1,720,980 research outputs found
Feeding gestating and lactating sows
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalÜks suund, millega sigade aretuses on tegeletud, on tõsta põrsaste arvu pesakonnas ühe emise
kohta. Selleks, et emised suudaksid oma täispotentsiaali saavutada on oluline neid õige
söötmisega toetada. Seega on töö keskendunud tiinete ja imetavate emiste söötmisele, kuna
sellest pole Eestis tehtud ülevaadet pikka aega. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sigade
söötadest, teha ettepanekuid alternatiivsete söötade kasutamiseks, viia emiste söödaratsioonid
vastavusse tarbenormidega nii, et see oleks majanduslikult kasulik. Töös on kasutatud AS
Rakvere Farmide emiste söödaratsioone ning Topigs Norsvini TN 70 tarbenorme. Praktikas
kasutatavaid ratsioone võrreldi alternatiivsete ratsioonidega MS Office 2016 programmis
Excel, kus toodi välja hinnavõrdlus ning vastavus tarbenormidele. Leiti, et alternatiivsete
söötadega on võimalik koostada majanduslikult konkureerivaid söödaratsioone. Antud töö on
praktilise iseloomuga ja, kuivõrd lisades on toodud kirjanduse põhjal täiendatud toitefaktorite
tabel, mille sarnast Eestis praegu praktikas ei ole. Edaspidi vajab selgitamist Eestis
enamlevinud sigade söötade aminohappeline koostis ja nende seedumine.One of the focuses in swine breeding has been to increase litter size per sow. In order for
sows to reach their full potential it is important to support them with proper feeding. In
Estonia there hasn´t been done any reasearch for a long time. Thus, the paper is focused
on feeding gestating and lactating sows. The aim for this paper is to give overview of the
feeds used in swine feeds; to make proposal for alternative feedstuff used in sow feed and
adjust proposed feeds with the feednorms the way it would be economically beneficial. In
this paper current feedratios are from AS Rakvere Farmid and feednorms from Topigs
Norsvin TN 70 Manual. The existing rations were compared with alternative rations in
MS Office 2016 Excel, where price comparison and compliance with feednorms were
presented. It is possible to create economically competitive ratios with alternative feeds.
This work is very practical, because the appendices provide a table of nutritional factors
based on the literature, nothing like this specific has been done before in Estonia. For the
next study, it would be necessary to monitor aminoacid SID levels of the most common
feedstuffs for swine in Estonia
Effects of grazing and controlled feeding on weaned and pregnant heifers
Get PDFMagistritöö
Loomakasvatuse õppekavalKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada suveperioodil laudas kontrollitud ja
karjamaal kontrollimata söötmise ning pidamisviiside mõju võõrutatud lehmikute ja
tiinete mullikate jõudlusele ja tervisele.
Katse noorveistega viidi läbi ajavahemikul mai kuni september 2021. aastal Ida-Virumaal
asuvas loomakasvatusettevõttes Purtse Farm OÜ. Katses oli kokku 60 eesti holsteini tõugu
noorveist. Katsegrupid moodustati vastavalt noorloomade pidamisviisile (laudas ja
karjamaal) ja füsioloogilisele seisundile (noorveised alates kuuendast elukuust kuni
rektaalselt tiineks tunnistamiseni ehk lehmikud ja rektaalselt tiineks tunnistatud mullikad
ehk tiined mullikad).
Lehmikute ja tiinete mullikate jõudlusandmetes erinevate pidamisviiside (laudas vs.
karjamaal) vahel statistilisi erinevusi ei leitud. Selle põhjuseks võis olla katsegruppide
kehamasside suur varieeruvus nii katse alguses ja sellest tulenevalt ka katse lõpus, kui ka
katseloomade kehamassi määramiseks kasutatud kaalulindi võimalik ebatäpsus.
Tervisega esines probleeme vähem karjamaal peetud katseloomadel, samas kui
probleemseid katseloomi esines enam nii lehmikute kui tiinete mullikate laudas pidamisel.
Respiratoorseid, jalgadega ja reproduktsiooniga seotud probleeme eraldi analüüsides
pidamisviiside (laudas vs. karjamaal) vahelist statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Samas
võiks esile tuua laudas peetud katseloomade suurema probleemi jalgadega (8 vs. 2 loomal
30-st), mille peamiseks põhjuseks allapanu nappus betoonpõrandatel ja libedad asemed.In this master 's thesis, the aim of research was to examine the effects of different feeding
strategies in the barn and on the pasture during the summer, and effects of these strategies
on the performance and health of weaned cows and heifers.
The experiment with young stock was carried out in the period from May to September
2021 in the livestock farm Purtse Farm OÜ in Ida-Virumaa. A total of 60 young Estonian
Holstein cattle were tested. The experimental groups were formed according to the type
of housing of the young animals (barn and pasture) and physiological status (young bovine
animals from the age of six months until rectal pregnancy and rectally pregnant heifers).
No statistical differences were found in the performance data of cows and pregnant heifers
between different housing methods (barn vs. pasture). This could be explained due to the
large variability in the body weights of the experimental groups at the beginning of the
experiment and consequently at the end of the experiment, as well as the possible
inaccuracy of the weight tape used to determine the body weight of the experimental
animals.
There were fewer health problems in experimental animals kept on pasture, while there
were more problematic experimental animals in housing both weaned and pregnant
heifers. Analyzing respiratory, foot, and reproductive problems separately, no statistically
significant differences were found between housing (barn vs. pasture). At the same time,
the bigger problem with the legs of experimental animals kept in the barn (8 vs. 2 out of
30 animals) could be highlighted, the main ones being the lack of bedding on concrete
floors and slippery places
Effect of Protein Feeds on Milk Performance
Get PDFMagistritöö eesmärgiks oli uurida proteiinsöötade, sojasroti ja rapsikoogi, mõju lehmade piimajõudlusele. Samuti vaadeldi nimetatud proteiinsöötade majanduslikku aspekti, selgitades 1 kg piima tootmiseks vaja mineva söödaratsiooni maksumuse.
Uuring viidi läbi Pärnumaal asuvas põllumajandusettevõttes Weiss OÜ Vahtra vabapidamisega tootmisfarmis 26 eesti holsteini tõugu piimalehmaga, kes jaotati laktatsioonipäevade, kehamassi ja piimatoodangu alusel kahte võrdsesse katsegruppi: 1. sojasroti katsegrupp ja 2. kuumpressitud rapsikoogi katsegrupp. Mõlema katsegrupi söödaratsioonid olid isoenergeetilised (11,3 MJ/kg kuivaines) ja isonitrogeensed (170 g/kg kuivaines). Samuti võrdsustati söödaratsioonide kaltsiumi (8,0 g/kg kuivaines) ja fosfori (4,5 g/kg kuivaines) sisaldused. Katselehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga. Katse eelselt ja põhiperioodi esimesel, kolmandal ja viiendal päeval koguti söötade keskmised proovid, registreeriti päevased piimakogused ning võeti lõunasest lüpsikorrast piimaproovid. Katsetulemused analüüsiti kasutades tabelarvutusprogrammi MS Excel 2010.
Rapsikoogiga söödetud katselehmade piimatoodang oli tendentslikult (P < 0,10) suurem (+4,1 kg) sojasrotiga söödetud katselehmade omast. Võttes piimakoguse arvestusse lisaks piima rasva- ja valgusisalduse, leidsime, et EKM-piima toodang on rapsikoogiga söödetud lehmadel statistiliselt oluliselt suurem (+4,3 kg; P < 0,05). Katsegruppide vaheline piima valgu- ja rasvasisaldustes erinevused puudusid. Küll oli aga rapsikoogiga söödetud katselehmade suuremast piimatoodangust tingituna tendentslikult (P < 0,1) suurem piima rasva- ja valgutoodang, vastavalt + 0,19 kg ja + 0,13 kg päevas. Sojasrotiga, võrreldes rapsikoogiga, söödetud katselehmade piima karbamiidisisaldus oli 42 mg/l kõrgem (P = 0,013).
Võttes söödaratsioonide koostamisel arvesse võrdsuse printsiipi leidsime, et sojasroti söödaratsioonis kasutatavate komponentide maksumus kokku oli 0,45 euro võrra päevas kallim kui rapsikoogi söödaratsioonis. Arvestades söödaratsioonide maksumust ühe kg toodetud piima kohta näeme, et võrdsetes tingimustes toodavad lehmad rapsikooki süües ühe kg piima 1,3 korda odavamalt kui sojasrotti süües.The aim of this thesis was to examine the effects of protein feeds, rapeseed cake and soybean meal, on milk performance. Also considered are the economic aspects of adding protein feeds to the rations, identifying the price of feed to produce 1 kg of milk.
The study was carried out with Weiss OÜ in Pärnumaa at Vahtra farm, a free-range production system. The experiment was conducted with 26 Estonian Holstein dairy cows, who were divided on the basis of lactation, body weight and milk production into two equal numbered experimental groups, test group 1 was a soybean meal-fed group and test group 2 was a hot-pressed rapeseed cake-fed group. The experimental groups were given isoenergetic (11.3 MJ/kg dry matter) and isonitrogenous (170 g/kg of dry matter) rations where calcium (8.0 g/kg of dry matter) and phosphorus (4.5 g/kg of dry matter) concentrations were also equalized. The test cows were fed mixed feed. Prior to the test and on the first, third and fifth day of the basic period, average feed samples were collected, daily milk yields were recorded and milk samples were collected from the afternoon milking. Test results were analyzed using the program MS Excel 2010.
Cows who were fed rapeseed cake had a tendency (P < 0.10) for a higher milk yield (+ 4.1 kg) than the soybean ration cows. Additionally, taking the milk fat and protein into account, it was found that the cows fed with rapeseed cake had a statistically significantly higher (+ 4.3 kg; P < 0.05) ECM milk production. There were no differences between milk fat and protein compositions between the two test groups, but the rapeseed cake group cows had, due to their milk production, a tendency for higher (P < 0.10) milk fat and protein production, respectively + 0.19 and + 0.13 kg per day. Cows fed soybean meal had a 42 mg/l higher urea level than the rapeseed meal group cows.
Taking into account, when compiling feed rations, the principle of equality, it was found that the total cost of the components used in the soybean meal ration was 0.45 euros per day more expensive than that of the rapeseed cake ration. Considering the costs of feed per 1 kg of milk production, it was concluded that, under the same conditions, cows fed with rapeseed cake produces milk 1.3 times less expensively than the soybean-fed cows
Water-soluble vitamins in the feed rations of ruminants and horses
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalVees lahustuvate vitamiinide hulka kuuluvad tiamiin, riboflaviin, niatsiin, koliin, pantoteenhape, püridoksool, biotiin, foolhape, kobalamiin ja askorbiinhape. Mäletsejaliste puhul sünteesivad vees lahustuvaid vitamiine peamiselt vatsa mikroorganismid, mistõttu suudavad terved täiskasvanud loomad oma vajadused üldjuhul katta. Sarnaselt mäletsejalistega rahuldavad hobused oma vees lahustuvate vitamiinide vajadused söödast saadavate vitamiinide ja jämesoole mikrofloora sünteesi kaudu. Mikroobne süntees ei pruugi olla piisav aga kõrgetoodanguliste loomade, noorloomade või haigete loomade puhul.
Ajas on meie ootused põllumajandusloomadele muutunud ja sestap ei pruugi varasemalt paika pandud vitamiinide nõuded olla alati asjakohased. Seepärast on oluline olla kursis uuemate uurimistöödega, mis võtavad arvesse loomade suurenenud jõudluse, tagamaks nende tervis ja heaolu. Kõige rohkem leiab kirjandusest uuringuid piimalehmade kohta, vähem aga lammaste, kitsede ja hobuste kohta ja seetõttu on otstarbekam eeskätt just viimaste osas viia läbi täiendavaid vees lahustuvate vitamiinide vajadust puudutavaid uuringuid.
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda teaduskirjanduse põhjal ülevaade vees lahustuvate vitamiinide olemusest ning tuua välja nende positiivset jõudlustulemust näidanud kogus mäletsejaliste ning hobuste söödaratsioonides.Water-soluble vitamins include thiamine, riboflavin, niacin, choline, pantothenic acid, pyridoxal, biotin, folic acid, cobalamin and ascorbic acid. Water-soluble vitamins are mainly synthesized by rumen microorganisms, therefore healthy adult ruminants can generally meet their needs. Similarly, horses satisfy their needs either through vitamins obtained from their feed and through synthesis by the microflora of the large intestine. However, microbial synthesis may not be sufficient in high-producing animals, young animals or sick animals.
Over time, our expectations for livestock productivity have changed and previously established vitamin requirements may not be appropriate anymore. It is therefore important to keep up with new research that takes into account the increased performance of animals in order to ensure their health and well-being. So far most studies have been conducted about dairy cows, but fewer on sheep, goats and horses, and thus it is important to conduct additional studies on the need for water-soluble vitamins.
The aim of this thesis was to provide an overview of the nature of water-soluble vitamins based on scientific literature and to highlight the amounts needed in order to show positive productivity results in ruminants and horses
Effect of colostrum quality on dairy calves performance and health
Get PDFKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli tootmiskatse abil määrata ternespiima kvaliteedi mõju passiivsele immuunsusele, aga ka passiivse immuunsuse (kõrge passiivne immuunsus - KPI versus madal passiivne immuunsus - MPI) mõju vasikate jõudlusele ja tervisele.
Põllumajandusettevõttes Metstaguse Agro OÜ´s toimunud katse tarvis koguti andmeid 46 lt lehmvasikalt, kes sündisid 2014 aasta mai - august. Katseloomad jaotati teisel päeval vereseerumist määratud immunoglobuliinide sisalduse alusel kahte gruppi: KPI (Ig sisaldus veres > 21 mg/ml) ja MPI (Ig sisaldus veres < 21 mg/ml). Katse kestis kuus kuud. Vasikate kehamass määrati iga 30 päeva järel, tervist hinnati igapäevaselt. Katsetulemused analüüsiti kasutades tabelarvutusprogrammis MS Excel 2010.
Ternespiimast immunogobuliinide sisalduse määramisel kolostromeetriga või refraktomeetriga erilist erinevust ei täheldatud. Kolostromeetri ja refraktomeetri näitude vahel oli tugev positiivne korrelatsioon (r = 0,98). Vasika vanusele korrigeeritud vereseerumi- ja ternespiima immunoglobuliinide sisalduse vahel oli tugev positiivne korrelatsioon (r = 0,84 refraktomeetriga ja r = 0,77 kolostromeetriga mõõtes). Katse-gruppide vaheline erinevus antud näitajate vahel oli statistiliselt oluline (P < 0,001).
Katsegruppide vasikate keskmised sünnimassid statistiliselt ei erinenud (42,6 kg vs. 42,0 kg). KPI katsegruppi vasikad kasvasid ööpäevas keskmiselt 23g kiiremini ja olid katse lõpuks 4,9 kg raskemad kui MPI katsegrupi vasikad. Kehamassi ja passiivse immuunsuse vaheline seos oli varieeruv. Tugevaim seos leiti kuuendal (r = 0,68), nõrgeim aga kolmandal (r = -0,23) elukuul. KPI katserühma vasikate tervis oli üldiselt parem kui MPI katserühma vasikatel (P < 0,05). Et passiivse immuunsus ja rooja skoor on omavahel väga oluliselt seotud (r = - 0,71; P < 0,001), siis viimane mõjutas oluliselt ka vasikate jõudlust (r = -0,53; P < 0,001).This Master´s thesis examines the effect of colostrum quality on passive immunity, but also the effects of passive immunity (high passive immunity - KPI versus low passive immunity - MPI) on the performance and health of calves.
The experiment was made at the agricultural company Agro Metstaguse OÜ. Forty-six 46 female calves were selected for the test, who were born between May – August of 2014. The calves were divided into two groups, based on immunoglobulin blood concentration : KPI (Ig in the blood > 21 mg / ml) and MPI (Ig in the blood < 21 mg / ml). the duration of the experiment was six months. Throughout the test period calves’ health was evaluated on a daily basis. After every 30 days the body weights of the calves were measured. The eksperimental data was processed by useing MS Excel 2010.
Colostrum quality was determined with a hydrometer and a refractometer, but differences were not observed. Between hydrometer and refractometer measurements there was a strong positive correlation (r = 0,98). Between the immunoglobulinblood serum concentrations, which were corrected for age of calf, and the immunoglobulin colostrum concentrations there was also a strong positive correlation (r = 0,84 for refractometer and r = 0,77 for hydrometer measurements). The difference between the experimental parameters and the testgroups was statistically significant (P < 0,001).
Mean birth weights between the test groups of calves were not statistically different (42,6 kg vs. 42,0 kg; P = 0,511). The KPI experimental group of calves increased in bodyweight by an average of 23 g per day faster and were 4.9 kg heavier at the end of the test than the MPI test group of calves. Relationships between body weight and passive immunity were variable. The
strongest link was found in the sixth month of age (r = 0,68), while the weakest link was in the third month (r = -0,23). The health of the calves in the KPI test group was better than the MPI test group calves (P <0,05). The passive immunity and faecal scores were correlated with each other very significantly (r = - 0,71, P < 0,001), then faecal score is very significantly affected by the performance of the calves (r = -0,53; P < 0,001)
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Get PDFThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
Hay as feed for horses
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalBakalaureusetöös antakse kirjanduse põhjal ülevaade enamkasutatavatest hobuste söötadest, sh
põhisöödana kasutatava heina organoleptilis-laboratoorsest kvaliteedist ja hobuste seedesüsteemist.
Heina kvaliteedi uuring viidi läbi neljas ratsatalus, kust võeti keskmised heinaproovid, kokku kümnest
heinapartiist. Organoleptiliselt hinnati heina värvi, lõhna, niiskusesisaldust ja tolmamist. Laboratoorselt
määrati heina kuivaine, zearalenooni ja deoksünivalenooli sisaldus. Katseandmed töödeldi
variatsioonstatistiliselt programmiga MS Excel 2016.
Uuringu põhjal leiti, et hinnatud kümne heinapartii keskmine organoleptiline hinne oli hea kuni rahuldav,
keskmiselt 4,7±0,46 palli. Talus B üks heinapartii natuke tolmas ja talus C üks heinapartii tolmas
keskmiselt ja selles esines hallitanud tükke. Statistiliselt usutav erinevus ostu ja talus koha peal
valmistatud heinal organoleptiliste näitajate vahel puudus. Laboratoorselt määratud
heinaproovide keskmine kuivainesisaldus oli 90,3±1,77%, mistõttu kõik uuritud heinapartiid
olid liialt kuivad (kuivainesisaldus 87-92%). Uuritud heinaproovide zearalenooni ja
deoksünivalenooli sisaldust võib keskmiselt lugeda madalaks. Samas kaks heinapartiid
sisaldasid zearalenooni keskmisel ohtlikul tasemel (100-250 ppb) ja üks heinapartii sisaldas
deoksünivalenooli keskmisel ohtlikul tasemel (500-2000 ppb), vastavalt 691 ppb. Mükotoksiine
leiti talude A, B ja C heinast, talu D heinast mükotoksiine ei tuvastatud. Taludesse sisse ostetud
hein oli 2,4 protsendiühikut kuivem kui taludes kohapeal valmistatud hein (P<0,05). Taludesse
sisse ostetud heinapartiides oli zearalenooni sisaldus oluliselt (P<0,05) suurem kui taludes
kohapeal valmistatud heinapartiides (103 ppb vs. 37 ppb). Deoksünivalenooli sisaldus taludesse
sisse ostetud ja taludes kohapeal valmistatud heinapartiides ei erinenud.The Bachelor’s thesis provides an overview of the most commonly used horse feeds based on
the literary, including the organoleptic-laboratory quality of hay used as a main feed and the
digestive system of horses. The hay quality research was carried out in four horse farms, from
which average hay samples were taken, from a total of ten hay batches. Hay colour, odour,
moisture content and dust were assessed organoleptically. The dry matter content of hay,
zearalenone and deoxynivalenol were determined in the laboratory. The experimental data was
processed by variation statistics with MS Excel 2016.
Based on the study, the average organoleptic grade of the ten hay lots evaluated was found to
be good to satisfactory, averaging 4,7±0,46 points. On farm B, one batch of hay was slightly
dusty and on farm C, one batch of hay was on average dusty and had moldy lumps. There was
no statistically difference between the organoleptic characteristics of purchased hay and farm
produced hay. The average dry matter content of the laboratory hay samples was 90,3±1,77%,
which made all batches of hay tested too dry (dry matter content 87-92%). The levels of
zearalenone and deoxynivalenol in the hay samples tested can be considered low on average.
However, two batches of hay contained zearalenone at a medium hazard level (100-250 ppb)
and one batch of hay contained deoxynivalenol at a medium hazard level (500-2000 ppb), 691
ppb, respectively. Mycotoxins were found in the hay of farms A, B and C, no mycotoxins were
detected in the hay of farm D. Hay purchased on farms was 2,4 percentage points drier than hay
produced on farms (P<0,05). The content of zearalenone in hay lots which was purchased on
farms was significantly (P<0,05) higher than in hay lots produces on farms (103 vs. 37 ppb).
The content of deoxynivalenol in the batches of hay purchased on farms and produced on farms
did not differ
Cows feeding behaviour
No full textHinnata individuaalsete lehmade söömust karjamaal on raske ja ebausaldusväärne.
Täisratsioonilise segasööda korral tekib tõenäoliselt vähem segadusse ajavaid muutujaid, nii
et hinnates söömust söödalavalt suutäite arvu järgi võib olla võrdlemisi usaldusväärne. Selle
töö eesmärk oli uurida piimalehmade söömiskäitumist ja söömust söödakünadest. Lehmi peeti
vabapidamisel, kõik loomad olid üle 30 kuu vanad holsteini friisi, eesti punast ja eesti
maatõugu. Söödakünasid oli 30 ja lehmi umbes 60. Loomi jälgiti 24 tunnise perioodi jooksul
1. juulist 22. oktoobrini 2011 aastal ja andmed koguti 37 lehmalt. Kogutud andmed olid:
söödaküna juures veedetud aeg, suutäite arv ühel söögikorral, küna kaalu kadu pärast söömist
ja sööda varastamine. Keskmine söödaküna juures veedetud aeg oli 4,4 minutit (s.e. 0,68
minutit) ja keskmine suutäite arv 7.1 (s.e. 1.01). Leidsime olulise korrelatsiooni suutäite arvu
ja söömisele kulutatud aja vahel (p< 0,001), R2 väärtus 0,668. Puudus korrelatsioon suutäite
arvu ja söödaküna kaalu kao vahel (p= 0,851) ning söömisele kulutatud aja ja küna kaalu kao
vahel (p= 0,681). Seetõttu puuduvad tõendid, et suutäite arv ja söömisele kulutatud aeg ühel
söömiskorral on seotud söömusega. Viimati nimetatud parameetreid ei mõjutanud ka vanus
ega tõug. Sööda varastamine oli laialt levinud.Estimating feed intakes of individual cows in a loose-housed system is difficult and
unreliable. It is known that estimating intakes from the number of bites taken at grazing is
unreliable. Feeding from a TMR is likely to have fewer confounding variables, so estimating
intakes from bites at the barrier might be relatively reliable. This presentation describes dairy
cow feeding behaviour and intakes at the feed barrier in a cubicle-housed system. All cows
were over 30 months old, of three breeds: Holstein Friesian, Estonian Red and Estonian
native. There were 30 feeding bins and 133 cows. Cows were observed over the whole 24
hour period, from 1
st
July to October 22
nd
2011, and data from 37 cows were collected.
Measures taken included: time spent at the feed bin, number of bites taken at each visit,
weight lost from the bin, and evidence of stealing from the bin by another cow. Mean for the
time spent at each visit to the feed bin was 4.4 minutes, (s.e. 0.68 minutes). Mean number of
bites at each visit was 7.1 (s.e. 1.01). There was a significant correlation between number of
bites and total time cows spent feeding (p< 0.001), regression R-sq value of 66.8%. No
correlation was found between number of bites and feed removed at each visit (p= 0.851) and
between time per visit and feed removed (p= 0.681). Therefore there is no evidence that either
the number of bites taken per visit or time spent at bin per visit are related to intakes. There
was no effect of either age or breed. Stealing was evident and widespread, with almost half of
all cows experiencing stealing by other cows while visiting the feed bin
Projekt (viitenumber 616215780001)
No full textEestis on viimastel aastakümnetel tehtud järjekindlat ja tõhusat aretustööd piimaveiste
toodanguvõime tõstmiseks. Loomade heaolu tähtsustamisest lähtuvalt on parandatud veiste
pidamistingimusi. Söötmiskorraldus on teadlik ja eesmärgipärane. Parandatud on põhisöötade
(eeskätt silo) kvaliteeti. Söödaratsioonide koostamisel minnakse sügavuti, need on täpsed ja
võtavad arvesse üha enam parameetreid. Seda kõike tehakse selleks, et tagada kõrge
aretusväärtusega piimakarja igakülgne toitefaktoritega varustatus, hea tervis ja jõudlus ning
pikaealisus.
Eestis on senistes piimaveistega läbi viidud uuringutes enam tähelepanu pööratud
laktatsiooniperioodi lehmade söötmisega seotud küsimustele, kinnislehmade söötmisega
seonduv on aga jäänud tahaplaanile. Sellest tulenevalt seati uuringu lähteülesandeks välja
töötada Torma POÜ-le Eesti tingimustesse sobiv ja kaasaegsetel seisukohtadel põhinev
piimakarja kinnisperioodi söötmisstrateegia, mille tulemusena paraneb piimalehmade tervis,
karjas püsimine, heaolu ja produktiivsus. Selleks tuli kõigepealt välja selgitada puhkeperioodi
söödaratsiooni energiakontsentratioon, mille korral lehmade toitumushinne kinni jätmisest
ettesöötmise alguseni (ca 21 päeva enne loodetavat poegimist) ei muutu. Leitud optimaalset
puhkeperioodi söödaratsiooni energiakontsentratsiooni rakendades oli ülesanne uurida
ettesöötmise mõju lehmade tervisele ja jõudlusnäitajatele üleminekuperioodil.Projekti rahastas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 meede 16.2 „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus
- …
