1,720,956 research outputs found

    Inglise keele kasutusest Eesti taskuhäälingutes ja vlogides

    No full text
    Artikkel käsitleb inglise keele kasutamist Eesti taskuhäälingutes ja vlogides. Varasemad uurimused on valdavalt analüüsinud inglise keele kasutamist ühe žanri piires, siinne artikkel keskendub aga kahe erineva suulise kõne žanri kõrvutamisele. Kokku on analüüsitud 8 taskuhäälingut (ligi 9 tundi materjali, saated avaldatud 2023. a) ja 10 vlogi (ligi 13,5 tundi materjali, avaldatud 2018.–2022. a). Kõik saated on transkribeeritud ning tekstides on märgendatud inglise koopiad ja koodivaheldused, seejärel on materjali analüüsitud nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Tulemused näitavad, et vlogides on kopeerimine intensiivsem ja ulatuslikum kui taskuhäälingutes: 1000 sõne kohta esineb vastavalt 21 ja 12 koopiat ning 3,2 ja 0,3 koodivaheldust. Koopialiikide osakaal on aga samasugune: domineerivad täielikud koopiad, millele järgnevad valikulised ja seejärel segakoopiad. Kopeerimise põhjused on valdavalt samad: semantiline spetsiifilisus (nt lünga täitmiseks), pragmaatiline olulisus (nt vestluse suunamiseks), ekspressiivsus (nt tugevate emotsioonide väljendamiseks) ja idiomaatilisus

    To agree or not to agree? English adjectives in Estonian-English bilingual blogs and vlogs

    Full text link
    The article focuses on the agreement (in case and number) of English adjectives used with Estonian nouns in noun phrases (Eng ADJ + EST N) in Estonian blogs and vlogs. According to the Matrix Language Frame model (MLF), one would expect English adjective stems to take on Estonian inflections, but this is not always the case. The data comes from fashion and lifestyle blogs and vlogs that have Estonian as the main language and contain English language material to various degrees. Altogether, 84 noun phrases were analysed: in 35 instances the adjective agreed with the noun and in 46 instances it did not; in 3 instances the agreement was complicated to determine. The analysis showed that English adjectives that have a sound structure similar to Estonian adjectives as a rule agree with Estonian nouns. Factors that may lead to non-agreement are stem alternation, differences in writing and pronunciation, and personal preferences. Kokkuvõte. Helin Kask: Ühilduda või mitte? Inglise adjektiivid eestiinglise kakskeelsetes blogides ja vlogides. Artiklis uuritakse, kas eestiinglise kakskeelsetes blogides ja vlogides ühilduvad inglise adjektiivid eesti substan tiividega käändes ja arvus. Maatrikskeele raamistiku mudeli kohaselt eel datakse, et inglise tüvele lisatakse vajalikud eesti käändelõpud ja muud tunnused, siiski ei ole see alati nii. Andmed pärinevad moe-, ilu- ja elustiiliblogidest ning -vlogidest, milles põhikeel on eesti keel, kuid milles kasu tatakse ka inglise keelt. Kokku uuriti 84 nimisõnafraasi (inglise ADJ + eesti SUB), neist 35 juhul ühildus inglise adjektiiv eesti substantiiviga nii arvus kui ka käändes ning 46 juhul ei ühildunud, 3 juhul ei olnud võimalik ühildumist üheselt määrata. Analüüs näitas, et eesti substantiividega ühilduvad sellised ingliskeelsed adjektiivid, mis häälikulise ja silbistruktuuri poolest sarnanevad eesti muuttüüpide tüüpsõnadega. Mitteühildumise põhjused on astmevaheldus, erinevused kirjapildis ja häälduses, samuti informandi isiklikud eelistused

    Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis

    Full text link
    The present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed

    Variations on the Author

    Full text link
    “Variations on the Author” discusses two of Eduardo Coutinho’s recent films (Um Dia na Vida, from 2010, and Últimas Conversas, posthumously released in 2015) and their contribution to the general question of documentary authorship. The director’s filmography is characterized by a consistent yet self-effacing form of authorial self-inscription: Coutinho often features as an interviewer that rather than express opinions propels discourses; an interviewer that is good at listening. This mode of self-inscription characterizes him as an author who is not expressive but who is nonetheless markedly present on the screen. In Um Dia na Vida, however, Coutinho is completely absent form the image, while Últimas Conversas, on the contrary, includes a confessional prologue that moves the director from the margins to the center of his films. This article examines the ways in which these works stand out in the filmography of a director who offers new insights into the notion of cinematic authorship

    Appropriate Similarity Measures for Author Cocitation Analysis

    Full text link
    We provide a number of new insights into the methodological discussion about author cocitation analysis. We first argue that the use of the Pearson correlation for measuring the similarity between authors’ cocitation profiles is not very satisfactory. We then discuss what kind of similarity measures may be used as an alternative to the Pearson correlation. We consider three similarity measures in particular. One is the well-known cosine. The other two similarity measures have not been used before in the bibliometric literature. Finally, we show by means of an example that our findings have a high practical relevance.information science;Pearson correlation;cosine;similarity measure;author cocitation analysis

    Dispelling the Myths Behind First-author Citation Counts

    Full text link
    We conducted a full-scale evaluative citation analysis study of scholars in the XML research field to explore just how different from each other author rankings resulting from different citation counting methods actually are, and to demonstrate the capability of emerging data and tools on the Web in supporting more realistic citation counting methods. Our results contest some common arguments for the continued use of first-author citation counts in the evaluation of scholars, such as high correlations between author rankings by first-author citation counts and other citation counting methods, and high costs of using more realistic citation counting methods that are not well-supported by the ISI databases. It is argued that increasingly available digital full text research papers make it possible for citation analysis studies to go beyond what the ISI databases have directly supported and to employ more sophisticated methods

    Author Index

    No full text
    Nao informado

    English-Estonian code-copying in Estonian blogs

    No full text
    Artiklis kirjeldatakse inglise-eesti koodikopeerimist eestlaste blogides. Uurimismaterjaliks on blogisissekanded, sest selle teksti on keelejuht ise toimetamata kujul kirja pannud, kajastades enda jaoks olulisi sündmusi. Kokku uuriti 15 Eestis elava eestlase blogi. Uuritud blogisissekanded on kirjutatud aastatel 2012–2016. Koodikopeerimise uurimiseks kasutati Johansoni koodikopeerimise mudelit, selles mudelis on kõik koopialiigid omavahel tihedalt seotud ning kopeeritud omaduste poolest eristatakse täielikke, valikulisi ning segakoopiaid. Enim esines täielikke koopiaid (90,5%), vähem segakoopiaid (7,5%) ja valikulisi koopiaid (2%). Täieliku kopeerimise põhjus on enamasti mudelkoodi elemendi semantiline spetsiii lisus või pragmaatiline olulisus, samuti keele- ühiku kultuuriline spetsiiiflisus ning keelelise lihtsuse ja ökonoomia saavutamine. Täielikult kopeeriti enamasti nimisõnu ja nimisõna fraase, vähem ka omadus- ja tegusõnu. Nende sõnade semantiline spetsiiiflisus seisneb näiteks selles, et põhikoodis ei leidu vastet või ei ole vaste piisavalt täpne, Näiteks kopeerivad blogijad täielikult värvuste ja riietusesemetega seotut ning verbe, mis üldjuhul seonduvad mingite suhtlusvõrgustike või blogikeskkonnaga. Pragmaatilise olulisuse tõttu kopeeriti diskursuspartikleid, mille roll on enamasti kommunikatsiooni suunamine. Käesoleva töö jaoks koostatud korpuses esines nii partikleid, adverbe, interjektsioone kui ka küsisõnu. Korpuses ei esinenud näiteid konjunktsioonide kopeerimise kohta, kuid ei ole võimalik kindalt öelda, miks neid ei kopeeritud. Samade tulemusteni jõudis oma uurimuses ka Reet Igav (2013: 37). Diskursuspartiklite kopeerimise eesmärk oli suhtlemist tõhusamaks muuta. Valikulise kopeerimise peamine põhjus on keeleühiku kasutussagedus mudelkoodis. Uurimuses esines valikulisi koopiaid vähe. Valikuliste koopiate seas esines palju kombinatoorsete ja sageduslike omaduste kopeerimist, enim poolt-konstruktsiooni ja sõna „omama“ kopeerimist, mis on aga eesti ühiskeeles juba konventsionaliseerunud. Valikuliste koopiate vähesest esinemissagedusest võib järeldada, et keelejuhid ei kasuta mudelkoodi sellisel tasemel, et kasutaksid selle konstruktsioone ja malli produktiivselt ka põhikoodis. Korpuses esines ka mitu segakoopiat, mida on peetud täielikelt koopiatelt valikulistele üleminekuperioodiks. Seda kinnitas ka koopia liikide esinemisstatistika – segakoopiaid esines veidi rohkem kui valikulisi koopiaid. Korpuses esinenud segakoopiad on liitnimisõnad, mille üks osa on kopeeritud täielikult ning ülejäänu valikuliselt. Segakoopiate esinemise põhjuseid on raske kindlaks määrata, üks põhjus võib olla täielikult kopeeritud keeleühiku semantiline spetsiiiflisus

    koamabayili/VECTRON-author-checklist: VECTRON author checklist

    No full text
    We have done our best to complete the author checklist relating to the use of animals in the hut study. Note that the objective for the hut study was to evaluate the IRS treatment applications for residual efficacy against Anopheles mosquitoes, including the local An. coluzzii mosquito population. Cows were only used to attract mosquitoes into the huts and no tests were carried out directly on the cows. The author checklist is intended for use with studies where experiments are carried out on animals, which is why we have had such difficulty in completing this for the hut study, as many of the questions do not relate to how the cows were used
    corecore