1,720,963 research outputs found
Piima valgulise koostise ja geneetilise polümorfismi mõju piima laapumisomadustele
No full textPiimal, millest valmistatakse juustu, peavad lisaks muudele kvaliteedinäitajatele olema head laapumisomadused (lühike laapumisaeg ja tugev kalgend), sest halvasti kalgenduvast piimast ei lähe osa kaseiini juustu koostisse, vaid jääb kaona vadakusse, põhjustades juustutööstustele
suurt majanduslikku kahju, kuna juustu väljatulek väheneb ning kvaliteet halveneb. Paljudes arenenud veisekasvatusega riikides on leitud, et
intensiivse aretustöö tulemusena on piimatoodang suurenenud, kuid piima laapumisomadused halvenenud. Samuti on suurenenud nende lehmade osakaal, kes võivad vähemalt korra laktatsiooni jooksul anda
mittelaapuvat piima. Eestis läbiviidud varasemad (2000–2002) uuringud
näitavad, et 8–9% piimaproovidest ei kalgendu üldse ning täiendavalt 17–
20% kalgenduvad halvasti. Mõnes karjas võib vähemalt kord laktatsioonil
mittelaapunud piimaproovi andvate lehmade osakaal küündida meie
andmetel kuni 39%ni. Antud uurimistöö moodustab ühe osa suuremast
uurimusest, mille käigus selgitatakse näitajad, mille alusel on võimalik välja
töötada võtted juustutootmiseks sobiliku piima saamiseks, ning suurendada
selle abil piimatööstuse konkurentsivõimet.
Töö käigus selgitati erinevate tegurite mõju piima laapumisnäitajatele
(artiklid II, II, IV, V), leiti κ-kaseiini ja β-laktoglobuliini geneetiliste
variantide esinemissagedus Eestis kasvatatavatel piimaveise tõugudel ning
uuriti nende variantide mõju piima laapumisnäitajatele (II, II). Et nelja
kaseiini geenid on aheldatud, siis uuriti eesti maatõu baasil piimavalkude
geneetilist variatsiooni ja kaseiini agregaatgenotüüpide mõju piima
laapumisnäitajatele (IV). Võrreldi eesti piimaveisetõugude piima valgulist
koostist ning selgitati selle mõju piima laapumisnäitajatele (V). Seoses
varem laialdaselt kasutatud piima laapumisnäitajaid mõõtnud seadme
Formograaf väljavahetamisega Optigraafi vastu, leiti sobivaimad sisendid
uuele seadmele ning lähendid, mis võimaldavad kasutada mõlema seadmega
mõõdetud näitajaid üheaegselt andmeanalüüsis (I).
Piima laapumisnäitajate võrdlusmõõtmisel 1. Optigraafi ja Formograafiga
selgus, et mõlema seadmega mõõdetud laapumisajad korreleerusid
tugevalt, kuid Optigraafiga mõõtes saadi oluliselt väiksemad väärtused. Pärast uute sisendite (R tõus = 1,784 ja R nihe = –2,303) rakendamist
langesid mõlema seadmega mõõdetud piima laapumisajad kogu skaala
ulatuses hästi kokku. NIR spektromeetrial baseeruva Optigraafiga leitud
kalgendi tugevuse elektrilise näitaja konverteerimiseks varem kasutusel
olnud pikkusühikuteks (Formograafil leiti kalgendi tugevus diagrammi
harude vahelise kaugusena millimeetrites) saadi parim lähend, kui
kasutati ruutfunktsiooni E30 = – 0,0357·A30
2 + 2,8795·A30 – 5,2991,
kus E30 on kalgendi tugevus millimeetrites ja A30 on Optigraafil leitud
kalgendi tugevus voltides. Leitud Optigraafi sisendid ja lähend kalgendi
tugevuse ümberarvutamiseks võimaldavad võrrelda laapumisnäitajaid,
mis on saadud erinevate mõõteriistadega, ja nende samaaegset
kasutamist andmeanalüüsis (I).
Nii piima laapumisomadused kui 2. ka koostiskomponentide sisaldused
varieerusid suures ulatuses (I, II, IV, V). Mittelaapunud piimaproove
oli 3–6% ja lõikamiseks ebapiisavalt tugeva kalgendiga proove 14–
16% (II, II, IV, V). Piima laapumisnäitajaid mõjutasid oluliselt
laktatsioonijärk (II, IV), tõug (II), piima koostis (II, IV, V) ja
piimavalkude genotüübid (II, II, IV). Laktatsiooni ja somaatiliste
rakkude arvu mõju ei avaldunud nii selgelt (II, IV).
3. Piima laapumisomadused olid parimad laktatsiooni alguses ja halvimad
laktatsiooni keskel. Laktatsiooni teisel poolel piima laapumisomadused
paranesid (II, IV).
4. Piima laapumisnäitajad olid paremad κ-kaseiini BB-genotüübiga
lehmadel. Halvemad piima laapumisomadused kaasnesid κ-kaseiini
AA-, AE- ja EE-genotüüpidega. κ-kaseiini AB- ja BB-genotüüpidega
lehmade piim oli kogu laktatsiooni jooksul keskmisest paremate
laapumisnäitajatega. β-laktoglobuliini geneetilised variandid ei
avaldanud olulist mõju piima laapumisnäitajatele (II, II).
5. Kõige sagedamini esines EHF ja RHF tõugu lehmadel κ-kaseiini
AA- ning ER ja EN tõugu lehmadel AB-genotüüpi. Sagedasemad
β-laktoglobuliini genotüübid olid AB ning BB. Eesti maatõugu ja eesti
punast tõugu lehmadel esines κ-kaseiini B-alleeli sagedamini ning ka
nende piima laapumisnäitajad olid paremad kui eesti holsteini tõugu
lehmadel. Võrreldes varasemate (1972. a) Eestis läbiviidud uuringutega
on piima paremate laapumisomadustega seostatava κ-kaseiini B-alleeli esinemissagedus eesti holsteini tõugu lehmadel märgatavalt vähenenud
(II, II). Kuigi eesti maatõugu lehmadel oli piima laapumise seisukohalt
soodsa κ-kaseiini B-alleeli esinemissagedus suhteliselt suur, esines see
alleel enamjaolt heterosügootses kombinatsioonis A-alleeliga. Samas ei
leitud eesti maatõugu lehmadel ebasoodsat E-alleeli, mida esines teistel
Eestis kasvatatavatel piimaveise tõugudel (II, II, IV).
Eesti maatõugu 6. lehmadel (n = 118) leiti 16 kaseiinide (αS1-, β-,
κ-kaseiin) agregaatgenotüüpi, millest neli − BB A2A2 AA (21,2%),
BB A1A2 AB (16,9%), BB A1A2 AA (14,4%) ja BB A2A2 AB (10,2%) –
esines peaaegu kahel kolmandikul loomadel. Agregaatgenotüüp avaldas
olulist mõju piima laapumisnäitajatele. Paremini laapus nende lehmade
piim, kellel esines kaseiinide agregaatgenotüüp CC A2A2 AB või
BC A1A2 BB. Võrreldes sagedamini esinevate agregaatgenotüüpidega
lehmi, ilmnes, et piima paremad laapumisomadused kaasnesid
BB A1A2 AB-genotüübiga. Piimavalgu juustuks konverteerimist
soodustavaid κ-kaseiini BB- ja αS1-kaseiini BC- või CC-genotüüpe
sisaldavaid agregaatgenotüüpe leiti eesti maatõugu lehmadel harva.
Enamik mittelaapunud piimaproove saadi lehmadelt, kelle kaseiini
agregaatgenotüüp sisaldas κ-kaseiini AA-genotüüpi (IV).
7. Piima peamiste valkude (αS1-, αS2-, β- ja κ-kaseiin, β-laktoglobuliin)
sisaldust ja kaseiinide osatähtsust kogu kaseiinis mõjutasid oluliselt
nii laktatsiooni- kui ka kalendrikuu. Võrreldes eesti holsteini tõugu
lehmadega sisaldas eesti punast tõugu lehmade piim oluliselt rohkem
valku, kaseiini, αS2-kaseiini ja κ-kaseiini ning β-laktoglobuliini, samuti
oli αS1- ja κ-kaseiini osakaal kogu kaseiinis suurem. Piima laapumisaeg
oli lühem ning moodustus tugevam kalgend, kui piim sisaldas rohkem
valku, kaseiini, sh üksikuid peamisi piimavalkusid, ning kaseiini ja
valgu suhe oli suurem. Tugevama kalgendi moodustamist soodustasid
väiksem αS2- ja β-kaseiini või suurem κ-kaseiini osakaal kogu kaseiinis
ning suurem κ-kaseiini suhe αS1- ja β-kaseiini (V).
8. Eesti punast ja maatõugu lehmade piima paremad laapumisomadused
võrreldes holsteini tõugu lehmadega on osaliselt põhjendatavad
paremate laapumisomadustega seostuva κ-kaseiini B-alleeli suurema
esinemissagedusega (II, II, IV) ning eesti punasel tõul ka suurema
piimavalkude sisaldusega (V). Selleks, et kasutada selle töö käigus saadud 9. geneetilist informatsiooni
aretusprogrammides, tuleks määrata piimavalkude genotüübid nii
aretuspullidel kui ka potentsiaalsetel pulliemadel. See on vajalik, et
suurendada paremate piima laapumisomadustega seostunud alleelide
esinemissagedust, samas vältides ebasoodsate alleelide esinemissageduse
suurenemist (II, II, IV). Piima laapumisomadustega assotsieeruvate
koostisnäitajate (nagu näiteks piima valgu- või kaseiinisisaldus) sobivus
kasutamaks neid aretusprogrammides piima laapumisomaduste
parandamiseks, vajab täiendavat uurimist. Sellealasteks uuringuteks
annab hea eelduse OÜ Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogiate
Arenduskeskuse raames loodav andmebaas. Edasiste uuringutega
tuleks välja selgitada ka piima mittelaapuvuse ja laktatsiooni keskel
laapumisomaduste halvenemise põhjused.Uurimistööd
on finantseerinud Eesti Teadusfond (grandid nr 4823, 5001, 6158),
Eesti Teadus- ja Haridusministeerium (sihtfinantseeritud teemad nr
0422102s02, 0422595s03), Eesti Põllumajandusministeerium (projektid
“Eesti veisetõugude maksimaalse piimajõudluse väljaselgitamine”, “Toorpiima laapumisomaduste parandamine ja somaatiliste rakkude arvu vähendamine”) ja EPMÜ/EMÜ doktorikool
Effect of the lactation stage and body condition score on the fatty acid profile of milk fat
Get PDFKäesolev magistritöö on osa institutsionaalsest uurimisprojektist (IUT8-1) ,,Piimalehmade
sigimine ja tervis“.
Magistritöö ülesanneteks oli anda kirjanduse põhjal ülevaade piimarasvas leiduvatest
rasvhapetest ja nende päritolust ning selgitada laktatsioonijärgu ja lehmade poegimiseelse
toitumishinde mõju piimarasva rasvhappelisele profiilile. Katse käigus koguti piimaproovid
Eerika Farm OÜ laudas viieteistkümnelt katselehmalt alates seitsmendast poegimisjärgsest
lüpsist kuni laktatsiooni lõpuni. Toitumushinde alusel jaotati lehmad kolme rühma: esimesel
rühmal oli toitumushinne ≤3,0 palli, teisel 3,25-3,5 palli ning kolmandal rühmal ≥3,75 palli.
Piimaproovidest määrati piimarasva rasvhappeline koostis ning rasvhapete osakaalud Eesti
Maaülikooli piima kvaliteedi uurimise laboris.
Uurimustöö käigus leiti, et laktatsiooniperiood mõjutas oluliselt enamiku rasvhapete osakaalu
piimarasva rasvhapetes ning suurimad muutused piimarasva rasvhappelises profiilis toimusid
laktatsiooni 1.-12. nädalani. De novo sünteesitud rasvhapete osakaal piimarasvas suurenes
kuni 12. laktatsiooninädalani ning seejärel stabiliseerus. Ka enamiku vatsamikroobidest
pärinevate hargnenud ja paarituarvulise süsinikahelaga rasvhapete osakaalud piimarasva
rasvhapetes suurenesid laktatsiooni jooksul, seejuures olid muutused suuremad laktatsiooni
alguses. Rasvkoest pärinevate rasvhapete osakaal oli laktatsiooniperioodi alguses suurem kui
oli laktatsiooni edenedes.
Lehmade poegimiseelne toitumushinne mõjutas oluliselt piimarasva rasvhappelist profiili - de
novo sünteesitud rasvhapete osakaal oli laktatsiooni kümnendal nädalal väikseim (23,0 g/100
g rasvhapetes) suurima poegimiseelse toitumushindega (BCS3,75) lehmade piimarasva
rasvhapetes. Alates laktatsiooni kümnendast nädalast oli monoküllastamata rasvhapete
osakaal suurim (32,0-25,5 g/100 g rasvhapetes) suurima poegimiseelse toitumushindega
(BCS3,75) lehmade piimarasva rasvhapetes. Laktatsiooni esimesel nädalal oli hargenud
ahelaga rasvhapete osakaal suurim (1,60 g/100 g rasvhapetes) madalaima toitumushindega
(BCS≤3,0) lehmade piimarasva rasvhapetes.The master’s thesis is a part of the institutional research project (IUT8-1) „Fertility and health
of dairy cattle“.
The objective of the thesis was to give an overview of the literature on milk fat fatty acids and
their origin and to explain the effect of lactation stage and body condition score (BCS) at
drying off on the milk fatty acid profile. Milk samples for fatty acid analyses were collected
throughout lactation from 15 cows at Eerika Farm OÜ. Cows were divided into three groups
according to their body condition score at drying off: first group BCS ≤3,0, second group
BCS 3,25-3,5 and third group BCS≥3,75. The milk fatty acid profile was analysed using gas
chromatograph in the Laboratory of Milk Quality at the Estonian University of Life Science.
The lactation period affected the proportion of most fatty acids in milk fat and most noticeable
changes took place between the 1
st and 12th week of lactation. The proportion of de novo
synthesized fatty acids increased until the week 12 of the lactation and then stabilized. The
proportions of most odd- and branched-chain fatty acids in milk fat increased during lactation
and the increase was more distinct in early lactation. The proportions of fatty acids originating
from adipose tissue were higher at the beginning of lactation.
The body condition score of the cows at drying off significantly affected the fatty acid profile
of the milk fat. The proportion of the sum of de novo synthesized fatty acids in week 10 of
lactation was the smallest (23,0 g/100 g fatty acids) in cows with the highest body condition
score (BCS3,75) Starting from the 10th week of lactation the proportion of the sum of
monounsaturated fatty acids was the biggest (32,0-25,5 g/100 g fatty acids) in cows with the
highest body condition score (BCS3,75). At the first week of lactation, the proportion of the
sum of odd- and branched-chain fatty acids was the biggest (1,60 g/100 g fatty acid) in cows
with the smallest body condition score (BCS≤3,0)
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Get PDFThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
Variations on the Author
Get PDF“Variations on the Author” discusses two of Eduardo Coutinho’s recent films (Um Dia na Vida, from 2010, and Últimas Conversas, posthumously released in 2015) and their contribution to the general question of documentary authorship. The director’s filmography is characterized by a consistent yet self-effacing form of authorial self-inscription: Coutinho often features as an interviewer that rather than express opinions propels discourses; an interviewer that is good at listening. This mode of self-inscription characterizes him as an author who is not expressive but who is nonetheless markedly present on the screen. In Um Dia na Vida, however, Coutinho is completely absent form the image, while Últimas Conversas, on the contrary, includes a confessional prologue that moves the director from the margins to the center of his films. This article examines the ways in which these works stand out in the filmography of a director who offers new insights into the notion of cinematic authorship
Appropriate Similarity Measures for Author Cocitation Analysis
Get PDFWe provide a number of new insights into the methodological discussion about author cocitation analysis. We first argue that the use of the Pearson correlation for measuring the similarity between authors’ cocitation profiles is not very satisfactory. We then discuss what kind of similarity measures may be used as an alternative to the Pearson correlation. We consider three similarity measures in particular. One is the well-known cosine. The other two similarity measures have not been used before in the bibliometric literature. Finally, we show by means of an example that our findings have a high practical relevance.information science;Pearson correlation;cosine;similarity measure;author cocitation analysis
Dispelling the Myths Behind First-author Citation Counts
Get PDFWe conducted a full-scale evaluative citation analysis study of scholars in the XML research field to explore just how different from each other author rankings resulting from different citation counting methods actually are, and to demonstrate the capability of emerging data and tools on the Web in supporting more realistic citation counting methods. Our results contest some common arguments for the continued
use of first-author citation counts in the evaluation of scholars, such as high correlations between author rankings by first-author citation counts and other citation
counting methods, and high costs of using more realistic citation counting methods that are not well-supported by the ISI databases. It is argued that increasingly available digital full text research papers make it possible for citation analysis studies to go beyond what the ISI databases have directly supported and to employ more
sophisticated methods
koamabayili/VECTRON-author-checklist: VECTRON author checklist
No full textWe have done our best to complete the author checklist relating to the use of animals in the hut study. Note that the objective for the hut study was to evaluate the IRS treatment applications for residual efficacy against Anopheles mosquitoes, including the local An. coluzzii mosquito population. Cows were only used to attract mosquitoes into the huts and no tests were carried out directly on the cows. The author checklist is intended for use with studies where experiments are carried out on animals, which is why we have had such difficulty in completing this for the hut study, as many of the questions do not relate to how the cows were used
Author-wise bibliometric analysis based on entropy.
No full textAuthor-wise bibliometric analysis based on entropy.</p
- …
