1,721,048 research outputs found
Legal capital rules as a measure for creditor and shareholder protection
Get PDFVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Osa- ja aktsiakapitali reeglitega määratakse osanike ja aktsionäride sissemaksete tasumise ning neile väljamaksete tegemise tingimused. Aktsiaseltside kapitalireeglid on EL-s reguleeritud 2. äriühinguõiguse direktiiviga ning selles osas on liikmesriikide valikuvabadused piiratud. Kuid kuna direktiiv kehtib üksnes aktsiaseltside suhtes ja ei reguleeri kõiki küsimusi, on liikmesriikidele antud teatud vabadus oma õiguskorra kujundamiseks. Tänapäeva ühinguõiguses on üheks suunaks väärtpaberiturul avalikult kaubeldavate aktsiatega aktsiaseltsidele varasemaga võrreldes kõrgemate nõuete kehtestamine ning teiste ühingute kohta käivate reeglite leevendamine. Eestis on kapitalireeglid püsinud põhiolemuselt muutumatutena alates 1995. aastast, reformitud on vaid üksikuid norme ning reformid on olnud vastuolulised. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimustele, kas Eestis kehtivad kapitalireeglid (sissemakse tasumise tähtaeg, rahaliste sissemaksete tasumise kord, mitterahalise sissemakse hindamine, omakapitali kaotus ja osaühingu poolt oma osa omandamine) tagavad võlausaldajate ja osanike või aktsionäride tegeliku kaitse ning kas mõnes valdkonnas (allutatud laenud, vähemuse dividend) oleks vajadus kehtestada samade isikute kaitseks täiendavaid reegleid. Töös jõutakse järeldusele, et Eesti õiguses kehtivad kapitalireeglid ei taga efektiivselt ei võlausaldajate ja ega aktsionäride huve ning Eesti õigus ei järgi kohati üldisi arengusuundi. Sealjuures puudub mõnedel reeglitel selge kaitseobjekt, osa reegleid on ülemäärased ning mõned olulised küsimused on reguleerimata. Töös tehakse ettepanekud kehtivate kapitalireeglite muutmiseks ning aktsionäride või osanike laenude allutamise ja vähemuse dividendiõiguste kohta käivate reeglite kehtestamiseks.Legal capital rules determine the requirements on the payments by the shareholders and distribution of the company's assets. Legal capital rules of the public companies are regulated by the 2nd Company Law directive and therefore the EU member states have only limited possibilities to establish their own regulation. However, as the directive is applicable for the public companies only and does not consist of the comprehensive regulation of legal capital, every member state has some freedom to design its own rules. The trends of the contemporary company law are strengthening the regulation on the listed companies and liberalization of the rules on the other, especially the private companies. Estonian legal capital rules have basically remained the same since 1995, only some rules have been reformed and the reforms have been controversial. The author's aim is to find a answers to the questions do the Estonian current legal capital rules on payment terms, valuation of the contribution in kind, loss of the equity capital and acquisition of the own shares by the company provide real and efficient protection to the creditors and the shareholders and would it be necessary to introduce a new regulation on subordination of shareholders loans and minority dividend rights. In opinion of the author of the thesis the Estonian current legal capital rules do not provide an efficient protection to the creditors and the shareholders; the Estonian company law does not follow the general trends as well. Some of the capital rules do not have a clear objective to protect any of the stakeholders, some rules are excessive and some important questions are not regulated at all. Author of the thesis makes a proposal to amend the current regulation and to introduce the regulation on the subordination of the shareholders loans and minority dividend rights
Võlgnikuga seotud võlausaldajate nõuded maksejõuetusmenetlustes
Get PDFVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneEesti maksejõuetusõigus eristab juriidilisest isikust võlgnikele kahte liiki menetlusi. Saneerimismenetlustes proovitakse erinevate abinõude rakendamisega ületada ettevõttel tekkinud makseraskused, et tagada jätkusuutlik majandamine. Pankrotimenetluste käigus lõpetatakse ettevõtte tegevus, kui makseraskused ei ole enam ajutised. Kuigi nende menetluste olemus on erinev, siis mõlema eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded. Selleks esitavad kõik võlausaldajad võlgniku vastu oleva nõude menetlusse, mis annab õiguse hääletada ning saada osa nõuete rahuldamisest. Võlausaldajateks võivad olla ka võlgnikuga seotud isikud, näiteks osanik või tema abikaasa. Küll aga võib neil olla pahatahtlik soov võtta vastu otsuseid võlgniku ja temaga seotud isikute kasuks ning kontrollida menetlust. Veel enam, nõuded, mille alusel hääled määratakse, võivad olla fiktiivsed. Maksejõuetusmenetlused peaksid olema kontrollitavad sõltumatute ja ehtsate nõuetega võlausaldajate poolt. Saneerimismentlustes tuleb välistada olukorrad, kus seotud isik saab hääletada selliselt, et nende hääled on otsustavad saneerimiskava kinnitamisel, kuna sellega võib kahjustada ehtsaid võlausaldajaid. Pankrot võib olla aga olla tahtlikult põhjustatud, mis tähendab, et pankrotihaldur peaks esitama pankroti põhjustanud isikute vastu kahjuhüvitise nõude. Kui võlgnik saab seotud isikute kaudu pankrotimenetlust kontrollida, võib sellise nõude esitamine osutuda võimatuks, mis ei kaitse võlausaldajate huve. Veel enam, osanik või aktsionär võib esitada menetlutesse nõude, mis rahuldatakse teiste võlausaldajatega samas järgus, kuid mis üldiste seisukohtade järgi peaks olema rahuldatud pärast kõikide teiste nõuete tasumist, kuna sellise laenu sisuks on kapitali investeering. Töö eesmärgiks on leida vastus küsimustele, kas Eesti maksejõuetusõiguse reeglid tagavad võlausaldajate ühiste õiguste ja huvide kaitse, kui võlgnikuga seotud võlausaldaja osaleb maksejõuetusmenetlustes ning kas selliste isikute menetlusõiguste kohta oleks vajalik kehtestada piirangud. Töös jõutakse järeldusele, et võlgnikuga seotud võlausaldajate osalemine Eesti maksejõuetusmenetlustes ei taga võlausaldajate ühiseid õigusi ja huve, mistõttu tehakse ettepanekud kehtestada võlgnikuga seotud võlausaldajate osalemise kohta reeglid.Estonian insolvency law recognises two types of proceedings for legal persons. Reorganisation is regarded as overcoming the company’s solvency problems by applying a set of measures to ensure its sustainable management. In bankruptcy proceedings, business activities will be terminated if economic difficulties are no longer temporary. Although these proceedings differ in nature, the objective of both procedures is to satisfy the creditors’ claims. To this end, all creditors file a claim against the debtor in the proceedings, which gives them the right to vote and have the claim satisfied. Debtor-related creditors, such as a shareholder or their spouse, are also allowed to participate in the proceedings. However, they may have a malicious intent to take decisions in favour of the debtor and their related persons and control the proceedings. Moreover, the claims on which the votes are based may be fictitious. Yet, insolvency proceedings should be controlled by independent creditors with real claims. In reorganistion proceedings, such situations must be prevented where debtor-related creditors can vote in such a way that their votes will play a decisive role in the acceptance of the reorganisation plan, because this may harm interests of creditors. Moreover, insolvency of the debtor may be intentionally caused, which means that the trustee is required to file a claim for compensation for damages against the persons liable in bankruptcy proceedings. If the debtor can control the proceedings through related creditors, it may be impossible to file such a claim, which does not protect the interests of the creditors. Furthermore, shareholders may file a loan claim, which is satisfied in the same ranking as other unsecured creditors’ claims. Although according to the general opinion, this loan claim should be satisfied after all other claims have been covered, because such a loan is a capital investment. The aim of this dissertation is to examine whether Estonian insolvency law safeguards the common rights and interests of creditors when debtor-related creditors participate in insolvency proceedings, and whether restrictions on the participation of such creditors should be laid down. The author has come to the conclusion that Estonian insolvency law does not protect the common rights and interests of creditors in insolvency proceedings when debtor-related creditors participate in the proceedings. Therefore, certain rules on the participation of debtor-related creditors should be laid down.https://www.ester.ee/record=b524411
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Get PDFThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
- …
