TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Organizing the Construction Works of a Football Hall
No full textKäesolevas lõputöös lahendati spordihalli ehitustööde organiseerimine. Kogu
ehitusprotsess on kavandatud peatöövõtu meetodit rakendades. Ehitustööde alguseks on
vastavalt graafikule 2.september 2024 ning hoone on valmis tellijale üle andmiseks
25. juuni 2025, millele lisandub kasutusloa taotlemise periood, seega on ehitustööde
kestvus kokku 11 kuud.
Lõputöös lahendati ehitusprotsesside juhtimine, ajakava ja tööjõuressursside planeerimine
selliselt, et oleks tagatud projekti sujuv elluviimine. Selleks käsitleti lõputöö alguses
põgusalt hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust, anti lühiülevaade hoone
tehnosüsteemidest ning toodi välja hoone tehnilised andmed.
Ehitustööde planeerimisel koostati koondkalendergraafik, mis annab hea ülevaate
ehitustööde etappidest, nende omavahelisest sõltuvusest ja ajalisest kestvusest. Samuti
esitati lühikirjeldused ehitusperioodi peamistest suurematest tööetappidest, milles käsitleti
erinevate ehitustööde teostamist ja järjestust. Kalendergraafiku põhjal esineb suurim
tööjõu vajadus märtsis kui objektil on korraga 68 töölist. Koostatud ehituseelarve järgi on
jalgpallihalli ehitustööde maksumus 6 735 240 €, millele lisandub käibemaks ning ühe
ruutmeetri hinnaks seega 593 €. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud moodustavad hoone
ehitustööde maksumusest kokku 6%.
Lisaks koostati töö käigus ehitusplatsi üldplaan, mis annab hea ülevaate ehitusplatsi
ruumilisest planeeringust, ajutiste ehitiste paiknemisest, soojakupargist, objektile
ligipääsust ning parkimis- ja ladustamisaladest. Sealt leiab ka ohutuse ja töökorralduse
tagamiseks määratud vajalike vahendite ja tähistuste paiknemised. Samuti arvutati
ehitusplatsi ajutise vee- ja elektrienergia vajadus, mille tulemusena on ehitusaegse ajutise
elektrikilbi vajaliku peakaitsme suurus 125 A ning ajutise veetoru siseläbimõõt 32 mm.
Töö raames lahendati ka kaks tehnoloogiakaarti, mis kirjeldavad terase montaaži- ja
katusetööde teostamist. Tehnoloogiakaartides on määratud tööde järjestus, kasutatavad
tööriistad, tööjõu vajadus ning kvaliteedi- ja ohutusnõuded. Veel on välja toodud ka tööde
teostamise lühikirjeldused. Saadud andmete põhjal kestavad terase montaažitööd
45 päeva ning katusetööd 52 päeva.
Töö graafilise osana valmisid joonistena ehitusplatsi üldplaan, koondkalendergraafik,
eelarve ning terase montaažitööde- ja katusetööde tehnoloogiakaardid.
44
Valitud teemal lõputöö koostamine andis autorile laialdase ülevaate spordihalli ehitustööde
organiseerimise protsessist. Saadud teadmised on tulevastel objektidel kindlasti autorile
kasulikud ning omandatud kogemus väärtuslik.Organizing the Construction Works of a Football Hall. The planned football hall consists of the main hall area, which includes a football pitch, a
training area, an athletics area, and a running area, as well as a partially two-storey service
block that houses changing rooms, a gym, and rooms for coaches. The total net enclosed
area of the building is 11,350 m². The load-bearing structure of the hall consists of a steel
frame, the walls are made of sandwich panels, and the roof is insulated and covered with
a PVC membrane. The walls of the service block are constructed as block masonry, and
the intermediate floors are made of precast hollow-core slabs.
This thesis focused on the organization of construction works for a football hall, during
which a consolidated construction budget, a general site plan, and a master construction
schedule were prepared. An important part of the thesis involved the development of two
technological maps detailing the processes for assembling the steel structures of the hall
and installing the roof covering. In the technology maps, the sequence of tasks, tools to
be used, labor requirements, and the quality and safety requirements for the given work
section are specified. The work is supported by a graphical section consisting of four
drawings: the construction site plan, the consolidated schedule, the budget, and the
technological maps. The equipment used on the construction site includes 90-ton and 110
ton mobile cranes, telescopic loaders, and boom lifts, which are described and detailed in
the work plan.
According to the compiled budget, the total cost of the construction works, excluding VAT,
amounts to €6,735,240, of which 6%, or €384,570, accounts for organizational costs. The
thesis also explored ways to reduce these costs, highlighting options such as increased
prefabrication of elements in a factory setting, more detailed and earlier planning of the
construction stages, and the use of a higher-quality BIM model.
The planned construction period spans 11 months, beginning on September 2, 2024, and
ending on June 25, 2025. The spatial arrangement of the construction site is reflected in
the prepared general plan, which defines the site boundaries, entry points, material storage
areas, temporary roads, and the layout of temporary utilities. In addition, the construction
time water and electricity demand, as well as the main fuse size of the temporary electrical
distribution board, are also calculated. Additionally, the thesis addresses quality
requirements, occupational safety measures, and the contracting method used, which
outlines the process of site management and project handover
Analysis of delays of materials and identification of the root causes and upgrading of the purchasing process for the purchase of goods from Asia in the company ABB OY
No full textLõputöö viiakse läbi elektrimootoreid ja -generaatoreid tootvas ettevõttes ABB OY. Uurimisprobleem seisneb selles, et induktsioonimootorite osakonnas tuleb ette olukordi, kus materjalid on tihti hilinemises, tekitades sellega lõpptoodete hilinemisi lõppkliendile. Antud lõputöö eesmärk oli välja selgitada induktsioonmootorite osakonnas Aasiast tulevate materjalide hilinemise põhjused, tuvastada juurpõhjused ning vajadusel uuendada ostuprotsessi ettevõttes ABB OY. Andmeid koguti tehtud ostutellimuste alusel ajavahemikus 01.01.2023-31.05.2024. Töö raames püstitati kaks uurimisküsimust, mille ülesanded said täidetud. Lõputöö tulemust peab autor edukaks, kuna eesmärk sai täidetud ning püstitatud uurimisküsimused ning uurimisprobleemid said lahendatud. Tehtud lõputöö on aktuaalne, kuna parendusettepanekute rakendamisel tagab see ettevõttele edu, tõhusa koostöö tarnijatega ning lõppklientide rahulolu.The thesis is conducted at ABB OY, a company that manufactures electric motors and generators. The research problem lies in the fact that the induction motor department frequently encounters situations where materials are delayed, causing delays in the final products for the end customer. The aim of the thesis is to conduct an analysis of material delays, identify the root causes, and, if necessary, update the procurement process for purchasing goods from Asia at ABB OY. Data was collected based on purchase orders made during the period from 01.01.2023 to 31.05.2024. Two research questions were set for the thesis, and their objectives were achieved. The author considers the thesis to be successful, as the goal was met and the research questions and problems were resolved. The completed thesis is relevant, as the implementation of the improvement suggestions will ensure the company's success, efficient cooperation with suppliers, and customer satisfaction
Post-Evaluation of Fleet Complete Europe's Decision to Discontinue Purchasing Warehousing Services and Transition to In-House Warehousing Management
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida, kuidas oma lao pidamise otsus on mõjutanud
ettevõtte Fleet Complete’i logistikakulusid ja tarneahela töökorraldust ning hinnata
muudatuste mõju kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tegurite põhjal.
Uuringu tulemused näitasid, et oma lao pidamine parandas kontrolli logistiliste protsesside
üle, vähendas keskmist tellimusühiku hinda ja suurendas õigeaegselt täidetud tellimuste
osakaalu. Seejuures paranes tarneahela üldine efektiivsus ja kulude optimeerimine. Siiski
tõid veokulud esile mõningaid väljakutseid, kuna oma laoga kaasnesid kõrgemad
saatmiskulud võrreldes Taani 3PL-lahendusega. Lisaks pikenesid tarneajad, suurendades
sõltuvust ekspressteenustest kiireloomuliste tellimuste puhul.
Kvalitatiivsed tegurid, nagu koostöökogemus Taani 3PL-teenusepakkujaga, tõid esile
kolmanda osapoole lahenduste puudused, näiteks valesti töödeldud tellimused ja
süsteemivead. Need probleemid tõid esile oma lao eelised, pakkudes suuremat
paindlikkust ja kindlustunnet tarneahela juhtimises.
Kokkuvõttes tõestas oma ladu end strateegiliselt tõhusa lahendusena, aidates vähendada
kulusid ja parandada teenuse kvaliteeti. Siiski vajavad pikemad tarneajad ja sõltuvus
ekspressteenustest tulevikus lahendamist. Samuti võib ettevõtte laienemine eeldada
täiendavaid investeeringuid logistikavõimekustesse. Fleet Complete’i kogemus pakub
väärtuslikke õppetunde teistele ettevõtetele, kes kaaluvad sarnaseid strateegilisi
muudatusi logistikasüsteemides. Edasised analüüsid võiksid keskenduda kitsaskohtade
kõrvaldamisele ja tarneahela tõhususe edasisele parandamisele.The objective of this thesis was to analyze how the decision to operate its own warehouse
has affected Fleet Complete's logistics costs and supply chain management, and to
evaluate the impact of these changes based on quantitative and qualitative factors.
The study results revealed that operating its own warehouse improved control over
logistics processes, reduced the average cost per order unit, and increased the percentage
of orders fulfilled on time. These changes enhanced overall supply chain efficiency and
cost optimization. However, transport costs presented certain challenges, as the in-house
warehouse model resulted in higher shipping costs compared to the Danish 3PL solution.
Additionally, delivery times lengthened, increasing dependence on express services for
urgent orders.
Qualitative factors, such as the experience of collaborating with the Danish 3PL service
provider, highlighted the shortcomings of third-party solutions, including incorrectly
processed orders and system errors. These issues underscored the advantage of an inhouse
warehouse, offering greater flexibility and confidence in supply chain management.
In conclusion, operating its own warehouse proved to be a strategically effective solution,
helping to reduce costs and improve service quality. Nonetheless, longer delivery times
and reliance on express services require attention in the future. Additionally, business
expansion may necessitate further investments in logistics capabilities. Fleet Complete's
experience provides valuable lessons for other companies considering similar strategic
changes in their logistics systems. Further analyses could focus on addressing existing
challenges and improving supply chain efficiency
Analysis of Heating Energy in an Apartment Building Reconstructed 7 Years Ago
No full textKoostatud lõputöö eesmärk oli võrrelda ja analüüsida läbi koostatud energiasimulatsioonide korterelamu energiatõhusust, määrata korterite asukohapõhised paranduskoefitsendid küttekulude võrdsemaks arvestamiseks ning teha energiatõhususe suurendamiseks ettepanekud ja analüüsida nende tasuvust. Simulatsiooni mudelite koostamiseks kasutati IDA ICE 4.8 arvutusprogrammi. Uuringu lähteandmetena kasutati käesolevas töös standard mudeli koostamiseks hoone renoveerimsiprojekti ning selle alusel koostatud energiamärgise arvutust ja teostusdokumetatsiooni. Valideeritud mudeli koostamiseks kasuati lisaks eelnevatele andmetele ka reaalselt kogutud andmeid.
Projektijärgse arvutusmudeli koostamisel selgus, et peale energiamärgise arvutuse koostamist on tehtud projektis muudatus ja kolmekordse klaaspaketiga aknad vahetatud kahekordse klaaspaketiga akende vastu. Selle tulemusena oli energiamärgise arvutuses arvutatud küttetarbimise ja simulatsioonimudeliga arvutatud küttetarbimise erinevus köetava pinna kohta on 36,2%. Projektijärgse arvutusmudeli ja mõõdetud tarbimise küttetarbimise võrdlus peegeldas vastavust tegeliku olukorraga, kus kütettarbimise erinevus köetava pinna kohta oli -1%. Valideeritud mudeli koostamiseks kasutuati kogutud andmeid, et saavutada võimalikult ligilähedane tulemus tegelikule olukorrale. Mõõdetud tarbimise ja valideeritud mudeli põhjal arvutatud küttekulude võrdluse tulemus iseloomustab suures osas sarnasusi tegeliku olukorraga. Erinevus küttekulu tarbimisel köetava pinna osas oli 5,5%.
Korterite asukohapõhise parandustegurite leidmisel kasutati projektijärgses mudelis arvutatud väärtusi. Küttekulude võrdsema jaotuse jaoks korterite vahel kasutati parandustegureid muutuvkulude osakaalu 70%/30% arvestuses. Saadud tulemustest selgub, et küttekulu jaotus muutus võrdsemaks, kuid ei ole piisav, et selle arvutuse alusel küttekulusi jaotada korterite vahel.
Energiatõhususe suurendamiseks tehti ka kaks ettepanekut ning analüüsiti nende tasuvust võrreldes saavutatud energiasäästuga.
Esimeseks ettepanekuks oli asendada kahekordse pakettklaasiga aknad energiamärgise arvutuses arvestatud kolmekordse pakettklaasiga akendega. Muutes valideeritud arvutusmudelis akna U väärtusi, saadi arvutuslikuks küttekulu kokkuhoiuks 29,8 MWh/a, ehk 25,5%. Arvestades tööde maksumust ja kokkuhoitavat kütte maksumus, saadi lihttasuvus ajaks 36,4 aastat.
Teiseks ettepanekuks oli päikesepaneelide lisamine katusele. Selle tasuvuse analüüsiks kasutati Enefit kodulehel olevat päikesepaneelide terviklahenduse kalkulaatorit, mille tulemusena on arvestatud tasuvusajaks 7 aastat. Siinkohal tuleb arvestada, et tasuvuse kalkulatsioon on ilmselt tehtud ideaaltingimustel, mis reaalse olukorra puhul võib tasuvuse aega oluliselt pikendada.Analysis of Heating Energy in an Apartment Building Reconstructed 7 Years Ago
This thesis examines the energy consumption of a 24-apartment residential building of the EKE-type, constructed in 1982 and comprehensively renovated in 2017. The study is based on data from the building’s renovation project, the associated energy label calculation, and construction documentation. Using this information, energy simulation models were developed in the IDA ICE software to analyse the building’s energy performance.
The first model was created according to standard usage values. Then, a validated model was developed to reflect the real-life situation as accurately as possible, based on collected consumption and indoor climate data. During the modelling process, it was discovered that since the energy label calculation was performed, a change had been made in the project, replacing originally planned triple-glazed windows with double-glazed units. As a result, the difference between the calculated heating energy consumption from the energy label and the simulation model was 36,2%. The comparison between the project-based model and the measured consumption showed better alignment with reality, with a heating energy consumption difference of -1%. The validated model was further refined using measured data to closely match the actual usage conditions. The difference between the validated model’s calculated heating consumption and the measured consumption was 5,5%, demonstrating a high degree of accuracy.
Correction factors based on apartment location were calculated using simulation data from the project-based model. To enable a fairer distribution of heating costs among apartments, correction factors were applied using a 70%/30% split between variable and fixed heating costs. The results showed that the heating cost distribution became more balanced, though not sufficiently accurate for direct cost allocation based on this method.
To improve the building’s energy efficiency, two proposals were made and their cost-effectiveness was analysed in relation to potential energy savings. The first proposal involved replacing the double-glazed windows with triple-glazed windows, as initially planned in the energy label calculation. Adjusting the window U values in the validated model resulted in an estimated heating energy savings of 29,8 MWh/year, or 25,5%. However, considering the investment cost and the value of saved energy, the simple payback period was calculated at 36,48 years.
The second proposal involved installing photovoltaic panels on the roof. For this analysis, Enefit’s online solar panel calculator was used, estimating a payback period of 7 years. It is important to note, however, that this calculation likely assumes optimal conditions and may not fully reflect real-life performance, potentially extending the actual payback time
Digitalized and Automated Processes in Accounting: Based on the Example of Business Software Users
No full textLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada raamatupidamise digitaliseeritud ja automatiseeritud protsesside kasutamine raamatupidamistarkvara (Merit Aktiva, SmartAccounts ja SimplBooks) kasutajate hinnangul. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetiline ülevaade ning empiiriline uuring, milles kasutati kvantitatiivset lähenemist ehk koostati ankeetküsitlus.
Teoreetilises osas anti ülevaade raamatupidamistarkvarade ajaloost, arengust ning tänapäevasest rollist. Teoreetilisest osast leiti, et majandustarkvarad on lihtsustanud raamatupidajate tööd ning vähendanud käsitsi tehtavat tööd ning lihtsustanud seetõttu ka finantsandmete haldamist ning suurendanud andmete täpsust. Eesti turul kasutatakse järgmiseid raamatupidamistarkvarasid: Merit Aktiva, SmartAccounts ja SimplBooks.
Digitaliseerimise ja automatiseerimise eeliseid on palju. Näiteks saab välja tuua aja kokkuhoiu, vigade vähenemise, tööprotsesside kiirenemise ja töö kvaliteedi tõusu. Kitsaskohtadena saab välja tuua turvariskid, vajadus uute oskuste omandamiseks, internetiühenduse sõltuvus ning alginvesteeringud raamatupidamistarkvarasse.
Teooriast tulenevalt peetakse otsustavaimaks kriteeriumiks tarkvara valikul kasutajasõbralikkust, turvalisust, veebipõhist ligipääsu, tarkvara funktsionaalsust ja klienditoe olemasolu. Lisaks on olulisel kohal hinna ja kvaliteedi suhe ning kindlasti tuleks raamatupidamistarkvara valikul võtta arvesse ka ettevõtte vajadusi, mille järgi valikut hakata tegema.
Empiirilisest uuringust selgus, raamatupidamistarkvara kasutajad hindavad enim hinna ja kvaliteedi suhet, funktsionaalsust ja veebipõhisust. Vähem olulisena toodi välja arenduste ja uuenduste regulaarsust ning lisateenuste olemasolu ja kättesaadavust. Raamatupidamistarkvara kasutajad tõid ka välja erinevaid kitsaskohti, mis võiksid veel rohkem olla arenenud, näiteks parem ostuarvete automaatne töötlemine, automaatsed maksekorraldused, finantsanalüüsi võimaluste parendamine. Lisaks toodi veel välja andmevahetus välispankadega ja e-poodidega ning selgus ka, et kasutajad tunnevad vajadust suurema analüütilise võimekuse ja aruandluse järele.
Raamatupidamise digitaliseerimine ja automatiseerimine on kasutajate hinnangul suurendanud oluliselt töö efektiivsust, samas vähendades ajakulu ning lisaks parandanud andmete kvaliteeti ning täpsust. Tarkvarade juures hindavad kasutajad kõige enam kasutajasõbralikkust, toimivat kliendituge, veebipõhist ligipääsu ning hinna ja kvaliteedi suhet. Kõige levinumad automatiseeritumad protsessid on pangatehingud, maksuarvestus (deklaratsioonide esitamine) ja ostuarvete sisestamine ja töötlemine. Kõige sagedasemaks mõjutavaks teguriks toodi välja tarkvara võimalus liidestuda erinevate lisatööriistadega (liidestus maksuametiga, CostPocketi kasutamine) ja internetiühenduse olemasolul töötamine.
Lõputöö eesmärk sai autori arvates täidetud. Töö peamised järeldused kinnitavad seda, et digitaliseerimine ja automatiseerimine on toonud raamatupidamisse suure efektiivsuse kasvu, vähendanud vigade teket ja muutnud töö tegemist kiiremaks. Samas peaks raamatupidamistarkvarade kasutajatele pakkuma rohkem teavet uute võimaluste, et kasutada digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi maksimaalselt ära. Lisaks veel pakkuma rohkem koolitusi tarkvarade kasutamisel.
Soovitusena saab välja tuua näiteks selle, et ettevõtted ja raamatupidamistarkvara kasutajad võiksid jälgida tarkvara arengut, et olla uuenduste ja võimalustega kursis. Töö autor veel välja, et töötajate oskuste arendamisse võiks rohkem investeerida. Lisaks tuleks ära kasutada maksimaalselt tarkvarade integreeritud lisafunktsioone ja automatiseeritud liidestusi, et muuta tööprotsesse efektiivsemaks, vähendada käsitsi tehtava töö hulka ja vähendada paberimajandust ja -kasutust. Suurt tähelepanu tuleks kindlasti pöörata andmekaitsele ja varundamisele ja kasutada ainult usaldusväärseid teenusepakkujaid.The aim of the thesis was to determine the use of digitized and automated accounting processes from the perspective of users of accounting software Merit Aktiva, SmartAccounts, and SimplBooks.
To achieve the aim of the thesis, a theoretical overview and an empirical study were conducted, using a quantitative approach in the form of a questionnaire survey.
The theoretical part provided an overview of the history, development, and current role of accounting software. It was found that business software has simplified the work of accountants, reduced manual labor, facilitated the management of financial data, and increased data accuracy. The accounting software commonly used in the Estonian market includes Merit Aktiva, SmartAccounts, and SimplBooks.
There are many advantages to digitization and automation, such as time savings, error reduction, faster work processes, and improved work quality. However, there are also challenges, including security risks, the need to acquire new skills, dependence on an internet connection, and initial investments in accounting software.
According to the theory, the most decisive criteria in software selection are user-friendliness, security, web-based access, software functionality, and the availability of customer support. Additionally, the price-to-quality ratio is important, and software selection should be based on the specific needs of the company.
The empirical study revealed that users of accounting software value the price-to-quality ratio, functionality, and web-based access the most. Less importance was given to the regularity of updates and the availability and accessibility of additional services. Users also pointed out various shortcomings that could be further developed, such as better automatic processing of purchase invoices, automated payment orders, and improved financial analysis capabilities. Furthermore, users expressed a need for data exchange with external banks and e-commerce platforms, as well as for more advanced analytical capabilities and reporting.
According to users, the digitization and automation of accounting have significantly increased work efficiency, reduced time consumption, and improved data quality and accuracy. Users value user-friendliness, reliable customer support, web-based access, and a good price-to-quality ratio the most. The most commonly automated processes are bank transactions, tax accounting (submission of declarations), and the input and processing of purchase invoices. The most frequently mentioned influencing factor was the software’s ability to integrate with various add-on tools (e.g., integration with the Tax Board, use of CostPocket) and to function with an internet connection.
In the author’s opinion, the goal of the thesis was achieved. The main conclusions confirm that digitization and automation have brought significant efficiency improvements to accounting, reduced errors, and made work faster. However, more information should be provided to accounting software users about new features to fully exploit the possibilities of digitization and automation. Additionally, more training should be offered on how to use the software effectively.
As a recommendation, companies and users of accounting software should monitor software development to stay up to date with innovations and opportunities. The author also pointed out that more investment should be made in developing employees’ skills. Furthermore, companies should take full advantage of integrated additional features and automated interfaces offered by the software to streamline work processes, reduce manual tasks, and minimize the use of paper. Special attention should be given to data protection and backup, and only reliable service providers should be used
Optimization of Workflow and Process Efficiency in Warehouse Operations at Spareto OÜ
No full textThe thesis “Optimization of Workflow and Process Efficiency in Warehouse Operations at Spareto OÜ” focuses on analyzing the company’s warehouse and logistics processes and improving them through practical and targeted solutions that address the company’s daily challenges and lay the foundation for sustainable growth. The objective of the thesis is to provide solutions to key issues, such as a lack of warehouse space, delays in order processing, and problems with goods damaged during transportation, all of which negatively affect the company’s internal efficiency and customer satisfaction. The author conducts a comprehensive analysis based on the company’s real data and employee feedback, resulting in a versatile solution package that includes both technological innovations and process restructuring. These solutions involve constructing a second floor to optimize warehouse space usage, implementing barcode scanners to speed up order processing, and improving the packaging processes of spare parts and batteries to reduce the risk of damage and enhance overall safety.
The implementation of the solutions presented in the thesis significantly improves daily workflows in the warehouse and logistics, ensuring more efficient operations and providing long-term benefits for the company. Designing a second floor solves the problem of limited warehouse space, freeing up the first floor for processes requiring quick operations and improving employee mobility between different areas of the warehouse. The introduction of barcode scanners reduces manual labor and enhances the speed and accuracy of processes, helping to avoid errors and wasted time. Improvements in battery packaging and transportation processes significantly reduce the number of damages during transport, resulting in direct cost savings and increased customer satisfaction. Additionally, these enhancements ensure a safer working environment for employees and establish a clear structure for all workflows, supporting the company’s strategic goal of achieving greater operational flexibility.
The author also highlights the economic advantages of implementing these solutions, emphasizing that the investments pay off quickly. For example, constructing a second floor and introducing barcode scanners reduce the need for overtime work, which in turn lowers costs and increases workforce productivity. Improvements in battery packaging help avoid damages, saving on transportation and replacement costs. Overall, the author clearly demonstrates how optimized solutions improve the company’s daily operations, increase customer satisfaction, and enhance international competitiveness. Furthermore, the comprehensive nature of the implemented solutions makes company management more transparent and easier to control, enabling quicker and more precise responses to changing market conditions.
The objectives of the thesis are fully achieved, and the results show that the author focuses on finding meaningful and practical solutions that help the company address not only its current problems but also operate more efficiently in the future. The practical value of this work is not limited to Spareto OÜ; the proposed solutions can also be applied in other companies facing similar challenges. Additionally, the thesis emphasizes the importance of a customer-centered approach and logistics innovations for ensuring the success of a company, which is relevant for the logistics sector more broadly. This thesis demonstrates how theoretical knowledge and practical skills can jointly contribute to solving real-world problems and improving the overall efficiency of a company. The results confirm that thorough analysis and well-thought-out solutions can provide significant added value to a company in both the short and long term, supporting its sustainable development and greater competitiveness.Diplomitöö „Töövoogude ja protsesside tõhususe optimeerimine laotoimingutes ettevõttes Spareto OÜ“ keskendub ettevõtte lao- ja logistiliste protsesside analüüsimisele ning nende tõhustamisele praktiliste ja sihipäraste lahenduste abil, mis lahendavad ettevõtte igapäevased väljakutsed ja loovad aluse jätkusuutlikuks kasvuks. Töö eesmärk on pakkuda lahendusi olulistele probleemidele, nagu lao ruumipuudus, viivitused tellimuste töötlemisel ning transpordi käigus kahjustada saanud kaupade probleemid, mis kõik avaldavad negatiivset mõju nii ettevõtte sisemisele tõhususele kui ka klientide rahulolule. Autor teeb põhjaliku analüüsi, tuginedes reaalsele ettevõtte andmestikule ja töötajate tagasisidele, mille tulemusel töötatakse välja mitmekülgne lahenduspakett, mis hõlmab nii tehnoloogilisi uuendusi kui ka tööprotsesside ümberkorraldamist. Need lahendused hakkavad hõlmama teise korruse rajamist lao ruumikasutuse optimeerimiseks, triipkoodilugejate kasutuselevõttu tellimuste töötlemise kiirendamiseks ning varuosade ja akude pakendamise protsesside täiustamist, et vähendada kahjustuste riski ja parandada üldist ohutust.
Diplomitöös esitatud lahenduste elluviimine parandab märgatavalt lao ja logistika igapäevaseid töövooge, tagades ettevõtte tõhusama toimimise ja pakkudes pikaajalist kasu. Teise korruse projekteerimine lahendab lao ruumipuuduse probleemi, vabastades esimese korruse kiireks tööks vajalike protsesside jaoks ja parandades töötajate liikumisvõimalusi lao erinevate osade vahel. Samuti võimaldab triipkoodilugejate kasutuselevõtt vähendada töötajate käsitööd ja parandada protsesside kiirust ning täpsust, aidates vältida nii vigasid kui ka tööaja raiskamist. Akude pakendamise ja transpordi täiustamine vähendab märkimisväärselt transpordi käigus tekkivate kahjustuste arvu, mis toob kaasa otsese kulude kokkuhoiu ja vähendab klientide rahulolematust. Lisaks sellele aitavad need parendused tagada töötajate ohutuma töökeskkonna ja luua selge struktuuri kõikidele töövoogudele, mis omakorda toetab ettevõtte strateegilist eesmärki saavutada suurem operatiivne paindlikkus.
Töö autor toob esile ka lahenduste rakendamisega kaasnevad majanduslikud eelised, rõhutades, et investeeringud tasuvad end kiiresti ära. Näiteks teise korruse ehitus ja triipkoodilugejate kasutuselevõtt võimaldavad vähendada ületunnitöö vajadust, mis omakorda vähendab kulusid ja suurendab ettevõtte tööjõu produktiivsust. Akude korrektse pakendamise parendused aitavad vältida vigastuste tekkimist ning säästa transpordi- ja asenduskuludelt. Kokkuvõttes toob töö autor selgelt välja, kuidas optimeeritud lahendused parandavad ettevõtte igapäevast tööd, tõstavad kliendirahulolu ja tagavad parema konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Lisaks muudab rakendatud lahenduste terviklikkus ettevõtte juhtimise läbipaistvamaks ja kergemini kontrollitavaks, võimaldades edaspidi kiiremini ja täpsemini reageerida muutuvale turuolukorrale.
Diplomitöö eesmärgid saavutatakse täielikult ning töö tulemused näitavad, et autor keskendub sisuliste ja praktiliste lahenduste leidmisele, mis aitavad ettevõttel mitte ainult praeguseid probleeme lahendada, vaid ka tulevikus efektiivsemalt tegutseda. Selle töö praktiline väärtus ei piirdu ainult Spareto OÜ-ga, vaid pakutud lahendusi saab rakendada ka teistes sarnaste probleemidega tegelevates ettevõtetes. Lisaks sellele rõhutab töö kliendikeskse lähenemise ja logistiliste uuenduste tähtsust ettevõtte edukuse tagamisel, mis on asjakohane ka laiemalt logistikasektoris. See diplomitöö näitab, kuidas teoreetilised teadmised ja praktilised oskused saavad ühtselt panustada reaalsete probleemide lahendamisse ja ettevõtte üldise tõhususe tõstmisesse. Töö tulemused kinnitavad, et põhjalik analüüs ja läbimõeldud lahendused pakuvad ettevõttele märkimisväärset lisandväärtust nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, toetades selle jätkusuutlikku arengut ja suuremat konkurentsivõimet
Identifying Suitable PDA Software for Integration with AS ESVIKA ELEKTER’s Business ERP System
No full textKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli muuta ettevõtte AS Esvika Elekter laoprotsesse kasutaja jaoks läbipaistvamaks, juhtkonna jaoks mõõdetavamaks ning ettevõtte jaoks efektiivsemaks. Teisisõnu oli eesmärgiks käesoleva töö raames analüüsida ning võrrelda erinevaid PDA-laohaldustarkvarasid ning teha ettevõttele ettepanek integreerida see tuleval aastal kasutusele võetava majandustarkvaraga Microsoft Business Central, et tõhustada erinevaid etappe ettevõtte protsessikaartidel ning vähendada rahakulu, asendades paberkandjal saatelehed elektroonsel kujul saatelehtedega. Käesoleva töö raames uuriti vana majandustarkvaraga kaasneva paberkandjal saatelehtede kasutamise tugevusi, nõrkusi, võimalusi ning ohte. Kaardistamiseks kasutati SWOT-analüüsi.
Ettevõtte juhtkond oli varasemalt võtnud vastu otsuse, et ettevõtte läheb 2025. aastal üle uuele majandustarkvarale Microsoft Business Central ning sellega seoses vajatakse ka uut PDA-laohaldustarkvara koos sobiliku riistvaraga 30 kasutajale. Käesoleva töö raames kaardistati kolme võimalikku PDA-riistvarast ning tarkvarast koosnevat PDA-lahendust, mida on võimalik integreerida 2026. aastal kasutusele võetava Microsoft Business Central ERP’iga. Lisaks võrreldi pakutavaid PDA lahendusi funktsionaalsuse, maksumuse, kasutajamugavuse ja juurutuseks kuluva ajahulga poolest. Ühtlasi tehti ettevõttele ettepanek võtta kasutusse käesoleva töö autori poolt väljapakutud PDA-lahendus.
Lõputöö käigus selgus, et sobivaimat PDA-lahendust ettevõttele AS Esvika Elekter pakkus BCS Itera. Ettevõtte vajadusi arvestades on sobivaim kasutada just nende pakutud lahendust, kuna nende lahendus vastab võrreldes teiste pakkujate lahendusega kõige rohkem sätestatud funktsionaalsetele nõuetele. Lisaks sisaldas BCS Itera lahendus võrreldes teiste pakkujate lahendustega kõige madalamat kuukasu.
Tulevikus võiks ettevõte kaaluda veelgi rohkem tööprotsesside automatiseerimist ning leida viise, kuidas nii lao- kui ka teiste osakondade põhiprotsesse veelgi optimeerida. Näiteks võiks tulevikus kaaluda ka teiste põhiprotsessi osade automatiseerimist ning digitaliseerimist.The aim of this thesis was to make the warehouse processes of the company AS Esvika Elekter more transparent for the user, more measurable for the management and more efficient for the company. In other words, the aim of this work was to analyze and compare different PDA warehouse management softwares and to make a proposal to the company to integrate it with the enterprise resource planning software Microsoft Business Central, which will be introduced in the coming year, in order to improve the efficiency of the various stages of the company's process maps and to reduce the amount of money spent by replacing the paper waybills with electronic delivery notes. Within the scope of this work, the strengths, weaknesses, opportunities and dangers of using the paper delivery notes accompanying the old financial software were investigated. SWOT analysis was used for mapping.
The management of the company had previously adopted the decision that the company will switch to the new enterprise resource planning software Microsoft Business Central in 2026, and in connection with this, a new PDA warehouse management software with suitable hardware for 30 users is also needed. Within the scope of this work, three possible PDA solutions consisting of PDA hardware and software were mapped, which can be integrated with Microsoft Business Central ERP, which will be introduced in 2025. In addition, the offered PDA solutions were compared in terms of functionality, cost, user comfort and the amount of time required for implementation. The company was also proposed to use the PDA solution proposed by the author of this work.
In the course of the thesis, it became clear that the most suitable PDA solution for AS Esvika Elekter was offered by BCS Itera. Considering the needs of the company, it is most suitable to use the solution offered by them, since their solution meets the functional requirements set to the greatest extent compared to the solution of other providers. In addition, BCS Itera's solution included the lowest monthly benefit compared to solutions from other providers.
In the future, the company could consider automating work processes even more and find ways to further optimize the core processes of both the warehouse and other departments. For example, the automation and digitalization of other parts of the main process could also be considered in the future
Green corridors in urban space - connectivity and ecological aspects
No full textTänapäeval on linnastumine suureks probleemiks, sest pidevalt ehitatakse uusi hooneid, aga ei arvestata rohealade olemasoluga. Selle tagajärjel jääb rohealasid aina hõredamaks ja saavad kannatada kõik sealsed ökoloogilised kooslused. Selle tõttu pannakse rõhku rohekoridoride planeerimisele. Rohekoridorid on eelkõige selleks, et liigid saaksid ilma ohtu sattumisse ühelt rohealalt teisele liikuda ning edendavad bioloogilise mitmekesisuse suurendamist ja kaitset. Ka inimestele on need tähtsal kohal, kuna annavad võimaluse edendada liikuvust ning üleüldist heaolu. Selleks, et rohekoridorid toimiks, on oluline, et kontseptsioon oleks läbi mõeldud.
Tallinnas on olulisemad rohekoridorid Putukaväil, Paljassaare ja Merimetsa rohevöönd ja Nõmme rohealad, sh ka kavandatav Astangu-Mäeküla kaitseala. Tallinna pindalast moodustavad kaitstavad alad 13%, linna maismaast aga 7,2% moodustavad Natura 2000 alad. Metsa on linna territooriumil üle 2200 hektari ja pargid ning teised rohealad hõlmavad umbes 900 hektarit. Seega olukord ei ole veel katastroofiline, seda enam, et uus kaitseala luuakse, mis aitab paremini olemasolevat säilitada.
Töös läbi viidud uurimuse põhjal selgusid mitmed erinevad lahendused rohealade ja rohekoridoride kaitseks ning arendamiseks. Aga analüüsist tulid välja ka suuremad Tallinna ja teiste rahvusvaheliste linnade rohealade erinevused. Erinevusi on palju, alates sidususest kuni jätkusuutliku transpordi edendamiseni välja. Nii on Tallinnal võimalik võtta eeskuju rahvusvaheliste praktikatest. Esimene soovitus on rohealade sidususe parandamine, võtteks eeskujuks Kopenhaageni ja Helsingi sõrme kujulised rohealade kontseptsioonid. Teine on roheinnovatsiooni edendamine, tuginedes Pariisi näitele ehk luua roheseinad. Kolmas on ehitustegevuste piiramine, piirates ehitustegevust loodusalade lähedal. Neljas on linnastrateegia parandamine, rohkem rõhku panna uute rohealade rajamisele. Viimane ehk viies soovitus seisneb üldises inimeste liikumise edendamises erinevate programmide raames.Urbanisation is a major probleem today, with more and more buildings being built without taking into account the existence of green spaces. As a result, green spaces are becoming increasingly scarce and all the ecological communities there are suffering. As a result, emphasis is being placed on green corridor planning. Green corridors are primarily intended to allow species to move from one green area to another without being threatened and to promote biodiversity enhancement and conservation. There are many other advantages for example reduction of air and land pollution, also helps to reduce hot island effect. Corridors have several advantages over humans, such as improved immune system function, stress relief, promotes social relationship, promotes physical movement and reduces exposure to hazardous environmental influences. For green corridors to work, it is important that the concept is well thought through.
In Tallinn, the most important green corridors are the Putukaväil, Paljassaare ja Merimetsa green belts and the Nõmme green areas, including the proposed Astangu-Mäeküla protected area. Protected areas account for 13% of Tallinn’s land area, while Natura 2000 sites account for 7,2% of the city’s land area. The City has over 2200 hectares of forest and about 900 hectares of parks and other green areas. So the situation is not yet catastrophic, especially as a new protected area will be created to better preserve the existing one.
The research Carried out in this study shows a number of different solutions for the protection and development of green spaces and green corridors. However, the analysis reveals major differences between green spaces in Tallinn and ohter international cities. There are many differences, ranging from connectivity to the promotion of sustainable transport. Tallinn has the oppurtunity to learn from international practices. The first recommendation ist to improve the coherence of green spaces, taking the finger-shaped geen spaces concepts of Copenhagen and Helsinki as examples. The second is the promotion of green innovation, building on the example of Paris, by creating green walls. Thirdly restricting building activities by limiting construction near natural areas. Fourthly, improving urban strategy, with more emphasis on creating new green spaces. Fifthly, encouraging people to move through different programmes
Opportunities and Challenges of Implementing Digital Customer Service
No full textLõputöö „Digitaalse klienditeeninduse võimalused ja väljakutsed“ võimalused keskendus
logistikaettevõtete klienditeeninduse digitaliseerimisele, võttes arvesse nii klientide ootusi
kui ka ettevõtete strateegilist valmisolekut ja väljakutseid. Töö peamine probleem seisnes
selles, et ettevõtete digitaliseerimise tase ja valmisolek varieeruvad märkimisväärselt, mis
mõjutab nende suutlikkust pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset klienditeenindust.
Eesmärgiks seati analüüsida digitaliseerimise võimalusi ja väljakutseid nii klientide kui ka
ettevõtete perspektiivist, pakkudes praktilisi juhiseid digitaalsete lahenduste edukaks
rakendamiseks.
Töö põhines kahel uurimusküsimusel:
1. Millised digitaalsed klienditeeninduse lahendused on logistikaettevõtetes kõige
levinumad?
2. Millised on peamised väljakutsed, millega ettevõtted ja kliendid digitaliseerimise
rakendamisel silmitsi seisavad?
Uurimusküsimustele vastuseid otsides, analüüsiti teoreetilises osas digitaalse
klienditeeninduse definitsiooni ja selle rolli ettevõtetes, samuti generatsioonide vahelisi
erinevusi digilahenduste kasutamisel. Empiirilises osas tugines autor kvalitatiivsetele ja
kvantitatiivsetele andmetele, mis koguti nii klientide kui ka ettevõtete esindajate seas läbi
viidud küsitluste ja intervjuude abil. Püstitatud uurimusküsimused said vastused, seega
võib lõputöö eesmärki pidada saavutatuks.
Uurimuse käigus avastati paar kitsaskohta. Esiteks, kvantitatiivse uuringu valim võiks olla
suurem, et koguda representatiivseid andmeid kokku, ideaalis sarnast uuringut võiks
jätkata ühe ettevõtte baasil, kus on teada konkreetse ettevõte taust ja vastav kliendibaas.
Teise piiranguna võib pidada CRM süsteemi kliendipoolse puuduliku hinnangut, kus
klientidel oli keeruline hinnata kas ettevõte, mille kogemust nad hindasid kasutab just CRM
süsteemi või mingit muud digilahendust, seega jätkuuuringud võiksid leida aset CRM
süsteemi kasutavas konkreetses ettevõttes ja konkreetse kliendibaasiga, kus kliendid
saaksid hinnata oma kogemusi.
Tulemused näitasid, et kliendid hindavad enim traditsioonilisi kanaleid, nagu telefon ja epost, kuid nooremad kasutajad eelistavad üha enam digitaliseerimise-sõbralikke lahendusi,
nagu Live-chat ja Chat-bot. Tulevikku vaadetes peavad ettevõtted oma harjumuspäraseid
kanaleid laiendama noortele sobivate lahenduste abil. Samal ajal seisavad ettevõtted
silmitsi väljakutsetega, nagu töötajate vastuseis, tehniliste lahenduste keerukus ja
ressursside piiratus. Uuring näitas, et ettevõtete digitaliseerituse tase ja lähenemisviisid varieeruvad, sõltudes nende taustast. Seetõttu on oluline arvestada iga ettevõtte unikaalseid vajadusi ja olukorda digilahenduste kavandamisel. Töö järeldused rõhutasid, et digitaliseerimine on kriitilise tähtsusega nii ettevõtete
konkurentsivõime tõstmiseks kui ka klientide rahulolu suurendamiseks. Kuigi
digilahendused pakuvad märkimisväärseid eeliseid, vajavad need tasakaalu inimliku ja
tehnoloogilise teeninduse vahel, et tagada nii isikupära kui ka efektiivsus. Klientide
perspektiivist tõid tulemused esile vajaduse kasutajasõbralike ja paindlike lahenduste
järele, mis arvestavad erinevate generatsioonide ootusi. Ettevõtete vaates rõhutati
vajadust strateegilise juhtimise, töötajate koolitamise ja süsteemse arendamise järele.
Töö annab väärtuslikku teavet nii ettevõtetele kui ka akadeemilisele kogukonnale,
pakkudes praktilisi soovitusi klienditeeninduse digitaliseerimiseks ja kliendirahulolu
suurendamiseks. Autor soovib avaldada tänu juhendajale tema juhendamise ja toetuse
eest, samuti küsitluses ja intervjuudes osalenud ettevõtete esindajatele ja
ankeediküsimustele vastajatele, kelle panus oli töö läbiviimiseks olulineThe thesis, “Opportunities and Challenges of Implementing Digital Customer Service”,
focuses on the digitalization of customer service in logistics companies, considering both
customer expectations and companies’ strategic readiness and challenges. The primary
problem identified was the significant variation in companies’ digitalization levels, which
affects their ability to provide modern and high-quality customer service. The study aimed
to analyse the opportunities and challenges of digitalization from both customer and
company perspectives and provide practical guidelines for implementing digital solutions
successfully.
The research was guided by two main questions:
1. What are the most common digital customer service solutions used in logistics
companies?
2. What are the key challenges faced by companies and customers during the
implementation of digital solutions?
The theoretical framework analysed the definition and role of digital customer service in
companies, along with generational differences in the use of digital solutions. The empirical
research combined qualitative and quantitative data collected through surveys and
interviews involving both customers and company representatives.
Findings revealed that customers prefer traditional channels such as telephone and email,
although younger users increasingly favour mobile-friendly solutions like live-chat and
chatbots. Companies face challenges such as employee resistance, technical complexities,
and resource limitations. Companies A and E exhibited high levels of digitalization, offering
advanced technological solutions, while Companies B and D were at the initial stages of
this process. Company C focused on specific solutions but avoided broader digitalization
due to resource constraints.
The conclusions emphasized that digitalization is critical for enhancing companies’
competitiveness and customer satisfaction.
This thesis provides valuable insights for both businesses and academia, offering practical
recommendations for digitalizing customer service and improving customer satisfaction.
The author extends gratitude to the supervisor for their guidance and support, as well as
to the survey respondents and interview participants whose contributions were vital to the
success of this researc
Power Quality Analysis of a Medium Voltage Connection Point
No full textLõputöö eesmärgiks oli korrektselt läbi viia pingekvaliteedi mõõtmised kliendi
kahesektsioonilises alajaamas ning saadud mõõteandmeid analüüsida, et leida võimalik
lahendus Elektrilevi OÜ kliendi kahjunõudele. Selleks tehti pingekvaliteedi mõõtmised
kasutades ELSPEC G4500 Blackbox võrguanalüsaatorit ja analüüsi jaoks koostati saadud
mõõteandmete põhjal Sapphire programmis automaatselt genereeritud raportid.
Esimeses peatükis tehti ülevaade nii elektri kvaliteedist kui ka pingekvaliteedi näitajate
kohta. Samuti selgitati, kuidas töötab mõõtmistes kasutatav ELSPEC-i võrguanalüsaator.
Teises peatükis selgitati, kuidas võrguanalüsaator oli paigaldatud kliendialajaama ja kuidas
seda seadistati. Seadistamise ajal tehti ka tähtis muudatus, et mitte korrata juuli kuu
mõõtmiste viga. Võrguanalüsaator oli seadistatud mõõtma liinipingeid faaside kolmnurk
ühenduse abil.
Kolmandas peatükis toodi välja Sapphire-is automaatselt genereeritud raporti tulemusi.
Tähelepanu väärsena avastusena oli see, et Sapphire-i automaatselt genereeritud raporti
tegemise loogikas oli leitud võimalik viga. Viga seisnes selles, et väreluse graafikul
kujutatud andmed erinesid tabeli andmetest. Kuna tabelis kajastatud maksimaalsed
väärtused olid väiksemad kui graafikul.
Mõlema sektsiooni raportid näitasid, et pingekvaliteet vastas EVS-EN 50160 standardi
nõuetele. Ainukese murena oli I sektsiooni tulemustes avastatud pingelohk. Analüüsimise
käigus jõuti järelduseni, et pingelohku põhjustas keskpingevõrgu juhuslik lühis ning oma
kestuse ja pingelangu poolest see ei mõjutanud klienti. Pingekvaliteedi mõõtmised ja
analüüs said teostatud ning sellega sai täidetud kliendi kahjunõude lahendamise tingimus.
Tulenevalt kliendi võrgulepingus kajastatud tingimustest, klient ei saanud rahalist hüvitist.
Lisaülesandena oli kliendi seadmete 24. märtsi riknemisele põhjuse leidmine. Kuna lõputöö
raames teostatud mõõtmistulemused vastasid pingekvaliteedi standardile, siis riknemise
põhjuseks ei saanud olla pingekvaliteedi probleem. Vaadates üle erinevaid Elektrilevi
kasutuses olevaid ajaloolisi andmeid jõuti kahe järelduseni. Esiteks, mõõtmised teostati
pool aastat pärast esialgse rikke esinemist ehk oli raske leida infot toimunu kohta. Teiseks,
olemasolevad vihjed rikke kohta, nagu liigpingepiirikute riknemine, ei olnud piisavad, et
jõuda konkreetse põhjuseni. Seega ei olnud võimalik üheselt öelda, mis võis põhjustada
kliendi seadmete riknemist 24. märtsil.On the 28th of May 2024 Elektrilevi OÜ received a claim for financial compensation for
damages made to one of its costumer’s equipment. The claim stated that on the 24th of
March the costumer identified a power outage and an overvoltage event on their premises.
The customer suspected that the problem was related to Elektrilevi supplying poor voltage
quality to the substation owned by the customer. In their opinion, it was necessary to carry
out a voltage quality analysis.
In July an automation specialist from Elektrilevi’s automation department was sent to
perform power quality measurements. The automatically generated reports from these
measurements showed many voltage dips and swells. Other automation specialists
speculated that a mistake was made, when configuring the power quality analyser.
The aim of the thesis was to correctly perform voltage quality measurements in the
customer's two section substation, and to analyse the obtained measurement data, to find
a possible solution to the customer's claim. Voltage quality measurements were made
using the ELSPEC G4500 Blackbox power quality analyser and for the analysis
automatically generated reports were prepared in the Sapphire program based on the
obtained measurement data.
The first chapter provided an explanation about power quality and an overview of voltage
quality indicators. It also explained how the ELSPEC power quality analyser, used in the
measurements, works.
The second chapter explained how the power quality analyser was installed in the
customer’s substation and how it was configured. During the configuration, an important
change was also made to avoid repeating the mistakes made during the July
measurements. The power quality analyser was configured to measure line voltages using
a delta connection of the phases.
The third chapter presented the results of the automatically generated reports made in
Sapphire. A notable discovery was that a potential flaw had been found in the generation
logic of Sapphire's automatically generated reports. The flaw was that the data shown in
the flicker graph differed from the data in the table. Because the maximum values shown
in the table were smaller than those in the graph.
The reports from both sections showed that the voltage quality met the requirements of
the EVS-EN 50160 standard. The only concern was the voltage dip detected in the results
of the first section. During the analysis, it was concluded that the voltage dip was caused
by a random short circuit event in the medium-voltage network and that it did not affect
the customer in terms of its duration and voltage drop. The voltage quality measurements
and analysis were performed, and thus the condition for ending the customer's claim for
damages was met. Based on the terms reflected in the customer's network contract, the
customer did not receive any financial compensation.
An additional task was to find the cause of the damages made to the customer's equipment
on the 24th of March. Since the measurement results performed as part of the thesis met
the requirements of the EVS-EN 50160 standard, the cause of the damages could not have
been a voltage quality problem. After reviewing various historical data in use by Elektrilevi,
two conclusions were reached. Firstly, the measurements were performed half a year after
the initial power outage and overvoltage events occurred, meaning it was difficult to find
information about what had happened. Secondly, the existing clues about the event, such
as the failure of the surge arresters, were not sufficient to reach a specific cause. Therefore,
it was not possible to say unequivocally what could have caused the damages to the
customer's equipment on the 24th of March