95 research outputs found
Panel discussion: being Jewish in Germany today
No full textThis is the archive of a panel discussion given by Esther Dischereit, author; Jeffrey Peck, Professor at Georgetown University, Program for Communication, Culture and Technology; Senior Fellow, American Institute for Contemporary German Studies (AICGS). Moderator: Sabine von Mering, Assistant Professor of German, Brandeis University. Listen to this discussion on WBUR at http://onpoint.legacy.wbur.org/2006/01/15/being-jewish-in-germany-today>.Goethe Institut Boston; American Council on German
Usage and Opportunities of Rental Trailers within Changing European Transport Market
No full textMaanteetransport on ja jätkuvaid trende analüüsides jääb Euroopa domineerivaks veoviisiks. Selle
kasuks räägivad eelkõige hea infrastruktuur, mõistlikud tarneajad ka pikkadel vahemaadel ja suur
paindlikkus. „Viimase miili“ transpordil on maantee transport ainu võimalik lahendus, sest raudtee-,
mere- ja lennutranspordi infrastruktuur ei võimalda kaupa otse kliendini viia. Maantee transpordis
on peamisteks veovahenditeks Euroopas poolhaagistega autorongid. Praegusel hetkel on enamus
ettevõtteid ise oma haagiste omanikud ning paljudel ettevõtetel on rohkem haagiseid, kui reaalselt
kasutatakse. Neid omakorda võiks pakkuda mugavalt rendile.
Tänapäevasete digitaalsete lahenduste juures oleks lihtne luua rakendus, mille kaudu saaks rentida
poolhaagiseid olenemata kellaajast ja asukohast. Olemasolevad renditeenust pakkuvad ettevõtted
annavad haagiseid välja ja võtavad neid vastu vaid oma rendipunktis, võimalik on küll broneerida
haagist telefoni või interneti teel ja see läbi ajakulu vähendada, kuid täis digitaalset ja kontaktivaba
teenust praegusel hetkel ei ole.
Hiljuti jõustunud Mobiilsuspaketi punkt, mis kohustab vedajaid oma autosid iga 8 nädala tagant
asukoha riiki viima, võiks autori hinnangul tekitada nõudlust, kiire, paindliku ja mugava
haagiserendi järele.
Käesolevas töös andis autor ülevaate Euroopa transpordi turust, tavalisest- ja digitaalsest
veodokumendist, Euroopa Liidu Mobiilsuspaketist, tööjõu olukorrast Euroopa transpordisektoris,
erinevatest haagiserendi ettevõtetest Eestis ja Euroopas, erinevatest haagise tüüpidest, turul
olevatest rendi- ja jälgimistehnoloogiatest. Autor tutvustas ka uurimismeetodit, küsimustiku
ülesehitust ning läbiviimist.
Töö käigus koostas struktureeritud küsimustiku uurimaks erinevate osapoolte huvi digitaalse
haagiserendi teenuse vastu. Vastused sai autor rahvusvaheliselt ekspediitor ettevõtte spetsialistilt,
suurematelt ja väiksematelt veoettevõtetelt. Kahjuks ei õnnestunud autoril saada vastuseid
poolhaagise rendiga tegelevatelt ja neid importivatelt ettevõtetelt. Ülevaade siiski tuli küllaltki
põhjalik, sest vastused tulid nii võimalike teenusepakkujate, kui teenuse kasutajate poolt.Road transport is and according to current trends, will be dominating mode of transport in Europe.
The advantages for it are good infrastructure, reasonable delivery times also over lõng distance and
high flexibility. For „last mile“ transport, is road transport the only possible solution, because
railway-, sea-, inlandwaterways- and airtransport infrastructure does not allow direct delivery to the
client. The main vehicle in European road transport is roadtrain with semi trailer. At this moment
most of hauliers are the owners of their trailers and many of them have more trailers, than they
actually have use for. Those could be rented out convenianly.
With current digital solutions, it would be easy to creat an application, by which you could rent a
semi trailer no matter the location or time. Existing rental companies offer their trailers only from
their rental points and also return has to be to same place. It’s possible to book a trailer over the
internet or a phone call, and to reduce the time required for renting, but fully digital and contactless
service does not exist right now.
The Mobility Package which came into effect recently, forces hauliers to bring their lorries after
every eight weeks to their country of registration. According to the author of this work, this
requirement might increase the demand for fast, flexible and convinient trailer rental.
In this work, the author gave an overview of the transportation market in Europe, regular and digital
waybill, European Union’s Mobility Package, labor situation in European transportation sector,
diferent trailer rental companies in Estonia and Europe, diferent types of railers, renatal and tracking
technologies currently on the market. Author also introduced the reasearch methods, questionaire
build and how it was carried out.
During the work author made structured questionaire to find out interest of diferent parties for
dighital trailer rental service. Author got replys from international spedition company’s specialist,
larger and smaller haulier companies. Unfortunately author could not get any reply from companies
who rent currently semi trailers and also from those who import semi trailers. Overview is still
decent, because there are answers from possible service providers as well as from users
The creation of JYSK Linnen' Furniture's transportation network
No full textLõputöös anti ülevaade ettevõtte kaupluste jaotustranspordi mudeli välja töötamisest Harjumaal,
transpordiahela hetkeolukorrast ning plaanidest ettevõtte transporditeenuse arendamiseks. Ülevaate
andmiseks osales autor ettevõtte sisestes logistikasektori koosolekutes ning teostas intervjuusid ettevõtte
Baltikumi tootetranspordijuhiga.
Lõputöö eesmärgini jõudmiseks vormistas autor endale ette uurimisküsimused. Esmalt tuli koguda
andmeid ettevõttesisestest koosolekutest, et kaardistada ära terviklik transpordivõrgustiku koostamise
protsess. Teiseks ülesandeks oli korraldada intervjuusid ettevõtte tootetranspordijuhiga, et saada
ülevaade probleemidest, mis esinesid transpordivõrgustiku loomisel, ning kuidas esinenud probleeme
lahendati. Viimane ülesanne oli autoril välja selgitada, mis muutused on ettevõtte transpordiahelat ees
ootamas ning milline on nende teostamise protsess.
Töö esimeses osas tõi autor välja teoreetilise poole, mis oli koostatud erinevate kirjandusallikate abiga
ning mis toetas uurimisprobleemi lahendamist. Teoreetilise materjali alla kuulus ka teine osa, milles autor
kirjeldas lõputöös kasutatavat uurimismeetodit ning tutvustas ka uuritavat ettevõtet globaalsel
positsioonil ning ka Eesti siseselt. Lõputöö kolmandas ehk empiirilises osas kirjeldas autor samm
sammult transpordivõrgustiku loomise protsessi ning probleeme, mis tekkisid võrgustiku loomisel ning
kuidas neid lahendati. Viimases peatükis andis autor vaate tulevikku ning kirjeldas, millised on ettevõtte
plaanid transpordivõrgustiku arendamiseks ning laiendamiseks Eesti maastikul.
Transpordivõrgustiku loomise kaardistamisel selgus, et mitmel etapil olid tekkinud ettenähtamatud
olukorrad, mida ettevõte pidi lahendama. Esimene probleem oli ajakulu, mis läks masinate soetamisele.
Baltikumi sektorile oli antud Taanist täpne kuupäev, millal transporditeenus pidi aktiivseks minema ning
masinate soetamise ajakulu tagajärjel oleks see kuupäev edasi lükkunud. Teiseks probleemiks, mida
autor lõputöös kajastas, oli liigne tööjõu palkamine. Transpordivõrgustiku loomisel arvati, et oli palgatud
perfektne arv töötajate veotellimuste täitmiseks, kuid juba paari kuu möödudes oli näha, et palgatud oli
liiga palju töölisi. See tõi kaasa ettevõtte kulude tõusu seniks, kuni otsustati töötajate arvu vähendada.
Autori kaardistatud probleemid ning nende lahendused annavad ettevõttele tähtsat informatsiooni, mida
silmas pidada transpordivõrgustiku laiendamisel uute piirkonda.
Autori arvates oli transpordivõrgustik hästi koostatud. Transporditeenuse prototüübi püstitamisel tegi
ettevõte seda kõige mõistlikumaid protseduure läbides ning suudeti saavutada soovitud tulemus. Kõige
suurem kulu tuli liigse tööjõu palkamisega. Autor soovitaks ettevõttel enne uute piirkonda
transporditeenust arendades kaaluda läbi võimalikud alternatiivid tellimuste täitmiseks vaja mineva
tööjõu seoses. Mõistlikum oleks algselt jagada tulevad tellimused mitme päeva vältel ning mitte
fokuseerida maksimaalselt tellimuste täitmise kiirusele, sest tehtud lõputöö on näidanud, et pärast
esialgset elevust võib tellimuste arv langeda ning liigne tööjõud tuleb ettevõttele ainult kuluks. Samuti
soovitab autor ettevõttel võimalikult kiiresti kasutusele võtta CIGO infosüsteem. CIGO infosüsteemiga
saab ettevõte rakendada enda olemasolevasse transpordisüsteemi vaja minevaid muudatusi, millega nad
saavad parandada enda pakutava teenuse kvaliteeti. Uuendatud infosüsteem annab ettevõttele põhjaliku
ülevaate hetkelisest pakutava teenuse seisust ning loob eelduse positiivsetele uuendustele. Üleüldiselt
soovitab autor ettevõttel esialgselt saada kõik ettenähtud muudatused tehtud ning alles siis asuma teise
piirkonna transpordivõrgustiku loomisele.
Töö autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud. Ettevõtte transpordivõrgustiku loomise protsessi
kaardistamine toob kaasa eelduse mugavaks transpordivõrgustiku loomiseks teistesse piirkondadesse
ning aitab kaasa transpordivõrgustiku arendamist Eestis.The following thesis “The creation of JYSK Linnen’ Furniture’s transportation network” is to map all
the steps on how the transportation network was created, the networks current state and the future plans
for this project. To gather information for this thesis the author participated in various meetings by the
logistics sector of the company. The author also constructed countless interviews with the parcel team
lead of the company.
In order to reach the goal of the thesis, the author set himself up research questions at the beginning of
the thesis. First it was necessary to gather information from various meetings with the logistics sector
inside the firm to map all the steps for the creation of the transportation network. Secondly, it was needed
that the author constructed meetings with the parcel team lead of the logistics sector to get an overview
of the problems and solutions that occurred in the making of the transportation network. The author also
made a list of smaller questions right before every meeting with the company’s parcel team lead to get
answers to problems he was having trouble with. Finally, the author needed to map the developments
happening inside the transportation network and how the network is expanding in Estonia.
In the first part of the thesis, the author used literature sources to convey the theoretical part, which helped
solve the research problem. The second part of the work was also written with the help of various
theoretical material. The author described, which research method he used in the creation of the thesis.
The author also introduced the researched company both globally and domestically. In the third and the
empirical part of the thesis, the author mapped the creation of JYSK’s transportation network step by
step and all the questions and answers that came with it. The last part of the thesis was to give the reader
an inside on the future of the transportation network and all the changes that are coming to Estonia.
In the creation of the thesis, many of the problems that came with the creation of the transportation
network came to light. First major problem that occurred when creating the network was the time cost.
The Baltic sector was given a strict date when the transportation service needed to launch and it almost
didn’t happen on the right date because it took a lot of time to gather the trucks for the deliveries. The
second problem was the excessive workforce. The company took in too many workers and it came with
a great cost to the company’s financial well-being. The author’s mapped problems and answers give the
company important information on what to watch out for when developing a new network to another
region.
The author thinks that the transportation network was created perfectly. The company made the necessary
steps needed to get things running and they managed to achieve the expected results. The most expensive
thing, where the company lost money, was the employment of too many workers. The author thinks that
the firm might need to rethink their optimal workforce when launching another transport network in
another region. Maybe its best to divide the incoming orders to multiple days in advance instead of doing
them all as fast as possible. When the excitement dies down then there is no need for excessive labor.
The author of this thesis also recommends that the firm implements the CIGO information system as
soon as possible. The CIGO information system gives the firm a broad overview of the current standing
of the transportation system. This system helps to improve the quality of the service and also gives the
company ideas on what areas they can improve on. Overall the author suggests that the firm gets all
procedures sorted out in Harjumaa before they move on to another region.
According to the author of the thesis, the goal of the thesis was met. Mapping the process of creating the
company’s transportation network leads to a prerequisite for the convenient creation of a similar transport
network in other regions and contributes to the development of the transportation network in Estonia
Tare Accounting Optimization on the Example of Maxima Eesti OÜ
No full textKorrektne taara arvestus aitab vähendada kulusid, ja teada saada kus ja millises koguses taarat ladu- statakse. Taara arvestus on iga taara liikumist fikseerimine. Inventuur võimaldab õigeaegselt korrigeerida taara arvestuse andmeid. Samuti inventuur on vajalik, selleks,et leida probleemid protsessides, ennetada vargust ja teha korrektset finantsprognoosi.
Käesoleva töö käigus eelmise aasta invnetuuri tulemuste analüüsi abil autor jõudis järeldusele, et on vaja teha sagedamini taara inventuure Maxima logitikakeskuses. 2022. Aastal Maxima logistikakeskuses oli leitud taara ülejääke summas 593091.97 eurot. 2023. aastal inventuuriüksus alustab tegema inventuure taaralaol kaks korda aastas ning lisaks sellele, autor otsustas teha sisemist inventuuri kaks korda kuus. Käesoleva töö hüpotees, et inventuuri andmete sisestamine skanerisse võtab vähem aega on tõendatud. Inventuuriprotsess võtab nüüd vähem aega, kuna autor automatiseeris inventuuri protsessi ning loendamise andmeid sisestatakse skanerisse. Autor tegi inventuure taaralaol ning osalusvaatluse käigus oli leitud, et ajavahe on 160 minutit. See lahendus aitab mitte ainult kergendada inventuuriprotsessi, vaid ka vähendada andmete analüüsimise aega. Osalusvaatluse käigus leidis autor palju probleeme ja selle lahendusi. Laooperaatoritele oli tehtud koolitust taara õige tellimisest komplekteerimiseks ja sorteerimiseks. Määrati vastutavad isikud taara välja veetamiseks. Inventuuris kontrollib autor ka taara seisukorda. Samuti autor saatis informatiivset kirja ladude vahetusevahematele inventuuriks ettevalmistamise reeglitega, et on vaja esitada andmeid pruugile mõeldud taara koguse kohta iga taara inventuuriks ja taarat on võimalik välja veeta enne kella 18:00 koos saatelehega.The aim of this thesis is to optimize the accounting of tare on the example of Maxima Eesti OÜ. This company is the largest retail chain in Estonia. This thesis examines all processes associated with the movement of tare. In this thesis, the author made an analysis of the results of the 2022.year tare inventory to see how large the discrepancies were in order to investigate whether it is necessary to make an inventory more often than 1 time per year, as it is now in the Maxima logistics center. As a result of this analysis, it was revealed that during the there was a overage of tare for the amount of 593091.97 euro. Such a large difference between the actual and real residues shows that there are problems in the current processes and is needed stricter control over the system balance of tare. As a result of this thesis, it was decided that the inventory of tare in the tare warehouse should be carried out 2 times a year. Internal inventories of tare should be carried out 2 times a month. Frequent inventory helps to identify theft and problems in the processes that affect the balance of containers. To make inventory more often, it is necessary to facilitate the inventory process and make it less time consuming. In the course of this thesis, the author made an observation. In the course of observation, the author found out that entering data into the scanner takes significantly less time than manually fixing the counting data on paper. The time difference was 160 minutes. Automation of this process also helps to save time at the time of analyzing data, since the data is automatically transferred to the VISION program and there is no need to transfer the data manually to Excel. In the course of this thesis, the author identified problems in the processes and offered the company possible solutions to these problems. It is necessary to appoint financially responsible persons for the remains of the tare in the stores. At the logistics center, responsible persons were appointed for the moving tare to the tare warehouse . This is the operator, who creates documents and the shiftleader, who coordinates the work in the warehouse. In addition to this, the author instructed warehouse operators how to order containers for picking and sorting correctly. It is also necessary to raise the awareness of store employees about the correct work with tare. If the awareness of all employees is high and financially responsible persons are present in all processes, then the accounting of containers will be correct. It is also necessary to tighten control over the reception of goods and tare
Long-term working-time accounts and life-course policies: Preliminary results of a representative company survey
No full textThe paper introduces the basic concept and functioning of long-term workingtime accounts and discusses major trends, risks and opportunities with regard to life-course oriented working-time adjustments. It gives a detailed overview of the distribution and use of long-term working-time accounts in Germany. This overview is based on initial multivariate analyses of a representative company survey that was carried out in 2005. The main questions concern the individual options and opportunities offered by long-term working-time accounts and the characteristics of their distribution. We examine effects of firm size, sector, demand fluctuations, economic performance, personnel policy, industrial relations, and workforce composition. There is empirical evidence that the distribution and use of long-term working-time accounts is strongly influenced by company size and the presence of a works- or staff council in the company. Larger companies with works or staff councils have more frequently long-term working-time accounts and use them predominantly for early or progressive retirement options, even more when the share of male employees in the company is high. -- Der Artikel stellt das relativ neue Arbeitszeitinstrument betrieblicher Langzeitkonten vor und untersucht deren Entwicklung und Potenziale hinsichtlich einer lebensphasenorientierten Arbeitszeitgestaltung. Anhand multivariater Auswertungen wird die Verbreitung und Nutzung von Langzeitkonten in der Bundesrepublik Deutschland analysiert. Basis ist eine repräsentative Unternehmensbefragung, die im Herbst 2005 durchgeführt wurde. Leitend ist die Frage nach Unterschieden der Verbreitung von Langzeitkonten und den damit verbundenen Arbeitszeitoptionen für die Beschäftigten. Dabei werden grundlegende Betriebsmerkmale berücksichtigt, wie Größe, Marktsituation, Personalpolitik, industrielle Beziehungen und Beschäftigungsstruktur. Es zeigen sich deutliche Unterschiede nach der Betriebsgröße und dem Vorhandensein einer betrieblichen Interessenvertretung. Größere Unternehmen mit Betriebs- oder Personalrat verfügen häufiger über Langzeitkonten und nutzen diese vorrangig für den vorzeitigen oder gleitenden Ruhestand.
Possibilities for Increasing the Efficiency of Handling Audio/Visual Equipment Using Information Technology in ProTone Ltd
No full textMitmete ürituste produktsiooni ettevõtete tarneahelad on piiratud läbipaistvusega, mis tähendab, et kõik tegevused ei ole igale osapoolele nähtavad. Sellest tulenevalt on tarneahela üheks puuduseks see, et ei kasutata toimivaid infotehnoloogiaid ja – süsteeme, mis võimaldaks toetada logistilisi operatsioone. Ettevõttes ProTone OÜ on puudulik infotehnoloogiate kasutamine kaupade käsitlemisel ja varude juhtimisel ning see piirab infovoo liikumist. Lõputöö autor uuris oma töös ettevõtte ProTone OÜ tehnika käsitlemise tööprotsesse. Eesmärgiks oli leida sobiv infotehnoloogia, mis aitaks paremini varusid juhtida ja tõstaks kaupade käsitlemise läbipaistvust ning vähendaks võimalike vigade teket protsessiahelas. Eesmärgini jõudmiseks toetus autor uurimisküsimustele. Uurimuses selgus, et infosüsteemi ja –tehnoloogiate puudumise tõttu on kaupade käsitlemisega seotud tööprotsessid probleemsed, vigu esineb tehnika komplekteerimisel ning peale- ja mahalaadimisel. Samuti on protsessides tegevusi, mis ei loo väärtust ning neid on võimalik ära hoida. Töös võrreldi omavahel RFID- ja skannertehnoloogiat ning selle tulemusel selgus, et ettevõttele ProTone OÜ oleks sobivaim esimene. Tuginedes teoreetilisele osale ning uurimistulemustele võib järeldada, et ettevõttes ürituste teenindamisega seotud tehnika käsitlemine muutuks RFID-tehnoloogiat kasutades läbipaistvamaks, kuna kõikide kaupade teekonnad ja asukohad on sellega jälgitavad, mis omakorda välistab kaupade unustamise ja kadumise. Samuti on oluliseks muudatuseks täpsus ehk vigu juhtub vähem, näiteks kaubad ei jääks maha lattu ega üritustele. Enam ei esineks ebausaldusväärset tehnika kohaletoimetamist, lao üle- või puudujääke ning eelnevatest asjaoludest tingitud müügitulu kaotusi. Autor andis ettevõttele ProTone OÜ edasi selged põhjendused ja analüüsi tulemused, miks oleks tarvilik varude juhtimisel ja kaupade käsitlemisel rakendada RFID-tehnoloogiat ja loodab, et lähitulevikus see realiseeritakse. Sama lahendus sobiks ka teistele ürituste produktsiooniga tegelevatele ettevõtetele.Many supply chains for event production companies are limited by transparency, which means that not all activities are visible to every party. Consequently, one of the disadvantages of the supply chain is that there is no use of operational information technologies and systems to support logistical operations. ProTone Ltd. has insufficient use of information technologies in handling goods and managing inventories, and this restricts the flow of information. The author studied in his work audio/visual equipment handling processes of company ProTone Ltd. The purpose of the thesis Possibilities for Increasing the Efficiency of Handling Audio/Visual Equipment Using Information Technology in ProTone Ltd. was to find a suitable information technology that would help to manage inventories better and increase the transparency of the handling of goods and reduce the potential for errors in the process chain. To achieve this goal, the author relied on research questions. The study revealed that due to the lack of information systems and technologies, the work processes related to the handling of goods are problematic, there are errors in the assembly of equipment and loading and unloading. There are also activities in the processes that do not create value and can be prevented. The work compared RFID and scanner technology and as a result it turned out that the first one would be the most suitable for ProTone Ltd. Based on the theoretical part and the research results, it can be concluded that the company's handling of event-related technology would become more transparent using RFID technology, as it traces the routes and locations of all goods, which in turn prevents them from being forgotten and lost. Accuracy is also an important change, i.e. fewer errors occur, for example, goods would not be left in the warehouse or at events. There would be no more unreliable delivery of equipment, stock surpluses or deficits, and loss of sales revenue due to previous circumstances. The author provided ProTone Ltd. with clear justifications and analysis results as to why it would be necessary to apply RFID technology in inventory management and handling of goods and hopes that it will be implemented in the near future. The same solution would be suitable for other companies engaged in the production of events
The Potential of Autonomous Transport Means for Last Mile Logistics in Densely Populated Areas
No full textKäesoleva uurimistöö algul seatud eesmärgist ja uurimisküsimustest tulenevalt keskendus autor esimese ja viimase miili logistika probleemide uurimisele ja neis etappides autonoomsete transpordivahendite rakendamise võimalustele. Probleemide välja selgitamiseks kogus autor infot erinevatest teaduslikest allikatest ja analüüsis põhjalikult autonoomsete transpordivahendite kasutamist toidukaupade transpordis viimase miili logistikas Tallinna kesklinna näitel. Selgitamaks välja, kas autonoomsete transpordivahendite kasutamine viimase miili logistikas toidukaupade veos oleks majanduslikult ja ökoloogiliselt mõistlikum lahendus praegusele, intervjueeris autor kolme peamist toidukaupade e-poe teenusepakkujat Eestis Selver, Rimi ja Baroba ning autonoomsete sõidukite tootjat Clevon.
Töö on jaotatud kolmeks suuremas peatükiks kus esimeses keskendutakse uurimistöö teoreetilistele alustele mis koosnevad esimese ja viimase miili logistika probleemidest, autonoomsete sõidukite ülevaatest, kirjeldusest ja kasutusvõimalustest. Teises peatükis on välja toodud lõputöö metoodika kirjeldus ja meetodid mida andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati. Viimases peatükis on välja toodud arvutuskäigud võrdlemaks autonoomset transpordivahendit ja mitte autonoomse transpordivahendit ning nende transpordikulusid. Arvutuste tulemusena sai autor kinnitust uurimistöös püstitatud hüpoteesile ja vastuseid uurimisküsimustele.
Antud uurimistöö teema on aktuaalne kuna autonoomsete transpordivahendite kasutamine muutub üha olulisemaks viimase miili logistikas tänu oma kulutõhususele, kiirusele ja usaldusväärsusele, ohutusele ja keskkonnaalastele eelistele. Viimase miili tarne on tavaliselt tarneprotsessi kõige kallim osa ja selle protsessi automatiseerimine võib kulusid märkimisväärselt vähendada. Autonoomne transport võib töötada ööpäevaringselt ja liikuda liikluses tõhusamalt kui mitte autonoomne transport, võimaldades kiiremaid ja usaldusväärsemaid tarneid, eriti ajaliselt tundlike tarnete puhul, näiteks toidu- või meditsiinitööstuses. Lisaks võib autonoomne transport vähendada õnnetuste ohtu, kuna need on varustatud anduritega ja suudavad teha kiireid otsuseid, et vältida kokkupõrkeid. Samuti võivad need aidata vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, kuna enamjaolt on tegu elektriliajamil töötavate sõidukitega, see on eriti oluline linnapiirkondades, kus hea õhukvaliteet on suureks probleemiks. Üldiselt pakub autonoomne transport viimase miili logistikas mitmeid eeliseid, mistõttu on see üha populaarsem lahendus ettevõtetele, kes soovivad oma tarneahelat optimeerida.
Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud ja välja selgitatud, et autonoomsete transpordivahendite kasutamisel toidukaupade veos viimases miilis oleks potentsiaali kuid vaatamata sellele tuleks eelnevalt lahendada mõned regulatiivsed takistused ja koguda infot erinevate, samas valdkonnas läbi viidavate, pilootprojektide tulemustest.
Edaspidiselt võiksid rohkem ettevõtteid oma viimase miili logistikasse autonoomseid transpordivahendeid implementeerida. Esmapilgul tundub, et tegu on kalli ja arendust vajava tehnoloogiaga kuid pikemas perspektiivis aitab see ettevõttel kasumlikkust kasvatada, näiteks tööjõukulude arvelt või säästetud raha ettevõtte arengusse tagasi suunates.The research conducted by the author focused on the challenges of first and last mile logistics and the potential of implementing autonomous means of transport in these stages, particularly in the transportation of groceries in densely populated areas such as Tallinn city centre. By analysing the use of autonomous vehicles in the last-mile logistics of grocery transport and interviewing three Estonian grocery e-store service providers Selver, Rimi and Barbora, also Clevon, a manufacturer of autonomous vehicles, the author sought to determine whether the use of autonomous means of transport in last-mile logistics for grocery transport would be more economically and ecologically viable than the current system.
The research is divided into three major chapters. The first chapter outlines the theoretical foundations of the research, which includes issues related to first and last mile logistics, an overview, description, and potential uses of autonomous vehicles. This chapter also explores the benefits of using autonomous vehicles, such as improved cost-effectiveness, speed, and reliability, enhanced safety features, and reduced environmental impact.
The second chapter describes the methodology used for data collection and analysis. The author gathered information from various scientific sources and conducted interviews with three major e-shop service providers and a manufacturer of autonomous vehicles to analyse the current state of the logistics sector and identify the challenges and opportunities of implementing autonomous transport solutions.
The final chapter outlines the calculation steps to compare autonomous vehicles and non-autonomous vehicles and their transportation costs. Through these calculations, the author was able to confirm the hypothesis of the research and answer the research questions. The results showed that the use of autonomous means of transport for the last mile of grocery transport has potential, but regulatory hurdles need to be overcome and information should be gathered from the results of different pilot projects in the same field.
The topic of this research is becoming increasingly important, as the use of autonomous means of transport is gaining popularity in last mile logistics due to its numerous advantages, such as cost-effectiveness, speed, and reliability, safety features, and environmental benefits. Automating the last-mile delivery process can significantly reduce costs, as this is typically the most expensive part of the delivery process. Autonomous transport can also operate around the clock and move traffic more efficiently than non-autonomous transport, allowing for faster and more reliable deliveries, particularly for time-sensitive deliveries such as in the food or medical industries.
Moreover, the use of autonomous vehicles can reduce the risk of accidents as they are equipped with sensors and can make quick decisions to avoid collisions. Additionally, autonomous vehicles are often electric vehicles, which can help to reduce carbon dioxide emissions, particularly in urban areas where good air quality is a major concern. Overall, the use of autonomous means of transport in last-mile logistics offers a number of advantages, making it an increasingly popular solution for companies looking to optimize their supply chain.
In conclusion, the author successfully achieved the objective of the thesis and demonstrated that the use of autonomous means of transport for the last mile of grocery transport has potential. However, it is important to note that there are regulatory hurdles that need to be overcome, and it is essential to gather information from the results of different pilot projects in the same field. In the future, more companies could integrate autonomous means of transport into their last mile logistics to improve efficiency, reduce costs, and enhance sustainability
Use of digital transport documents in air transport between different parties
No full textAutori poolt antud töös oli vaadeldud kui palju kasutatakse lennukaubaveol elektroonilisi
saatedokumente ehk E-AWB ja mis põhjustel kasutatakse edasi paberkujul ehk AWB. Vaadeldud
sai tehnoloogilisi võimalusi mis aitaksid osapooltel endi süsteeme digitaliseerida ja olla valmis
kasutama elektroonilisi saatedokumente.
Töö teoreetilises osas toob autor välja olemasolevad saatedokumendid lennunduses. Toob välja
tehnoloogilised võimalused mis aitaksid paremini ettevõtetel süsteeme digitaliseerida ning võtta
kasutusele elektroonilised saatedokumendid. Teoorias räägitakse lähemalt mida aitab
digitaliseerimine ning mis ja kui kiiresti saavad infot tarnehaelas osapooled. Samuti kuidas on
mõjutanud pandeemia lennukaubavedu, digitaliseerimist ning tarneahelat.
Uurimustöö praktilise osa eesmärgiks oli teada saada palju kasutatakse E-AWB ja AWB ning mis
on takistused digitaalse saatedokumendi kasutamiseks ning pakkutavad lahendused.
Töö praktilises osas analüüsib autor ettevõtte poolt vastatud intervjuu küsimustele mis oli üles
ehitatud teooria teemade järgi. Mille järgi saab hinnata mis on hetkene seis lennnutranspordis E AWB ja AWB kasutamisel. Autor sai samuti vastatud küsitluses teada digitaalsete
saatedokumentide kasutamise takistustest ja lahendustest. Mis peaks aitama lennutranspordil minna
täielikult digitaalsete saatedokumentide kasutamise peale. Analüüsimise käigus sai hinnatud mis
süsteeme kasutavad hetkel ettevõtted ise ning kui digitaliseeritud nad on. Intervjuu käigus selgus
ühe ettevõtte käest, et nad on samuti digitaliseerinud oma süsteeme ja ühinenud mitme projektiga
mis aitas siis neil minna kahekümnest kastist täidetud paberdokumentidega kahe kasti peale.
Ettevõtted näevad väga palju kasu digitaliseerimisel kuid probleeme esineb just ekspordi suhtes.
Kuna mõned lennuliinid ja sihtriigid ei aktsepteeri ikka veel digitaalseid saatedokumente vaid
vajavad saatedokumente paberkandjal ning templit. Selleks tuleks teha muudatusi seaduse poole
pealt, tollis ning viia kurssi partnereid erinevate projektidega nagu One Record. Selleks, et terve
tarneahel oleks täielikult digitaliseeritud tuleks tarnehaelas info joosta kõikide osapoolte süsteemide
vahel kiiresti ja efektiivselt. Kuna hetkel puudub kõigil omi süsteeme integreerida teistega ja see
tekitab puuduliku info saadetise kohta. Sellepärast, et oleks võimalik teada saada kõike saadetiste
kohta süsteemist kiiresti ja seda saaksid kõik osapooled jälgida ning vajadusel informatsiooni edasi
saata.
38
Autori arvates on diplomitöö käigus püstitatud eesmärgid saavutatud ning ettepanekud E-AWB
kasutamiseks, digitaliseerimise takistused ja võimalikud lahendused toodud. Mis aitaksid ära
kaotada paberdokumentide kasutamise ning minna 100% üle digitaalsete saatedokumentide peale.
See aitaks tunduvalt parandada info edastust, näha saadetise kohta kogu infot, paindlik, läbipaistev
ning säästab palju aega.In the work given by the author, it was observed how much electronic accompanying documents or
E-AWB is used in air cargo transportation and for what reasons it is still used in paper form or
AWB. Technological possibilities to help the parties digitize their systems and be ready to use
electronic accompanying documents were considered.
In the theoretical part of the work, the author points out the existing accompanying documents in
aviation. Highlights technological opportunities that would help companies better digitize systems
and introduce electronic accompanying documents. The theory discusses in more detail what
digitization helps and how quickly the parties in the supply chain receive information. Also how the
pandemic has affected air freight, digitalization and the supply chain.
The practical part of the research aimed to find out the many uses of E-AWB and AWB and what
are the obstacles to using a digital accompanying document and the solutions offered.
In the practical part of the work, the author analyzes the interview questionnaire answered by the
company, which was structured according to the topics of the theory. From this, it is possible to
assess the current situation in the use of E-AWB and AWB in air transport. The author also found
out about the obstacles and solutions for the use of digital accompanying documents in the survey.
This should help air transport to switch completely to the use of digital accompanying documents.
The analysis assessed which systems are currently used by the companies themselves and how
digital they are. The interview revealed that one company had also digitized their systems and
joined several projects, which then helped them move from twenty boxes of paper documents to
two boxes. Companies see a lot of benefits from digitalization, but there are problems with exports.
As some airlines and destination countries still do not accept digital accompanying documents but
need paper accompanying documents and a stamp. To this end, changes should be made in the law,
and customs, and partners should be made aware of various projects such as One Record. For the
entire supply chain to be fully digitized, information in the supply chain should flow quickly and
efficiently between the systems of all parties. Because at the moment not everyone has their
systems to integrate with others and this creates incomplete information about the shipment.
Because it is possible to find out everything about shipments quickly from the system and to be able
to monitor and, if necessary, pass on information to all parties.
40
According to the author, the goals set during the diploma thesis have been achieved and proposals
for the use of E-AWB, obstacles to the digitization and possible solutions have been presented.
Which would eliminate the use of paper documents and switch to 100% digital accompanying
documents. This would greatly improve the transmission of information, see all the information
about the shipment, be flexible, transparent and save a lot of time
Correctly Linking Researchers to Their Journal Articles: An Overview of Unique Author Identifiers
No full textNecessity of comissioning the eCMR consigment note on the example of Itella Estonia OÜ
No full textLõputöö on ekspedeerimisettevõtte Itella Estonia OÜ näitel ning käsitleb eCMR veokirja kasutuselevõtu
vajalikkust. Euroopa Parlamendi määrus kehtestab, et 2025. aasta septembrist oleks kõik rahvusvahelised
maanteeveod elektroonse veokirja abil teostatud. Lõputöö annab ülevaate, miks annaks võimalikult kiire
üleminek ettevõttele konkurentsieelise ning milliseid kitsaskohti see ettevõttesiseselt parandaks.
Lõputöö esimeses peatükis tutvustas autor Itella Estonia OÜ ajalugu, pakutavaid teenuseid ja struktuuri.
Selleks kasutati ettevõttesisest infot ning veebimaterjali, et saada parem ülevaade ettevõtte igapäevastest
toimingutest. Sisulisemalt kirjeldati lahti ettevõtte toiminguid maanteevedudel nii kohaliku kui ka
rahvusvahelisel tasemel, millele uurimus ka keskendub.
Teine peatükk käsitles teoreetilisest vaatepunktist maanteetransporti kui tervikut- millised on eelised ja
puudused ning miks on maanteetransport nii oluline Euroopa Liidu majandusele. Ajas rohkem esile
tõusnud probleem on keskkonna jätkusuutlikkus, mida kahjuks tänasel päeval suuresti negatiivselt
maanteetransport mõjutab. Keskenduti kahjule, mida maanteetransport keskkonnale toob ning seob
edasist olulisust ning vajalikkust valdkonnas digitaalsetele lahendustele, mille üheks lahenduseks on
elektroonne veokiri.
Lõputöö kolmas peatükk sisaldas teoreetilist osa uurimuse tuumast ehk CMR konventsioon, veokiri ning
elektroonne veokiri. Teine oluline osa oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/1056.
Viimane neist on asjaolu, miks on igale transpordi- ja ekspedeerimisettevõttele aktuaalne teema
elektroonne veokiri. Määrusest oleneb väga palju järgmiste aastakümnete logistika valdkonna edukus.
Neljandas ja viiendas peatükis käsitles autor uurimisprobleemi, uurimismetoodikat, uurimisprotsessi ja
nendest saadud andmetest tulemusi ja järeldusi. Probleem, mille autor välja tõi on paberveokirjade
taasesitamine. Veokiri võib olla puudulik või puudub taasesitamiseks vajalik informatsioon. Selle
tulemusel võib näiteks klient keelduda teenuse eest maksmast või edaspidi otsustada konkureeriva
ettevõtte teenuse kasuks. Tegureid, mis mõjutavad originaalse veokirja saabumist tagasi Itella terminali
on mitmeid. Probleemi esiletoomiseks teostas autor kahe kuu pikkuse vaatluse perioodil 01.02.2023-
31.03.2023. Vaatluse all oli kolm erinevat vaatlusobjekti: Leedu klientide import saadetiste originaalsete
veokirjade jõudmine tagasi terminali, CMR päringute arv ning ajakulu ühe CMR päringu täitmiseks.
Vaatluse tulemusel oli võimalik ära kaardistada lisakulud, mis ettevõttel probleemi põhjusel tekivad.
Ajaline lisakulu, mis probleemi lahendamiseks tekib on 224 tundi ning rahaline kulu 10 391,6 eurot
aastas. Autori poolne ettepanek ja soovitus oli elektroonse veolehe võimaliku kasutamist hakata kaardistama
ning ettevõttesiseselt selle potentsiaalset kasu ning rakendamist arutada. Euroopa Liidus rahvusvaheliste
kaubavedude tulevik näeb ette eCMR veokirja kasutamist. Autor nägi elektroonse veokirja peale
minemise kasulikkust just varajases faasis. Otsene kasu on erinevate ressursside kasutuse optimeerimineajaline, rahaline ning tööjõuressurss. Veoahela erinevate protsesside digitaliseerimine toob kaasa
automatiseeritust, mis seda võimaldab. Logistikavaldkonnas valitseb suur konkurents ehk iga ettevõtte
jaoks on vajalik pakkuda oma kliendi jaoks lisandväärtust. Elektroonne veokiri võimaldab veoahela
läbipaistvust ning reaalajas toimuvat jälgida. eCMR lahendus vähendab ka ökoloogilist jalajälge, mis on
viimastel aegadel aina rohkem esile tõusnud.
Elektroonne veokiri aitaks lahendada ära ka uurimisprobleemis välja toodud kitsaskohad. Veokirja
hävimine, kadumine ning autentsuse vähendamine oleksid ebatõenäolised. Sellest tulenevalt saaks
teenuse pakkumise jaoks vajalike püsikulusid vähendada. Töös välja toodud ajalised ja finantsilised
lisakulud oleksid uue lahendusega välistatud.The thesis is based on the freight forwarding company Itella Estonia OÜ and it handles the subject of
commissioning the eCMR consigment note and its necessity. The European Parliament issued a
regulation that requires all international road transport to be using an electronic consigment note from
September of 2025. The thesis gives an overview on, why a quick transition to using the application
would give a competitive edge and which in-house problems it would solve.
In the first chapter the author introduced Itella Estonia OÜ’s history, offered services and structure. This
was done using in-house information and online material to give a better overview of daily operations.
The operations regarding domestic and international road transport were brought out more specifically,
which is more in focus in the thesis.
The second chapter focused on road transport as a whole from a theoretical standpoint- the advantages
and disadvantages and why is the European Union’s economy so dependant on road transport. Over time
the issue of environmental sustainability has become more popular, which unfortunately road transport
contributes largely negatively. The focus was on the damage that road transport brings to the environment
and links the significance and necessity of digital solutions in the field of transport. One of which is the
electronic consigment note.
The third chapter of the thesis contained theoretical information of the core of the thesis, which are the
CMR Convention, consigment note and the electronic consigment note. The second important part is the
Regulation (EU) 2020/1056 of the European Parliament and of the Council of 15 July 2020 on electronic
freight transport information. The last of which is the circumstance of why the electronic consigment
note is the timely topic of transport and freight forward companies. The success of the field in the
upcoming decades depends very much on the regulation.
The author focused on the research problem, the research methodology, the research process and the
results and conclusions of the data in the fourth and fifth chapter. The research problem that the author
pointed out is the reproduction of paper consigment notes. The consigment notes can be missing or
missing the necessary information for reproduction. In which case the client could refuse to pay for the service or choose to use the service of a competing company in the future. There are many factors on
why the original consigment note fails to return to the Itella Estonia OÜ terminal. To highlight the
research problem, the author carried out an two month observation in the period of 01.02.2023-
31.03.2023. Under observation were three objects: the return of consigment notes of Lithuanian clients
import shipments, consigment note requests and the time cost of fulfillment for the requests. Thanks to
the observation, the author could map out the additional costs that occur due to the problem. The
additional time cost was 224 hours and the financial cost 10 391,6 euros a year.
The author’s proposal and recommendation was to map out the potential use of the electronic consigment
note and to consider the benefits of the application. The author saw the benefits of using the electronic
consigment note in the early stages of development. The direct benefit is the optimizing of resourcestime, financial and workforce. The digitalization of the supply chain would bring forth automation of
different processes. The field of logistics is very competitive, which means that it is necessary for every
company to bring added value to the customer. The electronic consigment note brings transparency to
the supply chain and enables customers to view it in real time. The eCMR consigment note also decreases
the ecological footprint.
The use of electronic consigment notes would help to solve the shortcomings of the research problem.
Missing, destroyed or inauthentic consigment notes would be excluded. This results in the company
being able to eliminate additional costs and to reduce costs in order to provide the service
- …
