TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Development of Basic Patterns for a Trenchcoat-type Coat from Production Waste
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja töötada kaks trenchcoat-tüüpi mantlit, kasutades tootmisjääke, et vähendada materjalikadu rõivatootmises. Töö keskendus trenchcoat-mantli konstruktsiooni eripäradele, samuti kangajääkide kasutamisele rõivaste valmistamisel.
Mantlite idee kujundati välja vastavalt töö eesmärkidele ning loodi tehnilised joonised koos detailsete toodete kirjeldustega. Pärast toodete arendamist valiti sobivad materjalid ja abimaterjalid, mille hulgas olid mitmesugused tootmisjäägid.
Lõiked töötati välja Müller&Sohn’i konstrueerimismeetodi järgi, võttes arvesse trenchcoat’ile omaseid klassikalisi detaile, nagu reväärkrae, varruka põõnad, pagunid ja vöö. Mantlite konstruktsiooni loomisel lähtuti tehnilistest joonistest ja mõõtudetabelitest. Mõõtudetabel koondab valmistoodangu mõõdud suurustele 34–42, mis võimaldas toodete kvaliteeti kontrollida. Töö käigus valmistati lõiked, mis digitaliseeriti Optitex’i programmi, kus tehti lekaalid ja paljundused erinevatele suurustele.
Töö käigus arvutati mantlite tootmise omahind. Materjalikulu arvutused viidi läbi Optitex Marker tarkvaras, kus koostati ka lekaalide paigutusjoonised. Müügihinnad sõltuvad tootmisettevõtte ja brändi hinnapoliitikast, kuid orienteeruvalt võivad need jääda vahemikku 300–800 €. Mantlile koostati tootekaart, mis sisaldas tehnilise joonise, mudeli kirjeldust, materjalide koostist, suurskaalat ning hooldusjuhiseid.
Lõputöö tulemusena valmisid trenchcoat-mantlid, mis näitavad tootmisjääkide kasutamise võimalusi rõivaste tootmises. Lisaks võimaldab väljatöötatud konstruktsioon kasutada sama baaslõiget ka teiste kangajääkide töötlemiseks, muutes selle praktiliseks lahenduseks tootmisjääkide vähendamisel.The aim of this thesis was to develop two trench coat-style coats using production waste to reduce material loss in clothing manufacturing. The work focused on the distinctive construction features of trench coats and the use of fabric remnants in garment production.
The concept of the coats was developed according to the objectives of the thesis, and technical drawings were created along with detailed product descriptions. After the product development stage, suitable materials and auxiliary materials were selected, including various types of production waste.
The patterns were created using the Müller and Sohn construction method, taking into account classic trench coat details such as a notched lapel collar, sleeve plackets, epaulettes, and a belt. The construction of the coats was based on technical drawings and size charts. The size chart compiled the finished garment measurements for sizes 34–42, which allowed for quality control of the products. During the process, the patterns were digitized using the Optitex program, where pattern pieces were created and graded to different sizes.
The production cost of the coats was calculated during the project. Material consumption calculations were carried out using the Optitex Marker software, where pattern layout diagrams were also created. The sales prices depend on the manufacturing company's and brand’s pricing policy, but they are estimated to range between €300 and €800. A product card was created for the coats, including the technical drawing, product description, material composition, size range, and care instructions.
As a result of the thesis, trench coat-style coats were produced, demonstrating the potential for using production waste in garment manufacturing. Additionally, the developed construction allows the same base pattern to be used for processing other fabric remnants, making it a practical solution for reducing production waste
Alternative sources of traction for passenger trains and the possibility of application on Estonian railways
No full textLõputöö eesmärgiks oli analüüsida alternatiivsete tehnoloogiate eeliseid ja otstarbekust Eesti raudteeoludes ning nende rakendamise võimalusi. Antud töös uuris autor reisirongide erinevaid veotüüpe, sealhulgas vesinikkütuseelementide ja veoakude kasutamist peamise veojõuallikana. Kaaluti ka olemasoleva veeremi kaasajastamise võimalusi.
Tuli valida sobivaim lahendus, mis oleks kooskõlas nii keskkonna- kui ka rahalise teostatavusega. Vesiniku tehnoloogiad ei osutunud sobivaks, kuigi neil on mitmeid eeliseid, nagu keskkonnasõbralikkus ja suure autonoomia potentsiaal. Siiski takistavad nende rakendamist arenenud keemiatööstuse puudumine, kus vesinik on üks tootmiskomponentidest, ning vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, mis on hetkel väga kulukas, ei võimalda seda tehnoloogiat rakendada meie raudteedel. Seetõttu valis autor alternatiiviks veoakud, mille keskkonnasõbralikkus on märkimisväärne. Ettevõtte elektrirongid kasutavad oma tööks juba praegu 100% rohelist energiat.
Aastatel 2027–2028 on plaanis elektrifitseerida riigi põhiraudteed, mille käigus jäävad akurongide peamisteks liinideks Tartu-Valga-Koidula suund ja Edela suund. Antud töös uuriti ka võimalust laadida Edelaraudtee AS taristul reisirongide veoakusid nii sõidul kui ka seisul.
Akurongid on energiasäästlikud, sest võimalus kasutada regeneratiivpidurduse kaudu säästetud energiat ning veoakult energia ülekandmise madalad kaod, muudavad selle tehnoloogia eelistatumaks võrreldes traditsiooniliste diiselgeneraatorite rongidega, mille tegevuskulud on kõrgemad. Akurongide miinusteks on siiski piiratud läbitav vahemaa ühe laadimisega ning akude mahutavuse piiratus. Meie projekti jaoks kõige sobivamal akutüübil on võimsuse suhtes suur kaal, mis tähendab, et diiselgeneraatorite asendamine veoakudega tõstab rongi kaalu. Lisaks on aku salvestamise hind väga kõrge – ligikaudu 1300 eurot ühe kWh kohta. Aku eluiga on piiratud, ulatudes tootja väitel 12–15 aastani, kuid see sõltub suuresti tühjenemiste ja laadimiste arvust, samuti temperatuuritingimustest. Sellistel juhtudel võib aku eluiga olla lühem. Rongide käitamiseks on vajalik laadimis- ja akude infrastruktuur, mis peaks olema tagatud nii pöördepunktides kui ka sõidu ajal.
Kokkuvõttes uuringu tulemusena võib järeldada, et akutoitel rongide tehnoloogia on alles arengufaasis. Mitmed riigid on juba hakanud tellima sarnaseid ronge tootjatelt. Eesti raudteeoludes soovitaksin moderniseerimisprotsessi alustada siiski järk-järgult. Kui moderniseerimine saab teoks, on suur osa rongidest juba üle 15 aasta vanad, mis tähendab, et põhjaliku uuendamise elluviimiseks on vajalikud suured rahalised investeeringud, mis pikendaks olevate rongide eluiga.
Kokkuvõttes on akutoitel rongid paljulubav alternatiiv traditsioonilistele veojõuallikatele. Siiski, nende laialdaseks kasutuselevõtuks tuleb ületada veel mitmed tehnoloogilised ja infrastruktuuriga seotud väljakutsed.The thesis aimed to analyse the advantages and feasibility of alternative technologies in the context of the Estonian railway system. In this work, the author focused on evaluating various traction methods for passenger trains, including the use of hydrogen fuel cells and traction batteries as primary power source. Additionally, the possibility of modernising the existing rolling stock was considered.
The was to identify the most suitable solution that aligns with both environmental and economic feasibility. Hydrogen technologies, despite offering significant advantages such as environmental sustainability and high autonomy potential, were deemed unsuitable. However, the lack of a developed chemical industry in the country, where hydrogen is used as a production component, and the high cost of producing hydrogen through electrolysis, makes this technology impractical for our railways. As an alternative, the author selected traction batteries, which are highly environmentally friendly. The company's electric trains already operate 100% green energy.
In 2027–2028, the country’s main railways are planned to be electrified, with the Tartu–Valga–Koidula and Southwest lines remaining the primary routes for battery trains. This study also explored the feasibility of traction batteries for passenger trains on the Edelaraudtee AS infrastructure, both during travel and at stops.
Battery trains are energy-efficient, as they allow for the use of energy saved throught regenerative braking, and the energy transfer losses from the traction battery are minimal. These factors make battery technology preferable to traditional diesel generator trains, which have higher operating costs. However, the battery trains have some disadvantages, including a limited range on a single charge and the restricted battery capacity. The most suitable battery type for this project has a high weight-to-power ratio, meaning that replacing diesel generators with traction batteries would increase the train’s weight. Additionally, the cost of the battery is very high – approximately 1,300 euros per kWh. Their service life is limited to 12-15 years, according to the manufacturer, but this depends heavily on the number of charging and discharging cycles, as well as their temperature conditions. Under adverse conditions, the lifespan of the battery may decrease. The operation of battery-powered trains also requires a charging and battery infrastructure, which must be established both at terminals and along routes.
In conclusion, the study found that the of battery-powered train technology is still in the developmental stage. Several countries have already begun ordering such trains from manufacturers. For Estonia, I would recommend, a gradual approach to modernization. By the time the modernization process begins, most of the trains will be over 15 years old,
requiring significant financial investments to ensure a comprehensive upgrade and extend the lifespan of the new trains.
Overall, battery-powered trains represent a promising alternative to traditional traction methods. However, several technological and infrastructural challenges must be addressed before they can be widely implemented
Awareness of Financial Literacy and Financial Planning Among Students of TTK
No full textLõputöö koostati teemal Finantskirjaoskuse ja finantsplaneerimise teadlikkus Tallinna
Tehnikakõrgkooli tudengite hulgas. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade finantskirjaoskuse
ja finantsplaneerimise olemusest, selgitada välja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite
teadlikkus rahaasjade planeerimise kohta ning tudengite finantskirjaoskuse tase, et teha
järeldused ja anda soovitusi tudengite rahatarkuse teadlikkuse tõstmiseks. Valdkonna
probleem on Eesti täiskasvanute teadmatus rahaasjade planeerimisest ning finantsplaani
vajalikkusest.
Lõputöö keskendus eraisiku finantsplaneerimise alustele, käsitledes finantskirjaoskust,
säästmist, investeerimist ja riskide maandamist. Finantsplaneerimine aitab inimesel seada
eesmärke, analüüsida oma rahalist olukorda ning teha teadlikke otsuseid turvalise
majandusliku tuleviku nimel. Finantskirjaoskus tähendab mitte ainult teadmisi, vaid ka
oskust neid teadmisi kasutada oma rahaasjade juhtimisel. Säästmine ja investeerimine on
olulised finantsplaani osad, kusjuures investeeringud peaksid olema vastavuses inimese
riskitaluvuse ja eesmärkidega. Finantsriskide hajutamine ja kindlustamine aitavad vältida
suuri rahalisi kaotusi. Finantskirjaoskus on esmalt oluline igaühe jaoks isiklikult, kuid kui
elanikkond omab häid teadmisi rahaga ümberkäimisest, avaldab see positiivset mõju ka
riigi majandusele, muutes selle toimimise sujuvamaks ja stabiilsemaks. Seetõttu peaks
riigil olema tugev huvi edendada elanike rahanduslikku teadlikkust ja pakkuda selles vallas
haridust.
Lõputöö uuring viidi läbi perioodil 13.02.2025 kuni 03.03.2025 veebi keskkonnas ning
küsitluse koostamiseks kasutati Google Vorme. Uuringus oli kasutatud kombineeritud
andmekogumismeetodit. Uuringu sihtrühamaks on Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilased
ning kokku osales 137 üliõpilast nii päeva-kui ka sessioonõppest.
Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite teadlikkus finantskirjaoskusest ja
finantsplaneerimisest on üldjoontes keskmine võrreldes Kantar Emori poolt 2023. aastal
läbiviidud Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuringus osalenud Eesti
elanikega. Enamik tudengeid mõistab säästmise ja investeerimise olulisust ning kasutab
selleks erinevaid meetodeid, nagu kogumiskontod ja investeerimine. Samas näitab uuring,
et paljudel puudub rahaline puhver ootamatute kulude katmiseks, eriti noorematel
tudengitel. Finantsteenuseid kasutatakse aktiivselt, kuid esineb teadmiste lünki vähem
tuntud valdkondades. Pensioniks valmistumisel loodetakse riiklikele tugisammastele, kuid
nähakse ka vajadust iseseisvaks kogumiseks. Finantskirjaoskuse tase hinnatakse valdavalt
keskmiseks, kusjuures kogemustega vanemad tudengid on enesekindlamad. Rahaasjade
õpetamine põhineb elulisel kogemusel, mitte varasemal kooliharidusel. Uuring toob välja
vajaduse tugevdada finantsharidust erinevates vanuserühmades, pakkuda rohkem
praktilist õpet ja tõsta teadlikkust kaasaegsetest finantsriskidest ja -võimalustest.
Empiirilise uuringu tulemuste põhjal anti soovitusi, mis aitaksid parandada tudengite
finantskirjaoskust ning finantsplaneerimist. Samuti soovitab autor viia läbi
finantskirjaoskuse ja finantsplaneerimisalaseid loenguid, mis on seotud raha säästmise
võimalustest ning finantstoodetest ja -teenustest. Lõputöö andis ülevaate
finantskirjaoskuse, finantsplaneerimise ning finantsriskide kohta.This thesis was prepared on the topic of financial literacy and financial planning awareness
among students of TTK. The aim of the thesis was to provide an overview of the nature of
financial literacy and financial planning, to assess the awareness of TTK students regarding
financial planning, and to evaluate their level of financial literacy in order to draw
conclusions and present proposals for improving students’ understanding of financial
management. The core problem addressed in this field is the general lack of awareness
among Estonian adults about financial planning and the importance of having a financial
plan.
This thesis focuses on the fundamentals of individual financial planning, including financial
literacy, saving, investing, and risk mitigation. Financial planning helps individuals set
goals, analyze their financial situation, and make informed decisions for a secure economic
future. Financial literacy involves not only acquiring knowledge, but also applying it to
manage personal finances effectively. Saving and investing are essential components of a
financial plan, and investments should align with an individual’s risk tolerance and goals.
Diversifying and insuring against financial risks can help prevent significant financial losses.
While financial literacy is crucial for each individual, a financially literate population also
positively impacts the national economy, making it more stable and efficient. Therefore,
the state should have a vested interest in promoting financial awareness and providing
education in this area.
The research for the thesis was conducted between February 13, 2025, and March 3, 2025,
through an online survey created using Google Forms. A mixed-methods approach was
used for data collection. The target group of the study was students of the TTK, with a total
of 137 participants from both full-time and part-time study programs.
The financial literacy and financial planning awareness among TTK students is generally at
an average level compared to Estonian residents who participated in a financial literacy
survey conducted by Kantar Emor in 2023. Most students understand the importance of
saving and investing and use various methods such as savings accounts and investments.
However, the study shows that many lack a financial buffer for unexpected expenses,
especially younger students. Financial services are used actively, but knowledge gaps exist
in lesser-known areas. When preparing for retirement, students rely primarily on state-
supported pension schemes but also recognize the need for personal savings. Financial
literacy is generally rated as average, with older and more experienced students showing
greater confidence. Personal finance education tends to rely on life experience rather than
early school education. The study highlights the need to strengthen financial education
across different age groups, provide more practical training, and raise awareness about
modern financial risks and opportunities.
Based on the study results, proposals were developed to help improve students’ financial
literacy and financial planning skills. Additionally, lectures on financial literacy and
planning—covering topics such as saving strategies and financial products and services—
should be organized. This thesis offers a comprehensive overview of financial literacy,
financial planning, and financial risks
Organizing Inventory and Improving Warehouse Processes: A Case Study of Pelltech OÜ
No full textLõputöö ”Laovarude korrastamine ning laoprotsesside tõhusamaks muutmine Pelltech OÜ
näitel” eesmärk oli ettevõttele Pelltech OÜ luua uued tõhusamad laoprotsessid. Uute
laoprotsesside väljundiks on saadaval oleva laopinna pindala suurenemine, detailide
otsimiseks kuluva aja vähenemine ning organiseerituse suurenemine.
AS-IS protsesside visualiseerimine ja analüüs tõid välja probleemsed aspektid, mida saaks
parandada, et tegevused oleksid loogilisemad ja laohaldus organiseeritum. Suurimateks
kitsaskohtades laos olid järgnevad aspektid:
• detailide mitte märgistamine ning nende hajutatus laos
• eraldi ala puudumine kvaliteedi kontrolliks ning detailide komplekteerimiseks alustele
• süsteemi puudus, mille alusel kaupa hoiustada ja tarnida tootmisse
• ajakulu mitte väärtust loovateks tegevusteks
Lõputöö koostamisel keskenduti kahele uurimisküsimusele. Vastuste leidmisel võeti
arvesse teoreetilisi aluseid ning ettevõtte toodete eripärasid. Küsimused ja vastused on
järgnevad:
• Kuidas saab efektiivsemalt paigutada ja märgistada materjale ning tooteid laos, et
optimeerida ruumikasutust ja vähendada liigset liikumist?
ABC-analüüsi rakendades paigutatakse kõrge väärtuse või kõrge käibesagedusega tooted
ja detailide koostamiseks vajaminevad alused lähemale komplekteerimisalale. Alused ja
valmistooted on märgistatud selgete koodide või toote nimetustega. Ruumikasutust ja
liikumist saab optimeerida ühe toote koostamiseks vajaminevate komponendite
komplekteerimisega ühele alusele.
• Kuidas optimeerida Pelltech OÜ laoprotsesse, et vähendada ajakulu materjalide
otsimisel ning tellimuste komplekteerimisel?
Kui ühe toote koostamiseks vajaminevad komponendid on komplekteeritud ühe aluse
peale, siis selle aluse tarnimine laost tootmisse nõuab vähem aega, kui üksikute
markeerimata detailide otsimine laost. Parendusettepanekute hulgas on ka 5S metoodika
rakendamine laos.
Antud lõputöö eesmärgiks oli leida põhjus, mis põhjustab suurt ajakulu detailide jõudmisel
laost tootmisse ning suurendada laos organiseeritust. Uurimisküsimused on seotud ka
eesmärgiga ning lõputöö tulemusel said uurimisküsimused vastused.The thesis, Organizing Inventory and Improving Warehouse Processes: A Case Study of
Pelltech OÜ, aimed to develop more efficient warehouse processes for the company Pelltech
OÜ. The outcome of the improved processes includes increased available warehouse space,
reduced time spent searching for components, and enhanced warehouse organization.
The research applied quantitative methods to measure process efficiency, such as the time
required to locate materials and assemble orders, as well as space utilization in the
warehouse. Key issues included a lack of systematic labeling, disorganized storage,
absence of a dedicated area for quality control, and inefficient workflows.
The visualization and analysis of the AS-IS processes revealed several issues that could be
improved to make the operations more logical and the warehouse management more
structured. The primary bottlenecks identified were:
• Lack of labeling for components and their scattered placement in the warehouse.
• Absence of a dedicated area for quality control and bundling components on pallets.
• Lack of a system for storing and delivering goods to production.
• Time wasted on non-value-adding activities.
The study proposed solutions based on theoretical frameworks like ABC analysis and lean
tools. By categorizing and relocating high-priority items closer to the picking area, using
clear labeling systems, and pre-assembling components needed for production, the time
spent searching for materials was significantly reduced. Additionally, the implementation
of the 5S methodology was recommended to enhance overall warehouse organization.
The research concluded that optimizing warehouse processes and implementing
standardized solutions improved the efficiency of operations at Pelltech OÜ. The findings
serve as a practical framework for addressing similar challenges in other organizations
looking to streamline their warehouse processes
Planning of new work and storage rooms on the example of the diving group
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kaardistada tuukrigrupis olevate töö- ja laoruumide
protsessid ning kitsaskohad. Saadud tulemusi analüüsides teha parendusettepanekuid
olukorra lahendamiseks ja planeerida uued töö- ja laoruumid.
Autor tugines kolmele uurimisülesandele, et lõpptulemuseni jõuda:
1. Kaardistas lao ja hooldusega seotud protsessid
2. Analüüsis kaardistamisel saadud infot
3. Planeeris uued ruumilahendused
Antud lõputöö puhul oli tegu juhtumiuurimusega. Kasutusel oli kombineeritud meetod, kus
kvalitatiivsete andmete saamiseks teostati peamiselt vaatlusi. Kvantitatiivseteid andmeid
saadi aruandlusest.
Lõputöö jagunes kuueks peatükiks, mis jagunesid omakorda alapeatükkideks. Esimene
peatükk käsitles laonduse ja lao planeerimisega seonduvat. Tutvustati laonduse olemust,
tehti ülevaade ladude liikidest ning seletati lahti põhilised lao toimingud. Anti ülevaade lao
planeerimise põhitõdedest. Tutvustati ABC analüüsi ja protsesside kaardistamise olemust.
Teises peatükis tutvustati tuukrigruppi ja tuukrigrupi kasutuses olevat varustust ning töö-
ja laoruume. Kolmandas peatükis anti ülevaade kasutatud meetoditest. Neljandas peatükis
kaardistati hetkeolukord. Hetkeolukorra kaardistamiseks vaadeldi eraldi tööruume ning
seejärel laoruume. Töö- ja laoruumide kaardistamise peatükis tutvustati eraldi tuukrigrupi
käsutuses olevaid töö- ja laoruume ning nendes asuvat sisustust. Samuti tutvustati nendes
ruumides tehtavaid protseduure ja tegevusi. Viiendas peatükis analüüsiti kaardistamisel
saadud infot ning toodi välja probleemsed kohad, millele tähelepanu pöörata. Selgusid
mitmed probleemsed kohad, näiteks liigset müra tekitav kompressor, pikad
komplekteerimisteekonnad, väikesed hoiukapid, tehnikute tööruumide väiksus, jne.
Kuuendas peatükis pakkus autor välja omapoolsed parendusettepanekud probleemide
lahendamiseks ning kavandas uued ruumilahendused töö- ja laoruumidele.
Parendusettepanekute tulemusena lühenesid nii komplekteerimisteekonnad kui
komplekteerimisele kuluv aeg. Kompressori tekitatud liigne müra sai lahenduse
kompressori paigutamisega eraldi ruumi. Autor pakkus välja uued hoiukapid, mis tuleks
kasutusele võtta.
Käesolev lõputöö täitis sellele seatud eesmärke. Kõik probleemsed kohad said kaardistatud
ja probleemidele said tehtud parendusettepanekud. Kokkuvõtteks paranes töökeskkond
ning kaubaartiklite hoiustamistingimused.The aim of this thesis was to map the processes and bottlenecks of the working and storage
rooms in the diving group. Analyzing the obtained results, make improvement proposals
to solve the situation and plan new work and storage rooms.
The author relied on three research tasks to reach the final result:
1. Map the processes related to warehouse and maintenance
2. Analyze the information obtained during mapping
3. Plan new spatial solutions
This thesis is a case study. A mixed method was used, where mainly observations were
carried out to obtain qualitative data. Quantitative data was obtained from reporting.
The thesis was divided into six chapters, which in turn were divided into subsections. The
first chapter dealt with storage and warehouse planning. The nature of warehousing was
introduced, the types of warehouses were reviewed, and basic warehouse operations were
explained. An overview of the basics of warehouse planning was provided. The nature of
ABC analysis and process mapping was introduced. The second chapter introduced the
diving group and the equipment used by the diving group, as well as the working and
storage rooms. The third chapter gave an overview of the methods used. In the fourth
chapter, the current situation was mapped. In order to map the current situation, work
rooms and storage rooms were observed separately. In the chapter on the mapping of
work and storage rooms, the work and storage rooms at the disposal of the diving group
and their furnishings were introduced separately. The procedures and activities performed
in these rooms were also introduced. In the fifth chapter, the information obtained during
the mapping was analyzed and problem areas to pay attention to were pointed out. Several
problem areas were revealed, such as a compressor that generates excessive noise, long
assembly routes, small storage cabinets, small workspaces for technicians, etc. In the sixth
chapter, the author proposed his own improvement proposals to solve the problems and
planned new room solutions for work and storage rooms. As a result of the improvement
proposals, both the assembly routes and the time spent on assembly were shortened.
Excessive noise caused by the compressor was solved by placing the compressor in a
separate room. The author suggested new storage lockers that should be introduced.
This thesis fulfilled the goals set for it. All problem areas were mapped out and suggestions
for improvement were made. In conclusion, the working environment and storage
conditions for goods improved
Creating a PFMEA for the Powder Coating Line and Analyzing the Results on the Example of Scanfil OÜ
No full textLõputöö eesmärgiks oli koostada Scanfil OÜ protsessipõhine värviliini tõrgete liigi ja mõju
analüüs (Process Failure Mode and Effects Analysis, edaspidi PFMEA) ja tegevuskava, mis
on abiks ettevõtte värviliini protsessi parendamisel (vastutaja, tähtaeg, olulisus). Töö autor
kaardistas värviliini protsessi, mille põhjal koostati PFMEA, et tuvastada protsessis
esinevad tõrked ja leida neile lahendused. Samuti analüüsiti PFMEA tulemusi ja koostati
tegevuskava värviliini parendamiseks. Eelnimetatud sammud aitavad ettevõttel tagada
toote kvaliteedi ja jätkata protsesside pidevat parendamist.
Värviliini PFMEA koostamisel kasutas töö autor kvantitatiivset uurimismeetodit, uurides
protsessis esinevaid tõrkeid ja nende juurpõhjuseid. Analüüsi käigus otsiti vastuseid
küsimusele, millised tõrked mõjutavad värviliini tööd, pooltoodete kvaliteeti ja kliendi
rahulolu ning millises järjekorras neid lahendada, et saavutada maksimaalne positiivne
mõju.
PFMEA tulemuste põhjal tuvastati värviliini protsessis kokku 356 tõrget. Tõrgete
lahendamiseks määrati soovitatavad tegevused (Recommended Actions), tegevuste eest
vastutajad ning tegevuste valmimise tähtajad. Töö autor koostas eelpool nimetatud
sammude elluviimiseks tegevuskava, mis aitab parenduste eest vastutavatel töötajatel
hoida fookust.
Selleks, et saavutada suurim positiivne mõju protsessile, järgmistele tööetappidele ja
kliendi rahulolule koostas töö autor Pareto diagrammi abil tõrgete lahendamise järjekorra.
Tõrgete lahendamise järjekorra eesmärgiks on eelisjärjekorras lahendada need tõrked, mis
omavad suurimat negatiivset mõju. Kolm suurimat negatiivse mõjuga tõrget värviliini
protsessis on:
1. Rasvaärastuse pesu etapis ST1 pH väärtus, mis on madalam kui 10;
2. Pooltoote Oxsilaniga töötlemise etapis lahuse üldalkaalsus, mille väärtus on
madalam kui 3,8;
3. Pooltoote pulbervärvimise etapis puuduv või kehv liinimaandus.
Lõputöö kirjutamise alguses seatud eesmärgid on täidetud ja autor leiab, et edaspidi võiks
analüüsida soovitatud tegevuste (Recommended Actions) mõju ning vajadusel määrata
uued soovitatavad tegevused. Töö autor leiab, et värviliini protsessi edaspidiseks
parendamiseks võiks koostada värviliini ohjeplaani (Control Plan).The author chose the Bachelor thesis topic Creating a PFMEA for the powder coating line
and analyzing the results on the example of Scanfil OÜ.
The aim of the thesis was to create a Process Failure Mode and Effects Analysis (PFMEA)
for Scanfil OÜ's painting line and an action plan to assist in improving the company's
painting line process (responsible person, deadline, importance). The author of the thesis
mapped the painting line process, based on which the PFMEA was developed to identify
failures within the process and find solutions for them. The PFMEA results were also
analyzed, and an action plan was created for improving the painting line. The
aforementioned steps will help the company ensure product quality and continue improving
processes.
In developing the PFMEA for the painting line, the author used a quantitative research
method, examining failures within the process and their root causes. During the analysis,
the focus was on answering the question of which failures affect the painting line’s
operation, semi-product quality, and customer satisfaction, and in what order they should
be addressed to achieve the maximum positive impact.
Based on the PFMEA results, a total of 356 potential failure mode were identified within
the painting line process. To address these failures, recommended actions were assigned,
along with responsible individuals and deadlines for completion. The author created an
action plan to implement these steps, helping the employees responsible for improvements
stay focused.
In order to achieve the greatest positive impact on the process, subsequent work stages,
and customer satisfaction, the author developed a failures resolution sequence using a
Pareto diagram. The goal of the resolution sequence is to prioritize failures that have the
greatest negative impact. The three most significant failures in the painting line process
are:
1. pH value lower than 10 in the ST1 degreasing wash stage;
2. Overall alkalinity of the solution below 3.8 in the semi-product Oxsilan treatment
stage;
3. Missing or poor line grounding in the semi-product powder coating stage.
The objectives set at the beginning of the thesis have been fulfilled, and the author
suggests that the impact of the recommended actions be analyzed in the future and, if
necessary, new recommended actions be defined. The author also suggests that a Control
Plan for the painting line could be developed for further process improvements
Analysis and Improvement of the Production Planning Process by Implementing Improvement Projects within Harju Elekter AS
No full textLõputöö on läbi viidud ettevõttes Harju Elekter AS, kus tootmise planeerimise protsess ei olnud
efektiivne, ega kasutatud ära kõikvõimalikke võimekusis, mida ERP Monitor pakub. Tootmise
planeerimise igapäeva töös tekkis suurenenud nõudluse tõttu üha rohkem raiskamist. Selle
tulemusena otsustas tarneahela juht seadistada igale osakonnale eesmärgi, seal hulgas ka
tootmise planeerijad, et iga kvartal tuleb luua teatud hulgas parendusprojekte, et
minimaliseerida oma osakonna protsessides raiskamist, olgu ta digitaalne- või füüsiline.
Lõputöö autor pakkus uurida ettevõtte Harju Elekter AS tootmise planeerimise protsessi, et
leida võimalusi selle parendamiseks. Sellega seoses seati töö eesmärgiks:
• analüüsida tootmise planeerija igapäevatööd, mille saaduseks on tõsta planeerijate töö
efektiivsust, viies läbi parendusprojekte;
• tuvastada ERP tarkvara võimalusi lihtsustamaks tootmise planeerimise igapäeva tööd.
Töö eesmärgi täitmiseks tuli autoril rakendada raiskamist ennetavaid meetodeid, nagu kaizen,
kalaluudiagramm ja 5 Miksi. Fookusesse võeti kaks tootmise planeerijat, keda töö autor
vaatles ning analüüsis. Vaatlusest tuleneva informatsiooni põhjal sai rakendad
kalaluudiagrammi ja 5 Miks meetodit, et selgitada juurpõhjused miks tootmise planeerimise
igapäevatöös esineb efektiivsust pärsivaid faktoreid ja kuidas neid likvideerida. Suheldes
erinevate osakondadega, sai langetada kaalutletud otsus, missugune efektiivsust pärsiv faktor
vajas lahendamist esmajärjekorras ja sellest tulenevalt andmaks kõige mõjurikkama väljundi.
Valitud parendusprojektiks osutus komplektalajaamade töökäskude käitlemine. Protsessi
efektiivsust tõstab variantkoodi termini lisamine alamdetailidele. Variandi kood on toote
operatsiooni- kui ka materjali lisa tekstiväli, millega saab määratleda erinevaid situatsioone,
kus ühe detaili tootmine ei pea alatihti toimuma ühtmoodi. Variantkoodidega saab
komplekseid koosluste operatsiooni- kui ka materjali ridu muuta kõige efektiivsemalt. Läbitud
projektiga säästab Harju Elekter aastas keskmiselt 114 tundi tootmise planeerija väärtuslikku
aega ja rahaliselt hoiab kokku pea 4 000 eurot.
Töö tulemusena arutles töö autor edasisi plaane kontori kui ka tootmisega, kuidas tootmise
planeerimise protsessis saab jätkata loodud parendusprojekti põhjal järgnevaid projekte, mis
tõstaks veelgi tootmise ja planeerijate efektiivsust. Töö autor pakkus välja järgnevad mõtted,
kuidas efektiivsust veelgi tõsta:
• lõpetada paberi kasutamine komplektalajaamade töösse andmisel, jättes alles kaustad
programmidega;
• viia kogu tootmine paberivabaks.
Töös rakendatud raiskamist likvideerivad ja probleemi juurpõhjuste uurimismeetodid osutus
kasulikuks metoodikaks planeerimise protsessi tõhususe hindamiseks, mida saab rakendada
ka edasistes protsessides. Lõputöö käigus saadud tulemused toetavad Harju Elekter AS
arengut, et tõsta digitaliseerituse taset, toetades rohepööret ja sellega ka eeliseid
konkurentide ees.The theisis has been carried out in Harju Elekter AS, where the production planning process
was not efficient because the full capabilities of ERP Monitor were not used. In the daily work
of production planning, more and more non value adding waste occured due to increased
demand. As a result, the supply chain manager decided to set a target for each department,
including the production planners, to create a certain amount of improvement project each
quarter in order to minimize waste in their department’s processes, whether digital or physical.
The author of the theisis proposed to study the production planning process of Harju Elekter
AS to find ways to improve it. In regards, the aim of the work was set:
• to analyze the daily work of the production planner, the result of which is to increase
the efficiency of the planner’s work by carrying out improvement projects;
• to identify the possibilities of ERP software to simplify the daily work of production
planners.
In order to achieve the objective of the work, the author had to apply lean methods such as
kaizen, fishbone diagram and 5 Whys. Two production planners were included in the spectrum,
observed and analyzed by the author. Based on the information gained from the observation,
the fishbone diagram and the 5 Whys method could be applied to identify the root causes of
the inefficiencies in the day-to-day work of production planning and how to eliminate them.
By interacting with the different departments, a considered decision could be made as to which
inefficiencies needed to be tackled as a priority and, consequently to provide the most effective
output. The chosen improvement project was the handling of work orders for substations that
are produced as a set. The efficiency of the process is increased by the addition of a term
called variant code which is added to sub-parts. The variant code is a text field for both the
product operation and the material add-on, which can be used to define different situations
where the production of a single part is to be performed. Variant codes can be used to modify
both the operation and material lines of complex assemblies in the most efficient way. With
the completed project, Harju Elekter saves an average of 114 hours of production planners
valuable time per year and almost €4 000 in financial savings.
As a result of the work, the author of the theisis discussed further plans with the office as well
as with the production, how the production planning process can be continued with subsequent
projects based on the improvement project created, which would further increase the
efficiency of the production and the planners. The author of the theisis proposed the following
ideas on how to further increase efficiency:
• to stop using paper in the comissioning of set substations, leaving the folders with the
programs;
• to make the entire production paperless.
The waste elimination and root cause analysis methods applied in this work proved to be a
useful methodology for evaluating the efficiency of the production planning process, which can
be applied to future processes. The result of the thiesis will support the development of Harju
Elekter AS to increase the level of digitalization, supporting the green ideology and thus giving
the advantage over other competitors
Development of Technical Documentation on the Example of Kardinal Kardinasalong
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk on koostada Kardinal kardinasalongi jaoks tehniline dokumentatsioon ning tööjuhendid, mis parendavad tootmisprotsesside läbiviimist ja uute töötajate väljaõppe protsessi.
Teoreetilises osas analüüsiti dokumentatsiooni olulisust tootmises, kuidas standardiseerida protsesse kasutades visuaalseid elemente ning rõhutades praktilise ja visuaalse õppimise tähtsust töökeskkonnas. Dokumentatsioon on väga oluline, sest see aitab mõista tööprotsessi ja selle etappe. Oluline on, et dokumentatsioon keskenduks ainult kõige olulisemale teabele, vältides liigseid detaile. Kasutatavad pildid peaksid olema informatiivsed, mitte pelgalt dekoratiivsed, toetades ja täiendades tekstilist teavet. Samuti peab dokumentatsioonis esitatud teave olema ajakohane, sest aegunud teave ei toeta õppimisprotsessi. Lähtudes teoreetilisele osale on uuendatud nelja töölehe dokumentatsioon ja koostatud tehnoloogilise protsessi dokumentatsioon.
Töölehtede uuendamise raames kasutati metoodikana standardiseeritud kontentanalüüsi uurimisstrateegiat ning individuaalintervjuud poolstruktrueeritud vormis. Töölehtede uuendamisel eemaldati mittevajalikud andmed ja lisati olulised lahtrid. Töölehed koostati programmis Excel, kus kujundus muudeti loogilisemaks ja praktilisemaks, suurendades töötajate võimalusi tööprotsesside paremaks organiseerimiseks. Uuendatud töölehed on võetud Kardinal Kardinasalongi kasutusele ning tagasisidelt on väga kiidetud oma praktilisuse ja mugavuse poolest.
Tehnoloogilise protsessi koostamisel kasutati metoodikana individuaalintervjuusid poolstruktrueeritud vormis ja kaardistavat uurimismeetodit, passiivsel vaatlusel. Tehnoloogilise protsessi dokumentatsiooni kirjeldamisel kaardistati kahe peamise kardinatüübi tootmisprotsessid. Kasutati programmi Adobe Illustraatorit, et tagada dokumentide professionaalne välimus ning arusaadav juhend. Koostati üksikasjalikud ja visuaalselt atraktiivsed tööjuhendid, kasutades teksti, pilte ja õmblustehnoloogia jooniseid, hõlmates kõiki tööetappe samm-sammult alates kanga võtmisest kuni valmis kardina pakkimiseni. Tüllkardina dokumentatsioonil on etappi protsesse kokku 35 ning roomakardina dokumentatsioonil kokku 63.
Lõputöö tulemusena loodi uued töölehed neljale kardinatüübile: tüll-, külg-, rooma- ja paneelkardin. Loodi kahe kardinatüübi nüansi tehnoloogiliseprotsessi tööjuhendite dokumentatsioon: tüllkardin kinnituspaelaga ja roomakardin ühesuunaline. Uued töölehed on võetud ettevõttes positiivselt vastu. Õmblejad ja juhataja märkisid, et töölehtede lihtsustatud struktuur ja lisaruumi olemasolu muudavad nende täitmise kiiremaks ja mugavamaks, aidates paremini organiseerida tööprotsesse ja tootmist. Loodud tehnoloogiliseprotsessi dokumentatsiooni põhjal on võimalik juhtidel saada parem ülevaade tootmisprotsessidest ning töötajate töö kvaliteedist. Samuti dokumentatsioon aitab uutel töötajatel kiiremini protsesse omandada ja vähendab vajadust täiendavate koolituste järele. Edaspidi saab ettevõte olemasolevate dokumentatsioonide alusel koostada täiendavaid juhiseid dokumenteerimata kardinatüüpide ja nende nüansside kohta.Development of Technical Documentation on the Example of Kardinal Kardinasalong
The aim of this thesis is to develop technical documentation and work guidelines for Kardinal Kardinasalong, improving the execution of production processes and the training process for new employees.
The relevance of the work arose from the need to create a systematic and structured approach to the preparation of technical documentations. Clear instructions can simplify the integration of employees and reduce the possibility of errors. This also contributes to management, as with standardized processes, managers have a better overview and greater control over the smoothness of production.
This thesis is addressing the issue where the company lacks the necessary technical documentation for curtain production, and the existing work process guidelines are outdated. This situation has primarily arisen due to a lack of time and the company’s perception that creating technical documentation has not been an essential necessity.
Kardinal Kardinasalong is a small enterprise established in 1999 that specializes in producing custom-made curtains and other textile products. Despite its extensive experience, the company’s technical documentation has so far been limited to order sheets, while the work process guidelines have been insufficient.
The theoretical part analyzed the importance of documentation in production, focusing on how to standardize processes using visual elements and emphasizing the significance of practical and visual learning in the workplace. Documentation is crucial to understand the work processes and its stages. Additionally, the information in the documentation must be up-to-date; otherwise, it holds no value in the learning process. Based on the theoretical analysis, four work sheets were updated, and technological process documentation was developed.
As part of updating the worksheets, the standardized content analysis research strategy and semi-structured individual interviews were used as methodologies. During the update process, unnecessary data fields were removed, and essential sections were added. The work sheets were created in Excel, where the design was made more logical and practical, enhancing employees' ability to better organize work processes. The updated worksheets have been adopted by Kardinal Kardinasalong, receiving highly positive feedback for their practicality and ease of use.
The development of the technological process documentation utilized semi-structured individual interviews and a mapping research method with passive observation. The production processes of two main curtain types were mapped to create detailed documentation. Adobe Illustrator was used to ensure a professional appearance and clear instructions. Comprehensive and visually appealing work guides were developed, incorporating text, images, and sewing technology diagrams, covering all work stages step by step—from fabric selection to the final packaging of the curtains. The tulle curtain documentation includes 35 process steps, while the roman curtain documentation consists of 63 steps.
As a result of the thesis, new work sheets were created for four curtain types: tulle, side, roman, and panel curtains. Additionally, technological process documentation was developed for two curtain types: tulle curtains with tape and one-way roman curtains. The new work sheets have been positively received by the company. Seamstresses and the manager highlighted that the simplified structure and additional space make the sheets quicker and easier to fill out, improving the organization of workflows and production processes. The technological process documentation provides managers with a better overview of production processes and the quality of employees’ work. It also helps new employees to quickly learn the processes, reducing the need for additional training. Moving forward, the company can use the existing documentation as a foundation to develop guidelines for undocumented curtain types and their specific nuances
Support for People With Care Responsibilities on the Example of Narva, Narva-Jõesuu and Sillamäe Local Governments
No full textHooldajate suur koormus on Eesti ühiskonnas teravnev sotsiaalne probleem. Rahvastiku vananemine ja hooldust vajavate inimeste arvu kasv kujutavad tõsiseid väljakutseid nii üksikisikutele kui asutustele. Käesolev töö keskendus nii ametlikele hooldajatele kui omastehooldajatele Narvas, Narva Jõesuus ja Sillamäe linnas, kelle igapäevane panus sageli jääb tähelepanuta. Eesmärk oli kaardistada nende kogemused ja vajadused, analüüsida kohaliku omavalitsuse rolli toetamises ning teha ettepanekuid teenuste parandamiseks. Uurimus tõestas, et hooldajate koormus on märkimisväärne, kuid pakutavad teenused on nappihakäivad ning omastehooldajate puudulik registratuur KOV ides takistab probleemi adekvaatset lahendamist.
Teoreetiliseks raamistikuks valiti süsteemiteooria, mis käsitleb hooldust osana laiemast sotsiaalsest võrgustikust: hooldajad tegutsevad eri tasanditel – pere, kogukond, KOV i teenused ja kultuurilised normid – ning nende heaolu mõjutab kogu süsteemi toimimist. Metoodika aluseks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille raames viidi läbi 18 poolstruktureeritud intervjuud: 12 KOV i määratud hooldajaga (5 Narvast, 2 Narva Jõesuust, 5 Sillamäelt), 3 omastehooldajaga Narvast ja 3 sotsiaaltöötajaga. Tulemeid analüüsiti viie teema raames: hoolduskoormusega inimeste profiil, hoolduskohustused, tugivõrgustik, ressursid ja tugivajadused, ning KOV i roll.
Uuring kinnitas, et enamik hooldajaid on 40–70 aastased naised, kes hooldavad pereliikmeid – täiskasvanud lapsi, abikaasasid või vanemaid. Suurem osa elab koos hooldatavaga ja täidab hooldusülesandeid ööpäevaringselt või töö kõrvalt, mis piirab isiklikku ruumi ja puhkeaega. Hoolduskoormus on mitmekesine, mistõttu võib see hõlmata nii igapäevase toimetuleku toetamist, logistiliste küsimuste lahendamist, kui ka emotsionaalset ja vaimset toetust. Need töötajad, kes üritavad hoida tasakaalu töö ja hooldusülesannete vahel tunnistavad, et on väsinud ja pidevas stressis. Eraldi elamine pakub küll vahepealset pausi, ent lisab logistilist koormust; osaline hooldus lubab töö ja eraelu kombineerida, kuid säilitab suure emotsionaalse pingekoormuse. See omakorda toetab Mikrosüsteemi tasandit, mis toob esile, et formaalsed tugivõrgustikud on nõrgad, omastehooldajate andmed KOV ides puuduvad ning kogu vastutus langeb hooldajale, mis viib kurnatuseni. Samuti kerkib siin esile makrosüsteemis, kus soodustavad traditsioonilised soorollid naiste ebaühtlast koormust, vähendades süsteemi paindlikkust ja jätkusuutlikkust. Paindlik hooldussüsteem võimaldaks hooldajal või omastehooldajal puhata läbipõlemise ja terviseprobleemide riskide maandamiseks.
Uurimistulemused näitasid, et nii hooldajate kui ka omastehooldajate tugivõrgustik on tihti väga piiratud ning erinev. Hooldajate tugivõrgustikku kuuluvad peamiselt pereliikmed, tuttavad ja naabrid, KOV hooldustöötajad või tasulised abistajad. Tugivõrgustiku ulatus ja efektiivsus aga sõltub pere olemasolust, kogukonna toetusest, KOV-i teenustest ning nende kättesaadavusest. Tugivõrgustiku kättesaadavus mõjutab nii hooldaja või omastehooldaja kui hooldatava heaolu ja elukvaliteeti. Antud informatsiooni saab seostada meso- ja eksosüsteemidega. Mesosüsteemis – perekonna ja KOV i koostöös – tekivad infotõrked, kus hooldajad saavad esmase info vaid määramisprotsessis, edasine teavitamine on katkine, mistõttu siht ja tegevussüsteem ei toimi kooskõlastatult. Eksosüsteemis (omavalitsuse ja teenusepakkujate tasand) aga vajatakse omastehooldajate kaardistamist ja regulaarset abivajaduse hindamist, et koduteenused ja isikliku abistaja teenus jõuaksid tõhusalt neileni, kes neid enim vajavad. Uurimise käigus selgus hooldajate majanduslike ressursside piiratus, mis omakorda suurendab hooldaja stressi ja väheneb võimalus palgata abijõudu või kasutada tasulisi teenuseid. Ebapiisav sissetulek võib tekitada hooldajatel stressi, hirmu tuleviku ees ning turvatunde puudumist. Tugivõrgustiku, turvatunde ja majanduslike ressursside puudumine suurendab hoolduskoormusega inimese isolatsiooni ja emotsionaalset kurnatust.
Uuring kinnitab, et hoolduskoormuse leevendamiseks on tarvis süsteemset lähenemist. Autor tuli järeldusele, et füüsiline, emotsionaalne, ajaline ja rahaline hoolduskoormus viitab sellele, et hooldajad vajavad rohkem tuge.
Töö tulemusena pakub autor välja järgmised soovitused:
• KOV-id peaksid looma süsteemi omastehooldajate kaardistamiseks;
• tõsta hooldajate ja omastehooldajate teadlikkust millist abi või tuge saab pakkuda KOV;
• tõsta kogukonna teadlikkust hooldajate ja omastehooldajate rollist, nende ja nende hooldatavate toetamise võimalustest;
• suurendada KOV teenuse kättesaadavust, et peremini toetada hoolduskoormusega inimesi.
• arendada olemasolevaid KOVi teenuseid ja luua uusi teenuseid hooldajate ja omastehooldajate toetuseks ja nende hoolduskoormuse leevendamiseks.
• arendada KOVi sotsitalaranporditeenust, suurendades selle paindlikkust ja kättesaadavust.
• soodustada erateenuste arengut, teostades järelevalve kvaliteedi üle, et hooldajatel ja omastehooldajatel oleks alternatiiv KOV teenustele ja rohkem usaldust.
• arendada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning kogukondlike tugivõrgustike vahel,
• arendada ja ühtlustada (riigi tasandil) hooldajate toetussüteemi, et kõikide hooldajate vajadused oleksid võrdselt rahuldatud.
Autor toob oma tööga esile hoolduskoormuse tegelikud aspektid, hooldajate mured ja vajadused. Töö aitab paremini mõista hooldajate tegelikke vajadusi ja panustab hoolduse süsteemsesse arendamisesse.The Bachelor thesis examines the experiences of formal and informal carers in the cities of Narva-Jõesuu, Narva, and Sillamäe, whose substantial care burdens frequently remain unacknowledged. Drawing upon systems theory which conceptualizes care as an integral component of broader social systems the aim of this study is to elucidate carers’ lived experiences, articulated needs, and the availability of support mechanisms within the three municipalities under investigation.
The study employed a qualitative content‐analysis approach conducting 18 semi‐structured interviews with both carers and social‐work professionals. The findings indicate that carers are predominantly women aged 40 to 70 who often provide round‐the‐clock care for family members and bear significant physical, emotional, and psychological burdens. The study shows that despite the existence of informal support networks, these are insufficient to mitigate exhaustion; moreover, carers report inadequate financial assistance and limited awareness of available services, rendering help‐seeking problematic. Formal social services intended to alleviate care burden are scarce, and there is no comprehensive systematic framework through which local authorities identify and support carers.
Consequently, carers frequently experience profound exhaustion, social isolation, and burnout, alongside restricted opportunities for personal development. This study underscores the disparity between carers’ needs and existing provisions, highlighting the critical necessity for systematic support initiatives. Therefore by mapping carers’ needs and concerns, the research contributes to a more nuanced understanding of their requirements and therefore offers an empirical foundation for the systemic enhancement of care services within local government structures
The Correlation between the Organizational Justice and Organizational Commitment Based on the Example of Tõrva Municipal Government
No full textLõputöös uuriti organisatsioonilise õigluse ja organisatsioonile pühendumise vahelisi seoseid Tõrva Vallavalitsuses. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas töötajate õiglustaju mõjutab nende emotsionaalset, normatiivset ja alalhoidlikku pühendumist organisatsioonile. Teema on aktuaalne, kuna töötajate lojaalsus ja motivatsioon on olulise tähtsusega avaliku sektori organisatsioonide tulemuslikkuse ja stabiilsuse tagamisel. Lähtuvalt varasematest uuringutest, mis rõhutavad õiglasel kohtlemisel põhineva organisatsioonikultuuri mõju töötajate rahulolule, keskenduti töö teoreetilises osas organisatsioonilise õigluse neljale liigile: jaotav, protseduuriline, inimestevaheline ja informatsiooniline õiglus. Samuti käsitleti organisatsioonile pühendumise kolme komponenti: emotsionaalne, normatiivne ja alalhoidlik pühendumine.
Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi. Uuring viidi läbi kaardistusuuringuna. Andmekogumismeetodiks oli küsitlus. Andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil ja teostati korrelatsioonianalüüs organisatsioonilise õigluse ja organisatsioonile pühendumise vaheliste seoste leidmiseks. Leiti, et just jaotaval õiglusel on tugev positiivne seos emotsionaalse pühendumisega, mis rõhutab õiglaselt tasustatud töö mõju töötajate emotsionaalsele sidemele organisatsiooniga. Protseduuriline õiglus sai kõrge hinnangu ning sellel on tugev korrelatsioon emotsionaalse pühendumisega. See kinnitab varasemaid teadusuuringuid, mille kohaselt ausad ja läbipaistvad otsustusprotsessid suurendavad töötajate usaldust juhtkonna vastu. Informatsioonilise õigluse seos emotsionaalse pühendumisega osutus uuringus kõige tugevamaks, mis tähendab, et selge ja põhjendatud kommunikatsioon juhtide poolt on töötajate organisatsioonilise seotuse seisukohalt oluline.
Lõputöö teoreetiline ja empiiriline osa toetavad seisukohta, et organisatsiooniline õiglus on oluline töötajate organisatsioonilise pühendumise saavutamisel. Tulemused näitavad, et kuigi töötajad hindavad suhtlust ja otsustusprotsesse pigem õiglasena, esineb rahulolematust tasude ja hüvede osas. Selline tajutud ebaõiglus võib mõjutada töötajate motivatsiooni ja pikemas perspektiivis ka töö efektiivsust. Seetõttu esitati Tõrva Vallavalitsuse juhtkonnale konkreetseid ettepanekuid organisatsioonilise õigluse taju parendamiseks ja organisatsioonile pühendumise suurendamiseks.
Uurimus toob esile selge seose töötajate õiglustaju ja nende valmisoleku vahel panustada organisatsiooni arengusse. Eriti avalikus sektoris, kus piiratud ressursside tingimustes on organisatsiooniline õiglus oluline tegur töötajate hoidmisel ja töömotivatsiooni toetamisel.The Correlation between the Organizational Justice and Organizational Commitment Based on the Example of Tõrva Municipal Government
The thesis comprises a total of 57 pages and includes a theoretical framework, a detailed research methodology, and comprehensive analyses. The study is supplemented by 2 tables and 11 figures. In total, 38 scholarly sources of both Estonian and international origin have been referenced.
The objective of this thesis is to examine the relationship between organizational justice and organizational commitment, and, based on the findings, to provide recommendations for the management of the Tõrva Municipal Government aimed at enhancing the perception of organizational justice and strengthening organizational commitment. In order to achieve the aim, the following research tasks were formulated:
•
to identify the relationship between organizational justice and organizational commitment based on theoretical sources and to develop a methodology for an empirical study;
•
to map and analyze the relationship between organizational justice and organizational commitment within the Tõrva Municipal Government;
•
to draw conclusions and provide recommendations to the management of the Tõrva Municipal Government in order to enhance the perception of organizational justice and increase organizational commitment.
The empirical study was conducted through a quantitative survey using a structured questionnaire. The target group included all employees and officials of the Tõrva Municipal Government, out of whom 9 responded (a 38% response rate). The results indicated that interpersonal justice was rated highest, reflecting respectful and dignified treatment by colleagues and supervisors. However, distributive justice received the lowest ratings, suggesting dissatisfaction with fairness in resource distribution.
Correlation analysis revealed that emotional commitment was most strongly associated with informational justice, emphasizing the importance of transparent and honest communication from leaders. Procedural justice also demonstrated a significant positive relationship with emotional commitment, highlighting the role of fair and consistent decision-making processes.
Distributive justice received the lowest ratings among the justice types, indicating employee dissatisfaction with the perceived fairness of reward and salary distribution.
Based on the findings, it is recommended that management systematically enhance emotional and normative commitment by fostering perceptions of fairness, involving employees in decision-making, and ensuring transparent communication, especially regarding compensation policies. Strengthening justice-based leadership practices may increase organizational commitment and contribute to a healthier and more engaged workplace culture.
This thesis provides valuable insights into how perceptions of organizational justice shape employee commitment in the public sector and offers actionable recommendations for fostering a more motivated and loyal workforce