TTK DSpace (Tallinn Health Care College)
Not a member yet
5051 research outputs found
Sort by
Integrated Energy Production in Road Infrastructure
No full textKäesolevad lõputöös sai käsitletud mitmeid innovaatilisi ja rohelist elektrilahendusi, mille
eesmärk oleks muuta Eesti teede ja linnataristu targemaks, energiatootlikumaks ning ka
jätkusuutlikumaks. Uuritud tehnoloogiaid oli mitmeid – Power Road, integreeritud
päikesepaneelid müratõkkeseintes, vertikaalsed tuuleturbiinid ning ka kineetilise energia
rakendumine taristuehituses. Traditsioonilisest ja staatilistest taristuelementidest saab luua
mitmekülgseid süsteeme, mis täidavad mitut eesmärki: suurendavad energiasõltumatust,
parandavad liiklusohutust ja vähendavad keskkonnamõjusid.
Power Road on lahendus, mis kasutab asfaltteede kogutud soojusenergiat suvisel ajal ja
rakendab seda talvistel tingimustel libeduse tõrjeks ja hoonete kütmiseks. Selline lahendus ei
suurendaks ainult liiklusohutust, vaid ka vähendab fossiilkütuste tarbimist ja linnade
ülekuumenemist.
Samasuguse mitmefunktsionaalsuse põhimõtet kannavad ka
päiksepaneelidest müratõkkeseinad, mis ühendavad müra summutamisele ka taastuvenergia
tootmist. Mõlemad lahendused sobivad linnalähedastele aladele, kus on suur energia kasutus
ja vähe vaba ruumi.
Vertikaalsed tuuleturbiinid laiendavad taastuva energia rakendamise võimalust, kasutades ära
liikuvate sõidukite tekitatud õhuvoolu. Nende paindlikkus ja sobivus linnakeskkondadesse
loovad võimaluse energia tootmist ka seal, kus traditsioonilised tuulegeneraatorid ei ole
teostatavad. Lisaks saab sellist lahendust integreerida ka tänavavalgustuste postide külge,
mis tugevdaks sarnaselt teistele tehnoloogiatele taristu multifunktsionaalsust.
Kineetilise energia rakendamine – olgu selleks lamavpolitseinikud või piesoelektilised
teekatted – tooks uue taastuvenergia kogumise, kasutaks ära mehaanilist energiat, mis on
liikluses ära kadunud hetkel. Nagu eelmainitud tehnoloogiates, pakuvad ka need võimalust
toota energiat otse sealt, kus tarbitakse, olgu selleks tänavavalgustused, foorid või muud
elektrit nõudvad asjad. Kineetilise energia rakendamine täiendaks ja tugevdaks eelnevate
lahenduste mõju, lisades süsteemile ka veel ühte taastuvenergia kihti, mis põhineb liiklusest
ja mitte ilmastikust.
Kõik käsitletud tehnoloogiad on seotud. Nad kõik põhinevad olemasolevate infrastruktuuris
rakendamist ja loovad tingimused elektritootmises, keskkonnahoiu ja liiklusohutuse paremaks
muutmist. Iga lahendus on sobiv konkreetse kontekstis, kuid koos moodustavad need
tervikliku visiooni, milleks saab nimetada nutikaks taristuseks, mis suudaks toota energiat
lokaalselt ning vähendaks sõltuvust keskkonna koormavatest lahendustest.
Eestis ei ole ühtegi lahendust käsitletud tehnoloogiatest ilma väljakutseta – olgu selleks
päikeseenergia hooajalisus, hooldusvajadus või investeeringu suurus. Siiski näitavad kõik
lõputöös käsitletud lahendused, et uute tehnoloogiate teadlik ja sihipärane rakendamine võib
Eestile pakkuda suurt lisaväärtust. Pilootprojektide abil saaks Eestis hinnata nende tegelikku
sobivust kohalikes tingimustes ja kujundada välja strateegiad, mis võiksid toetada nii
rohepööret kui ka targemat linnakeskkonna kujunemist.
Kokkuvõttes kinnitab lõputoo seda, et nutikatele, energiatootlikele taristuelementide
integreerimine Eesti teedevõrgus ja linnaruumides on perspektiivikas suund, millega
elluviimine võimaldaks ühendada keskkonnasäästlikust, tehnoloogilist innovatsiooni ja
infrastruktuuri tõhusa kasutamise üheks ühtseks tervikuks.This thesis has explored multiple innovative Renewable energy solutions what could be used
in Estonia transportation infrastructure, with the primary focus on integrating sustainable
tehnologies into existin systems. The solutions examined were integrated photocoltaic noice
barriers, vertical- axis wind turbiines, kinetic energy harvesting, and Power Road techonlogy.
This shows how traditional infrastructure can evolve into multifunctional assets that could not
only serve their primary porpose but could also harvest energy and envionmental
sustainability.
Photovoltaic noise barriers stand out as dual-function system that does what noise barrier
does but also generates electrcity. Their application is praticularly promising in peri-urban
areas with limeted space but high energy demands. Depite the high investment cost, their
long-term added value though energy production position them as a sustainable alternatiive
to normal noise barriers. In Estonia’s climate, their seasonal energy output could be utilized
for street lights or powering the nearby buildings. The biggest challenges are snow, dirt and
vandalism.
Vertical-axis wind turbines harness energy from artifical airflows generated by vehicular
movement, especially in high-traffic corridors and high speed such as the Ikla-Tallinn highway.
Their suitability for urban enviroments their compact size, easy to maintanace and operation
in turbulent or multidirectional wind conditions makes them a good solution where traditional
horizontal turbines are impractical. Althought vertical wind turbines produce less energy, their
deplotyment in large numbres and flexible placements can compensate for this limitation.
Kinetic energy solutions such as energy-harvesting speed bumps or piezolectic road surface
is yet another smart infrastucture. These systems convert mechanical energy from veicles or
pedestrians movements into electrical energy, what would power services like street lights
and traffic lights. These systems also enchance traffic safety and could provide real-time
monitoring, especially in high-vibration enviroments like bridges and railways.
Power Road techonology offers a thermal energy solution through the collection and reuse of
solaar heat stored in road surface. In Estonia application may be limited by winter solaar
radiation but remains relevant for critical zones such as hospitals, bridhes and airports. Power
Road integrates Renewable energy is built in to road design, contrubuting not only to
sustainability but also inproves traffic safety during winter by preventing ice formation.
Taken all together, these technologies demonstrante that infrastructure can be reimagined to
Estonia’s Renewable energy goals and smart City development. Each one of the systems offer
specific advantages suited to different contexts, yet all share common theme of innovation,
sustainability and multifunctionality. Implementing pilot projects for each system would show
how effective would these systems be
Development of Railway Passenger Transport in Ida-Viru County on the Example of AS Eesti Liinirongid
No full textKäesoleva lõputöö eesmärk oli uurida reisirongiliikumise arendamise vajadust ja võimalusi Ida-Viru maakonnas. Autor kasutas potentsiaalsete rongiühenduste analüüsimiseks kvantitatiivseid meetodeid. Lõputöö käigus uuriti potentsiaalseid elamupiirkondi Sillamäe Jõhvis ja Narvas, sealhulgas kortereid ja eramuid, samuti töötamise võimalusi antud liinide läheduses, maakonna ühistranspordi teenuseid ja haridusvõimalusi regioonis. Lisaks keskenduti oluliste objektide kaugusele potentsiaalsetest või olemasolevatest rongipeatusest.
Kogutud andmete ja 2024 aasta kehtiva rongi ja bussisõiduplaani põhjal võib eeldada, et Ida-Viru maakonna elanikud liiguvad aktiivselt maakonna erinevates piirkondades. Eriti suur vajadus rongiühenduse järele on Sillamäe linna ja teiste linnade vahel, kuna Sillamäe on suur linn, kus enamik elamispindadest on korterid ja eramud, olles ajalooliselt seotud suure tehasega. Samuti on uuritud võimalust ühendada Narva ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa rongidega läbi Jõhvi jaama, kuna Ahtme linnaosas on samuti valdavalt korterelamud ja eramud. Lõputöö koostamise käigus sai autor arvamusi Ida-Viru maakonna ÜTK juhatuse liikmelt Heiki Lutsult, kes kinnitas, et tema hinnangul ei ole antud linnad piisavalt hästi ühendatud teiste piirkondadega. See tõendab, et rongiliikluse arendamise vajadus Sillamäe-Narva ja Ahtme-Narva rongiliinidele on olemas.
Autor tegi lühikese ülevaate potentsiaalsest vedajast "AS Eesti Liinirongid". Millest selgub, et Elron on kaasaegne ettevõte, mis tegeleb raudteel reisijateveoga ja millel on kaasaegne veeremipark, et teenindada reisijaid üle Eesti, sh ka käesolevas projektis. Töö koostamise käigus oli autoril võimalus kohtuda Elroni tootejuhi ja logistikuga, kes jagasid oma panust projekti elluviimisse. Tootejuht andis oma arvamuse potentsiaalsete piletihindade kohta, samas kui logistik edastas kõik vajalikud andmed eelarve koostamiseks.
Käesolevas lõputöös uuriti raudteevõrgustikku Ida-Viru maakonnas. Lisaks Tallinn-Jõhvi-Narva reisirongiliinile, pakuti võimalust kasutada maakonnas veel mitmeid tööstusraudteid reisijate vedamiseks. Näiteks Jõhvi jaamast kulgeb praegu tööstusraudtee Ahtme linnaosa kaudu läheb Kaevandusele, mida autor soovitab rakendada reisirongiliikluses. Samuti ühendab raudtee Sillamäe linna Vaivara jaamaga, ulatudes 4,62 km pikkusele distantsile. Sillamäe linnas asub suur raudteejaam, kus on 14 vastuvõtuteed, mida võib kasutada Sillamäe rongiliikluseks. Tehtud on ettepanek rekonstrueerida Vaivara jaam, et tagada reisijatele sujuv ümberistumineühelt rongiliinilt teisele. Samuti soovitatakse pikendada ooteplatvormi ning rajada sinna väike paviljon. Autor teeb ettepaneku varustada Vaivara jaama seadmetega rongide vastuvõtmiseks hõivatud teel.
Töö käigus koostati sõiduplaani kavand, lähtudes aastal 2024 kehtivast põhisõiduplaanist Tallinn-Narva liinil. Tehti ettepanek hommikuti Ahtme-Jõhvi-Narva rongi sõidugraafikut, et tagada sujuv ühendus Vaivara jaamas Sillamäe rongiga, mis sõidab liinil Sillamäe-Narva. Samuti pakutakse reisijatele võimalust ümber istuda Sillamäelt Tallinna rongile. Õhtuti sõidab rong liinil Narva-Jõhvi-Ahtme, kus rongid haagivad lahti Vaivara jaamas, ning üks rong sõidab Sillamäe linna ja teine Ahtmesse. Päeva jooksul tagatakse, et kõik rongid Tallinn-Narva liinil ristuvad Sillamäe rongidega, andes Sillamäe elanikele võimaluse ümber istuda ja saavutada otseühendus pealinnaga. Tulevikus võiks kaaluda rohkemate rongide sõidugraafikute lisamist Ahtme linnaossa ning arendada lähiliinironge Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva vahel.
Lõputöö raames viidi läbi riskianalüüs, mille käigus hinnati ja tuvastati projektis esinevad ohutegurid, mis võivad ohustada töötajaid, veeremit ja taristut. Tulemused jagati nelja tasemesse, ning analüüsi põhjal selgus, et suur osa tuvastatud riskidest ei vaja täiendavaid meetmeid, kuna need ei kujuta endast tõsist ohtu ega nõua viivitamatut sekkumist.
Lõputöö koostamisel analüüsiti potentsiaalset eelarvet, mis sisaldab nii tulud kui ka kulud. Tulud tulenevad piletimüügist, mida arvestati vastavalt kehtivale olukorrale ja vestlusele Elroni teenusejuhiga. Kulud on koostatud vastavalt raudtee kasutamise tasudele, mis on kehtestatud vastavate regulatsioonide järgi. Koostati tulude ja kulude kokkuvõtte ühe rongi kohta, kus toodi välja tulude ja kulude suhe ning arvestati jääk, mille katmiseks tuleb küsida riigi toetust.The aim of this thesis is to investigate the need and opportunities for the development of passenger train services in the Ida-Viru County. The author uses quantitative methods to analyze potential train connections. The study explores potential residential areas in Sillamäe, Jõhvi, and Narva, including apartments and private houses, as well as employment opportunities near these railway lines, public transportation services, and educational opportunities in the region. Additionally, the focus is placed on the proximity of significant locations to potential or existing train stations.
Based on the collected data and the train and bus timetables for 2024, it can be assumed that the residents of Ida-Viru County are actively traveling between different parts of the region. There is a particularly high demand for a train connection between Sillamäe and other cities, as Sillamäe is a large city with many apartment buildings and private houses, historically associated with a major industrial plant. The study also examines the possibility of connecting Narva and the Ahtme district of Kohtla-Järve with trains passing through the Jõhvi station, as the Ahtme district also primarily consists of apartment buildings and private houses. During the thesis, the author obtains opinions from Heiki Luts, a board member of the Ida-Viru County Public Transport Center (ÜTK), who confirms that, in his opinion, these cities are not well connected to other regions. This supports the need for the development of the Sillamäe-Narva and Ahtme-Narva train lines.
The author provides a brief overview of the potential operator, "AS Eesti Liinirongid" (Elron), highlighting that Elron is a modern company engaged in passenger rail transport, with a contemporary fleet capable of serving passengers across Estonia, including the area studied in this project. During the work, the author could meet with Elron's product manager and logistics specialist, who contribute to the project by providing insights into potential ticket pricing and sharing necessary data for budgeting purposes.
The thesis also examines the railway network in Ida-Viru County. In addition to the Tallinn-Jõhvi-Narva passenger train line, the study proposes the use of several industrial railways in the county for passenger transport. For example, there is an industrial railway currently running from Jõhvi station through the Ahtme district to the mine, which the author suggests could be used for passenger services. The railway also connects Sillamäe with Vaivara station, extending 4.62 km. Sillamäe has a large railway station with 14 receiving tracks, which could be used for Sillamäe-based passenger services. It is proposed to reconstruct Vaivara station to ensure smooth transfers between different train lines. Additionally, the extension of the waiting platform and the construction of a small pavilion are recommended. The author also suggests equipping Vaivara station with the necessary facilities to receive trains on occupied tracks.
A draft timetable is created based on the 2024 basic timetable for the Tallinn-Narva line. It is proposed that in the mornings, a train operating on the Ahtme-Jõhvi-Narva route would ensure a smooth connection at Vaivara station with the Sillamäe-Narva train. This would allow passengers to change trains and continue their journey. In the evenings, a train running on the Narva-Jõhvi-Ahtme route would uncouple at Vaivara station, with one train going to Sillamäe and another to Ahtme. Throughout the day, the schedule is arranged so that all trains on the Tallinn-Narva line intersect with Sillamäe trains, providing Sillamäe residents with an opportunity to switch trains and access a direct connection to the capital. In the future, additional trains could be added to the schedule for the Ahtme district, and the development of local trains between Kohtla-Järve, Jõhvi, and Narva could be considered.
As part of the thesis, a risk analysis is conducted, assessing and identifying potential hazards that could pose a threat to workers, rolling stock, and infrastructure. The results are categorized into four levels, and based on the analysis, it is concluded that many of the identified risks do not require additional measures, as they do not pose a serious threat or necessitate immediate intervention.
The thesis also analyzes the potential budget, including both revenues and expenses. Revenues are derived from ticket sales, calculated based on the current situation and discussions with Elron's service manager. Expenses are calculated based on the rail usage fees set by the relevant regulations. A summary of revenues and expenses per train is created, showing the ratio between revenues and costs and estimating difference that would need to be covered by state support
Technical Training System Development in the Organization Veho AS
No full textKäesolev lõputöö teemal „Tehniliste koolituste süsteemi arendamine ettevõttes Veho AS“ käsitles Mercedes-Benz sõidukite jaemüügi ja teeninduse ettevõtte järelteeninduse tehniliste koolituste süsteemi arendamist. Töö teema oli seotud ettevõtte vajadusega muuta olemasolevaid tehniliste koolituste toiminguid minimeerides struktureerimata koolitusalast infovoogu ja koolituste toimumise ebaregulaarsust ning parendades järelteeninduse osakonna teadlikkust koolituste sisu, tehase standardite, koolitusvajaduste ja kavandamise kohta.
Töö eesmärgiks oli kaardistada tegurid, mis mõjutavad negatiivselt või positiivselt efektiivse koolitussüsteemi loomist ning viia olemasolev koolitusprotsess vastavusse Mercedes-Benz tehase standardite- ja nõuetega. Töö probleemi lahendamiseks uuris autor käimasolevat koolitustegevusete protsessi, koolitustel osalemise järjepidevust negatiivselt mõjutavaid tegureid ning selgitas välja tehase standarditele vastava tehniliste koolituste süsteemi mudeli.
Autor kaardistas Mercedes-Benz AG nõutavad autotehnikute kvalifikatsioonid, tasemed ja nende saavutamiseks kohustuslikud koolituskavad ning selgitas välja, mis järjestuse ja kestuse on nendele määratlenud tehas. Uuringu käigus teostati olemasoleva koolitusprotsessi vaatlus, korraldati järelteeninduse meeskonna liikmete küsitlus ning viidi läbi intervjuu koolitusjuhiga. Vaatluse tulemusena tõdeti, et olemasolevas koolitusprotsessis puudub vajaduste kaardistamise etapp ning antud asjaolu tõttu ei täida protsess oma peamist eesmärki – töötjate arendamist. Samuti on puudulik toimunud koolituste tagasisidestamine, info läbitud ja läbimata koolituste kohta on struktureerimata, koolituste planeerimine ei ole kooskõlas töötajate graafikuga, järelteeninduse teenindusjuhid ei juhi protsessi.
Töötajate küsitluse tulemused näitasid meeskonna liikmete madalat teadlikkust koolitusprotsessi, koolituste sisu, kava ja infoallikate kohta. Samal ajal tuvastati, et järelteeninduse töötajad ei kasuta enesearengu jaoks mõeldud veebikoolituste platvormi piisavalt infosulu ja selgelt defineerimata nõuete tõttu. Koolitusjuhi intervjuust selgus, et koolitusosakond ootab järelteeninduse juhtidel koolitusprotsessi enda vastutuse alla võtmist, mis peab väljenduma regulaarse sisendi edastamises koolitusvajaduste ja koolituste soovitud toimumisaegade osas.
Tuginedes uuringu käigus saadud teabele tegi autor ettepaneku parendada olemasolev koolitustegevuste protsess ning lisada sellele koolitusvajaduste kaardistamise etapp ning suunata koolituste planeerimist teenindusjuhtide vastutusse. Samuti pakkus autor teha toimunud koolituse järel analüüsi teadmiste ammendumise ja ebaõnnestumiste kohta ehk koguda sisend ja selle baasil planeerida järgmised koolitused eriti juhul, kui selgub, et koolitatava pädevuses esineb läbitud teema osas lünkasid.
Meeskonna teadlikkuse tõstmiseks pakkus autor käsitleda koolitusalase info liikumist kui ühist kommunikatsiooni protsessi, mida juhib teenindusjuht. Koolitusalase info struktureerimiseks töötas autor välja tehniliste koolituste juhtimissüsteemi, mis võtab sisendida tehase veebikoolituste platvormilt teavet kvalifikatsioonide, tasemete, nõuete, töötajate läbitud ja läbimata koolituste kohta, koolitusosakonnast – kavandatud koolituste plaani, järelteeninduse osakonnast – infot töötajate koolitusvajaduste ja töögraafiku kohta.
Infovood kolmest kanalist võetakse kokku MS Excel’i rakenduses, mis on seostatud tehase veebikoolituste andmetega ja uuendatav uue sisendfaili alla laadimisega ning tulemusena on järelteeninduses toimiv interaktiivne koolitusalase info haldamise tööriist, kuhu on koondatud kogu vajalik info kõikide koolituste ja iga töötaja kohta.
Kirjeldatud süsteem oli võetud kasutusele Veho AS’i kõikides esindustes jaanuaris 2025. Eelkõige uuendati töötajate profiilid ning nii juhid, kui ka autotehnikud ja diagnostikud said ülevaate läbitud ja tehase määratletud eesolevate koolituste kohta ning esimeste eesolevate koolituste toimumisajad olid planeeritud vastavalt töötajate koolitusvajadustele ja töögraafikutele.The thesis on the topic of “Technical training system development in the organization Veho AS” dealt with ways to implement an improvement of technical training system in Mercedes-Benz retail and service organization Veho AS. The dissertation subject was related to the organization’s need to enhance existing outdated technical training system by minimizing the unstructured information flow and the infrequency of technical trainings and upgrading the after-service department’s awareness of technical training’s content, factory standards, training needs and planning.
The aim of the dissertation is to map the factors that negatively or positively influence the creation of an effective training process and to bring the existing training process in accordance with Mercedes-Benz AG factory standards and requirements. To solve the thesis’s problem, the author studied the existing training process, the factors that negatively affect the continuous involvement and participation in technical trainings and presented the model of technical training system that meets the factory standards.
The author mapped the existing Mercedes-Benz A ’s required automotive technician qualifications, levels and mandatory training programs to achieve them and found out the sequence and duration defined by the factory for technical trainings. During the study, the author carried out an observation of the present technical training process, conducted a survey for the after-service department employees as well as an interview with the training department manager. As a result of the observation, it was confirmed that the existing technical training process lacks the mapping stage, thus not fulfilling its main goal – employees’ development. Also, there is an absence of feedback on conducted trainings, the information about completed and not completed trainings’ is unstructured, the planning of the technical trainings is not aligned between cross-departments, thus is not synchronized with employees’ working schedules, after-service management does not supervise the process.
The survey showed low employees’ awareness of the training process, content, plan and sources of information related to trainings. At the same time, it was identified that the employees do not use the e-training platform for self-development due to the lack of information and undefined requirements. From the interview with the training department manager, it was found that the department is expecting cooperation from service managers to take responsibility for the training process, which must be conducted as a regular exchange of information between cross-departments about training needs and desired training times.
Based on received information, the author made a conclusion to improve current technical training process and to add an additional mapping step, also to transfer responsibility of the technical training planning to service managers. Furthermore, the author proposed conducting
an analysis of knowledge depletion and bottlenecks, that is, collecting input and plan the following trainings, especially if it turns out that there are significant gaps in the trainee’s competence regarding the covered topic.
For the purpose of raising team awareness, the author suggested handling the flow of training-related information as a common communication process led by service manager. With regard to structure the training information, the author developed a technical training management system, which takes input information from the factory’s web training platform regarding qualifications, levels, requirements, employees completed and uncompleted trainings, from the technical training department – training plan and from after-service department – information about employees’ trainings needs and work schedules.
The information flows from the three channels are summarized in the MS Excel application, which is linked to the factory’s online training system and can be updated in real time by downloading a new input file and exporting it in the MS Excel, the result of which is an interactive training information management tool for the after-service department, where all the needed necessary information about all trainings and employees is collected.
The system described was put into use in all Veho AS dealerships starting from January 2025. Foremost, all employee profiles were updated, so both managers and technicians received an overview of the completed and factory required trainings for each job profile, and the forthcoming trainings were planned in accordance with employees’ training needs and work schedules
Violence Against the Elderly in Care Homes and Its Recognition
No full textLõputöö autor valis teemaks eakatevastase vägivalla hoolekandeasutustes, kuna tegemist
on ühiskonnas sageli tähelepanuta jäetud probleemiga, mille kohta on Eestis ja Euroopas
vähe teadusuuringute tulemusi. Peamiselt keskendutakse laste ja naiste väärkohtlemisele,
mistõttu jääb eakatevastane vägivald hoolekandeasutustes tihti varju. See omakorda viib
olukorrani, kus eakad kogevad hoolekandeasutustes alavääristamist keskkonnas, kus nad
peaksid tundma end turvaliselt ja hoituna.
Hoolekandeasutustes esinev eakatevastane vägivald või väärkohtlemine võib avalduda
mitmel kujul, sealhulgas füüsilise ja psühholoogilise ehk vaimse vägivalla, seksuaalse
väärkohtlemise, majandusliku ärakasutamise, hooletusse jätmise ning eakate õiguste
rikkumisena. Kõik need vägivallavormid mõjutavad eakate füüsilist ja vaimset heaolu, mis
omakorda mõjutab nende elukvaliteeti, eneseväärikust ja iseseisvust.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi kvalitatiivse uuringu, kasutades
poolstruktureeritud intervjuu meetodit. Uuringus osales seitse intervjueeritavat.
Poolstruktureeritud intervjuu võimaldas vestluse käigus esitada täpsustavaid küsimusi,
kohandada nende järjekorda ning vajaduse korral lisada uusi küsimusi. Intervjuud
transkribeeriti, kodeeriti ja analüüsiti. Lõputöö analüüsi tulemusena täitis autor kõik
uurimisülesanded ning lõputöö eesmärk sai täidetud.
Tulemuste analüüs näitas, et eakatevastane vägivald hoolekandeasutustes on tõsine ja
varjatud probleem. Kõige enam esines hooldekodudes vaimset ja füüsilist vägivalda,
samuti esines hooletusse jätmise juhtumeid. Intervjuude põhjal ilmnes, et eakad ei ole
teadlikud nende vastu suunatud vägivallast või väärkohtlemisest, vaid nad kipuvad pigem
kirjeldama olukordi, kus nad on tundnud end halvasti kohelduna. Psühholoogilist ehk
emotsionaalset väärkohtlemist on sageli keeruline tuvastada, kuna see ei jäta füüsilisi jälgi,
kuid sellel võivad olla sügavad ja pikaajalised tagajärjed vanemaealiste vaimsele ja
emotsionaalsele heaolule.
Uuringus tõusis esile, et eakad vaikivad ning ei räägi juhtunust, kuna kardavad hooldajate
negatiivset suhtumist või muret tagajärgede pärast. Sageli ei julgeta oma õiguste eest
seista, mis omakorda süvendab abituse tunnet. Hoolekandeasutustes pakutavad teenused
peaksid olema suunatud inimväärikuse tagamisele. Lõputöö tulemused näitavad, et
eakatevastane vägivald hooldekodudes on tõsine probleem, mis vajab ühiskonnas
suuremat tähelepanu ja teadlikkuse tõstmist, et tagada eakate õiguste austamine ning
kaitse igasuguse vägivalla ja väärkohtlemise eest.The issue of violence has been a topic of societal concern for more than two decades and
has recently garnered significant public attention. Discussions on violence predominantly
focus on the abuse of women and children, often resulting in the marginalization of elder
abuse as a social issue. However, research indicates that violence against older adults is
even more prevalent, yet it remains largely unrecognized and underreported.
In both Estonia and Europe, elder abuse has been insufficiently studied, and comprehensive
data on the phenomenon is scarce. This lack of empirical evidence complicates efforts to
understand the scope of the issue and implement effective preventive measures. According
to the World Health Organization, one in six individuals over the age of 60 has experienced
some form of mistreatment. The availability of data on elder abuse is particularly limited
in institutional settings such as nursing homes and hospitals, where vulnerable individuals
are often at a heightened risk of mistreatment.
Given the urgency and significance of this issue, the author of this study emphasizes the
need for greater awareness, recognition, and discourse on elder abuse within care
institutions. Increasing public and professional consciousness of this problem is essential
to ensuring the protection, dignity, and well-being of older adults in institutional care
settings.
The thesis consists of four chapters. The first chapter addresses the theoretical foundations
related to the topic. The second chapter discusses elder abuse based on the theoretical
framework, highlighting issues related to an aging society, describing types of abuse, and
identifying ways to detect abuse occurring in nursing homes. The third chapter provides
an overview of the methodology used in the research. It outlines the research problem and
the resulting research tasks. The final chapter analyzes the results obtained during the
research process.
The aim of the thesis is to determine the presence and nature of elder abuse in care
institutions. The research tasks as follows:
• Provide an overview of elder abuse and the issues related to an aging society
based on the theoretical framework.
• Describe the different types of violence directed towards the elderly.
• Analyze the occurrence of violence in care institutions and the possibilities for its
detection.
• Analyze the experiences of elderly individuals who have suffered abuse.
Analysis of the results revealed that elder abuse in care institutions is a serious and largely
hidden issue. The most prevalent forms of abuse in nursing homes were psychological and
physical violence, as well as instances of neglect. Interviews indicated that elderly
individuals are often unaware of the abuse or mistreatment directed at them; instead, they
tend to describe situations in which they have felt poorly treated. Psychological or
emotional abuse is particularly difficult to detect, as it does not leave physical traces, yet
it can have profound and long-term consequences for the mental and emotional well-being
of older adults.
The study highlighted that elderly individuals often remain silent and do not report
incidents due to fear of negative attitudes from caregivers or concerns about potential
repercussions. Many do not feel empowered to stand up for their rights, which further
exacerbates feelings of helplessness. The services provided in care institutions should be
designed to ensure the dignity of elderly residents. The findings of this study demonstrate
that elder abuse in nursing homes is a critical issue requiring greater societal attention and
awareness to safeguard the rights of older individuals and protect them from all forms of
violence and mistreatment.
To effectively address this issue, action must be taken at multiple levels. Managers of care
institutions play a key role in raising staff awareness—they should provide training, support
personnel, and adapt services to meet the specific needs of elderly residents. Care workers
should prioritize the well-being of older adults, develop their communication skills, and
seek emotional support to prevent burnout. At the governmental level, it is essential to
strengthen the protection of elderly rights, improve working conditions for care workers,
and enhance public awareness of the issue of elder mistreatment
Conscious Internal Communication
No full textKäesoleva sajandi ettevõtete juhtimine on muutunud rohkem inimeste keskseks ning seni jäikade organisatsiooni ülesehituses on olulisis strateegilise muutusi. Rohelisem maailmavaade, keskkonda hoide ning säilitav mõtteviis ning inimesi hoidev ühiskond sunnib strateegilisemalt lähenema ettevõtte ülesehitamisel. Konkurentsitihe majandus ning kommunikeerimise mehhanismid on loonud uusi ametikohti ning muutunud on ka tööülesanded. Kuidas me ennast turul positsioneerime, on tähtsam, kui kunagi varem. Ettevõtete struktuuridesse on tekkinud ametikohad nagu: kommunikatsiooni juht, turundusjuht, riskijuht ning mitmed teised kes moodustavad kokku uue valdkonna ja ettevõtte strateegia.
Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada sisekommunikatsiooni toimimine Osaühingus Tehnokonsult ning vajadusel teha ettepanekuid selle parendamiseks. Luues lõputööle teoreetilise raamistiku, lähtus autor kvantitatiivsest uurimismetoodikast, mis lõi raamistiku andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Lähenemisviisiks valis autor deduktiivse ehk teoorial baseeruva uurimuse, mis suunab empiirilist analüüsi.
Lõputööd vormistades töötas autor läbi eesti keelseid ning välismaised uuringuid, teoreetilisi allikaid ning valdkonna spetsialistide artikleid ning uuringuid. Kõrvutades neid läbi viidud uuringuga, on olenemata organisatsiooni suurusest, asukohast või tegevusalast põhiprobleemid kommunikatsioonis sarnased. Oma lõputöös olen kirjeldanud, kuidas hindavad töötajad kaasamist või kaasamata jätmist. Olen kirjeldanud tegureid, mis otseselt mõjutavad ettevõtte töö tulemuslikkust või viivad hinnalise tööjõu lahkumiseni organisatsioonist. Leides takistavaid tegurid kommunikatsiooni juhtimises ja info tõlgendamises on takistuste likvideerimiseks vajalik esmalt nende teadvustamine. Mõistes takistuste põhjuseid, olen oma töös leidnud ka võimalikke lahendusi, mille olen kirjeldanud järelduste ja ettepanekute peatükis.
Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viis autor läbi uuringu Osaühingus Tehnokonsult. Küsimustik, mis koosnes kaheksast peatükist jagati välja paberkandjal 42, ning nendest laekus 38. Kõiksest valimist kõrge tulemusena 90,4% vastajatest, kasutati andmete analüüsimiseks kvantitatiivset analüüsi meetodit. Tulemuste analüüsimiseks, statistika tegemiseks ning graafikute visualiseerimisel kasutati MS Excel funktsioone ja võimalusi.
Lõputöö uuringust selgus, et ettevõtte sisekommunikatsioonis on tööprotsessideks vajaliku informatsiooni jagamine heal tasemel ning töötajatelt eeldatakse endilt kõrget kvalifikatsiooni ülesannete täitmisel. Kõrge hinnangu sai ettevõtte sisekliima, mis näitab selgelt toimivat omavahelist suhtlemist. Tähelepanu peab pöörama tagasisidestamise protsessidele ning töötajate kaasamist otsustusprotsessidesse. Samuti hinnati seniste koosolekute arve madalalt, mis tähendab, et soovitakse rohkem näost-näkku ja füüsilisi koosolekuid. Töötajate populaarseim tööalase informatsiooni kanal oli e-post, mis on ka ettevõtte ametlik infojagamise kanal.
Ettevõttes ei ole varem taolisi uuringuid läbi viidud ning seetõttu on võimalik järeldada, et kirjeldatud puudujääkide ilmnedes on tulevikus vajalik korrata uuringu läbiviimist. Samuti käesoleva uuringu raames anda tulemustest, sealjuures järeldustest tagasiside organisatsiooni personalile. Uuringu tulemustes kirjeldatud parendusettepanekud annavad juhtkonnale võimaluse parendada sisekommunikatsiooni ning seeläbi ka ettevõtte kuvandit. Lõputöö autor peab lõputöö eesmärki täidetuks.The management of companies in this century has become more people-centered, and significant strategic changes have occurred within previously rigid organizational structures. A greener worldview, an environmentally conscious mindset, and a society that cares for people are driving a more strategic approach to organizational development. The competitive economy and evolving communication mechanisms have created new positions and changed job tasks. How we position ourselves in the market is now more important than ever. New positions such as communication manager, marketing manager, risk manager, and others have emerged within company structures, forming a new domain and strategy for the organization.
The aim of this thesis was to determine the functioning of internal communication in OÜ Tehnokonsult and, if necessary, make suggestions for its improvement. In creating the theoretical framework for the thesis, the author based the research on a quantitative research methodology, which provided a framework for data collection and analysis. The author chose a deductive, theory-based approach to guide the empirical analysis.
While writing the thesis, the author reviewed both Estonian and international studies, theoretical sources, and articles and research from industry specialists. By comparing these with the conducted study, it became clear that, regardless of the size, location, or industry of the organization, the main problems in communication are similar. In this thesis, I describe how employees evaluate inclusion or exclusion from decision-making. I outline the factors that directly impact the organization's performance or lead to the departure of valuable employees. Identifying the obstacles in communication management and information interpretation is essential for addressing them, and once the causes of these obstacles are understood, I have proposed possible solutions in the conclusions and recommendations section.
To achieve the goal of the thesis, the author conducted a survey at OÜ Tehnokonsult. A questionnaire consisting of eight sections was distributed in paper form to 42 employees, out of which 38 responses were received. This resulted in a response rate of 90.4%. A quantitative analysis method was used to analyze the data. MS Excel functions and features were used to analyze the results, perform statistical analysis, and visualize the data in graphs.
The results of the study showed that the sharing of necessary information for work processes in the company is at a good level, and employees are expected to have high qualifications for task performance. The company's internal climate received a high rating, clearly indicating effective interpersonal communication. Attention should be paid to feedback processes and employee involvement in decision-making. The evaluation of previous meetings was low, indicating a preference for more face-to-face and physical meetings. The most popular channel for work-related information was email, which is also the official communication channel of the company.
As this type of study has not been conducted in the company before, it can be concluded that, when these shortcomings arise, it will be necessary to repeat the survey in the future. Additionally, the results and conclusions of the current study should be shared with the organization's personnel as feedback. The improvement suggestions described in the study's results provide the management with an opportunity to enhance internal communication and, thus, improve the company's image. The author considers the goal of the thesis to be achieved
Analysis of the Production Process of Skin Care Products at AS Orto and Suggestions for Improvements
No full textKonkureerimaks turul, kus tarbijad keskenduvad kõrgele tootekvaliteedile, madalale hinnale ja kättesaadavusele, tuleb ettevõtetel rakendada parimaid juhtimispraktikaid, strateegiaid ja tööriistu. Sellest tulenevalt püütakse välja töötada tõhusaid meetodeid tootmisprotsesside juhtimiseks, et lühendada üksikutele operatsioonidele kuluvaid aegu ning vähendada seeläbi pakutavate toodete tootmiskulusid.
Antud lõputöö teema valik oli ajendatud AS Orto vajadustest, kus prognoositav mahukasv tekitas vajaduse muuta nahahooldustoodete tootmisprotsessi efektiivsemaks ja tootlikumaks. Ettevõtte juhatuse nägemuse kohaselt on nahahooldustoodete tootmisprotsessi efektiivsus hetkel kõigest 50% juures, millega kindlasti ei suudetaks rahuldada üha kasvavat nõudlust. Seega võeti antud lõputööga ülesandeks analüüsida nahahooldustoodete tootmisprotsessi, eesmärgiga pakkuda välja võimalikke parendusi selle tootlikkuse tõstmiseks.
Tootmisprotsessi analüüsil kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit ning andmeid selle jaoks koguti juhtumiuuringu raames teostatud osalusvaatluse käigus. Vaatluspäevad viidi läbi juhuslikkuse alusel valitud nädala kõigil viiel tööpäeval, mille käigus registreeriti kõik tootmisprotsessi kuuluvad operatsioonid, raiskamised ja nende ajaline kulu. Selline lähenemine võimaldas tuvastada protsessi kitsaskohti ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi suurendamaks protsessi üldist efektiivsust ja vähendamaks ajakulu.
Uurimisküsimused, millele käesolevas lõputöös vastuseid otsiti olid:
• millised on praeguses tootmisprotsessis peamised tootlikkust pärssivad tegurid?
• missuguste parendusmeetmetega oleks võimalik tootlikkust tõsta?
Vaatluspäevadel tuvastati tootmisprotsessis mitmeid tootlikkust pärssivaid tegureid, nii seadmetest tingituid kui ka töökorralduslikke vajakajäämisi. Mõju suuruse alusel järjestatuna olid raiskamisteks seadme järel ootamine, testi vastuse ootamine, toormaterjali otsimine ning veevarustuse- ja villimisseadme tõrked. Pareto printsiibist lähtuvalt keskenduti töö raames seadme järel ootamisele kuluva aja vähendamisele, et saavutada suurem mõju soovitud tulemi suunas.
Lõputöö eesmärgist tulenevalt esitleti parendusvõimalusi nahahooldustoodete tootmisprotsessi tootlikkuse tõstmiseks ning jagati üldisi soovitusi edaspidiseks. Seadme järel ootamise vähendamiseks ja tootmisprotsessi sujuvamaks muutmiseks tuleks ettevõttel võtta kasutusele vahemahuti või investeerida lisareaktorisse ning automatiseerida temperatuuri jälgimine. Teiste esinenud raiskamiste võimalike parendustena nähakse varude haldamissüsteemi Kanban kasutuselevõttu, veevarustuse teistest osakondadest sõltumatuks muutmist ning tulemusliku seadmete hooldussüsteemi rakendamist. Lisaks, vastuseks vaatluspäevadel esinenud tähelepanekutele, soovitatakse ettevõttel tulevikus rakendada tootmises 5S meetodit ning panustada ettevõtte pidevasse parendusse läbi Kaizen filosoofia põhimõtete rakendamise.
Lõputöös esitatud parendusmeetmete rakendamisel saavutatav raiskamiste vähenemine, tootlikkuse kasv ja ajaline võit on tuletatud hüpoteetilistest parendatud protsessidest, mille loomisel kasutati vaatluspäevadega sama tootmisplaani, samu operatsioonide aegu ning on säilitatud ka operatsioonide omavaheline seotus. Selle tulemusena on saavutatud võimalikult tõepärased tulemused parendatud tootmisprotsesside näitlikustamiseks.
Vaatluspäevadel dokumenteeritud raiskamiste osakaal tööajast oli 43%, toetavatele tegevustele kulus 19% ning põhitegevustele 38% vahetuses saadaolevast ajast. Vahemahuti kasutuselevõtuga viidaks raiskamiste protsent 13%-ni tööajast ning lisareaktoriga vähendataks raiskamistele kuluvat aega veelgi – kõigest 8% tööajast. Raiskamiste vähenemisest tingituna tõuseks märgatavalt ka põhitegevuste osakaal – vahemahuti kasutuselevõtuga modustaksid põhitegevused 62% ja lisareaktoriga 66% tööajast. Ühes sellega kasvaks ka tootlikkus – toodetav kogus, mis hektel suudetakse toota viie vahetusega, toodetaks vahemahutiga kõigest 3,5 vahetusega ning lisareaktoriga kuluks selleks kõigest kolm vahetust.
Kulusäästliku tootmise põhimõtete järgimine ja meetodite rakendamine tootmisprotsesside parendamisel on seega olulise tähtsusega, sest need võimaldavad tuvastada ebatõhususi, fokusseerida parendustegevused peamistele põhjustele ning tõsta seeläbi tootmisprotsesside efektiivsust.To compete in a market where consumers prioritize high product quality, low prices, and availability, companies must implement best management practices, strategies and tools. Therefore, efforts should be directed towards developing effective methods for managing production processes to reduce time required for individual operations, thereby, lowering the production cost.
The aim of this graduation thesis Analysis of the Production Process of Skin Care Products at AS Orto and Suggestions for Improvements is to analyze the current state of the production process, identifying bottlenecks and inefficiencies within the process. The main goal is to highlight potential improvement opportunities to enhance the efficiency of the skin care product manufacturing process.
The graduation thesis focuses on two research questions:
• what are the main factors hindering productivity in the production process?
• what improvement measures could be implemented to enhance productivity?
The author conducted on-site observations on five consecutive days. During the observation days, several productivity-hindering factors were identified in the production process. Ranked by the magnitude of their impact, the primary sources of inefficiency were waiting for equipment availability, waiting for test results, searching for raw materials, and malfunctions in the water supply and bottling equipment. Based on the Pareto principle, this study focused on reducing the time spent waiting for equipment availability to achieve a more significant impact on the desired outcome.
In line with the main goal of this thesis, improvement opportunities were presented to enhance the productivity of the skin care product manufacturing process, to reduce waiting time and make the production process more seamless. The main proposal was the implementation of an intermediate storage tank or investment in an additional reactor, along with the automation of temperature monitoring.
The implementation of the improvement suggestions would result in a reduction of waste, an increase in productivity, and time savings. The percentage of waste would decrease from 43% to 8% of the working time, while the share of main activities would increase to 66% of the working time. The amount currently produced with five shifts would be achievable with just three shifts, using an additional reactor.
On the basis of the results of this research, it can be concluded that the adherence to the principle of Lean production and the implementation of related methods are therefore of significant importance, as they allow for the identification of inefficiencies, focus improvement efforts on key causes, and thus enhance the efficiency of production processes
Emotional and Social Coping of Estonian Mission Soldiers in Civilian Life
No full textUuringu tulemusel sai kajastatud ESTCOY-20 sõdurite kogemusi Kaitseväes ja missioonidel, mis toovad esile mitmed olulised aspektid, mis määravad nende otsuse astuda tegevteenistusse ning teenida riiki. Sõdurite motivatsioon on sageli seotud tugevate väärtushinnangutega, nagu soov kaitsta oma kodumaad, mis väljendub nende kindlas otsuses teenida Eesti riigi heaks. Mõne sõduri puhul on see olnud lapsest saati välja kujunenud huvi sõjaväeteemade vastu, mis on aja jooksul kandunud ka tõsisema kaitseväelase karjäärivalikuni. Ajateenistus oli osade jaoks otsustav hetk, mis kinnitas nende soovi jätkata tegevväelasena, pakkudes erilise missioonitunde ja arenguvõimalusi, mida nad väärtustavad oma professionaalses elus.
Missioonide kogemus on olnud sõdurite jaoks väärtuslik, pakkudes uusi teadmisi ja võimalust rakendada oma õpitut praktilistes olukordades. Esmased missioonikogemused olid sõduritele pigem šokeerivad, näiteks kohalike elutingimuste ja sõjast kannatavate riikide igapäevaelu raskustega silmitsi seismine. Samuti kajastati, kuidas liitlaste toetus ja baasi kõrge korraldus tõstsid üles sõdurite usku oma missiooni täitmise võimekusse. Korduvad missioonid aitasid sõduritel saada rohkem kogemusi ja teha võrdlusi erinevate missioonide vahel, mis tõi välja, et tingimused ja elamisvõimalused võivad olla väga erinevad sõltuvalt geograafilisest asukohast.
Sõdurite jaoks on militaarne roll tsiviilellu kandumine sageli keeruline protsess. Sõdurite jagatud kogemus ja tugev meeskonnatunne, mis on omane nende teenistusele, ei ole alati tsiviilühiskonnas säilinud, mis toob esile vajaduse leida tasakaal isikliku elu ja sõdurikohustuste vahel. Sõdurite vaatenurgast on tsiviilelu olek tihti segadust tekitav, kuna kaitseväe igapäevaelu struktureeritud ja selge ülesehitus on asendatud tsiviilmaailmas rohkem vabaduse ja ebamugavustega, mis võib mõjuda vaimselt ja emotsionaalselt kurnavalt. Kui see kindel rutiin puudub, võivad nad tunda igavust või häiritust. Samuti selgus, et missioonid on mõjutanud sõdurite valmisolekut ja vaadet maailmale, olles sageli valmis erinevateks stsenaariumideks, isegi tsiviilühiskonnas.
Emotsionaalses plaanis räägiti ka vaimsest toimetulekust, kuna missioonid ja igapäevaelu vahel tuleb sageli teha kohandusi, osa sõdureid ei oska tsiviilellu väga hästi kohaneda ja enda kohta leida, mistõttu tuntakse igavust või ajutist kohanemise perioodi. Sõdurid toovad esile, et pereliikmete toetus mängib suurt rolli nende vaimses heaolus, aidates neil leida tasakaalu sõdurielu ja kodu vahel.
Kohandamine missioonilt naasmisel toob esile sõdurite füüsilised ja vaimsed väljakutsed. Unehäired, ärevus ja stress on tavalised reaktsioonid, kuna sõdurid on harjunud pideva valmisolekuga, mis tihti kergendab kohanemist tsiviilühiskonnas. Samas esines mustriliselt ka Eestis Kaitseväest tsiivili naastes kohanemise ja sotsiaalsed raskuseid. Kuid kõik intervjueeritud sõdurid märkisid, et hoolimata vaimsest koormusest ja füüsiliselt raskest tööst on nad suutnud vaimset ja sotsiaalset toimetulekut tagada.
Psühholoogilise toe osas on Eesti Kaitsevägi pakkunud teenuseid enne ja pärast missioonide läbimist, mis on sõdurite hinnangul olnud kasulikud, kuid nad toonitasid vajadust sagedasemate kohtumiste järele, et vaimse tervise üle pidevalt jälgimist teostada. Samuti on sõdurid teadlikud vaimse tervise probleemide tagajärgedest, mis võivad tekkida hiljem, ning nad kutsuvad üles sellele rohkem tähelepanu pöörama, et vältida tõsiseid tagajärgi. Kõik intervjueeritavad on kokku puutunud tegevteenistuja surmaga.
Sõdurite kogemused Kaitseväes ja missioonidel on esitanud keerulisi, kuid väärtuslikke väljakutseid, mis kujundavad nende eluvaadet ja professionaalset arengut. Ehkki vaimse ja sotsiaalse toimetuleku küsimused on olulised, on sõdurid siiski rahul oma tööga ja väärtustavad kogemust, mida nad saavad Kaitseväes, olles valmis vajadusel pingutama ja ka riske võtma oma meeskonna ja riigi kaitsmiseks.
Uuringu tulemustele lähtudes on autor koostanud viis võimalikku edasist uuringuvõimalust:
1.Laiendada antud uuringu valimi suurust
2.Pikaajaline uuring sõduri emotsionaalsest ja sotsiaalsest arengust
3. Kulutuuriliste ja keskkonnamõjude analüüsimine põhinedes sõdurite missioonikogemustele
4. . Kaitseväe kogemuste mõju sõdurite karjäärile ja elukutsete valikutele pärast teenistuse lõppu
5. Kaitseväe ja tsiviilühiskonna vaheliste sotsiaalsete normide ja väärtuste konfliktide uurimineThe Estonian Defence Forces (EDF) play a crucial role in ensuring the country’s security by participating in international missions and cooperating with government agencies during crises. The EDF’s responsibilities not only include defending the national territory but also engaging in international security cooperation and providing assistance to civilian authorities when needed. Since 2004, Estonia has been a member of NATO, which ensures the strategic stability of Estonia’s defense. The EDF offers soldiers professional development and mission experiences, but participation in missions exposes soldiers to significant risks that affect not only their lives but also their own emotional well-being and of their families and loved ones. Missions and military life often bring soldiers mental and social challenges, especially when returning to civilian life.
The aim of this study is to assess how Estonian soldiers, specifically members of ESTCOY-20, experience their return from a mission, what changes occur in their emotional and social well-being, and how the Estonian support system aids them after returning. The study focuses on the soldiers’ perspectives, analyzing their experiences and needs in relation to mental and social well-being.
The research questions are as follows:
1. In what way does the military role carry over into civilian life from the perspective of role theory?
2. How do soldiers evaluate their social and emotional well-being when in civilian life, and what changes do they notice?
3. What moments or challenges are the most difficult for soldiers when in civilian life?
4. How do soldiers evaluate the Estonian state’s support system?
5. What changes would active-duty soldiers make to Estonia’s support system for mission veterans?
The study revealed that soldiers' motivation to serve the Estonian state is often tied to strong values, such as the desire to protect their homeland. This motivation is often developed from an early age, which leads to a military career choice. Mission experiences provided soldiers with valuable opportunities to develop their skills and deepen team spirit. Initial mission experiences were often shocking as soldiers faced the everyday realities of war-torn countries and local living conditions, but at the same time, missions brought a sense of security through allied support and base organization, strengthening the soldiers’ belief in their ability to accomplish the mission.
For soldiers, transitioning the military role into civilian life is often challenging, as military life is structured and tasks are clear. In civilian life, this clear routine is absent, which can create feelings of disturbance and boredom. Additionally, soldiers must find a balance between military duties and personal life, as the absence of the shared experience and strong team spirit that characterizes military service makes adjustment difficult. Much of the soldiers' adjustment is influenced by mission experiences, which have prepared them for different scenarios, even in civilian life.
Emotionally, mental coping has played a significant role, as soldiers' worldviews and readiness have been shaped by mission experiences. Soldiers emphasize the importance of family support in their mental well-being, helping them balance military life and home life. The study also highlighted how missions may lead to mental and physical challenges, such as sleep disorders, anxiety, and stress, due to soldiers' constant readiness. Returning to civilian life brings adjustment challenges, as soldiers are used to constant preparation and high-pressure situations.
The Estonian Defence Forces provide psychological services, but the study pointed out the need for more frequent meetings to better monitor and prevent the development of mental health problems. Soldiers are aware of the potential long-term consequences of mental health issues and call for more attention to be given to these matters.
In conclusion, the study highlights the soldiers’ life experiences and challenges, which shape their perspectives and professional development. Although missions and military life bring mental and emotional challenges, soldiers are generally satisfied with their work and value the experience they gain in the Defence Forces. They are willing to take risks and work hard to protect their team and their country when needed. Additionally, the study shows that the Estonian support system is necessary for the mental and social well-being of soldiers, but it can be improved to better support soldiers in adjusting to civilian life and the post-mission period
Enforcement Procedures in the Work of the Accountant of the Pärnu Hospital Foundation
No full textIdeaalses maailmas ei oleks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid poleks olemaski. Paraku elame
ideaalist kaugel ja täna on olukord, kus paljud tööandjad ja raamatupidajad seisavad fakti ees,
et töötaja teenitud töötasu tuleb kanda kohtutäituri kätte. Viimastel aastatel on see kasvav trend
ja raamatupidajad puutuvad järjest rohkem kokku arestimisaktidega.
Käesolevas lõputöös on analüüsitud Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidaja rolli täitemenetluses.
Uuringus osalevad ühe ettevõtte raamatupidajad, aga siiski on võimalik vastandada teooria
praktikaga. Kas lõputöös kasutatud artiklite probleemid on leitavad ka praktiliselt Sihtasutus
Pärnu Haigla raamatupidajate kokkupuutes täitemenetlusega.
Uurimuses on raamatupidajate igapäevatöö koormus, mis kasvab töötajate töötasu
arestimisaktide menetlemisel ja sellest tulenevad praktilised ja õiguslikud probleemid. Antakse
ülevaade täitemenetlusest üldiselt. Täitemenetluses olevatest dokumentidest, millised kohtu
poolt koostatud dokumendid lähevad arestimisele. Millised arestimisaktid jõuavad raamatupidaja
kätte võlgniku töötasu arestimiseks. Kohtutäituri tööst, kuidas saadakse kohtutäituriks, kuidas
on jaotatud piirkonnad ja kuidas suheldakse võlgnike, sissenõudjate ja kolmandate osapoolte
ehk tööandjatega. Toodi välja raamatupidaja oskused ja teadmised, mis on vajalikud ja olulised
tegelemaks täitemenetlus dokumentidega ja mis aitavad kaasa täitemenetlusest arusaamisele
ja kergemini arusaadavaks muutmisele. Milliseid seadused aitavad kaasa raamatupidajal
täitemenetlusega hakkama saamiseks. Lisaks selgitati välja, mis juhtub kui raamatupidaja ei
täida arestimisaktist nõuetekohaselt või ei teosta üldse arestimist. Ehk siis rakenduvad rahalised
sanktsioonid ja need ei ole mitte ühekordsed vaid neid saab rakendada korduvalt.
Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada täitemenetlusega seotud kitsaskohad ja pakkuda välja
võimalikke lahendusi töö lihtsustamiseks. Empiirilise uuringu käigus viidi läbi dokumendivaatlus,
ankeetküsitlus haigla raamatupidajatega ning poolstruktureeritud intervjuud kohtutäituritega.
Analüüsi tulemustest selgus, raamatupidajatel on väga keeruline kõigi erineva sisuga
arestimisaktidega toime tulla. Kogu täitemenetluse maailm on väga keeruline ja seda tunnitavad
ka kohtutäiturid, kellega töö autor intervjuu tegi. Lõputöös rõhutatakse vajadust ühtlustada
kohtutäiturite koostatud arestimisaktide vorme ja kaasajastada täitemenetluse seadusandlust
vastavalt praktilisetele vajadustele. Samuti tuuakse esile vajadust muuta efektiivsemaks
koostööd kohtutäiturite ja raamatupidajate vahel ning suurendada raamatupidajate teadlikkust
ja pädevust täitemenetlusega seotud ülesannete täitmisel. Töö tulemused viitavad vajadusele
täiendada raamatupidajate koolitusprogramme ning töötada välja juhendid, mis toetavad
õiguspärast ja efektiivset täitemenetluse korraldamist Sihtasutus Pärnu Haigla raamatupidajate
töös.
33
Osaliselt on kohtutäiturid juba ka tulnud raamatupidajatele vastu ja teinud interaktiivsed
kalkulaatoreid ja erinevaid vorme, mida on võimalik kasutada, et oleks lihtsam leida summad,
mis on tarvis töötasust kinni pidada. Samuti on hakatud tegema koolitusi tööandjatele ja
raamatupidajatele, et selgitamaks täitemenetluse seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi.
Kuid segadust on endiselt palju.
Lõputöö autor arvab, et oma uurimistööga on ta toonud rohkem selgust Sihtasutus Pärnu haigla
raamatupidajate töösse. Oskab anda nõu, kuidas käituda erinevates täitemenetlusega soetud
olukordades. Kui akti sisu on erinev teistest või on arvutamisega probleeme, et kas antud
olukorras pöörduda kohtutäituri poole küsimustega või proovida ise hakkama saada.
Kokkuvõtteks võib öelda, et töö on toonud selgust täitemenetluse maailma rohkem. Kuna ei ole
loota raamatupidaja elu lihtsamaks minemisel seoses täitemenetlusega, siis tuleb arestimisega
tegeleda ja teha ise endale töö lihtsamaks. Arutada mõned kitsaskohad läbi ka juhtkonnaga, kas
oleks võimalik täiustada haigla eeskirju ja luua juurde siiski mõned juhendid ja riskides minna
seda teed, et töötasu läheks töötaja isiklikule arveldusarvele.The topic of this thesis is "Enforcement Procedures in the Work of the Accountant of the Pärnu
Hospital Foundation". This topic is important because the number of seizure orders has increased
sharply recently. In the Republic of Estonia, there is currently no legislation requiring that an
employee's salary be transferred to their personal bank account. Then bailiffs have the right to
contact the employer to seize the employee's wages. The employer directs the seizure to
accountants, and the accountants' workload increases. The thesis analyzes the implementation
of the enforcement procedure and its impact on the work of the accountant at the Pärnu Hospital
Foundation. The aim of the study was to map the problems related to the enforcement procedure
and propose solutions to streamline work processes and ensure better organization of obligations
related to the enforcement procedure.
This thesis analyses the implementation of enforcement proceedings and their impact on the
work of accountants at the Pärnu Hospital Foundation. The aim of the study was to identify the
challenges related to enforcement procedures and to propose solutions to improve work
processes and the organization of tasks related to enforcement proceedings.
Thesis tasks:
• to prepare the methodology of the thesis;
• to create a theoretical framework for conducting an analysis of the enforcement procedure
based on the law;
• to map the role of the accountant in relation to the enforcement in order to identify the role
of the accountant and the problems related to the enforcement procedure;
• to draw conclusions based on the results of the analysis about the problems of the
enforcement procedure in the work of accountants at the Pärnu Hospital Foundation and
find alternatives for solving the problems;
• during the thesis, it became clear that the documentation and processes related to
enforcement proceedings are a source of significant additional burden for accountants.
The massive and automated arrival of seizure documents, often even before the employee
officially starts work, causes confusion, which is exacerbated by the difference in the content
and form of the seizure documents and documents prepared by different bailiffs. The results of
the thesis show that the Pärnu Hospital Foundation lacks specific instructions regulating
enforcement proceedings and communication with bailiffs is limited. The empirical research was
conducted using a case study methodology, which included an examination of documents related
to personnel and salary payments in the Pärnu Hospital Foundation Management Manual, a
questionnaire survey of accountants and semi-structured interviews with bailiffs. As a result of
the study analysis, it became clear that in order to reduce the accountant's workload in
35
connection with enforcement proceedings, there is a need to harmonize the forms of
enforcement proceedings documents, modernize laws and increase accountant's awareness in
the field of enforcement proceedings. According to bailiffs, there will be no changes to the law
in the near future, and based on this, the author of the work recommends promoting cooperation
between bailiffs and accountants and supplementing accountant`s training programs by
addressing enforcement procedure topics
The Selection and Implementation of Project Management Methodology - A Case Study
No full textKäesolev lõputöö keskendus projektijuhtimise metoodika valikule ja rakendamisele ettevõtte näitel, eesmärgiga hinnata, kuidas metoodikate kohandamine ja rakendamine aitab parandada projektide juhtimist ja tulemusi. Töös analüüsiti erinevaid projektijuhtimise metoodikaid, sealhulgas klassikalist, agiilset ja hübriidset metoodikat, ning uuriti nende sobivust konkreetse projekti vajadustele.
Töö tulemusena selgus, et agiilne metoodika oli kõige sobivam lahendus avatud ja lahendamata ohutuskaartide vähendamise projekti elluviimiseks. See pakkus projektijuhtimises paindlikkust ja võimalust kohaneda kiiresti muutuvate tingimustega. Agiilse metoodika rakendamine võimaldas ettevõttel edukalt saavutada püstitatud eesmärgi, vähendades avatud ohutusjuhtumite arvu 45 juhtumilt kahele.
Projekti tulemuslikkus analüüsiti kolme põhimeetri alusel: aeg, maksumus ja kvaliteet. Projekt viidi ellu planeeritud tähtaja jooksul ning eelarve piirides, saavutades seejuures seatud kvaliteedieesmärgid. Töös tõstatati ka probleeme, mis ilmnesid projekti jooksul, sealhulgas koosolekute teemade valik ja ülesannete prioriseerimine.
Töö tulemused kinnitavad, et projektijuhtimise metoodika teadlik valik ja rakendamine on kriitilise tähtsusega ettevõtte projektide edukuses. Käesolev uurimus pakub praktilisi soovitusi ja juhiseid ettevõtetele, kes soovivad tõhustada oma projektijuhtimise protsesse, ning loob aluse edasisteks uuringuteks projektijuhtimise valdkonnas.This thesis focused on the selection and implementation of a project management methodology using a company case study. The aim was to evaluate how adapting and applying various methodologies can improve project management and outcomes. The study analyzed different project management methodologies, including classical, agile, and hybrid approaches, and assessed their suitability for the specific needs of the project.
The results showed that the agile methodology was the most suitable solution for implementing the project to reduce open and unresolved safety cards. It offered flexibility in project management and the ability to adapt to rapidly changing conditions. The implementation of the agile methodology enabled the company to successfully achieve its goal, reducing the number of open safety issues from 45 to two.
The project's performance was evaluated using three key metrics: time, cost, and quality. The project was completed within the planned timeframe and budget while achieving the set quality objectives. However, some issues were identified during the project, including the selection of meeting topics and task prioritization.
The findings confirm that the deliberate selection and application of a project management methodology are critical to the success of a company's projects. This study provides practical recommendations and guidelines for companies seeking to improve their project management processes and establishes a foundation for future research in the field of project management
Calculation of GHG Scope 1 & 2 for selected MM Group companies
No full textJätkusuutlikkuse tähtsus kasvab pidevalt, muutudes iga aastaga järjest kriitilisemaks teguriks nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale tervikuna. Kliimamuutuste vähendamiseks ja reguleerimiseks on kehtestatud rahvusvahelisi direktiive, kokkuleppeid ja süsteeme, mis aitavad piirata negatiivset mõju keskkonnale. Nende süsteemide rakendamine võimaldab ettevõtetel hinnata oma keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite (ESG) mõju ning võtta ette meetmeid nende aspektide negatiivse mõju vähendamiseks.
Käesoleva töö eesmärk oli arvutada valitud MM Grupi ettevõtetele – Apollo Grupp OÜ, Postimees Grupp AS, Duo Media Networks OÜ ja Kroonpress AS – kasvuhoonegaaside mõjuala 1 ja 2 heitekogused. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded:
1. Koguda kokku valitud ettevõtete gruppidele arvutamiseks vajalikud andmed.
Andmete kogumiseks ja arvutuste läbiviimiseks kasutati ankeetküsitlust ning intervjuusid ettevõtetes olevate valdkonna spetsialistidega. Analüüsiks vajalik teave hõlmas mõjualas 1 ettevõtete omatud/liisitud sõidukeid ning mõjualas 2 ostetud elektri-, soojus- ja jahutusenergiat. Kogumisprotsessi käigus selgus, et ettevõtted rakendavad erinevaid andmekogumise meetodeid, mistõttu ei olnud kõik arvutusmeetodid kättesaadavad. Lisaks esines olukordi, kus andmed olid puudulikud või polnud autorile/ettevõttele kätte saadavad, mis raskendas andmete hankimist ja koondamist.
2. Arvutada ettevõtete gruppide mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside jalajäljed vastavalt KHG protokolli standardile.
Arvutuste kohaselt jaotusid ettevõtete kasvuhoonegaaside heitkogused järgmiselt: Postimees Grupp moodustas 38% kogu heitest, järgnes Duo Media Networks 25%-ga, Kroonpress 20%-ga ning Apollo Grupp 17%-ga. Peamised kasvuhoonegaaside allikad olid sõidukipargid ja sisse ostetud elekter. Mõjualade jalajälgede arvutamisel kasutati Kliimaministeeriumi juhendit ning Exceli-põhist arvutusmudelit.
3. Analüüsida saadud andmeid ning koostada saadud tulemustele ettepanekud, mis võimaldavad ettevõtetel ja grupil lihtsustada KHG jalajäljega seonduvaid arvutusprotsesse.
Arvutuste põhjal koostati ettevõtetele ettepanekud, mis aitaksid KHG andmete arvutusprotsesse lihtsustada ja efektiivsemaks muuta. Oluliseks sammuks kõigile ettevõtetele on Andmete kättesaadavus ja ühtse süsteemi vajadus on samuti võtmetähtsusega. Nelja ettevõtte andmete kogumine ja analüüs tõi esile protsessi ajamahukuse ning kinnitas vajadust tulevikus andmete kogumist ja töötlemist ressursi ja aja säästmiseks võimalikult palju automatiseerida. MM Grupi ulatuslikus struktuuris, mis hõlmab ligikaudu 130 ettevõtet, muudaks ainult Exceli tabelite kasutamine andmete haldamise keeruliseks ja suurendaks ebatäpsuste teket. Lisaks soovitab autor töös ettevõtetel otsustada, kuidas sõidukite andmete kogumisega edasi liikuda. Ettepanekute elluviimine võimaldaks parandada andmete täpsust ja vähendada ettevõtete kasvuhoonegaaside jalajälge süstemaatilisemalt. Lisaks tuleks Kliimaministeeriumi KHG juhendi kasutamisega jätkamisel täiustada metoodikat, et vältida juhendipõhiseid ebatäpsusi, näiteks diislihübriidide ja tõstukikütuste eriheitetegurite määramisel.
Lisatähelepanekuna on oluline alustada mõjuala 3 emissioonide arvutamist, et tuvastada täiendavad vähendusvõimalused ja saada parem arusaam organisatsiooniülesest KHG jaotumusest. Töö käigus selgus veel, et ükski ettevõte ei pea sõidupäevikuid, mistõttu liigitati kõik sõidukitega seotud emissioonid mõjuala 1 alla. Kuna osa sõitudest võivad olla isikliku otstarbega, tuleks edaspidi hakata eristama töö- ja erasõite, sest isiklikud sõidud kuuluvad mõjuala 3 alla.
Lõputöö eesmärk saavutati ning tulemusena arvutati Apollo Grupp OÜ, Postimees Grupp AS, Duo Media Networks OÜ ja Kroonpress AS kasvuhoonegaaside mõjualade 1 ja 2 heitekogused. Arvutuste põhjal analüüsiti andmeid ning koostati nii grupi- kui ka ettevõtete ülesed ettepanekud arvutusprotsessi lihtsustamiseks, mis aitavad järgnevatel aastatel ettevõtte KHG jalajälje arvutamist lihtsamaks ja efektiivsemaks muuta.The thesis, titled "Calculation of GHG Scope 1 & 2 for selected MM Group companies", addresses the increasing significance of Environmental, Social, and Governance (ESG) principles and the mandatory nature of sustainability reporting. The primary objective is to calculate greenhouse gas (GHG) emissions for Scopes 1 and 2 of MM Group's key subsidiaries: Apollo Grupp OÜ, Postimees Grupp AS, Duo Media Networks OÜ and Kroonpress AS, using the GHG Protocol and guidelines from the Ministry of Climate Change. Additionally, recommendations for the Group and companies were proposed to increase efficiency with the calculation process in the future. The research is a valuable experience model for future GHG calculations conducted in the companies and the group. To achieve the objective, the following research objectives were set:
1. Collect the data needed for the calculation for the selected companies,
2. Calculate the GHG footprints of the groups of companies in scope 1 and 2, according to the Ministry of Climate Change’s GHG Protocol standard,
3. Analyse the data obtained and use the results to provide proposals that will allow the companies and group to improve the calculation processes related to GHG.
The theoretical part of the thesis contains information about European and Estonian climate policies, the most popular options for estimating greenhouse gas emissions and analyses how GHG calculations can be conducted, considering existing legislation and existing methods. The empirical part includes introductions to the group and the chosen companies, calculations to measure the GHG footprint of the companies, and suggestions to improve the calculation process. The final part of the thesis focuses on the analysis of the results obtained and presents suggestions for improvement related to calculation processes of the GHG footprint.
Quantitative data collection involved a questionnaire and the Ministry's guidelines, supplemented by qualitative interviews with company personnel to clarify data gaps. The emissions calculations used Excel-based tools and calculations were focused on vehicles from scope 1 as well as energy and heat purchasing as the primary sources from scope 2. Challenges arose due to inconsistent data collection practices and incomplete datasets, highlighting the inefficiency of manual processes.
Main contributors to emissions consisted of either vehicle fleets or purchased electricity. This thesis’ use of Excel worksheets for data management proved to be impractical for large-scale operations, particularly as Scope 3 emissions reporting are introduced. Main and additional recommendations for the group and companies are as follows:
• Transition to a centralized IT system for automated data collection and analysis across the group,
• Improve data collection within the company, potentially introduce logging of data every month/quarter for more accurate and up to date data collection.
• If calculations are continued with Ministry of Climates GHG Protocol, improve the application of GHG guidelines, as the current file does not provide most accurate information for specific fuel types such as forklifts or diesel hybrids,
• Additionally:
o Start calculation of scope 3,
o Differentiate between business and personal vehicle use to allocate emissions correctly to Scopes 1 and 3.
The thesis successfully calculated the GHG emissions of the selected MM Group companies for Scopes 1 and 2, providing a baseline for future sustainability reporting. Implementation of the proposed measures will enhance data accuracy and improve efficiency with future calculations