2,248 research outputs found
Alustaimestik ja seda mõjutavad tegurid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes lehtpuuistandikes
No full textThe establishment of forest plantations (including short-rotation forest plantations) is seen as one way to reemploy abandoned agricultural sites. The main goal of commercial forest plantations is the production of timber and woody biomass, however, the implications for biodiversity (including floristic diversity) can not be neglected. Due to the agricultural legacy the understorey of forests established on former agricultural land differs from the understorey of forests that were never cleared and these differences may persist for long periods. Since 1999 more than 700 ha of plantations with semi-exotic hybrid aspen (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti) have been established on former agricultural land in Estonia that can be managed with 20- to 30-year rotations. Experience from other countries has indicated that environmental problems may occur in the plantations of exotic tree species. Among the native deciduous tree species silver birch (Betula pendula Roth) is considered to be a suitable tree species for the establishment of plantations in Estonia. However, abandoned agricultural sites become afforested also in the process of secondary succession with Betula spp among first arrivers. Studies conducted in former mining areas that have compared unassisted natural succession and the establishment of plantations have pointed out that naturally regenerated stands may support higher understorey species richness and diversity than plantations. Given the above mentioned, the following aims were set to the thesis: 1) to determine which site- and stand-related factors have affected understorey vegetation characteristics in young commercial forest plantations on abandoned agricultural land; 2) to study if plantations of semi-exotic hybrid aspen offer similar habitat for the understorey as plantations of native tree species silver birch; 3) to characterize the formation of the bryophyte layer; 4) to characterize the formation of forest understorey; 5) to compare understorey vegetation characteristics between naturally regenerated birch stands and silver birch plantations. Data on understorey, overstorey and site factors were collected from 73 experimental plots established in 24 hybrid aspen and 11 silver birch plantations and in 11 naturally regenerated birch stands. Two monitorings were carried out in plantations: the first monitoring in 7 to 9-year-old plantations and the second monitoring in 13 to 14-year-old plantations. Based on the results of the thesis, the observable trends in the understorey vegetation of young plantations were mostly driven by the former agricultural land use, site preparation method, and soil properties. With increasing stand age the influence of pre-establishment disturbances becomes less pronounced and the impact of overstorey-related factors increases. The majority of the vascular plant and bryophyte understorey vegetation characteristics were similar in young hybrid aspen and silver birch plantations and it may be concluded that semi-exotic hybrid aspen provides similar habitat for understorey as native silver birch. The proportion of forest species was low in the vascular plant understorey of plantations at the time of both monitorings. Although the number and cover of forest species slowly increased between the two monitorings, clear domininance of grassland species continued. The cover of the bryophyte layer was low in young plantations. Typical bryophytes were light-demanding perennials. The silvicultural management of plantations in the future should include measures that provide habitats for epixylic and epiphytic bryophyte species. The comparison of naturally regenerated stands and plantations showed that the species richness and diversity of bryophytes were higher in naturally regenerated birch stands, but the species richness and diversity of vascular plants did not differ between the two stand types. However, significantly higher numbers of forest species (both vascular plant and bryophyte) indicated that the formation of forest understorey had progressed further in naturally regenerated stands. This can be explained by the longer undisturbed succession and colonization period of naturally regenerated stands. Both natural and artificial regeneration can be recommended as possible alternatives for the establishment of new forests on former agricultural land.Intensiivmeetodil, sh lühikese raieringiga majandatavate puuistandike rajamine on alternatiivseks kasutusvõimaluseks endistele põllumajandusmaadele. Tootmisele suunatud istandikes ehk puupõldudel ei ole peamiseks eesmärgiks metsökosüsteemi kujundamine, vaid soovitakse saavutada maksimaalne puidu või mõne teise puudega seotud toorme produktsioon. Puupõldude pindala pidev kasv maailmas tõstatab aga küsimuse, milline on nende mõju looduslikule, sh floristilisele mitmekesisusele. Kirjanduse andmetel võib endistele põllumajandusmaadele rajatud metsade, sh istandike alustaimestik jääda pikaks ajaks erinevaks põliste metsade alustaimestikust, mis seostub põllumajandusliku maakasutuse mõjudega. Alates 1999. aastast on Eestis endistele põllumajandusmaadele rajatud u 700 ha puuistandikke poolvõõrliigi hübriidhaavaga (Populus × wettsteinii Hämet-Ahti), mida plaanitakse majandada lühikese 20–30-aastase raieringiga. Mujal maailmas on võõrpuuliikidega rajatud istandikes täheldatud mõnikord keskkonnakaitselisi probleeme. Kohalikest lehtpuudest soovitatakse Eestis endiste põllumajandusmaade metsastamiseks eelkõige arukaske (Betula pendula Roth), ent kaasikud võivad endistele põllumajanduskõlvikutele tekkida ka looduslikult. Endiste karjäärialade metsastamisel on istandike ja looduslikult tekkinud puistute võrdlusel täheldatud, et looduslikult tekkinud puistute alustaimestik võib olla liigirikkam ja mitmekesisem kui istandikes. Lähtuvalt eespool toodust seati doktoritööle järgnevad eesmärgid: 1) analüüsida, millised kasvukoha ja puistu tunnused mõjutavad alustaimestiku karakteristikuid endistel põllumajandusmaadel kasvavates noortes istandikes; 2) hinnata, kas poolvõõrliigi hübriidhaava istandikud pakuvad alustaimestiku liikidele sarnaseid kasvutingimusi kodumaise puuliigi arukase istandikega; 3) iseloomustada samblarinde kujunemist ja sammalde liigilist koosseisu; 4) iseloomustada metsa alustaimestiku kujunemist; 5) võrrelda alustaimestiku karakteristikuid arukaseistandikes ja looduslikult tekkinud kaasikutes. Alustaimestikku, puurinnet ja kasvukohta iseloomustav andmestik koguti seitsmekümne kolmelt püsiproovitükilt, mis paiknesid 11 arukase- ja 24 hübriidhaavaistandikus ning 11 looduslikult tekkinud kaasikus. Istandike kohta on doktoritöös esitatud alustaimestiku esimese kirjelduse (vanuses 7 kuni 9 aastat) ja korduskirjelduse (vanuses 13 kuni 14 aastat) andmed. Doktoritöös leiti, et noore istandiku alustaimestiku karakteristikuid mõjutasid esialgu eelnev põllumajanduslik maakasutus, istandiku rajamisel rakendatud maapinna ettevalmistusviis ja mullastiku tingimused. Istandike vanuse kasvades muutub istandiku rajamisele eelnenud häiringute mõjust olulisemaks puurindega seotud tegurite mõju rohu- ja samblarindele. Hübriidhaava- ja arukaseistandike alustaimestiku (soontaimede ja sammalde) karakteristikud olid suures osas sarnased, mis lubab väita, et hübriidhaavikute rajamisega Eestis ei kaasne alustaimestikus ebasobivaid arenguid, nt võõrliikide levikut. Metsaliikide osakaal istandike alustaimestikus oli väike nii esimese kirjelduse kui ka korduskirjelduse ajal. Hoolimata sellest, et metsaliikide arv ja katvus kasvasid vähehaaval, domineerisid ka 13–14-aastaste istandike alustaimestikus jätkuvalt rohumaaliigid. Ka samblarinde katvus noortes istandikes oli väike. Tüüpilised noortes istandikes kasvavad liigid olid valgusnõudlikud mitmeaastased samblad. Istandike edasisel majandamisel oleks soovitatav rakendada abinõusid, mis pakuvad lisakasvukohti epiksüülsetele ja epifüütsetele samblaliikidele. Hüpotees, et endistele põllumajandusmaadele looduslikult tekkinud puistud toetavad suuremat alustaimestiku liigirikkust, leidis kinnitust üksnes maapinnal kasvanud sammalde arvu ja mitmekesisusindeksi osas. Lisaks kasvas looduslike kaasikute alustaimestikus rohkem metsaliike (nii soon- kui sammaltaimi), mida võib seletada pikema rahuliku suktsessiooni ja kolonisatsiooni ajaga.Publication of this dissertation is supported by the Estonian University
of Life Sciences and by the Doctoral School of Earth Sciences and
Ecology created under the auspices of European Social Fund
KIK projekt nr. 12076
No full textEesti riik on seadnud eesmärgiks biomajanduse jätkusuutliku edendamise, kus prioriteetseteks
eesmärkideks on muuhulgas maaressursi efektiivsem kasutamine ja taastuvenergia osakaalu
tõstmine. Lisaks biomajanduse eesmärkidele on Eesti sõlminud mitmeid rahvusvahelisi
kokkuleppeid nagu Pariisi kliimalepe (2015) ja Kyoto protokoll (1997) kliimamuutuste
leevendamiseks. Metsasektoril on oluline roll eelmainitud eesmärkide saavutamiseks, mistõttu
võib eeldada suurt raiesurvet metsadele. Juba praegu on Põhja-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti,
kasutamas energiaks märkimisväärsel hulgal puiduenergiat (Rytter et al. 2016). Seetõttu,
leevendamaks üha suurenevat puiduvajadust, on vajalik välja töötada alternatiivsed
puidutootmise süsteemid, võttes kasutusse seni tootmisest väljas olevad põllumaad. Hiljutised
hinnangud näitavad, et ca 300 000 ha endist põllumaad on aktiivsest kasutusest väljas, kuna
taoliste kõlvikute väiksus (keskmiselt ca 1,5 ha) ning raske ligipääsetavus ei võimalda nendel
maadel intensiivse põllumajandusega tegeleda (Vohu 2014). Üheks uudseks
metsakasvatuslikuks meetodiks Põhja-Euroopas on lühikese raieringiga metsaistandike
kasvatamine kasutusest välja jäänud põllumaadel (Tullus et al. 2013). Lühikese raieringiga
metsanduse eesmärk on maaressursi maksimaalselt efektiivne ära kasutamine, optimeerides
raieringi vastavalt puistu mahuküpsuse saabumisele.
Üheks potentsiaalseks puuliigiks lühikese raieringiga metsanduse praktiseerimisel nii
Läänemere regioonis tervikuna kui ka Eestis on osutunud hübriidhaab (Tullus et al. 2012;
Karacic et al. 2003). Viimased hinnangud näitavad, et Läänemere riikides on hübriidhaavikute
pindala kasvanud ca 12 000 hektarile (Lutter 2017). Viimase aja uued hübriidhaavikud Eestis
on kasvatanud istandike pindala ca 1000 hektarini ning eeldatavasti on lähiaastatel oodata
jätkuvat pindala suurenemist. Hübriidhaavikute kasvatamise peamine eesmärk on tooraine
kasvatamine tselluloosi- ja energiapuidu tööstustele, sealhulgas on võimalik tüve alaosast
saada väärtuslikumat saepalki (Tullus et al. 2012). Kiirekasvulistest hübriidhaavikutest saadav
biomass omab potentsiaali asendamaks puitu, mis raiutakse vanadest kõrge loodusväärtusega
haavikutest metsamaal.
Esimesed hübriidhaavikud rajati Eestisse 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses, mistõttu on
istandikud läbinud rohkem kui poole eeldatavast raieringi pikkusest (25–30 aastat). Senised
teadusuuringud esimese põlvkonna hübriidhaavikute sobivusest Eesti kliima- ja
mullatingimustesse katavad raieringi esimest poolt (Tullus 2013; Lutter 2017). Senised
tulemused näitavad, et hübriidhaab on ligikaudu kaks korda produktiivsem kui harilik haab
4
metsamaal sarnastel kasvukohatüüpidel (Lutter et al. 2017). Sealjuures ei ole hübriidhaavikute
kiire kasv vähendanud mulla toitainete sisaldusi ja süsinikuvarusid (Lutter et al. 2016ab).
Intensiivse biomassi produtseerimise tõttu näitavad hübriidhaavikud suurt potentsiaali
kliimamuutuste leevendamisel intensiivse CO2 sidumise kaudu maapealsesse biomassi (Lutter
et al. 2016b). Elurikkuse uuringud hübriidhaavikutes on näidanud, et puistute vanuse kasvades
suureneb metsaliikide osakaal soontaimede hulgas ning suureneb sammalde arvukus (Tullus
2013; Tullus et al. 2015). Sammalde ja samblike uurimused näitavad, et raieringi keskel olevad
hübriidhaavikud pakuvad noorest vanusest hoolimata elupaiku suurele hulgale liikidele
(Randlane et al. 2017), seejuures ka uutele samblikuliikidele Eestis (Oja et al. 2016)
Sarnaselt harilikule haavale uueneb hübriidhaab peale lageraiet vegetatiivselt juure- ja
kännuvõsust (Tullus et al. 2012). Suur võsude arv ning sobiva majandamismudeli valimine
teise põlvkonna hübriidhaaviku kasvatamisel on suur metsakasvatuslik väljakutse, kuna
senised teadmised hübriidhaavikute vegetatiivse teise põlvkonna erinevate
majandamismudelite kohta ei ole rahuldavad nii produktsiooni, keskkonnamõjude, elurikkuse
kui ka ökonoomika koha pealt. Vajalik on välja töötada paindlikud majandamismudelid, mis
arvestavad puiduturu situatsiooni ja nõudlust (paberipuit, energiapuit), samal ajal arvesse
võttes ka võimalikke keskkonnamõjusid nii mulla viljakusele kui ka elurikkusele. Senine
Põhjamaade kogemus hübriidhaava teise vegetatiivse põlvkonna majandamise kohta on samuti
puudulik. Rohkem teadmisi on viimasel ajal avaldatud hübriidhaava teise põlvkonna
produktsiooni ja kloonide vahelise konkurentsi kohta Rootsi ja Soome tingimustes (Rytter
2006; McCarthy and Rytter 2016; Rytter and Rytter 2017; Hytönen 2018), kuid laiemad
keskkonna mõjude analüüsid on siiani lünklikud
Integrated disease management using environmental control in tea fields
No full textThe occurrence of plant disease depends on interactions between the host plant, a pathogen, and the environment in a dynamic called "the disease triangle". Bacterial shoot blight (BSB) disease, caused by _Pseudomonas syringae_ pv. _theae_ (_Pst_), is a major bacterial disease of tea plants in Japan and substantially reduces tea productivity. BSB mainly occurs in the low-temperature season, and lesion formation by _Pst_ is enhanced by both low temperature and the presence of ice nucleation-active _Xanthomonas campestris_ (INAX), which catalyses ice formation at -2 to -4^o^C and is frequently co-isolated with _Pst_ from tea plants^5^. Low temperature is thus the most important environmental factor to influence the incident; however, the effects of environmental controls in fields on the occurrence of the disease are poorly understood. Here we show that the natural incidence of BSB in the field is closely related to low temperatures in late autumn. Frost protection in late autumn, which protected tea plants against extremely low temperatures, significantly decreased the incidence of BSB, and frost protection combined with bactericide application held the incident under the economic threshold level. Our data indicate that environmental control in the field based on microbial interactions in the host offers a new strategy for plant disease control using integrated plant disease management based on the disease triangle concept
Tea Tales – India’s ever evolving chai culture
No full textAs we observed International Tea Day on May 21, to peek into the vibrant history of chai and chai tapris in India, Village Square spoke to Arup K Chatterjee, professor of English at OP Jindal Global University. He is the author of widely acclaimed books including, The Purveyors of Destiny: A Cultural Biography of the Indian Railways and The Great Indian Railways
Investigation on Rosehip Fruit Tea, Linden Herbal Tea, Sage Herbal Tea and Green Tea-are thay acidic or not?
No full textTea is a widely-consumed daily life product, which is claimed to be very
advantageous for health. But it may have negative effects on health, too. Consuming
tea with a hungry stomach causes stomachache, and doctors say that this is because
the tea is acidic. This investigation aims to determine if four types of teas (Rosehip
Fruit tea, Linden Herbal Tea, Sage Herbal Tea and Gren Tea with Lemon) are acidic
or not.
This investigation is important in the sense that the way the tea is consumed may be
limited. Determining if the tea is acidic or not may effect the habits of many people
about tea consumption. In order to determine if the tea is acidic or not, I used the
titration method. Titration is a technique in which the molarity of a solution can be
found by using a strong base or acid with a known molarity and volume.
At the end of my trials, I found out that these four types of teas are all acidic. These
results showed me that Rosehip Fruit Tea is the most acidic one among all, and the
Linden Herbal Tea is the one closest to the neutral. When an order is made between
the acidities tea types, I reached to the conclusion below:
Rosehip tea > Green tea with Lemon > Sage tea > Linden te
Tea Industry: Focus on Kenya
No full textAbstract: Tea is an important commodity in East Africa. Kenya is the major tea producer, followed by Uganda, Tanzania, and Rwanda. The growth in the tea sector has led to development of Kenya’s economy. Tea sector in Kenya is dominated by smallholders along with investments by private companies. East African Tea Trade Association (EATTA) was formed to develop the tea trade in Africa. Kenyan tea sector is also facing challenges, such as lack of infrastructure for transport, restrictions in government policies, climate change and the competition to Mombasa tea auction from Dubai auction centre.
Keywords: Tea, Kenya, Mombasa auctions, China, India, CTC, Orthodox.
Title: Tea Industry: Focus on Kenya
Author: Srinivas Anand Sriram
International Journal of Management and Commerce Innovations
ISSN 2348-7585 (Online)
Vol. 10, Issue 2, October 2022 - March 2023
Page No: 208-211
Research Publish Journals
Website: www.researchpublish.com
Published Date: 15-November-2022
DOI: https://doi.org/10.5281/zenodo.7323440
Paper Download Link (Source)
https://www.researchpublish.com/papers/tea-industry-focus-on-kenyaInternational Journal of Management and Commerce Innovations, ISSN 2348-7585 (Online), Research Publish Journals, Website: www.researchpublish.co
The impact of strip felling on understory vegetation in study plots in Tartumaa and Valgamaa counties
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalEuroopa Liidu liikmesriikide ja ka Eesti jaoks on bioloogiline mitmekesisus ja säästev
metsandus olulised teemad. Seega püütakse viimasel ajal rakendada metsaraies rohkem
turberaie viise. Kuna neid on vähe uuritud, siis käesolev magistritöö uurib veerraiete mõju
alustaimestikule. Töös analüüsitakse nelja katseala põhjal, millised muutused on
toimunud veerraie-järgselt alustaimestikus, kasutades võrdluseks raie-eelselt kirjeldatud
püsiprooviruutude andmeid samadelt katsealadelt. Samuti hinnatakse, kas taimestik
muutub servamõju tõttu ka veeru kõrval asuvas metsaosas. Eeldatakse varasemate
uuringute põhjal, et kõige suuremad muutused on toimunud veergudel soontaimede ja
sammaltaimede liigirikkuses, koosseisus ja katvuses.
Tööks vajalikud andmed koguti alustaimestiku püsiprooviruutudelt katsealadelt JS268-6,
AA142-50, TT242-12, KM047-5 8-9. aastat pärast raiet. Kogutud andmeid võrreldi
juhendaja poolt enne raiet ja 1. aasta pärast raiet kogutud andmetega.
Tulemustest selgus et veerraie ei avalda soontaimede ja sammalde liigirikkusele
negatiivset mõju. Veerraiega kaasnevad olulised muutused alustaimestiku koosseisus
veeru alal. Ka suurimad muutused alustaimestiku liikide arvus ja katvuses ilmnesid veerul.
Taimestiku koosseis servaala ruutudel oluliselt ei muutunud ning tugevat servamõju ei
täheldatud.Biological diversity and sustainable forestry are important topics for European Union as
well as for Estonia. Therefore, in recent years, there has been an increased emphasis on
applying shelterwood cutting methods. Since these methods are relatively understudied,
this master's thesis investigates the impact of strip felling on ground vegetation. The study
analyzes changes in ground vegetation based on four experimental sites, using pre-cutting
data from permanent sample plots compared to post-cutting data from the same sites.
Additionally, the study assesses whether vegetation changes occur due to edge effects in
the adjacent forest area. Based on previous research, it is expected that the most significant
changes will occur in terms of species richness, composition, and coverage of vascular
plants and bryophytes in the cut areas. Data were collected from permanent sample plots
of ground vegetation (JS268-6, AA142-50, TT242-12, KM047-5) eight to nine years after
strip felling. The collected data were compared with pre-cutting data collected by the
supervisor and data collected one year after logging. The results revealed that strip felling
did not have a negative impact on the species richness of vascular plants and bryophytes.
However, significant changes in the composition of ground vegetation were observed in
the logged areas. The most substantial changes in species number and coverage of ground
vegetation occurred also in the cut areas. The vegetation composition in the edge area
plots did not change significantly, and strong edge effects were not observed
Biodiversity comparison of oak (Quercus robur) and aspen (Populus tremula) stands in Järvselja
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalTammikuid esineb Eestis vähe, samuti on tammikute elurikkus väheuuritud. Haavikute
elurikkust on rohkem uuritud, kuid seda ei ole võrreldud tammikutega. Antud
bakalaureusetöö eesmärkideks on tammikute ning haavikute soontaimede,
sammaltaimede ning samblike liigirikkuse ning liigilise koosseisu hindamine, võttes
arvesse valgustingimuste, puistu vanuse, lehevarise koguse, kõdupuidu koguse ning
puuliigi mõju, ning haavikute ja tammikute elurikkuse näitajate võrdlus. Töös
analüüsitavad soontaimede, sammalde ja samblike andmed pärinevad viielt hariliku
tamme (Quercus robur) ja viielt hariliku haava (Populus tremula) proovialalt Järvselja
õppe- ja katsemetskonnas. Kümnelt katsealalt leiti 90 soontaime-, 82 sambla- ja 103
samblikuliiki. Töös selgus, et eelnimetatud liigirühmade liigirikkusele ning -kooslusele
avaldavad mõju erinevad tegurid. Soon- ja sammaltaimede liigirikkust ning koosseisu
mõjutas puuliik (sammalde liigilist koosseisu ka lehevaris). Puistu vanus oli suurim
mõjutegur samblike liigirikkuse ja koosseisu puhul, ning mõjutas ka helviksammalde
arvu. Kaitseväärtuslike liikide ning helviksammalde arv oli suurem rohke lamapuiduga
puistutes. Kõik tegurid peale võrastiku avatuse avaldasid mõju samblike liigilisele
koosseisule. Töö tulemused näitasid, et tammikutes oli liigirikkam rohurinne ja haavikutes
mitmekesisem samblakooslus.There are few oak forests in Estonia, and there is a lack of studies which focus on oak
forests’ biodiversity. While aspen biodiversity has been studied, it has not been
compared to oak biodiversity. The objectives of this bachelor’s thesis are to assess and
compare vascular plant, bryophyte and lichen diversity and composition in oak and
aspen forests, considering factors such as canopy openness, stand age, leaf litter
coverage, deadwood coverage and tree species.
Vascular plant, bryophyte and lichen biodiversity data used in this paper originates from
five oak and five aspen sample plots located in Järvselja Training and
Experimental Forestry District. Within ten sample plots, 90 vascular plant, 82 bryophyte
and 103 lichen species were identified. The results indicated that different factors had an
impact on the species richness and species community of the aforementioned species
groups. Factor, which had the greatest effect on vascular plant and bryophyte diversity
and species composition was tree species (leaf litter also had an effect bryophyte
composition). Stand age had the biggest effect on lichen diversity and species
composition, and had a notable effect on liverwort species richness. Greatest number of
liverworts and species with conservation value were found in stands which harboured
more deadwood. Every factor besides canopy openness affected the composition of
lichens. Results indicated that oak stands hosted more species within the herb-layer, and
aspen stands possessed a more diverse bryophyte composition
Understorey vegetation of hybrid aspen plantations in reclaimed Aidu oilshale quarry
No full textMagistritöö
Metsamajanduse ja metsaökoloogia õppekavalLoodusliku mitmekesisuse säilimiseks ja negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks on
soovitatav ammendunud karjäärid metsastada. Leitakse, et männi kõrval, mis on üldiselt
levinud puuliik karjääride metsastamisel, võiks istutada ka lehtpuid. Hübriidhaab
(Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) võiks olla sobilik puuliik karjääride
metsastamisel, sest põllumajandusmaal kasvab ta kiirelt ning on suure tootlikkusega.
Käesolevas töös analüüsiti endisesse Aidu põlevkivikarjääri rajatud 21-aastaste
hübriidhaavikute alustaimestikku (rohu-ja samblarinnet). Hübriidhaavikud kasvasid kas
tasandatud puistangul või pealeveetud huumuskattega alal. Kontrolliti hüpoteesi, et kahe
taastamisviisi vahelised erinevused taimestiku liigilises koosseisus ja taimestiku tunnustes
on märgatavad ka 21-aastases puistus, ent samas on alustaimestikus toimunud mõlema
taastamisviisi korral sarnased muutused, võrreldes eelmise monitooringuga keskealistes
hübriidhaavikutes.
Välitööde käigus koguti andmed 28 taimestiku püsiprooviruudult, millest 16 asusid
puistangu alal ja 12 pealeveo alal. Ruudu suurus oli 4 m2
. Saadud andmeid võrreldi 2013.
aastal kogutud andmetega.
Töö tulemustest selgus, et pealeveo alal oli suurem taimestiku üldkatvus võrdluses
puistangu aladega. Samuti kasvas pealeveo ala puutüvedel rohkem samblaliike. Lisaks
taastamisviisile mõjutas alustaimestikku ka võrastiku avatus. Kokku leiti katsealadelt 64
soontaimeliiki, 41 samblaliiki maapinnalt ja 19 samblaliiki tüvedelt, mis näitab, et tegemist
on liigirikka alaga. Puistangu ja pealeveo alade rohu- ja samblarindes olid koosseisulised
erinevused. Võrreldes 2013. aasta taimestiku andmetega olid nii puistangu kui pealeveo
alade taimestikus toimunud sarnased muutused, nagu maapinna ja tüve samblaliikide arvu
suurenemine ja rohurinde üldkatvuse vähenemine. Rohurinde üldkatvus kahanes
tugevamalt pealeveo alal, mis on seletatav tugevama valgus- ja juurkonkurentsiga rohu- ja
puurinde vahel.To maintain biological diversity and to reduce negative impacts on environment, it is
recommended to restore reclaimed quarries as forests. It is found that in addition to Scots
pine, which is generally used for afforestation in quarries, other deciduous trees should be
planted as well. Hybrid aspen (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) could be a suitable
tree species for afforestation on quarry spoils, because it grows rapidly on former
agricultural lands and produces a lot of biomass.
The main aim of this master’s thesis was to analyse understorey vegetation cover (vascular
plants and bryophytes) in 21-year-old hybrid aspen stands in reclaimed Aidu oilshale
quarry. Hybrid aspens were planted either directly to the levelled quarry spoil or to another
site where levelled quarry spoil was covered with previously removed topsoil. It was
hypothesized that the differences in vegetation cover and vegetation diversity between the
two restoration methods were noticeable in the 21-year-old stands, but at the same time
similar changes had occurred in the understorey vegetation compared to the previous
monitoring in middle-aged hybrid aspen plantations.
Data were collected during fieldwork from 28 experimental vegetation plots. 16 vegetation
plots were situated in levelled quarry spoil and 12 in site covered with soil. The size of a
plot was 4 m2
. The obtained data were compared to the data collected in 2013.
The results showed that area with covered soil had higher vegetation coverage compared to
the quarry spoil area. There were also more bryophyte species growing on tree trunks in
site covered with soil. In addition to restoration method the openness of canopy also
affected understorey vegetation. Altogether 64 vascular plant species, 41 bryophyte species
on the ground and 19 bryophyte species on tree trunks were found in the study area,
indicating that the area hosts high species richness. There were compositional differences
between quarry spoil and covered soil areas in the vascular plant layer and in the bryophyte
layer. In comparison with data from 2013, similar changes took place in vegetation
characteristics in both areas, such as an increase in the number of bryophytes on the ground
and on tree trunks and a decrease in the total coverage of field layer. The total coverage of
filed layer decreased more in areas covered with soil than in quarry spoil area, that can be
explained by the stronger light and root competition between field and tree laye
The impact of shelterwood felling methods on understorey vegetation in Järvselja test field
No full textBakalaureusetöö
Loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekavalEesti metsade jätkusuutlikuks ja looduslähedasemaks metsamajandamiseks on oluline
rakendada ka lageraie alternatiive. Üheks võimaluseks peetakse eri turberaie liike. Eestis
on lubatud metsaseaduse (2006) järgi aegjärkne, häil- ja veerraie. Nende mõju
alustaimestikule pole Eestis aga seni põhjalikult uuritud.
Käesolevas töös analüüsiti turberaie viiside mõju alustaimestikule Järvselja katsealal 7
aastat pärast raiet. Eraldi eesmärgina uuriti turberaieviiside mõju metsamarjade - hariliku
mustika ja hariliku pohla - katvusele. Kontrolliti hüpoteesi, et raieviiside vahelises
võrdluses on kõige suuremad muutused soontaimede ja sammalde liigirikkuses ning
puhma-rohu- ja samblarinde katvuses ja koosseisus toimunud veerraie alal.
Välitööde käigus koguti andmed 80 taimede püsiprooviruudult, mida võrreldi raie-eelsete
andmetega.
Töö tulemustest selgus, et nagu oodatud, ilmnesid suurimad muutused puhma-rohu- ja
samblarindes 7 aastat pärast raiet veerraie aladel, kuhu tuli juurde 6 soontaime liiki ja 9
samblaliiki, ent samblarinde üldkatvus oli raieviiside võrdluses madalaim. Katsealal
säilisid ka kaitsealune liik roomav öövilge ja vääriselupaiga tunnusliigid roomav soomik ja
kännu-kaksikhammas. Lisaks selgus et turberaied ei avaldanud negatiivset mõju
taimeruutudel olevatele hariliku mustika ja hariliku pohla katvusele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et turberaied on hea alternatiivne uuendusraie viis loodusliku
mitmekesisuse säilimiseksThe majority of forests in Estonia are managed by clear-cut felling. To manage forest
suistainably and to preserve the biodiversity of forests alternative felling methods to clearcutting should be applied more often. Different shelterwood methods provide good
alternatives for forest regeneration. According to law, three shelterwood methods are
allowed in Estonia: regurlar shelterwood-, gap- and strip felling.
The main aim of this bachelor’s thesis was to analyse the impacts of different shelterwood
methods on forest understorey vegetation in Järvselja test field 7 years after harvesting. As
a separate aim the impact of shelterwood felling on the cover of wild berries – bilberry and
lingonberry – was studied. It was hypothesized that 7 years after harvesting the largest
differences in understorey vegetation characteristics can be found in the area of strip felling.
Data were collected from 80 permanent vegetation plots and compared with pre-harvest
data from year 2011.
The results showed, as expected that the largest changes had occurred in the area of strip
felling, where 6 new vascular plant species and 9 new bryophyte species were found, but
the cover of bryophyte layer was the lowest. Species with conservational value (Goodyera
repens, Lepidozia reptans, Dicranum flagellare) persisted in the study field. In addition, no
negative effects of shelterwood felling were observed on the cover of bilberry and
lingonberry. We can conclude that shelterwood felling methods are good alternatives for
clear-cutting that sustain the understorey vegetation
- …
