1,720,971 research outputs found
Technological Dimensioning of the Treatment Cycles of Sequencing Batch Reactor Based on Suurupi Wastewater Treatment Plant
No full textPiirkondades, kus elanike arv muutub sesoonselt kasutatakse reoveepuhastusel annuspuhasti tehnoloogiat, mis võimaldab puhastada muutuvate koguste ja kontsentratsiooniga reovett. Antud tehniline lahendus toimib nagu läbivoolul põhinev puhasti kuid setitamine ning aktiivmuda protsess toimuvad ühes mahutis. Annuspuhasti tsüklid jagunevad faasideks, mis võimaldab efektiivselt vähendada reovees leiduvate toitainete (lämmastik, fosfor) sisaldust. "Annuspuhasti tehnoloogiline tsüklite dimensioneerimine Suurupi reoveepuhasti näitel" koostamisel on lähtutud Suurupisse rajatavast reoveepuhasti tehnoloogilisest protsessist. Töös on antud ülevaade annuspuhastites kasutatavatest puhastustehnoloogiatest ja seadmetest. Enim on keskendatud annuspuhasti tsüklite väljatöötamisele ning seega on bioloogilise puhastuse teemat käsitletud detailsemalt. Antud töö eesmärgiks on projekteeritud annuspuhasti tsüklite väljatöötamine, lähtudes puhastusefektiivsusest ning vastavalt tulemustele anda soovitusi puhasti tehnoloogia käivitamiseks. Tsüklite kontrollimiseks on tehtud laboratoorsed katsetused, mille eesmärgiks oli leida efektiivsem puhastustsükkel ning vastavalt sellele anda opereerimissoovitusi. Katsetuste käigus kontrolliti projekteeritud ja autori poolt pakutud puhastustsüklite efektiivsust. Autori poolt välja pakutud tsüklite aluseks oli Le`Chatelier printsiip, kus toimus enam nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni faase kui projekteeritud tsükli puhul. Katsetes kasutati Suurupi piirkonna reovett ning Tallinna reoveepuhastusjaama aktiivmuda. Tsüklite efektiivsuse määramiseks on võetud reoveeproovid katsetuste algul ning lõpus. Katsete tulemusena selgus, et autori poolt pakutud puhastustsükkel on üldfosfori, üldlämmastiku ning BHT ärastamise seisukohalt efektiivsem kui projekteerija poolt pakutud tsükkel. See võimaldaks opereerimistingimustes kokku hoida fosfori ärastamiseks vajamineva kemikaali erikulult ning suublasse juhitava heitvee koostises oleva üldlämmastiku ja BHT eest maksvatelt saastetasudelt. Katsetuste tulemused näitavad ka, et protsessiks vajaminev BHT hulk puudus, andes tõestust katsete piirkonna kanalisastsioonisüsteemi infiltratsioonist. Puhasti reaalsel käikuvõtmisel tuleb sellega arvestada ning leida võimalus infiltratsiooni vähendamiseks. Denitrifikatsiooniks vajamineva BHT kogust on võimalik tagada ka täitmise faasidega.In the areas, where the number of residents depends on seasons, wastewater treatment uses sequencing batch reactor technology that enables to treat wastewater of varying volumes and concentrations. This technical solution functions in the same way as a plug flow technology, but sedimentation and active sludge process are carried out in the same tank. The cycles of a sequencing batch reactor are divided into phases enabling an efficient reduction in the content of nutrients (Nitrogen, Phosphorus) in wastewater. This thesis „Technological dimensioning of the treatment cycles of sequencing batch reactor at the example of Suurupi Wastewater Treatment Plant“ is based on the technological process of the wastewater treatment plant being built in Suurupi. The aim of this thesis is to develop the cycles of a sequencing batch reactor depending on the treatment efficiency and to provide suggestions for the commissioning of the treatment plant technology. To test the cycles, laboratory trials were made with the aim to find an effective treatment cycle. During the trials the efficiency of the designed treatment cycles proposed by the author was tested. The cycles proposed by the author were following the Le`Chatelier’s principle, where there are more nitrification and de-nitrification phases than in a designed cycle. The trials use wastewater from Suurupi area and activated sludge from Tallinn Wastewater Treatment Plant. To determine the effect of cycles, wastewater samples were taken in the beginning and end of the trials. The trials showed that the treatment cycle proposed by the author is more effective for the removal of total phosphorus, total nitrogen and BOD than the cycle proposed by the designer. In the operating conditions, this would enable saving on the unit cost of the chemical needed for the removal of phosphorus and on the pollution tax payable for the total nitrogen and BOD in the effluent discharged to the receiving body of water. One can conclude from the outcome of the trials that infiltration takes place in the area of trials, which is also referred to by the low concentration of BOD. Whilst operating the treatment plant in reality an opportunity should be found to reduce infiltration. The volume of BOD needed for denitrification can be guaranteed also by adding additional filling phases
Creating a Business plan for Online TV OÜ Based on United Kingdom
No full textLõputööd tehes jõudis autor järeldusele, et Ühendkuningriigis on Online TV OÜ’l turul positsiooni ning potentsiaalseid kliente. Samas selgus ka, et suured ettevõtted nagu Sky, Virgin Media ja BT ei spetsialiseeru ainult telekommunikatsiooni ja multimeedia teenustele, vaid pakuvad ka kõrvalisi teenused, mis vähendab nende fookust. Need samused ettevõtted on liiga suured, et igat klienti taga ajada ja neile personaalselt läheneda. Sellega kaotavad eespool nimetatud ettevõtted ühe väga olulise omaduse, milleks on kliendile antud teenusega personaalse side loomine, et ta tunneks ennast väärtustatud. Sky, Virgin Media ja BT ei ole loonud oma kogukonda, kus kliendid saavad teineteisega ühises grupis rääkida üks kõik millisel teemal, ning samal ajal saada, samast kohas kliendi tuge kui vaja. Online TV OÜ on loonud endale kogukonna ja grupi, kuhu saavad erineva taustaga inimesed liituda ja tunda ennast olulisena antud teenuse pakkujale. Online TV OÜ läheneb ka personaalselt uutele klientidele, olles selleks verbaalne lähenemine, isikupärastatud reklaamide loomine või personaalsete e-kirjade väljasaatmine klientidele. Online TV OÜ spetsialiseerub ainult telekommunikatsiooni ja multimeedia teenusele ega paku kõrvalisi teenuseid, et hoida oma sihti paigas ning kasutada ära oma võimalused konkureerival Ühendkuningriigi turul.During the dissertation, the author came to the conclusion that Online TV OÜ has a market position and potential customers in the United Kingdom. However, it was also found that large companies such as Sky, Virgin Media and BT does not only provide telecommunications and multimedia services, but also offers ancillary services, which reduces their focus. These same companies are too big to chase and approach each customer individually and personally. Because of this, those companies lose one of the very important feature, which is to create a personal connection with the service provided to the customer, so the customer feels valued. Sky, Virgin Media, and BT have not created their own community where customers can talk with each other in a group chat and about any topic and getting customer support by the organization at the same place. Online TV OÜ has created its own community and group where people from different backgrounds can join and feel valued to the service provider. Online TV OÜ also approaches new customers personally, using a verbal approach, creating a personalized advertising strategy or sending personalized e-mails to the customers. Online TV OÜ specializes only in telecommunications and multimedia services and does not offer any ancillary services. It’s important to have a clear vision of the goal and take advantage of its opportunities in the competitive UK market
Antibiotics, the Consequences of Usage and Most Common Active Ingredients in Estonian Veterinary Medicine
No full textAntbiootikumid olid rahvameditsiinis tuntud looduslikul kujul ammu enne nende teaduslikku avastamist 20. sajandi alguses. Looduse abil raviti infektsioone, mille vastu tänapäeval aitab tablett või kreem või süst. Käesolev lõputöö käsitles antibiootikume, nende kasutamisega tekkida võivaid probleeme ning uuris Eesti veterinaarias kasutatavate toimeainete koguseid. Teema on ajendatud resistentsuse tekkimise probleemist veterinaarmeditsiinis, mis ei tundu otsese ohuna inimtervisele. Resistentsus, kui mikroorganismide evolutsiooni osa, on vältimatu. Murettekitav on selle kiire kasv ja levik globaalses mastaabis. Liiga kergekäeliselt antakse loomadele ravimeid, mida ehk ei olekski tarvis. Iga tühi doos suurendab resistentsete bakterite tekkimise võimalust, sest lisaks looma organismile satuvad antibiootikumid seeläbi ka keskkonda. Geenimääraja, mis on juba resistentne on võimeline kanduma nii horisontaalselt, kui ka vertikaalselt. See tähendab, et resistentsus levib kiiresti ja selleks pole vaja isegi mitte paljuneda. Sedasi satuvad resistentsed bakterid inimeste toidulauale nii lihaga, kalaga, munaga, juurviljadega ja kõigega mis on saastunud keskkonnas kasvanud. Kui toitu õigesti käidelda, hävib enamik baktereid ja nende pärast ei ole vaja muretseda. Lisaks bakteritele tarbivad inimesed aga ka antibiootikume, mis on loomadele söödetud või keskkonnast kaasa tulnud. Ravimijäägid kuumtöötluse käigus ei hävine. See omakorda suurendab riski resistentsete mikroorganismide tekkimiseks. Antibiootikume kasutakse lisaks raviotstarbele ka ennetavalt. Selline käitumine kergendab loomaomanike elu, kuid vaadates resistentsuseprobleemi, ei tundu see mõistlikuna. Töö eesmärk oli välja selgitada, kui palju mingeid toimeaineid Eestis müüakse. Kahjuks ei ole statistikat selle kohta, millisel otstarbel neid antibiootikumi kasutatud on, et hinnata kui suur osa on profülaktikal ja metafülaktikal. Antud töö eesmärk oli teada saada, kuhu suunas liigub Eesti veterinaarmeditsiin oma ravimite tarbimise poolest. Levinud soovituslik suund on kasutamise vähendamine. Kümne aasta analüüs, aga näitab hoopis tõusvat trendi ning iga aasta kasutatakse umbkaudu 270 kilogrammi enam antibiootikume. Suurima antibiootikumide müügiga aasta oli 2014. Täpsed selgitused sellele puuduvad. Sest ei ole teada, kuhu täpselt ravimid on kasutamiseks läinud. Enimmüüdud antibiootikum Eestis on amoksitsilliin, mis omab palju kasutamisvõimalusi. Kümne aasta jooksul on seda müüdud peaaegu 23 tonni.Antibiotics were known to mankind centuries ago and they were all from natural resources like mouldy bread or dried fruits. Real evolution in medicine started with the discovery of the antibiotic effect. It is impossible to imagine modern medicine without antibiotics but this is something that can potentially happen. With every unnecessary or wrong dosage of antibiotics the risk of resistant bacteria evolving is becoming greater. Antimicrobial resistance (AMR) poses a huge impact on today´s medical achievements like surgeries or chemotherapy. This thesis concentrates more on antibiotics used in veterinary medicine because it is a hidden source of AMR. We do not often think where our food is from and how it has been growing. Antibiotics that are given to animals also have an effect on crops. It is a common practise to use manure to fertilize the fields. Without proper treatment the manure from animals that have been given antibiotics, also contains antibiotics. The resistance process can occur even without the presence of antibiotics, because it is an evolutionary process but when they are present, the chances are higher that genes mutate and bacteria will survive. From there on the spreading is quick because bacteria can transmit resistant genes both horizontally and vertically. If the crops are grown in the soil that has resistant bacteria we are transporting them during harvesting. We can destroy the bacteria with proper food preparing but the antibiotics will remain in the crops and they will reach our organisms, giving an opportunity to develop a resistance in our bodies. From the soil, antibiotics and resistant bacteria can be transported everywhere with the help from nature and humankind. The purpose of this paper was to find out if reality matches political intentions. All over the world it is a stated fact that we need to use less antibiotics in veterinary medicine and only when necessary. The practical part of the thesis contains research, that included the years from 2007-2016, conversions and analysis of the gathered data. The author needed to find out active ingredients and make them comparable. Conversions made it possible to find out that most popular antibiotic is Amoxicillin and veterinaries have used it about 23 tonnes, which is approximately 11 tonnes more than the second most popular antibiotic. 2014 was the year with biggest sales but the author could not find the reason why. Might be transport difficulties with Amoxicillin or the swine flu. In Estonia, there have been developed many regulations and suggestions how to use less antibiotics but analysing the numbers revealed that the usage is actually increasing with an average of 270 kilos per year
Analysis of Activated Sludge Bulking Problems and Development of Countermeasures on the Example of the Kehra Wastewater Treatment Plant
No full textAktiivmuda pundumine toob puhastile mitmeid probleeme. Nendeks on vahutamine aerotankis,
aktiivmuda settimisomaduse halvenemine, kõrgemad opereerimiskulud ning hõljuvainete
väljakandumist ja nii piirmäära ületamisi. Probleemide põhjuseks on filamentide koloonia tõus
aktiivmudas.
Antud töös keskenduti filamentide vohamise põhjuste uurimisele Kehra reoveepuhastis, saadud
tulemuste analüüsimisele ning ettepanekute tegemisele.
Saadud uuringu tulemustest selgus, et Kehra reoveepuhasti filamendi indeks on 5 ehk filamentide
arvukus aktiivmudas on väga kõrge. Põhjused, mis võimendavad filamentide kasvu Kehra
reoveepuhastis, on järgmised: reovesi viibib liiga kaua aerotankis, vähe toitu ja palju mikroorganisme
ning madal lahustunud hapniku sisaldus. Märkimist vajab toitainete vähesuse probleem. Selline
olukord puhastis annab kasvueelise filamentidele, sest flokimoodustajad bakterid on aeglasema
kasvuga kui filamendid. Nii tarbivad filamendid kogu toidu ja flokimoodustajad ei suuda toitainete
defitsiidis piisaval määral paljuneda.
Filamentide vohamise probleemi on palju varasemalt uuritud. On leitud, et probleemi võib aidata
lahendada aerotanki ette paigaldatav õhutusreaktor ehk selektor. Selektori eesmärk on tõsta
orgaanilise aine kontsentratsiooni ja seeläbi stimuleerida flokimoodustajate kasvu. Tööpõhimõte
seisneb selles, et tagastusmuda viiakse kokku sissevooluga, mille tulemusel tõuseb orgaanilise aine
kontsentratsioon.
Antud uurimuses leiti, et Kehra reoveepuhasti filamendi vohamisprobleemi võib leevendada õige
selektori paigaldamine aerotanki ette. Selleks dimensioneeriti Kehra reoveepuhasti andmetel
standardi ATV-DVWK-A 131E järgi sobiv selektor, mille ruumala on 17 m3 ja selles vajalik hapniku
kogus on 68 kg O2/m3.The title of following graduation thesis is Analysis of Activated Sludge Bulking Problems and Development of Countermeasures on the Example of the Kehra Wastewater Treatment Plant.
Activated sludge process is the most common biological treatment technology for domestic and industrial wastewater treatment. The activated sludge process is based on microorganisms that are able to remove contaminants from wastewater under suitable conditions. Thus, any change in the process can have a number of negative consequences, including bulking of activated sludge. Bulking of the activated sludge begins with an increase in the colony of filaments in the activated sludge. This phenomenon causes certain problems for the treatment plant, such as: foaming in the aeration tank, deterioration of the sedimentation properties of activated sludge, higher operating costs and removal of suspended solids and thus, exceeding the limit value.
The graduation thesis gives an overview of wastewater parameters, treatment technologies and the problem of activated sludge bulking on the example of the Kehra Wastewater Treatment Plant. Kehra Wastewater Treatment Plant is located in Kehra, Anija municipality, Harju County. The treatment plant have been designed to treat 4500 population equivalent. The probleem investigated in this work was foaming in the aeration tank of the Kehra wastewater treatment plant, which causes certain problems for the treatment plant. Foaming is caused by bulking of activated sludge. Thus, the aim of this graduation thesis was to study this problem in the Kehra wastewater treatment plant, to perform a thorough analysis and, consequently, to propose possible solutions.
The results of the study showed that the filament index of Kehra wastewater treatment plant is 5, it means that the number of filaments in activated sludge is very high. The reasons that increase the growth of filaments in the Kehra wastewater treatment plant are the following: the hydraulic retention time in the aeration tank is too long, there is nutrient deficiency and the low dissolved oxygen content. The problem of nutrient deficiencies needs to be mentioned. This situation in the purifier gives a growth advantage to the filaments because the flocculating bacteria are slower to grow than the filaments. As a result, filaments consume whole food and flocculants are unable to reproduce sufficiently in nutrient deficiencies.
In this study, it was found that the problem of proliferation of the filament in the Kehra wastewater treatment plant can be alleviated by installing the correct selector in front of the aeration tank. The purpose of the selector is to increase the concentration of organic matter and thereby stimulate the growth of flocculants. For this purpose, a suitable selector with a volume of 17 m3 and a required amount of oxygen of 68 kg O2 / m3 was dimensioned with standard ATV-DVWK-A 131E according to the data of Kehra wastewater treatment plant
Wood Industries Leachate Water Environmental Impacts
No full textPuidutööstuste palkide ja puitmaterjalide nõrg- ja reovee mõju ümbritsevale veekeskkonnale on tunduvalt suurem, kui lõputöö koostamisel eelnevalt arvati. Põhjuseks võib arvestada asjaolu, et palkide ladustamisaladelt tulenevat nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole piisavalt uuritud ning vajab põhjalikumat vee analüüse just puidust tulenevate saasteainetele: vaikhapped, ligniin ja taniin. Käesoleva töö raames saab mitmete oluliste veekvaliteedi näitajate piirväärtustega määratleda kindlad punktreostusallikad. Antud lõputöös uuritud Navesti jõe piirkond peaks olema suurendatud tähelepanud all seoses lõhejõgedele määratud vee kvaliteedi näitajate piirmääraja tõttu. Navesti jõgi kuulub Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse lisaks kuulub veekogu osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Lääne – Eesti vesikonna VMK kohaselt on Navesti jõgi tugevasti muutunud veekogum ning kesises seisundis. Samuti on kohalikud omavalitsused tugevasti muutnud veekogu maaparanduse eesmärgil, regulaarselt süvendatud ning ümber kujundatud. Lõputöös on välja toodud siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017-2023 (perspektiiviga 2027). Teostatud tööde sisuks oli Navesti keskjooksu õgvendatud sängilõikude juhtimine looduslikku sängi (Jälevere ja Navesti küla piirkonnas) koelmualade kvaliteedi parandamiseks. Lõputöös analüüsiti vee näitajaid Macherey – Nagel Visocolor Eco analüüsikohvriga ning mõõtetulemusi sai võrrelda Keskkonnaseire teostatud proovidega. Analüüsikohvriga mõõdeti ning võrreldi Keskkonnaseire tulemustega järgmisi veekvaliteedi näitajaid: NO2-, NO3-, NH4+, PO43- ja pH. Lisaks nendele näitajatele sai Tallinna Tehnikakõrgkooli laboratooriumis mõõdetud vee BHT7, sest antud analüüsikohver BHT mõõtmist ei võimaldanud. Võrreldavate kvaliteedinäitajate tulemusi võis mõjutada mõõteperiood, Keskkonnaagentuur on keskkonnaseire programmides avaldanud 2017. aasta I. ja II. etapi vahearuanded. Mõõtmistulemuste võrreldavaks perioodiks võeti 2016. aasta jõgede hüdrokeemilised seired. Põllumajanduse mõju Navesti jõe veekeskkonnale on lõputöö vaadeldavas lõigus märkimisväärselt olematu. Arvestades valdkonna minimaalset tegevust võib kaudselt põllumajandus Navesti jõe ökoloogilist seisundit mõjutada, kuid autori mõõtmistulemustes mõju ei kajastunud. Valdkonda reguleerivatest õigusaktidest on käesoleva töö raames Veeseaduse määrus nr 58, mis sätestab lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude vee kvaliteedinõudeid, lisaks määrus nr 99 reguleerib reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõudeid, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Puidutööstusettevõttele väljastatud vee erikasutusloa piirmäärad on kehtestatud määruse nr 99 alusel. Puidutööstuse nõrg- ja reovee mõju veekeskkonnale ei ole Eestis kuigi põhjalikult uuritud ning pole leitud meetmeid, kuidas veekvaliteedi näitajaid antud valdkonnas parendada. Tuginedes välismaistele põhjalikele uurimustöödele, siis nõrgvee näitajaid saab parandada osoneerimisega. Osoneerimine vähendas märkimisväärselt nõrgvee happelisust, 80 kuni 90 %, tanniini kogused väheneksid 90 kuni 95 %, ligniini ja vaikhappe näitajad 95 kuni 100 %.The following thesis Study of Wood Industries Leachate Water Environmental Impacts Wood is a natural raw material, and would hardly be considered a risk to the environment. Log yard run-off and leachate, which can be toxic and have high levels of biochemical oxygen demand (BOD), chemical oxygen demand (COD) and tannin and lignin, is a potential threat to the environment. Run-off is generated at log yards when precipitation or irrigation system comes into contact with logs, wood debris and equipment at outdoor wood processing, sorting and storage facilities. Leachate generated by the contact of water with wood in storage areas contains a large amount of organic matter that is potentially hazardous to water bodies that receive run-off from the site. Treatment of run-off and leachate water at log yards in not common. The goal of the present thesis is to understand better such environmental problems and treatment solutions that occur at most wood handling sites. Also to find out if there are issues or imperfection with the current environmental laws and water permits that handed out by the local environmental agency. The thesis consist of three parts, where in the first part reflects an informative part that describes freshwater quality characteristics and suitability for the salmonids. Next part will give an informative overview of the researched river, which also includes the current ecological state of the river and river repair works that have been done to improve the environmental status. The third part draws on a thorough analysis of the data and the best practices that can be taken by the wood industry to improve the state of the environment. According to the measurements, done with Macherey – Nagel Visocolor Eco test kit, and analyze it can be said that wood industries log yard irrigation system or precipitation leachate water has a negative effect on the environment. According to the previous studies the author found that the most preferable way to treat wood industries leachate water is ozonation. Leachate toxicity can be reduced with ozonation by up to 90%, tannin, lignin and dehydroabietic acid can be reduced 90% to 100%. However, ozonation is not really efficient for reducing BOD and COD. The removals are approximately 15 to 25% and 30 to 35% for BOD and COD. Based on this thesis, environmental sectoral legislation and permits should be complemented by measurable indicators of water quality: tannin, lignin and resin acids. In addition to the aforementioned, in the opinion of the author, the regulation should lay down rules for the antiseptic substances that are used in log yards to prevent pesticides. Proposals would reduce the environmental risks of the timber industry and improve the work of the environmental specialist
Comparison of Biological and Chemical Phosphorus Removal on the Example of a Working Wastewater Treatment Plant
No full textFosfor nagu ka lämmastik on tänapäeval saanud üheks peamiseks reostusaineks, mida reoveepuhastid eemaldavad. Sellega tagatakse, et looduslikus veekeskkonnas säiliks isepuhastusvõime ning vetikad ei hakkaks õitsema ja ei toimuks veekogude eutrofeerumine. Põhilisteks fosfori allikateks on väetised, majapidamisvahendid, fekaalid ning toidujäägid. Lisaks keskkonnateguritele on fosfori saastetasude järjepidev tõus pannud teadlased uurima efektiivsemaid ja odavamaid fosforiärastuse tehnoloogiaid. Fosforiärastus toimub nii keemiliselt kui ka bioloogiliselt. Keemilisel viisil toimub fosfori sadestamine metallidel põhinevate koagulantide või muude kemikaalide lisamisel, mis reaktsioonil lahustunud fosfaadiga moodustavad lahustumatu soola. Bioloogiliselt eemaldatakse fosfor reoveest aktiivmuda protsessiga, kus luuakse fosforit akumuleerivatele organismidele soodsad elutingimused. Mikroorganismid kasutavad rakuehituseks rohkem fosforit kui vaja ning tänu sellele eemaldatakse liigne fosfor liigmudaga. Töö eesmärgiks oli leida tehnoloogiliselt kõige tõhusam ja säästlikum fosforiärastuse viis ühe töötava reoveepuhasti näitel. Arvestades heitvee piirnorme, puhasti opereerimiskulusid ning saastetasusid modelleeris autor kolm mudelit, millega saadi teada mudelite prognoositavad puhastusefektiivsused. Kolme mudeli võrdlusest välistati mudel A, kuna selles süsteemis ei toimunud keemilist ega bioloogilist fosforiärastust, mistõttu oli tegemist lähtemudeliga. Teisest kahest mudelist saadud tulemusi analüüsiti, et hinnata nende efektiivsust. Käesolevas töös analüüsiti kolme erinevat mudelit. Autor võrdles keemilist ja bioloogilist fosforiärastust ning vaatles opereerimisrežiimide efektiivsust. Tulemuste võrdlusest selgus, et bioloogilise fosforiärastusega ei saavutata lubatud fosfori (mg/l) kogust suublas, seetõttu ei ole seda mõttekas rakendada. Hüdraulilise viibeaja vähendamisega saaks alandada fosfori kogust suublas, kuid sellega võib kaasneda lämmastikuärastuse efektiivsuse langus. Bioloogilise fosforiärastuse võimekust toetaks suurem BHT7 sisaldus suublasse jõudvas reovees. Juhul, kui bioloogiline fosforiärastus toimiks korrektselt, siis tuleks odavam läbi viia reoveepuhastis bioloogilist eemaldamist kui keemilist, kuna bioloogilise ärastuse igapäevane opereerimiskulu oleks väiksem kui keemilise puhul. Bioloogilise fosforiärastuse juurdeehitus tasuks ennast ära 4,5 aastaga. Samas tuleb arvestada sellega, et tulemused on saadud modelleerimistarkvara GPS-X abil ning praktikas võivad saadavad tulemused erineda.The title of this graduation thesis is Comparison of Biological and Chemical Phosphorus Removal on the Example of a Working Wastewater Treatment Plant. The aim of this graduation thesis was to find the most technologically efficient and economical way of phosphorus removal on the example of one operating wastewater treatment plant. Taking into account the effluent limits, the operating costs of the treatment plant and the pollution charges, the author modeled three models, which were used to find out the predicted treatment efficiencies of the models. Model A was excluded from the comparison of the three models, as no chemical or biological phosphorus removal took place in this system. The results from the other two models were analyzed to evaluate their effectiveness. Phosphorus, like nitrogen, has become one of the main pollutants removed by wastewater treatment plants today. This ensures that the natural aquatic environment retains its self-cleaning capacity and that algae do not bloom or eutrophicate. The main sources of phosphorus are fertilizers, household chemicals, faeces and food scraps. In addition to environmental factors, the steady increase in phosphorus pollution charges has led researchers to explore more efficient and cheaper phosphorus removal technologies. Phosphorus removal takes place both chemically and biologically. Chemically, phosphorus is precipitated by the addition of metal-based coagulants or other chemicals that react with dissolved phosphate to form an insoluble salt. Biologically, phosphorus is removed from wastewater by a process that creates favorable living conditions for phosphorus-accumulating organisms. Microorganisms use more phosphorus than needed to build cells, which removes excess phosphorus and is extracted by waste activated sludge. In this graduation thesis, three different models were analyzed. The author compared chemical and biological phosphorus removal and observed the efficiency of operating modes. A comparison of the results showed that biological phosphorus removal does not achieve the permitted amount of phosphorus (mg/l) at the destination, therefore it does not make sense to apply it. Reducing the hydraulic retention time could reduce the amount of phosphorus at the inlet, but this could lead to a decrease in the efficiency of nitrogen removal. The biological phosphorus removal efficiency would be supported by a higher BOD7 content in the wastewater reaching the destination. If biological phosphorus removal would work properly, then it would be cheaper to carry out biological phosphorus removal in a wastewater treatment plant than chemical phosphorus removal, as the daily operating cost of biological removal would be lower than in the case of chemical removal. The addition of biological phosphorus removal would pay for itself in 4.5 years. However, it should be kept in mind that the results are obtained using modelling software GPS-X and in practice the results may vary
Tallinn's Airports De-icing Liquids Effect on the Rainwater
No full textJäätõrjevedelikud on olulised Tallinna Lennujaama tegevustes. Jäätõrjevedelikud on vajalikud, et tagada lennu ohutus madalatel temperatuuridel. Jää ja lumi muudavad lendamise ohtlikuks ning võivad põhjustada lennuõnnetusi. Jäätõrjevedelikud on kemikaalid ja nagu paljude kemikaalidega, nende sattumine loodusesse võib häirida keskkonna keemilist tasakaalu. Tallinna Lennujaama territooriumil on projekteeritud sademevee kogumissüsteem, et need kemikaalid ei satuks loodusesse. Antud töö eesmärk oli uurida, kas Tallinna Lennujaama lumekogumisplatsi üks juures oleva sademevee seirekaevu kõrged reostusnäitajad on põhjustatud lennujaama poolt kasutatavate jäätõrjevedelike poolt. Selleks, et leida vastus, teostas töö autor analüüse seirekaevu sademeveele. Tallinna Lennujaamal tuli vastata ka neile laekunud kaebustele, et kasutava jäätõrjevedeliku lõhnad kanduvad kevadel ümbritsevasse õhku, mis häirib elanike. Lõhnad võivad pärineda ka lennujaama territooriumilt läbijooksvast kraavist. Selleks, et teada saada, kas jäätõrjevedelike lõhna on võimalik tunda lennujaama territooriumilt läbi jooksva kraavi veest, teostas töö autor katse, uurides jäätõrjevedeliku mõju Tallinna Lennujaama territooriumil kasvavatele taimedele. Töö esimeses peatükis on lahti selgitatud vee kvaliteedi näitajad ning kuidas Tallinna Lennujaam teostab jäätõrjet.De-icing liquids are a vital part of Tallinn’s Airports work. De-icing liquids are important to ensure the safety of flights at low temperatures. Ice and snow make flying harder and may cause an aircraft to crash. De-icing liquids are chemicals and as with most chemicals, if they are released into nature, they may disrupt the natural chemical balance of the environment. On Tallinn’s Airport territory there is a system designed to gather de-icing liquid runoff, so that the chemicals won’t end up in nature. The purpose of this thesis Tallinn’s Airports de-icing liquids effect on the rainwater, was to examine if the high pollutions levels in the monitoring well by the snow gathering plot are caused by the de-icing liquids used by the airport. In order to find an answer to that question, the author of this work carried out analyses on the water in the monitoring well. Tallinn’s Airport also had to respond to the complaints they have received from the residents around them, that during spring the smell of deicing liquids carries over to them through the air. The smells could also originate from the ditch that runs through the airport. In order to find out, if the smell of de-icing liquids can be detected in the water of the ditch that runs through the airport, the author of this work conducted an experiment, to find out how de-icing liquids affect the vegetation that grows on the airport territory. The water quality indicators and how Tallinn's Airport uses de-icing liquids are explained in the first chapter of this thesis
Solar Energy Productivity in the Household and Affecting Factors
No full textTänapäeval on loodussõbralike energiaallikate kasutamine üsna populaarseks saanud ja
nende kasutusele võtmist julgustatakse laialdaselt. Sellepärast prooviti lõputöös leida
lahendus järgmisele probleemile, kui suur peab olema PV park, et selle tootlikkus kattaks
ära terve aastase kodumajapidamise elektritarbimise ja mida päikeseparki rajamisel
jälgida. Probleemile püstitati eesmärk, kus saadi teada päikesepargi võimsus, millega saab
kodumajapidamine terve aasta vältel hakkama. Lõputöö alguses kirjeldati
päikesepaneelide arengut läbi ajaloo. Päikesepaneelid jõudsid jaemüüki alates 1953.
aastast, kus kasutati räni põhjal tehtud paneele. Tänapäeval kasutatakse paneele kõikides
hoonetes, kus tahetakse olla keskkonna sõbralikumad ja säästa energiat. Enamasti
kasutatakse kolme erinevat liiki paneele, kus kõige efektiivsemad on monokristalsed
paneelid. Kõigil kolmel on omad miinused, näiteks monokristalse paneeli tootmine on kallis,
mis viib ka turu hinna ülesse.
Paneele saab paigutada erinevatesse kohtadesse, peamiselt maapinnale ja katusele, kus
saadakse nende efektiivsust kõige paremini esile tuua. Paneelide tootlikkust mõjutab
suuresti nende paigaldatud suund ja kalde nurk. Tavaliselt paigaldatakse paneelid lõuna
suunda, 40°kraadise nurga all, paneelide paigaldamisel katusele peab jälgima, et
paigaldatud paneelid ei jääks varju ja saaksid kõige efektiivsemalt energiat toota.
Kaldkatuse korral on paneelide kalde nurk fikseeritud, kuid lame katuse korral jäetakse
kaldenurgaks enamasti 25° kraadi, mis vähendab paneelidele tekkivat kahju. Peamised
süsteemid, mida päikeseparkide juures kasutatakse on voolu ühendusega lahendus, voolu
ühenduseta lahendus ja hübriid lahendus. Linnas ja selle ümbruses kasutatakse enamasti
voolu ühendusega PV-parke. Kus vajaminev elekter võetakse üldvõrgust, kuid osa tarbitud
elektrit kaetakse paneelide toodetud elektriga. Voolu ühenduseta PV-parke rajatakse
piirkondadesse, kus puudub ühendus üldvõrgu elektriliinidega või selle rajamine piirkonda
oleks kallis. Päikese pargis toodetud elekter tarbitakse ja vajadusel salvestatakse
akudesse, kuid enamasti seda varianti ei kasutata, kuna süsteemi rajamine on liiga
kulukas. Lõpuks on viimane süsteem, kus kasutatakse mõlemat eelnevalt mainitud
süsteemide segu. PV- park toodab elektrit ja seda saab salvestada akudesse, kuid enamasti
saadakse elekter üldvõrgust.
Lõputöös käsitleti sammuti paneelidele tekkivaid mõjutegureid. Neli olulist mõjutegurit on
päikese kiirguse hulk, mustus, varjud ja temperatuur. Päikese kiirguse hulk on Eesti
erikohtades erinev, seega ei saa päikese paneelide poolt toodetud energiat täpselt
ennustada. Kuid võib öelda, et kõige rohkem päikselisi tunde on Eesti saartel. Paneele on
oluline hooldada vähemalt korda aastas sõltuvalt paneelide paigaldus viisist. Enamasti
kasutatakse paneelide hoolduseks vett. Kaldkatusele kinnitatud paneele näiteks ei pea
39
hooldama. Kindlasti on oluline jälgida, et paneelid ei jääks aasta jooksul varju, kuna see
vähendab PV-pargi tootlikkust vähemalt 70 %. Paneelide rajamisel peab jätma ruumi
õhutamiseks, kuna suvel võib päikese poolt tekitatud kuumus tootlikkust vähendada.
PV-parkide rajamisel on oluline jälgida mõju ökosüsteemile, kuna kõikidesse
ökosüsteemidesse ei ole parkide rajamine mõttekas. See kahjustab sealset liigirikkust, võib
olla liigselt kulukas, rikkuda pinnast ja põhjavett. Enamasti sobib PV-parke rajada
põllumaade äärde, kus paneelid ei jää ette põllutöödele. Teine võimalus on rajada PV-parke
kultuurrohumaadele, kus liigirikkus ja tekkiv kahju on väiksem. Päikeseparkide rajamisel
tuleks kaasata eksperte, omavalitsust ja vajadusel kohalike inimesi, suuremate parkide
korral ka keskkonnaorganisatsioone. PV-parkide rajamisel on eelkõige oluline liigirikkuse
hoidmine, näiteks on võimalik parkide lähedusse tuua mesilastarusid ja kasutada ära sama
pinnast, mis on eemaldatud. Visuaalse reostuse leevendamiseks on võimalik istutada
põõsaid ja puid paneelide lähedusse
Lõputöös kasutati 1 MW PV-pargi tootlikkuse andmeid aasta jooksul, mille abil saadi
dimesioneerida ühele kodumajapidamisele PV-park. Eesmärgiga teha kodumajapidamine
sõltuvaks ainult PV-pargis toodetud energiast. Saadud tulemuste kohaselt peab PV-pargi
suurus olema 220 kW, mis realselt on võimalik, kuid on väga kulukas. Seega
dimensioneeriti ühele kodumajapidamisele 10 kW PV-park, mis ei katta täielikult terve
aastast tarbimist, isegi kui kasutada salvestit. Kodumajapidamise aastane tarbimine saadi
autori kodumajapidamisest sama perioodi jooksul. Saadud tulemustest võib järeldada, et
selline ettevõtmine sõltudes ainult PV-pargi tootlikkusest on kulukas ja mõttekas on
mõelda hübriid tootmis süsteemile, näiteks kasutada päikese paneele ja tuulikuid.This graduation thesis was written on the subject ”Solar Energy Productivity in the
Household and Affecting Factors”. One of the United Nations Sustainable Development
goals is to ensure clean and affordable energy for all, which requires active promotion of
renewable energy in this case solar power. Utilizing photovoltaic (PV) systems is
sustainable energy management. The goal of this thesis was to determine the required PV
park productivity to cover the annual electricity consumption of a single household in
Estonia.
The author examined various solar panel technologies and their prevalence in Estonia,
factors affecting PV park productivity, different types of PV systems and their
characteristics. Additionally, the conditions for establishing a PV park were analysed to
minimize its negative impact on ecosystems. The study focused on the productivity data
of a 1 MW PV park provided by Sunly Solar OÜ, which was compared to the annual
electricity consumption of the author's household. The data was analysed and processed
using Excel to identify the required PV park size.
The results indicated that a PV park with a productivity of 220 kW would be needed to
meet the annual electricity demand of a household. However, this solution is very
expensive and economically unviable. As an alternative, it was found that the same result
could be almost achieved with a 10 kW PV park when combined with energy storage battery.
This solution is more cost-effective and could become a viable long-term investment.
The author concluded that a large-scale PV park is not economically feasible for a single
household. However, combined solutions, such as using 10 kW PV park with battery, could
be a realistic alternative. It was also emphasized that, in addition to PV systems, wind
energy should be considered to diversify energy sources and achieve greater independence
from the grid. Further research could focus on hybrid solutions and the combination of
different renewable energy sources to ensure maximum efficiency and sustainability
Dimensioning Activated Carbon Filter for the Removal of Heavy Metals in the Case of Kohtla-Järve Wastewater Treatment Plant
No full textKäesolev lõputöö käsitles põhjalikult aktiivsöe kasutusvõimalusi reoveepuhastusprotsessis ja uuriti tsingi ja vase adsorbeeruvuse võimekust aktiivsöega kokkupuutel. Uurimustulemusi rakendati Kohtla-Järve reoveepuhastusjaama näitel tsingi ja vase kontsentratsioonide eemaldamiseks. Töö käigus tehti ülevaade tsingi ja vase bioloogilisest tähtsusest ning toksilisest mõjust elusorganismidele. Näiteks bioakumulatsiooni kaudu võivad ohtlikud ühendid sattuda ka inimeste toidulauale. Tööst selgub, et mõlemad raskmetallid on inimestele nii kasulikud kui ka kahjulikud. Tsink ja vask on elusorganismidele vajalikud mikroelemendid, olles mitmete ensüümide koostisosadeks. Tsingi mürgistus algab alates 40 mg-st ja vasel 10 mg-st. Töö täitis oma eesmärgi, autor koostas eksperimendid, mille käigus arvutati vajalik aktiivsöe filtrite arv, lisaks valiti kõige efektiivsem meetod Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas tsingi ja vase kontsentratsioonide vähendamiseks. Katsetest selgus, et Cu on aktiivsöega paremini eemaldatav kui Zn. Tsingi eemaldamisel saadi paremad tulemused PAC-iga ning vase puhul GAC-iga. Mõlema aktiivsöe liigi puhul arvutati ka aastased söe kogused. PAC-i kogus oli väiksem ja sellest tulenevalt kujuneb PAC ka odavamaks variandiks. Vajalik aktiivsöe filtrite arv Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas on kaks, ühe filtri mahuks on 260 m3. Nii PAC-i kui ka GAC-i puhul on võimalik viia tsingi ja vase kontsentratsioonid Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas nulli. PAC-i ja GAC-i võrdluses kujunes efektiivsemaks meetodiks siiski Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas pulbrilise aktiivsöe kasutuselevõtt. Eelkõige üldkulu ja investeeringu maksumuse tõttu. Lisaks on PAC-i kasutusel mitmeid eeliseid, näiteks suure vooluhulga korral parem reageerimisvõime ja pikem kokkupuute aeg. Lõputöös saadud tulemusi ja järeldusi on võimalik rakendada Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamal edasisteks uuringuteks, lisaks on võimalik kasutada tulemusi järgmistes teadustöödes ja uurimustes, mis käsitlevad aktiivsütt ning raskmetalle. Töö käigus selgus, et PAC-i efektiivse kasutamise tagamiseks on vajalik läbi viia mõned täiendavad uuringud Kohtla-Järve reoveepuhastusjaamas kohapeal. Edasisi uuringuid oleks vaja teha ka PAC-i ja GAC-i puhul, suurendades raskmetallide kogust ja uurida seejärel aktiivsöe reageerimist ning mõju.Water pollution caused by heavy metals is nowadays an important environmental problem. Continuous development of industry and increased consumption have increased the demand for heavy metals. Due to wrong handling, the concentrations of these metals in wastewaters have also increased. Heavy metals are persistent in the aquatic environment and therefore pose a danger to living organisms. Removing heavy metals from effluent is problematic for companies who are involved with wastewater treatment. The removal processes that are being used at the moment, do not enable these metals to be removed as efficiently as would be necessary. This thesis concentrated on the reaction of zinc and copper with activated carbon. Activated carbon was examined as a possible solution to the problem. The thesis aims to research activated carbon and to then determine the dimensions of an activated carbon filter for removing zinc and copper, using Kohtla-Järve wastewater treatment plant as an example. Additionally, the goal is to find an effective method for solving the problem in hand. In order to achieve the objective, the author of the thesis conducts experiments. In addition, the zinc and copper concentrations in the Kohtla-Järve wastewater treatment plant's wastewater in the past six years are analysed. The experiments reveal that Cu is better absorber than Zn. Powder activated carbon is more effective in removing zinc, whereas granular activated carbon is more effective in removing Cu. Annual quantities of carbon were calculated for both types of activated carbon. The amount of PAC needed was lower and therefore PAC turned out to be the cheaper option. The required number of activated carbon filters in Kohtla-Järve wastewater treatment plant is two, each filter would have a volume of 260 m3, a diameter of 8 m, and a height of 5m. Both in the case of PAC and GAC, it is possible to bring the concentrations of zinc and copper in Kohtla-Järve wastewater treatment plant to zero. When comparing PAC and GAC, the more effective method for Kohtla-Järve wastewater treatment plant would be the adoption of PAC usage, mainly due to the overall cost and the amount of investment. However, using PAC has many additional benefits which for example include better reaction capacity in the event of larger flow volume and a longer exposure time. In order to ensure effective use of PAC, additional studies should be carried out on site, at the Kohtla-Järve wastewater treatment plant. Further research is also necessary to examine the response and effects of PAC and GAC to increased levels of heavy metals
Bilge Water Treatment Based on the example of Three Companies
No full textTöö esimeses osas kirjeldati pilsivett ning pilsivee tekke põhjuseid. Lisaks tehti ülevaadel erinevatest pilsivee puhastustehnoloogiatest, mida kasutavad ka töös kirjeldatud ettevõtted. Parema ülevaate saamiseks, anti detailne ülevaade erinevatest puhastusetappidest. Täpseid tehnoloogilisi arvutused antud töö raames ei käsitletud. Seadusandluse uurimisel selgus, et pilsivesi klassifitseeritakse kui ohtlik toksiline, kantserogeenne ja keskkonnaohtlik jääde. Peamiste saasteainete pilsivees koostise järgi olid leitud ohtlikud kategooriad (HP-5, HP-7, HP-14 ja teised). Eestis rakendatakse pilsivee puhul Euroopa direktiivide norme. Rahvusvaheline pilsivee puhastamise nõuded on madalamad (naftasaaduste kontsentratsioon 15 mg/l merre lastavas vees - MARPOL 73/78), aga Euroopa direktiivide ja HELCOMi nõuete järgi on Eestis lubatud 1 mg/l naftasaaduste kontsentratsioon merre lastavas vees. Töö eesmärgi saavutamiseks töötati läbi erinevate ettevõtete tehniline dokumentatsioon ning otsiti lisainformatsiooni avalikust registrist (keskkonnaamet). Tuginedes antud informatsiooniline, koostati uuritud ettevõtete pilsivee puhastustehnoloogiate võrdlus. Ettevõtete efektiivsuse võrdlemiseks sai valitud neli parameetrit. Need parameetrid on: pilsivee puhastamise mahud, puhastamisprotsesside arv, puhastamisprotsesside kombinatsioonid, puhastatud vee kvaliteet. Lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist saadud andmetest koostati tehniline võrdlustabel ning järeldati, et OÜ Ökoloog on kõige efektiivsem ettevõte kolmest. OÜ Ökoloog töötlemismaht on keskmine võrreldes teistega, mis tähendab et ettevõtel on võimalus suunata pilsivett korduvale puhastusringile, lisaks kasutusel olevatele protsessidele kasutatakse filtreerimist, mida teised ettevõtted ei kasuta pilsivee puhastamiseks. AS Green Marine on kõige suurema töötlemismahuga ja nende puhastamisprotsess ei võimalda pilsivee korduspuhastust. Vaggen AS on võrreldes teistega väiksema pilsivee töötlemisvõimsusega ja kasutusel on kaks puhastamismeetodit, mis tähendab puhastatud vee nõuete täitmiseks korratakse puhastusprotsessi mitu korda. AS Green Marine ja OÜ Ökoloogil suure naftasaaduste kontsentratsiooniga pilsivee saamise juhul on võimalus korrigeerida puhastamisprotsessi: protsesside viibeaeg, kemikaalide kogus. Keskkonnakompleksloa järgi on OÜ Ökoloogile lubatud 1 mg/l naftasaaduste kontsentratsiooni saavutamisel lasta puhastatud heitvett merre, kuigi teistele on lubatud lasta puhastatud vett kanalisatsiooni piirnormiga 5 mg/l.The following thesis Bilge Water Treatment Based on the example of Three Companies aims to describe the cleaning processes of bilge water and to compare the methods and technologies of three Estonian bilge water cleaning companies (Green Marine AS, OÜ Ökoloog, and Vaggen AS) to find out the most effective solutions. Pollution of the oceans and seas in the world is a very big problem. One of the biggest polluters are oil and petroleum products. Oil pollution is toxic to marine flora and fauna. This pollution even reaches human population through the food chain. Oil enters the sea from various sources: tankers, oil platforms, disasters, oil pumping from one container to another and bilge water from vessels. The last one is the most common source. Water mixed with oil that is being accumulated at the lowest section of the vessel is called bilge water. There is dense ship traffic on the Baltic Sea, so there is a big work load on bilge water cleaning companies located in ports. Those companies involve different water treatment technological processes and their combinations during bilge water cleaning process. Those processes are described more precisely in details in the main part of the graduation thesis. While writing the thesis it was clarified that bilge water is classified as toxic substance by international regulations and local acts. By bilge water contaminants composition, the hazardous categories found were HP-5, 7-HP, the HP-14 and others. Different documents from open registers were used to find out the relevant information about the companies’ bilge water cleaning processes and the volumes that they are able to recycle. To compare the efficiency of the cleaning companies four different parameters were selected. These parameters are: bilge water purification volumes, the number of purification processes, the combinations of purification processes, and the quality of purified water. Based on the analysis it was clarified that OÜ Ökoloog is the most efficient company, since it has the capability and right to release purified water into the sea
- …
