23 research outputs found
Operatsioonijärgne antibakteriaalne ravi komplitseeritud apenditsiidi korral ja apendektoomia rasedatel
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneEnamikel juhtudel on pimesoolepõletik tüsistumata ja operatsioonijärgselt ei vaja patsiendid antibiootikume. Kolmandikul juhtudest on apenditsiit komplitseeritud ehk pimesoole seina terviklikkus on kadunud ning põletik on pimesoolest levinud edasi kõhuõõnde. Sellisel juhul vajavad patsiendid operatsioonijärgselt antibiootikume, et vältida tüsistuste tekkimist. Samas puudub üksmeel operatsioonijärgse antibakteriaalse ravi kestvuse osas. Lisaks eelnevale on erimeelsusi ka pimesoole ohutu eemaldamise osas rasedatel.
Käesoleva uurimistöö käigus viidi läbi juhuslikustatud kontrolluuring, millise käigus komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid juhuvaliti saama tavapärast pikka või lühikest (24 tundi) operatsioonijärgset antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et lühikest antibakteriaalset ravi saanud patsiendid viibisid haiglas lühemat aega ning neil ei esinenud rohkem tüsistusi võrreldes tavapärast ravi saanud uuritavatega.
Lisaks vaatles käesolev uurimistöö lühikest suukaudset ja veenisisest antibakteriaalset ravi. Juhuslikustatud kontrolluuringu käigus juhuvaliti komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid saama 24-tunni pikkust suukaudset või 24-tunni pikkust veenisisest antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et suukaudset ravi saanud uuritavatel ei esinenud rohkem tüsistusi kui veenisisest ravi saanud uuritavatel.
Lisaks, kasutades kõikide Eestis 2010-2020 rasedatel tehtud pimesoole operatsioonide andmeid, võrreldi avatud ja laparoskoopilise apendektoomia ravitulemusi. Uuringu tulemustest selgus, et laparoskoopiline apendektoomia oli seotud lühema operatsiooniaja ja lühema haiglas viibimisega. Raseduse katkemise või enneaegse sünnituse osas puudus avatud ja laparoskoopilise apendektoomia vahel erinevus.
Seega lõhkenud pimesoolega piisab vaid paarist tabletist operatsioonijärgselt ja rasedaid võib laparoskoopiliselt opereerida!Usually patients do not need antibiotics following the removal of the appendix. About every third appendicitis is complicated – the wall of the appendix is disrupted. Such patients need antibiotics following surgery in order to prevent complications. However, there is no consensus on the length or need of antibacterial treatment following appendectomy in complicated cases. Also, it is not clear how an inflamed appendix should be removed when the patient is pregnant.
In a randomized controlled trial patients were allocated to receive a short course or a longer course of antibiotics following the removal of a perforated appendix. The trial demonstrated that patients in the short group were discharged earlier and had similar rate of complications when compared to patients in the traditional group. This means that shorter courses on antibiotics offer the same treatment results but help to cut treatment costs.
Also, in a randomized controlled trial patients were randomized to receive a short course of oral antibiotics or a short course of intravenous antibiotics following appendectomy in complicated appendicitis. The trial demonstrated that oral administration was no associated with worse treatment outcomes than intravenous administration of antibiotics.
Finally, by using all the data of pregnant patients undergoing appendectomy in Estonia from 2010 to 2020, we compared outcomes in open and laparoscopic appendectomy. The study demonstrated that laparoscopic appendectomy was associated with a shorter operative time and shorter hospital length of stay when compared to open appendectomy. The rate of fetal loss or preterm delivery did not differ among the two groups.
To sum up, it may be concluded that a few tablets of antibiotics after surgery in a burst appendicitis is all it takes. Also, pregnant patients may safely have their appendix removed laparoscopically.
https://www.ester.ee/record=b565314
Emfüsematoosne gastriit. Haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade
No full textEmfüsematoosne gastriit on harva esinev maoseina infektsioon, mille põhjustajateks on gaasi tootvad mikroorganismid. Emfüsematoosne gastriit on tavaliselt raske kuluga ja lõpeb sageli letaalselt. Lisaks ägeda kõhu sümptomaatikale kaasneb tihti septiline šokk. Diagnoosimise nurgakivi on kompuutertomograafiline uuring, kus ilmestuvad tüüpiliselt maoseinasisesed gaasimullid. Ravi on haiguse ägedas faasis konservatiivne, hõlmates laia toimespektriga antibakteriaalset ravi koos toetava infusioonraviga. Raskematel juhtudel on vajalik kirurgiline sekkumine. Artiklis on kirjeldatud põlveliigese plaanilise endoproteesimise järel tekkinud emfüsematoosse gastriidi juhtu, mida raviti edukalt konservatiivselt
Reconstruction of the Valjala – Haeska 10 kV feeder
No full textLõputöö eesmärk oli koostada täiendav keskpinge võrguühendus Valjala – Haeska fiidrile pidades silmas Elektrilevi OÜ põhimõtteid, eesmärke ja standardeid. Läbi täiendavate võrguühenduste on võimalus mistahes rikke korral klientidele tagada nõuetekohane elektrivarustus.
Töö esimene peatükk andis ülevaate milliseid parameetreid elektrivõrkude hooldusel ja arendamisel järgitakse ning millised on tuleviku eesmärgid.
Teises peatükis tõi autor välja mis olukorras on Haeska, Mustjala ning Pahi fiidrid. Eesmärk oli leida kui palju paraneksid elektrilised parameetrid kui Haeska fiidrit reserveerida hoopis läbi Mustjala fiidri.
Kolmandas osas toodi välja milliseid seadmeid ja kaableid läheb antud töö realiseerimiseks vaja ning mille alusel antud valikud tehti. Näidati mis olukorras on olemasolev elektrivõrk ning kuidas teostatakse juurde ehitatava osa sidumine.
Neljas peatükk võrdles arvutustulemusi enne ja pärast täiendava võrguühenduse tegemist. Selgus, et Haeska fiidri reserveerimine läbi Mustjala fiidri on oluliselt efektiivsem kui Pahi fiidri kaudu. Raavi alajaamas oli pingekadu Pahi kaudu reserveerimisel 11,30% ning Mustjala fiidri kaudu 2,97%.
Viiendas peatükis andis autor ülevaate võrgu parendamise jaoks vaja minevatest töödest ja nende kogustest.
Täiendava võrguühendusega teostatud arvutused kinnitavad, et antud investeering on põhjendatud ning sellega tagatakse klientidele oluliselt kvaliteetsem elektriühendus rikete korral. Raavi alajaamas langes pingekadu 8,33% võrra.The objective of the thesis was to create additional 10 kV feeder for the Valjala – Haeska feeder while observing the principles, objectives and standards of Elektrilevi OÜ. Through additional connections, it is possible to ensure compliant electric supply to customers in the event of fault.
The first chapter provided and overview of the parameters considered in the maintenance and development of electrical connections and the objectives for the future.
In the second chapter, the author brought out the condition of the Haeska, Mustjala and Pahi feeders. The aim was to determine how much the electrical parameters would improve if the Haeska feeder were reserved through the Mustjala feeder instead.
The third chapter brought out the equipment and cables required to implement this project and the choices for their selection. It also described the state of the existing electrical connection and how the new section would be integrated.
The fourth chapter compared calculation results before and after creating the additional electrical connection. It was found that reserving the Haeska feeder through the Mustjala feeder is significantly more efficient than through the Pahi feeder. At the Raavi substation voltage loss was 11,30% when reserved through Pahi and 2,97% through Mustjala.
In the fifth chapter, the author provided an overview of the provided and overview of the necessary tasks and quantities to improve the power grid.
The calculations performed with the additional grid connection confirm that the investment is justified and will remarkably improve the quality of the electric supply for customers during any fault. At the Raavi substation voltage loss was reduced by 8,33%
Läbivate kõhuvigastuste selektiivne mitteoperatiivne käsitlus ning praktika Põhja-Euroopa traumakeskustes
No full textSelektiivne mitteoperatiivne kõhupiirkonna noa- ja laskevigastuste käsitlus (SMOK) on tänapäevaste traumakeskuste ravitaktika osa. Ülevaateartiklis on käsitletud SMOKi taktika arengut, rakendamist ja tulemeid. Lisaks on antud ülevaade Põhja-Euroopa traumakeskuste, sealhulgas Põhja-Eesti Regionaalhaigla praktikast hiljuti ilmunud artikli põhjal, milles käsitleti SMOKi temaatikat
Traumapatsientidele tehtud elustavate ja erakorraliste torakotoomiate järgsed tulemid Eesti suurimas traumakeskuses
No full textEesti Arst 2024; 103(6 –7):33
Raske traumaga haigete hospitaliseerimine piirkondlikesse haiglatesse ajavahemikul 2021–2022: demograafilised andmed ja ravitulemid
No full textTaust ja eesmärk. Raske trauma (RT) on olulise mõjuga rahva tervisele. Eestis hospitaliseeritakse enamik RT-juhtudest kahte traumakeskusesse (Põhja-Eesti Regionaalhaigla koos Tallinna Lastehaiglaga – PERH + TLH ja Tartu Ülikooli Kliinikum – TÜK). Nende keskuste RT-ravijuhud on koondatud Eesti traumaandmete kogusse (ETK). Uuringu eesmärk oli anda ETK andmete põhjal ülevaade 2021. ja 2022. aastal Eesti piirkondlikes haiglates ravitud RT-juhtude epidemioloogiast ning võrrelda kahe traumakeskuse RTde profiili ja tulemeid.Metoodika. ETK põhjal kaasati kõik 2021. ja 2022. aasta RT-ravijuhud. Analüüsitud andmed sisaldasid demograafilist infot, vigastuste profiili, traumamehhanisme, trauma toimumise asukohta ja trauma asjaolusid. Esmasteks tulemiteks olid haiglasisene suremus jahaigla ravipäevade arv.Tulemused. Uuringuperioodil raviti traumakeskustes kokku 284 RTd, neist 190 PERHi + TLH ja 94 TÜKi vastutuspiirkonnas. Patsiendi keskmine vanus oli 46,3 ± 19,7 aastat, 80,6% patsientidest olid mehed. PERHi + TLH piirkonnas toimunud RTdest oli võrreldes TÜKi piirkonnaga toimunud rohkem tänaval või asulas (42,6% vs. 21,3%, p < 0,001) ja TÜKi piirkonnas rohkem maanteel (29,8% vs. 14,7%, p = 0,003). Traumamehhanismide võrdlusel esines samal tasapinnal kukkumisi sagedamini PERHi + TLH piirkonnas (16,8% vs. 6,4%, p = 0,015), samas TÜKi piirkonnas oli enam mootorsõidukiõnnetusi (29,8% vs. 12,1%, p < 0,001). Keskmine haiglas viibimise aeg oli 12,0 ± 11,1 päeva ja haiglasisene suremus oli 20,4%. Haiglaravi kestus ega suremus ei erinenud piirkondades.Järeldused. Mõlema traumakeskuse ravi tulemusnäitajad on sarnased. RT-profiili regionaalsete varieeruvuste põhjuseks võib pidada PERHi + TLH ja TÜKi piirkonna geograafilisi, majanduslikke ja demograafilisi erinevusi
Lühiaegne veenisisene versus suukaudne operatsioonijärgne antibakteriaalne ravi komplitseeritud apenditsiidi korral – juhuslikustatud kontrolluuring
No full textEesti Arst 2024; 103(1):4
Vasakpoolne paraduodenaalne song: kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus
No full textParaduodenaalsed songad on haruldased, põhjustades alla 1% kõikidest soolesulgustest. Kuldne standard diagnoosimiseks on kompuutertomograafiline uuring. Laparoskoopiline operatsioon on valikmeetod, kuid sagedasti tuleb jätkata operatsiooni avatud meetodil. Artiklis on kirjeldatud üht Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravitud vasakpoolse paraduodenaalse songaga patsiendi haigusjuhtu
Avatud versus laparoskoopiline apendektoomia ägeda apenditsiidi korral rasedatel: populatsiooniuuring
No full textEesti Arst 2023; 102(11):61
