279 research outputs found
Lutsi speakers and rememberers in the late 20th and early 21st centuries
This article describes the language of the last speakers of Lutsi as well as their family background and the sources of their language knowledge, in order to show the paths by which Lutsi language knowledge – even if only of a fragmentary sort – has survived up to the present day. The language knowledge of these last speakers is described using observations taken from the field notes and memories of other researchers as well as from my own encounters with them. This information is placed in a historical and regional context by providing a detailed overview of the historical extent of the Lutsi community, theories about Lutsi origins and how this connects with the memory of Lutsi families and observed language variation within the Lutsi speech area, changes in Lutsi speaker numbers and language use, and the history of Lutsi documentation and the observations of the researchers who documented them.
Kokkuvõte. Uldis Balodis: Lutsi keele kõnelejad ja mäletajad 20. ja 21. sajandi vahetusel. Lutsi keelt räägiti mitu sajandit Kagu-Lätis Ludza linna ümbritsevates valdades ja külades. Lutsi keel ja kultuur said tähtsaks osaks nii Latgali kui ka kogu Läti kultuuriajaloost. Lutsi keel on ühendanud Eestit ja Lätit ning saanud nende ühise pärandi sümboliks. Selle artikli esimeses osas kirjeldatakse lutsi keele uurijate (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälestusi ja tähelepanekuid ajast, kui seda keelt veel räägiti igapäevaselt. Artikli teises osas antakse ülevaate Põlda valla Jaani küla Nikonovide perekonnast, kes olid viimaseid lutsi keele oskajaid. Samuti vaadeldakse viimaseid lutsi keelepärandi kandjaid tänapäeval – nn mäletajaid –, käsitledes nii nende elulugusid kui ka teadmisi lutsi keelest.
Kokkovyteq Lutsi kielehn. Uldis Balodis: Lutsi kiele kynelejaq ni mälehäjäq 20. ni 21. sā-āstaga vaihtusel. Mitu sā-āstakka kyneldi lutsi kīlt Ludzi ümbre valdohn ni küllihn. Lutsi kīļ um nī Lätkalihn ku kaq kȳ Lätihn kultūri aolū tähtsä oza. Lutsi kīļ um kaq tähtsä köüdüs Läti ni Ēstimā vaihel ni noide ütidze perändüze tunnismärķ. Sjōl kirotuzel um katș ossa. Edimädzehn ozahn ma selledä lutsi kiele ūŗjide (Oskar Kallas, Heikki Ojansuu, Paulopriit Voolaine, August Sang) mälehüizi ni tähelepandmizi aost, ku tūd kīlt vīl egä päiv kyneldi. Tȳz̦ ehn ozahn tī ülekaehuze Pylda valla Jāni külä Nikonovi perrest, kohn elliq perämädze lutsi kiele myistjaq. Ma ka kynele perämädzist Lutsi inemizist tǟmbädzel pǟväl – nm mälehäjidest –, kiä viļ tīdväq veidüq lutsi kīlt, ni kaq noide elolūst ni kiele tīdmizest
Non-modal phonation associated with stød vowels in Livonian
Livonian is unique among the Finnic languages in possessing a two-way tonal contrast in primary stressed syllables. Observed already in the earliest linguistic descriptions of Livonian, this two-way contrast between stressed syllables with stød (also called broken tone) and plain tone closely resembles the tonal system of Latvian with which Livonian has been in close long-term contact. This paper describes a pilot study, which used six measurements of spectral tilt (h1-h2, h1-F1, h1-F2, h1+h2/2-F1, h1-F3, F2-F3) to determine whether Livonian stød was associated with any non-modal phonation, specifically creaky voice. Spectral tilt is the degree to which intensity decreases as frequency increases (Gordon and Ladefoged 2001). Earlier researchers (e.g., Vihman 1971) have noted that stød vowels tend to be laryngealised, therefore, creaky voice is a likely candidate for non-modal phonation associated with stød. The method in this study is based on that used by Esposito (2004) in her similar study of Santa Ana del Valle Zapotec. The study used data from archival recordings of Pētõr Damberg, a speaker of the East Dialect of Courland Livonian from the village of Sīkrõg, and focused on measurement of CVV syllables containing either [ǭ] or [ō] (IPA: [o̞ː] and [oː]).Kokkuvõte. Uldis Balodis: Mittemodaalne fonatsioon liivi keele katketooniga sõnade vokaalides. Liivi keel on läänemeresoome keelte seas mõneti ainulaadses olukorras, kuna sõnade pearõhulistes silpides ilmneb tonaalne vastandus. Juba varasemad liivi keele kirjeldused on näidanud, et selles vastanduvad katketoon ehk stød ja püsitoon. Toonisüsteemi poolest on liivi keel sarnane läti keelega, millega liivi keel on olnud pikaajalises kontaktis. Käesolevas artiklis uuritakse, kas liivi stød on seotud mittemodaalse fonatsiooniga, eriti nn käriseva häälega (creaky voice). Selle kindlaks tegemiseks mõõdeti spektrikallet (spectral tilt) kuuest punktist (h1-h2, h1-F1, h1-F2, h1+h2/2-F1, h1-F3, F2-F3). Spektrikalle on aste või punkt, kuhu intensiivsus võib sageduse suurenedes tõusta (Gordon and Ladefoged 2001). Käesolevas uurimuses kasutatud meetod põhineb samal meetodil, mida kasutas Esposito (2004) oma uurimuses Santa Ana del Valle Zapotec kohta. Ainestik on pärit idaliivi keelejuhilt Pētõr Dambergilt (Kuramaalt Sīkrõgi külast). Analüüsitud materjal sisaldas CVV esisilbiga sõnu, kus esinesid pikad vokaalid [ǭ] või [ō] (IPA: [o̞ː] ja [oː]). Varasemad uurimused (nt Vihman 1971) on näidanud, et stødiga vokaalid kalduvad olema larüngaliseeritud, mistõttu võib stødi puhul kärisevat häält seostada mittemodaalse fonatsiooniga, seda osutavad ka selle artikli tulemused.Märksõnad: toon, stød, katketoon, fonatsioon, spektrikalle, kärisev hääl, liivi keelKubbõvõttõks. Uldis Balodis: Līvõ kīel īžkillijizt äbmodāli fonātsij katkāndõksõks sõņši. Līvõ kēļ um īžki vāldamiersūomõ kīeld siegās, sīest ku sīe ežmis zilbsõ võib vȱlda kakš tūoņõ (katkāndõks agā murdtõd tūoņ ja tazzi/ nūziji tūoņ). Siedā kūlizt jõvā ežmizt līvõ kīel tuņšlijizt. Līvõ kīel ja lețkīel tūoņõd sistēmõd ātõ väggi ītizt, sīest ku nänt rõkāndijizt ātõ kōgiņ jellõnd īdtuoiz kūoral. Sīes tuņšlimizõs um kȭlbatõd kūd spektõr vändit (engliš kīels spectral tilt) aigõ (h1-h2, h1-F1, h1-F2, h1+h2/2-F1, h1-F3, F2-F3). Sīen um sēļțamõst, või līvõ kīel katkāndõks um mingi eņtšvīți fonātsij tīp. Spektõr vändit um āiga, mis nägțõb, kui pǟgiņ kildzit sadāb, až sagdit nūzõb (Gordon ja Ladefoged 2001). Jedmilizt tuņšlimizt (ngț. Vihman 1971) ātõ nägțõnd, ku katkāndõksõks īžkillijizt jūs um lieudtõb laringalizātsij, ja keržiji ēļ sugūb äbmodālizõst fonātsijst. Sīe tuņšlimiz pierāst kȭlbatõd metod um seļļi īž nemē Esposito (2004) kȭlbatiz Santa Ana del Valle zapotek kīel tunšlimiz pierāst. Tuņšlimiz materjalõks ātõ Kurāmō idālīvõ murd rõkāndijiz Pētõr Damberg tekstõd (Damberg vȯļ Sīkrõg kilāst). Analīz pierāst sait võttõd sõnād CVV ežmiz zilbõks, missõs āt pitkād īžkillijizt [ǭ] agā [ō] (IPA: [o̞ː] ja [oː])
Introductory survey of the South Estonian language islands
The South Estonian language islands – Leivu, Lutsi, Kraasna – are three historically South Estonian-speaking exclaves located not only beyond the borders of Estonia, but also geographically separated from the main body of South Estonian speakers for at least several centuries. Two of these communities – Leivu and Lutsi – were located in present-day Latvia. The third community – Kraasna – was located near the northernmost Lutsi communities – only about 35 kilometres distant across the present-day Latvian border in Russia. This article acts as an introduction to the studies in this volume by describing the history and current state of the communities at its focus. It gives an overview of the location of the language island communities, their origins, linguistic status, and self-identity as well as provides a survey of their research history dating from its beginnings in the late 19th century to the present.
Kokkuvõte. Uldis Balodis, Karl Pajusalu: Sissejuhatav ülevaade lõunaeesti keelesaartest. Lõunaeesti keelesaared – Leivu, Lutsi, Kraasna – on kolm ajaloolist lõunaeestikeelset enklaavi, mis ei jää üksnes väljapoole Eesti piire, vaid mis on olnud Lõuna-Eesti põhialast eraldatud vähemalt mitu sajandit. Kaks nendest keelesaartest – Leivu ja Lutsi – asuvad tänapäeva Lätis. Kolmas keelesaar – Kraasna – paiknes teisel pool Läti piiri Venemaal, jäädes põhjapoolsest Lutsi asualast ainult u 35 kilomeetri kaugusele. Artikkel tutvustab sissejuhatavalt selle erinumbri artiklite teemasid, kirjeldades lõunaeesti keelesaarte ajalugu ja praegust olukorda. Esitatakse ülevaade keelesaarte asendist ja päritolust, keelelisest staatusest, kõnelejate identiteedist ning ka uurimisloost 19. sajandist tänaseni
Recommended from our members
Yuki Grammar
The Yuki language, including Huchnom and Coast Yuki, was spoken in Mendocino County until relatively recently (the last speaker died in 1983). This grammar is based primarily on spoken narratives recorded by Alfred Kroeber between 1901-1911. While Yuki was extensively documented over the course of the twentieth century, there is relatively little in the way of actual published works on the language. Balodis discusses the language within the historical and cultural context of the people who spoke it. 
Uldis Ģērmanis un izdevniecība "Memento"
A summary of historian, publicist, and author Uldis Ģērmanis' collaboration with publishing house "Memento". "Memento" was established in Stockholm 1961, by leading exile Latvian socialdemocrats. Between 1986 and 1998 "Memento" published eleven books authored by Uldis Ģērmanis.</p
Baiba Berzins & Little Brother Uldis
Baiba Berzins and little brother Uldis playind in fiel
Uldis Ģērmanis un izdevniecība "Memento"
A summary of historian, publicist, and author Uldis Ģērmanis' collaboration with publishing house "Memento". "Memento" was established in Stockholm 1961, by leading exile Latvian socialdemocrats. Between 1986 and 1998 "Memento" published eleven books authored by Uldis Ģērmanis
Uldis Ģērmanis un izdevniecība "Memento" [Elektronisk resurs]
A summary of historian, publicist, and author Uldis Ģērmanis' collaboration with publishing house "Memento". "Memento" was established in Stockholm 1961, by leading exile Latvian socialdemocrats. Between 1986 and 1998 "Memento" published eleven books authored by Uldis Ģērmanis.</p
Delveris 10
Uldis Delveris and his friends in the Wiesbaden displaced persons camp, Germany, circa 1946. Uldis second from the left
Baiba and Uldis Kundrats standing on sidewalk
Baiba and Uldis Kundrats standing on wooden sidewalk together10.0 Life of Latvian Childre
- …
