432 research outputs found
Sort by
Deliverable 2.2.2. Estimating primary production from remote sensing
Kogu ökosüsteemi produktiivsuse alus on primaarproduktsioon ehk esmasproduktsioon (PP, primary
production). See on autotroofide poolt fotosünteesiprotsessis toodetud orgaaniline aine (seotud
energia hulk moodustatud anorgaanilisest süsinikust ja mineraalainetest). Veekogudes on
esmasprodutsentideks põhiliselt mikroorganismid - vetikad ja tsüanobakterid (sinivetikad).
PP mõjutavad kõige rohkem valgus, toiteainete hulk ja temperatuur. Muudest mõjuritest on olulised
vee segunemine ning vaenlaste (zooplanktoni) valikuline toitumine. Vee liikumisest tingitult võivad
vetikad kanduda sügavale, kus neil pole võimalik kasvada. PP hindamiseks on mitu võimalust.
Veekogudes kasutatakse neist sagedamini nelja: hapniku- (O2–) meetod, radioaktiivse süsiniku (
14C)
meetod, hapniku stabiilsete isotoopide (16O, 17O ja 18O) meetod ning fluorestsentsi kineetikameetod.
Kaks esimest meetodit põhinevad ainevahetuse otsesel mõõtmisel.
Kõige täpsemaks loetakse 14C meetodi (mida kasutati ka antud töös), kuna selle meetodi suur
tundlikkus võimaldab kasutada lühikest ekspositsiooniaega ja teha mõõtmisi ka väheproduktiivsetes
vetes. Tulemus ei sõltu lämmastiku vormist, kuid sõltub ekspositsiooni pikkusest. Mõõdetud PP
ühikuks on kas milligrammi süsinikku kuupmeetris (mg C m-3
) või milligrammi süsinikku ruutmeetril (mg
C m-2
). Viimane näitab, kui palju toodetakse orgaanilist ainet terves veesambas ja on nimetatud
integraalseks primaarproduktsiooniks PPint.
Kuna kõik eelmainitud meetodid on väga komplekssed, keerulised, ajamahukad ning kulukad teostada,
siis PP hindamine kaugseire abil võiks pakkuda tõhusat lahendust, seda eriti PP hindamisel üle
suuremate regioonide. Kaugseire annab infot kogu veekogu kohta, vastupidiselt in-situ mõõtmistele,
mis annab infot vaid ühe ruumipunkti kohta
Deliverable 2.2.1. Improved chlorophyll-a algorithm
Fütoplanktoni biomass on üks põhilisi veekogude eutrofeerumise indikaatoreid. Kõige levinum
parameeter, mille abil fütoplanktoni biomassi hinnatakse on planktonis leiduva pigmendi klorofüll-a
kontsentratsioon. Mõõtmiste tegemine merel on kallis ja aeganõudev. Uurimislaeva päev võib maksta
kümneid tuhandeid eurosid, laeval töötab tihti kümneid inimesi, aga samas on ühe päeva jooksul
uuritavate mõõtejaamade hulk äärmiselt piiratud (enamasti vaid mõned jaamad päevas). Peale selle,
võtab kogutud proovide analüüs laboris tihti veel nädalaid. Samas võib meri olla nii ajas kui ruumis
väga dünaamiline. Näiteks õitsengutes või kaldalähedastes vetes võivad vee omaduse juba mõnisada
(või isegi mõnikümmend) meetrit mõõtejaamast eemal, või mõni tund enne või pärast mõõtmisi, olla
oluliselt erinevad kui jaamas kogutud veeproovis. Seda ei saa me kunagi teada. Seiremõõtmisi
teostatakse ka vaid mõned korrad aastas väga piiratud hulgas mõõtejaamades, sest see töö on väga
ajamahukas ja kallis. Mis toimub meres seiremõõtmiste vahepeal jääb meile laevalt tehtavate
mõõtmiste puhul teadmata
Anthropogenic aerosol impacts on clouds from SEVIRI satellite data
Anthropogenic aerosols offset an unknown fraction of greenhouse gas warming. We use geostationary satellite data to analyse continental polluted cloud tracks originating from isolated heavy industrial pollution sources in the European part of Russia. We study the temporal evolution of the cloud water response to aerosols. This item includes the datetimes and area coordinates used in our research
Data of one-dimensional polymer-derived ceramic nanowires with electrocatalytically active metallic silicide tips as cathode catalysts for Zn–air batteries
This dataset contains the data presented in the figures of pulbished paper "One-dimensional polymer-derived ceramic nanowires with electrocatalytically active metallic silicide tips as cathode catalysts for Zn–air batteries" RSC Advances 11 39707 (https://doi.org/10.1039/D1RA05688C)
The electrochemical characterisation data, which was measured in University of Tartu Institute of Chemistry, is for Figures 5, 7, S5-S7 and the nomenclature of the catalysts is the same as in the mentioned article
Sotsiaalse häkätoni juhis
CoSIE project has received funding from the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme under grant agreement No 77049
Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech v1.2
The Phonetic Corpus of Estonian Spontaneous Speech consists of recordings that have been annotated on different linguistic tiers including words and segments and their boundaries in the speech signal. The corpus mainly contains dialogues. The corpus can be used for studying different phonetic and linguistic research questions and for training various language technological applications (e.g. speech recognition, dialogue systems). In addition to the detailed phonetic segmentation the corpus has word-level annotation uses standard orthography so the corpus can be used with most NLP tools built for written language.
The corpus includes:
- Studio quality sound recordings, separate channels for each speaker
Spontaneous conversation between 2-3 speakers, approximately 30 minutes for each recording
- Manual transcription of words and phonemes
- 205 individual speakers in the age range of 20–85 years
- A total of 134 hours of speech recordings
- Word & phoneme level annotation of 106 hours / 914 thousand word level interval
Data of oxygen reduction reaction on Pd nanoparticles supported on novel mesoporous carbon materials
This dataset contains the data presented in the figures of published paper "Oxygen reduction reaction on Pd nanoparticles supported on novel mesoporous carbon materials" Electrochimica Acta 394 139132 https://doi.org/10.1016/j.electacta.2021.13913
Data of transition metal phthalocyanine-modified shungite-based cathode catalysts for alkaline membrane fuel cell
This dataset contains the data presented in the figures of pulbished paper "Transition metal phthalocyanine-modified shungite-based cathode catalysts for alkaline membrane fuel cell" International Journal of Hydrogen Energy 46, 4365-4377 (https://doi.org/10.1016/j.ijhydene.2020.10.231)
The electrochemical characterisation data, which was measured in University of Tartu Institute of Chemistry, is for Figures 5, 6, 7, 9, 10, S2, S3, S4 and the nomenclature of the catalysts is the same as in the mentioned article
Data of iron and cobalt containing electrospun carbon nanofibre-based cathode catalysts for anion exchange membrane fuel cell
This dataset contains the data presented in the figures of pulbished paper "Iron and cobalt containing electrospun carbon nanofibre-based cathode catalysts for anion exchange membrane fuel cell" International Journal of Hydrogen Energy 46, 31275-31287 (https://doi.org/10.1016/j.ijhydene.2021.07.025)
The electrochemical characterisation data, which was measured in University of Tartu Institute of Chemistry, is for Figures 6, 7, 8, S3, S4, S5 and the nomenclature of the catalysts is the same as in the mentioned article