432 research outputs found
Sort by
Projekti "Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine" andmete arhiiv
Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti “Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine” käigus loodud kaardikihtide arhiiv. Töö tulemus võimaldab kuluefektiivsemalt planeerida ja vähendada põllumajanduslikust hajureostusest tulenevat koormust veekogudes. Loodud kaardikihtide abil on võimalik kiiresti tuvastada probleemsed ja väga reostusohtlikud kaldavööndid, kuhu oleks soovituslik luua laiem puhverriba
ATR-FT-IR spectra of adhesives from Estonia, Russia and Belarus
ATR-FT-IR spectra of 100 adhesive samples from different prehistoric composite artifacts, pottery and amorphous lumps across Eastern Europe and Urals. The spectra are available in the original research article by Chen et al., Classification of archaeological adhesives from eastern Europe and Urals by ATR-FT-IR spectroscopy and chemometric analysis. Please refer to this article when you cite the ATR-FT-IR spectra data
Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine
Uuringu "Nutika spetsialiseerumise seiresüsteem ja tõhus valitsemine" lõpparuanne ja lisad. Uuringu tulemusel loodi nutika spetsialiseerumise (NS) juhtimismudel ning selle osana NS fookusvaldkondade (FV) arengu seiresüsteem. Töö tulemus aitab kaasa korrakindla ja tõenduspõhise NS juhtimise juurutamisele Eestis. Loodud lahendused aitavad riigil tõhusamalt juhtida nutika spetsialiseerumise eesmärkide täitmist ning konkurentsieelist omavate ettevõtlusvaldkondade kasvu soodustamist läbi innovatsiooni ja teadus- ning arendustegevuse toetamise
GRQA: Global River Water Quality Archive
Newer versions of this data can be found here: https://doi.org/10.5281/zenodo.5097436A major problem related to large-scale water quality modeling has been the lack of available observation data with a good spatiotemporal coverage. This has affected the reproducibility of previous studies and the potential improvement of existing models. In addition to the observation data itself, insufficient or poor quality metadata has also discouraged researchers to integrate the already available datasets. Therefore, improving both the availability and quality of open water quality data would increase the potential to implement predictive modeling on a global scale.
We aim to address the aforementioned issues by presenting the new Global River Water Quality Archive (GRQA) by integrating data from five existing global and regional sources: Canadian Environmental Sustainability Indicators program (CESI), Global Freshwater Quality Database (GEMStat), GLObal RIver Chemistry database (GLORICH), European Environment Agency (Waterbase) and USGS Water Quality Portal (WQP).
The resulting dataset covering the timeframe 1898 - 2020 contains a total of over 16 million observations for 42 different forms of some of the most important water quality parameters, focusing on nutrients, carbon, oxygen and sediments. Supplementary metadata and statistics are provided with the observation time series to improve the usability of the dataset
Supplementary data
C and O isotope data for late Ordovician and early Silurian to evaluate the palaeotemperatures and palaeoenvironmental variability in Baltica from bulk rock and brachiopod shells
Data and R code for "Verbs of horizontal and vertical motion: a corpus study in Estonian"
Data and statistical code used in the paper "Verbs of horizontal and vertical motion: a corpus study in Estonian" (accepted by the Finnish Journal of Linguistics 2021
Deliverable 5.2.1. Set of criteria to define areas for developing the Blue economy
Sinimajandus, mis hõlmab otseselt kõiki ookeanide ja meredega seotud majandustegevusi, annab ELis
tööd üle 4 miljonile inimesele ja moodustab 1,3 % ELi SKPst.
Traditsioonilised sinimajanduse sektorid, sealhulgas kalandus, vesiviljelus, rannaturism,
meretransport, sadamategevus, laevaehituse ning nafta ja gaasi kaevandamise kaudu loodi 180
miljardi euro suurune brutolisandväärtus 2017. aastal, mis on 8 % rohkem kui 2009. aastal.
Sinise kasvu strateegia (The Blue growth strategy), mille komisjon võttis vastu 2012. aastal, on
praegune pikaajaline poliitikaraamistik ookeanide ja meredega seotud majandustegevuse
stimuleerimiseks Euroopa Liidus.
Sinimajanduse strateegias pööratakse erilist tähelepanu viiele sinimajanduse sektorile, nii
väljakujunenud kui ka n.ö. uutele, näidates üles suurt potentsiaali töökohtade loomiseks ja
innovatsiooniks: need on rannikuturism, vesiviljelus, sinine energia, sinine biotehnoloogia ja
merepõhja kaevandamine.
Kasvu stimuleerimiseks erinevates sektorites on strateegias loetletud teatavad peamised eeldused või
võimalused: näiteks mereala ruumiline planeerimine, andmete kogumine, teadusuuringud ja
innovatsioon, mereseire ning jõupingutused parandada vajalikke oskusi.
Lisaks soodustatakse piirkondlikke ja kohalikke partnerlusi, nii liikmete vahel (nt teatud
merebasseinide ümbruses), aga ka piirkondliku koostöö kaudu kolmandate riikidega ning partnerlusi
avaliku sektori asutuste, uurimisinstituutide ja ettevõtjate vahel.
Inimtegvust merekekkonnas reguleerib suur hulk rahvusvahelisi ja rahvuslikke instrumente. Alates
kogu maailmaookeani puudutavast ÜRO egiidi all olevast raamistikust (ÜRO Mereseaduse
Konventsioon), EL direktiividest (Merestrateegia direktiiv, Loodusdirektiiv, Veepoliitika raamdirektiiv,
Mereala ruumilise planeerimise direktiiv jt.) kuni riigi tasandil kehtestatud seadusandluseni
(Veeseadus, Looduskaitse seadus, Eesti merala planeering jne).
Eesti kontekstis on kaks olulist instrumenti, mis määratlevad suuresti raamistiku, mis mõjutab
sinimajanduse eri arendusprojektide teostatavust: Merestrateegia raamdirektiiv ja selle
rakendussätted läbi Veeseaduse ning Eesti mereala planeering (hetkel planeeringu eelnõu). Lisaks
sellele tuleb sinimajanduse projektide kavandamisel ja asukoha valikul arvestada ka rea teiste nii
sektoripõhiste kui üldisemate keskkonnaregulatsioonidega (näiteks Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus).
Käesolevas aruandes on teostatud sinimajanduse erinevate sektorite analüüs sõnastamaks
valikukriteeriumite loend merealade valikul erinevate sinimajanduse projektide jaoks
Deliverable 2.1.1. Methodology for spatial characterization of habitats using autonomous high-frequency in situ observations in combination with conventional monitoring, remote sensing and model outcomes
Konventsionaalsed uurimislaevadelt tehtavad mõõtmised on pikaajaliselt välja kujunenud viis mereseiret
teostada. Uurimislaevalt on võimalik teha kõrgtäpseid, usaldusväärseid mõõtmisi suure hulga
parameetrite osas.
Lisaks uurimislaevadele on teadusuuringutes kasutuses mitmeid autonoomseid mõõtmisplatvorme.
Eksperimentaalsetes teadusuuringutes on jõutud arusaamale, et parima võimaliku pildi uuritava nähtuse
kohta annab erinevate platvormide integreerimine ning samaaegselt ka satelliidi- ja numbriliste mudelite
produktide kaasamine. Mõõtmisplatvormidel on erinevad karakteristikud nagu ruumiline ja ajaline
lahutus; mõõdetavate parameetrite valik; andmete täpsus ja kvaliteet; andurite stabiilsus; kasutamise
keerukus ja insenertehnilise toetuse vajaduse maht; vastupidavus ja töökindlus; energiakulu; asukoha sh.
sügavuse piirangud; seadme maksumus; käitamise kulud, andmeedastuse võimekus ja karakteristikud
ning paljud muud. Satelliidi- ja mudeliproduktide puhul on olulised ruumiline ja ajaline lahutus, täpsus.
Käesoleva töö eesmärk on: 1) kombineerida konventsionaalne seire autonoomsete mõõtmiste ning
numbriliste mudelite ja satelliidi produktidega; 2) tuua välja autonoomsete mõõtmiste ja produktide
potentsiaalne lisandväärtus mereala elupaikade ruumilisel kirjeldamisel; 3) teha ettepanekud
autonoomsete mõõtmiste lülitamiseks mereseire programmi.
Käesolevas töös testime järgnevaid platvorme/seadmeid/meetodeid:
• Uurimislaevale paigaldatud läbivoolusüsteem, mis kogub andmeid pinnakihist;
• Uurimislaevaga tehtavad täiendavad mõõtmisjaamad avamereseire jaamade vahel;
• Allveeliuguri mõõtmised;
• Hoovusmõõtmised punktis ja hoovuste profileerimine.
• Vee karakteristikute pidevmõõtmine punktis.
Mudeliproduktidest kasutame Copernicuse mereteenuse füüsikaliste ja biogeokeemiliste mudelite
reanalüüsi ja operatiivse mudelijooksu tulemusi, kuhu on assimileeritud satelliitseire abil saadud pinnakihi
temperatuuri väärtused
Perceptual asymmetries and auditory processing of Estonian quantities
Similar to visual perception, auditory perception also has a clearly described “pop-out” effect, where an element with some extra feature is easier to detect among elements without an extra feature. This phenomenon is better known as auditory perceptual asymmetry. We investigated such asymmetry between shorter or longer duration, and level or falling of pitch, of linguistic stimuli that carry a meaning in one language (Estonian), but not in another (Russian). For the mismatch negativity (MMN) experiment, we created four different types of stimuli by modifying the duration of the first vowel [ɑ] (170, 290 ms) and pitch contour (level vs. falling pitch) of the stimuli words (‘SATA’, ‘SAKI’). The stimuli were synthesized from Estonian words (‘SATA’, ‘SAKI’) and follow the Estonian language three-way quantity system, which incorporates tonal features (falling pitch contour) together with temporal patterns. This made the meaning of the word dependent on the combination of both features and allows us to compare the relative contribution of duration and pitch contour in discrimination of language stimuli in the brain via MMN generation. The participants of the experiment were 12 Russian native speakers with little or no experience in Estonian and living in Estonia short-term, and 12 Estonian native speakers (age 18-27 years). We found that participants’ perception of the linguistic stimuli differed according to their native language, confirming that the meaning of the word interferes with the early automatic processing of phonological features and thus illustrating the effect of language background on language perception and also on auditory asymmetry. The GAMM and ANOVA analysis of the reversed design results showed that the deviant with longer duration among shorter standards elicited a MMN response with greater amplitude than the short deviant among long standards, while changes in pitch contour (falling vs. level pitch) produced neither strong MMN or asymmetry. Our results align with those of previous studies (Jaramillo et al., 2000), and contribute to the growing body of knowledge supporting auditory perceptual asymmetry
MSDs and functional characteristics of the neck in office workers working with a laptop or desktop computer
Background
Using a laptop for work is gaining rapid popularity, but there is little evidence how it influences the musculoskeletal disoders (MSD) and functional characteristics of the neck and shoulder area. The aim of this study was to compare the prevalence of MSDs and functional characteristics of the neck between office workers using a laptop or desktop computer.
Methods
A total of 110 office workers with a mean age of 41±10 participated. 45 office workers (73% female) were using a laptop and 65 office workers (86% female) a desktop computer. The prevalence of MSDs was recorded using the Nordic Musculoskeletal Questionnaire. Active range of motion (AROM), maximal voluntary isometric contraction (MVC) force, joint position error (JPE), and pain-pressure threshold (PPT) of the neck were measured.
Results
Laptop users had statistically significantly more MSDs in the right shoulder area on the day of participation (p<0.001, OR=4.47), during the previous 7 days (p<0.01, OR=3.74) and 6 months (p<0.01, OR=3.57). Laptop users had also significantly more left shoulder MSDs during the previous 7 days (p<0.05, OR=2.44). The prevalence of neck area MSDs was higher among laptop users, but not statistically significant. Desktop computer users had more MSDs in the low back during the previous 6 months (p<0.05, OR=2.24). There were no statistically significant differences in any of the functional characteristics of the neck between the groups.
Conclusions
Using the laptop computer for work can cause a higher chance of developing MSDs in the neck and shoulder area, but might not have a long-term effect on the functional characteristics of the neck