50 research outputs found
Religious as Artist: The Meshes of a Sempiternal Ambivalence
No full textLouis Reile, a priest in the Society of Mary, is a member of the English faculty at St. Mary\u27s University, San Antonio, Texas. He graduated from St. Mary\u27s University and received his M.A. from Johns Hopkins University. He studied at the University of Fribourg in Switzerland and attended the Institut Catholique de Paris. He has published several short stories and is the author of The Battle and Brother Louis, Running Giant, and Rafael. His translations and adaptations include What Is a Boy? and What Is a Girl? Father Reile is also a retreat master and a lecturer on modern religious life
Demonstratiivpronoomenid ja -adverbid määratlejatena. Miks me oleme siin ilmas, selles olukorras?
No full textKokkuvõte. Artiklis analüüsime eesti keele demonstratiivide referentsiaalseid omadusi sellistes konstruktsioonides, kus demonstratiivid kuuluvad definiitse määratlejana nimisõnafraasi koosseisu. Otsime vastust küsimusele, mille poolest erinevad demonstratiivadverb (nt siin, seal) ning demonstratiivpronoomen (see, too), kui need esinevad määratlejana koos kohakäändes nimisõnafraasiga (vrd siin koolis ja selles koolis). Oleme püstitanud hüpoteesi, et demonstratiivadverbid seostuvad ruumitähendust väljendavate substantiividega, demonstratiivpronoomenid esinevad aga nende substantiividega, mille referent on mitteruumiline. Uurimuse andmestik pärineb 2017. aasta eesti keele ühendkorpusest, kust oleme võtnud 100 lauset iga demonstratiivi kohta igas kohakäändes, seega kokku 2400 lauset. Materjali analüüsime kvantitatiivselt (tingimuslike otsustuspuude ja juhumetsadega) ning kvalitatiivselt. Uurimuse tulemused kinnitavad, et substantiivi semantilised omadused, täpsemalt substantiivi semantiline klass ning konkreetsus, on seotud määratleja valikuga. Kohatähenduses substantiividega esineb määratlejana sagedamini demonstratiivadverb, mittekoha tähenduses substantiivide määratlejana kasutatakse aga demonstratiivpronoomenit. Mittekohta tähistavate substantiivide korral mõjutab määratleja valikut omakorda sõna konkreetsus. Seega on võimalik demonstratiivseid määratlejaid eesti keeles kasutada referenti looval viisil.
Abstract. Helen Hint, Piia Taremaa, Maria Reile, Renate Pajusalu: Demonstrative pronouns and demonstrative adverbs as determiners in Estonian: why are we in “here world” in “this situation”? We investigate the variation of definite determiner constructions in Estonian: noun phrases with a demonstrative pronoun (see ‘this’, too ‘that’) or demonstrative adverb (siin ‘here’, seal ‘there’) as a determiner are contrasted. The question is what differentiates the use of a demonstrative pronoun and a demonstrative adverb if used in a determiner position in an NP. The data from Estonian National Corpus 2017 were tagged for semantic class of a noun, noun concreteness, and verb type. We collected 100 clauses for each sub-construction (six spatial cases crossed with four determiner forms), 2400 clauses in total. For statistical analysis, we used conditional random forests and inference trees. We show that nouns expressing spatial meaning prefer demonstrative adverbs as determiners, while non-spatial nouns combine with demonstrative pronouns. Spatiality-wise polysemous nouns exhibit more varied preferences. Adverbial determiners are more probably used with concrete nouns, and abstract nouns co-occur with pronominals. Overall, the frequency of demonstrative adverbs as NP attributes confirms that demonstrative adverbs are productive determiners in Estonian
Kas see on sama mis too? Hinnangukatse eesti keele demonstratiivpronoomenite ja demonstratiivadverbidega
No full textEesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, kus see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt see siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti päritolu üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe demonstratiiviga fraasidele (nt see siin), püstitades kaks küsimust. Esiteks, milline on keelekõnelejate enda arvamus selle kohta, milliseid demonstratiive millises ruumilises olukorras nad kasutaksid. Teiseks, kas see, kuidas keelekõneleja arvab end demonstratiive sisaldavaid lauseid kasutavat kattub vastavate lausete tõlgendamisega samas olukorras. Viisime läbi hinnangukatse, mille tulemusi võrdleme varem avaldatud tõlgenduskatse tulemustega. Mõlema katse andmed koguti järjestikuselt ning samadelt katseisikutelt. Hinnangukatse näitas, et lõunaeestlased hindasid too’d sisaldavate lausete ütlemist tõenäolisemaks kui põhjaeestlased. See’d sisaldavate lausete puhul päritolu hinnanguid ei eristanud. Sarnaselt tõlgenduskatsega osutus ka hinnangukatses oluliseks referendi kaugus, kuid visuaalne esilduvus andis erinevaid tulemusi, viidates kauguse teguri kesksusele ning esilduvuse perifeersusele demonstratiivide tähenduses.
Abstract. Maria Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver: Does see ‘this’ equal too ‘that’? Rating task with Estonian demonstrative pronouns and demonstrative adverbs. Estonian employs two demonstrative pronoun systems – a one-way system (used in North Estonia) where the demonstrative pronoun see is distance neutral, and a two-way system (in South Estonia) where see is the proximal and too the distal demonstrative pronoun. In both systems, demonstrative adverbs are often added to demonstrative pronouns, forming two-demonstrative phrases (e.g., see siin). We conducted a rating study to investigate these phrases, asking which demonstratives the speakers would use in which spatial settings. In addition, we compared these results with a previously published interpretation study to see whether the speakers’ opinions to use or not use certain demonstratives match their interpretations of these demonstratives. The rating study showed that South Estonians would use the demonstrative too more likely as compared to North Estonians while origin had no effect on using the demonstrative see. Both experiments showed a similar effect of distance on demonstrative use, but not visual salience
Third-person overt pronoun and zero reference in Estonian. Insights from two experiments
No full textThis study reports two experiments that investigate the variation between two Estonian third-person referential devices – zero reference vs. the overt pronoun ta. First, in a speech-restoration paradigm (Experiment 1), we test whether the structure of a reference chain affects referential choice. Second, drawing on Experiment 1, we designed an acceptability judgement task (Experiment 2) to explore a possible systematic variation between zero reference vs. overt pronoun in different sentential configurations (two separated sentences vs. one coordinated sentence). Our findings suggest that sentential configuration affects referential choice. Thus, our study accords with earlier observations that salience-only accounts cannot fully explain referential choice. Furthermore, this study supports the form-specific account of reference, by showing that zero reference is more sensitive to sentential configuration than the overt pronoun. We suggest that along with microstructure and the local coherence effects on referential devices, it is necessary to consider macrostructure and the effect of discourse segmenting on referential devices.
Kokkuvõte. Helen Hint, Maria Reile, Elsi Kaiser: Kolmanda isiku eksplitsiitne pronoomen ja nullviitamine eesti keeles. Tähelepanekuid kahe katse tulemustest. Artiklis analüüsime eesti keele kolmanda isiku nullviitamise ja eksplitsiitse personaalpronoomeni ta vaheldumist ja referentsiaalseid omadusi. Viisime läbi kaks katset. Esimeses katses uurisime, kas valikut nullviitamise ja ta vahel mõjutab viiteahela struktuur ehk see, millised on olnud eelnevad samale referendile osutavad viitevahendid. Teises katses testisime, kas viitevahendi vastuvõetavuse hinnangut mõjutab lausete omavahelise ühendamise viis (kas kasutatakse kaht iseseisvat lauset või üht kahe rindliikmega lauset). Katsete tulemused näitavad, et viiteahela struktuur nullviitamise ja eksplitsiitse pronoomeni valikut üksinda ei mõjuta, vaid on seotud lausungite ühendamisega. Viimane on aga oluline tunnus eraldiseisvana: nullviitamine on tavalisem siis, kui kasutatakse üht rinnastusseoses olevate liikmetega lauset, ta esineb pigem siis, kui kaks (liht)lauset on omavahel punktiga eraldatud. Teisalt mõjutab lausete ühendamise viis eelkõige nullviitamist, samas kui ta kasutus ei näita selle tunnuse suhtes olulisi erinevusi. Siinne uurimus osutab selgelt, et viitevahendite kasutuses peegeldub diskursuse töötluse mitmetahulisus. Lisaks kohesioonisuhetele mõjutab viitevahendi valikut diskursuse üldisem ülesehitus. Seega on siinse uurimuse tulemused kooskõlas mitmefaktorilise ja vormispetsiifilise lähenemisega viitamisele
Katsed demonstratiivpronoomenite ja demonstratiivadverbidega
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneDemonstratiivid – sõnad nagu see ja too ning siin ja seal – saavad oma tähenduse kontekstis. Maailma keeltes on ruumilises kontekstis ehk ruumis viitamisel peamiseks demonstratiivide valikut mõjutavaks teguriks peetud referendi kaugust kõnelejast. Eesti keele demonstratiivide kasutust on ruumilises kontekstis aga vähe käsitletud. Siinse doktoritöö eesmärgiks on uurida, kas eesti keeles mõjutavad demonstratiivide valikut peale kauguse ka teised tegurid. Lisaks vaadeldakse, kuidas nende tegurite mõju erineb eesti, vene ja soome keele demonstratiivide kasutusest ning kuidas on demonstratiivid seotud teiste viitevahendite (nt noomenifraaside ja personaalpronoomenite) kasutusega. Tööst selgub, et eesti keele demonstratiivide valikut mõjutavad referendi kaugus kõnelejast, referendi eristatavus ja kontrastiivne olukord. Mida kaugemal on referent, seda rohkem kasutatakse demonstratiive too ja seal, mida lähemal on referent, seda rohkem demonstratiive see ja siin. Referendi eristatavuse mõju ei avaldu mitte selles, kas kõneleja valib raskesti eristatavale referendile viidates demonstratiivi see või too, vaid selles, kuidas kasutatakse demonstratiivi seal. Kui referenti on keeruline märgata, alustatakse lauset demonstratiiviga seal, millele lisatakse seejärel täpsem referendi kirjeldus, nt sealt kolmesest rühmast kõige parempoolne klots. Kontrasti mõju ilmnemiseks peavad omavahel võrreldavad referendid aga asuma nii kõneleja kui üksteise suhtes kaugel. Kauguse ja kontrasti mõju osas sarnaneb eesti keel vene ja soome keelega, kuid kõik need keeled erinevad üksteisest teiste viitevahendite kasutamise poolest. Soome keeles eelistatakse demonstratiive, vene keeles noomenifraase ja personaalpronoomeneid. Eesti keel jääb viitevahendite kasutuse poolest nende kahe keele vahele. Doktoritööst järeldub, et eesti keeles mõjutab demonstratiivide valikut eelkõige kaugus. Teiste viitavahendite kasutust mõjutab aga demonstratiivide arv keeles. Mida rohkem on keeles demonstratiive, seda rohkem funktsioone nad täidavad ning seda vähem läheb vaja teisi viitevahendeid.Demonstratives, words like this and there, get their meaning from context. In spatial reference, i.e., indicating referents in physical space, the distance of the referent from the speaker has been considered the main factor that influences the choice of demonstratives in the world’s languages. In Estonian, however, the use of demonstratives in spatial context has had little research attention. The aim of this thesis is to study the factors that influence the choice of Estonian demonstratives in spatial reference and to explore how these factors differ in the use of Estonian, Russian and Finnish demonstratives. In addition, the study investigates how the use of demonstratives is linked to the use of other referential devices (e.g., bare NPs and personal pronouns). The findings suggest that the choice of Estonian demonstratives is influenced by the distance of the referent, the visual salience of the referent and the need for contrast. The farther the referent is, the more demonstratives too and seal are used, the closer the referent is, the more demonstratives, see and siin are used. The impact of visual salience is manifested in the use of the demonstrative adverb seal, i.e., when a distant referent is hard to detect for the addressee, the speaker starts the utterance with seal after which s/he adds a more detailed description of the referent. For the effects of contrast to occur, the referents have to be far from the speaker and from each other. In terms of distance and contrast effects, the results of Estonian, Russian and Finnish are similar, however these languages differ in their use of other referential devices. In Finnish, demonstratives are preferred, whereas Russian speakers tend to use personal pronouns and bare NPs. Estonian lies between these two languages in terms of its use of other referential devices. To conclude, from the tested factors distance has the strongest effect on the choice of Estonian demonstratives. The use of other referential devices is influenced by the number of demonstrative pronouns that a language has and the functions that these demonstratives fulfil.https://www.ester.ee/record=b522969
Space and demonstratives: an experiment with Estonian exophoric demonstratives
No full textIn recent years, the study of exophoric demonstratives has increased in Indo- European languages, but has received fairly little research attention in Estonian. The aim of the study is to verify by the means of a production experiment whether distance has an effect on the choice of Estonian exophoric demonstratives. Binomial mixed effects logistic regression analysis suggests that distance is the best predictor for the choice between demonstrative adverbs, but it has no effect on the choice between the demonstrative pronoun see ‘this’ and other referential devices, which can be explained by the lack of usage of the demonstrative pronoun too ‘that’. However, there also occurs unexpected usage of demonstrative adverbs that is best explained by other attributes of the referent and reference situation rather than simple spatial opposition. Thus, although the best predictor in demonstrative adverb choice proves to be distance, other attributes may play a fairly important role
Distance, visual salience, and contrast expressed through different demonstrative systems: An experimental study in Estonian
No full textQualitative and quantitative analysis based on digital images to determine the adulteration of ketchup samples with Sudan I dye
No full textSudan I is a synthetic-azo dye commonly used to adulterate foods to increase sensory appearance. However, it is banned due to its carcinogenic, mutagenic and genotoxic properties, which represent a serious risk to human health. Thus, this paper proposes a feasibility study to identify and quantify Sudan I dye in ketchup samples using colour histograms (obtained from digital images) and multivariate analysis. The successive projections algorithm coupled with linear discriminant analysis (SPA-LDA) classified correctly all samples, while the partial least squares coupled with SPA for interval selection (iSPA-PLS) quantified adequately the adulterant, attaining values of RMSEP of 11.64 mg kg−1, R2 of 0.96, RPD of 5.28, REP of 13.63% and LOD of 39.45 mg kg−1. Therefore, the proposed methodology provides a simple, fast, inexpensive, promising analytical tool for the screening of both the quality and safety of ketchup samples. As a consequence, it can help to protect the consumer's health.Fil: Reile, Cynthia Giselle. Consejo Nacional de Investigaciones Científicas y Técnicas. Centro Científico Tecnológico Conicet - Bahía Blanca. Instituto de Química del Sur. Universidad Nacional del Sur. Departamento de Química. Instituto de Química del Sur; ArgentinaFil: Rodriguez, Maria Susana. Consejo Nacional de Investigaciones Científicas y Técnicas. Centro Científico Tecnológico Conicet - Bahía Blanca. Instituto de Química del Sur. Universidad Nacional del Sur. Departamento de Química. Instituto de Química del Sur; ArgentinaFil: Fernandes, David Douglas de Sousa. Universidade Federal da Paraíba, Departamento de Química, João Pessoa, Brazil; ArgentinaFil: de Araujo Gomes, Adriano. Universidade Federal do Rio Grande do Sul; BrasilFil: Goncalves Dias Diniz, Paulo Henrique. Universidade Federal do Oeste da Bahia, Barreiras, Bahia, Brazil; ArgentinaFil: Di Anibal, Carolina Vanesa. Consejo Nacional de Investigaciones Científicas y Técnicas. Centro Científico Tecnológico Conicet - Bahía Blanca. Instituto de Química del Sur. Universidad Nacional del Sur. Departamento de Química. Instituto de Química del Sur; Argentin
Vague quantifiers in Estonian
No full textThis preregistration concerns a picture-choice task to research Estonian vague quantifiers "paar" 'a couple' and "mõned" 'a few'
Construction Management Project for Building of a Main Road
No full textKäesolev lõputöö "Põhimaantee ehituse töökorralduse projekt" hõlmab Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 135,5 ‒ 141,9 Neanurme-Pikknurme 2+1 teelõigu ehituse töökorralduse protsessi kirjeldust.
Tööst selgub, et projekt on koostatud projekteerimisettevõtte Skepast ja Puhkim OÜ poolt Transpordiameti tellimusel. Projekt on viidud ellu maanteevõrgu kaasajastamiseks, pidades eelkõige silmas liiklejate turvalisust ja ohutust. Lõputöö kajastab kõiki tööprotsesse alates projekteerimise lähteülesandest valmis teeprojektini. Projekti tutvustus on hästi põhjalik, sealt saab muuhulgas lugeda milliseid uuringuid, eeltöid ja kooskõlastusi on vaja teostada, et projekteerida ning välja ehitada kvaliteetne maanteelõik.
Autor teeb ülevaate teelõigu töökorraldusest peatöövõtu mahus valmimiseni välja. Lõputöös kirjeldatakse tööprotsesse kronoloogilises järjekorras. Samuti tutvustatakse teedeehituses kasutatavat masinaparki. Mehhanismide jõudluste väljaarvutamiseks on autor kasutanud tuntud valemeid ning võtnud arvesse nii kasutatud masinate tootjatehase tehnilisi andmeid, juhtide oskusi kui ka varasemaid kogemusi sarnaste tööde teostamisel. Tööde ja ressursside planeerimisel ning logistika korraldamisel on arvesse võetud karjääride ja asfalditehaste asukohti. Et saada töökorraldusest parem ülevaade on autor välja toonud ka üksikud alltöövõttu kuuluvad tööd, ning need ka põgusalt lahti kirjutanud. Peamised tööd, mis annavad ülevaate töökorraldusest, on kajastatud kalendergraafikus.
Lõputöö lisa annab ülevaate peatöövõtu ehitusmahtudest. Täiesti uue lähenemisega teedeehitusele toob autor põhiliste ja mahukamate tööprotsesside juures arvudena välja mehhanismide süsiniku jalajälje. Numbritest saab aimu, milline kogus CO₂-e paiskub õhku maailmamastaabis ühe väikese maanteelõigu ehitamisel rasketehnika sisepõlemismootoritest fossiilsete kütuste kasutamisel.
Hetkeseisuga on lõputöös käsitletava projektiga reaalajas juba alustatud. Tööde teostajaks on Tariston AS ning rekonstrueeritud teelõik peaks valmima käesoleva aasta novembris.The following thesis "The main road construction work organisation project" covers the process description of the work organisation of the construction of the National Road No. 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 135.5 ‒ 141.9 Neanurme-Pikknurme 2+1 road section.
The project was ordered by the Transport Administration and prepared by the design company Skepast and Puhkim OÜ. The main purpose of the project was the modernisation of the road network, primarily considering the safety and security of road users. All work processes starting from the initial design task until the finished road project, are described in the thesis. Also studies, preliminary works and coordinations which need to be carried out in order to design and build a high-quality road section are outlined.
The author gives an overview of the work organisation of the road section in the framework of the main contract until the completion of the project. The thesis describes all work processes in chronological order. The machinery used in road construction is also introduced. In addition, the performance of mechanisms are calculated, using well-known formulas and considering the technical data of the manufacturer of the used machines, the skills of the drivers and their previous experience in performing similar works. The locations of quarries and asphalt plants have been taken into account when planning works and resources. All main works, providing an overview of the work organisation, are reflected in the calendar schedule.
The appendix of the thesis gives an overview of the construction volumes of the main contract. With a completely new approach to road construction, the author presents the carbon footprint of the mechanisms. The calculations show the amount of CO₂ emitted into the air on a global scale during the construction of one small section of the road from the internal combustion engines of heavy equipment using fossil fuels.
As of today, the road construction has already started. The work is carried out by Tariston AS, the project should be completed in November this year
