1,796 research outputs found
Investigating the impacts of training data set length (T) and the aggregation unit size (M) on the accuracy of the self-exciting point process (SEPP) hotspot method
No full textThis study examines the impacts of two variables; the training data lengths (T) and the aggregation unit sizes (M); on the accuracy of the self-exciting point process (SEPP) model during crime prediction. A case study of three crime types in the South Chicago area is presented, in which different combinations of values of T and M are used for 100 daily consecutive crime predictions. The results showed two important points regarding the SEPP model: first is that large values of T are likely to improve the accuracy of the SEPP model and second is that, a small aggregation unit, such as a 50m x 50m grid, is better in terms of capturing local repeat and near-repeat patterns of crimes
The History and Sustainability of the CBA in Estonia
No full textEstonia has had a currency board arrangement (CBA) for more than 10 years. Due to the successful performance of the Estonian economy under a CBA the current position of the Bank of Estonia is to maintain its exchange rate regime until full participation in the EMU, inter alia, during Estonia’s participation in ERM 2. Therefore, it is necessary to analyse the reasons for maintaining the CBA in the past and whether it is a viable option in the future. The main aim of this paper is therefore to give an overview of the history of the Estonian CBA and examine the different aspects of its sustainability. In section 2 the article describes the basic features of the CBA in general and the Estonian CBA in particular and discusses the rationale for the choice of a CBA in Estonia. The third section of the article describes the main developments of the Estonian economy during the last 10 years. Both financial sector and real sector developments are briefly discussed. In the fourth section, we assess the sustainability of the Estonian CBA. We specifically analyze whether the preconditions for the successful performance of the CBA are in place. First, we examine the fiscal policy stance after the introduction of the currency board with special emphasis upon the period strongly influenced by external shocks (1997–1999). Secondly, we discuss the flexibility of the real sector of the economy. For this purpose the flexibility of wage setting, movements in the real exchange rate and changes in foreign trade are discussed. Thirdly, we analyse the resilience of the banking sector by looking at its performance during the external shocks experienced during the Asian and Russian crises. The article concludes that the Estonian economy fulfils the main economic preconditions for the sustainability of the CBA – sufficient fiscal discipline, flexibility of the real sector and resilience of the financial sector. Therefore, the CBA could be considered a suitable exchange rate arrangement before Estonia’s entry to the third stage of the EMU.Estonia; Currency Board
Soil function assessment in high-mountain environments : Testing the SEPP tool in a ski resort in the Italian Alps
No full textSoil function assessment (SFA) plays an important role in evaluating the impact of management practices, land- use changes and construction work. The Soil Evaluation for Planning Procedures (SEPP) tool is one of the few existing SFA tools that allow automated SFA. It was originally developed to address land- use planning issues, which traditionally play a minor role in high- mountain areas. Hence, the SEPP tool has not yet been applied to such environments. In this study, we tested the SEPP performance on high- mountain soils previously altered by construction work and land- use changes. Specifically, we evaluated soil data from 16 ski runs and 16 paired control sites in the Italian Alps, aiming to reflect land- use- driven differences in soil properties in the SFA results. The study re-vealed options to adapt SEPP assessment methods if high- mountain soils with special characteristics (e.g. shallowness or high coarse fragment content) are in-vestigated. The main adaptation options are the consideration of further soil pa-rameters and the adjustment of thresholds of function fulfilment levels. However, the assessment results of the current SEPP version already reflect the most rel-evant impacts of ski run construction on the soils in the study area: fulfilment of some of the soil functions was impaired and that of others improved, while most remained at a comparable level. We conclude that SFA with the SEPP tool pro-vides valuable support for the evaluation of construction projects and land- use change in high- mountain environments. However, the significance of SFA can be improved by considering the intrinsic properties of high- mountain soils
KIK keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammi projekt nr 9089
No full textSissejuhatus
Karula ja Soomaa rahvusparkide maakatte andmebaasi koostamist ning ajaloolise maakasutuse
analüüsi teostamist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi
looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 9089). Töö on koostatud Keskkonnaametiga
kooskõlastatud lähteülesande alusel (Lisa 1). Vastavalt lähteülesandele oli töö eesmärgiks koostada
Karula ja Soomaa rahvusparkide maastike tsoneering ajaloolise maakasutuse/maakatte püsivuse ja
muutuste alusel ning koostada soovitused määratletud tsoonide edaspidiseks korralduseks ja
kaitseks. Tuleb rõhutada, et antud töös toodud tsoneering ja soovitused lähtuvad üksnes
kaardianalüüsi tulemustest. Seetõttu tuleb nende rakendamisel jälgida ka ala kaitsekorda,
teisi kaitseväärtusi ning kaitsekorralduskavas planeeritut.
Maakatte muutuste andmebaasi koostamiseks kasutati maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda
eri ajastute maakatte kaardikihte, et teha kindlaks maakatte muutused. Uurimisala hõlmas Karula ja
Soomaa rahvusparkide ja rahvusparkide piiridesse jäävat ala koos puhveralaga 500 meetri ulatuses.
Maakatte püsivust ja muutusi analüüsiti ainult kaitsealade piirides, maastike tsoneering hõlmab aga
kaitsealade piiridesse jäävat ala koos puhveralaga.
Projekti metoodikat ja tulemusi tutvustati mitmetel üritustel: Karula rahvuspargi koostöökogu
koosolekul 23.11.2015 (Lisa 2), Sooülikooli aastaseminaril 30.09.2016 (Lisa 3) ja Karula ajaloolise
maakasutuse seminaril 14.10.2016 (Lisa 4). Täiendavaid koosolekuid Keskkonnaametiga ei peetud
vajalikuks korraldada, sest koosolekutel ja seminaridel viibinud Keskkonnaameti esindajad said hea
ülevaate käimasoleva töö metoodikast, etappidest ja tulemustest ning ühtlasi võimaluse osaleda
tööd edasiviivates aruteludes. Seminaride käigus esilekerkinud küsimused ja tehtud ettepanekud
võeti arvesse lõpparuandes.
Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev aruanne ning
Karula ja Soomaa maakasutuse tsoneeringu kaart digitaalkujul (MapInfo kihid). Töö koostasid
Maaria Semm, prof. Kalev Sepp, Pille Tomson ja Eva-Lena Sepp Eesti Maaülikoolist.Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2016. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.01.2015−25.11.2016). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Karula/Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaas. 2016. Karula ja Soomaa rahvuspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.01.2015−25.11.2016). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Uuringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus 2014. a. looduskaitse programmist (projekt nr 9089)
Polar ice structure and the integrity of ice-core paleoclimate records
No full textPolar ice is a unique archive of the climatic conditions in the past. However, ice sheets flow, and this flow may affect the integrity of paleoclimate records. A useful method to analyze the effect of ice flow upon climate records is the combination of microstructure mapping with ice-core line-scanning. Microstructure and stratigraphy have been mapped along the entire EPICA-DML ice core with this combined method. On the macroscale the stratigraphy seems perfectly preserved down to ca 1700 m depth (MIS4), below which minor undulations start to develop. Layers inclined up to 15 degrees and millimeter-scale z-folds are observed below 2050 m depth. Notwithstanding, the EPICA-DML climate record appears not seriously disturbed down to ca 2400 m depth, which marks the climatic transition from the last interglacial (MIS5e) to the MIS6 glacial period. Below this depth the synchronization with the EPICA-Dome C record is lost, and stratigraphic disturbances appear up to the meter scale. On the microscopic scale, we observe dynamic recrystallization already in deep firn, leading to substantial microstructural changes prior to bubble close-off. The concentration of visible micro-inclusions in the Holocene part of the core seems to increase with depth, which could possibly indicate post-depositional formation of salts. In glacial period ice the concentration of visible micro-inclusions in certain layers is so high that these strata appear as light-scattering bands, often called "cloudy bands". Another interesting stratigraphic feature is what we call "bubble-free bands", viz. millimeter-thick strata deprived of bubbles and rich in clathrate hydrates, which are found within the bubble-hydrate transition zone (800-1200 m depth) and are probably caused by anomalously fast clathration. While there is hardly any interaction between visible micro-inclusions and grain boundaries down to 2500 m depth, in the deeper ice (warmer than -10 degrees C) many grain boundaries seem to harvest micro-inclusions. Here we discuss these observations and their relevance for the interpretation of climate records. (C) 2009 Elsevier Ltd. All rights reserved
Hepatic, renal and serum glutathione-peroxidase activity and serum Sepp concentrations in wild-type and TRα1+m mice with or without T3 treatment.
No full text<p>A) Enzymatic activity of glutathione peroxidase (Gpx) in liver and kidney of untreated and TH treated (T3-treated) wild-type (wt, white bars) and TRα1+m mice (+m, black bars). The activity is normalized against the protein content of the sample. (**: p<0.01 for T3 treatment, ##: p<0.01 for genotype, 2-way ANOVA, n = 5 for each group). B) Enzymatic activity of serum glutathione peroxidase 3 (Serum Gpx) and concentrations of selenium protein P (Serum Sepp) levels in serum of untreated and TH treated (T3-treated) wild-type (wt, white bars) and TRα1+m mice (+m, black bars). (#: p<0.05 for genotype, **: p<0.01 for T3 treatment, 2-way ANOVA).</p
Forkhead transcription factor FOXO3a levels are increased in Huntington disease because of overactivated positive autofeedback loop
No full textHuntington disease (HD) is a fatal autosomal dominant neurodegenerative disorder caused by an increased number of CAG repeats in the HTT gene coding for huntingtin. Decreased neurotrophic support and increased mitochondrial and excitotoxic stress have been reported in HD striatal and cortical neurons. The members of the class O forkhead (FOXO) transcription factor family, including FOXO3a, act as sensor proteins that are activated upon decreased survival signals and/or increased cellular stress. Using immunocytochemical screening in mouse striatal Hdh7/7 (wild type), Hdh7/109 (heterozygous for HD mutation), and Hdh109/109 (homozygous for HD mutation) cells, we identified FOXO3a as a differentially regulated transcription factor in HD. We report increased nuclear FOXO3a levels in mutant Hdh cells. Additionally, we show that treatment with mitochondrial toxin 3-nitropropionic acid results in enhanced nuclear localization of FOXO3a in wild type Hdh7/7 cells and in rat primary cortical neurons. Furthermore, mRNA levels of Foxo3a are increased in mutant Hdh cells compared with wild type cells and in 3-nitropropionic acid-treated primary neurons compared with untreated neurons. A similar increase was observed in the cortex of R6/2 mice and HD patient post-mortem caudate tissue compared with controls. Using chromatin immunoprecipitation and reporter assays, we demonstrate that FOXO3a regulates its own transcription by binding to the conserved response element in Foxo3a promoter. Altogether, the findings of this study suggest that FOXO3a levels are increased in HD cells as a result of overactive positive feedback loop
Visual stratigraphy of the EastGRIP ice core (14 m - 2021 m depth, drilling period 2017-2019)
No full textA continuous high-resolution record of digital images in dark field illumination mode were taken from the East Greenland Ice Core Project (EastGRIP or EGRIP) ice core (Latitude: 75.630000 Longitude: -35.980000) in the depth interval from 14 m to 2121 m of depth. Stratigraphic layering in the monomineralic, and transparent polar ice is made visible in this optical setup by light scattering on second phase particles (e.g. particulate impurities such as dust, air bubbles, air clathrate hydrates) and interfaces in the polycrystal (e.g. grain boundaries, cracks and breaks). The layers are clearly visible throughout the Glacial period (> ca. 1375 m) with the most prominent and frequent ones being associated with the coldest events, also called "cloudy bands" and "clear bands". The layering firstly and mainly is depositional bedding inherited from snow accumulation and thus is assumed to be horizontal originally by representing isochrones. With increasing depth bedding can become deformed by ice flow showing mesoscale deformation structures which give insight in the local kinematic situation in 3D. This deformation can become very intense all the way up to a potential full reorganisation in deepest depths including the loss of integrity of the stratigraphic sequence, also recorded in the Visual Stratigraphy LineScan Data sets (VisStratLS)
Keskkonnainvesteeringute Keskus : keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammi (projekt nr 13547).
No full textViimastel aastakümnetel on maastiku-uuringuis ulatuslikult rakendatud eri kaardikihtide võrdlust,
et teha kindlaks maakatte muutusi. Tehtud uuringud annavad informatsiooni ka ala kunagise
maakasutusviisi kohta. Sellel teadmisel on praktiline väärtus. Näiteks selguvad alad, kus saaks
taastada taluõue või põlised rohumaad ning kui püsiv on olnud mingi metsaala või põllumaa.
Viimase kümne aasta jooksul on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid (Semm
jt 2010; Semm jt 2014; Tomson jt 2016) ja Otepää looduspark (Tomson jt 2019) saanud arvandmetel
põhinevad usaldusväärsed maakatte muutuste andmebaasid eri ajastute maakatte
vektorkaartidega. Andmebaasid on leidnud rakendust kaitseala valitseja igapäevatöös ja aidanud
kaasa kooskõlastuste andmisel, kaitsealaste tööde planeerimisel, külastuse korraldamisel ning
kaitsekorralduskava täiendamisel ja realiseerimisel. Projekti tulemusi saavad lisaks kaitseala
valitsejale kasutada ka kohalikud omavalitsused, teadlased, loodushuvilised, keskkonnaeksperdid ja
kohalikud elanikud.
Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada Haanja looduspargi maakatte muutuste andmebaas,
analüüsida maastikega toimunud muutusi, koostada maastike tsoneering ajaloolise
maakasutuse/maakatte püsivuse ja muutuste alusel ning soovitused määratletud tsoonide
edaspidiseks korralduseks ja kaitseks. Haanja looduspargi maastiku muutusi on ka varasemalt
analüüsitud (2007, 2010), kuid maakatte muutuste andmebaasi, mida igapäevases töös kaitseala
valitsemisel kasutada, ei ole varasemad uurimistööd loonud (Keskkonnaamet 2017). Käesolev
uuring erineb varasematest uuringutest nii ruumilise ulatuse, tihedama ajalise sammu, pikema
ajalise perioodi kui ka analüüsitavate maakattetüüpide rohkuse poolest. Käesoleva uuringu
koostamisel tugineti samale metoodikale, mida kasutati varasemate samasisuliste andmebaaside
loomisel rahvusparkidele (Semm jt 2010).
Uuringut alustati Haanja maakatte muutuste andmebaasi koostamisest. Selleks kasutati
maastikuanalüüsis levinud meetodit võrrelda eri ajastute maakatte kaardikihte. Digitaliseerimine
toimus kaartide leppemärkide alusel eristatud maakattetüüpidena/nähtustena. Loodud
andmebaasi analüüsiti peamiste maakatte muutuste selgitamiseks. Analüüsi tulemusel jagati alad
vastavalt toimunud muutuste olemusele tsoonidesse. Maakatte andmebaas hõlmab looduspargi
piiridesse jääva ala koos puhvervööndiga. Andmeid analüüsiti ja tsoneeriti ainult looduspargi
piirides. Koostatud andmebaas- ja tsoneering põhinevad kaartidel, mis erinevad oma eesmärkide,
sisu ja kujunduse poolest, samuti on kaartide mõõtkava ja täpsusaste erinev. Seetõttu sisaldab
andmebaas paratamatult mõningaid ebatäpsusi ja tsoneeringu kasutamisel tuleb arvestada ala
kaitsekorra, teiste kaitseväärtuste ning kaitsekorralduskavas planeerituga. Andmebaasi
kasutamisel tuleb sõltuvalt teemast kasutada ka teisi olemasolevaid andmebaase nagu näiteks Metsaregister, EELIS, mullakaart jne.
Uuringu aruanne koosneb kuuest peatükist ja lisadest. Esimene osa kirjeldab töö tausta ja
uurimiseesmärke. Teises osas on lühidalt iseloomustatud uuringuala ja varasemaid uuringuid.
Kolmandas osas on tutvustatud uuringu raames kasutatud meetodeid. Neljandas osas on
analüüsitud uurimisperioodi jooksul toimunud muutusi maakattes. Viiendas osas on esitatud
uurimisgrupi poolt väljatöötatud tsoneering ja soovitused tsooni kuuluvate alade edaspidiseks
korralduseks, kasutamiseks ja kaitseks. Kuues osa sisaldab nimekirja andmebaasi ja tsoneeringu
kihtidest. Kogutud lähtematerjalide, teostatud välitööde ja arutelude baasil koostati käesolev
aruanne ning Haanja looduspargi maakatte tsoneeringu kaart (Lisa 3).
Uuring teostati lähteülesande (lisa 2) alusel, mis kooskõlastati Keskkonnaametiga ja
Keskkonnaagentuuriga. Esialgseid tsoone tutvustati Keskkonnaametile 11.09.2020. Uuringu viis läbi
Eesti Maaülikool ajavahemikus september 2018 – detsember 2020. Uuringu töögruppi kuulusid
Maaria Semm, Eva-Lena Sepp, Kalev Sepp ja Pille Tomson. Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist
toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist
(projekt nr 13547).Aruandele viitamine: Tomson, P., Semm, M., Sepp, E-L., Sepp, K. 2020. Haanja looduspargi maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering. Lõpparuanne. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasile viitamine: Haanja looduspargi maakatte andmebaas. 2020. Otepää ja Haanja loodusparkide maakatte andmebaasi koostamine ning ajaloolise maakasutuse analüüs ja tsoneering (1.09.2017−20.12.2020). Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.Andmebaasi ja tsoneeringu koostamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi looduskaitse alamprogrammist (projekt nr 13547)
- …
