432 research outputs found
Sort by
Deliverable 3.2.1. Description of the status of benthic habitats in the pilot area using developed methodology and criteria
No full textMerestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohaselt on vajalik liikmesriikidel viia merealal läbi
keskkonnaseisundi hindamine, mis hõlmab merepõhja füüsikalisi ja keemilisi, elupaigatüüpide ja
elupaikadega seotud bioloogiliste koosluste omadusi ning hüdromorfoloogiat (EL direktiiv
2008/56/EÜ).
MSRD kohaselt on vajalik keskkonnaseisundi hindamine läbi viia vastavalt üldistele merepõhja elupaiga
põhitüüpidele (broad habitat type (BHT)). Liikmesriigid võivad piirkondliku või allpiirkondliku koostöö
kaudu valida vastavalt liikide ja elupaikade valimise spetsifikatsioonides esitatud kriteeriumidele
hindamiseks täiendavad elupaigatüübid, mis võivad hõlmata direktiivis 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (loodusdirektiiv, LoD) või
rahvusvahelistes lepingutes (nt piirkondlikud merekonventsioonid) loetletud elupaigatüüpe (EL
komisjoni otsus 2017/848). Loodusdirektiivist lähtub Euroopas looduskaitseliselt oluliseks peetavate
elupaikade levila ja pindala hindamise kohustus. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ
(veepoliitika raamdirektiiv, VPRD) üheks eesmärgiks on kaitsta rannikumere seisundit ning direktiiv
sätestab pinnavee seisundi seire bioloogiliste kvaliteedielementide (sh põhjataimestik ja ‐loomastik)
abil
Copernicus Cal/Val Solution: Systematic Ground-Based Measurements
No full textÜlevaate raport olemasolevatest regulaarselt töötavatest kalibreerimise ja valideerimise mõõtejaamadest ja võrgustikest Euroopas ja mujal maailmas. Raportis kirjeldatakse valitud jaamasid ja võrgustikke – üldine informatsioon, andmehaldus, määramatus, arendustegevus, mõõdetavad suurused.This document aims to map different existing ground-based and air-borne instrumented Cal/Val sites and
networks acquiring measurements in a systematic manner, in Europe and worldwide. It does not include all
available Cal/Val networks but only those that we interviewed or had enough information available online
to include in this report. To meet the needs of satellite Cal/Val, measurements one must adhere to the
definition for a Fiducial Reference Measurement (FRM)(Giuseppe Zibordi et al. 2014) and to the principles
of the Quality Assurance framework for Earth Observation (QA4EO 2010)
Musculoskeletal disorders and associated factors among office workers in an activity-based work environment.
No full textObjectives
To evaluate the prevalence of musculoskeletal disorders (MSD) and associated factors among office workers working in activity-based workplace (ABW).
Methods
42 office workers with ABW and 68 office workers as control participated. Nordic Musculoskeletal Questionnaire, Baecke Physical Activity Questionnaire, Copenhagen Psychosocial Questionnaire III, and Fear Avoidance Beliefs Questionnaire were used and Pain pressure threshold (PPT) measured.
Results
There were no significant differences in the prevalence of MSDs in most body areas during the between ABW and control group. ABW group experienced significantly (p<0.05) more right wrist, hand, and finger pain in the past 6 months when compared with the control group. ABW group demonstrated significantly (p<0.05) more work-related physical activity and daily time spent standing. There were no significant differences in other pain-related factors measured.
Conclusions
Office workers with ABW had a similar prevalence of MSDs to office workers with a designated workplace and no differences in associated factors
Data and R code for "Constructional variation in Estonian: demonstrative pronouns and adverbs as determiners in noun phrases"
No full textData and R code used in the paper "Constructional variation in Estonian: demonstrative pronouns and adverbs as determiners in noun phrases" (accepted by Lingua 2021
Päranditurism Eestis: Potentsiaal ja arenguvõimalused
No full textUuringu "Päranditurism Eestis: Potentsiaal ja arenguvõimalused" teostas Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuse tellimusel 15.05.2020 - 15.03.2021 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut koostöös TÜ geograafia instituudi, Viljandi Kultuuriakadeemia ning Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Uuring, mille eesmärk oli edendada turismi, eeskätt välisturismi Eesti maapiirkondades, kaardistas Eesti ajaloo- ja kultuuripärandit, mis võiks väliskülalistele huvi pakkuda. Määratleti pärandiliigid ja Eesti-sisesed pärandiregioonid, samuti „suured „lood“, mida võiks kasutada Eesti tutvustamiseks esmakülastajatele. Kaardistati pärandi paiknemine ja välisturistide huvid selle vastu nende päritoluriikide põhiselt, esitati soovitused konkreetsetele sihtgruppidele päranditurismi edendamiseks. Uuringu toimumist vahendas Eesti Teadusagentuur
Deliverable 2.3.2. Seabed geological inventories: acoustic profiling and sediment survey
No full textEesti merealade geodiversiteet on mitmekesine. Peamised tegurid, mis määravad geoloogilise
ehituse eripära, on aluskorra kristalsete kivimite ja aluspõhja settekivimite pinnamood,
mandriliustiku kulutus ja kuhje ning pärastjääaegne settimine ja kulutus (Lutt ja Raukas, 1993).
Eesti kui mereriigi kohuseks on kindlustada meie territooriumile kuuluva Läänemere
keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik haldamine, tagada merealade loodusväärtused, elurikkus ja
säilitada olemasolevad ökosüsteemid. Samas on Eesti riigil tekkimas üha suurenev vajadus
kasutada merepõhja ressursse. Tegelikkuseks on saanud või saamas mitmed merepõhja
kasutust hõlmavad projektid: sadama-alade ja veeteede käigushoidmine, mereala süvendusja kaadamistööd, avamere tuulepargid, pumphüdroelektrijaamad, gaasi- ja sidekaablid,
Saaremaa püsiühendus, Tallinna-Helsinki tunnel, avamere kala-, vetika- ja karbikasvatused,
vajadus merepõhja maavarade järele. Seega on tekkinud reaalne vajadus Eesti mere- ja
rannaalade ruumilise planeeringu koostamisele. Kõik see süvendab tarvidust usaldusväärsete
meregeoloogiliste andmete järele, mis annaksid vajalikke alusteadmisi nii merepõhja
elupaikade kaardistamiseks, merepõhja ressursside otsimiseks, kaardistamiseks ja
kasutamiseks ning avamererajatiste projekteerimiseks ja riskijuhtimiseks (Tuuling jt, 2021).
Tehnoloogia arenguga on toimunud kiire geofüüsikaliste kaugseire meetodite arendamine ja
uue aparatuuri kasutuselevõtt, võimaldades koguda merepõhja geoloogilisi andmeid oluliselt
efektiivsemalt. Geofüüsikalised andmemudelid on alusinformatsiooniks erinevatele
valdkondadele nagu merepõhja kaardistamiseks, mere- ja rannikualade planeerimiseks,
kasutamiseks ja kaitsmiseks, merepõhja ressursside otsimiseks, avamererajatiste
projekteerimiseks ning riskijuhtimise kaardistamiseks. Oluline on siinjuures andmete
kogumise automatiseerimine ja standardiseerimine ning andmete koondamine
rahvusvahelistele standarditele vastavatesse andmebaasidesse.
Uuringutöös kasutati komplekselt erinevaid geofüüsikalisi meetodeid merepõhja efektiivseks
ja innovaatiliseks kaardistamiseks. Seismoakustilised mõõdistamised pilootalal ja andmete
interpreteerimise teostas Eesti Geoloogiateenistus (EGT). Merepõhja geoloogilise läbilõike
kaardistamiseks kasutati üheaegselt erinevaid setteprofilaatoreid ning merepõhja
pindalaliseks kaardistamiseks erinevaid sonareid (külgvaate- ja lehviksonar). Uuringu
pilootalal kasutati geofüüsikalisi meetodeid koos põhjasette proovidest analüüsitud
granulomeetrilise koostise tulemustega, et interpreteerida erinevaid merepõhja substraadi
tüüpe ja setete litodünaamilisi protsesse. Rakendatud innovatiivne metoodika on sobilik
merepõhja kaardistamiseks ja aitab efektiivselt koguda uusi alusandmeid, mis on vajalikud
mereala keskkonnasäästlikuks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, tagades olemasolevate
ökosüsteemide säilimise
Deliverable 3.3.1. Mapping non-indigenous species using citizen science
No full textKäesoleva teema all arendati välja nutitelefoni rakendus, mis võimaldab rahvateadlaste abil
kaardistada võõrliike kogu Eesti merealal. Vastavalt RITA projekti taotlusele oli plaan kokku
koondada olemasolev võõrliikide alusinfo (liikide kirjeldused, olemasolev levik, tüüpilisemad
elupaigad, kus liike on leitud) ja luua selle baasilt rahvateadlaste jaoks võõrliikide rakenduse
prototüüp.
11. aprilli 2019 juhtkomisjoni koosolekul otsustati, et omaette harrastusteaduse-põhist rakendust
RITA projektist ei tehta, vaid tehakse koostööd EELIS-e arenduste raames LVA-ga. 15.10.2020
toimunud juhtkomitee koosolekul täpsustati koostöö sisu LVA meeskonnaga.
Vastavalt juhtkomitee otsustele töötasime RITA projekti raames välja mereliikide sh. mere
võõrliikide mooduli visiooni (joonis 1) ning edastasime selle ideekavandi LVA meeskonnale. Lisaks
koondasime kokku kogu olemasoleva andmestiku, mis on võõrliikide mooduli loomiseks vajalik
(liikide ja elupaikade info) ja edastasime need tabelid samuti LVA meeskonnale (lisa 1, lisa 2).
Vastavalt RITA visioonile saab loodavas LVA rakenduses andmeid sisestada veebiankeedi ja äppi
kaudu. Veebiankeedil on rohkem andmevälju, äppis on ainult kõige põhilisemad (kohustuslikud)
andmeväljad. Äppi kasutamiseks peab kasutaja end registreerima. Vaatlused tuleb sisestada
isikustatult.
Rakenduse kaudu kogutav loodusvaatluse info on:
1. vaadeldud liik,
2. vaatlemise aeg (kuupäev) – vaikimisi tänane kuupäev
5
3. vaatluskoht (koordinaadid) – vaikimisi GPS järgi koordinaadid, kuid võimalus valida kaardilt (vt
ka joonis 2) või enda varem salvestatud vaatluskohtade hulgast
4. vaatleja nimi – vaikimisi kasutaja nimi, kuid võimalus seda muuta (sh valida enda varem
salvestatud vaatlusgruppide hulgast)
5. Lisaks saab rakenduse kaudu saab sisestada arvu (vaikimisi 1), määraja nime ja määramise
kuupäeva, liigirühma põhist eriinfot (klassifikaatorid) ja merel tehtava vaatluse eriinfot (sh.
sügavus, proovikogumise vahend), liigirühma, elupaika, ohtrust, projekti nime (klassifikaator) ning
vaatluse juurde salvestada maksimaalselt 3 fotot. Lisaks on olemas ka üks vabatekstiline märkuste
väli
Appendix 1. List of the primary questions
No full textThe study was conducted in the spring of 2021 via the application Zoom. Item consisted of 12 questions and statements meant to provoke free associations to discuss a specific topic orally.Part of data items: http://dx.doi.org/10.23673/re-281 and http://dx.doi.org/10.23673/re-301Related to the article: Working Towards Ethical Autonomous Weapon Systems: A Compendium of Arguments. Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies, 2021), 18, 184−202
Appendix 1: List of interview questions for military personnel
No full textThe increasing integration of unmanned systems promises massive changes in military tactics and enormous enhancements to army arsenals. However, these developments also raise many concerns for societies as force could be delegated to autonomous weapons systems (AWS) that could operate without meaningful involvement of the military chain of command. This paper reports the findings of interviews with military personnel (n=18), which were used to gauge their perceptions and attitudes towards UGVs and the transformation to autonomous weapons
HPC Cloud traces for better cloud service reliability
No full textThis data is in support of the research on "A combined system metrics approach to cloud service reliability using artificial intelligence" (doi: 10.20944/preprints202111.0548.v1