TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
    5051 research outputs found

    Creating an Electric Vehicle Workstation in Forss OÜ

    No full text
    Tulenevalt Forss OÜ soovist ja vajadusest laiendada oma seniste teenuste nimekirja veel VAG grupi elektri- ja hübriidautode remondi ja hooldusega, on käesolev töö keskendunud elektriautode teenindusvõimekuse loomisele Tallinna Mooni tänaval asuvasse Forssi. Elektriautode populaarsus on suuremas osas tänapäeval kasvamas ning ettevõtte juhtkond peab vajalikuks arendada selle ala teenuseid, et oleks võimalik pakkuda margiesindustele konkurentsi alternatiivse töökoja näol. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kõik aspektid, mis on vajalikud elektriautode teenindusvõimekuse loomiseks, alates tööruumide varustusest kuni seaduslike nõuete ja personali koolitusteni. Esimese asjana tuli uurida ning selgitada välja elektriautode hoolduse ja remondi nõuded ja ettekirjutused. Selles osas uuriti elektriauto teenindusega seonduvaid nõudeid ja riski- ning ohutegureid. Autor leidis, et elektrisõiduki remondi ja hoolduse teostamiseks peavad olema täidetud spetsiifilised erinõuded ning omandatud ka vastavaks tööks vajalikud oskused. Käesolev töö andis hea ülevaate vajalikest seadmetest, tööriistadest ning isikukaitsevahenditest, mis on kohustuslikud ja peavad olemas olema igas elektriauto remondi ja hooldusega tegelevas ettevõttes. Praktilise väljundina elektrisõidukite teenindusvõimekuse loomiseks kaardistati kulud, mida ettevõttel on vaja teha selleks, et pakkuda remondi ja hooldusteenust elektriautodele. Uuringu tulemusena leiti, et tööruumi varustamine vajalike tööriistade ja seadmetega on küll kulukas vaid pikemas perspektiivis vajalik investeering. Näiteks kvaliteetsete ja hästi ühilduvate kõrgepinge tööriistakomplektide ja spetsiaalsete tõstukite soetamine on oluline, et tagada hea efektiivsus ning kindlasti ka tööohutus. Suur rõhk tuleb panna ka personali koolitusele. Forss OÜ plaanib oma personali koolitada vastavalt elektrisõidukite hoolduse ja remondi nõuetele, saades seeläbi oma töökotta vajalikul hulgal EIP, HVT ja HVE taseme kvalifikatsioonidega tehnikud. Koolituse kulu, mis hõlmab lisaks praktilisele väljaõppele kontaktõppepäevadel, ka e-kursuste kulu, on märkimisväärselt suur, kuid siiski ka vältimatu selleks, et pakkuda elektriautoga seonduvaid teenuseid ning tagada ohutus ja töö kvaliteet. Järelduses tuuakse välja, et investeering elektriautode teenindusvõimekuse loomisse on Forss OÜ jaoks vajalik ning tasuv, arvestades, et elektriautode trend on kasvuteel. Lisaks personali koolitamisele ja tööriistade ning seadmete soetamise plaanile soovitati ka tähelepanu pöörata teenuse valiku laiendamisele. Autor pakkus välja, et Kristiine esinduse teenuse nimistusse võiks lisanduda veel ka elektri- ja hübriidautode akupakkide remont ja komponentide vahetus. Lisaks pakkus autor välja, et kasutades ära töökoja katusel asuvat päikeseparki võiks pakkuda elektrija hübriidautode omanikele sõiduki laadimisvõimalust. 28 Töös suunati tähelepanu ka teenindava personali koolituste tähtsusele, et ka nemad oskaksid käituda stressirohketes olukordades, teaksid ning tunneksid ka parimal võimalikul viisil auto funktsioone ning seeläbi saaksid nad pakkuda kliendile parimat ja selgeimat võimalikku teenindust. Autori soovitus ettevõttele oli veel, et töökoja seadmeid peaks kaasajastama, et hoida need võimalikult värsketena ja efektiivsetena. Uued ning kvaliteetsed seadmed ja tööriistad aitavad tagada tööohutuse ja parandada teenuse ning teeninduse kvaliteeti. Võib öelda, et Forss OÜ on teinud märkimisväärseid samme, et valmistuda elektriautode remondi ja hoolduse turu kasvuks. Ettevõte on valmis investeerima tööohutusse, tööriistade ja seadmete soetamisse ning personali koolitamisse, et pakkuda parima kvaliteediga teenust VAG grupi elektri- ja hübriidajamiga sõidukite omanikele. Tuleviku suunal võiks keskenduda veelgi enam teenuse kvaliteedi tõstmisele ja hoidmisele, uute teenuste pakkumisele ja personali pidevale arengule, et tagada jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõimelisus turul. Forss OÜ eesmärgiks on olnud alati olla usaldusväärne ja kvaliteetne alternatiiv margiesindustele, pakkudes soodsaid ja professionaalseid teenuseid oma klientidele.This thesis explores the feasibility of establishing a dedicated electric vehicle (EV) service facility within Forss OÜ's Tallinn branch. Motivated by Forss OÜ's strategic objective to capitalize on the burgeoning EV market, the research meticulously examines the prerequisites for creating a specialized EV service area. This encompasses a thorough analysis of relevant EV service regulations within Estonia, a detailed inventory of the essential tools, safety equipment, and specialized diagnostic tools needed for safe and efficient EV servicing, and a comprehensive assessment of the requisite training and qualifications for personnel to meet the industry's stringent safety standards. The study delves deeply into the specific requirements for personnel competency, outlining the distinct skill levels required (EIP, HVT, and HVE certifications) for different EV service tasks, and the associated training costs for achieving these certifications. The analysis also addresses the critical safety protocols demanded by handling high-voltage systems in EVs, emphasizing the need for specialized safety equipment and strict adherence to safety regulations. The practical aspects of creating the EV service area are examined in detail, including the layout of the workspace to ensure optimal workflow and the integration of new equipment with existing infrastructure. A significant portion of the study focuses on the practical implementation of the EV service facility, covering the procurement and integration of high-voltage safety equipment, specialized tools, and diagnostic software. This includes consideration of both initial capital expenditure and ongoing maintenance costs. The research also assesses the potential for leveraging existing Forss OÜ resources and infrastructure to minimize the investment required. The research culminates in a set of practical recommendations for Forss OÜ. These recommendations encompass a phased approach to implementing the EV service facility, prioritizing the training of personnel to ensure both safety and efficiency. Furthermore, the recommendations highlight the importance of strategic resource allocation, maximizing the use of existing assets within the company, and emphasizing continuous professional development for staff to keep pace with evolving technologies in the EV sector. The overall conclusion is that, while the initial investment is substantial, the long-term prospects for this expansion are positive, supported by projected growth in the Estonian EV market and Forss OÜ’s proven market position. The detailed recommendations provided in the thesis aim to ensure a smooth, costeffective, and ultimately successful transition into EV servicing

    Sales Environment Analysis to Improve Sales Results Using Saaremaa Kaubamaja as an Example

    No full text
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Saaremaa Kaubamaja müügikeskkonna mõju külastajate ostukäitumise kujunemisele ning esitati ülesannete läbiviimisel kogunenud tulemuste põhjal ettepanekud müügikeskkonnas kasutavate strateegiate uuendamiseks, mis võiksid aidata kaasa müügitulemuste parendamisele. Töö uurimisküsimus püstitati ettevõtte probleemi lahendamiseks, mis seisnes kliendikogemuse ning müügitulemuste suurendamisel müügikeskkonna optimeerimise kaudu. Uurimistöö meetodiks valiti kvalitatiivne uuring, mille läbiviimiseks kasutati nii osalusvaatlust kui ka poolstruktureeritud intervjuud. Osalusvaatlus viidi läbi ajavahemikus 19.10.2024-06.11.2024 kolmel eri kuupäeval ja kellaajal Saaremaa Kaubamaja naiste- ja meesteosakonnas. Jälgiti müügikeskkonnas olevaid stiimuleid ning külastajate käitumist kaupluse osakondades. Vaadeldi külastajate liikumistrajektoori, peatumist ja selle pikkust erinevates tsoonides, katsumist ning üleüldist emotsiooni tooteid vaadeldes ning personaliga suheldes. Samuti viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu Saaremaa Kaubamaja arendusjuhiga, mille eesmärgiks oli saada teavet Kaubamaja naiste- ja meesteosakonna väljapaneku põhimõtetest, müügikeskkonna kujundamisest, tootevalikust ning sisseostust. Vastused intervjuu küsimustele andsid põhjaliku ülevaate praktiseeritavatest lahendustest müügikeskkonnas ning tööprotsessidest. Intervjuu tulemustest selgub, et Saaremaa Kaubamaja praktiseerib müügikeskkonnas mitmeid stiimuleid ja väljapanekutehnikaid, et luua klientide jaoks nii meeldiv ostukogemus kui ka müügikeskkond, mis suurendaks külastaja ostusooritust. Kaubamaja lähtub oma klientide heaolu saavutamisest ning uuenduste läbiviimisest, millest viimane ning märgilisem toimus aastal 2023, kui Kaubamaja kontseptsioon ning keskus läbis senisest suurima uuenduskuuri. Läbiviidud vaatluste tulemuste põhjal selgus, et enamjaolt Saaremaa Kaubamaja naiste- ja meestemaailma müügikeskkonnas praktiseeritavad väljapanekutehnikad on külastajatele positiivse mõjuga. Tsoonid, kus asuvad väljapanekulauad ning mannekeenid püüavad klientide tähelepanu. Kaugemad ning pimedamad nurgad jäävad veidi varju ning külastatavus nendes alades ei ole väga tihe. Seetõttu tuleks nendele tsoonidele tähelepanu pöörata. Tänu uuendatud ning värskendatud ilmega uuele kauplusele on kindlasti juba müügikeskkonnas palju eesmärke saavutatud ning parandused läbi viidud võrreldes varasemaga, kuid vaatluse abil selgusid mõned puudused, millele töö autor on esitanud ettepanekud. Nendeks olid valgustuse ülevaatamine ja pimenurkade väljapanekute pilkupüüdvaks muutmine, tiheda toodete rotatsiooni korraldamine ning uue kauba esitlemine kõige ees, väljapanekute tihedam korrastamine ning korraldamine, et ei oleks segamini ja liiga tihedalt paigutatud toodete esitlemist ning suunavate juhiste ja kaubamärgi siltide esitlemine müügisaalis. 46 Osalusvaatluse ning intervjuu tulemusena analüüsis autor saadud tulemusi ning esitas seoseid ja võrdlusi uurimistöö teoreetilises osas välja toodud teoreetiliste vaatenurkadega. Autor oli otsustanud empiirilise osa tulemuste abil luua järeldused ja ettepanekud nii Saaremaa Kaubamaja sortimenti kuuluva kaubamärgi Guess uue hooaja kollektsiooni müügikeskkonna kujundamiseks kui ka ettepanekud mõlema osakonna müügitulemuste parendamise saavutamiseks. Vaatluse põhjal selgus toodete kuvamise positiivne mõju nii väljapanekulaudadel kui ka mannekeenide seljas, millest järeldatuna tegi autor ettepanku meesteosakonnas kaubamärgi Guess juures kuvada tooteid nii väljapanekulaual kui ka mannekeeni seljas, mida varasemalt ei ole tehtud. Sellest tulenevalt tuleks muutus ka mööbli paigutuses. Naisteosakonnas autor senise vaatluse põhjal suuremaid ettepanekuid paigutuse muutmiseks ei teinud, kuna huvi toodete vastu ning peatumine kaubamärgi tsoonis oli vaatluste ajal keskmisest kõrgem. Küll aga oli autori ettepanek tihedam toodete rotatsioon ning edaspidine külastajate kaardistamine ning küsitluste läbiviimine külastajate seas, mille põhjal kaubamärgi kohta juba edasisi järeldusi teha. Käesoleva töö koostamine andis autorile ülevaate tuvastatud puudustest Saaremaa Kaubamaja naiste- ja meesteosakonna müügikeskkonnas ning töö tulemustest järeldatud ettepanekud on planeeritud edastada ettevõttele.The Thesis is called Sales Environment Analysis to Improve Sales Results using Saaremaa Kaubamaja as an Example. The aim of this thesis was to investigate the impact of the Saaremaa Kaubamaja sales environment on the formation of customer purchasing behaviour. Based on the results gathered during the completion of the tasks, proposals were presented for updating the strategies used in the sales environment, which could contribute to improving sales results. The research question of the work was formulated to solve the company's problem, which was based on increasing the customer experience and sales results through the optimization of the sales environment. The theoretical part of the work dealt with concepts related to the sales environment and visual merchandising in order to gather material for conducting the work. The empirical part of the work described the progress of the work and the choice of research methods, and presented conclusions and proposals based on the results obtained. A qualitative research method was chosen for this study, for which both participant observation and semi-structured interviews were used. Participant observation was carried out in the women's and men's departments of the Saaremaa Kaubamaja on three different dates and times between 19th of October 2024, and 6th of November 2024. The stimuli present in the sales environment and the behavior of visitors in the store departments were observed. The movement trajectories of visitors, their stops and the duration of these stops in different zones, touching products, and overall emotions when viewing products and interacting with staff were observed. A semi-structured interview was also conducted with the development manager of the Saaremaa Kaubamaja, aimed at obtaining information about the principles of display in the women's and men's departments of the department store, the design of the sales environment, product selection, and purchasing. The answers to the interview questions provided a comprehensive overview of the practical solutions implemented in the sales environment and the work processes. The interview results reveal that Saaremaa Kaubamaja employs various tactics in its sales environment to create both a pleasant shopping experience for customers and a sales environment that would increase visitor purchase rates. The department store is focused on achieving the well-being of its customers and implementing innovations, the latest and most significant of which took place in 2023 when the department store's concept and center underwent the most extensive renovation to date. Based on the observations, it was found that the display techniques practiced in the women's and men's departments of the Saaremaa Kaubamaja are mostly effective. Zones with display tables and mannequins attract customer attention. Distant and darker corners remain somewhat 48 in the shadows and are not visited very frequently. Thanks to the renovated and refreshed look of the new store, many goals have undoubtedly already been achieved in the sales environment, and improvements have been made compared to the previous situation. However, the observations revealed some shortcomings for which the author of the work has made proposals. These included reviewing the lighting and making the displays in dark corners more eye-catching, organizing frequent product rotation and presenting new products at the front, more frequent tidying and organization of displays to avoid cluttered and overly dense product presentations, and presenting directional guides and brand labels in the sales area. Based on the results of the participant observation and interview, the author analyzed the findings and presented connections and comparisons with the theoretical perspectives outlined in the theoretical part of the study. The author decided to use the results of the empirical part to draw conclusions and make proposals for the design of the sales environment for the new season collection of the Guess brand, which is part of the Saaremaa Kaubamaja assortment, as well as proposals for improving the sales results of both departments. The observations revealed a positive impact of product displays on both display tables and mannequins, from which the author concluded that in the men's department, Guess brand products should be displayed both on a display table and on a mannequin, which had not been done previously. Consequently, changes to the furniture arrangement would also be necessary. In the women's department, based on the observations, the author did not make major proposals for changing the layout, as the interest in the products and the time spent in the brand zone was above average during the observations. However, the author proposed a more frequent product rotation and further mapping of visitors and conducting surveys among visitors to draw further conclusions about the brand. The compilation of this work provided the author with an overview of the identified shortcomings in the sales environment of the women's and men's departments of Saaremaa Kaubamaja, and the proposals inferred from the results of the work are planned to be presented to the company

    Digitalisation of a road transport company’s processes

    No full text
    Käesoleva töö eesmärk oli leida ettevõttele CTT Logistic OÜ sobivaim logistika protsesside digitaliseerimise tarkvara. Eesmärgi saavutamiseks leiti ettevõttele üldiselt sobivad tarkvarad, uuriti ettevõtte protsessidest tulenevaid eripärasid ning võrreldi erinevate lahenduste kasutust läbi aja- ja rahakulu kui ka olemasolevate funktsioonide. Töö teoreetilises osas on kirjeldatud nõuded maantee kaubaveole Euroopa Liidus ja Eesti-siseselt. Kui rahvusvaheliselt on vedude tingimused määratud CMR konventsiooniga, on Eesti-sisestel vedudel dokumentide vormistus lahtine. Nõuded elektroonilistele veoselehtedele on lahti kirjeldatud läbi e-CMR-i ja eFTI määruse. e-CMR on lisaprotokoll CMR konventsioonile, mis täpsustab elektrooniliste dokumentide sisu, vormistuse ja osapoolte ligipääsu nõuded. eFTI määrusega on pandud paika nõuded EL-i riikidele veoselehtede kasutamise valmisolekuks ning infovahetuse funktsionaalsuseks. Teoreetilise osa viimases peatükis on üldiselt kirjeldatud lahti erinevad Eestis veondusvaldkonnas kasutatavad digilahendused ning nende võimalused ja piirangud. Läbi teoreetilise osa on leitud ettevõttele CTT Logistic sobivad lahendused ning saadud üldine arusaam nende võimalustest ja nõuetest. Empiiriline osa koosneb metoodika, andmete kogumise, saadud tulemuste ja tulemuste hindamise osast. Metoodika osas on välja valitud teoreetilise osa põhjal leitud lahendused. Lahenduste uurimiseks katsetati neid läbi kindlate tellimuste töötlemise. Uuriti tarkvarade kasutamise tegevusi ja funktsioone tellimuse sisestamiseks, autojuhi kasutamiseks ning arvete koostamiseks. Mõõdeti lahenduste ajalisi ja otseseid rahalisi kulusid. Andmete kogumise osas on kirjeldatud tegevused nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete kogumiseks. Saadud tulemused on kirjeldatud iga lahenduse kohta eraldi. Kõigi lahenduste tegevusprotsessid ja muud uuritavad andmed on üldiselt kaardistatud ning täpselt kirjeldatud lahti. Hetkeolukorra saamiseks on lahti kirjeldatud ka töö kirjutamise hetkel paberlehtedega tehtavad protsessid. Peale lahenduste uurimist ja tulemuste kirjeldamist valiti välja kõigist lahendustest erinevad mugavusfunktsioonid, mis võiksid veoettevõtte tegevusi mugavdada. Lahenduste võrdlemiseks loodi eraldi hindamismudel. Iga lahenduse puhul hinnati nende ajakulu, rahakulu ja olemasolevaid funktsioone, mis tulemuste peatükis ära määrati. Funktsioonid jaotati kolmeks osaks, milleks olid tellimuse sisestamine, autojuhi kasutusmugavus ja arve koostamine. Raha- ja ajakulu olid hinnatud vastavalt määratud vahemikele ning andsid iga üks kuni viis punkti. Funktsioonide hindamine toimus funktsiooni olemasolu põhiselt. Iga olemasolev funktsioon andis määratud punktide arvu, üldjuhul üks punkt funktsiooni kohta. Kõigi punktide kokku liitmisel saadi igale lahendusele hinne, mille põhjal määrati lahenduse sobivus ettevõttele. Hindamismudeli tulemuste põhjal oli ettevõttele sobivaim lahendus LiveSoft. Tarkvara puhul oli keskendutud erinevate mugavusfunktsioonide olemasolule, mis andsid teiste lahenduste ees suure eelise. Kui teised tarkvarad said mudeli põhjal hinde vahemikus 25-27, sai LiveSoft 32,5. Võrreldes hetkel kasutusel olnud pabereveoselehtedega sai võitnud lahendus 13,5 hindepunkti rohkem. Tarkvara kasutamine võimaldaks mõõtmistulemuste põhjal iga lehe kohta säästa vähemalt 6 minutit ja 10 sekundit. Paberveoselehtede kasutamise otsesed kuu kulud tulid kõige kallima digilahendusega võrreldes umbes 129 € odavamad ning keskmise digilahenduse hinna puhul umbes 21 € odavamad. Kuigi rahalised otsekulud tulid paberveoselehtede puhul odavamad, ei olnud kuludesse arvestatud tööjõu aega, mis antud ettevõtte puhul oli ühe lehe kohta peaaegu 3,6 korda suurem kui digilahendust kasutades. Ühe paberist digitaalse veoselehe kulu saamiseks lisati mõõdetud tulemustele eeldatult tellimuse sisestamise ja edastamise aeg ning ühe tunni palgakulu tööandjale. Toetudes nii mõõdetud kui ka eeldatud tulemustele saadi ühe paberveoselehe kuluks 4,54 € ning digitaalse dokumendi kuluks 3,09 €, mis koostatud veoselehtede arvu tõstmisel kuni 500 leheni, langesid vastavalt 3,69 €-le ja 1,42 €-le. Antud hindade arvutamisel kasutati kõige kallimat saadud digilahenduse kuuhinda. Tarkvaral oli mitmeid olulisi võimekusi nutiseadmes kasutamisest peaaegu automaatse arveldamiseni, mis võimaldasid eemaldada mitmeid infovahetusprotsesse kõigi osapoolte vahel ning kõigi tellimuse andmete hoidmist ühes platvormis. Ettevõttes CTT Logistic OÜ LiveSofti kasutuselevõtmine võimaldaks lihtsustada ettevõttesiseste osapoolte vahelist tellimuste infovahetust, mis hoiaks kokku tegevusi, aega ning läbi aja tõenäoliselt ka raha paberlehtede kasutamisega kaasnevatest protsessidest.The aim of this thesis was to find a suitable digitalisation software for the transport company CTT Logistic OÜ. The company operates with seven crane trucks of various capabilities and at the time of writing, used digital solutions for only tracking and bookkeeping. For the process of selection, several softwares were chosen based on their qualification. Throughout the paper, the processes of the transport company were separated into order management, driver’s use and invoice management. Various solutions were tested on the example of the company’s processes and the results were compared to determine the most fitting for the given company. The paper consists of a theoretical and a practical part. Through the use of already existing sources, the author described the current requirements for transport documentation internationally and for freight within Estonia. While the regulations for international transport are specifically determined through the CMR convention, in Estonia the requirements are much more general, which allows for more freedom in the layout and information within the document. The main sources for plans and requirements involving electronic freight documents come from the e-CMR and eFTI regulations. Focusing on e-CMR reduces the freedom in what one can write on a freight document, which practically changes the documentation requirements in Estonia. The last section of theory describes the various digitalisation softwares already used in Estonia, and their compatibility with transport companies. While many solutions are excellent for use of tracking, work management, transport management or documentation, many of the currently used softwares lack compatibility with eFTI. The softwares selected for final evaluation were determined through the compabitibility with eFTI and focus on road carriers. The selected solutions were tested using the processes of the transport company. Throughout the testing process, the author measured the time and money costs of the different solutions, as well as the various existing functions. The final evaluation was done through the use of an evaluation model made by the author. Using the model, the selected solutions were assigned points for time cost, direct money cost, and available functions. The functions that were selected had to have a meaningful impact on the company’s processes. Time and money costs were assigned ranges which had assigned points one through five. The functions were graded based on whether or not a specific solution had them. If a solution had a function, it was given either half a point, one point or two points, otherwise they got none. After grading each solution, the results were added together for a final grade. Based on the grading model, the most fitting solution for CTT Logistic was LiveSoft. The software was heavily focused on various functions, which allowed for use in mobile phones, assigning price-lists, almost automated invoicing and more. Compared to paper documents, using LiveSoft allowed the company to save at least 6 minutes and 10 seconds per order processing, excluding the forwarding of freight information to the driver and the driver’s writing time of the paper document, which were not measured. Using non-measured but realistic assumptions in addition to the factual data allowed calculation of the rough costs of one paper and one digital document. After adding assumed hourly wage cost and time costs from driver’s writing and initial order management to the previously measured data, the cost for one paper document came to be 4,54 € and for one digital document 3,09 €. By increasing the number of made documents per month up to 500 pieces, the costs per document reduced respectively to 3,69 € and 1,42 €. The price calculation included the highest monthly software cost offered to the company. All of the digital solutions were, by direct measured costs, up to 129 € per month more expensive than using paper documents, but the vast amount of time saved and processes simplified, would give the justification for the company to switch to digital documents, specifically LiveSoft

    Real Estate Investment Profitability Analysis on the Example of Rental Apartment in Tallinn

    No full text
    Lõputöö oli koostatud teemal Kinnisvarainvesteeringu tasuvusanalüüs Tallinna üürikorteri näitel. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada kinnisvarainvesteeringu tasuvus üürikinnisvarasse ning anda soovitusi ettevõttele investeeringu valikuks ja tasuvuse hindamiseks. Autori hinnangul sai eesmärk täidetud ja uurimisülesanded lahendatud. Lõputöö esimeses, teoreetilises peatükis anti ülevaade kinnisvarainvesteeringu olemusest ja valiku põhimõtetest, selgitati välja kinnisvarainvesteeringuga seonduvad riskid ja võimalused ning esitati kinnisvarainvesteeringu hindamise võimalused ja hindamiskriteeriumid. Kinnisvarainvesteeringuks nimetatakse kinnisvaraobjekti, mida hoitakse renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Kinnisvaraobjektiks võib olla nii maa, hoone või ka hoone osa. Investeerida on võimalik erinevasse kinnisvarasse. Kinnisvarainvesteeringuid on võimalik teha elamukinnisvarasse, ärikinnisvarasse, metsamaasse, põllumaasse või hoopiski kinnisvarafondisesse ja –ettevõtetesse. Eestis levinumaiks investeeringu objektiks on korteriomand, mida kasutatakse investeeringu eesmärgil üürikorterina. Kinnisvarainvesteeringuid tehes on oluline läbi mõelda, kui aktiivselt soovitakse investeeringut hallata. Kõige passiivsemaks kinnisvarainvesteeringuks on kinnisvarafondid ning aktiivseimaks investeeringuteks on üüritoad ja ärikinnisvara. Kinnisvara turuväärtust mõjutavaid tegureid saab klassifitseerida mikrokeskkonna ja makrokeskkonna teguriteks. Mikrokeskkonna tegurid on seotud konkreetse kinnisvaraobjektiga ning makrokeskkonna tegurid on seotud üldise majandusseisu ja kinnisvaraturuga. Makrokeskkonna teguriteks on üldised SKT, töötusemäär, palgakasvu tempo, keskpankade intressimäärad, investorite hulk, inflatsiooni tase, poliitilised otsused, demograafia, ehitushind jne. Tähtsaim mikrokeskkonna tegur on kinnisvaraobjekti asukoht. Seejärel mõjutavad kinnisvaraobjekti väärtust juurdepääs varale, objekti suurus, hoone seiskord, tehnosüsteemid, õiguslikud piirangud ja kitsendused, kasutusotstarve jne. Iga tegevusega elus kaasnevad riskid, nii ka kinnisvarasse investeerimisel. Riskid saab jaotada kahte suurde kategooriasse: välised riskid (need, mida sa ise mõjutada ei saa) ning sisemised riskid (need, kus sa ise midagi ära saad teha). Kõiki riske ei ole võimalik elimineerida, seega tuleks riske teadvustada ja riskid enne investeeringut tehes läbi mõelda. Riskide realiseerimise korral peaks olema valmis mõeldud plaan ja tegevused kuidas käituda ning edasi tegutseda, et ei teeks täiendavaid vigu ja kulukaid otsuseid. Investeeringuid on vaja hinnata, et teada saada kas investeering on tasuv ja kui suurt tulu investeering tagasi toob. Kinnisvarainvesteeringu tasuvuse hindamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Esmaste kiirete arvutuste tegemiseks on võimalik kasutada lihtsaid brutoüüri- ja netoüüritootluse arvutusi aastase perioodi baasil. Klassikalistest reaalinvesteeringute hindamiste ja analüüsi meetoditest kasutatakse peamiselt NPV, IRR, ja PI meetodeid. Ettevõtte käivet maksustatakse käibemaksuga vastavalt käibemaksuseadusele. Kinnisasjade puhul kohalduvad ettevõtetele käibe maksustamisel erisätted. Üldiselt on kinnisasjade võõrandamine ettevõttetele käibemaksuvaba, kuid 22% käibemaksumääraga maksustatakse uute ehitiste ja ehitiste aluse maa võõrandamist enne esmast kasutusele võttu, oluliselt parendatud ehitiste võõrandamist enne taaskasutuselevõttu ja ehitusmaa võõrandamist. Pikaajalise eluruumi üürimisel käivet käibemaksuga ei maksustata, kuid majutusteenuse pakkumisel käive maksustatakse. Pikaajalise eluruumi üürimise ja majutusteenuse pakkumise erinevus mängib olulist rolli ka sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Sisendkäibemaksu on võimalik maha arvata vaid kaupadelt või teenustelt, mida kasutatakse maksustava käibe tarbeks. Teises, empiirilise uuringu metoodika, peatükis kirjeldati uuringu eesmärki ning uuringu läbiviimise meetodeid. Uurimisobjektiks oli pealinnas asuv korteriomand, millesse investeerimise tasuvuse hindamist soovis teostada reklaami, tarneahelate ja projektijuhtimise valdkondades tegelev mikroettevõte, kellel on tekkinud vabu vahendeid, mida ta soovib tasuvalt rakendada inflatsiooni kaitseks ja raha väärtuse säilitamiseks ning ka suurendamiseks. Empiirilise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kinnisvarainvesteeringu tasuvus üürikinnisvarasse ning anda soovitusi ettevõttele investeeringu valikuks ja tasuvuse hindamiseks. Uuringu läbiviimisel kasutati kombineeritult kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ning lähtuti deduktiivsest uurimisstrateegiast. Andmekogumismeetoditest kasutati uuringu läbiviimisel dokumentide vaatluse meetodit ja teemaintervjuud. Viimases, kolmandas peatükis on antud ülevaade uuringu tulemustest koos investeeringu tasuvusanalüüsidega. Teemaintervjuust selgus, et investeeringu tegemisel üürikinnisvarasse on ettevõtjal plaanis kasutada panga finantseeringut. Omafinantseeringu suuruseks on plaanitud 30% tehingu hinnast ning üürikinnisvarainvesteeringu projekti puhul on ettevõtja ootus kogutootlusele 12% aastas. Kinnisvara ostutehingu summa peaks lähtuvalt omafinantseeringust jääma kuni 115 000-120 000 euro vahele. Omaniku eelistus oleks investeeringuna soetada 2-toaline korter asukohaga Tallinnas Nõmme, Mustamäe, Astangu või Õismäe linnaosas. Korterit on ettevõttel plaanis ise hallata. Intervjuu käigus kogutud andmete põhjal valiti investeeringu objektiks KV.EE keskkonnas müügil olnud Tallinnas Mustamäe linnaosas Vilde teel asuv 2-toaline korter hinnaga 112 000 eurot. Oluliseks positiivseks argumendiks objekti valikul oli, et nii kortermaja kui ka korter ise on hiljuti täielikult renoveeritud ning näeb kaasaegne ja atraktiivne välja. Seetõttu on korter võimalik kohe peale ostutehingut üürile anda ning ei vaja täiendavaid investeeringud remondi või sisustamise näol. Dokumendi vaatluse käigus kogutud andmetest selgus, et Eesti majandus on olnud pikas languses aastast 2021. Kuigi Eesti majandus on 2024. aasta teises kvartalis hakanud tasapisi paranema, näitavad prognoosid, et majandus taastub langusest aeglasemalt, kui varem oodatud. 2024. aasta oktoobri kuu statistika põhjal on inflatsioon hakanud uuesti kiirenema. Eesolevatel aastatel prognoositakse majanduskasvu väliskeskkonnaga seotud teguritest. Eestis laenulepingutega kaasneva intressikulu aluseks oleva euro 6 kuu Euribor on olnud 2024. a. järjepidevalt languses ning see on taas kasvatanud huvi kinnisvarasse investeerimise vastu. Viimastel aastatel on kinnisvaraturu tehingute trend olnud suunaga allapoole. Paaril viimasel kvartalil on tehingute langus stabiliseerunud ning tehingute aktiivsus hakanud kasvama, kuigi suurest tõusust rääkida ei saa. Tallinna korteriomandite tehinguhinnad võrreldes hinnatipuga on kukkunud 13%. Aktiivsete üüripakkumiste arv Tallinnas on alates 2024. aasta algusest vähenenud 27%. Investeeringu suhtarvude NPV, IRR ja PI analüüsist aga selgus, et ettevõtja poolt oodatavat tulunormi 12% käesolev investeerimisprojekt ei saavuta. 20-aastase laenu puhul oli tulemusteks NPV -28 572,74 eurot, IRR 7,33% ning PI 0,19. Lühema, 15-aastase laenu korral oli analüüsi tulemusteks NPV -29 998,56 eurot, IRR 7,53% ja PI 0,15. Lisaks selgus rahavoogude prognoosist täiendav risk, et valitud investeering ei ole rahavoopositiivne enne laenulepingu lõppemist. Empiirilise uuringu põhjal esitati ettevõttele soovitus, et planeeritav investeering üürikorterisse tuleks nõutava tulunormi mitte saavutamise tõttu tegemata jätta ning ettevõtja peaks uurima investeerimisvõimalusi teistesse varaklassidesse, kus on tootlus kõrgem, kui valitud kinnisvarainvesteeringu projekti prognoositav tootlus.The thesis is prepared on the topic of Real estate investment profitability analysis on the example of rental apartment in Tallinn. The length of the work is 60 pages. The thesis presents five formulas, three photos, two figures and four tables. 66 different sources have been used. The topic is relevant, because in the current economic conditions, money is rapidly losing its value due to high inflation conditions and, as a result, people's interest in investing has increased. On the other hand, high inflation conditions force central banks to raise base interest rates in order to bring inflation down. Interest rate increases are accompanied by an increase in the cost of loans and an increase in the value of money, which in turn negatively affects the demand for real estate. The decrease in demand leads to pressure on prices and, if there is a desire to sell, prices must be adjusted downwards. The rapid growth in demand in recent years and very high real estate valuations make us wonder whether people evaluate their real estate investments rationally and think through the risks associated with real estate investments. The research object of the thesis is an apartment property located in Tallinn, in which a micro-enterprise (operating in the fields of advertising, supply chains and project management) wants to invest to profitably protect against inflation and maintain and increase the value of money. The enterprise wishes to carry out an investment profitability assessment. The aim of the thesis is to determine the profitability of a specific real estate investment in rental real estate and to make recommendations to the company for the selection of investments and the assessment of profitability. To achieve the goal of the thesis, it is necessary to complete the following tasks: ● to provide an overview of the nature of real estate investments and the principles of selection; ● to identify the risks and opportunities associated with real estate investments; ● to identify the opportunities and assessment criteria for real estate investments; ● to prepare an empirical research methodology; ● to find a suitable real estate investment and prepare an investment analysis; ● to provide the company with recommendations for the selection of investments and the assessment of profitability based on the results of the analysis. An empirical study was conducted to achieve this goal. The study used a combination of quantitative and qualitative methods and was based on a deductive research strategy. In addition, an analysis of investment profitability ratios was performed. The results of the empirical study suggested that the current investment project would not achieve the 12% rate of return expected by the entrepreneur and that the investment in the Tallinn rental apartment should not be made

    Implementation of the 5S System in the Workshop of Veho AS Tartu

    No full text
    Käesolevas lõputöös uuris autor 5S süsteemi rakendamist Veho AS Tartu töökojas, eesmärgiga tõsta töökoja efektiivsust, parandada töökeskkonna organiseeritust ja vähendada raiskamist. Analüüs keskendus tööprotsesside hetkeseisule, tuvastati põhilised kitsaskohad ning pakuti välja lahendused, mis tuginevad Lean juhtimispõhimõtetele. Lõputöö metoodika hõlmas töötajate küsitlust, vaatlust töökojas ning töövoogude tõhususe hindamist. Uurimise käigus ilmnes, et töökoja efektiivsus kannatab mitmete probleemide tõttu, sealhulgas tööriistade ja seadmete hoiustamise puudulik korraldus, töökohtade ja puhastuse ebajärjekindlus ning katkestusi varuosade laos. Lisaks selgus, et töötajatel puuduvad kindlad tööjaotused tõstukite kasutamisel, mis tekitab segadust ja viivitusi. Töö tulemuslikkuse näitajate (KPI) analüüs tõi esile, et kuigi mõnel kuul ulatus efektiivsus kuni 97%-ni, langes see teistel perioodidel 87%-ni, peamiselt uute töötajate lisandumise ja vajalike protsesside puuduliku standardiseerimise tõttu. Lõputöö autor pakkus välja mitmeid meetmeid töökoja efektiivsuse parendamiseks. Tööriistade ja seadmete organiseerimiseks soovitati rakendada visuaalseid juhtsüsteeme, nagu varjutahvlid ja märgistused, mis aitavad vähendada tööriistade otsimisele kuluvat aega. Luua töötajatele kindlad töökohad, vajadusel paigaldada juurde tõstukeid. Üldise puhtuse ja korrashoiu parandamiseks kehtestada koristusgraafikud. Lisaks rõhutati iga töötaja vastutust oma töökoha korrashoiu eest, tagamaks pideva puhtuse. Veho AS Tartu töökoja efektiivsuse analüüs näitas, et sujuvamate protsesside ja standardiseeritud töövoogude kehtestamisega võib efektiivsust märkimisväärselt parandada. Perioodidel, kus töötajate tööjaotus oli selgelt määratletud ja varuosade ladu toimis tõhusalt, ulatus töökoja efektiivsus ligi 97%-ni. Vastupidiselt langes efektiivsus perioodidel, mil puudusid selged juhised ja standardid, mille tulemusena tekkisid ajakulukad viivitused ja ajaraiskamine. See näitab, kui oluline on protsesside läbimõeldud ja järjepidev korraldamine. Lõputööst järeldub, et 5S süsteemi rakendamine nõuab töötajate ja juhtkonna tihedat koostööd ning pidevat pühendumist. Süsteemi edukaks juurutamiseks on oluline tagada nii töötajate teadlikkus kui ka praktilised vahendid ja juhendmaterjalid. Lisaks rõhutab töö, et 5S süsteemi rakendamine ei ole ühekordne projekt, vaid pikaajaline protsess, mis eeldab regulaarseid auditeid ja täiustusi. Edukas rakendamine loob aluse töökoja jätkusuutlikuks arenguks, parandades töövoogude sujuvust, tõstes töötajate rahulolu ja tugevdades organisatsiooni konkurentsivõimet.In this thesis, the author examined the implementation of the 5S system in the Veho AS Tartu workshop, aiming to improve workshop efficiency, enhance workplace organization, and reduce waste. The analysis focused on the current state of work processes, identifying key bottlenecks and proposing solutions based on Lean management principles. The methodology included employee surveys, observations in the workshop, and an evaluation of workflow efficiency. The investigation revealed that workshop efficiency is hindered by several issues, including inadequate organization of tools and equipment, inconsistencies in workplace cleanliness and maintenance, and disruptions in the spare parts inventory. Additionally, it was found that employees lacked clearly defined roles for forklift use, leading to confusion and delays. Analysis of key performance indicators (KPIs) showed that while efficiency reached up to 97% in some months, it fell to 87% in others, primarily due to the onboarding of new employees and insufficient standardization of necessary processes. The author proposed several measures to improve workshop efficiency. These included the use of visual management systems, such as shadow boards and labels, to reduce the time spent searching for tools. Establishing dedicated workstations for employees and, where necessary, adding additional lifts were also recommended. To improve overall cleanliness and maintenance, cleaning schedules were suggested. Furthermore, emphasis was placed on each employee's responsibility for maintaining the cleanliness of their workstation to ensure consistent orderliness. The efficiency analysis of the Veho AS Tartu workshop demonstrated that streamlined processes and standardized workflows could significantly enhance efficiency. During periods when employee roles were clearly defined, and the spare parts inventory operated effectively, workshop efficiency reached nearly 97%. Conversely, efficiency declined during periods without clear guidelines and standards, resulting in time-consuming delays and waste. This highlights the importance of thoughtful and consistent process organization. The thesis concludes that implementing the 5S system requires close collaboration between employees and management, as well as continuous commitment. Ensuring both employee awareness and the availability of practical tools and instructional materials is critical for successful implementation. Additionally, the thesis emphasizes that the application of the 5S system is not a one-time project but a long-term process requiring regular audits and improvements. Successful implementation provides a foundation for the sustainable development of the workshop, improving workflow smoothness, increasing employee satisfaction, and strengthening the organization's competitiveness

    Construction of the integrated LED controller and comparision with other products

    No full text
    Enda projekteeritud LED kontroller annab võimaluse ehitada selle baasil auto LED valgustuse lahenduse, mis on sobilik hobiauto ehitamiseks ja autoentusiastide näitustel kasutamiseks. LED kontrolleri ühendusviis elektrisüsteemiga on lõpptarbijale võimalikult lihtsaks tehtud ning vajab minimaalseid oskusi autoelektroonika või elektrisüsteemide valdkonnas. Lõpptoode annab võimaluse kasutada seda projektiautode ehitamiseks mitmekülgselt, kas tehase valgustussüsteemi asendamiseks või lisavalgustuse opereerimiseks, näiteks näitustuli, vilkurid või põhjavalgustus. Lisaks, selle ehitus ja kasutatud komponendid tagavad lõpptoote eluea kestvuse, madala hinna ja remondivõimaluse. Projekteeritud elektriskeemi on võimalik täita ja muuta selleks, et pakkuda erinevaid valikuid lõpptarbijale. Vahelduvvoolu süsteemide jaoks on võimalik täita elektriskeemi voolu inverterite ja filtritega. Võrdlus LED kontrollerite turul olevatega toodetega näitas, et enda tehtud LED kontroller on konkurentsivõimeline ja võimaldab sarnaselt palju opereerimisviise ja lisafunktsioone, tagades kõrge remondivõimaluse ja konkurendivõimelise hinna. Kokkuvõttes oli töö tulemus saavutatud ja püstitatud probleem lahendatud.A self-designed LED controller provides an opportunity to build a car LED lightning solution based on it, which is suitable for building a hobby car and using it at car shows and exhibitions. The connection method of the LED controller to the electrical system is made as easy as possible for the end user and requires minimal skills in the field of automotive Electronics or electrical systems. The final product provides an opportunity to use it in a versatile way for the construction of project cars, either to replace the factory lightning system or to operate additional lighting, such as show light, flashing lights or bottom lighting. Furthermore, its construction and the components used ensure the durability of the final product’s life, low cost and repairability. It is possible to fill in and change the designed electrical circuit in order to provide different options for the final customer. For AC systems, it is possible to fill the electrical circuit with AC/DC inverters and filters. A comparison with the products on the market of LED controllers showed that self-designed LED controller is competitive and similarly allows for many modes of operation and additional functions, ensuring high repairability and a competitive price. To sum up, the result of the work was achieved, and the problem posed was solved

    Improving water meter management and inventory control

    No full text
    Lõputöös keskendus autor AS Pärnu Vesi veearvestite haldamisele ning protsesside analüüsile ja parandusettepanekute väljatöötamisele. Töö eesmärgiks oli leida lahendus, mis tõhustaks veearvestite haldust ning vähendaks riske ja parandaks ettevõtte teenuse kvaliteeti. Töö teoreetilises osas käsitles autor varude juhtimise põhimõtteid ning mudeleid. Erinevatest kontseptsioonidest käsitleti tellimiskoguse, tellimispunkti ja materjalivajaduse planeerimise süsteeme. Need kontseptsioonid olid analüüsi aluseks. Töö praktilises osas tuvastati ettevõtte kitsaskohad veearvestite halduse protsessides, kus veearvestite tellimise ning taatlemise protsessides on kasutusel suuresti manuaalsed protsessid. Sealjuures on teadmised ning vastutus koondunud võtmeisikute kätte. Analüüsi põhjal pakub autor välja lahenduse protsesside optimeerimiseks ning efektiivsuse tõstmiseks. Lahendused hõlmavad automatiseeritud veearvestite varude jälgimist ja prognoossüsteemide rakendamist, TO-BE mudelite kasutuselevõttu ning töötajate kaasamist muudatustesse, juhendite loomist ning riskijuhtimise meetodite rakendamist. Töö tulemused annavad kinnitust, et integreeritud IT-lahenduste ja täpsete prognoosmudelita kasutamine parandab ettevõtte operatsioonide efektiivsust ja teenuse kvaliteeti. Samuti vähendaksid esitatud lahendused paremini hallata varude taset. Kokkuvõtvalt toob antud töö välja, et läbimõeldud planeerimine ja protsesside optimeerimine aitab luua jätkusuutliku ja tõhusa veearvestite haldamise süsteemi. Rakendades antud töös välja pakutud lahendusi on võimalik parandada operatiivset võimekust ning läbi selle pakkuda klientidele kvaliteetsemat teenust.Improving water meter management and inventory control This thesis is focused on the management of water meters and the analysis and development of improvement proposal for AS Pärnu Vesi. The aim of the thesis was to identify solutions to enhance water meter management, reduce risks and improve the quality of the company´s service. In the theoretical part the author addressed inventory management principles and models. Various concepts such as order quantity, re-order point and material requirements planning systems were discussed, serving as the basis for the analysis. In the practical part, the author identified bottlenecks in the company´s water meter management processes, where manual procedures are heavily relied upon in ordering and calibration processes. Additionally, knowledge and responsibilities are concentrated among key individuals. Based on the analysis the author proposed solutions to optimize processes and improve efficiency. The solutions include implementing automated water meter inventory tracking and forecasting systems, adopting TO-BE process, involving employees in changes, creating guidelines and applying risk management methods. The results confirm that using integrated IT solutions and accurate forecasting models improves operational efficiency and service quality. These solutions also enable better inventory management. In conclusion, this thesis highlights that thoughtful planning and process optimization can create a sustainable and efficient water meter management system. By implementing the proposed solutions, it is possible to enhance operational capability and deliver higher quality service to customers

    Value Stream Mapping of the ExPak P Box Production Process at Nefab Packaging OÜ

    No full text
    Käesolev lõputöö keskendus ExPak P kastide tootmisprotsessi analüüsimisele ja optimeerimisele ettevõttes Nefab Packaging OÜ, kasutades väärtusahela kaardistamise metoodikat. Töö eesmärgiks oli tuvastada tootmisprotsessi peamised kitsaskohad ja raiskamised, pakkuda välja parendusettepanekud ning luua tulevikuvisioon, mis võimaldab parandada tootmise efektiivsust ja lühendada tarneaega. Analüüs tõi esile mitmed protsessis esinevad väärtust mitteloovad tegevused, sealhulgas materjali optimeerimise pikk ajapuhver, pööramise operatsioon, sagedased seisakud P-liinil ning vineeri kvaliteediprobleemid. Lisaks tuvastati, et aluste valmistamise sõltuvus allhankijatest mitte ainult ei pikenda tarneaegu, vaid vähendab ka ettevõtte kontrolli tarneahela üle ja paindlikkust reageerida ootamatutele muutustele. Hetkeolukorra kaardistamise käigus tuvastati, et praegune standardtarneaeg 21 kalendripäeva sisaldab ligikaudu 6 päeva puhvriaega, mis võimaldaks tarneaega lühendada juba praeguses olukorras 3 tööpäeva võrra, säilitades seejuures paindlikkuse ootamatusteks. Tulevikuvisiooni (TO-BE) kaardistamisel kavandati mitmeid olulisi tehnoloogilisi ja protsessimuutusi, mis muudavad tootmisprotsessi efektiivsemaks ja kiiremaks: • materjali optimeerimise aja lühendamine viielt tööpäevalt kolmele; • digiprinteri integreerimine tootmisliinile ja sellest tulenevalt pööramise operatsiooni kaotamine; • P-liini seisakute kõrvaldamine ja töökindluse parandamine; • Aluste valmistamise integreerimine ettevõtte sisemisse tootmisprotsessi Nende muudatuste tulemusel on potentsiaal saavutada lühem ja tõhusam tootmisprotsess, mis viib standardtarneaja hinnanguliselt 14 kalendripäeva ehk 10 tööpäevani. Lühem tarneaeg pakub ettevõttele strateegilist eelist, parandades kliendirahulolu ja konkurentsivõimet. Lisaks ajapõhistele parendustele loob tulevikuvisioon aluse Lean-põhimõtetega paremini kooskõlas olevale tootmisele. Lühema optimeerimisaja rakendamine ja automatiseerimise suurendamine ei mõjuta ainult ExPak P kasti tootmisprotsessi, vaid annab võimaluse pakkuda lühemat tarneaega kogu ExPak tootegrupile. See tõstaks ettevõtte üldist efektiivsust ja vastavust kaasaegsete turutingimuste nõudmistele. Lõputöö tulemused kinnitavad, et põhjaliku analüüsi ja väärtusahela kaardistamise abil on võimalik tuvastada ja kõrvaldada olulisi kitsaskohti tootmisprotsessis. Pakutud muudatused loovad tugeva aluse jätkusuutlikuks tootmise parendamiseks ning annavad ettevõttele võimaluse tõsta oma positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Rakendades järjepidevalt Kaizen-põhimõtteid ja Lean-tööriistu, saab Nefab Packaging OÜ tõsta oma tootmisprotsessi tõhusust ja pakkuda klientidele kiiremat, kvaliteetsemat ning kulutõhusamat teenust.This thesis focuses on analyzing and optimizing the production process of ExPak P boxes at Nefab Packaging OÜ by employing the value stream mapping methodology. The research addresses the need to improve production efficiency and reduce lead times, which are critical to meeting the growing expectations of customers in a competitive business environment. The topic is highly relevant, as global competition and increased demand for shorter delivery times place significant pressure on manufacturing companies. By identifying bottlenecks and waste in production processes, companies can enhance efficiency and sustainability while maintaining a competitive edge. The objective of this study was to analyze the current production process of ExPak P boxes, identify its main inefficiencies, propose improvement solutions, and develop a future vision for a more streamlined and efficient production system. The tasks included mapping the current state of the production process, identifying value-adding and non-value-adding activities, and proposing technological and operational changes to improve production efficiency. The analysis revealed several key bottlenecks and non-value-adding activities in the production process: • a lengthy buffer time for material optimization, • a turning operation that could be eliminated, • frequent downtimes on the P-line due to reliability issues, • quality issues related to plywood, • dependency on subcontractors for pallet production, which increases lead time and reduces flexibility. The current state mapping indicated that the standard lead time of 21 calendar days (15 working days) includes approximately 6 days of buffer time. This means the lead time could be reduced by 3 working days without significant process changes, while still maintaining flexibility for unexpected delays. To address these challenges, a future vision (TO-BE) was developed. It proposed the following technological and process changes: • reducing material optimization time from five working days to three, • integrating a digital printer into the production line, thereby eliminating the turning operation, • improving the reliability of the P-line by addressing frequent downtimes, • integrating pallet production into the company’s internal processes to reduce dependency on subcontractors. These changes are expected to shorten the lead time to 14 calendar days (10 working days), providing the company with a strategic advantage by improving customer satisfaction and overall competitiveness. Additionally, the proposed future vision aligns with Lean manufacturing principles, focusing on the elimination of waste and improving workflow efficiency. The thesis concludes that a detailed analysis and the use of value stream mapping are effective methods for identifying and addressing bottlenecks in production processes. The proposed changes not only enhance the ExPak P production process but also provide opportunities to optimize the entire ExPak product group, thereby increasing operational efficiency across the board. By implementing Kaizen principles and Lean tools, Nefab Packaging OÜ can achieve sustainable production improvements, meet modern market demands, and strengthen its position in international competition. This study demonstrates that systematic analysis and strategic improvements can yield tangible results, contributing to both immediate process optimization and long-term organizational development

    The Usage of Public Transport and Passenger Satisfaction in Tartu

    No full text
    Töö käsitleb Tartu linna ühistranspordisüsteemi kasutajate vaatepunktist, analüüsides reisijate rahulolu ja tuvastades peamiseid probleeme ning kitsaskohti, mis mõjutavad teenuse kasutamist. Töö eesmärk oli välja selgitada nii ühistranspordi tugevusi kui ka valdkonnad, mis vajavad parandusi, lähtudes kogutud andmetest ja kasutajate tagasisidest. Töö käigus andis autor ülevaate Tartu linna ühistranspordi kasutusest, hindadest, kvaliteedist ja rahulolust. Uuringu käigus viidi läbi küsitlus, milles osales 378 inimest ajavahemikul 01.11.2024–17.11.2024. Küsitluse abil koguti põhjalikku teavet ühistranspordi kasutajate kogemuste ja ootuste kohta, sealhulgas nende hinnanguid teenuse kvaliteedile, piletihindadele ja sõidugraafikutele. Lisaks analüüsis autor ühistranspordi üldist kasutust ning tõi esile olulised valdkonnad, mis vajaksid arendamist. Kokkuvõttes selgus, et Tartu ühistransporditeenus on kasutajate hinnangul üldiselt hästi korraldatud. Eriti kõrgelt hinnati piletiostmise mugavust, peatuste asukohti ja busside puhtust. Parendamist vajavad valdkonnad on aga piletihinnad, juurdepääsetavus ja sõidugraafikud. Lisaks tasub tähelepanu pöörata juhtide sõbralikkusele ja sõidukite mugavuse ühtlustamisele, et pakkuda veelgi paremat kasutajakogemust. Lõputöö viimastes alapeatükkides on välja toodud autori parandusettepanekud ühistranspordi eelistamiseks ning kuidas võiks suurendada reisijate rahulolu. Välja toodud ettepanekud põhinevad reisijate tagasisidel ning analüüsi tulemustel. Autor on lasknud hinnata Tartu linnatranspordi kvaliteedijuhil antud ettepanekuid ning teinud neist kokkuvõtlikud järeldused ja soovitused. Töö tulemused ja esitatud ettepanekud annavad väärtuslikku teavet, mida saab rakendada Tartu ühistranspordi arendamisel. Ühistranspordi kasutamise soodustamine ja kvaliteedi parandamine aitavad kaasa linna kestlikule arengule, vähendades liiklusummikuid ja edendades keskkonnasõbralikkust.The aim of this thesis was to study city of Tartu public transportation, focusing on user satisfaction and key service problems. The study wanted to determine the strengths of the public transport system and areas needing improvement. Which were identified, based on collected data along with user feedback. A thorough overview of the usage, pricing, quality and satisfaction levels associated with Tartu's public transport was provided by the author. The survey that was completed by 378 people was taken 01.11.-17.11.2024. Detailed understandings into user experiences and expectations were collected by the survey, including their evaluations of service quality, ticket prices and schedules. In addition, the author looked at overall public transport usage and showed important areas that need improvement. The results revealed that Tartu's public transport is popular with users. Important strengths are the convenient purchasing of tickets, the location of stops as well as the cleanliness of the buses. Areas for improvement are ticket prices, accessibility and schedules. In addition, driver friendliness and making sure comfort levels are consistent across all vehicles should also be paid attention to, for improving user experience. Thesis concludes by suggesting improvements to promote public transport and increase passenger satisfaction levels. These suggestions came from considering user feedback and results of the analysis. Author has had the city of Tartu transportation quality manager evaluate the proposals and summary conclusions and recommendations were then made. The findings and proposed recommendations from the thesis offer valuable insight, which can be applied in the development of public transport in the city of Tartu. Promoting public transport usage and improving its quality contributes to the city’s sustainable development by lessening traffic congestion and promoting environmental friendliness

    Analysis of Production Lines Downtime and Identification of Improvement Opportunities: A Case Study of Company X

    No full text
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida ettevõtte x treispooni tootmisliinide seisakuid ja pakkuda lahendusi planeerimata seisakute arvu ja kestuse vähendamiseks, rakendades kulusäästliku tootmise põhimõtteid ja meetodeid. Uuring keskendus uurimisküsimustele: millised on peamised planeerimata seisakute põhjused ettevõtte treispooniliinidel ja milliseid kulusäästliku tootmise põhimõtteid on võimalik rakendada seisakute ja seisakuaegade vähendamiseks ning tootlikkuse tõstmiseks. Seisakute analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Uuringu käigus määratleti ja sõnastati peamised seisakurühmad ja nende alla kuuluvad seisakupõhjused. Tootmisliinidele paigaldati vajalikud vahendid seisakute kestuse ja põhjuse fikseerimiseks. Analüüsi tulemused näitasid, et suurima osakaaluga seisakurühm oli seadistamine ja reguleerimine. Sellele järgnesid tehnilised probleemid, toormaterjaliga seotud probleemid, ummistumine ja ootamine. Töö käigus võeti kasutusele OEE mõõtmine. Tulemuste analüüs näitas lühiseisakute rohkust, mille põhjuste tuvastamine ja parendusvõimaluste leidmine eeldab autori hinnangul eraldi uurimist tulevikus. Parendusvõimalustena käsitleti töös kulusäästliku tootmise põhimõtteid, mille rakendamisega osaliselt ka alustati: • Töökoha korrasoleku parandamiseks alustati 5S meetodi juurutamisega. • Lõiketera vahetuse protsessi ajakulu vähendamiseks kasutati SMED meetodit, mille abil saavutati testimisel 16% suurune ajavõit ning potentsiaalselt on võimalik ülejäänud töös leitud võimaluste rakendamisel saavutada veel 24% suurune ajaline kokkuhoid. • Hinnati TPM kasutuselevõtmise võimalikkust, milles nähti küll potentsiaali, kuid mitte kiiret kasutuselevõtmise võimalust. Uuringu tulemused näitasid, et kulusäästliku tootmise põhimõtete rakendamine aitab vähendada seisakute arvu ja kestust, parandades seeläbi tootmisprotsessi tõhusust ja ettevõtte konkurentsivõimet. Autor soovitab jätkata kulusäästliku tootmise põhimõtete rakendamisega ning laiendada nende kasutust ka teistesse osakondadesse. OEE tulemuste analüüs tõi esile kitsaskohti ning selle mõõtmise ja regulaarse analüüsiga tuleks jätkata, et tuvastada parendusvõimalusi ja jälgida tootmisprotsessi efektiivsust. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö eesmärgid saavutati edukalt ning uurimisküsimustele leiti vastused. Töös pakutud parendusmeetmed aitavad ettevõttel x parandada tootmisprotsesside tõhusust ja vähendada seisakuid.The aim of this thesis was to analyse the downtime of the company x`s veneer peeling production lines and offer solutions to reduce the number and duration of unplanned downtime by applying the principles and methods of lean production. The study focused on the research questions: what are the main causes of unplanned downtime on the company's veneer peeling lines and what lean production principles can be applied to reduce downtime and increase productivity. A quantitative research method was used to analyse the downtime. During the study, the main downtime groups and the downtime causes under them were defined and formulated. The necessary equipment was installed on the production lines to record the duration and cause of downtime. The results of the analysis showed that the downtime group with the largest share was setup and adjustment. This was followed by technical problems, problems related to raw materials, blockages and waiting. During the work, OEE measurement was introduced. The analysis of the results showed a large number of short downtimes. The identification of the causes and finding improvement opportunities for it requires a separate study in the future. The principles of lean production were considered as improvement opportunities in the study, the implementation of which was partially started: • The 5S method was introduced and it`s implementation was started to improve the order of the workplace. • The SMED method was introduced to find ways to reduce the time on the cutting blade change process, which resulted in a 16% time saving in testing, and it is potentially possible to achieve another 24% time saving by implementing the opportunities found in the study. • The possibility of implementing the TPM method was assessed, in which potential was seen, but not the possibility of the fast implementation. The results of the study showed that the implementation of Lean Production principles helps to reduce the number and duration of downtimes, thereby improving the efficiency of the production process and the competitiveness of the company. It is recommended to continue their implementation and expand their use to other departments. Analysis of OEE results highlighted bottlenecks, and its measurement and regular analysis should be continued to identify improvement opportunities and monitor the efficiency of the production process. In conclusion, it can be said that the objectives of the thesis were successfully achieved and the research questions were answered, which will help company x improve the efficiency of its production processes and reduce downtime

    0

    full texts

    5,051

    metadata records
    Updated in last 30 days.
    TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
    Access Repository Dashboard
    Do you manage Open Research Online? Become a CORE Member to access insider analytics, issue reports and manage access to outputs from your repository in the CORE Repository Dashboard! 👇