73 research outputs found
Genome sequence of Lactobacillus amylovorus GRL1112
No full textLactobacillus amylovorus is a common member of the normal gastrointestinal tract (GIT) microbiota in pigs. Here, we report the genome sequence of L. amylovorus GRL1112, a porcine feces isolate displaying strong adherence to the pig intestinal epithelial cells. The strain is of interest, as it is a potential probiotic bacteriu
Genome sequence of Lactobacillus amylovorus GRL1118, isolated from pig ileum
No full textLactobacillus amylovorus is a common member of the beneficial microbiota present in the pig gastrointestinal tract. Here, we report the genome sequence of the surface layer (S-layer) protein-carrying and potentially probiotic strain L. amylovorus GRL1118, which was isolated from porcine ileum and which shows strong adherence to pig intestinal epithelial cell
Profitability of the organic beef production of the sole proprietor Airi Külvet
No full textTarbijad väärtustavad aina enam kvaliteetset ja puhast toitu, see on suurendanud ka
nõudlust maheveiselihale. Mahepõllumajanduslikust lihaveisekasvatusest on saanud
potentsiaalne loomakasvatusharu. Maheliha on pärit loomadelt, kes saavad vabalt liikuda,
nautida päikest, värsket õhku ja puhast sööta. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on
analüüsida FIE Airi Külvet maheveisekasvatuse majanduslikke näitajaid ning nende põhjal
välja selgitada tootmistegevuse tasuvus. Tasuvuse väljaselgitamiseks kasutatakse töös
käibe- ja kulurentaablust. Töö teiseste andmetena kasutatakse ka FIE Airi Külveti
kasumiaruandeid aastatel 2012-2014. Kasumiaruannete põhjal selgitati ja analüüsiti
ettevõtte kulusid, kulude struktuuri, ettevõtte äritulusid ning toetusi uuritaval perioodil ning
arvutati tasuvusnäitajad. FIE Airi Külvet´i tootmissuunaks on lihaveisekasvatus. Selle
kõrvalt tegeletakse ka taimekasvatusega ainult enda ettevõtte loomade tarbeks. Hetkel on
karja suuruseks 87 veist. Bakalaureusetöös koostatud mehepõllumajandusliku
lihaveisekasvatuse tasuvusnäitajate analüüsi tulemusena jõudis autor järeldusele, et
lihaveiste kasvatamine ettevõttes on tasuv ning sellega tuleks jätkata. Töö autor leiab, et
veisekasvatuse tasuvusest paremat ülevaadet saada, peaks ettevõttes eraldama
taimekasvatus- ja loomakasvatuskulud.People value more and more highly clean and high-quality food products, at the same time
it has increased the demand for organic food. The organic beef cattle raising is becoming a
potential branch of beef cattle raising Organic meat comes from the cattle that can roam
about freely, enjoy sunshine, fresh air and ecologically clean feed. The aim of the BA
thesis is to analyse the economic indicators of the organic beef production of the sole
proprietor Airi Külvet and to find out the profitability of the production activity. Benefit
ratio and profit margin were used for estimating profitability. Source of secondary data are
the profitability reports of the sole proprietor during 2012-2014. On the basis of the
profitability reports the costs, the structure of costs, business revenues of the enterprise and
grants were clarified and analysed and the profitability indicators were calculated. The
production line of the sole proprietor Airi Külvet is beef cattle breeding. Besides this plant
growing is practised only for the purpose of the livestock of the enterprise. At present the
herd size is 87 bovines. As a result of the analysis of the profitability indicators of the
organic beef cattle breeding, the author cnocludes that breeding beef cattle in the enterprise
is profitable and this should be continued. The author of the research proposes that in order
to get a better overview of the profitability of beef cattle breeding, the plant growing costs
and cattle breeding costs should be separated in the enterprise
<Book Reviews>Horiuchi Masaki and Nishio Tetsuo, "Dan" to "Zoku" no Chūtō: Hi-kyōkai-teki Sekai wo Oyogu ("Disconnection" and "Connection" in Middle East: Study in Non-Boundary World ).
No full textETHNIC CONSCIOUSNESS AND ITS TRANSFORMATION IN THE COURSE OF NATION‐BUILDING: THE MUSLIM AND THE COPT IN EGYPT, 1906–1919*
No full textSocial Worker Professional Identity after the Changes Caused by the Covid Virus
No full textLõputöös „Sotsiaaltöötaja ametiidentiteet peale Covid-viirusest tingitud muutusi“ uuris autor, missugust mõju on avaldanud Covid-19 viirusest tingitud kriisiolukorras töötamine sotsiaaltööle inimese ja perega ning sotsiaaltöötaja ametiidentiteedile. Ametiidentiteet on tööga samastumine, mis näitab, kui oluline on tehtav töö indiviidile. Ametiidentiteet tähendab töörollide omaksvõtmist, sidusust tööga ja tööle pühendumist. Samal ajal näitab töötaja sidusus tööga ja tööle pühendumine inimese põhiolemuse kohastumist töö iseloomuga. Need on tugevad arengut motiveerivad tegurid. Tugeva ametiidentiteediga töötaja kindlustab organisatsioonile ja ühiskonnale ametialase tegevuse kõrge taseme ja pakub töötajale rahulolu tunnet.
Koroonaviiruse COVID-19 pandeemia põhjustas globaalse kriisi, millel on mõju inimestele ja nendega töötavatele sotsiaaltöötajatele. Esimene haigusjuht Eestis sai kinnitust 27. veebruaril ja juba 12. märtsil 2020. a kuulutas valitsus esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Eriolukord asendus 18. mail 2020 tervishoiualase hädaolukorraga ning 9. juunil 2020. a viis terviseamet valmisoleku taseme hädaolukorra ohu faasi. Sellest ajast peale on inimestele kehtestatud erinevaid piirangud avaldanud mõju sotsiaaltöötajate tööprotsessidele, praktikale ja ametiidentiteedile ning inimesele suunatud sotsiaaltöösse. Lõputöö eesmärk on selgitada Covid-19 viiruse põhjustatud kriisi olukorras töötamise mõju sotsiaaltöötaja ametiidentiteedile ja inimestele suunatud sotsiaaltööle. Selleks püstitas autor uurimisküsimused:
• Kuidas kirjeldavad sotsiaaltöötajad sotsiaaltööd ja oma rolli koroonakriisi perioodil töötades?
• Milliseid ametiidentiteeti kujundavaid faktoreid koroonakriis mõjutas enim?
• Kuidas aitas eetika, refleksioon ja süsteemiteooria teha sotsiaaltööd inimestega koroonakriisi ajal?
Eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutas autor kvalitatiivset uurimisviisi, millega uurida, kirjeldada ja tõlgendada inimeste kogemusi. Autor viis läbi intervjuud üheksa sotsiaaltöötajaga. Saadud intervjuude analüüsimiseks kasutas autor teemaanalüüsi. Autor kasutab lõputöös süsteemiteooriat, mille abil tõlgendab sotsiaaltöötaja karakteristikat ning rolliteooriat, mis on seotud ametiidentiteedi. Lisaks on nimetatud teooriad seotud eetika, refleksiooni ja sotsiaalse õppimise ning muutusega - tugeva ametiidentiteediga töötaja on pühendunud oma tööle ja tal on piisavalt motivatsiooni pingutada arengu nimel.
Analüüsis tõi välja, et kõige rohkem mõjutas koroonakriis sotsiaaltöötajate töökeskkonnast ja töökorraldusest tulenevaid ametiidentiteeti mõjutavaid faktoreid.
Intervjuude analüüsist selgus, et tegelikult ei ole sotsiaaltöötajatel üldse olnud aega teooria peale mõelda ja selle abil oma tööd mõtestada.
Sotsiaaltöötajad kirjeldasid sotsiaaltööd koroonakriisi perioodil, nagu oleks satutud rolli, milles neilt eeldati lahenduste leidmist kiiresti ja tulemuslikult, vaatamata pidevalt muutuvale väliskeskkonnale ja antavatele suunistele.
Analüüsist joonistus välja, kuidas pandeemia alguses tunnetasid sotsiaaltöötajad, et neil ei olnud võimalik teha sotsiaaltööd väärtustades inimest, kuna ei olnud võimalik kodukontoris töötades või kontoris olles inimesi reaalselt vastu võtmata luua oma praktika ja sellest õppida.
Lõputöö eesmärk selgitada Covid-19 viiruse põhjustatud kriisi mõju sotsiaaltöötaja ametiidentiteedile ja inimestele suunatud sotsiaaltööle, sai täidetud, autor sai vastused uurimisküsimustele.In the dissertation “Social Worker Professional Identity after the Changes Caused by the Covid Virus”, the author investigated the effects of working in a social situation with a person and family and a social worker professional identity in a crisis situation caused by the Covid-19 virus.
Professional identity is identification with work, which shows how important the work is to the individual. Professional identity means accepting job roles, coherence with work and commitment to work. At the same time, the employee's coherence with work and commitment to work show the adaptation of the person's essence to the nature of the work. These are strong drivers of development.
The COVID-19 pandemic of the coronavirus caused a global crisis that is affecting people and the social workers who work with them. The first case in Estonia was confirmed on February 27, and already on March 12, 2020, the government declared a state of emergency for the first time in the newly independent Estonia. The emergency situation was replaced by a health emergency on 18 May 2020, and on 9 June 2020 the Health Board brought the emergency preparedness level to the emergency phase. Since then, various restrictions on people have had an impact on the work processes, practices and identities of social workers and on people-centered social work.
The aim of the dissertation is to explain the impact of the crisis caused by the Covid-19 virus on the identity of a social worker and on social work for people. In order to achieve the goal of the dissertation, the author raised the following research questions:
• What theories of social work help to interpret the identity of a social worker and working with people?
• How do social workers describe social work and their role in working during the coronary crisis?
• Which factors shaping one's identity were most affected by the corona crisis?
• How did ethics, reflection and systems theory help to do social work with people during the coro-nary crisis?
The thesis consists of four chapters. In the first part, the author explains the work of a social worker and the formation of professional identity in a theoretical way. In the second part, the author describes systems theory and role theory in the context of social work, which can explain the creation of a social worker 's practice, commitment to people, coherence with work and the development of professional identity. In the third chapter, the author describes the research methodology. The author points out the purpose of the research, the research questions set to achieve it, the methods of data collection and analysis, and describes the sample. The fourth chapter consists of an analysis of the interviews, conclusions and recommendations. At the end of the work, an interview plan is presented. In order to achieve the goal and get answers to the research questions, the author used a qualitative research method to study, describe and interpret people's experiences. The author conducted interviews with nine social workers. The author used a topic analysis to analyze the interviews.
The author uses systems theory to interpret the characteristics of a social worker and the role theory related to professional identity. In addition, these theories relate to ethics, reflection and social learning, and change - an employee with a strong professional identity is committed to his or her work and has sufficient motivation to work for development. The analysis revealed that the factors affecting the identity of social workers arising from the working environment and work organization of social workers were most affected by the corona crisis.
The analysis of the interviews revealed that, in fact, social workers have not had time to think about the theory and use it to make sense of their work.
Social workers described social work during the coronary crisis as a role in which they were expected to find solutions quickly and effectively, despite the ever-changing external environment and the guidelines provided.
The analysis showed how at the beginning of the pandemic, social workers felt that they could not do social work by valuing people, because it was not possible to create and learn their own practice while working in the home office or being in the office.
The aim of the dissertation to explain the impact of the crisis caused by the Covid-19 virus on the career of a social worker and social work aimed at people was fulfilled, the author received answers to research questions
Social work as a profession in media coverage
No full textLõputöö pealkiri on „Sotsiaaltöö kui professioon meediakajastustes“.
Iga elukutse kujunemisel on olulised erinevad ühiskondlikud tegurid, mis mõjutavad kogu protsessi ja üheks selliseks teguriks on ka eriala meediakajastus, mis kujundab eriala üldpilti. Inimesed tarbivad igapäevaselt erinevaid meediaallikaid. Tavaliselt on kahjuks peamised tarbitavad meediaallikad negatiivsed uudised, artiklid ja mõtted. Juubeliajakirja Sotsiaaltöö erinumbris toodi välja, et paljud sotsiaaltöötajad on meedia negatiivse surve all (Saia et al., 2018).
Lõputöö teemavaliku tingis asjaolu, et sotsiaaltöö on meedias ilmunud erinevate artiklite põhjal sageli saanud valdavalt negatiivse varjundi ning autorile teadaolevalt on seda ja selle mõju erialale vähe uuritud. Samuti soovis autor teada, milline on sotsiaaltöö eriala meediakajastuses hetkel ja kuidas see mõjutab sotsiaaltööd kui elukutset.
Et paremini mõista sotsiaaltöö kui eriala positsiooni Eesti ühiskonnas, oli käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks uurida sotsiaaltöö kuvandit Eesti peamistes veebiväljaannetes aastatel 2019-2021.
Sellest lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded:
• analüüsida, kuidas Eesti suuremad meedia veebiväljaanded kujutavad sotsiaaltööd ning millist kuvandit artiklites luuakse
• analüüsida, milline on artiklite tonaalsus ja kes peamiselt erialast kirjutavad
• analüüsida, milline on meediakajastuse võimalik mõju sotsiaaltöö praktikale ja eriala kujunemisele
Analüüs näitas, et sotsiaaltöö mainimine meediaväljaannetes on valdavalt neutraalne (29% artiklitest). Tähelepanuta ei saa aga jätta pigem negatiivsete artiklite positsiooni (19%) ja selle mõju eriala kuvandile. Sotsiaaltööd käsitlevaid artikleid kirjutasid valdavalt ajakirjanikud ja väga vähesed on kirjutanud sotsiaaltöö valdkonnas töötavad inimesed. Analüüs näitas, et meedial ja selle kajastamisel on tohutu mõju elukutsele, töötajatele ja abivajajatele. Eriti kui tegemist on negatiivse elukutse kajastamisega. Kuna seda teemat on vähe uuritud, tuleks veel täpsemate tulemuste saamiseks teha täpsemaid uuringuid.
Märksõnad: sotsiaaltöö, meedia, sotsiaaltöötajadThe title of the paper is „ Social work as a professioon in media coverage“.
In the development of any profession, there are various societal factors that influence the whole process, and one of these factors is the media coverage of the profession, which shapes the general image of the profession. People consume different media sources on a daily basis. Usually unfortunately main consumable media sources include negative news, articles and thoughts. In a special issue of the jubilee journal Social Work, it was pointed out that many social workers are under negative pressure from the media (Saia et al., 2018).
The choice of the topic of the thesis was formed by the fact that social work has often received a mostly negative connotation on the basis of various articles in the media, and as far as the author is aware, this and its impact on the profession is under-reseached. The author also wanted to know what the media presentation of the profession of social work is at the moment and how it affects social work as a profession.
In order to better understand the position of social work as profession in the Estonian society, the objective of this bachelor´s thesis was to study the image of social work in the main Estonian online media outlets during the years of 2019-2021.
Based on this, the following research tasks were set:
• analyze how Estonia's major media online publications represent social work and what image is created in articles
• analyze the tonality of the articles and who mainly wrote about social work
• analyze the possible impact of media coverage on the practice of social work and the development of the profession
The analysis showed that the mentioning of social work in media outlets is mostly neutral (29% of the articles). However, the precentage of rather negative articles cannot be ignored (19%) and its impact on the image of the profession.
Articles about social work were mostly written by journalists and very few were written by people who work in the field of social work. The analysis showed that media and its coverage has a huge impact on profession, workers and people who are in need. Especially when it comes to negative profession coverage.
As this topic is under-researched little, more specific research should be conducted to obtain more accurate results.
Keywords: social work, media, social worker
Coping of mission soldiers and families during the mission
No full textLoputöö teema on missioonisõdurite ja perekondade toimetulek missiooni jooksul. Sarnaseid töid pole Eestis varem väga uuritud. Ühe pereliikme missioonile minek muudab pereelus palju. Kui enne olid kodused ülesanded ära jagatud, siis nüüd jagatakse sõdurist pereliikme ülesanded teiste vahel ära. Samuti muretsevad pereliikmed igapäevaselt oma sõdurist pereliikme pärast. Ka sõdur, kes viibib missioonil muretseb oma pere pärast ning, sellega kas tuleb missiooniga hästi toime. Kõik need pinged võivad tekitada sõduris ja Tema pereliikmetes stressi. Oluline on selle stressiga hästi toime tulla, et kogu missiooni periood mööduks võimalikult hästi.
Selles lõputöös selgitakse toimetulekut Lazaruse ja Folkani stressi ja toimetuleku teooria kaudu. Lõputöö uurimismeetodiks valiti kvalitatiivne uurimisviis ja andmed koguti poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Sobiva valimi koostamiseks kasutas autor tutvusringkonda ja sotsiaalmeedia abi. Intervjuus osales 7 sõdurit ja iga sõduri 1 lähedane pereliige.
Lõputöö läbiviimiseks oli esmalt vaja töö autoril töö kooskõlastada Kaitseväe Akadeemia Rakendusuuringute osakonnaga. Kooskõla saamiseks pidi autor esitama Kaitseväe Akadeemia Rakendusuuringute osakonnale lõputöö andmeanalüüsimeetodi, intervjuu küsimused, uurimisküsimused, välja tooma võimalikud piirangud, mis tööd kirjutades võivad tekkida ja samuti ka lõputöö juhendaja nime.
Lõputöö eesmärk on -. Eesmärgi saavutamiseks on püstitaud järgmised uurimisküsimused:
• Milliseid muutusi toob peresuhetes ühe pereliikme missioonil viibimine?
• Mida arvavad pereliikmed sõdurist pereliikme missioonil viibimisest?
• Millised on suurimad raskused perekonnas, kui üks pereliige viibib välismissioonil?
• Millist tuge vajavad pereliikmed missiooni perioodi jooksul?
Uuuringute tulemuste põhjal võib öelda, et kuna pereliikmed pole varem missiooniga kuidagi kokku puutunud on nad ka sõdurist pereliikme missioonile mineku vastu. Kuigi sõdurid üritavad enne missioonile minekut teha kodus kõik võimaliku ära, et pereliikmetele ei jääks liigseid kohustusi, siis paraku tundsid pereliikmed tugevat pinget ja stressi, sest kõik kohustused olid nende õlul ja nad tundsid, et nad ei saa enam hakkama. Lisaks tundis ka mõni pereliige seda, et ta jääb väga haigeks. Kuna üheks võimalikuks stressoriks on asjade üle koormus, siis samuti võib ka stressi tekitada pereliikmete vaheline suhtlus just sellepärast valivad pereliikmed, mida nad räägivad ja üritakse rääkida pigem positiivsetel teemadel. Suhtlemis võimalused on pereliikmetel omavahel väga head ja omavahel sai suhelda pea igapäevaselt. Kogu missiooni jooksul peavad nii sõdurid kui ka pereliikmed väga oluliseks toetust ja kõige paremat toetust saavadki pereliikmed üksteisele ise pakkuda. Siiski tõid sõdurid ka välja selle, et kuigi pereliikmed pakuvad neile väga olulist tuge, siis samuti on neile suureks toeks nende rühmakaaslased, kellega missioonil ollakse, murede tekkimisel on just nemad, kes saavad käe õlale panna ja lohutada. Kaitsevägi pakub samuti nii perekonnale kui ka sõdurile missiooni jooksul palju erinevaid toetusi ja teenuseid, aga paraku ei tea enamus pereliikmed nendest toetustest ja teenustest midagi ja mure korral ei oska nad kellegi poole pööruda. Pereliikmed tahaksid, et neid informeeritakse missiooni osas rohkem, et nad oskaks olukorraga paremini leppida.
Väga oluliseks peavad pereliikmed ja sõdurid enne missioonile minekut eeltööd, kui sõdurist peeliige on otsustanud missioonile minna, et ta räägiks võimalikult vara sellest oma pereliikmetele, et nad jõuaks selle otsusega leppida. Väga oluline on hoida pereliikmeid kursis missiooniga ja anda neile endast vahepeal teada, et kõik on ikka hästi. Samuti on väga oluline ka see, et isegi, kui missioonile minek on teistele pereliikmetele raske, siis oluline onsiiski võimalikult palju toetada sõdurist pereliiget kogu missiooni jooksul ja näidata välja, et te olete olemas talle.The topic of the thesis is the coping of mission soldiers and families during the mission. Similar studies have not been done in Estonia before. One member of a family going on a mission changes a lot in family life. Before the domestic tasks were divided, now the tasks of the soldier are divided among others. Family members also worry about the soldier daily. The soldier going on a mission also cares about his family and whether he copes well with the mission. All these tensions can cause stress for the soldier and his family members. It is essential to deal well with this stress so that the whole mission period goes as well as possible.
This thesis explains coping through Lazarus and Folkman's theory of stress and coping. The qualitative research method was chosen as the research method of the thesis, and the data was collected through semi-structured interviews. To compile a suitable sample, the author used the help of acquaintances and social media. In total, seven soldiers and one close family member of each soldier participated in the interview.
To carry out the study, it was first necessary for the author to coordinate the work with the Department of Applied Research of the Military Academy. In order to obtain approval, the author had to submit the data analysis method of the thesis, interview questions, research questions, point out possible restrictions that may arise when writing the thesis, as well as the name of the thesis supervisor, to the Department of Applied Research of the Military Academy.
The aim of the dissertation is analyze how to describe the experiences and coping of soliders and their families involved in foregin missions. In order to achieve this goal, the following research questions have been raised:
• What changes does one family member being on a mission bring to family relationships?
• What do family members think of a soldier from the family being on a mission?
• What are the most significant difficulties in a family when one family member is on a foreign mission?
• What support do family members need during the mission period?
Based on the research results, it can be said that since the family members of the soldier have not had any contact with the mission before, they are opposed to the soldier going on a mission. Although the soldiers try to do everything possible at home before going on a mission so that the family members would not have too many responsibilities, unfortunately, the family members felt strong tension and stress because all the responsibilities were on their shoulders, and they felt that they could no longer cope. Also, some family members felt that the soldier would fall very ill. As one of the possible stressors is the burden, the communication between family members can also be stressful, which is why family members choose what they talk about and try to talk about positive topics. The family members have excellent communication opportunities and were able to communicate with each other almost daily. Throughout the mission, both soldiers and family members consider support essential, and family members can provide the best support to each other. However, the soldiers also pointed out that although family members provide them with essential support, they are also greatly supported by the teammates with whom they are on a mission, and it is the teammates who comfort them if they have any problems. The Defense Forces also provide many different benefits and services to both the family and the soldier during the mission, but unfortunately, most family members know nothing about these benefits and services and do not know where to turn with their concerns. Family members would like to be better informed about the mission to better come to terms with the situation.
Soldiers and their family members find it important to prepare for the mission beforehand. If the soldier has decided to go on a mission, they should tell their family members as early as possible so that they can come to terms with the decision. It is vital to keep family members informed about the mission and occasionally let them know that everything is still fine. Even though the mission is challenging for the soldier's family, it is also crucial for the family to support the soldier as much as possible throughout the mission and show that they are there
A non-invasive capacitive sensor strip for aerodynamic pressure measurement
No full textThis paper presents a capacitive pressure sensor strip implemented in general purpose printed circuit board (PCB) technology based on a thin 3D structure composed of polyimide, woven glass reinforced epoxy resin (FR4) and metal layers. Multiphysics finite elements method (FEM) simulations have been performed over the proposed structure in order to develop a time-dependent electrical and mechanical model that can be easily used to tailor the characteristics to the application. The device targets a wide class of fluid dynamics applications, being non-invasive, comformable and smart for placement. The device simulations are herein validated by experimental wind tunnel measurements and compared with figures obtained on a wing profile by conventional electromechanical pressure transducers. This approach is one of the first example of fully embedding and electronically controlled fluid flow monitoring apparatus that could be used in replacement of state of the art mechanical systems
Possibilities of support a parent in Estonia for the unexpected death of their child
No full textLapse kaotusega leppimine ei ole kerge ning hoolimata lähedaste inimeste toetusest võib lein kesta pikalt. Mida ootamatum on lapse kaotus, seda keerulisem on ka leinamise protsess. Abi otsimine lapse leinamise puhul on vanematel viimane asi, mille peale nad mõtlevad. Abi saamise võimalused on kauged ja kättesaamatud ning tihti nendest ka ei teata midagi.
Lõputöö eesmärk on anda ülevaade abi saamise võimalustest Eestis lapsevanematele lapse ootamatu surma korral. Oma töös kirjeldasin lapsevanemate leinaga seonduvaid teooriaid, kriisiteooriat, leinaprotsessi ja abi saamise võimalusi Eestis. Töö koostamise käigus sain juurde teadmisi uuritavas valdkonnas ning täitsin lõputöö eesmärgi ning uurimisülesanded.
Lõputöö põhjal saab väita, et tegemist on väga individuaalse ja keerulise olukorraga. Kriis on keeruline ja sellest taastumine on iga inimesel erinev. Väga olulise punktina tooksin välja, et lein on normaalne reaktsioon ja igal inimesel peaks olema võimalik leinata nii kaua, kui ta seda vajab, et taastada normaalne elu. Seda kas siis lähedaste abil või otsides abi spetsialistidelt.
Uurimistöös kirjeldatud abi saamise võimaluste järgi tuleb välja, et Eestis on võimalik abi leida kas meditsiinilise poole pealt, nõustajate juurest või erinevatelt veebisaitidelt. Abi on võimalik saada ka anonüümselt. Väga positiivne on see, et Eestis on hakatud järjest enam väärtustama inimeste vaimset tervist, selle hoidmist ja säilitamist ning kriiside puhul selle taastamist.
Tuleb tõdeda, et abistavaid organisatsioone ja spetsialiste on Eestis väga vähe. Abi kättesaadavus on raskendatud, kuna puuduvad ainult sellele valdkonnale spetsialiseerunud spetsialistid ja organisatsioonid. Järjekorrad võivad olla väga pikad ja õige abistaja leidmine keeruline kui mitte võimatu. Eestis on antud teemal väga vähe kajastatust ja abiandmine küllaltki algtasemel. Vaja oleks kindlat ja läbimõeldud süsteemi koheseks abiks ja ka pikaajaliseks abiks. Selles valdkonnas on väga palju arenemisruumi, kuid õnneks liigutakse sinna suunas, et olukorda parandada.
Ettepanekutena tuleks kindlasti välja tuua ühtse süsteemi loomist, kuhu koondada kõik abiandjad kokku. Siinkohal peaks riik ja erasektor tegema tihedat koostööd. See lihtsustaks märkimisväärselt abi kättesaadavust. Abistajatele tuleks luua kindlad juhendid abiandmiseks ja moodustada kindel struktuurne abiandmis vorm. Rohkem tuleks koolitada valdkonna spetsialiste, et abi oleks võimalikult kiiresti kättesaadav. Spetsialistide võrgustiku loomisel oleks võimalk neil teineteiselt nõu küsida ja vajadusel soovitada lisaks olemasolevale abile lisaabi.
Kindlasti on olulisel kohal veel abistajate endi vaimne tervis. Kogemusnõustajad on ise sarnase situatsiooni läbi elanud ja peavad olema eriti ettevaatlikud, et ei tekiks läbi põlemist. Kuna nende abistamise teemad on negatiivsed, peavad nad leidma vajadusel abi endale ja saama piisavalt tihedalt lisa koolitusi, täiendamaks oma teadmisi.
Uuendusena veel võiks luua kogemusnõustajate juhitud tugigruppe leinas lapsevanematel. Gruppides oleks võimalik spetsialisti juhendamisel jagada oma kogemusi teiste vanematega, kellel on sarnased läbielamised olnud ja üksteise kaasabil oma leinaga tegeleda.
Käesoleva uurimistöö tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et uurimisülesanded võimaldasid töö autoril kirjeldada leina, selle olemust ja leinaprotsessi ning anda ülevaade abi saamise võimalustest sellisel määral, nagu need praegusel ajahetkel kättesaadavad on.The topic of the graduation thesis is " Possibilities of support a parent in Estonia for the unexpected death of their child".
The topic is important, because according to statistics, tragic accidents happen every day in Estonia, and unfortunately, children are also among the dead. For parents, such a crisis comes very suddenly, and the process of coping with it is exceptionally long and difficult. The loss of a child is most likely one of the biggest crises that unfortunately some parents must go through. Talking about death and grief is considered a taboo topic, and therefore knowledge about it is poor.
There is very little information in Estonian about the possibilities of getting help in the event of a child's sudden death. The problem is serious and each case is very different. Parents have no prior knowledge of the possibilities of getting help, and when they have been hit by the unexpected death of a child, the last thing on their minds is to find help for themselves. Most of the time, they do not know how to seek help and they are left alone with their problem.
Based on the research results, it can be said that in Estonia it is possible to find help either from the medical side, from counselors or from various websites. It is also possible to get help anonymously. It is very positive that mental health has become valued in Estonia, its preservation and recovery in times of crisis.
We have to admit that there are very few such specialists in Estonia, who have the ability to provide support that meets the requirements in the event of a child's sudden death. Indeed, accsess to help is complicated, but there is also a lack of appropriately trained specialicts. In Estonia, there is very little information on the subject and help is rather basic. A precise and well-thought-out system is needed for direct assistance and for long-term assistance. There is a lot of room for impovment, but steps have been taken to improve the situation in order to ensure support for bereaved parents.
On the basis of the results of this thesis we can briefly say that the research tasks provided the author with the opportunity to describe mourning, its essence and the process of mourning. To give an overview of the possibilities of help that exist at the moment
- …
