corporate bankruptcies often result from a combination of managerial errors, insufficient cash flows, and unfavorable market conditions. While external factors played a significant role in some situations, internal factors, such as management issues, were predominantly decisive. A recurring pattern was evident in all analyzed cases: company managers lacked essential knowledge, maintained inadequate accounting practices, and lacked the skills to manage organizations successfully. Insufficient financial planning and lack of managerial competence led to insolvency and an inability to meet obligations or ensure sustainable business operations. Anto Kasak and Peeter Viirsalu emphasized in their responses that bankruptcies can be prevented through quality management, careful monitoring of cash flows, and realistic assessment of the company’s financial situation. Moreover, the analyzed cases revealed that companies often ignored the early signs of financial distress, making bankruptcy inevitable.
The third task presented conclusions and recommendations regarding the causes of corporate bankruptcy and the state of prevention practices to improve prevention in practice. The quality of management and financial planning are critical for preventing bankruptcy, as many companies fail to respond to crises in a timely manner. Poor accounting and lack of transparency increase the risk of bankruptcy, highlighting the necessity of responsible management and financial transparency.
The conclusions are as follows:
• internal factors: Incompetent management, lack of business plans and strategies, repetitive managerial errors, weak financial management, and inadequate accounting practices;
• external factors: The impact of the COVID-19 pandemic, unexpected market changes, increases in construction material prices and shortages, as well as overall economic deterioration;
• reorganization can be an effective method to avoid insolvency, but its success depends on early initiation, open communication with creditors, and a competent reorganization advisor;
• poor accounting and managerial mistakes were recurrent reasons, often considered severe management errors or even criminal activities;
• early detection of financial distress is crucial. Delays in filing for bankruptcy or reorganization exacerbate problems and reduce recovery chances.
The recommendations are as follows:
• regularly organize risk management and financial management training for company managers to reduce managerial errors;
• develop support networks;
• offer supportive programs for companies in financial difficulty;
• promote regular financial analysis and monitoring of key financial indicators
Updating Processes According to Client Requirements
No full textLõputöös keskenduti ettevõtte X tootmisprotsesside täiustamisele ja juhendite loomisele vastavalt kliendi nõuetele. Lõputöö eesmärgiks oli parandada olemasolevaid protsesse, ning luua ja uuendada protsessijuhendeid. Kliendi nõudeks oli PPAP dokumentatsiooni ja sertifikaatide edastamine kliendile paberil, toodete jälgitavus ja graveerimise protsess, pakendamise nõuded. Vaatluse käigus selgus, et kaliibrid olid kulunud Protsesside ja juhendite rakendamiseks kasutatakse ettevõtet toetavaid infosüsteeme Monitor 5G ja Sharepoint. Protsesside uuendamise aluseks võeti kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standardid.
Lõputöö uurimusülesanneteks kaardistati olemasolevad protsessid, et tuvastada kitsaskohad protsessides ja selle tulemusena kirja panna tuleviku olukord TO-BE. Lõputöös kasutati tegevusuurimuse meetodit, mille käigus viis autor läbi vaatlused, intervjuud töötajatega, koguti kliendi tagasiside statistikat ja praagi kvaliteedi statistikat. Uuendati dokumentide edastust, juurutati uus protsess graveerimise ja materjali jälgitavuses ning viidi läbi uuendus pakendamises ja kaliibrite ohjes.
Lõputöö tulemusena loodi uued standardiseeritud juhendid mittevastavatele protsessidele. Juhendid digitaliseeriti ja salvestati ettevõtet toetavatesse süsteemidesse. Juhendid parandasid tootmises informatsiooni edastust. Kokkuvõtteks võib öelda, et kliendi nõuded said täidetud, kuna kvaliteet ja rahulolu tõusis.
Kliendirahulolu- uuring kinnitas, et muudatused tõid kaasa sisemise- ja välimise kvaliteedi paranemise. Praagi kogused vähenesid. Tõusis klientide usaldusväärsus ja paranes koostöö klientidega. Tänu protsesside ja juhendite täiendamisele ning loomisele vastavalt kliendi nõuetele sai eesmärk täidetud. Protsesside parendamine ja juhendite loomine tagab konkurentsi eelise rahvusvahelisel turul, kuna vastab kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise standarditele.The thesis focused on improving the production processes of Company X and developing instructions in accordance with the customer’s requirements. The objective of the thesis was to enhance existing processes as well as to create and update process instructions. The customer’s requirements included the delivery of PPAP documentation and certificates in paper format, implementation of product traceability and engraving processes, and compliance with packaging standards. During the observation phase, it was discovered that the calipers were worn out. The company’s supporting information systems, Monitor 5G and SharePoint, were utilized to implement the processes and manage the instructions. The process renewal was guided by quality and environmental management standards.
The research tasks of the thesis involved mapping the existing processes to identify bottlenecks, based on the analysis, defining the desired future state (TO-BE). The action research method was applied, during which the author conducted observations, interviewed employees, and collected customer feedback and scrap quality statistics. As a result, document transfer procedures were updated, new processes were implemented for engraving and material traceability, and improvements were made in packaging and caliper control system.
New standardized instructions were developed for previously non-compliant processes. These instructions were digitalized and stored in the company’s support systems. The updated documentation improved the flow of information within production. In conclusion, the customer’s requirements were met, as both quality and satisfaction increased.
A customer satisfaction survey confirmed that the changes led to improvements in both internal and external quality. Scrap levels decreased, customer reliability increased, and collaboration with customers improved. By improving processes and creating instructions based on customer requirements, the established goals were achieved. These improvements contribute to the company’s competitive advantage in the international market, as they are aligned with quality and environmental management standards
Optimal Storage Opportunities in Ruhnu Island Near the Substation
No full textKokkuvõte
Ruhnu vald tahab toimivat lahendust, kus elektrienergia tootmine aastaks 2030 oleks täielikult taastuvatest energiaallikatest. See eeldab nii päikesest kui ka tuulest toodetud energiatootmise kasvu ja selle pikaajalist salvestamist. Praeguseks seatud eesmärk 50% ei ole suurenenud tarbimisest tulenevalt võimalik ja täidetud.
Töös analüüsiti Ruhnu saare viimase 5 aasta elektritarbimist ja leiti kõige optimaalsem tootmisvõimsus, mis tagab 100% ulatuses taastuvatest allikatest elektrienergia. EnergyPRO programmi sisestati aastate 2020 kuni 2024 tunnipõhised tarbimisandmed kombineerides kuue erineva akumahtuvusega ja erinevate päikesepaneelide- ja tuulegeneraatori võimsustega. Optimaalseim lahendus tuli, kui on päikesepargi võimsust suurendada 300 kW-ni, tuulegeneraatorite võimsus oleks 500 kW ja neid toetaks akupank 1 MWh mahtuvusega. EnergyPRO programm andis 2023 aasta tarbimisandmeid kasutades tulemused, kus mõnel päeval aastas olid üksikud tunnid katmata. Kogu aasta peale tuli neid 44 tundi, mis teeb 0,5%. Selle võib aga lugeda kaetuks, kui igakuine generaatori testimine sisse arvestada. Praegu töötab generaator aastas umbes 5500 tundi ja tarbib selle jooksul üle 150 tonni diiselkütust. Kui selle saaks nulli viia, siis väheneks oluliselt ka saare CO2 jalajälg, mis on ka Saare maakonna energiakava üks strateegilisi eesmärke. Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisel: väheneb süsinikdioksiidi emissioon; tekib hajutatud energiatootmine; väheneb energiatootmise mõju keskkonnale ja kliimale ning pakkuda tööd kohalikele inimestele ja luua uusi võimalusi majanduse arenguks. Seetõttu on vajalik vaadelda seda kogukonna kestvusele suunatud võimalust. Ka võimaldaks see mikrotootjatel võrguga liituda.
Erinevaid akusalvesteid võrreldes saab järeldada, et kõige mõistlikum lahendus on läbivooluaku. Nende algselt suurem investeerimiskulu tuleb pikas perspektiivis kaks ja pool korda odavam liitiumakudest. Ka räägib 100% DOD nende kasuks. Generaatorid jääksid mingi süsteemi komponendi rikke korral süsteemi toetama. Ka ei muutu diiselkütus pikaaegsel hoidmisel kasutuskõlbmatuks, seda muidugi eeldusel, et mahuteid puhastatakse regulaarselt ja niiskus neile sisse ei pääse.
Kuna Ruhnu sõltub täielikult mandriga toimivast ühendusest, siis peaks kriisiolukorrale mõeldes saavutama olukorra, kus autonoomne toimetulek oleks garanteeritud. Ka köögiviljade saare elanikonna tarbeks kasvuhoones kasvatamine saaks võimalikuks, kui kasvuhoonet saaks aastaläbi energiaga varustada. Kui ühildada sinna ka kerksuskeskus, siis oleks mandriühenduse sõltuvus minimaalne.Summary
Ruhnu Island stands out for its geographical isolation and small population, leading to unique challenges and opportunities in energy management. Seasonal variations in electricity consumption reflect the influence of tourism, with lower demand in winter. While the island generates 37% of its electricity from solar and wind, the primary energy supply still relies on diesel generators, resulting in a significant carbon footprint.
The local government has set an ambitious goal to transition to a fully renewable energy system by 2030 under the European Union's "Clean Energy for EU Islands" initiative. Achieving this requires significant expansion of renewable energy production and storage capacity. Analysis conducted as part of this thesis determined that the optimal configuration for the island includes increasing the wind turbine capacity to 500 kW, expanding the solar park to 300 kW, and introducing a battery storage system with a capacity of 1 MWh. Simulation results indicate that this setup would leave only 0.5% of annual energy demand unmet, which could be covered during scheduled generator testing hours.
Energy storage plays a critical role in balancing supply and demand, maintaining voltage and frequency stability, and ensuring supply security. Among the evaluated storage options, flow batteries emerged as the most cost-effective solution over the long term, thanks to their durability and higher depth of discharge compared to lithium-ion batteries. The proposed system would enable the island to eliminate its reliance on diesel fuel, significantly reducing its carbon footprint and aligning with the strategic goals outlined in Ruhnu's energy and climate plans.
Beyond energy production, this transition supports broader sustainability and resilience goals. By achieving energy autonomy, the island reduces its dependency on mainland connections, which is crucial during crises. This could also enable initiatives like year-round greenhouse farming for local consumption and community hubs for emergency preparedness.
Furthermore, the shift to a renewable energy system offers opportunities for economic development. Distributed energy production can create local jobs, foster green technology adoption, and enhance energy security. Importantly, it would allow small-scale producers on the island to connect to the local grid, fostering community involvement in energy generation and consumption. In conclusion, transitioning Ruhnu Island to 100% renewable energy is not merely a technical challenge but a comprehensive sustainability strategy. It aligns with global climate goals, reduces environmental impacts, and paves the way for a resilient and self-sufficient community
Development of Women's Sportswear Models for the Brand Amatsoon Apparel
No full textLõputöö eesmärgiks oli luua brändile “Amatsoon Apparel” esikmudelid, mis täidaks spordikombinesoonide tühja kohta Eesti spordi- ja vabaajarõivaste turul. Bränd “Amatsoon Apparel” on alustav Eesti ettevõte, kes tahab toota üheosalisi treeningtrikoosid, mis annaks kandjale enesekindlust ja oleksid seljas mugavad.
Töö käigus valmis neli toodet: Merit, Jane, Romy ja Margot, mis on kantavad erinevatel treeningutel. Tooted on mõeldud hobi korras spordiga tegevale naisele. Tootearendusfaasis selgus, et kasutatav materjal mängib suurt rolli toote istuvuses ning hetkel välja töötatud lõiked on sobilikud kasutamiseks materjaliga Renew Prime. Hetkel on mudelite istuvused paika sätitud just selle materjali omadusi arvesse võttes. Materjal Renew Prime annab nii autoritele kui ka tulevastele klientidele kindlustunde, et keha on sporti tehes hoitud ja annab maksimaalse venivuse.
Esimeses peatükis on antud ülevaade mudelite kavandamisest. Kirjeldatud lõputöö lähteülesannet ja sellega seoses analüüsitud spordirõivaste turgu ja konkurente. Välja on toodud kavandatud mudelite tehnilised joonised ja iseloomustatud kasutatud materjale.
Teises peatükis on keskendutud mudelite konstruktsioonile. Põhilõiked konstrueeriti Müller&Sohn süsteemis, millele tehti moekohased tuletused, mille järgi õmmeldi näidised. Nende põhjal tehti vastavad muudatused, et parandada istuvust. Üks alapeatükk keskendub moekohaste lõigete valmistamisele ja üks tehnilisele paljundusele.
Kolmas peatükk keskendub toodete tehnoloogiale: õmblussõlmed, töötlemise järjekord ja lekaalide valmistamise meetodid.
Neljanda peatüki sisu on toote majanduslik osa - hinnastus ja materjalikulud. Tulevastele mudelitele tulevad omahinna kujundused järgnevalt: mudel Merit 38,08 eur, Jane 32,75 eur, Romy 32,67 eur ja Margot 32,86 eur. Sellest tulenevalt selgus, et toodete hinnastuses müügikate ehk brutokasum on positiivselt kõrge. Nelja toote keskmine brutokasum on 61,63%.
Autorid usuvad, et tulevikus plaanib ettevõte sellega edasi tegeleda. Valminud mudelid on terviklikud ja läbitöötatud, mis annab tulevikuks kindla baasi ja aitab turundada inimestele üle Eesti. Ettevõttel on võimalus turundada ennast läbi nii makstud kanalite (meiliturundus, google ads jne) kui ka enda kanalite ehk sotsiaalmeedia (instagram, facebook jne).The aim of this graduation thesis Development of Women's Sportswear Models for the Brand Amatsoon Apparel is to create first models for training clothing created for the brand, which would expand the range of sports and leisure clothing on the Estonian market with a well-thought-out designs, high-quality materials and high product quality. In addition, sample models: Merit, Romy, Jane and Margot have been sewed.
The brand "Amatsoon Apparel" is an Estonian start-up company that wants to offer customers one-piece training suits that would give the wearer confidence and comfort.
The graduation thesis consists of four different chapters. The first chapter gives an overview of model design. It describes the starting problem of the thesis, in this context, analyses the market and competitors for sportswear. It shows the technical drawings of the models and describes the materials used.
The second chapter focuses on the construction of the models. The base patterns were constructed in the Müller&Sohn system, to which fashion-appropriate derivations were made, according to which the samples were sewn. Based on these, appropriate changes were made to improve the fit. One subchapter focuses on the production of fashion-appropriate cuts and one size multiplication.
The third chapter focuses on product technology. It shows how the samples were sewn together in figures and the order of how the pieces were sewn. A subchapter is dedicated to showing how the pattern pieces were altered for cutting out of the fabric, that means adding seam allowances.
The content of the fourth chapter is the economic part of the products - pricing and material costs. For future models, the cost price for the designs will be as follows: model Merit 38,08 eur, Jane 32,75 eur, Romy 32,67 eur and Margot 32,86 eur. As a result, it turned out that the sales margin in the pricing of products is positively high. The average gross profit for the four products is about 61%.
The main aim of the graduation thesis has been reached. Sport-loving women can use four models created during the work process: Merit, Jane, Romy, and Margot, which are suitable for various training sessions