202 research outputs found
"Toomas Nipernaadi": romaani ja filmi võrdlev analüüs
No full textBakalaureusetöö "Toomas Nipernaadi": romaani ja filmi võrdlev analüüs” annab August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" ja Kaljo Kiisa filmi "Nipernaadi" alusel ülevaate, kuidas tõlgitakse lugu ühest meediumist teise. Töös analüüsitakse täpsemalt Toomas Nipernaadi tegelaskuju romaanis ja filmis ning analüüsitakse võrdlevalt narratiivi ülesehitust mõlemas teoses
Modelling of the hydroenergetical potential of River Kunda
No full textSWAT mudeli kasutatavuse hindamine Kunda jõel ja vooluhulkade modelleerimine SWAT mudeliga. Saadud tulemuste järgi analüüsida, kuidas tuleviku vooluhulkade muutus mõjutab Kunda jõe hüdroelektrijaamade tootlikkust. Töö eesmärk on modelleerida SWAT mudeliga vooluhulgad Kunda jõele ja nende kaudu arvutada hüdroenergeetiline potentsiaal tuleviku perioodile 2011-2099, Kunda tsemenditehase hüdroelektrijaamas.
Töös kasutati EMHI-st saadud järgmisi andmeid: sademed, temperatuur, tuul, päikesepaiste kestus, õhuniiskus. Veel kasutati kõrguskaarti, maakasutuskaarti, mullakaarti. Kasutatavad programmid oli SWAT ja SWAT-CUP.
SWAT mudeli järgi modelleeriti esialgne lahendus, mis aga ei olnud piisavalt tõhus. Seega kalibreeriti parameetrite vahemikud programmiga SWAT-CUP. Kalibreeriti perioodile 1972-1984 ja 1985-1997, ning valideeriti perioodile 1998-2010. Tõhusamaks osutus esimesel kalibreerimisperioodil saadud parameetrite vahemik. Antud vahemikke kasutades saadi valideerimisele NS tõhususe arv 0,60, mis tähendab töötavat mudelit. Kasutades kliimamuutuse stsenaariumi, modelleeriti vooluhulgad perioodile 2011-2099. Vooluhulkade järgi arvutati Kunda jõele hüdroenergeetiline potentsiaal.
Kasutades hüdroloogia mudelit SWAT, modelleeriti tõhusalt Kunda jõe vooluhulgad. Hüdroenergeetilise potentsiaal kasv arvutatud HEJ-s tõusis perioodi lõpuks 0,25 GWh võrra, mis tähendab üle 10 protsendilist kasvu. Seega võib päevakorda tulla neljanda turbiini lisamine tsemenditehase hüdroelektrijaamale, mille võimsus võiks olla 48 kW.Evaluating SWAT model applicability in Kunda river and modelling flows with SWAT model. Analysing how predicted flows in the future affect the Kunda river hydropower plant productivity. Thesis objective was to model Kunda river flows to Kunda cementfactory hydropower plant for period 2011-2099.
Following weather data from EMHI was used: precipitation, temperature, wind, sunshine duration. Additionally digital elevation map, land use map and soil map were used. Programs SWAT and SWAT-CUP were used.
Initial SWAT model solution wasn’t efficient enough. SWAT model parameter ranges were calibrated with SWAT-CUP. Periods 1972-1984 and 1985-1997 were calibrated and validated against periood 1998-2010. First calibration periood was more efficient. Using given ranges model was validated, NS efficieny was 0,60, which means a working model. Flows where modelled to periood 2011-2099 using given climate scenario. Hydroenergetical potential to Kunda river was calculated from flows.
By using hydrology model SWAT, flows were modelled efficiently for Kunda river. Hydroenergetical potential growth in the used hydorpower plant rose 0,25 GWh by the end of the periood, which means a raise of over 10 percent. Thus installing a fourth turbine to the cementfactory hydropower plant, having a 48 kW capacity, may come to agenda
Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes
No full textKehtiv Maaparandusseadus näeb ette tegevusvaldkonna „Maaparandusseire“. See
defineeritakse kui abinõude süsteem, mille rakendamise eesmärk on koguda andmeid
kuivendatud maatulundusmaa kuivendusseisundi, põllumajandusmaa lubjatarbe
ning maaparanduse ja maakasutuse keskkonnamõju kohta. Maaparandusseiret korraldavad
Põllumajandusamet maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju
puhul ning Põllumajandusuuringute Keskus maa lubjatarbe ja maakasutuse
keskkonnamõju puhul.
Seire tähendab pidevat keskkonna või seisundi jälgimist. Kuivendatud põllumajanduses
kasutataval maal on kraavide ja nendel olevate rajatiste seisundit ning drenaažisüsteemi
toimimise efektiivsust on hinnatud praeguse Põllumajandusametile eelnenud
asutuste pool nii korraliste inventeerimistega kui ka valimi põhjal ülduuringu
täpsusega ülevaatustega. Viimane neist, mis oli seotud Maailmapanga laenu ettevalmistamisega
ja hõlmas 10% Eesti kasutusel olnud kuivendatud pinnast, toimus 1994.
aastal. Sellest uuringust on kättesaadavad maakondade kohta kuivendusseisundi
koondtabelid nelja pinnasegrupi (turvas, liiv, savi ja keskmised pinnased) kohta ja
hinnang uuenduse ning rekonstrueerimise vajaduse (pindala) kohta. 1994. aasta
maaparandusssüsteemide seire hõlmas 56055 ha, millest raske mineraalpinnases
hinnati 8670 ha. Kuivendatud savimaad on kokku 115 480 ha, mis moodustas maaparandussüsteemide
registri andmetel põllumajandusmaast 18% (20% kerge pinnas.
56% keskmine pinnas, 6% turvas). Savimaal vaadeldud alast heas seisundis olevaks
hinnati 21,4%, rahuldavaks 62% ja puudulikuks 16,6%. Kerges ja keskmises pinnases
puudulikuks hinnati 9 ja 7%, turvasmaas 36%.
Uue kuivendatud pinna lisandumine lõppes praktiliselt 90-ndate aastate alguses ja
peamiseks tegevuseks on olnud nii Maailmapanga laenu, RAK meetme 3.4 ja MAK
meetme 1.8 toel olemasolevate maaparandussüsteemide uuendamine ja rekonstrueerimine.
Seisundis on toimunud muutused ühelt poolt rajatiste amortiseerumise tõttu, teiselt poolt ka nende parenemine maakasutajate hoiutööde ja tõukefondide
rekonstrueerimise abil.
Maaparandusseire kirjutati seadusesse sisse 2000-ndate alguses, kuid praktilised tegevused
selles valdkonnas algasid 2014.aastal, kus asjakohased ametkonnad võtsid
vastu otsuse alustada kuivendussüsteemide toimimise efektiivsuse ning kuivendatud
maa seisundi uurimisega pinnasegruppide kaupa. Alustati turbasse ja liivasse rajatud
maaparandusehitistest. Üle vaadati 4104 ha liivades ja 4005 ha turbas, seiratud alasid
vastavalt 87 ja 161. Eesvoolude seisundit hinnati 346,37 kilomeetril.
Maaeluministeeriumi programmis „Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus
aastatel 2015-2021“ on ette nähtud jätkata uurimistööd ka teistes pinnastes.
Käesolev töö on projektikonkursi rakendusuuringu „Drenaažkuivendusega
kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“
aruanne.
Uurimus on tellitud maaparandustööde vajaduste kavandamiseks, maaparandushoiukavade
täiendamiseks ja tegevuste veemajanduskavadega kooskõlla viimiseks. Projekti
käigus on vaja uurida ja analüüsida vähemalt 11 000 ha rasketes liivsavi ja savimuldades
drenaažkuivendusega alasid. Pärast kogutud andmete läbitöötamist, olemasolevate
ja kogutud andmebaaside hindamist ning täiendamist, tuleb anda koondhinnang
drenaažkuivendusega kuivendatud liiv-savi ja savi maade seisundi kohta.
Uurimistöö on tehtud koostöös Põllumajandusametiga (allhange valimi koostamisel ja
välitööde tegemisel) kasutades Põllumajandusameti andmekogudes olevaid materjale.
Tulemuste analüüsi on teinud veemajanduse osakonna töötajad Toomas Tamm ja
Toomas Timmusk.
Seiretulemuste võrreldavuse eesmärgil on käesoleva töö metoodika olnud 1994.a ja
2014. aasta uuringutega põhipunktides ühilduv, erisused arvestavad pinnaseid.
Käesolevas aruandes on esitatud tulemuste analüüs, aruande lisades on toodud kasutatud
välitööde metoodika ja välitöölehtede põhjal koostatud koondtabelid maaparandusehitiste
kaupa kuivendatud maa (drenaažisüsteemide seisundi) ja nendel olevate kraavide kohta (lisa 3). GIS-is tehtud mullakaardi analüüsi materjalid savipinnase
esinemise kohta maaparandussüsteemidel, andmed valimiga hõlmatud ehitiste
kohta ning välitöölehed koos vastavate maaparandusehitiste teostusjoonistega, kuhu
on kantud uuritud ala piirid ja rajatiste seisund, säilitatakse Põllumajandusameti ja
aruande koostaja, Eesti Maaülikooli veemajanduse osakonna arhiivis
Maakasutuse ja kliimamuutuse mõju Eesti jõgede hüdroenergeetilisele potentsiaalile
No full textA Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Engineering Sciences.Water-related changes are currently receiving the most focus in the context of climate change around the world. The changing climate conditions have already redistributed water resources, including the hydropower potential in Estonian rivers. This phenomenon is expected to continue in the future. However, the effects on land use and climate change on the hydropower potential in Estonia are unclear.
The technical hydropower potential was assessed for the territory of Estonia (excluding the Narva River). According to the developed method, the total technically feasible hydropower potential in Estonia was calculated to be approximately 80 MW, which was considerably higher than that previously reported. The SWAT model was employed to assess the potential impact of future climate and land-use change on river flow in various Estonian river watersheds, where hydropower is or has been harvested. The SWAT model demonstrated satisfactory performance in describing the hydrological processes in Estonian rivers by using series of mathematical equations.
An evident linear trend between the effects of deforestation and afforestation on yearly river flow was observed. The following general rule can be applied to Estonia; a 5% forest change induces a 1% change in annual average flow. Hydrological modeling indicated a positive change in river flow according to both climate scenarios. Increases in the mean annual flow of 10% and 33% were predicted by the climate projections KNMI and DMI, respectively. Hydropower potential is expected to increase in Estonia by the end of the century, compared with the baseline period. The installation of additional turbines, along with upgrading existing turbines, could increase the installed capacity. Furthermore, with the projected overall increase of hydropower potential in Estonia, the construction of new stations becomes more economically feasible and profitable.Veeressursidega seonduvad küsimused on viimastel kümnenditel olnud ülemaailmselt üks huvipakkuvamaid temaatikaid teadlaste seas. Seda just seetõttu, et vee ajaline ja koguseline kättesaadavus on kliimamuutuse tõttu muutumas, mis on mõjutanud ka Eesti jõgede hüdroenergeetilist potentsiaali. Nende muutuste jätkumine avaldab mõju ka hüdroenergia tootlikkusele, ent kui suuresti võib Eesti jõgede hüdroenergeetiline potentsiaal muutuda, on teadmata.
Doktoritöös antakse uus hinnang Eesti (v.a. Narva jõe) tehniliselt rakendatavale hüdroenergeetilisele potentsiaalile. Selleks tuletati meetod, mille kohaselt Eesti jõgede tehniline hüdroenergeetiline potentsiaal seni hinnatust märkimisväärselt suurem, olles ligikaudu 80 MW. Maakasutuse ja kliima muutumise mõju Eesti jõgede vooluhulkadele hinnati hüdroloogilise mudeli SWAT abil, kalibreerides ja valideerides seda Eesti suurema hüdroenergeetilise potentsiaaliga jõgedele. Selgus, et SWAT- mudel suudab piisava täpsusega matemaatiliselt kirjeldada Eesti jõgedes kulgevaid looduslikke protsesse.
Ilmnes tugev lineaarne seos metsasuse ja aastakeskmise vooluhulga muutuse vahel. Seda seost võib üldistada järgmiselt: metsasuse viieprotsendine muutus muudab jõe aastakeskmist vooluhulka 1 % võrra. Kliimamuutuse mõju Eesti jõgede aastakeskmisele vooluhulgale on positiivne — olenevalt kasutatud kliimamudelist 10 kuni 33 protsenti. Hüdroenergeetiline potentsiaal on Eestis suurenemas. Selle positiivse mõju ärakasutamiseks on soovitatav olemasolevaid hüdroelektrijaamu laiendada või uuendada. Eesti jõgede hüdroenergeetilise potentsiaali suurenemine teeb uute hüdroelektrijaamade rajamise majanduslikult otstarbekaks.Publication of this dissertation is supported by the Estonian University of Life Science
Study of slope stability using analysis software on the example of the Kurepalu dam
No full textKäesolevas töös on uuritud nõlvapüsivuse modelleerimistarkvara Slide 6.0
kasutusvõimalusi ning leitud Kurepalu pinnaspaisu nõlvade nõlvapüsivustegurid
erinevates autori poolt programmiga loodud stsenaariumites.
Magistritöös on antud ülevaade pinnaspaisudest, nende ebastabiilseid olukordi
põhjustavatest teguritest ning Kurepalu pinnaspaisu konstruktiivsetest elementidest.
Labortingimustes on määratud kindlaks Kurepalu pinnaspaisu muldkeha
hüdrofüüsikalised ja füüsikalised omadused ning pinnase tugevusparameetrid, mida läks
vaja tõepäraste mudelite loomisel. Töös on antud ülevaade Slide 6.0 kasutusvõimalustest
ning autori poolt tarkvaraga loodud eriolukordadest, mis tekitasid loodud mudelite
paisudes ebastabiilsust.
Töö tulemusena on selgunud, et Kurepalu pinnaspaisu järgi konstrueeritud mudelid
saavutasid eritingimustes mitmel juhul nõlvapüsivuse varutegurite piirväärtused, kuigi
pinnaspaisu mudel, mis on kirjeldatud kõige täpsemalt olemasolevale olukorrale, püsis
igas olukorras stabiilsena.
Uuritud tarkvara rakendusvõimalused on laialdased ning võimaldavad antud tarkvara
kasutada edukalt hüdrotehniliste probleemide lahendamisel.The object of current thesis is to explore usage possibilities of the slope stability analysis
software Slide 6.0 and to discover the slope stability safety factors of the Kurepalu
embankment in conditions created by the Author.
In the Master's thesis the Author has given an overview about embankments, factors causing
the unstable situations and the structural elements of the Kurepalu embankment. In
laboratory conditions the soil’s hydraulic conductivity, physical properties and strength
parameters of the Kurepalu embankment were determined in order to create authentic
models with the modelling software. The author has given also an overview of the usage
possibilities of the Slide 6.0 and the overview of the special conditions created by the
Author with mentioned software that observed the embankment's model's factors of safety.
As a result of the current thesis, the Author discovered that the models, constructed on the
basis of the Kurepalu embankment, reached on several occasions the limit values of the
slope stability safety factors although the embankment model which was described most
accurately to the current situation stayed stable on every occasion.
The application possibilities of the researched software are impressive in the Author's
opinion and allow it to use the software successfully on finding solutions to certain
hydrotechnical engineering problems
Dynamic modelling of the IMG Energy Ltd hydropower station using the Vensim software
No full textIMG Energy OÜ hüdroelektrijaam ja selle juurde kuuluv pais on viimastel aastatel olnud
tähelepanu keskpunktis, kuna nii ülaveest kui alaveest võtavad vett erinevad ettevõted ja
sellega on kaasnenud probleeme Kunda jõe ökosüsteemiga. Töö eesmärgiks oli luua
eelnimetatud hüdroelektrijaama, selle paisu ja selle juurde kuuluva paisjärve dünaamiline
mudel. Kasutati Riigi Ilmateenistuse poolt mõõdetud Sämi hüdromeetriajaama andmeid
aastal 2015 ning T. Tamme ja M. Poolakese mõõdetud veetasemeid IMG Energy OÜ
hüdroelektrijaama paisjärvel ja Kunda jõel aastal 2015. Modelleerimiseks kasutati
programmi Vensim PLE. Koostati töötav dünaamiline mudel. Mudelisse on sisestatud
kõik veetarbijad, paisu läbivoolud ja kaod. Töö käigus tehti mitmeid lihtsustusi. Võrreldi
mõõdetud veetasemeid modelleeritud veetasemetega ja leiti, et erinevused olid väikesed.
Koostatud mudelit on võimalik kasutada ka pikkade aegridade korral ja pakkuda välja
parem lahendus IMG Energy hüdroelektrijaama tööks, sh suurendades toodangut ja
parandades jõe olukorda. Sarnast mudelit on võimalik ümber tehes kasutada ka teiste Eesti
paisude ja hüdroelektrijaamade töö optimeerimiseks.IMG Energy OÜ hydropower station and its dam have been in the spotlight due to two
companies who take water from reservoir and the river and this has led to problems in
ecosystem of the Kunda river. The aim of this thesis was to create a dynamic model of
abovementioned hydropower plant, its dam and reservoir. National Weather Service
measured data in Sämi hydrometric station in 2015 and measured water levels in the river
by T. Tamm and M. Poolakese in 2015 were used in the model. A working dynamic model
was created with Vensim PLE modeling software. Every consumer of water, flow through
the dam and losses of water were inserted into the model. Number of simplifications were
done to the model. Measured water levels were compared to the simulated water levels
and it was found that the discrepancies between the two were small. The model can also
be used for long series of data and provide a better solution for IMG Energy hydropower
stations operation, including increased production of electricity and improving the
condition of the river. A similar model can also be used for other Estonian dams and
hydropower plants to optimize their work
The organisational benefits and key success factors of enterprise architecture
No full text© 2012 Dr. Toomas TammEnterprise architecture (henceforth EA) is both the process for definition of, and the representation of, a high-level view of an enterprise’s business processes and IT systems, their interrelationships, and the extent to which these processes and systems are shared by different parts of the enterprise. Based on a clear understanding of the current state of IT systems and processes, the goal for EA is to define a highlevel vision of the desired future state of the organisation’s IT systems and IT-enabled processes, and to provide a roadmap that explains how to achieve this state.
Organisations around the world invest trillions of dollars annually on IT and, over the last twenty years, EA has gained a strong presence as an important IT planning capability to direct these investments, particularly in large organisations. However, the academic interest in EA has been mild, with very few papers on the theme published in top academic journals and most of the influential EA-related research being practitioner-led. The research gap has been particularly pronounced in relation to EA benefits and success factors. While claims about benefits from and best practices for EA abound, the lack of supporting explanation and evidence is prevalent and differentiating between the realistic and not-sorealistic assertions poses a substantial challenge. As a consequence, despite the strong practitioner interest and investment in the EA capability, organisations struggle when it comes to understanding the benefits obtained from their investment in EA and justifying these investments.
This study seeks to address this problem by focusing on the question: How does Enterprise Architecture lead to organisational benefits? Building on the existing claims, it proposes a theoretically-grounded explanation of the role of EA in driving organisational benefits. The study then proceeds to evaluate these claims empirically. By adopting a qualitative approach, the study has been able to shed light on many of the unaddressed “how?” and “why?” questions pertaining to EA benefits and success factors. The research project follows a three-phase research design that balances breadth of coverage of different organisational contexts (through single-informant perspectives) as well as depth of understanding the EA activity within a specific organisational context (through in-depth case studies). During the process, a number of assumptions made during the initial literature review and synthesis have been called into question.
The findings suggest that the primary organisational benefits of EA are higher return on IT investment and increased organisational agility. EA leads to these outcomes through seven underlying mechanisms. Further, there are ten EA keys success factors that need to be carefully managed an monitored to maximise the likelihood of achieving these benefits and that complex organisations faced with large-scale changes to their operating platform are the best-placed to derive benefits from EA. These key lessons learnt from the study are captured in the form of an integrated model explaining how EA benefits unfold, referred to as the Enterprise Architecture Benefits Model (EABM). The findings of the study provide a useful stepping stone for future studies on how to achieve organisational benefits from EA
Water discharge and nutrient leaching from organic mixed crop rotation
No full textWater discharge and nutrient leaching studies were conducted in an experimental field under organic farming practice for 20 years. The water discharge measurements cover five years out of a six-year crop rotation. The water discharge for the whole year was 1520 m³/ha (=152 mm). More than 2/3 of the total discharge occurred in April-May. The total precipitation for the whole year was 680 mm.
The total amount of N in the drainage runoff was 11.5 kg/ha and the flow-weighted average content 7.5 mg/l. The total amount of P in the drainage runoff was 48 g/ha and the flow-weighted average content 0.031 mg/l. 85 % of the total P was dissolved reactive phosphorus (DPR).
Some preliminary correlation between N leaching and N management was observed, i.e. higher N concentrations in drainage water were found on green fallow after autumn ploughing compared to first-year grass or spring cereal. Variation in the P concentration of the drainage water between the plots seems to be correlated to soil P status rather than P management
Organisation of the Construction Works of an Apartment Building
No full textKäesolevas lõputöös organiseeriti ja kirjeldati neljateistkümne korruselise korterelamu
ehitusprotsessi. Esmalt kirjeldati lühidalt ehitatava hoone asukohta ja arhitektuurset osa ning seejärel
konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Majandusosas koostati detailne ehituseelarve kus toodi
eraldi välja otse- ja üldkulud ning tööajanormid, mille põhjal planeeriti ehitusaeg ja koostati detailine
kalendergraafik. Seejärel anti lühiülevaade teostatavatest töödest ja tööjõust objekti algusest lõpuni.
Lõputöö ühe osana koostati ehitusplasti üldplaan, kus lahendati terve objekti korralduslik pool ning
ehitusaegse vee- ja elektrivajadus.
Kõige mahukamateks lõputöö osadeks on kahe tehnoloogiakaardi koostamine. Ühes kirjeldati
rostvärgi betoonitöid ja teises tüüpkorruse montaažitöid. Tehnoloogiakaartidega kirjeldati detailselt
teostatavate tööde loetelu, töömahud ja materjali kulud ning brigaadide koosseisud. Eraldi toodi välja
ka kasutatavad tööriistad, tööks vajalik tehnika ning tööohutuse ja kvaliteedi tagamise nõuded.
Kokku koostati neli graafilist joonist: kalendergraafik, ehitusplatsi üldplaan ja kaks tehnoloogiakaarti.
Ehituseelarve järgi kujunes hoone ehitustööde omahinnaks 6 004 742,15 eurot mis ei sisalda ettevõtte
kasumit ega käibemaksu. Ehitusplatsi korraldus- ja üldkulud on kogumaksumusega 756 237,50 eurot,
mis moodustavad kogu objekti maksumusest 13 protsenti.
Ehitustöid alustatakse 02.01.2023. Tööde teostamise periood on kokku 14 kuud ja tööde üleandmine
ning kasutusloa taotlemine toimub 08.03.2024. Ehitustööd algavad ettevalmistustöödest ja lõppevad
hoone üleandmisega tellijale ja korteriomanikele. Ehitustöödele lisanduvad parkimismaja katuse
haljastustööd, mille planeeritud lõpp on 06.05.2024. Kalendergraafikus on iga tööetapi juures välja
toodud optimaalne tööliste arv. Kõige rohkem ehitustöölisi on objektil oktoobris, siis tegeleb töödega
72 inimest.
Objekti tõstetööd teostatakse tornkraanaga mis on antud objektil optimaalseim lahendus. Kraana
tõstevõime on kuni 12 tonni ja tööraadius 40 meetrit. Tornkraana monteeritakse ning on tõstevalmis
rostvärgitööde alguseks ja demonteeritakse katusetööde ajal.
Lõputöö autor omandas uusi teadmisi ja oskusi lõputöö koostamisel, mis tulevikus tulevad kasuks
sama tüüpi hoonete ehitustööde planeerimisel ja ehitamisel.Organisation of the Construction Works of an Apartment Building
In this thesis, the construction of a fourteen-storey apartment building was organised. First, the
location and the architectural part of the building to be constructed were described, followed by the
structural solution and the utility systems. In the economic section a detailed construction budget was
prepared which included direct costs, overhead costs, and working time standards, on the basis of
which the construction period was planned and a detailed calendar schedule was prepared. Then a
brief overview of the works to be carried out and the workforce from the start to finish of the site was
provided.
As a part of the thesis, a master plan for the construction site was prepared, which provided a solution
for the organisational side of the entire site as well as the water and electricity requirements during
construction.
The most extensive sections of the thesis are the two technology maps that were prepared. One section
described the concrete work of a grillage foundation and the other the assembly work of a standard
floor. The technology maps described in detail the list of works to be carried out, the quantities of
works and material costs, and the composition of the crews. The tools to be used, equipment required,
work safety and quality assurance requirements were also specified.
In total, four graphic drawings were prepared. A calendar schedule, master plan of the construction
site and two technology maps.
According to the construction budget, the cost price of the works of the building was 6,004,742.15
euros excluding company profit and VAT. The total cost of the organisation and overhead of the
construction site is 756,237.50 euros, which represents 13% of the total cost of the project.
Construction works will start on 2 January 2023. The total period of the works is 14 months and the
delivery of the works and the filing of the application for the use and occupancy permit will take
place on 8 March 2024. Construction starts with preparatory works and ends with the delivery of the
building to the client and the owners of the apartments. In addition to the construction works,
landscaping works on the roof of the parking garage are planned to be completed by 6 May 2024.
The calendar schedule indicates the optimum number of workers for each work stage. The highest
number of construction workers is in October, with 72 people working on the site.
SUMMARY81
The lifting works on the site will be carried out with a tower crane, which is the optimal solution for
the given site. The crane has a lifting capacity of up to 12 tonnes and an operational radius of 40
metres. The tower crane will be assembled and ready for lifting work at the beginning of the grillage
foundation works and is dismantled during the roofing works.
In the preparation of the thesis, the author gained new knowledge and skills, which will be useful in
the future when planning and constructing the same type of buildings
Software analysis based study of slope stability on the example of dams of the Soomaa National Park
No full textMagistritöö
Vesiehituse ja veekaitse õppekavalKäesolevas magistritöös on antud ülevaade kuivendatud turbaalade hüdroloogiast ja
seotusest ökosüsteemiga ning selle mõju suurendamiseks rakendatavatest meetmetest, kus
uuriti taastatavate turbaalade veetaseme tõstmiseks kuivenduskraavidele rajatud
pinnaspaisude nõlva püsivust modelleerimistarkvaraga Slide 7.0. Töö eesmärk oli
programmiga autori poolt loodud stsenaariumites otsida nõlva püsivuse varutegureid ning
tarkvara erinevaid rakendusvõimalusi Soomaa rahvuspargi paisudele.
Töös on antud ülevaade kuivenduskraavidele rajatud pinnaspaisudest, nende parameetritest
ning paisudele mõjuvatest teguritest, mis põhjustavad vesiehitiste nõlvadele ebastabiilseid
olukordi. Pinnaspaisude muldkehade füüsikalised ja hüdrofüüsikalised parameetrid ning
pinnaste tugevusomadused määrati laboritingimustes, mis olid vajalikud täpsete
paisumudelite projekteerimiseks modelleerimistarkvaraga.
Töö tulemustes selgus, et olemasolevate paisude järgi projekteeritud mudelid saavutasid
igas autori loodud situatsioonis positiivsed nõlva püsivuse varutegurid.
Slide 7.0 on laialdaste arvutusmeetoditega universaalne modelleerimistarkvara erinevate
situatsioonide loomiseks hüdrotehnilistel rajatistel.This thesis presents an overview of hydrology of drained peatlands and its connection to
the ecosystem and the measures that have been taken to increase its impact, where
examined the stability of the slope of the embankment dams on drainage ditches to raise
the water level of restorable peatlands with the slope stability analysis software Slide 7.0.
The purpose of this thesis was to search for the slope stability safety factors and to explore
various possibilities of the software applications for the dams of the Soomaa National Park
with the scenarios which were created with the program by the Author.
Thesis gives an overview of the embankment dams on the drainage ditches, their
parameters and the factors that cause unstable situations. The parameeters of the soil’s
hydraulic conductivity, physical parameters and strength characteristics of the
embankment dams were determined in laboratory conditions, which were necessary to
create precise models with the modelling software.
The results of the thesis revealed that the existing dams and their slopes are stable in any
situation that was created by the Author. The safety factors of the slope stability had
positive values.
Slide 7.0 is a universal modeling software with a wide range of computational methods for
creating various situations in hydrotechincal facilities
- …
