49 research outputs found

    Nils-Aslak Valkeapää: Indigenous Voice and Multimedia Artist

    No full text
    Nils-Aslak Valkeapää (1943–2001) was the greatest Sámi multimedia artist. He made his debut as an author in 1971 and is so far the only Sámi who has been awarded the prestigious Nordic Council's literature prize, for his book of poetry and old photographs Beaivi, áhčážan (1989) (The Sun, My Father [1997]). In this article Harald Gaski provides an analysis of two of Valkeapää's most renowned pieces of lyrical writing. Both are long-poems; the first one is a tribute to indigenous peoples’ values and philosophy while the other one is only available in its Sámi original and thus a linguistic and cultural manifestation. It is a challenge, therefore, for the author of this essay to explicate for a foreign reader why and how the poem represents a migrating reindeer herd and why the content of both poems is relevant and important for indigenous peoples today. </jats:p

    Antologi om samisk mytologi

    No full text
    Recension av: Sami Folkloristics. Ed. by Juha Pentikäinen in cooperation with Harald Gaski, Vuokko Hirvonen, Jelena Sergejeva &amp; Krister Stoor. NNF: Turku 2000. (NNF Publications 6.

    ...mun boađán sin maŋis ja joatkkán guhkkelebbui... Birgengoansttat Jovnna-Ánde Vesta románatrilogiijas Árbbolaččat

    No full text
    Árbbolaččat-románatrilogiija lea čállán Jovnna-Ánde Vest, gii lea Roavvesavvonis eret, Deanuleagis Davvi-Suomas. Ráiddus lohkki oahpásmuvvá Máhtebáikki báikegotti olbmuide. Máhtebáiki lea smávva boaittobeale sámi giláš Eanuleagis Davvi-Suomas. Dáhpáhusat leat biddjon sullii 1960-logu álgogeahčen gitta 1980-logu gaskamuddui. Muitalusas leat iešguđet persovnnat, earret eará muhtin čálli, guollebivdi, servodatdárkkisteaddji áhkku, heastaalmmái, dálueamit ja velá govvadáiddár, ja buohkain leat iešguđet hástalusat eallimis. Makkárat leat birgengoansttat mat dahket ahte Árbbolaččat persovnnat birgejit geafes ja garra áiggis, mas ođđa servodatrievdadusat nuppástuhttigohtet sámi guovllu árbevirolaš eallima? Mii dáhpáhuvvá iešguđet persovnnain, guhte lea ovddabealde áiggis, muhto gii maiddái galgá eallit ja doaibmat árbevirolaš báikegottis? Dutkosis deattuhan konteavsttalaš lahkaneami masa čanan dieđuid sámi historjjá, servodateallima ja sámi gulahallanvugiid birra. Guorahallamis geavahan maid girjjálašvuođa teakstadási analysareaidduid mat erenoamážit gusket muitaleami dásiide ja persovnnaid gulahallamii ja teavstta dadjanstiillaide. Luohteteoriija doaibmá dutkosa teorehtalaš jurddavuođđun ja veahkeha mu oaidnit ovttaskas olbmo saji báikegottis. Dát lea juoga mii lea ođas sámi prosaanalysas. Lea várra dát mii mu dutkosis lea leamaš stuorámus hástalus, ja maiddái dat mii lea eanemus ođasmahtti. Lean guorahallamis deattuhan luohteárbevieru kontekstuála beali, mo sámi eallinfilosofiija ja máilmmioaidnu muitalit olbmo leahkima birra smávva sámi servodagas. Čanan luohteteoriija sajádaga akademiijas dasa mo dekoloniseren lea ovddiduvvon akademiijas, ovddeš koloniserejuvvon afrihká kulturaktivisttain ja dasto oassin álgoálbmotduktiid barggus ovddidit sierra álgoálbmotmetodologiija ja -paradigma. Árbbolaččat persovnnaid birgengoansttat vulget das mo iešguđet persovdna beassá eallimis álgui. Dat geardduhuvvo máŋgii teavsttas ja lea elemeanta mii ovddida muitalusa ja juona. Persovnnaid birgengoansttat leat dasto čadnon dasa mo persovnnat háhket alcces eallámuša ja dan oktavuođas lea muhtin persovnnaide velá dehálaš gávdnat iežaset miela miel barggu. Measta buot ráiddu persovnnat birgejit mo nu. Sis leat iešguđet birgengoansttat ja vuogit mo sii geavahit dáidduideaset, mo sii vuogáiduvvet ja birgehallet eallima hástalusaiguin ja ođđa áiggi boahtimiin. Sii guđet gártet okto, leat sii guđet eanemusat láittastuvvet. Árbbolaččat-trilogiija buktá filosofalaš jurddašaddamiid ovttaskas olbmo, báikegotti ja stuorra servodaga dásis, ođđa áiggi boahtima ja birgehaddama oktavuođas

    The hidden children of Eve : Sámi poetics guovtti ilmmi gaskkas

    No full text
    In a methodological approach based on Sámi communication modes, the thesis relies solely on Sámi sources in addressing a poetics of the oral as grounds for indigenous methodology

    Garra boját ja fiinna nieiddat - Heteronormativitehta sámi čáppagirjjálašvuođas

    No full text
    Dán dutkamušas guorahalan movt heteronormativitehta boahtá ovdan sámi čáppagirjjálašvuođas. Ulbmil lea gávnnahit makkár kultuvrra sámi čáppagirjjálašvuohta ovddida normálan, lunddolažžan ja árvvus adnojuvvon kultuvran ráhkisvuođa ja seksualitehta dáfus, ja mii lea dasto dat mii olgguštuvvo dahje hilgojuvvo. Dutkamuša vuođđun leat queer-teoriijat, sosialiserenteoriijat ja sohkabealsosialiserenteoriijat, ja dutkanmetoda lea kritihkalaš diskursaanalysa. Guorahalan njeallje sámi romána mat leat čállojuvvon ođđasit áiggis, maŋŋel jagi 2000, ja mat govvidit dálá sámi servodaga. Sámi servodagas lea oppalaččat olu jávohisvuohta homofiillaid ja LHBT-áššiid birra, ja fáddá lea maiddái unnán dutkojuvvon. Dat moadde dutkamuša mat gávdnojit konkluderejit ee. ahte sohkabealrollat, bearaščanastagat, osku, árbevierut, vealaheapmi ja ovdagáttut dahket váttisin dovddastit iežas lesban dahje homofiilan sámi birrasiin. Mu dutkamuš gođđá oktii dáid ovddeš dutkamušaid dan bokte ahte dat guorahallá sihke árbevirolaš sohkabealrollaid ja LHBT-olbmuid dili dálá servodagas, ja čatná daid oktii čáppagirjjálašvuođa bokte. Dákkár dutkamis lea mearkkašupmi olu olbmuide, ja lea mielde fállame dehálaš fuomášumi queer-dutkama áigumuša mielde, namalassii ahte olbmo ii sáhte málle sisa coggat

    Nils-Aslak Valkeapää. A Powerful Poetic Manifestation

    No full text
    Nils-Aslak Valkeapää (1943–2001), or Áillohaš as he used as his artist name for a period of time, was the greatest Sámi multimedia artist. He made his debut as an author in 1971 with a book of essays, and is so far the only Sámi who has been awarded the prestigious Nordic Council’s literature prize, for his book of poetry and photographs Beaivi, áhčážan, 1989 (The Sun, My Father, 1997)

    Indigenous elders' perspective and position

    No full text
    Inspired by a great deal of work on Indigenous methodologies, I feel it natural to start this essay by positioning myself. I will ponder the more or less institutionalized concept of an ‘Indigenous Elders’ approach.’ I will do this from a combined perspective of a Sámi Elder (at least one who is approaching the age of becoming an Elder) and from an academic vantage point in which Indigenous scholarship has been a key instrument in my university practice over the last three-four decades. Although age is not the only qualifying criterion for achieving the status of an Elder, in my case I feel that the experiences that come along with age and growing up in a traditional Sámi community, in addition to the role of a long-time instructor of Sami students in the academy, of being a devoted researcher in the field of transIndigenous studies, and a commentator of cultural and societal development within the Sámi communities, all together should sum up to a position where it is appropriate to say a few words about an issue that has been essential in Indigenous scholarship as the Elders’ position

    “Máilbmi nuppástuvvá ja olbmot dađe mielde” : Čáppagirjjálašvuohta historjjá muitalussan ja Heaikka duppal doaibma Árbbolaččat-trilogiijas

    No full text
    Árbbolaččat trilogija. Persovdnadulkon. Heaikka duppal doaibma, son doaibmá sihke muitaleaddjin ja váldopersovdnan. Dán dulkoma duogáš lea Textpraxisa metodalatnja. Nubbi oassi dán barggus, guoskkaha man láhkai romána ráiddu sáhttá geahččat komparatiivvalaččat Jovnna Ánde Vest eará románaid ja fagagirjjálašvuođa hárrái. Lean maiddái čájehan mo Árbbolaččat ráidu lea historjjá muitalussan, gos Sámi duohta dilli boahtá ovdán

    “Ii leat beare boahtit deike hearjidit". Sámi politihkalaš poesiija kontekstuála analysa

    No full text
    Dán dutkamušas guorahalan sámi politihkalaš poesiija gaskal 2013-2016 historjjálaš, servodatlaš ja kultuvrralaš konteavsttas. Ulbmilin lea gávnnahit makkár fápmovuogádagat ja retorihkka sámi lávlla- ja ráppateavsttain boahtá ovdan. Dien áigodagas leat ilbman olu ođđa vuosttaldanlávlagat ja -ráppat, ja dán dutkamušas analyseren vihtta sámi lávlla- ja ráppateavstta ágoálbmotmetodologiija vuođuin. Dutkanmetoda lea kontekstuála analysa ja retorihkkaguorahallan. Geahčan makkár pathos-, ethos- ja logosákkastallamat teavsttain leat ja mainnalágiin muitaleaddji áigu olahit ipmárdusa ja rievdadusa servodagas politihkalaš teavsttainis. Olles dutkamuš dahkko álgoálbmotmetodologalaš insider-posišuvnnain man ulbmil lea dekoloniseren. Dán rádjái lea olu dutkan álgoálbmogiid dáfus dahkkon olggobeale olbmuin. Álgoálbmotmetodologiijas lea dehálaš ahte dutki dovdá dili maid dutká. Diehtu ii leat seamma go máhttu, ja árbevirolaš máhttu eaktuda olu eambbo siskkáldas gelbbolašvuođa go dan maid oarjemáilmmi akademiijavuogádagas sáhttá oahppat. Dakkár geahčastagain lea dutkan čađahuvvon ja dat lea ge mielde čalmmustahttime dán áigásaš sámi politihkalaš poesiija ođđa dássái sámi girjjálašvuođas. Viiddidit girjjálašvuođa doahpaga lea ovdamearka movt ovddidit álgoálbmotperspektiivva atnuiváldima (Kuokkanen 2009:46). Nubbi maid son evttoha, lea čállit ođđasit nu ahte eamiálbmoga jietna gullo. Goappaš daid ovdamearkkaid doaivvun dáinna dutkamiin olahan

    Sámi muitalanárbevierru ja mo luohti luovvana muitalusas

    No full text
    Dette er en hovedfagsoppgave Dat lea váldofágačalu
    corecore