1,721,026 research outputs found
Meditsiinidoktor Riina Vibo
Full text link2. mail 2007 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Riina Vibo. Doktoriväitekiri “Kolmas Tartu insuldiregister 2001–2003: haigestumus, letaalsus, riskitegurid ja hilistulemused” (“The Third Stroke Registry in Tartu, Estonia from 2001 to 2003: incidence, casefatality, risk factors and long-term outcome”) valmis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Selle juhendajateks olid dotsent Mai Roose, vanemteadur Janika Kõrv ja dotsent Sulev Haldre. Väitekirja oponeeris Helsingi Ülikooli neuroloogiaprofessor Markku Kaste. Oponendi hinnang väitekirjale oli väga positiivne, töö praktilist väärtust suurendab veelgi epidemioloogiliste insuldiuuringute järjepidevus TÜ närvikliinikus viimase 30 aasta jooksul. Nõukogu otsusega tunnistatiRiina Vibo meditsiinidoktori kraadi vääriliseks.
Eesti Arst 2008; 87(1):69−7
Neuroloogia. Mida teha, kui noorel krüptogeense insuldiga patsiendil on kodade vaheseinas väike mulk?
Full text linkEesti Arst 2017; 96(9):554–55
Eesti noorte isheemilise insuldi patsientide riskitegurid, etioloogia ja hilistulemused
Full text linkVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneNoores eas on insuldil sageli laastav mõju, sest selles vanuses inimestel on tavaliselt perekondlike ja töökohustuste koorem kõige suurem. Viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt kasvanud insulti haigestumus alla 55-aastaste seas. See tõus on toimunud isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti arvelt. Ajuinfarkti põhjuseks on aju verevarustuse häire arteri sulguse tõttu. Ajuinfarkti haigestumuse suurenemist on seletatud muu hulgas sellega, et riskitegurite – vähese liikumise, suitsetamise, ülekaalu, kõrgenenud vererõhu jt – levimus on märgatavalt kasvanud.
2003.–2012. aastal Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis ravil olnud 18–54-aastaste ajuinfarkti patsientide uuring kinnitas, et traditsioonilised insuldi riskitegurid olid noorte seas levinud. Ligikaudu pooltel esines kõrgvererõhktõbi või oli vere kolesteroolisisaldus suurenenud ning kolmandik suitsetas. Kõrge vererõhk, südame rütmihäired jt riskitegurid esinesid Eesti noortel patsientidel sagedamini kui teistes Euroopa riikides ja selle poolest sarnanesid Eesti patsiendid endast mitukümmend aastat vanemate insulti haigestunutega. Lisaks näitas uuring, et noorte patsientide seas, kellel tekkis vahetult pärast insulti kopsupõletik või mõni muu infektsioon, oli 5-aasta suremus suurem, kui neil, kellel infektsioone ei olnud. Miks see nii oli, pole täpselt teada. Põhjused võivad peituda pikemas haiglaravis ja taastusravi hilisemas alguses või infektsiooni põhjustatud põletikureaktsioonis, mis pärsib aju võimet taastuda.
Keskmiselt viis aastat pärast insulti oli noorte insuldipatsientide hinnang oma elukvaliteedile mittehaigestunutega võrreldes oluliselt halvem. Uuringust selgus, et halvaks hindasid oma elukvaliteeti need, kellel esinesid muu hulgas depressiooni tunnused või võimetus töötada täiskoormusega. Üllatuslikult oli aga neil patsientidel, kes olid suhteliselt hästi taastunud, oma hinnang elukvaliteedile tervetest inimestest isegi parem. Arvatavasti on see seotud üldise tänutundega, mis on tekkinud vaatamata võimalikele haiguse jääknähtudele.Stroke often has a devastating impact at a younger age since people at that age usually have the highest burden of family and occupational responsibilities. Incidence of stroke has significantly increased in people under 55 years of age during the last two decades. This increase is mainly due to ischemic stroke, which is caused by impaired blood supply to the brain due to the occlusion of an artery. The increased incidence of cerebral infarction has been explained, among other possible causes, by the significant increase in the prevalence of risk factors – sedentary lifestyle, smoking, obesity, high blood pressure, etc.
A study performed on patients aged 18 to 54 years treated in North Estonia Medical Centre and Tartu University Hospital for ischemic stroke between 2003 and 2012 confirmed that traditional risk factors for stroke are common in young people. Approximately half of the patients had arterial hypertension or an elevated blood cholesterol level and around one-third were smokers. High blood pressure, cardiac arrhythmias and other risk factors were more common in young Estonian stroke patients than in other European countries, and for these parameters, young Estonian patients were similar to stroke patients who were several decades older. The study also showed that young patients who developed pneumonia or other infections soon after stroke had a significantly higher five-year mortality rate. The reason for this is not fully known. Possible reasons could be prolonged hospital stay and delayed initiation of rehabilitation or an inflammatory reaction caused by infection which impairs the brain’s ability to recover.
On average, five years after stroke, young stroke patients assessed their quality of life as significantly worse than those without stroke. The study showed that quality of life was assessed as low by patients who had, among others, symptoms and signs of depression or were unable to work full-time. Surprisingly, patients who recovered from stroke relatively well assessed their quality of life as even better than healthy people. This is likely associated with the general feeling of gratitude that has arisen in spite of possible residual signs of the disease.https://www.ester.ee/record=b546255
Transitoorne isheemiline atakk – insuldi häirekell
Full text linkTransitoorne isheemiline atakk (TIA) on tervisehäire, millele ei pöörata sageli tähelepanu, kuid mida peaks käsitlema erakorralise seisundina. TIA põhjuseks on peaaju-või silmaarterite vereringe häire tromboosi või emboolia tõttu, mis on tekkinud arterite, südame- või hematoloogiliste haiguste tulemusena. Ligikaudu 2/3 TIAdest kestab vähem kui 1 tund, ning kuna sümptomid taanduvad täielikult, on TIA diagnoos enamasti retrospektiivne. TIA järel on isheemilise insuldi risk suur: esimese 48 tunni jooksul 2,5–5%, esimesel nädalal kuni 13% ning 6 kuu jooksul kuni 20%. Uuringud näitavad, et kiire ning adekvaatse käsitluse ja kohe alustatud raviga on võimalik ära hoida isegi kuni 79% insultidest.
Eesti Arst 2008; 87(5):372−37
Aspiriin ja isheemilise insuldi sekundaarne preventsioon
Full text linkAspiriin on ravimina kasutusel juba üle saja aasta – seega võib tekkida mõte, kas siis tõesti pole sajandi jooksul leitud midagi tõhusamat. Selgub, et tegemist on igihalja ravimiga. Madala hinna ja suhteliselt väheste hemorraagiliste tüsistuste tõttu jääb aspiriin esmavaliku ravimiks patsientidele, kes on läbi teinud isheemilise insuldi või transitoorse isheemilise ataki. Aspiriin on mõõdukalt tõhus ravim insuldi sekundaarseks preventsiooniks. Seda võib väita, toetudes suurtel patsiendirühmadel korraldatud põhjalike teaduslike ravimiuuringute tulemustele.
Eesti Arst 2003; 82 (2): 501–50
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Full text linkThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
Variations on the Author
Full text link“Variations on the Author” discusses two of Eduardo Coutinho’s recent films (Um Dia na Vida, from 2010, and Últimas Conversas, posthumously released in 2015) and their contribution to the general question of documentary authorship. The director’s filmography is characterized by a consistent yet self-effacing form of authorial self-inscription: Coutinho often features as an interviewer that rather than express opinions propels discourses; an interviewer that is good at listening. This mode of self-inscription characterizes him as an author who is not expressive but who is nonetheless markedly present on the screen. In Um Dia na Vida, however, Coutinho is completely absent form the image, while Últimas Conversas, on the contrary, includes a confessional prologue that moves the director from the margins to the center of his films. This article examines the ways in which these works stand out in the filmography of a director who offers new insights into the notion of cinematic authorship
- …
