TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Effectiveness of traffic management measures on the Pärnu-Uulu highway repair section
No full textKäesolevas lõputöös käsitleti liikluskorraldus meetmete tõhusust sõidukijuhtide piirkiiruse järgimisel Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, Pärnu ja Ikla vahelisel remondilõigul. Sõidukite kiiruste mõõtmiseks kasutati eemaldatavaid loenduspunkte. Mõõtmistööde teostamisel olid maanteele paigaldatud erinevad liikluskorraldusvahendid. Mõõtmistööd kestsid kokku neli nädalat 22.08 kuni 17.09.2023. Iga nädal muudeti liikluskorraldust või paigaldati juurde liikluskorraldusvahendeid, et juhte distsiplineerida.
Uurimustööst selgus, et oli vähe juhte, kes järgisid kehtivat piirkiirust. Liikluskorraldus vahendite lisamisel ja piirkiiruse alandamisel suuri muutuseid sõidukijuhtide käitumisele ei olnud. Kõige enam oli sõidukijuhte, kui piirkiiruseks oli 50 km/h, kes ületavad piirkiirust kuni 10 km/h ja seda nii päevasel kui ka öisel ajal suunas, nii Pärnu-Ikla kui Ikla-Pärnu. See näitab, et inimeste arvates on aktsepteeritav piirkiiruse ületamine kuni 10 km/h. Kuid võrreldes kiirusega 50 km/h tõuseb kiirusel 60 km/h, jalakäijaga kokkupõrke korral tunduvalt nõrgema osapoole hukkumise tõenäosus. Piirkiiruse alandamisel 40 km/h oli kõige enam sõidukijuhte, kes sõitsid kiirusel 50–60 km/h. See ületas lubatud piirkiirust juba 10-20 km/h.
Piirkiiruse mitte järgimisega ei seata ohtu üksnes ise ennast vaid ka kaasliiklejaid ja teel töötavaid teetöölisi. Piirkiiruse ületamine halvendab ka teetööde kvaliteeti. Paljude teetööde puhul määrab sõidukite kiirus kasutatavate materjalide nakke aluspinnaga, näiteks pindamistöödel.
Uurimustööst saab välja tuua erinevuse Pärnu-Ikla ja Ikla-Pärnu suunal. Kehtestatud piirkiirustest kinnipidamine oli mõnevõrra parem Ikla-Pärnu suunal võrreldes vastupidise suunaga. Suunal Pärnu-Ikla sõitis loenduse perioodil kokku 169 203 sõidukit ja piirkiirust järgis neist 6 551 sõidukijuhti. Ikla-Pärnu suunal sõitis loenduse perioodil 167 149 sõidukit ja piirkiirust järgis neist 13 807 sõidukijuhti. Antud olukord võis tekkida sellest, et mõõtmistööde perioodil teostati Iklast Pärnu suunas sõites paremal pool, uuel rajatud teetrassil, tee-ehitustöid. Kuna teetööde masinad ning teetöölised liikusid sõiduraja kõrval, võis see pälvida juhtide suuremat tähelepanu ning hoolikust liiklemisel.
Tulenevalt Pärnu-Ikla maantee suurest liikluskoormusest sõidavad sõidukid väga tihti kolonnides. Kolonnides sõites sätitakse oma kiirus vastavalt eessõitjatele. Kui ees sõitvad sõidukid ületavad kiirust, siis sellest tulenevalt ületavad piirkiirust kõik kolonnis sõitvad sõidukid.
Muudetud liikluskorraldus vahendid oluliselt sõidukijuhtide kiiruskäitumist ei muutnud. Seetõttu tuleks rakendada mõjutusvahendeid, mis muudaksid sõidukijuhtide mõttemaailma ja käitumist liikluses. Trahvi määrade tõstmine, kiiruse ületamise mõju liikluskindlustusele, teavituskampaaniad - võiksid olla peamised vahendid, millega mõjutada sõidukijuhtide kiiruse valikut. Teadvustada, et kiiruse ületamine ei ole vastuvõetav, sest ohustab nii sõidukijuhti ennast, kaasliiklejaid ning teel töötavaid inimesi.In this thesis, the effectiveness of traffic management measures in ensuring compliance with speed limits by drivers was examined on the Tallinn-Pärnu-Ikla highway, specifically in the repair section between Pärnu and Ikla. Removable counting points were used to measure vehicle speeds. Various traffic management devices were installed on the road during the measurements. The measurement period lasted a total of four weeks, from August 22 to September 17, 2023. Each week, traffic management was modified, or additional traffic management devices were installed to discipline drivers.
The study revealed that only a small number of drivers adhered to the posted speed limits. The addition of traffic management measures and the reduction of speed limits did not result in significant changes in driver behavior. The majority of drivers, when the speed limit was 50 km/h, exceeded the limit by up to 10 km/h, both during the day and at night, in both directions—Pärnu-Ikla and Ikla-Pärnu. This suggests that people generally consider exceeding the speed limit by up to 10 km/h as acceptable. However, compared to driving at 50 km/h, driving at 60 km/h significantly increases the likelihood of fatality for the pedestrian in the event of a collision. When the speed limit was reduced to 40 km/h, most drivers traveled at speeds between 50-60 km/h, exceeding the allowed limit by 10-20 km/h.
Failing to adhere to speed limits not only endangers oneself and other road users but also adversely affects the quality of roadworks. In many construction projects, vehicle speed is a critical factor in determining the adhesion of materials to the underlying surface, as in the case of surface dressing works..
Exceeding the speed limit not only endangers the drivers themselves and other road users but also compromises the quality of roadwork.
In many road construction projects, vehicle speed affects the bonding of materials to the road surface, as seen in surface dressing works.
The study identified a difference between the Pärnu-Ikla and Ikla-Pärnu directions. Adherence to the established speed limits was somewhat better in the Ikla-Pärnu direction compared to the opposite direction. During the monitoring period, a total of 169 203 vehicles traveled in the Pärnu-Ikla direction, with only 6 551 adhering to the speed limit. In contrast, 167 149 vehicles were recorded in the Ikla-Pärnu direction, with 13 807 complying with the speed limit. This situation may be explained by the fact that, during the monitoring period, road construction works were being carried out on the newly built road section on the right-hand side in the Ikla-Pärnu direction. The presence of construction machinery and workers near the driving lane likely caught drivers' attention and encouraged greater caution.
Due to the high traffic volume on the Pärnu-Ikla highway, vehicles often travel in convoys. When driving in convoys, drivers tend to adjust their speed according to the vehicles ahead. If the leading vehicles exceed the speed limit, all vehicles in the convoy are likely to follow suit.
The modified traffic management measures did not significantly alter drivers' speed behavior. Therefore, it is necessary to implement measures that influence drivers' mindset and behavior in traffic. Increasing fines, highlighting the impact of speeding on traffic insurance, and awareness campaigns could be the primary tools to influence drivers' speed choices. It is essential to emphasize that speeding is unacceptable as it endangers not only the driver but also other road users and workers on the road
Remote Work and Work-Life Balance: A Case Study of a Media Company
No full textTehnoloogia areng ja globaliseerumine on muutnud kaugtöö kättesaadavaks ja populaarseks töövormiks, mis võimaldab töötajatel täita oma tööülesandeid paindlikult ja sõltumatult füüsilisest asukohast. Eestis on kaugtöö osakaal kiiresti kasvanud. Töötamine distantsilt pakub töötajatele suuremat vabadust ja iseseisvust, kuid seab ka väljakutseid töö- ja eraelu tasakaalu säilitamisel.
Uuringu eesmärk oli analüüsida kaugtöö mõju töö- ja eraelu tasakaalule meediaettevõttes Postimees Grupp AS, mis koos Duo Media Networksiga moodustab Baltikumi suurima meediagrupi. Ettevõte tegutseb kolmes riigis ja kolmeteistkümnes linnas, pakkudes tööd enam kui 500 inimesele, kellest paljudel on võimalus teha kaugtööd. Kaugtöö, sageli koduses keskkonnat, võib hägustada töö- ja eraelu piire, muutes tasakaalu leidmise oluliseks.
Uuringus kasutati deduktiivset lähenemisviisi, andmete kogumiseks viidi läbi kvantitatiivne küsitlus, kasutades Google Forms keskkonda. Küsimustik põhines viiepallisel Likerti skaalal, mis hindas väidete suhtes nõustumist või mittenõustumist. Küsimused hõlmasid kaugtöö võimalusi, keskkonna ootusi ja töötingimusi. Analüüs viidi läbi kirjeldava statistika meetodil.
Tulemused näitasid, et paindlik töökorraldus toetab üldiselt töö- ja eraelu tasakaalu, kuid vajab selgemaid reegleid ja toetusmehhanisme. Tehnilised lahendused ja töötingimused hinnati heaks, kuid arenguvõimalused, tagasiside ja meeskonnatunde tugevdamine vajavad edasist täiustamist. Paindlik töökorraldus toetab üldiselt töötajate võimet tasakaalustada töö- ja eraelu, kuid tasakaalu säilitamine sõltub individuaalsetest vajadustest ja töö iseloomust. Esitati soovitusi, sealhulgas paindlike lahenduste arendamist, stressijuhtimise koolitusi ja terviseedenduse programmide laiendamist, et toetada töötajate heaolu ja motivatsiooni.
Selged piirid töö- ja puhkeaja vahel ning kindel töökeskkond aitavad eristada kodu ja tööd, vähendades stressi. Regulaarsed pausid, ajakava järgimine ja toimiva tugisüsteemi loomine on tarvilikud tasakaalu saavutamiseks. Tööandjad mängivad võtmerolli selgete reeglite ja ootuste seadmisel, samal ajal kui töötajad peavad suhtlema pereliikmetega, et nood kodustes tingimustes töötamist paremini mõistaksid.The advancement of technology and globalization has made remote work an accessible and popular work model, enabling employees to perform their tasks flexibly and independently of physical location. In Estonia, the proportion of remote work has grown rapidly. Working remotely provides employees with greater freedom and independence but also presents challenges in maintaining work-life balance.
The aim of this study was to analyze the impact of remote work on work-life balance at the media company Postimees Grupp AS, which, together with Duo Media Networks, forms the largest media group in the Baltics. The company operates in three countries and thirteen cities, employing more than 500 people, many of whom have the opportunity to work remotely. Remote work, often performed in a home environment, can blur the boundaries between work and personal life, making it essential to find balance.
A deductive approach was applied in this study, and data were collected through a quantitative survey conducted via Google Forms. The questionnaire used a five-point Likert scale to assess agreement or disagreement with various statements. The questions covered aspects of remote work opportunities, environmental expectations, and working conditions. The analysis was carried out using descriptive statistical methods.
The results indicated that flexible work arrangements generally support work-life balance but require clearer rules and support mechanisms. Technical solutions and working conditions were rated positively, but areas such as development opportunities, feedback, and team cohesion need further improvement. While flexible work arrangements generally help employees balance work and personal life, maintaining balance depends on individual needs and the nature of the job.
Recommendations were made, including the development of flexible solutions, stress management training, and the expansion of health promotion programs to support employee well-being and motivation. Clear boundaries between working and rest hours, along with a defined workspace, help distinguish home and work, reducing stress. Regular breaks, adherence to schedules, and the creation of a supportive system are essential for achieving balance.
Employers play a key role in setting clear rules and expectations, while employees should communicate with family members to ensure better understanding and support for working from home
Digitalization of Inventory Restocking Processes on the Example of AS Balbiino Jätsiabi Vehicles
No full textAktsiaselts Balbiino Jätsiabi autode kaubavarude täiendamise protsesside digitaliseerimise käsitlemine lõputöös andis tervikliku ülevaate hetkeolukorrast, kitsaskohtadest ja võimalikest lahendustest, mille eesmärgiks on parandada varude juhtimise tõhusust. Töö keskendus probleemi analüüsile, praktilistele soovitustele ja sobiva digitaliseeritud lahenduse valikule, mis vastaks Balbiino Jätsiabi spetsiifilistele vajadustele.
Lõputöö eesmärgiks oli tuvastada Jätsiabi kaubavarude täiendamise protsesside kitsaskohad ja pakkuda välja digitaliseeritud lahendus, mis parandaks varude haldamise täpsust ja tõhusust. Töö käigus kaardistati jooksvad probleemid, nagu subjektiivne varude hindamine, populaarsete toodete sagedased puudujäägid ja keerukas tellimisprotsess. Samuti koguti autojuhtide tagasisidet, mis aitas määratleda praktilisi vajadusi ja ootusi uuele kassasüsteemile.
Kvalitatiivse uurimismeetodi abil kogutud andmed näitasid, et Jätsiabi autode töökorraldus kannatas selge ja täpse laohaldussüsteemi puudumise tõttu. Peamised kitsaskohad tulenesid käsitsi tehtavast varude haldusest, mis viis eksimusteni kaubavajaduste hindamisel ning tellimuste koostamisel. Töö käigus selgus, et autojuhid kulutavad liigset aega inventuuri tegemisele ja tellimuste koostamisele, mis võiksid olla automatiseeritud.
Analüüsi tulemusel osutus valituks Loyverse POS lahendus, mis vastab Jätsiabi vajadustele. Lahenduse eelised hõlmavad reaalajas varude jälgimist, automaatset inventuuri ja kasutajasõbralikku liidest. Lisaks võimaldab POS süsteem pakkuda analüütilisi aruandeid, mis toetavad strateegiliste otsuste tegemist. Lahenduse rakendamine tähendab suuremat tõhusust, väiksemaid vigade riske ja harvemat kaubapuudust.
Integreerimisplaan võtab arvesse Jätsiabi hooajalist iseloomu ja piiratud ressursside kättesaadavust. Katseprojekti ja koolituse abil tagatakse, et autojuhid oleksid valmis uut kassasüsteemi tõhusalt kasutama. Võimalik rakendatav lahendus loob tingimused, mis parandavad igapäevaseid tööprotsesse, muutes need kiiremaks, lihtsamaks ja töötajasõbralikumaks.
Antud töö tulemusena leitud sobiv lahendus võiks olla potensiaalselt rakendatav Jätsiabi teenuse arendamisel, pakkudes mudelit, mida võiks tulevikus kasutada ka teised sarnase tegevusalaga ettevõtted. Digitaalsete lahenduste juurutamine loob aluse efektiivsemale varude haldamisele, suurendab nii klientide kui töötajate rahulolu.Modern business environments emphasize the critical role of inventory management and logistics in maintaining competitiveness and efficiency. This thesis focuses on the digitalization of inventory replenishment processes for AS Balbiino's Jätsiabi trucks, a unique service in Estonia. The research addresses the necessity of improving inventory tracking and ordering accuracy by introducing a digitalized solution tailored to the service's specific requirements.
Efficient inventory management is a cornerstone for businesses aiming to optimize operational workflows and reduce costs. The current manual processes employed by Balbiino's Jätsiabi trucks reveal significant inefficiencies, such as inconsistent inventory tracking and frequent order inaccuracies. Digitalizing these processes promises enhanced operational transparency, reduced human errors, and improved customer satisfaction. This study contributes to broader logistics and digitalization advancements, offering a scalable model for similar operations.
The thesis set out to evaluate the current inventory replenishment processes, pinpoint critical inefficiencies, and recommend a digitalized solution to improve inventory management. A qualitative methodology was utilized, incorporating detailed observations and surveys with Jätsiabi truck drivers. The collected feedback was analyzed to uncover operational challenges and develop a solution that aligns with both the drivers' needs and the company's objectives.
The study identified several major challenges. Inventory levels were assessed subjectively by drivers, leading to inconsistent and inaccurate orders. High demand for popular products often resulted in shortages, whereas low-demand items accumulated as excess inventory. The lack of a structured inventory system limited real-time visibility and data-driven decision-making. To address these issues, the study recommended adopting the Loyverse POS system, a cloud-based solution offering real-time inventory tracking, automated reporting, and intuitive usability. This system aligns with Balbiino's operational needs, ensuring offline functionality, user-friendly interfaces, and scalable integration with existing IT infrastructure.
An integration plan was developed to facilitate smooth adoption, involving installation of the Loyverse POS application on existing devices, training sessions for truck operators to familiarize them with the new system, and a pilot program to test and refine the solution before full deployment. The projected benefits include accurate inventory tracking and automated replenishment processes, reduced time spent on manual inventory assessments and order preparation, enhanced customer satisfaction due to the consistent availability of popular products, and data-driven insights into sales patterns and operational efficiencies.
The digitalization of Balbiino's Jätsiabi trucks' inventory management system offers a transformative approach to resolving operational inefficiencies. The proposed solution not only addresses the immediate challenges but also lays the groundwork for scalable improvements in other areas of the business
Hydrogen Production from the Pyrolysis of Organic Waste
No full textKäesoleva bakalaurusetöö eesmärk oli uurida, millistes tingimustes ja milliste
katalüsaatorite abil on vesiniku saagised kõige kõrgemad, kasutades orgaanilise jäätmete
pürolüüsi tehnoloogiat. Lõputöö kirjutamise käigus anti ülevaadet vesiniku tootmise
tehnoloogiatest ja rõhutati just pürolüüsi protsessile. Uuring tugines kvalitatiivsele
meetodile, mille raames uuriti teaduskirjandust ja tehti saadud andmetest analüüs.
Tulemused näitasid, et tekstiilijäätmete taaskasutusvõimalusteks on mikrolaine
pürolüüs(puuvilla/taimse kiudu segu jaoks) ja katalüütiline pürolüüs (naha, nailoni, puhta
puuvilla ja puuvilla/PET segu jaoks) . Mikrolaine pürolüüsil kõige paremini näitas ennast
nikli baasil tehtud katalüsaator ehk Ni(CH3COO)2·4H2O (nikli atsetaat). Vesiniku saagis oli
245,2 mmol/g, 500°C juures. Katalüütilise pürolüüsi korral aga häid tulemusi andis RM
katalüsaator, mis on tegelikult alumiiniumtööstusest tulenev jääde. Kõige suuremad
vesiniku saagised osutusid 1,517 mmol/g, 600 °C juures, materjal – nahk ja 1,562
mmol/g, 700 °C juures, materjal - 60% puuvill ja 40% PET. Samuti, oli arvutatud ka
vesiniku võimalik saagis, kui kasutada Euroopa Liidus tekkivaid tekstiili- ja plastjäätmeid
katalüütiliseks pürolüüsiks CaO katalüsaatoriga. Selle teoreetiliseks saagiseks tuli 16875 t
H2 aastas.
Plastjäätmete osas aga oleks parem pürolüüsida PP+HDPE; PE+PS+PET; LDPE. Samuti,
oli pakutud ka teine variant: pürolüüsida PP+LDPE+HDPE segu ning pürolüüsida eraldi ka
PE+PS+PET. Vesiniku saagised on kõrged mõlemal juhul. Katalüsaatorite puhul osutus, et
nikli baasil katalüsaatorid on parem valik, sest need on kõige levinumad ja väga
efektiivsed.The aim of thesis was to investigate the conditions and catalysts that yield the highest
hydrogen production using the pyrolysis technology of organic waste. The study was based
on a qualitative method, involving the review of scientific literature and analysis of the
obtained data. This research contributes to the understanding of pyrolysis as viable method
for hydrogen production, particularly on the context of waste management and renewable
energy. The findings suggest future opportunities for optimisation and implementation in
industrial-scale processes.
For textile waste the results showed that the recycling possibilities for textile waste are
microwave pyrolysis (for cotton/plant fiber blends) and catalytic pyrolysis(for leather,
nylon, pure cotton and cotton/PET blends). In microvawe pyrolysis, the best performance
was shown by a nickel-based catalyst Ni(CH3COO)2·4H2O, namely nickel acetate. The
hydrogen yield was 252,2 mmol/g at 500 °C. In the case of catalytic pyrolysis, good results
were achieved with RM catalyst, which is actually a residue from the aluminium industry.
The highest hydrogen yields were 1,562 mmol/g at 700 °C for a material of 60% cotton
and 40% PET, and 1,517 mmol/g at 600 °C for leather. Additionally, the potential hydrogen
yield was calculated for catalytic pyrolysis using CaO catalyst and textile and plastic waste
from European Union. The theoretical yield was estimated to be 16,875 tons of H2 per year.
For plastic wast, it would be better to perform pyrolysis of PP, HDPE; PE, PS, PET and LDPE
to achieve the highest hydrogen yields. Another proposed option was to perform pyrolysis
on a mixture of PP, LDPE and HDPE, while separately pyrolyzing PE, PS, and PET. In both
cases, hydrogen yields are high. Regarding catalysts, nickel-based catalysts proves to be
better choise, as they the most common and highly effective
Designing a Competitive Drift Oriented Front Axle Suspension Solution for a Racing Vehicle Based on the 1982-1992 Chevrolet Camaro
No full textLõputöö eesmärk oli projekteerida drifti suunitlusega esisilla vedrustuslahendus. Püstitatud eesmärgid leidsid töö käigus lahenduse ning rataste pöördenurka sai suurendatud isegi rohkem, kui esialgu soovitud oli ning samas sai vähendatud rataste parasiitroolimist. Töös anti ülevaade vedrustuspunktide mõõdistamisele ning määramisele 3D skaneerimisega ning vedrustusest kinemaatilise mudeli loomisega Susprog3D programmis. Lisaks kirjeldati uute vedrustuskomponentide loomist ning tugevusanalüüside sooritamist. Viimases osas kirjeldati prototüübi valmistamist ning lisati ka tabel vedrustuslahenduse loomise maksumusest. Vedrustuse testimiseni töö käigus kahjuks ei jõutud, kuid töös on kirjeldatud, kuidas vedrustuse testimine välja näeb.The aim of the thesis was to design a suspension kit solution for the front axle with drift orientation for the 1982-1992 Chevrolet Camaro. The set goals were solved during the work, and the turning angle of the wheels was increased even more than initially desired, and at the same time, the parasitic steering of the wheels was reduced. An overview was given in the work of the measurement and determination of suspension points by 3D scanning and the creation of a kinematic model of the suspension in the Susprog3D program. In addition, the creation of new suspension components and the conduct of strength analyzes were described. The last part described the production of the prototype and also added a table of the cost of creating a suspension solution. Unfortunately, suspension testing was not carried out during the project, but the work describes how suspension testing is conducted
Reconstruction of the Orissaare-Saikla 10 kV feeder
No full textAntud lõputöö eesmärgiks oli koostada efektiivne tehniline lahendus Orissaare-Saikla
keskpingefiidri võrguosa rekonstrueerimise jaoks, mis parendaks olemasoleva võrgu
näitajaid ning tüviliini paiknemise asukohta maastikul.
Tehniline lahenduse raames asendatakse 8,3 kilomeetrit olemasolevat paljasjuhtmelist
keskpingeliini. See asendatakse nii kaetud juhtmete kui ka maakaabliga. Asendamisele
lähevad kolm jaotusalajaama, üks asendatavatest alajaamadest (AJ Tagavere:
(Orissaare)) leiab kasutust sama investeeringu käigus uues asukohas, kus sellega
asendatakse olemasolev KTPN tüüpi alajaam. Tehnilise lahendusega nähakse ette uue
normaalvahe loomine planeeritavasse kaugjuhitavasse alajaama, et muuta Orissaare Saikla fiider rikkekindlamaks.
Lisaks uuris autor Orissaare-Saikla fiidri avariitalitluse olukorda. Seda tehes selgus, et
olemasolevat Orissaare-Saikla fiidrit teatud hetkedel reserveerides tekivad jaotusvõrgus
väga kõrged pingelangud. Autor pakkus välja kolm võimalikku lahendust, et tagada
reserveerides pingelang, mis jääks lubatud 10 % piiresse.
Tehtavate tööde ning planeeritavate materjalide indikatiivseks kogumaksumuseks kujunes
ligi 450 000 eurot. Investeeringu reaalne maksumus selgub aga pärast seda, kui on leitud
hanke võitja.
Võrreldes olemasoleva ning planeeritava lahenduse elektrilisi näitajaid, näeme, et tehniline
lahendus muudab Orissaare-Saikla keskpingefiidri tõesti töökindlamaks. Fiidril vähenes
prognoositav rikete arv aastas 6 rikke pealt 3 rikke peale ning samuti ka prognoositav
kliendikatkestuste kogukestus langes 2146 tunni pealt 1268 tunni peale aastas. Lisaks
väheneb fiidril pingekadu.The aim of this thesis was to prepare an effective technical solution for the reconstruction
of the Orissaare-Saikla medium-voltage feeder network section, which would improve the
performance of the existing network and the location of the trunk line in the landscape.
Within the framework of the technical solution, 11.3 kilometers of the existing bare wire
overhead line will be replaced. It will be replaced with both underground cable and
„covered“ line wire.
Three distribution substations will be replaced, one of the substations to be replaced
(substation Tagavere: (Orissaare)) will be used in the same investment at a new location,
where it will replace the existing KTPN type substation.
The technical solution foresees installing new switchgear in the planned remote-controlled
substation in order to make the Orissaare-Saikla feeder more fault-resistant.
In addition, the author investigated the emergency operation situation of the Orissaare Saikla 10 kV feeder. In doing so, it became clear that when the existing Orissaare-Saikla
feeder is being reserved by Leisi-Ranna 10 kV feeder at certain times, a very high voltage
drop occurs in the distribution network. The author proposed three possible solutions to
ensure a voltage drop within the permitted 10 % when the feeder has to reserved in an
emergency operation situation.
The indicative total cost of the work to be performed and the planned materials was
approximately 450,000 euros. However, the real cost of the investment will become clear
after the winner of the tender has been found.
Comparing the electrical parameters of the existing and planned solutions, we see that the
technical solution really makes the Orissaare-Saikla meedium voltage feeder more reliable.
The predicted number of failures on the feeder decreased from 6 failures per year to 3
failures, and the predicted total duration of customer outages also decreased from 2,146
hours to 1,268 hours per year. In addition, the voltage loss on the feeder will decrease
Designing a Chopper-Style Motorcycle Frame With Electric Drivetrain
No full textLõputöö pealkirjaga „Chopper-stiilis elektrilise ajamiga mootorratta raami
projekteerimine“ seadis eesmärgiks mootorratta raami nullist projekteerida, teades ainult
mootori stiili ja akupaki suurust. Samuti seati eesmärgiks tutvustada paari stiili, milles
mootorrattaraame saab projekteerida.
Valmis raam oli chopper-stiilis ja touring-stiilis raami hübriid. Raami esiosa oli inspireeritud
chopper-stiilist, tagumine kiikhoob aga maailma touringmootorratastest. Raam on
mõõtmetelt DN15 toruraamiga. Raami projekteerimisel olid peamised takistused
konstruktsioonitugevuse arvutamise tarkvara AnSys litsentsimisega seotud probleemid,
kuna õpilaslitsents oli piiratud teatud arvu elementidega, mis muutis arvutuse suurenenud
elementide suuruse tõttu ebatäpseks.
Lõpuks kirjeldas lõputöö raami projekteerimist ja konstruktsioonianalüüse. See võrdles
raami valmistamisel kasutatavate materjalide erinevusi ja kirjeldas, miks valiti üks materjal
teise asemel.The thesis, “Designing a Chopper-Style Motorcycle Frame with Electric Drivetrain”, set out
to design a motorcycle frame from scratch knowing only the style of motor, and the size of
the battery back. It also set out to showcase a couple of styles that motorcycle frames can
be designed in.
The finished frame was a hybrid between a Chopper-style frame, and a touring-style frame.
The front cradle of the frame was heavily inspired by the Chopper-style, while the rear
swingarm got its inspiration from the touring bikes of the world. The frame is sized in DN15
pipe frame. Main obstacles while designing the frame were problems with licencing of the
structural strength calculation software AnSys, as the student licence was limited to a
certain number of elements, which made the calculation inaccurate due to the increased
element size.
In the end the thesis detailed the designing of the frame and the structural analyses. It
compared the differences between materials possible for use in frame making and detailed
why this project chose one over the other
Optimising the pricing system of Radius Machining's Tartu production unit to increase profitability
No full textTänapäeva tootmisettevõtetes on finantsjuhtimise ja kasumlikkuse tagamine võtmetähtsusega. See on eriti oluline, kuna keerulised tootmisprotsessid ja muutuvad turutingimused nõuavad täpset hinnaarvestust.
Antud lõputöö teema osutus valituks, kuna antud teema oli ettevõttes tuliselt aktuaalne ja vajas juba pikemat aega tähelepanu.
Autor kasutas andmete analüüsiks kvantitatiivset uurimisstrateegiat mis võimaldas analüüsida andmeid objektiivsel ja matemaatilisel viisil. Tootmisprotsesside ja finantsandmete uurimiseks sobis selline lähenemisviis kõige paremini.
Ettevõtte erinevate finantsandmete ja kuluaruannete analüüsist selgus toodetavate toodete hinnaarvestussüsteemi kitsaskoht. Autori analüüsist selgus, et hinnarvestussüsteem on üldiselt hästi toimiv ja läbipaistev ning vastab standardkuludele põhinevale hinnaarvestussüsteemi kirjeldusele, kuid hinnaarvestussüsteemi erinevaid etappe vaadeldes ja analüüsides tegi autor tähelepaneku, et vastavalt standardkuludel põhinevale hinnaarvestussüsteemile liigitatakse ettevõtte kulusid liiga üldiselt ja nendest tulenevad prognoosid ei pruugi olla täpsed. Samuti on ettevõtte mitte tootmislikud üld-ja kaud kulude ehk sales OH kulude marginaal liiga kõrge.
Radius Machining OÜ võiks võtta kasutusele tegevuspõhise hinnaarvestus süsteemi tagades sellega ettevõtte kulude parema juhtimise, tõstes kasumlikkust ja pakkudes klientidele konkurentsivõimelisemaid hindu.
Ettevõte peaks üle vaatama mitte tootmislike üld- ja kaud kulude struktuuri ja kaaluma, kas osa neist saaks paigutada segmenteeritud kulude hulka, mis aitaks vähendada mitte tootmislike üld- ja kaud kulude marginaali. Madalamate kulude tulemusena võiks tootehind langeda, suurendades klientide ostuvõimalusi.
Radius Machining OÜ koolitus- ja konsultatsioonikulud saaks kontrolli all hoida, viies läbi sisemisi koolitusi, mis oleksid kuluefektiivsed ja samal ajal suurendaksid töötajate kompetentsi. Selleks saaks kasutada ettevõtte kogenud töötajaid, kes viiksid läbi koolitusi ning tõstaksid oma teadmisi, vähendades väliskoolituste kulusid ja motiveerides töötajaid.
Turunduskulude optimeerimiseks võiks lõpetada välise turundaja lepingu ning leida ettevõtte seest inimene, kes turundust hallata saaks. See muudaks turunduse kiiremaks ja ettevõte saaks oma töötajat tunnustada.
Autokulusid on võimalik vähendada sõidukite kasutuse optimeerimise, koostöö ja ühiselt ajastatud kohtumiste kaudu. Samuti võiks kaaluda ökonoomsemaid sõidukeid või renditingimuste ümberhindamist.
Infotehnoloogia kulutusi saab vähendada, usaldades igapäevased infotehnoloogia küsimused ettevõtte sisesele arendusjuhile, mis aitab kiirendada probleemide lahendamist ja vähendada välistelt teenusepakkujatelt saadavate teenuste kulusid.
Tartu tootmisüksuse efektiivsuse analüüs tõi esile probleeme hinnaarvestuses, ajagraafikute täitmise ja tööjõu kvaliteedi osas. Autor soovitab lahendusena palgata rohkem oskustööjõudu, et suurendada tootmisvõimekust ja vähendada tarneaegu. Samuti tuleb realistlikult hinnata detailipõhiseid tootmisaegu, kaardistades protsessid ja analüüsides tegelikku ajakulu. Aja mõõtmine pingi kõrval aitab kontrollida, kas ajad vastavad tehnoloogilisele BOM-ile. Realistlike tootmisaegade alusel saab täpsustada hinnakalkulatsioone, tagades, et tööde maksumus katab reaalsed kulud.Ensuring financial management and profitability is key in today's manufacturing companies. This is particularly important as complex production processes and changing market conditions require accurate price accounting.
The choice of the topic of this thesis was indicative, as this topic was a hot topic in the company and needed attention for a long time. When the CEO was overworked, no one had been able to pay attention to it for a long time. The author of the thesis collected data from the CEO, in the form of various costing Excel files.
The author used a quantitative research strategy to analyse the data, which allowed the data to be analysed in an objective and mathematical way. This approach was best suited to the study of production processes and financial data.
The analysis of the company's various financial data and cost statements revealed a bottleneck in the pricing system for the products manufactured. The author's analysis showed that the pricing system is generally well functioning and transparent, and meets the description of a standard cost-based pricing system, but in reviewing and analysing the different stages of the pricing system, the author observed that the standard cost-based pricing system classifies the company's costs too broadly and the resulting estimates may not be accurate. Also, the company's non-productive overheads and indirect costs, i.e. the sales OH cost margin, are too high.
Radius Machining OÜ could adopt an activity-based pricing system to ensure better management of the company's costs, increase profitability and offer more competitive prices to customers.
An entity should review the structure of its non-production overheads and indirect costs and consider whether some of these could be reallocated to segmented costs, which would help reduce the margin on non-production overheads and indirect costs. Lower costs could result in a lower product price, increasing the purchasing opportunities for customers.
The company's training and consultancy costs could be kept under control by conducting in-house training that is cost-effective and at the same time increases the competence of the staff. This could be done by using the company's experienced staff to deliver training and increase their own knowledge, reducing the cost of external training and motivating staff.
In order to optimise marketing costs, it could be better to terminate the contract with an external marketer and find someone from within the company to manage marketing. This would make marketing faster and the company could recognise its own staff.
Car costs can be reduced through optimising vehicle use, cooperation and jointly scheduled meetings. Consideration could also be given to more economical vehicles or to re-evaluating rental conditions.
IT costs can be reduced by entrusting day-to-day IT issues to an in-house development manager, which helps speed up problem resolution and reduce the cost of services from external providers.
An analysis of the efficiency of the Tartu production unit revealed problems with price accounting, time schedules and the quality of the workforce. As a solution, the author recommends hiring more skilled labour to increase production capacity and reduce delivery times. Also, a realistic assessment of detail-based production times is needed by mapping processes and analysing actual time consumption. Measuring the time at the bench will help to check whether the times are in line with the technological BOM. Based on realistic production times, price calculations can be refined, ensuring that the cost of the work covers the real costs
Improvement of Rakvere City Bus Network
No full textÜhistransport on tähtis teenus, mille eesmärk on tagada inimestele avalike ja elutähtsate teenuste kättesaadavus. Antud töös sai töö autor kinnituse, et Rakvere linna elanikud ei ole ühistransporditeenusega linnas rahul. Selle tulemuseni jõudis töö autor ka läbi viidud küsitluse analüüsis. Kehtiva liinivõrgustikuga on kaetud põhilised liikumiskoridorid, kuid bussid liiguvad ebakorrapäraselt. Liinid katavad rahuldavalt nii hommikuse (tööle ja kooli minemise periood) kui õhtuse perioodi (16:00 – 19:00). Sellegipoolest on kehvasti kaetud päevane periood vahemikus 10:00 – 16:00, mil bussid liiguvad 2h intervalliga. Ei ole mõeldud õhtusele ajale alates kella 19:00`st, mil inimesed vajavad samuti töölt koju transporti. Sellest tulenevalt uuris töö autor Rakvere bussitransporti (linnaliinid), sõidugraafikuid ja sõitjate rahulolu seoses kehtiva ühistranspordikorraldusega. Töö eesmärgiks oli analüüsida olemasolevaid Rakvere linnaliine ja teha ettepanekuid liinivõrgu muutmiseks, mis võimaldaks Rakvere linna inimestel võimalikult väikese ooteajaga ümber istuda ühelt liinilt teisele. Lisaks ooteaja vähendamisele tuli suurendada liinide väljumissagedusi.
Töö autor leidis püstitatud uurimisülesannetele järgmised lahendused:
1. Rakvere ühistranspordis tuvastati peamised kitsaskohad: busside väljumissagedus ei vasta linlaste ootustele ning ooteaeg ühelt liinilt teisele ümberistumiseks on liiga suur.
2. Liinivõrgu analüüsi (peatükid 2 ja 3) põhjal esitas töö autor ettepaneku uue liinivõrgu loomiseks. Senise nelja liini asemel kavandati kolm liini, mis hõlmavad Rakvere linna peamisi liikumiskoridore. Uute liinide planeerimisel võeti arvesse suuremaid tõmbekeskusi ning õhtuseid töölt naasmise aegu.
3. Kõik kolm liini algavad ja lõpevad äärelinnas ning läbivad kesklinna. Ümberistumised ühelt liinilt teisele on võimalik teha Rakvere bussijaamas ning bussijaama vahetusläheduses (Lydia Koidula peatuses). Lisaks linnaliinidele on uue liinivõrgu puhul võimalik mugavamalt ümber istuda Rakvere bussijaamast väljuvatele maakonna- ja kaugmaaliinidele.
Töös anti ülevaade seadusandlusest, Rakvere tõmbekeskustest ja uuselamurajoonidest, Rakvere ühistranspordist (kehtiv liinivõrk) ja läbi viidud küsitlusest. Lisaks eeltoodule tuvastas töö autor sõiduplaanides palju vastuolusid:
1. Puudub ühtne sõidugraafik, mida oleks lihtne jälgida ja meelde jätta. Näiteks liinil 5 on üks tööpäevane väljumine täistunni asemel kell 17:03. Kõik ülejäänud tööpäevased väljumised toimuvad täistundidel.
2. Peatuste läbimise anomaalsed vahed, mille tõttu peavad bussid peatustes aega parajaks tegema. Liinil 1 läbib buss Lai ja Lydia Koidula peatuste vahet tavapärase 2 min asemel 5 min. Kahe peatuse kaugus on 0,56 km.
Tulenevalt tuvastatud probleemidest, avastatud vastuoludest ja küsitluse tulemustest koostas töö autor uue liinivõrgu (senise 4 liini asemel on nüüd 3 liini). Senised liinid 1 ja 3 ühendati üheks (liin 1), mis läbib mõlema kehtiva liini liikumiskoridore ja peatusi. Liini 5 Rägavere tee osa läbib nüüd liin 1. Liin 2 ei ole enam lihtsalt tööliste liin, vaid teenindab ka teisi väljumisi. Liin 5 teenindab nüüd kahte suuremat tõmbekeskust (Vaala ja Põhjakeskust), läbides samal ajal ka kesklinna. Uus liinivõrk arvestab rohkem inimeste liikumisvajadustega – tekkis juurde 66 väljumist. Uue liinivõrgu puhul vähenes ka ühelt liinilt teisele ümberistumise aeg 13,8 min võrra ning kesklinnas ümberistumiseks mõeldud piirkond jaguneb nüüd kahe peatuse vahel (Lydia Koidula ja Bussijaam).
Liinivõrgu maht suurenes lisa väljumiste arvelt 4 925 km kuus (59 109 km aastas). Uue liinivõrgu kulu suurenes 12 364 eurot kuus (31 033 eurot aastas). Töö autori hinnangul õigustab liinivõrgu laienemine ühistranspordi kättesaadavuse parandamise kaudu tekkinud lisakulusid. Uue liinivõrgu puhul paranes kättesaadavus lisaks juurde tekkinud väljumistele ka ümberistumiseks kuluva kõndimise aja arvelt. Selleks, et kesklinnas ühelt liinilt teisele ümber istuda, tuleb Bussijaama ja Lydia Koidula peatuse vahel kõndida u 0,16 km. Töötulemusena (uus liinivõrk) teeb töö autor ettepaneku Rakvere linnavalitsusele uue hanke läbi viimiseks.Rakvere linnaliini liinivõrgu parendamine - Improvement of Rakvere City Bus Network
Public transportation is an essential service aimed at ensuring people’s access to public and vital services. This study confirmed that residents of Rakvere are dissatisfied with the public transport services in the city. This conclusion was reached through the analysis of a survey conducted by the author. The current route network covers the main travel corridors; however, bus operations are irregular. The routes adequately serve the morning period (commuting to work and school) and the evening period (4:00 PM – 7:00 PM). Nevertheless, the daytime period (10:00 AM – 4:00 PM) is poorly covered, with buses operating at two-hour intervals. Additionally, there is no service after 7:00 PM, a time when people also need transportation home from work.
In light of this, the author examined Rakvere’s urban bus transport system, timetables, and passenger satisfaction with the current public transportation arrangements. The goal of the study was to analyze the existing city bus routes in Rakvere and propose changes to the network that would enable residents to switch between routes with minimal waiting time. Alongside reducing waiting times, the frequency of departures also needed to be increased.
The author identified the following solutions to address the research objectives:
1. Key Issues Identified in Public Transportation: The main shortcomings in Rakvere’s public transportation system include the insufficient frequency of bus departures and excessively long waiting times for transfers between routes.
2. Proposal for a New Route Network: Based on the analysis of the route network (Chapters 2 and 3), the author proposed a new network. Instead of the existing four routes, three routes were planned to cover the main travel corridors of Rakvere. The design of the new routes took into account major activity centers and evening commuting times.
3. Improved Route Design: All three routes begin and end in the outskirts of the city and pass through the city center. Transfers between routes are possible at Rakvere Bus Station and nearby stops (Lydia Koidula stop). The new network also facilitates easier transfers to regional and long-distance routes departing from Rakvere Bus Station.
The study provided an overview of legislation, major activity centers and new residential areas in Rakvere, the existing public transportation system, and the results of the conducted survey. Additionally, the author identified several inconsistencies in the schedules:
1. Lack of a Unified Schedule: The schedules are not uniform or easy to follow. For example, Route 5 has one weekday departure at 5:03 PM instead of on the hour, while all other weekday departures occur on the hour.
2. Irregular Stop Intervals: Due to inconsistent travel times between stops, buses often spend unnecessary time waiting at certain stops. For instance, on Route 1, the time between the Lai and Lydia Koidula stops is 5 minutes instead of the usual 2 minutes, despite the distance being only 0.56 km.
Based on the identified issues, inconsistencies, and survey results, the author proposed a new route network, reducing the previous four routes to three. Routes 1 and 3 were merged into a single Route 1, which now covers the corridors and stops of both previous routes. The Rägavere road section of Route 5 is now included in Route 1. Route 2 was expanded from being solely a workers’ route to serving additional departures. Route 5 now connects two major activity centers (Vaala and Põhjakeskus) while also passing through the city center.
The new network better addresses residents' mobility needs by adding 66 additional departures. The average transfer waiting time was reduced by 13.8 minutes, and the central transfer area now includes two stops (Lydia Koidula and the Bus Station).
The expanded network increased the monthly mileage by 4,925 km (59,109 km annually) and monthly costs by €12,364 (€31,033 annually). According to the author, the improved accessibility resulting from the expanded network justifies these additional costs. In addition to the new departures, accessibility also improved by reducing the walking time for transfers. For instance, transferring between routes in the city center requires a walking distance of approximately 0.16 km between the Bus Station and Lydia Koidula stop.
As a result of this work, the author recommends that Rakvere City Government initiate a new procurement process to implement the proposed network
Social Maturity of Primary School Children
No full textLõputöö pealkiri on „Algkooliealiste laste sotsiaalne küpsus“. Lõputöö koosneb 59st leheküljest koos lisadega. Lõputöö koostamisel on kasutatud 42 allikat, millest on 4 võõrkeelsed.
Varasemad uuringud on näidanud, et väikelapsena omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused on võtmeteguriks koolis hakkama saamisel. Paremate sotsiaalsete oskustega laps on võimeline paremini jälgima juhiseid, suudab teha koostööd ning saavutab paremad õpitulemused. Paremad sotsiaalsed oskused tagavad lapse paremad õpitulemused koolis, esineb vähem käitumisprobleeme ning areneb võimekust jõuda eduelamusteni ja paremate tulemusteni õppetöös.
Lõputöö alusteooriaks on kognitiiv-käitumuslikud teooriad, mis rõhutavad sotsiaalse õppimise ja sotsiaalse keskkonna olulisust isiksuse kujunemisel. Töös keskendutakse peamiselt koolieelsele (3–7a) ja nooremale koolieale (7–10 a). Laste areng on tihedalt seotud sotsiaalsete oskuste arenguga, mis omakorda mõjutavad nende toimetulekut koolis ja igapäevaelus.
Lõputöö eesmärk on uurida algkooliealiste laste sotsiaalset küpsust, tuues esile tegurid, mis mõjutavad nende sotsiaalset arengut.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:
• Anda ülevaade teoreetilisest vaatepunktist kognitiiv-käitumuslikust teooriast ning lapse arengu etappidest.
• Analüüsida laste sotsiaalsust ning anda ülevaade võimalikest probleemidest.
• Tuua välja põhjused, mis pärsivad sotsiaalsete oskuste omandamist ning selgitada võimalikke toetavaid meetmeid.
• Tuua välja ettepanekud ja soovitused, mis aitaksid parandada laste sotsiaalseid oskuseid.
Lõputöö uurimuse läbiviimiseks on kasutatud kombineeritud metoodikat ja juhuvalimit. Andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuud koolipersonaliga ja internetis täidetavat küsimustikku lapsevanematele. Analüüsi aluseks on seitsme kooli pedagoogidega läbi viidud intervjuud ning algklasside õpilaste vanemate küsimustiku tulemused.
Uuringust selgus, et Eesti lapsed on lasteaiast saanud tugevad teadmised akadeemiliselt hakkama saamiseks, kuid uue keskkonnaga kohanemine on aeganõudvam ja keerulisem. Valdavalt ei ole algkooliealised lapsed sotsiaalselt küpsed ning nende suhtlemisoskused, empaatia ja probleemide lahendamise oskus vajavad arendamist. Lapsed vajavad aina rohkem täiskasvanu abi ning leiavad tee kooli tugipersonali poole. Perekonnal, kodu ja kooli vahelisel koostööl on väga tugev seos lapse arengus ja sotsiaalsetes oskustes. Koolis kohanemine on keeruline protsess, milles algkooliealine ei pruugi üksi toime tulla ning vajab oma perekonna toetust ja mõistmist.The topic of the final paper is “Social maturity of primary school children”. The final paper consists of 59 pages including extras. The thesis is written using 42 sources of which 4 are
in a foreign language.
Previous studies have shown that social skills and experiences acquired as a young child are key factors in succeeding in school. A child with better social skills is better able to follow instructions, is able to do and achieves better academic results. Better social skills ensure that the child performs better in school, has fewer behavioral problems and develops the ability to achieve success and better academic results. The basic theory of the thesis is cognitive-behavioral theories, which emphasize the importance of social learning and the social environment in the development of personality. The work focuses mainly on preschool (3–7 years) and younger school age (7–10 years). Children's
development is closely related to the development of social skills, which in turn affect their coping at school and in everyday life.
The aim of this final paper is to examine the social maturity of primary school children and to highlight the factors that influence their social development.
The following research tasks have been set to reach the goal:
Provide an overview of cognitive-behavioral theory and the stages of child development from a theoretical perspective.
Analyze children's sociability and provide an overview of possible problems.
Identify reasons that inhibit the acquisition of social skills and explain possible supporting measures.
Identify proposals and recommendations that would help improve children's social skills.
The research of the thesis has been conducted using a combined methodology and random sampling. Data were collected using semi-structured interviews with school personnel and an online questionnaire for parents. The analysis is based on interviews with teachers from seven schools and the results of a questionnaire for parents of primary school students.
The study revealed that Estonian children have gained strong knowledge from kindergarten to cope academically, but adapting to a new environment is more time-consuming and difficult. Primary school children are mostly not socially mature and their communication skills, empathy and problem-solving skills need to be developed. Children increasingly need adult help and find their way to school support staff. The cooperation between family, home and school has a very strong connection in the development and social skills of a child. Adapting to school is a complex process in which a primary school child may not be able to cope alone and needs the support and understanding of their family