1,720,955 research outputs found
The role and significance of interlingual drama translation within the stage production as an intersemiotic translation and polysemiotic system
No full textSee doktoritöö on eelkõige tõlkijatele suunatud rakenduslik uurimus näidendite tõlkimisest ja sellest, kuidas mõjutab näidendi funktsioon ja positsioon lavastuses tõlkija tööd. Uurimusel on kolm põhilist eesmärki. Esmalt soovis autor kaardistada lavastuse polüsemiootilise struktuuri selliselt, et seal oleks oma koht ka näidendi tõlkel. Lavastust käsitletakse siinkohal (tõlke)näidendi intersemiootilise tõlke sihttekstina, kusjuures kaardistatud struktuur moodustab selles tähendust kandvad süsteemid.
Kui draamatõlke funktsioon lavastuses on leitud, otsib autor vastust küsimustele, kas ja kuidas mõjutab see funktsioon näidendi tõlget ja tõlkija tööd. Võrdluseks on antud ülevaade levinumatest lähtekohtadest, mis on esinenud draamatõlget käsitlevates teoreetilistes uurimustes viimastel aastakümnetel. Olemasolevate käsitluste taustal tunnetas autor, et nendes puudub praktiline ja metoodiline lähenemine näidendite tõlkimisele, ehk teisisõnu – tõlkija lähenemine tuleneb pigem individuaalsest kogemusest ja puudub süsteemsem praktiline vaade.
Lähtudes draamatõlke funktsioonist ja draamatõlke teooriast, pakub autor näidendite tõlkimiseks välja tõlkesemiootilise lähenemise – tõlkija saab laenata töövõtteid oma kõige lähematelt „kolleegidelt“, kes on näitekirjanik ja näitlejad. Näitlejate tööriistakastist saab kasutada Stanislavski meetodiga sarnast lähenemist, ehk mõelda iga tegelase kõne puhul antud olukorrale ja tegelase eripärale ning sellise tunnetuse põhjal luua tõlge, mis toetaks näitleja rolliloomet. Kuna tõlkija käsutuses on eelkõige keelelised vahendid, saab ta luua karakterit sarnaselt näitekirjanikuga, kes annab igale tegelasele oma hääle.This doctoral thesis is a study about interlingual drama translation in the intersemiotic translation process of staging a play. It is an applied research aimed primarily at translators engaged in translating playtexts.
The author of this thesis formulated three research objectives. The first was to map the position of interlingual drama translation in the polysemiotic structure of the stage production, concurrently finding a position for translator between the playwright, the stage producer and actors. This gives ground to the second research objective, which is to determine whether the intersemiotic translation of a stage production has an impact on the interlingual translation of drama. Evidently, drama translation becomes a part of portraying a character, thus transforming its form from written text to spoken words.
Based on that, the author set out to offer a practical approach to translating plays, which essentially comprises the work method of actors, i.e. the Stanislavsky system, and the use of language as the primary method for creating a character in translation. Consequently, the translator can approach each character similar to an actor, i.e. imagining themselves in the given situation. But instead of portraying the character with their entire being, translators can portray a character through speech, utilising the entire richness of a language.https://www.ester.ee/record=b575928
Teatriteaduse erialase terminoloogia analüüs Willmar Sauteri teose "Eventness" kahe peatüki tõlke näitel
Get PDFMagistriprojekt koosneb Willmar Sauteri teose „Eventness“ kahe valitud peatüki tõlkest ja tõlkeanalüüsist. Tõlge jääb õppematerjaliks Tartu Ülikooli teatriteaduse osakonna tudengitele.
Tõlkimisel rakendati funktsionaalset tõlketeooriat ja toetuti peamiselt Peter Newmarkile. Funktsionaalse tõlketeooria järgi pandi paika nii sihtteksti kui tõlke funktsioon ja sihtgrupp; sellest lähtuvalt määratleti tõlkeprobleemid ja dominant, mis on terminoloogiline täpsus.
Kõige mahukam osa tõlkeanalüüsist keskendus teatriteaduse erialase terminoloogia analüüsile sisuliste selgituste kaudu. Analüüsi käigus läbiti protsess teatri teoreetilistest alustest ja tänapäevasest teatrikäsitlustest kuni tõlkeraskuste ja -lahendusteni.http://www.ester.ee/record=b5143109*es
Inspitsiendi töö teatris
Get PDFKäesolev töö uurib inspitsiendi ameti kujunemist läbi ajaloo selliseks, nagu see
on tänapäeval, ning otsib kaasaja eesti inspitsientide kogemuse põhjal selle ameti
üldiseid iseloomulikke jooni. Samuti on kirjeldatud inspitsiendi tööd lavastuse
kujunemise erinevate etappide juures; töö eesmärgiks on kaardistada inspitsiendi
amet teatris, tutvustada tema tööülesandeid ning leida selle ameti olulisus teatri
toimimise kontekstis. Töö otsib vastust küsimustele: millal sai inspitsiendi töö
alguse; millised on inspitsiendi peamised tööülesanded; milline on inspitsiendi
tähtsus teatris?
Käesolev töö jaguneb viieks: esimeses peatükis on kirjeldatud inspitsiendi töö
kujunemist läbi euroopa teatri ajaloo. Teatri ajaloost kirjutades on otsitud just
neid aspekte, mis inspitsiendi töö kujunemist ühel või teisel moel mõjutada
võisid. Samuti on esimeses peatükis tutvustatud eesti teatri ajalugu ja
inspitsiendi ameti kujunemist eesti teatris. Teine peatükk kirjeldab teatrite
praegust tööstruktuuri ja annab üldise ülevaate ning iseloomustuse inspitsiendi
tööle, kolmas peatükk kirjeldab tema tööd proovides ja osalust lavastuse
valmimise protsessis, neljas peatükk kirjeldab inspitsiendi ülesandeid etenduse
ajal. Viiendas peatükis on toodud välja valitud eesti inspitsientide töökogemus ja
hariduslik taust. Kuigi uurimus taotleb inspitsiendi kui ameti üldiseloomustust,
on üldistused tehtud suuremate repertuaariteatrite põhjal; kõrvale on jäetud
väiketeatrid ja projektiteatrid, samuti suveteatrid. Mainitud on küll erinevaid
suvelavastusi repertuaariteatrite esituses, kuid et inspitsiendi töös suvelavastust
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Get PDFThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
Variations on the Author
Get PDF“Variations on the Author” discusses two of Eduardo Coutinho’s recent films (Um Dia na Vida, from 2010, and Últimas Conversas, posthumously released in 2015) and their contribution to the general question of documentary authorship. The director’s filmography is characterized by a consistent yet self-effacing form of authorial self-inscription: Coutinho often features as an interviewer that rather than express opinions propels discourses; an interviewer that is good at listening. This mode of self-inscription characterizes him as an author who is not expressive but who is nonetheless markedly present on the screen. In Um Dia na Vida, however, Coutinho is completely absent form the image, while Últimas Conversas, on the contrary, includes a confessional prologue that moves the director from the margins to the center of his films. This article examines the ways in which these works stand out in the filmography of a director who offers new insights into the notion of cinematic authorship
Appropriate Similarity Measures for Author Cocitation Analysis
Get PDFWe provide a number of new insights into the methodological discussion about author cocitation analysis. We first argue that the use of the Pearson correlation for measuring the similarity between authors’ cocitation profiles is not very satisfactory. We then discuss what kind of similarity measures may be used as an alternative to the Pearson correlation. We consider three similarity measures in particular. One is the well-known cosine. The other two similarity measures have not been used before in the bibliometric literature. Finally, we show by means of an example that our findings have a high practical relevance.information science;Pearson correlation;cosine;similarity measure;author cocitation analysis
Dispelling the Myths Behind First-author Citation Counts
Get PDFWe conducted a full-scale evaluative citation analysis study of scholars in the XML research field to explore just how different from each other author rankings resulting from different citation counting methods actually are, and to demonstrate the capability of emerging data and tools on the Web in supporting more realistic citation counting methods. Our results contest some common arguments for the continued
use of first-author citation counts in the evaluation of scholars, such as high correlations between author rankings by first-author citation counts and other citation
counting methods, and high costs of using more realistic citation counting methods that are not well-supported by the ISI databases. It is argued that increasingly available digital full text research papers make it possible for citation analysis studies to go beyond what the ISI databases have directly supported and to employ more
sophisticated methods
Stanislavski süsteem kui draamatõlkija töövahend / Stanislavsky System as a Tool for a Drama Translator
No full textTõlkija seisab oma töös silmitsi paljude probleemidega. Tekstilise ja kultuurilise tasandi probleemide lahendamiseks õpetatakse tõlkijale mitmesuguseid võtteid, kuid subjektiivsemate aspektide puhul, näiteks rääkija kõnemaneerile sobivama vaste leidmisel või karakteri eripära ja meeleolu edasiandmisel kõne kaudu tuleb loota rohkem tunnetusele. Artiklis on fookuses võimalike probleemide, eeskätt tunnetuslike küsimuste lahendamine draamatõlkija töös. Autor kõrvutab draamatõlkija ja näitleja tööd ning pakub võrdleva analüüsi kaudu välja võimaluse, kuidas draamatõlkija saaks tekstile läheneda samamoodi nagu näitleja, ja selgitab, mida see lavastustervikule juurde annaks.
Summary
This article argues that the Stanislavsky system can be applied in approaching plays to be translated.
The first part of the article is focused on mapping the intersemiotic system of a stage production in order to determine the position of an interlingual translation in it. Even though several theatre researchers have attempted to categorise the various sign systems of a stage production, no single and universally approved categorisation exists yet. Even though such an attempt of categorisation can also be attributed to a number of drama translation scholars and practitioners, drama translation can rarely be found as a separate sign system.
The second part of the article is focused on illustrating the extent to which a drama translator can contribute to the creation of a stage production. It includes examples from renowned drama translators, showing the different levels on which the awareness of a drama translator can make a difference. It also raises the question of whether drama translators could have a more systematic approach at their disposal when translating plays.
The third part of the article gives a short overview of the staging process according to the Stanislavsky system. Konstantin Stanislavsky (1863–1938) was a Russian actor and stage director who is most famous for creating a system of acting and actor training. His system is currently applied in most of Western theatre and is the primary basis for actor training in Estonia. A large part of the system comprises a method for approaching and analysing a play.
The fourth part of the article is focused on comparing the specifics of the works of an actor and a (drama) translator to determine the comparable parts of both professions. Even though the specifics of the work of an actor and a translation seem to have nothing in common, there is a significant similarity in the way of approaching a play text. Both an actor and a translator should thoroughly analyse the source text to find an optimal way of translating it into a new sign system: an interlingual translation in the case of a translator and an intersemiotic translation in the case of an actor
- …
