1,720,958 research outputs found
Kaubandusšokkide dünaamilised mõjud
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone21. sajandi rahvusvahelises kaubanduses võib täheldada kaht suundumust. Positiivsete kaubandusšokkidena sõlmivad maailmamajanduse suurjõud ambitsioonikaid vabakaubanduslepinguid, mis vähendavad oluliselt nii tollitariife kui mittetariifseid kaubandustõkkeid. Negatiivsete kaubandusšokkidena kehtestavad riigid üksteise vastu kaubanduspiiranguid või isegi sanktsioone, mis võivad teenida ka nende laiemaid välispoliitilisi eesmärke. Käesolev doktoritöö uurib kolme hiljutise märkimisväärse kaubandusšoki makro- ja mikrotasandi mõjusid.
Uurimus I keskendub 2011. aasta ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingule. Tulemused näitavad, et leping suurendas EL-i eksporti Lõuna-Koreasse rohkem kui vastassuunalist kaubandust, seda nii nominaalselt kui lisandväärtuses mõõdetuna. Kaubandusdünaamika täpsem uurimine näitab, et tööstusharuspetsiifiliste mittetariifsete tõkete kaotamine mängis olulist rolli EL-i autotööstuse ekspordi kasvus.
Uurimus II käsitleb üldist negatiivset nõudlusšokki, mis tabas Eesti eksportijaid Venemaale 2014. aastal pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust. Tulemused näitavad, et mõjutatud hulgimüüjad olid ekspordivoogude Venemaalt mujale suunamisel edukamad kuiv otseeksportijad. Nii hulgimüüjate kui ka otseeksportijate puhul oli šokijärgne ekspordi kohanemine parem kõrgema tootlikkusega ettevõtete seas.
Uurimus III keskendub Venemaa embargo mõjule Eesti toidukaupade eksportijatele 2014. aastal. Kvantitatiivne analüüs kinnitab, et embargoga kohanesid paremini kõrgema tootlikkusega ettevõtted. Täiendavalt viidi läbi nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid rakendav mitmene juhtumiuuring kolme Eesti eksportiva piimatööstuse kohta, mida Venemaa embargo tugevalt mõjutas. Tulemused toovad välja neli ettevõtte tasandi ressurssi ja võimekust, mida saab seostada eduka kohanemisega pärast šokki: ekspordikogemuse kvaliteet, konkurentsivõimeline toote ja turu sobitamise võime, vastuvõtuvõime ning juhi visioon ja autonoomia.21st century international trade is shaped by two trending types of trade shocks. As positive shocks, like-minded major economies sign ambitious free trade agreements (FTA) that reduce both tariffs and nontariff barriers. As negative shocks, trade restrictive measures or even sanctions are being increasingly used, sometimes in the service of broader foreign policy goals. As the global economy is facing new uncertainties and principal trade policy choices are in the limelight of mainstream public debates across the world, effects of modern trade shocks require detailed attention. This thesis examines the macro- and micro-level effects of three recent significant instances of trade shocks.
Study I focuses on the case of the EU-South Korea FTA in 2011. The results show that the agreement enhanced EU nominal and value-added export flows to South Korea more than vice versa. The trade dynamics indicate that the removal of industry-specific NTBs played a significant role in the EU automotive export growth.
Study II examines the general negative demand shock that Estonia’s exporters to Russia faced in 2014 following Russia’s aggression against Ukraine. The findings demonstrate that affected wholesalers showed stronger export performance after the shock than direct exporters. For both wholesalers and direct exporters, trade performance was weaker for firms with lower pre-shock productivity levels.
Study III investigates the effect of Russia’s embargo on Estonia’s food exporters in 2014. The quantitative analysis shows that the post-embargo export and firm performance was stronger for exporters with higher productivity levels. The mixed method multiple case study on three dairy industries that were highly affected by Russia’s embargo demonstrates four firm-level resources and capabilities that determined successful adjustments after the shock: the quality of exporting experience, competitive product-market matching, absorptive capacity, and managerial vision and empowerment.https://www.ester.ee/record=b575013
Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu poliitökonoomilised põhjused
Get PDFTransatlantilisi suhteid kirjeldab viimaste kümnendite jooksul tihe koostöö erinevates poliitika valdkondades, kuid kuni 2013. aastani puudus kaubandust ulatuslikult liberaliseeriv lepe. Järelikult pidid vabakaubanduslepingu potentsiaalsed kasud ajas suurenema, mis panid mõlemat osapoolt erimeelsused kõrvale heitma ja sellele formaalse käigu andma. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada poliitökonoomilised põhjused, mille tõttu Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid otsustasid alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Teoreetiliselt võib vabakaubandustsooni kehtestamise kohta tuua nelja tüüpi põhjendusi. Esiteks, staatiliste efektide poolt kaasatoodavad kasud, mis tulenevad peamiselt tollibarjääride eemaldamisest. Tõusev bilateraalse kaubanduse maht ja osakaal peaksid sealjuures potentsiaalseid heaoluvõite mõlemale osapoolele suurendama. Teiseks, dünaamilised efektid annavad tõuke partnerite majanduslikule efektiivsusele ja arengule. Nende kahega seotud indikaatorite langus minevikus võib niisiis lepingu sõlmijate jaoks dünaamiliste efektide atraktiivsust tõsta. Kolmandaks, võib lepingu sõlmimine tõsta mõlema osapoole suhtelist mõjuvõimu rahvusvahelisel areenil, seda nii majanduslikus kui poliitilises mõttes. Viimase põhjendusena on vabakaubandustsooni loomise soov sisepoliitiliste protsesside tulemus, kus riigiinstitutsioonid lähtuvad otsuse langetamisel huvigruppide arvamusest. Empiirilises osas anti ülevaade nelja võimaliku põhjendusega seonduvate indikaatorite muutusest ajas alates 1996. aastast, millele eelneval aastal oli loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mis mõjutab rahvusvahelise kaubanduse suhteid tänase päevani. Analüüsi käigus selgus, millises suunas need näitajad aja jooksul muutusid ja kuidas need muutused mõjutasid EL-i ja USA motivatsiooni alustada vabakaubandusläbirääkimisi. Analüüsi tulemused võib kokku võtta järgnevalt: kõigepealt oli 2013. aastaks bilateraalsele lepingu jaoks tekkinud soodne keskkond. Kahe suurima majanduse ja multilateraalse kaubanduse eestkostjana soovisid EL ja USA 1990. aastate lõpus näidata oma pühendumust vastloodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamistikule, mida omavaheline leping oleks õõnestanud. 2001. aastal alanud Doha läbirääkimiste voor oli aga bilateraalsete läbirääkimiste alustamise ajaks lootusetult venima jäänud, mistõttu puudus ka põhimõtteline vastuolu. Lisaks säilis lepingu suhtes sisepoliitiliselt elujõuline olukord, sest eksportijatele tõotatav heaoluvõit ületas importtoodetega konkureerivate ettevõtjate poolt kannatatava kaotuse, samal ajal kui väikeseid võite võis loota keskmine valija. Samas ei suurenenud need potentsiaalsed kasud aja jooksul, ehk pole võimalik väita, et lobigruppide surve vabakaubandustsooni loomisele suurenes. Alates 2000. aastate algusest tõusis EL-i ja USA kaubandus kolmandate riikidega kiiremini kui omavahel, mistõttu moodustas 2013. aastaks bilateraalne kaubandus väiksema osa mõlema kogukaubandusest. Suhteliselt võetuna langesid seepärast ajas ka staatiliste efektidega kaasnevad kasud. Läbirääkimiste alustamist seletavad pigem dünaamiliste efektide poolt kaasa toodavate kasude olulisus, sest viimaste aastate jooksul olid mõlema poole majanduskasvu ja -arengu väljavaated halvenenud. Maailmamastaabis oli juba kaotatud ka majanduslikku mõjuvõimu, mida saab kasutada ka erinevate välispoliitilise eesmärkide saavutamiseks. Antud vabakaubanduslepingut võib seega eelkõige näha oma majandusliku ja poliitilise positsiooni parandamise vahendina rahvusvahelisel areenil.http://www.ester.ee/record=b4413125~S1*es
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Get PDFThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
Variations on the Author
Get PDF“Variations on the Author” discusses two of Eduardo Coutinho’s recent films (Um Dia na Vida, from 2010, and Últimas Conversas, posthumously released in 2015) and their contribution to the general question of documentary authorship. The director’s filmography is characterized by a consistent yet self-effacing form of authorial self-inscription: Coutinho often features as an interviewer that rather than express opinions propels discourses; an interviewer that is good at listening. This mode of self-inscription characterizes him as an author who is not expressive but who is nonetheless markedly present on the screen. In Um Dia na Vida, however, Coutinho is completely absent form the image, while Últimas Conversas, on the contrary, includes a confessional prologue that moves the director from the margins to the center of his films. This article examines the ways in which these works stand out in the filmography of a director who offers new insights into the notion of cinematic authorship
Appropriate Similarity Measures for Author Cocitation Analysis
Get PDFWe provide a number of new insights into the methodological discussion about author cocitation analysis. We first argue that the use of the Pearson correlation for measuring the similarity between authors’ cocitation profiles is not very satisfactory. We then discuss what kind of similarity measures may be used as an alternative to the Pearson correlation. We consider three similarity measures in particular. One is the well-known cosine. The other two similarity measures have not been used before in the bibliometric literature. Finally, we show by means of an example that our findings have a high practical relevance.information science;Pearson correlation;cosine;similarity measure;author cocitation analysis
Dispelling the Myths Behind First-author Citation Counts
Get PDFWe conducted a full-scale evaluative citation analysis study of scholars in the XML research field to explore just how different from each other author rankings resulting from different citation counting methods actually are, and to demonstrate the capability of emerging data and tools on the Web in supporting more realistic citation counting methods. Our results contest some common arguments for the continued
use of first-author citation counts in the evaluation of scholars, such as high correlations between author rankings by first-author citation counts and other citation
counting methods, and high costs of using more realistic citation counting methods that are not well-supported by the ISI databases. It is argued that increasingly available digital full text research papers make it possible for citation analysis studies to go beyond what the ISI databases have directly supported and to employ more
sophisticated methods
koamabayili/VECTRON-author-checklist: VECTRON author checklist
No full textWe have done our best to complete the author checklist relating to the use of animals in the hut study. Note that the objective for the hut study was to evaluate the IRS treatment applications for residual efficacy against Anopheles mosquitoes, including the local An. coluzzii mosquito population. Cows were only used to attract mosquitoes into the huts and no tests were carried out directly on the cows. The author checklist is intended for use with studies where experiments are carried out on animals, which is why we have had such difficulty in completing this for the hut study, as many of the questions do not relate to how the cows were used
- …
