TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
The Role of Direct Managers in Supporting Employee Development in Studioworks OÜ
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk on teoreetiliste allikate põhjal välja selgitada otsese juhi roll ning kõige tõhusamad meetodid töötaja enesearengu toetamisel ja koostada lõputöö metoodika. Teoreetilise raamistiku loomiseks analüüsiti erinevate juhtimisstiilide mõju töötaja enesearengule, juhi suhtlemisstiili ja tagasiside olulisust, juhi rolli organisatsiooni kontekstis, kohanemisvõimet muutustes ning olulisi oskusi enesearengu toetamisel. Läbi teoreetiliste uuringute avastati, et juhtimisstiilide mitmekesisus ja organisatsioonilised kontekstid loovad väljakutseid otsesele juhile, kes püüab toetada töötajate enesearengut. Samuti leiti, et otsese juhi suhtlemisstiil ja tagasiside mõjutavad oluliselt töötaja enesearengut ning organisatsioonilised vajadused mõjutavad otsese juhi kohandamisvõimet ja oskusi. Töös kasutatud allikad viitavad, et avatud ja toetav suhtlus otsese juhiga soodustab töötaja eneseavaldust ning loob keskkonna, kus enesearengule panustamine muutub efektiivsemaks. Töö käigus avastatud järeldused võivad pakkuda väärtuslikku teavet juhtidele ja organisatsioonidele, kes püüavad paremini mõista ja toetada töötajate enesearengut. Täidetud said püstitatud ülesanded.
Lõputöö esimesed kaks sisupeatükki annavad ülevaate sellest, kuidas mõjutab otsese juhi juhtimisstiil, suhtlemisstiil ja tagasiside andmine erinevaid inimtüüpe ja nende motivatsiooni, pühendumist ning enesearengut. Efektiivne juhtimine tugineb individuaalsete vajaduste ja olukordade mõistmisele ning suhtlusstiilide kohandamisele vastavalt. Transformatsiooniline juhtimine loob soodsa keskkonna töötajate isiklikuks ja professionaalseks kasvuks, toetades nende arengut ning panustades organisatsiooni edu saavutamisse. Selleks on oluline rakendada mitmekülgseid lähenemisviise, mis motiveerivad ja inspireerivad töötajaid nende eesmärkide saavutamisel. Konstruktiivne tagasiside on oluline osa juhi ja töötaja suhetes, luues toetava keskkonna õppimiseks ja kasvamiseks. Regulaarne ja õigeaegne tagasiside võimaldab töötajatel mõista oma tugevusi ja nõrkusi ning arendada oma oskusi pikaajaliseks enesearenguks. See omakorda suurendab töötajate motiveeritust ja pühendumust ning edendab organisatsiooni tulemuslikkust.
Lõputöö teoreetiline osa selgitab ka seda, mis on otsese juhi rolli ja oskuste olulised aspektid töötajate koolitamisel ning arendamisel ja enesearengu toetamisel muutustes. Otsesed juhid mängivad olulist rolli tõhusa ja tulemusliku organisatsiooni loomisel, võimaldades töötajatel oma potentsiaali maksimeerida ja eesmärke saavutada. Nad on strateegiliste eesmärkide mõistmise ja rakendamise võtmeisikud oma meeskonnas ning olulised infoedastajad muutuste ajal. Koolitus on väärtuslik vahend, mis suurendab juhi võimekust toetada töötajate enesearengut, pakkudes vajalikke teadmisi ja oskusi ning luues keskkonna arenguks ja kasvuks. Otsese juhi kohanemisvõime ja paindlikkus on olulised organisatsiooniliste muutuste juhtimisel, aidates kaasa muutuste sujuvale elluviimisele ja organisatsiooni edu saavutamisele.
Teine peatükk annab ülevaate lõputöö metoodikast. Lõputöö eesmärk on süvitsi uurida, kuidas erinevad juhtimisstiilid mõjutavad töötajate enesearengut Studioworks OÜ-s, mis on spetsialiseerunud "Live Dealer Studio" teenusele, pakkudes reaalajas kasiinomängude vahendamist. Fookuses on mängude osakonna töötajad ja nende juhid ning nende omavaheline suhtlus ja koostöö. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse kombineeritud andmeanalüüsimeetodit, kus ühendatakse küsitlused ja intervjuud, et saada nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet juhtimiskultuuri ja -praktikate kohta ettevõttes. Töötajatele suunatud küsimused aitavad mõista, kuidas nad tajuvad otsese juhi juhtimisstiili ja kuidas see mõjutab nende enesearengut ja motivatsiooni. Juhtidele suunatud küsimused aitavad välja tuua, milliseid juhtimisstiile ja meetodeid nad kasutavad töötajate enesearengu toetamisel ning kuidas nende arusaamised ja hinnangud vastavad tegelikele töötajate kogemustele ja vajadustele.
Lõputöö kolmas peatükk hõlmab empiirilise uuringu analüüsi, mille eesmärk oli selgitada välja otsese juhi roll töötaja enesearengu toetamisel Studioworks OÜ-s. Uuringu tulemused näitasid, et juhtide tugevusteks on töötajate iseseisvuse soodustamine ja konstruktiivse tagasiside andmine, kuid olulisi arenguvõimalusi esineb innovatsiooni toetamise, meeskonnatöö julgustamise ja juhtimisstiilide paindliku kohandamise osas. Töötajate hinnangute põhjal on selge, et kuigi juhid suudavad pakkuda individuaalset tuge, vajavad kollektiivse arengu toetamine ja innovatsiooni edendamine märkimisväärset tähelepanu. Näiteks madal hinnang juhtide võimele julgustada innovatiivsete lahenduste leidmist viitab võimalusele loovuse ja algatusvõime suuremaks soodustamiseks. Lisaks ilmnes vajadus struktuursemate arenguprogrammide järele, et suurendada töötajate motivatsiooni ja selgust karjäärivõimalustes. Ettepanekutena soovitatakse Studioworks OÜ juhtkonnal investeerida juhtide arendamise programmidesse, mis keskenduvad meeskonnatöö ja innovatsiooni juhtimise oskustele, samuti töötajate individuaalsete vajaduste ja tugevuste paremaks mõistmiseks. Lisaks on oluline täiustada tagasiside andmise süsteeme, pakkudes regulaarsemat ja arendavamat tagasisidet. Organisatsiooni tasandil soovitatakse luua paindlikum ja avatum arengukeskkond, mis toetab töötajate pikaajalist enesearengut ja motiveerib neid ettevõtte eesmärkide saavutamisel.
Empiirilise uuringu tulemused ja nendest tehtud järeldused annavad väärtuslikku teavet, mida saab rakendada nii juhtimispraktikate täiustamiseks kui ka organisatsiooni arendamiseks, et toetada töötajate professionaalset kasvu ja rahulolu.The objective of this thesis was to determine the role of direct managers and identify the most effective methods for supporting employee self-development based on theoretical literature and to develop a methodology for practical research. To construct the theoretical framework, the study analyzed the impact of various leadership styles on employee self-development, the importance of communication and feedback, the manager's role in the organizational context, adaptability during changes, and the essential skills required to support self-development. Through theoretical analysis, it was discovered that the diversity of leadership styles and organizational contexts presents challenges for direct managers in their efforts to support employee self-development. Additionally, the study found that the communication style and feedback provided by a direct manager significantly influence employee development, and organizational demands shape the manager's adaptability and skill set. Sources indicated that open and supportive communication with a direct manager facilitates self-expression and creates an environment conducive to effective self-development.
The conclusions drawn from the theoretical findings provide valuable insights for managers and organizations seeking to better understand and support employee self-development. The research tasks were successfully accomplished.
The first two chapters of the thesis provide an overview of how a direct manager's leadership style, communication style, and feedback practices influence different personality types, their motivation, commitment, and self-development. Effective management is based on understanding individual needs and circumstances and adapting communication styles accordingly. Transformational leadership creates a favorable environment for employees' personal and professional growth, supporting their development and contributing to the organization’s success. This requires the implementation of diverse approaches that motivate and inspire employees to achieve their goals. Constructive feedback plays a crucial role in manager-employee relationships, creating a supportive environment for learning and growth. Regular and timely feedback allows employees to understand their strengths and weaknesses, fostering skills for long-term self-development. This, in turn, increases employee motivation and commitment and enhances organizational performance.
The theoretical section of the thesis also explains the key aspects of the role and skills of direct managers in employee training, development, and supporting self-development during periods of change. Direct managers play a pivotal role in building an effective and successful organization by enabling employees to maximize their potential and achieve their goals. They act as key figures in understanding and implementing strategic goals within their teams and serve as critical communicators during times of change. Training is a valuable tool on exploring how different leadership styles influence employee self-development at Studioworks OÜ, a company specializing in "Live Dealer Studio" services, offering real-time casino games. The focus is on the interaction and collaboration between the employees in the games department and their direct managers. The research employed a mixed-method approach, combining surveys and interviews to gather both quantitative and qualitative data on leadership culture and practices within the organization. The employee-focused survey aimed to understand their perceptions of the direct manager’s leadership style and how it impacts their self-development and motivation. Meanwhile, the manager-focused survey explored the methods and leadership styles they use to support employee self-development, comparing these with employees’ experiences and needs.
The third chapter presents the empirical analysis of the study, aiming to uncover the role of direct managers in supporting employee self-development at Studioworks OÜ. The results revealed that managers excel in fostering employee independence and providing constructive feedback. However, significant opportunities for improvement exist in supporting innovation, encouraging teamwork, and flexibly adapting leadership styles to meet employee needs. Employee assessments indicated that while managers are capable of providing individual support, collective development and innovation require more attention. For instance, the low evaluation of managers' ability to encourage innovative solutions highlights the potential for fostering greater creativity and initiative within teams. Furthermore, the findings demonstrated a need for more structured development programs to enhance employee motivation and provide clarity on career growth opportunities.
As recommendations, Studioworks OÜ should invest in leadership development programs focusing on team collaboration and innovation management skills, as well as improving the ability to understand and address individual employee needs and strengths. Additionally, feedback systems should be refined to ensure more regular and developmental feedback. At an organizational level, fostering a more flexible and open environment for development would support employees’ long-term growth and motivate them to achieve the company’s goals. The empirical study’s findings and conclusions provide valuable insights for improving leadership practices and organizational development, aiming to support employees’ professional growth and overall satisfaction. These insights highlight the importance of investing in leadership adaptability, innovation encouragement, and structured development opportunities to ensure sustainable success for both employees and the organization
The Automation of Pallet Packaging Documentation: A Case Study of Tammer OÜ
No full textKäesoleva lõputöö uurimisprobleemiks oli näidisettevõtte projektijuhtide ebatõhus ajakulu, kõrgem vigade hulk kaubaaluste pakkimise töökäskude vormistamisel, ning sellega seonduvalt potentsiaalne mõju ettevõtte mainekuvandile.
Lõputöö eesmärgiks oli leida kohad ning välja pakkuda lahendused, mis võimaldaksid vähendada ajakulu ja veaohtu pakkimise töökäsu vormistamise protsessis, mida viivad hetkel täide ettevõtte projektijuhtid. Eesmärgi saavutmiseks viis autor läbi eksperimendi ning analüüsis majasiseselt avastatud mittevastavuste põhjuseid ning sagedust.
Autori seatud hüpotees, et projektijuhi pakkimisetöökäsu vormistamisele kuluv aeg väheneb 75% kui automatiseerida alusele lahtiselt pakitavate detailide nimekiri, leidis kinnitust. Tulemused näitasid, et ajavõit on võimalik kuni 96%, olenevalt projekti suurusest ja keerukusest.
Esimesele uurimisküsimusele, kui palju vähendab pakkimiskäsule kuvatava informatisooni automatiseerimine projektijuhi ajakulu, leidis autor vastuse viies läbi eksperimendi. Eksperimendi tulemusena selgus, et mida rohkematest ja keerulisematest ühikutest koosneb projekt, seda suurem ajavõit on võimalik saavutada läbi automatiseerimise. Ajaline võit projektijuhi töös on alates 80% võrreldes praeguse süsteemiga. Lisaks, aitaks automatiseeritud andmed ühtlustada tootmisele kuvatavat informatisooni samas kõrvaldades veaohtu mis on tingitud käsitis andmesisestusest pakkimise töökäsule.
Teisele uurimisküsimusele, kuidas vähendada puuduvate pakkimise töökäskude arvu, aitas lahendada ettevõtte kvaliteediosakonnalt saadud mittevastavuste andmed. Andmeid analüüsides leidis autor, et seda saaks teha läbi standardiseeritud pakkimisealuse kokkuleppimise ning tellis ettevõtte IT osakonnast standardse pakkimise määramise märkeruudu. Märkeruudu abil saab kliendihaldur edaspidi määrata projektipõhiselt, et kas standardiseeritud ja automaatne pakkimiskäsu genereerimine on antud juhul lubatud või mitte. Läbi selle on tulevikus võimalik kõrvaldada ligi 4,4 % mittevastavusi mis on seotud puuduva pakkimise töökäsuga.
Kolmanda uurimisküsimuse, kuidas vähendada eksitavat kaubaaluse informatisooni pakkimise töökäsul, lahendamiseks leidis autor, et peamiseks põhjuseks oli aegunud majasisesed kokkulepped. Sellest lähtuvalt sai töö autor küsimusele vastuse ning lahenduse läbi olemasoleva kokkuleppe kaasajastamise, mis eemaldas projektijuhi töölaualt selle ülesande. Kui varasemalt pidi projektijuht kaubaaluse eelduslikke mõõte märkima pakkimise töökäsule, siis edaspidi ei ole ole see vajalik, sest pakkimise osakond võtab vajaminevad andmed otse ERP süsteemist oma töölaualt kus on need nähtaval.
Antud uus kokkulepe säästab esiteks olulisel määral projektijuhi ajakulu pakkimise töökäsu vormistamisel ning teiseks jääb ära eksitav andmemüra pakkimise töökäsul.
Töö praktiline väärtus seisneb ettevõtte protsesside tõhustamises, läbi vigade arvu vähendamise ja inimressursi ajakulu vähendamise kaudu. Teoreetilise kirjanduse osa kinnitas ka täpse klienditeeninduse ja dokumentatsiooni olulisust kliendi silmis, hoides ettevõtte kuvandit kõrgel. Töö autor leiab, et lõputöö eesmärk on saavutatud.The objective of this thesis was to analyse the packing order process in a sample company and suggest solutions to improve its efficiency and accuracy. Analysis of the whole process had shown that project managers wasted a lot of time on this repetitive task, which resulted in many errors in preparing packing orders for pallets, possibly damaging the company’s reputation by doing so. The main issue was to avoid manual input errors, reduce the work, and save time, that is to automate the work process in a standardised way.
The hypothesis was that the packing list that will be generated for the loosely packed items that get placed on a pallet can potentially cut down at least 75% of the time spent by the project manager on doing this. To validate this theory, an experiment was set up, and the company's quality department data was analyzed. Results showed that depending on the size and complexity of the project automation could save 96% of the time. The recommendations that were given reduced error frequency and more streamlined information given to production and improved customer relation.
Author’s key findings:
•Project managers can devote at least 80% less time to their work, using the automated system, than with the previous packing order system. Percentage is even greater when dealing with large and complex projects.
•Establishing standard processes and creating checkboxes in cooperation with the IT department reduces the cases of missing packing orders’ work task by 4.4%.
•The removal of misleading data from packing sheets can can lead to better communication with customers and greater trustworthiness for the company.
This thesis is helpful in a real sense by optimising the processes of the company itself, which will reduce errors and save human resources. This emphasis on proper documentation and excellent customer service is essential to upholding and improving the company’s reputation.
The author could infer that the purpose of the thesis was accomplished, providing to the company efficient and factual solutions for its instant execution
Readiness of auditor companies for the ESG reporting period
No full textTöö kirjutamise ajal on ESG raporteerimisega tegelemine ettevõtete ja audiitorettevõtete seas muutunud väga aktuaalseks teemaks. Seetõttu oligi käesoleva lõputöö eesmärgiks uurida audiitorettevõtete valmisolekut ESG aruandlusperioodiks, millest tuli välja ettevõtete ning audiitorite hetkeolukord aruandlusmaastikul. Töö eesmärgi täitmiseks sõnastati autori poolt järgnevad uurimisülesanded:
1. Tuua välja jätkusuutlikkuse aruandlusega seotud teoreerilised aspektid ja anda ülevaade ESG aruandluse õiguslikust taustast.
2. Viia läbi analüüs audiitorettevõtete seas, et selgitada välja audiitorettevõtete valmiksolek ESG arundlusperioodiks.
Töö esimeses osas anti ülevaade jätkusuutlikkuse aruandluse teoreetilisest taustast ja õiguslikest alustest. Toodi välja kolmikmõõtme ajalugu, säästva arengu printsiibid, erinevad direktiivid ning standardid, mis on seotud ESG raporteerimisega.
Töö teises osas viidi läbi võrdlev analüüs PwC, KPMG ja BDO esindajatega teehtud intervjuude põhjal.
Kvalitatiivse andmekogumismeetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud, mis transkribeeriti ning mille interpreteeringutest ja võrdleva analüüsi tulemustest tehti lõpuks järeldused.
Analüüsi järeldustes tuuakse välja, et suuremad audiitorettevõtted on aruandlusperioodiks valmis. Tegeletakse aktiivselt firmade hetkeolukorra kaardistamistega ja konsulteerimistega. Töötajaid koolitatakse palju ning suurt abi saadakse selleks rahvusvaheliselt võrgustikult ettevõtte siseselt.
Nõrgemast küljest nähakse riigipoolset tuge, kuna kõik süsteemid on alles loomisel, siis midagi kindlat veel pole. Lisaks võiks riik rohkem ja läbipaistvamalt informeerida ettevõtteid ESG kohustusest ning vastata tekkida võivatele küsimustele
Väiksematel audiitorettevõtetel hetkel suurt mahtu seoses jätkusuutlikkuse aruandlusega veel pole, kuid kui see peaks tulema, siis see kasvab väga hüppeliselt. Nende silmis on riigipoolne tugi väga hea ning koolitusi ja teadvustamist on piisavalt. Lisaks tuuakse välja, et ettevõtete keskkonna hetkese olukorra kaardistamine võib osutuda alguses keeruliseks, kuna firmad pole harjunud sellise informatsiooniga töötama.
25
Kuna lõputöö seab mahulised piirangud ning lõputöö raames on käsitletud ainult ainult audiitorettevõtete poolne arvamus, siis teeb autor ettepaneku teemat veel edasi arendada. Edaspidi võiks lisaks uurida riigi või Audiitorkogu poolset arvamust ning valmisolekut.During the process of writing the thesis, dealing with ESG reporting has become an extremely relevant topic among companies and audit firms. Therefore, the aim of this thesis was to investigate the readiness of audit firms for the ESG reporting period, revealing the current situation of companies and auditors in the reporting landscape. In order to achieve the aim of the thesis, the author formulated the following research tasks:
1. To outline the theoretical aspects related to sustainability reporting and provide an overview of the legal background of ESG reporting.
2. To conduct an analysis among audit firms to determine their readiness for the ESG reporting period.
In the first part of the thesis, an overview of the theoretical background and legal foundations of sustainability reporting was provided. The historical evolution of the triple bottom line, principles of sustainable development, various directives, and standards related to ESG reporting were highlighted.
In the second part, a comparative analysis was conducted based on interviews with representatives from PwC, KPMG, and BDO. A semi-structured interview was used as a qualitative data collection method, which was transcribed, and conclusions were drawn from interpretations and comparative analysis.
The conclusions of the analysis indicate that larger audit firms are prepared for the reporting period. They are actively engaged in mapping the current situation of companies and providing consultations. Employees undergo extensive training, and significant assistance is obtained from the international network within the company.
On the weaker side, there is a perceived need for support from the government since all systems are still in the process of being established, and nothing concrete has been finalized yet. Additionally, it is suggested that the government should inform companies more extensively and transparently about their ESG obligations and address any emerging questions.
Smaller audit firms currently do not handle a significant volume of sustainability reporting, but if it were to increase, it would grow rapidly. They view government support as very beneficial, and there are sufficient training and awareness initiatives. Furthermore, it is noted
that initially, assessing the current environmental situation of companies might be challenging as firms are not accustomed to working with such information.
As the thesis imposes constraints on volume, and only the perspective of audit firms is addressed, the author suggests further development of the topic. In the future, it would be beneficial to explore the views and readiness of the government or the Audit Chamber in addition to audit firms
The Interpretations by Women Who Have Left Intimate Partner Violence Regarding Their Future Life
No full textLõputöö eesmärk on uurida, kuidas lähisuhtevägivallast väljunud naised tõlgendavad toimunut, milliseid takistusi nad lahkumise käigus kogesid ning millist mõju jättis vägivald nende endi ja peres kasvavate laste edasisele elule. Uurimus lähtus neljast kesksest küsimusest: millised on naiste enda kogemused vägivallast ja selle mõtestamisest, milliseid probleeme nad lahkumise hetkeks pidid ületama ning millised on vägivalla tagajärjed nii täiskasvanute kui laste tervisele ja elukvaliteedile. Töö autor loeb eesmärgi täidetuks ning uurimisküsimused, mis toetasid eemärgi täitmist, said vastatud.
Lõputöö algab ülevaatega lähisuhtevägivalla laiaulatuslikust olemusest, rõhutades, et kuigi enamasti kannatavad naised, on selle nähtuse tegelik ulatus varjatud ning sageli märgatakse seda alles siis, kui vaimne vägivald on eskaleerunud füüsiliseks. Autor toob välja, et intiimsuhetes esinev agressioon ei piirdu vaid löökide või sõnadega, vaid hõlmab ka kontrollivat ja majanduslikku vägivallakäitumist, millel võivad olla tõsised ja püsivad tagajärjed nii ohvrite kui ka nende laste heaolule.
Teoreetiliselt toetub autor sotsiaalkonstruktsionismile, millest lähtudes nähakse vägivalla tähendust ühiskonna ja indiviidi dialoogis üles ehitatud konstruktsioonina, ning vägivalla tsükliteooriale, mis kirjeldab korduvaid faase konflikti eskaleerumisest vabanduste ja lubaduste perioodini. See mudel aitab mõista, miks ohvrid sageli loodavad muutustele ja naasevad pärast lahkumiskatset taas vägivallatseja juurde.
Metoodiliselt tugineb töö kvalitatiivsele uurimisviisile ja poolstruktureeritud intervjuudele, kus autor kohtus seitse korda seitsme erineva taustaga naisega vanuses 29–46, kellel oli vägivallatsejaga vähemalt üks ühine laps ja kes olid lähisuhtevägivallast lahkunud. Intervjuude kogumaht oli kokku 7,5 tundi, toimudes nii näost näkku kui veebikeskkonnas vastavalt intervjueeritavate soovile ja ohutuse kaalutlustele. Andmete analüüsimiseks kasutati temaatilist lähenemist, kus tekste kodeeriti, et tuvastada korduvaid motiive ja narratiive.
Uuringu tulemused näitasid, et kuigi mõnel naisel oli vaimne vägivald märgata juba suhte alguses, tunnistati suhte vägivallalisust tihti alles füüsiliste väärkohtlemise episoodide ilmnemisel, sageli lapseootuse või väikese lapse hooldamise ajal, kui vägivald muutus kiirgavamaks ja valusamaks. Lahkumine kujunes keeruliseks mitmete katkematute takistuste tõttu: partneri manipuleerivad vabandused ja lubadused muutumiseks, majanduslik sõltuvus, emotsionaalne ja sotsiaalne isolatsioon ning hirm üksinda hakkama saamise ees. Mitmed naised kirjeldasid, et väärkohtleja püüdis lõhkuda nende suhteid sugulaste ja sõpradega, jättes nad ilma igasuguste tugivõrgustiketa.
Vägivald oli jätnud sügavaid jälgi nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Kõik intervjueeritavad olid kogenud mingil moel kehalisi vigastusi – verevalumid, luumurrud, kuulmislangust ja närvikahjustusi, mis mõnel juhul nõudsid erakorralist meditsiiniabi. Psühholoogiliselt kannatasid nad ärevuse, depressiooni ja posttraumaatiliste stressihäirete all, paljud püsisid hirmurežiimil ka pärast lahkumist. Mõnel naisel tekkisid sõltuvushäired, kus alkoholi või ravimite tarvitamine aitas ajutiselt leevendada sisemist pinget.
Lastele avaldas lähisuhtevägivald samuti valusat mõju. Ka tunnistajaks olnud lapsed said sageli kokku emotsionaalsete ja käitumuslike probleemidega: kõhu- ja peavalud, õpiraskused, ärevus, depressioon, madal enesehinnang ning agressiivsed või tõmbunud käitumismustrid. Mitmed vanemad tõid esile, et lapsi piinas pidev ebastabiilne õhkkond ja hirmutavad olukorrad kodus, mis kujundas noortes ebausaldust ja kontrollikogemust, mida oli hiljem keeruline murda.
Autor järeldab, et edasine areng eeldab terviklikke tugisüsteeme: psühholoogilist nõustamist, majanduslikku abi ja turvalist ajutist eluaset üheskoos, nii et naised saaksid ehitada üles usaldussuhteid ning taastada kontrolli oma elu üle. Samuti on väärtuslikud ennetuskampaaniad ja teavitustöö, mis toovad esiplaanile vaimse ja varjatud vägivalla tunnused. Koolitatud spetsialistid politseis, sotsiaaltöös ja tervishoius saavad omakorda varakult märgata märkamatult kogunevaid signaale ning pakkuda kiiret ja adekvaatset sekkumist. Lastele on vaja tugigruppe ja traumapsühholoogilist abi, mis toetaks nende tervist ja arengut. Kõik need sammud aitavad murda vägivalla korduvat ringi ning vähendada pikaajalisi kannatusi nii naistele kui nende lastele. Vägivallaringi murdmine on raske, kuid eluliselt oluline ning selle murdmine on võimalik.The topic of this thesis is “The interpretations by women who have left intimate partner violence regarding their future life”.
The aim of this thesis is to understand how women who have left abusive relationships interpret their experiences, what obstacles they faced during the process of leaving, and how the violence affected their lives and the lives of their children.
The study was guided by four central research questions: what are the women’s personal experiences and interpretations of the violence, what problems did they need to overcome at the moment of leaving, and what are the consequences of the violence for both adults’ and children’s health and quality of life. The author considers the aim to be fulfilled, and the research questions that supported this goal have been answered.
The thesis begins with an overview of the broad nature of intimate partner violence, emphasizing that although women are most often the victims, the true extent of the phenomenon is often hidden and only noticed when psychological abuse escalates into physical violence. The author points out that aggression in intimate relationships is not limited to physical blows or verbal insults, but also includes controlling and economic abuse, which can have serious and lasting effects on the well-being of both the victims and their children.
Theoretically, the author draws on social constructionism, which views the meaning of violence as a construct built through the dialogue between society and the individual, and on the cycle theory of violence, which describes the recurring phases from conflict escalation to periods of apology and promises. This model helps to explain why victims often hope for change and return to the abuser after attempts to leave.
Methodologically, this research employs a qualitative design, and semi-structured interviews are used as the primary data collection method. The author conducted seven interviews with women aged 29–46 from diverse backgrounds, all of whom had at least one child and had exited abusive relationships. The total interview time amounted to 7.5 hours and was conducted both face-to-face and online, depending on the interviewees’ preferences and safety considerations. Thematic analysis was used to analyze the data, coding the texts to identify recurring themes and narratives.
The findings revealed that although some women recognized signs of psychological abuse early in the relationship, the acknowledgment of the abusive nature of the relationship often only came with the onset of physical violence—frequently during pregnancy or while caring for a small child—when the abuse became more severe and traumatic. Leaving the relationship proved difficult due to a continuous set of obstacles: manipulative apologies and promises of change from the partner, financial dependency, emotional and social isolation, and fear of coping alone. Several women described how the abuser tried to sever their relationships with family and friends, leaving them without any support networks.
The violence left deep physical and psychological scars. All participants had experienced physical injuries—bruises, fractures, hearing loss, and nerve damage—some of which required emergency medical care. Psychologically, they suffered from anxiety, depression, and post-traumatic stress disorder, with many remaining in a state of fear even after leaving. Some developed substance abuse problems, using alcohol or medication to temporarily relieve inner tension.
Children were also deeply affected by the domestic violence. Those who witnessed the abuse frequently developed emotional and behavioral issues: stomach and headaches, learning difficulties, anxiety, depression, low self-esteem, and either aggressive or withdrawn behaviors. Several parents highlighted that the constant atmosphere of instability and fear at home created a sense of distrust and need for control in the children, which was difficult to break later on.
The author concludes that further progress requires comprehensive support systems: psychological counseling, financial aid, and safe temporary housing must be provided together to enable women to rebuild trust and regain control over their lives. Awareness campaigns and education about the signs of emotional and hidden violence are also vital. Trained professionals in police, social work, and healthcare can play a key role in detecting subtle warning signs early and offering timely and appropriate intervention. Children need support groups and trauma-focused psychological help to promote their health and development. All these steps are essential for breaking the cycle of violence and reducing the long-term suffering experienced by women and their children
Optimization of Machine Fleet Costs in the Company Aigren OÜ
No full textKäesolevas töös keskenduti põhiliselt kolme eri vanuses veoki kulude analüüsile ja kulude optimeerimisele. Töö eesmärgiks oli analüüsida veokite kulusid ja pakkuda välja praktilisi lahendusi nende vähendamiseks. Analüüs tugines ettevõtte raamatupidamise ja Volvo jälgimistarkvara andmetele, mis võimaldas ülevaadet veokite läbisõitudest, kütusekuludest, rehvikuludest, hooldus- ja remondikuludest ja amortisatsioonist.
Analüüsi tulemused näitasid, et kütusekulu moodustab üle poole veokite kogukuludest, mis on väga suur osa. Vähendades veokite kütusele kuluvat summat on võimalus olulisel määral optimeerida masinapargi kulusid. Samuti selgus, et kõige uuem veok on ka ökonoomseim. Tuli välja, et 6 aasta vanusel veokil oli keskmine kütusekulu kõige suurem. See annab põhjust edaspidi täpsemaks analüüsiks. Tuleks analüüsida veokil kasutatavate rummureduktorite mõju kütusekulule. Samuti tuleks täpsemini uurida autojuhi rolli suuremas kütusekulus.
Töös esitati mitmeid ettepanekuid kulude optimeerimiseks. Kütusekulu vähendamiseks soovitati juurutada juhtide koolitusprogramme, mis keskenduvad kütusesäästlikule sõidustiilile. Samuti võib eeldada, et ökonoomsem sõidustiil vähendab veokite remondikulusid. Lisaks toodi välja ennetavate hoolduste olulisus, mis aitab vältida ootamatuid seisakuid ja pikendada veokite eluiga. Pakuti välja lahendus, et enne plaanilisi hoolduseid tehtaks veokitele nädal aega varem veermiku kontroll ja visuaalne kontroll. See aitaks tellida vajalikud varuosad enne hooldust ning hoolduse ajal oleksid vajalikud osad juba olemas, mis vähendaks veoki seisakuaega töökojas.
Samuti tehti ettepanek luua ettevõttesisene halduskeskkond, mis hõlmaks kõiki masinapargi hooldusplaane ning tehnoülevaatuste ja kindlustuste tähtaegu. Halduskeskkond võimaldaks jälgida masinate kütuse- ja rehvikulu ning hõlbustaks kuupõhiste kuluanalüüside tegemist.This study focused primarily on the cost analysis and optimization of three trucks of different ages. The objective of the work was to analyze truck expenses and propose practical solutions to reduce them. The analysis relied on data from the company's accounting system and Volvo tracking software, providing insights into the mileage, fuel costs, tire expenses, maintenance and repair costs, and depreciation of the trucks.
The analysis results showed that fuel costs accounted for more than half of the total truck expenses, representing a significant portion. By reducing the amount spent on fuel, there is a considerable potential to optimize the costs of the vehicle fleet. It was also found that the newest truck was the most economical. However, the six-year-old truck exhibited the highest average fuel consumption, indicating the need for more precise analysis in the future. It is recommended to examine the impact of hub reduction gears on fuel consumption and to investigate the driver's role in higher fuel costs more thoroughly.
Several proposals for cost optimization were presented in the study. To reduce fuel consumption, it was suggested to implement driver training programs focusing on fuel-efficient driving techniques. It was also hypothesized that a more economical driving style could lead to reduced repair costs for trucks. Additionally, the importance of preventive maintenance was highlighted, as it helps avoid unexpected downtime and extends the lifespan of the trucks. A proposed solution was to conduct a chassis and visual inspection of trucks one week before scheduled maintenance. This approach would allow for the necessary spare parts to be ordered in advance, ensuring their availability during maintenance and thereby reducing workshop downtime.
Furthermore, it was suggested to establish an in-house management system that includes all fleet maintenance schedules, as well as the deadlines for technical inspections and insurance. Such a management system would allow monitoring of fuel and tire consumption and facilitate the preparation of monthly cost analyses. This solution would create a more systematic and efficient approach to fleet management and enhance cost predictability and operational quality
Introduction of new equipment in the sector elbow production unit: process planning and efficiency analysis in the company ETS NORD AS
No full textEttevõttes ETS NORD AS sai analüüsitud NV sektorpõlvede tootmisprotsessi efektiivsust ja võrreldud hetke tootmis Spiro AEM 400 seadmega. Lõputöö eesmärk oli uurida ja analüüsida sektorpõlvede osakonda ja leida kui efektiivsed need hetkel on. Tulemused näitavad, et Spiro AEM 400 kasutamine suurendab kordades tootlikust, koguni 44,8%, vähendades tööjõu kulu. Plaan rajada uus tootmisosakond, mis varustatakse Spiro AEM 400 seadmete ja muude automatiseeritud tootmisseadmetega, mis viitab viitab hüpoteetiliste mõõtmiste kohaselt märkimisväärsele tõhususele. Uue osakonna tootmisvõimekus ulatub 17 sektorpõlveni tunnis töötaja kohta, mis on kolm korda kõrgem kui praeguses tootmisprotsessis saavutatud tulemused. Veelgi enam, kui Spiro seadet haldaks üksainus töötaja, võib tootlikkus tõusta 21,9 sektorpõlveni tunnis, mis tähendaks tootmisvõimekuse tõusu veel 28% võrra. Uus tootmisosakond võimaldab paremat ressursside kasutamis ja kiiremat reageerimist turu nõudlusele, luues ettevõttele konkurentsieelise. Lõppkokkuvõttes on investeering automatiseeritud seadmetesse ETS NORD AS jaoks strateegiline samm, mis aitab kaasa tootmisvõimekuse olulisele kasvule ning loob võimaluse kasvatada turuosa ja pakkuda klientidele kiiremat, kvaliteetsemat ja konkurentsivõimelisemat toodangut. Tootmise automatiseerimine tugevdab ettevõtte positsiooni tööstussektoris ning toetab pikaajalist kasvu ja innovatsiooni.In the company ETS NORD AS, the efficiency of the production process of NV sector knees was analyzed and compared with the current production Spiro AEM 400 device. The aim of the thesis was to study and analyze the department of sectoral generations and find out how effective they are at the moment. The results show that the use of the Spiro AEM 400 increases productivity by as much as 44.8%, reducing labor costs.
The plan is to build a new production department equipped with Spiro AEM 400 equipment and other automated production equipment, which, according to hypothetical measurements, indicates significant efficiency. The production capacity of the new department reaches 17 segmented elbows per hour per employee, which is three times higher than the results achieved in the current production process. What's more, if the Spiro device were operated by a single worker, productivity could increase to 21.9 segmented elbows per hour, which would mean a further 28% increase in production capacity.
The new production department enables better use of resources and faster response to market demand, creating a competitive advantage for the company. Ultimately, the investment in automated equipment is a strategic step for ETS NORD AS, which contributes to a significant increase in production capacity and creates an opportunity to increase market share and offer customers faster, higher quality and more competitive production. Manufacturing automation strengthens the company's position in the industrial sector and supports long-term growth and innovation
SAE Baja Buggy Steering- and Brakesystem Development
No full textAntud baja bagile oli vaja luua toimiv rooli- ja pidurisüsteem. Projekteerimiseks oli vaja teada bagi lähteandmeid ja massikeskme asukohta. Sellest tulenevalt tuli teha arvutusi, et valida õiges mõõdus komponendid ja need teha sobivaks antud sõidukiga. Pidurisüsteemi projekteerimisel pidi lähtuma ohutusest ja reeglites seatud piirangutest.
Roolisüsteemi projekteerides pidi arvestama juhi isteasendit ja ohutust. Rool on piisavalt kerge, et ei väsita juhti liigselt ja on sobiliku pöörderaadiusega, et läbida eesootavaid rajatingimusi. Süsteemi ülekandearv 3.3 on võistlussõidukile kohane ja teeb kiired manöövrid juhile mugavaks, et ei peaks rooli liigselt keerama. Roolisüsteemi puhul jäi probleemiks ainult käänmikute modifitseerimine, mille lahendus valmistatakse tulevikus, see tõi endga kaasa parasiitroolimise.
Pidurisüsteemi jõud ületab kuival asfaldil vajaminevat pidurdusjõudu ning on valmistatud vastavalt töös käsitletud projekteerimistingimustele. Bagi kaalujaotus on 41/59, massikeskme kõrgus 43cm ja täismass 410kg, massi andmeid on vaja pidurisüsteemi projekteerimisel, et hinnata igale rattale langevat koormust. Projekteerimise käigus otsustati kasutada igal rattal samasuguseid CFMOTO ATV pealt tulnud pidurisadulaid ja samas suuruses pidurikettaid. Peasilindrite suurused (19mm) on valitud vaja mineva pidurdusjõu ja pedaalikäiku arvestades. Tagumise pidurilahenduse käigus tuli pidurisadulat lihvida ja teha ise pidurikettad, et bagi mahuks laiusega SAEINDIA reeglitele vastava mõõdu sisse. Otsustati kasutada täies pikkuses armeeritud pidurvoolikuid, et neid lihtsalt bagile kinnitada ja vedada igasse nurga koostu. Projekteeritud pidurdusjõud oli tagasillale niivõrd suur, et seda tuli piirata ja reguleerimise eesmärgil sai lisatud piduriahelasse OBP rõhuregulaator, mis asetseb juhi vasakul küljel armatuuril. Samuti saab piduri tasakaalu muuta pedaalikastis oleva regulaator vardaga, mida saab reguleerida mugavalt trossiajamiga armatuurilt. Reguleerimisulatused on piduri tasakaalu regulaator vardal on 16% ühe telje kasuks ja rõhu regulaatoril on maksimaalne piiramisulatus 48%.
Esialgse testimise käigus blokeeruvad rattad samaaegselt ja suudavad ületada bagil oleva elektriajami võimsust. Samuti on pidurisüsteemil valideeritud arvutustest tulenev pedaalikäik 72mm.
Bagile projekteeritud süsteemid on toimivad ja täidavad suuresti seatud eesmärke. Autori hinnangul on sõidukil potensiaali, et olla atraktiivne teistele koolidele ja õpilastele, et neid suunata sarnast arendavat teed läbiviima. Ülikoolide õpilastele on bagi kui tootearendus projekt ja palju meelelahutust pakkuv sõiduk võistlemiseks. Kutsekoolide õpilastele oleks antud bagi pigem hea toruraami koostamiseks ja erinevate süsteemide mõistmiseks mis ühel võistlussõidukil olema peab.
Üldiselt töö eesmärk on täidetud ja bagil on toimiv rooli- ja pidurisüsteem.The thesis aim was to develop and build a working steering- and brakesystem for Tallinn UAS SAE Baja buggy project that was started a year earlier by automotive engineering students. The buggy needs to comply with the SAEINDIA rulebook. The goal is to get other universities and vocational school students to build more of these buggys and start a Baja buggy raceseries in Estonia. It has to be a challenge for engineers and mechanics to build the fastest and most reliable vehicle, it also has to be entertaining to students for them to want to compete in this raceseries.
Vehicle steering system was developed using rack and pinion geared streering rack and using the kinematics which were set by our suspension team. The turning circle of given buggy is suitable for the application it is going to be used for. Steering system gear ratio is 3.3 and that gives good and responsive feedback to the driver.
Vehicle brake system works well and is able to block all the wheels at the same time, which is set following the SAEINDIA rulebook. Aim is to have sufficiently working brakes that can be easily maintained and repaired and reliable. All calculations were made to ensure that brakes are strong enough to withstand the force provided by electric motor and maximum force needed to block all the wheels at the same time. Building the rear brakesystem needs an overhaul because the solution it has now has many components that need modification or manufacturing them from scratch. Right now the brake caliper needs to be grinded inorder to fit the wheels within the given maximum witdh of the vehicle set by the rulebook. Rear brake discs are lasercut from 5mm S355 steel and made thinner on the lathe. Solution given by author is to redesign rear axle kinematics to use front suspension knuckles to eliminate the need for manufacturing brake discs and grinding down calipers. Rear brakes have the ability to be pressure regulated and therefore adjusted according to the road surface that the buggy is driving on. Pedalbox also contains balance bar to give more opportunity to tweak braking balance. Buggy has been through two road tests where it was confirmed to have the braking forces needed for stopping safely and sufficiently. This far the system has never leaked or had any major failures that could cause problems braking
Implementation of Rail Transport in the Context of VIA3L Freight OÜ
No full textLõputöö käsitleb intermodaalsete poolhaagiste transporti Euroopas, mis on kiiresti arenev sektor, ent silmitsi seisab mitmete kõrguspiirangute ja infrastruktuuriliste takistustega, mis mõjutavad raudteetranspordi tõhusust, eriti Prantsusmaal ja Hispaanias. UIRR on kaardistanud kõrguspiirangud, kus sobivad alad on esitatud roheliste joontega ning probleemsed piirkonnad punaste ja roosade joontega.
Huckepacki transporditehnoloogia võimaldab maantee- ja raudteetranspordi ühendamist, mis suurendab efektiivsust ning vähendab maanteetõmbe koormust. Huckepacki terminalide mitmekesised mehhanismid ja seadmed, nagu LOHR ja CargoBeamer, tagavad kiire ja tõhusa kauba laadimise. Need terminalid võimaldavad ka horisontaalset ja vertikaalset kaubahandlust, tootes paindlikkust haagiste töötlemisel.
Intermodaalne raudteevedu toob kaasa mitmeid keskkonnasõbralikke eeliseid, sealhulgas ummikute vähendamise ja kõrgema turvalisuse võrreldes maanteetranspordiga. Siiski toob see endaga kaasa ajagraafiku rikkumisi ja ümberlaadimisprobleeme, mis võivad põhjustada sadamate ummikutest tingitud väljakutseid.
Töös analüüsiti Travemünde-Duisburg raudteeliini, võrreldes raudteetranspordi tasuvust traditsioonilise maanteevedudega. Tulemused näitavad, et raudteetransport on kulutõhus, kuid maanteetranspordi kulud ei pruugi oluliselt erineda. Töö toob esile vajaduse põhjaliku planeerimise ja kvaliteedikontrolli järele, et saavutada efektiivne logistika.
Kokkuvõttes rõhutab analüüs logistiliste protsesside pideva optimeerimise olulisust ning soovitab suurendada haagiste arvu ja leida kohalikke partnereid Duisburgis. Töö kinnitab, et kõiki olulisi kulusid tuleb arvesse võtta ning kohalikud olud peavad olema analüüsi ajal silmas peetud, et parandada konkurentsivõimet intermodaalses transpordis.Huckepack transportation technology facilitates the integration of road and rail transport, enhancing efficiency and reducing the burden on road transport. The diverse mechanisms and equipment at Huckepack terminals, such as LOHR and CargoBeamer, ensure quick and effective loading of goods. These terminals support horizontal and vertical cargo handling, providing flexibility in handling semi-trailers.
Intermodal rail transport offers several environmentally friendly benefits, including reducing traffic congestion and offering higher security compared to road transport. However, it also presents challenges related to schedule disruptions and transfer issues, leading to port congestion.
The study analyzed the Travemünde-Duisburg rail line by comparing the cost-effectiveness of rail transport with traditional road transport. The results indicate that rail transport is cost-effective, although road transport costs may not differ significantly. The thesis highlights the need for careful planning and quality control for efficient logistics.
In conclusion, the analysis emphasizes the importance of continuously optimizing logistics processes and recommends increasing the number of semi-trailers and finding local partners in Duisburg. The work affirms that all significant costs must be considered, and local conditions must be taken into account during the analysis to enhance the competitiveness of intermodal transpor
Customer satisfaction and loyalty based on Forus Taxi's business customers
No full textKliendirahulolu on kaasaegses ärimaailmas kriitilise tähtsusega, kujunedes üheks olulisemaks teguriks klientide lojaalsuse saavutamisel ja säilitamisel. Rahulolu mõjutab otseselt klientide valmisolekut teenust uuesti kasutada, seda teistele soovitada ning ettevõttega pikaajalist koostööd jätkata. Ilma lojaalsuse esinemiseta puudub pidev kasv ning kasumlikkus. Eriti konkurentsitihedates sektorites, kus mitmed ettevõtted võitlevad tarbijate tähelepanu ja lojaalsuse nimel, on rahulolu saavutamine võtmetegur ettevõtte püsivuse ja eduka turupositsiooni hoidmisel. Rahulolev tarbija on suurema tõenäosusega lojaalne ning teostab korduvaid tehinguid. Lojaalsus väljendub lisaks korduvates tehingutes ka kliendi positiivses suhtumises ning valmisolekus ka edaspidiselt kindla brändi tooteid ja teenuseid tarbida ja teistele soovitada. Sellise rahulolu ja lojaalsuse saavutamiseks on oluline mõista klientide ootuseid ning seeläbi pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Lojaalsusprogrammid ja rahulolu-uuringud on saanud strateegilisteks tööriistadeks, mis aitavad ettevõtetel mõista klientide ootusi, tugevdada nende lojaalsust ning tagada pikaajalist koostööd.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada kliendirahulolu ja lojaalsus taksoteenusele Forus Taxi OÜ äriklientide hinnangul, et leida võimalusi ärikliendi rahulolu ja lojaalsuse suurendamiseks taksoteenuse kasutamisel. Lõputöö uurimisobjektiks olid ettevõtte Forus Taxi OÜ ärikliendid. Uuringuülesannete läbiviimiseks teostati kvantitatiivne kaardistusuuring, eesmärgiga selgitada välja äriklientide rahulolu ettevõtte pakutava teenuse ja lojaalsusprogrammiga seonduvalt. Andmeid koguti küsitluse teel ning andmekogumise instrumendiks oli küsimustik. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Uuringu valimi moodustasid 80 ettevõtet, kes on Forus Taxi ärikliendid. Lõplikuks valimiks kujunes 24 äriklienti.
Uurimistulemustest selgus, et ettevõtte Forus Taxi OÜ ärikliendid on üldiselt rahulolematud taksoteenusega. Äriklientide rahulolu ettevõtte teenusega sõltub mitmest olulisest tegurist, nagu teeninduse kiirus, platvormi toimivus ning hinna ja kvaliteedi suhe. Samuti peeti oluliseks sõiduki mugavust, sihtkohta jõudmise täpsust ja sõiduki puhtust, mis viitavad aja kokkuhoidmise ja mugavuse prioriteedile äriklientide seas. Rahulolu suurendavad kvaliteedi omadused tõstavad teenuse väärtust ärikliendi silmis ja aitavad kaasa lojaalsuse kujunemisele.
Samas toodi välja ka mitmeid kitsaskohti. Platvormi töövõime osas esines probleeme pikkade ooteaegade ning tehniliste vigadega, mis avaldavad negatiivset mõju klientide rahulolule taksoteenuse suhtes. Soovitusindeksi analüüs näitas, et rahulolematuid kliente oli rohkem kui rahulolevaid. Erinevate ettevõtete suuruste lõikes ilmnes, et kõige rahulolevamad olid keskmise suurusega ettevõtete ärikliendid, samas kui mikroettevõtete esindajate rahulolu oli madalaim. Tulevikus teenuse kasutamise tõenäosus oli suurim suurte ettevõtete äriklientide seas, kuid valmisolekut teenust kasutada väljendasid kõik vastajate grupid.
Lojaalsusprogrammi US Token osas selgus, et lojaalsusprogrammist olid kuulnud pisut üle veerandi äriklientidest , kuid enamik neist ei olnud selle mõju teenuse kasutamisele märganud. Peamiseks takistuseks programmi kasutamisel kujunes vähene teadlikkus ning programmi tajuti osaliselt segase ja väheatraktiivsena. Kõige kõrgemalt hinnati US Tokenite kogumise lihtsust ja programmi atraktiivsust, kuid erilisest kliendigrupist kuulumist ning programmi kasutamise mõju teenuse tarbimisele hinnati madalalt. Tuleviku arenguvõimalustena tõsteti esile cash-back süsteemi ning kõrgema lojaalsustasemega hüvede pakkumist. Positiivse tagasiside sai ka võimalus vahetada kogutud US Tokeneid teiste toodete või teenuste vastu ning saada tähtpäevadel allahindlusi.
Uuringutulemuste põhjal tehti järeldusi ja esitati ettepanekuid ettevõtte Forus Taxi OÜ juhtkonnale. Lõputöö eesmärk ja püstitatud ülesanded on täidetud.Customer satisfaction is crucial in the modern business world, becoming one of the most important factors in achieving and retaining customer loyalty. Satisfaction has a direct effect on a customer’s willingness to use certain services again, recommend those said services to others and to continue a long-term relationship with the organization. Without loyalty, there is no continuous growth and profitability. Especially in highly competitive sectors and most organizations are fighting for consumers’ attention and loyalty, achieving satisfaction is a key element in maintaining sustainability and a successful market position. A satisfied consumer is more likely to be a loyal one and is more likely to perform recurring transactions. Besides recurring transactions, loyalty also revolves in a positive attitude as well as being willing to consume the services/products of the same brand and recommend them to others. To achieve this kind of satisfaction and loyalty, it is important to understand the expectations of customers and through understanding those expectations, offer quality services and products. Loyalty programs and surveys to measure satisfaction have become strategic tools to help organizations understand customers’ expectations and to strengthen their loyalty to ensure a long-lasting relationship.
The aim of this thesis was to measure the satisfaction and loyalty towards Forus Taxi OÜ based on the assessments of the company’s business customers to find ways to increase satisfaction and loyalty among business customers when using taxi services. The research object for this thesis were the business customers of Forus Taxi OÜ. To carry out the empirical study of the thesis, a quantitative mapping study was conducted to evaluate the current satisfaction among business customers with the taxi service and currently available loyalty program, US Token. The method used for data collection was a questionnaire study, consisting of three separate blocks. The sample in question consisted of 24 business customers who took part in the study.
Based on the results of this study, business customers are generally satisfied with the taxi service. Business customers are satisfied with the speed of the service, the performance of the platform, reaching the destination in a timely manner and the neatness of the vehicles, all of which suggest business customers are in favor of saving time and prioritizing comfort while using the service. Satisfaction is increased through qualitative attributes, which in turn increase the value of the service in the eyes of business customers and contribute to developing loyalty.
Despite a high satisfaction among business customers, respondents also reported shortcomings in regards of the taxi service. Long wait times, technical errors in the platform while using were the most common responses when it comes to the performance and functionality of the platform, which also have a negative effect on satisfaction. Net promoter score was used to analyze the recommendation of the taxi service to other consumers, which when analyzing the data, suggests that there are more dissatisfied business customers than satisfied. When analyzing data between the different sizes of the companies the business customers work at, the most satisfied business customers appear to be working in medium-sized companies, while respondents working in micro-enterprises showcase the greatest dissatisfaction. The likelihood of continuing to use the taxi service in the future was highest among business customers working in large companies, however, all groups of respondents expressed their willingness to continue to use the service in the future.
Regarding the loyalty program US Token, just a quarter of all respondents were aware of the loyalty program, but most had not noticed the impact it might have on the usage of the service. The biggest obstacle when being a part of the program seems to be low awareness and the program was perceived as partly confusing and unattractive. The ease of collecting US Tokens and the attractiveness of the program were rated the highest, however, being a part of a special customer group and the impact of using the program on service consumption were rated low. Introducing a cash-back system and offering benefits to more loyal customers also received positive feedback when it comes to possible future development opportunities. Exchanging collected US Tokens for other products or services also received positive feedback as well as receiving discounts on special dates.
Based on the results of the survey and after analyzing the data, conclusions were made and proposals were submitted to the management of Forus Taxi OÜ. The aim of the thesis and the tasks set have been met
Implementation of SAP in Kalev Factory, Sugar Candy Unit
No full textSelleks et tänapäeva tööstused suures konkurentsis ellu jääksid ning suudaksid kohaneda turu
muutustega on oluline väga täpselt jälgida kuluallikaid, et toota võimalikult efektiivselt. SAP
majandustarkvara pakub võimalust jälgida täpselt toote valmistamiseks kuluvat aega, tööjõu
ressurssi ning materjale. Tänu sellele on võimalik optimeerida protsesse ning ka laovarusid.
Uurimise ja analüüsi käigus otsiti vastuseid põhilistele uurimisküsimustele: kas
juurutusprotsess vastas üldistele uue majandustarkvara juurutuspõhimõtetele, millised olid
Suhkrukommi üksuse töötajate hirmud ning kas need ka realiseerusid ning kas
juurutusprotsess oli edukas või oleks saanud midagi teha teisiti.
Uue majandustarkvara juurutusprotsess Kalevi tehases vastas üldistele juurutuspõhimõtetele.
Kõik vajalikud etapid olid kaetud ning langesid kokku soovitusliku juurutusstruktuuriga.
Suhkurkommi üksuse töötajate kõige suuremateks hirmudeks olid hirm oma arvutikasutamise
oskuste pärast ning kardeti ka inglise keelset programmi. Lisaks toodi välja ka kartust uute
tööülesannete ees ning kardeti ka seda, et tavapäraste tööülesannete kõrvalt ei jää aega
arvutis vajalike liigutuste tegemiseks. Kardeti ka harjumuste muutmist, sest olles pikalt
töötanud ühe programmiga ja minnes üle teisele, on kõik liigutused vaja ümber õppida. Üle
poolte küsimustikule vastajatest hindas, et nende hirmud realiseerusid osaliselt ning 6 vastajat
arvasid, et nende hirmud ei osutunud tõeseks.
Juurutusprotsess oli edukas, sest ei toimunud ühtegi suurt seisakut ega möödapanekut
materjalide või planeerimise osas. Tootmistöötajad said kiiresti tootmist alustada ning kiiresti
oldi valmis üle minema saja protsendilisele tootmismahule. Ettepanekuteks oleks varuda õiged
seadmed uue majandustarkvara kasutuselevõtuks varemalt ning pöörata rohkem tähelepanu
masterdata andmete õigsusele, et juba harjutades saaksid töötajad kohaneda õigete
andmetega.The goal of this graduation thesis Implementation of SAP in Kalev factory, Sugar Candy unit
is to analyze if the implementation process went according to the new ERP implementation
strategies.
The research addresses the challenges that modern production companies face in an
increasingly competitive environment, highlighting the importance of an efficient ERP system
to reduce costs and optimize processes, including inventory management.
The decision to implement SAP was driven by Kalev’s need to align with other Orkla Group
companies and improve it’s operations.
The author has focused on three research questions:
• Did the implementation process go according to the new ERP implementation
recommendation?
• What did the people in Sugar Candy unit fear the most before the implementation of the
new system and did all their fears came true?
• Was the process successful and what could have been done differently?
As the shift leader in Sugar Candy unit, the author played a key role in leading the SAP
implementation. To better understand the concerns of the workers, a questionnaire was
distributed to the employees.
Chapter one is introductory and describes what is SAP ERP and what are the advantages of
having it.
Chapter two reviews the company Kalev and introduces the project SMART EST One which
was the project of implementing SAP.
Chapter three describes the implementation process in production and explains it more
thoroughly in Sugar Candy unit.
It was concluded that the implementation of SAP was successful, and it aligned with the
implementation strategies. There were no significant production disruptions, and all the
needed materials were provided within the reasonable time. Main fears for the workers in
Sugar Candy unit were fear of using computers as part of everyday work and, they were
concerned about the language of the program.
The author suggests that for future implementations, all the new equipment should be in place
before the system is launched. Also, it is important to check the data and make sure that it is
correct before the test system is made because then users can start practicing with the correct
data and improve the overall process