1,720,994 research outputs found
Food web structure of Lake Peipsi
Get PDFToiduahelate uurimine on oluline, et mõista seoseid ja vastastikmõjusid eri liikide ning nende
keskkonna vahel. Varasemalt pole Peipsi järves tehtud üheaegselt kõiki toiduahela tasemeid
hõlmavaid toiduahelate uuringuid. Antud töö eesmärgiks oli Peipsi järve toiduahela
struktuurist ning süsinikuallikatest terviklikuma ülevaate saamine. Kinnitust otsiti kahele
hüpoteesile: (1) Peipsi Suurjärves toetuvad nii bentiline kui pelaagiline toiduahel peamiselt
fütoplanktoni primaarproduktsioonile ja (2) Peipsi Suurjärve toiduahelad on ruumiliselt ehk
erinevates järve osades erinevad. Proove koguti Peipsi Suurjärve 4 proovipunktist 2014. aastal
maist augustini üks kord kuus. Uuringus kasutati stabiilsete isotoopide meetodit. Analüüsiti
järgmisi proovigruppe: lahustunud orgaaniline aine, partikulaarne orgaaniline aine, sete,
fütoplankton, zooplankton, suurselgrootud (hironomiidid), kalad. Analüüsitud proovide
süsiniku isotoopväärtused (δ
13C) varieerusid vahemikus -35,5 kuni -26,5 ‰. Töö
põhitulemused on järgmised: Emajõe kaudu järve kantud allohtoonne süsinik toetab Peipsi
Suurjärves bentilist toiduahelat ning toiduahela seoste kaudu jõuab see süsinik ka kõrgemate
troofiliste tasemeteni. Kuna Emajõe sissevool asub Peipsi järve lõunaosas, mõjutab
allohtoonne süsinik rohkem järve lõunaosa ja muudab toiduahelad seal ülejäänud järve
osadest mõnevõrra erinevaks. Toiduahelate süsinikuallikate osas erinesid järveosad kõige
enam kevadel ning ühtlustusid suve jooksul. Muutuste põhjusteks oli ilmselt fütoplanktoni
areng järves vegetatsiooniperioodi jooksul ja Emajõest Peipsi järve sisse kantav allohtoonne
orgaaniline aine, mille hulk on suur kevadel ja suve jooksul järk-järgult vähenes. Peipsi järves
toetuvad nii bentiline kui pelaagiline toiduahel peamiselt fütoplanktoni
primaarproduktsioonile. Herbivoorne zooplankton kasutab otseselt toiduks põhiliselt
väiksemaid fütoplanktereid, suuremõõtmeline fütoplankton (eriti sinivetikad) ei ole otseselt
söödav ning siseneb toiduahelasse ilmselt surnud ja lagunenud orgaanilise ainena bentilise
ahela ja mikroobse lingu kaudu.The reaserach of food webs is important to understand interactions and relationships between
different organisms and their environment. The aim of this study was to obtain a better
overview of food web structure and carbon sources in Lake Peipsi s.s. (sensu stricto). There
were two main hypotheses: (1) both benthic and pelagic food web in Lake Peipsi s.s. rely
mainly on phytoplankton primary production and (2) there is a spacial variability in food
webs in different parts of the lake. The samples were collected from Lake Peipsi s.s. in 4
sampling points in the year 2014 May to August, once a month. Stable isotope method was
used in the study. Following sampling groups were analysed: dissolved and particular organic
matter, sediment, phytoplankton, zooplankton, benthic invertebrates (Chironomidae), fish.
Over the Lake Peipsi s.s. carbon isotopic values (δ
13C) varied between -35,5 to -26,5 ‰. The
main results of the study are following: Allochthonous organic carbon which is coming to
lake with inflow from River Emajõgi, supports the benthic food chain and via trophic
interactions this carbon is transferred up the food web to top consumers. As the inflow of
River Emajõgi is located in the southern part of the lake the allochthonous carbon has there
more impact and it makes food webs in the southern part of the lake somewhat different. The
food sources in the different parts of the lake were most variable in spring and became more
similar towards autumn. The reasons for these changes can be the intensive development of
the phytoplankton in the lake during the growing period and large amount of incoming
allochthonous carbon in the spring which is decreasing during the summer. Both benthic and
pelagic food web in Lake Peipsi rely mainly on phythoplankton primary production. Smaller
algae are directly consumed by herbivorous zooplankton as a main food source while the
larger phythoplankton is not directly used and most probably enters to food web as a detritus
through the benthic food chain and a microbial loop
Effect of warmer climate on relationships between zoo- and phytoplankton in temperate lakes
No full textAntud töö eesmärgiks oli kirjanduse abil selgitada veekogude soojenemisest tingitud
potentsiaalseid mõjusid zoo- ja fütoplanktoni dünaamikale ning nendevahelisele
toitumissuhetele. Kontrolliti hüpoteesi, mille kohaselt nõrgeneb kliimasoojenemise
käigus zooplanktoni võime kontrollida fütoplanktoni arengut sesoonse dünaamika
muutuste kaudu.
Kliimauuringute tulemuste põhjal on ennustatud temperatuuri tõusu globaalsel
tasandil. Kirjanduse analüüsi tulemusena võib välja tuua järgmised põhilised nähtused
ja seosed, mis tõenäoliselt leiavad aset soojeneva kliima tulemusena zoo- ja
fütoplanktoni dünaamikas ning toitumissuhetes:
· Kõrgenenud veetemperatuuri tingimustes leiavad fütoplanktoni kevadised
biomasside maksimumid aset varem ja zooplanktoni kevadised biomasside
haripunktid hiljem, tuues kaasa zoo- ja fütoplanktoni biomasside
mitteajastumise ning toitumisseoste nõrgenemise, mille tulemusel võib selgevee
faas planktoni fenoloogiliste sündmuste reas ära jääda;
· Temperatuuritõus mõjutab soojalembeste sinivetikate arengut, tuues kaasa järkjärgulise
sinivetikate osakaalu suurenemise fütoplanktoni kooslustes ning sellega
suureneb ka risk potentsiaalselt mürgiste sinivetikate sesoonseks massiliseks
vohamiseks, mis põhjustavad häireid toiduahelate funktsioneerimises;
· Kõrgemal temperatuuril intensiivistub füto- ja zooplanktoni parasiitide
elutegevus, millel on koosluste arvukusi piirav ning liikide vahetumist esilekutsuv
mõju;
· Muutused toiduahela ülemistel astmetel avalduvad kaskaadmõjudena
planktonikoosluste tasemetel – omnivoorsete kalade osakaalu suurenemine ning
omnivoorse toitumisviisi prevaleerimine põhjustab zooplanktoni kooslustes
väiksema kehasuurusega liikide domineerimist. Suuremate herbivoorsete
zooplankterite osakaalu vähenemine mõjutab juba otseselt zooplanktoni võimet
fütoplanktoni kasvu kontrollida.
Eelnevast järeldub, et tulenevalt kliimasoojenemisest tingitud muutustest
zooplanktoni koosseisus ja dünaamikas, kontrollib zooplankton fütoplanktonit
tõenäoliselt vähem ja see kinnitab eelpool püstitatud hüpoteesi.Using various sources of literature, a review was put together concerning the effects of warming climate on zoo- and phytoplankton interaction in temperate lakes. Main objective was to confirm the hypothesis stating that warming climate causes a decrease in zooplankton grazing control on phytoplankton development in temperate lakes.
According to many research publications, global air and water temperatures are in the process of ascension. Global warming and its coeffects play an important role in shaping the physical, chemical and biological characteristics of lakes, which can promote eutrophication. One of the consequences of eutrophication is a rise in phytoplankton production and biomass. This in turn can develop into seasonal, sometimes toxic, blooms of phytoplankton, such as diatoms and cyanobacteria. Extended periods of algal proliferation caused by warming climate can damage water quality, reduce biodiversity, diminish fisheries and clean water reserves.
Generally, zooplankton has an essencial part in limiting phytoplankton biomass. As a result of warming climate, the potential restructuring of lacustrine food webs and perhaps those of all aquatic ecosystems is the most feared outcome of global warming. Many publications seem to point out that in many temperate lakes, global warming is likely to cause a temporal mismatch in seasonal dynamics of phyto- and zooplankton. The most important changes in plankton dynamics coincide with spring, where decisive conditions are being set. Phytoplankton vernal biomass maxima have shown an earlier occurence compared to those of the zooplankton. Normally, a syncronous development of spring biomass peaks of these plankton groups would occur at the same time if zooplankton were to achieve efficient grazing control over phytoplankton biomass. Beside alterations in seasonal timing of zoo- and phytoplankton communities, the changes in algal community compositions towards dominance of less edible forms like filamentous and colonial cyanobacteria, and the icreased top-town control over zooplankton by planktivorous fish favouring the smaller species will further affect the zooplankton and phytoplankton trophic relationships in a warmer climate. Together with the increased risk of more intense and toxic cyanobacterial blooms and longer exposure to parasites due to increased water temperature this will likely select for better adapted zooplankton in a future climate change. Increasing water temperature will therefore severely affect the zooplankton and phytoplankton relationships in a warmer climate.
In the light of the literature analysed the proposed alterations in the grazer community dynamics and structure, either caused directly by rised water temperature or indirectly via food web interations, will likely result in weaker control over phytoplankton development in temperate lakes in a warmer climate. Since many publications seemed to be in accordance with this, and there seemed to be no discrepancies in sources studied on that particular aspect, the hypothesis was eventually considered as valid
Going Beyond Counting First Authors in Author Co-citation Analysis
Get PDFThe present study examines one of the fundamental aspects of author co-citation analysis (ACA) - the way co-citation
counts are defined. Co-citation counting provides the data on which all subsequent statistical analyses and mappings
are based, and we compare ACA results based on two different types of co-citation counting - the traditional type that
only counts the first one among a cited work's authors on the one hand and a non-traditional type that takes into
account the first 5 authors of a cited work on the other hand. Results indicate that the picture produced through this non-traditional author co-citation counting contains more coherent author groups and is therefore considerably clearer. However, this picture represents fewer specialties in the research field being studied than that produced through the traditional first-author co-citation counting when the same number of top-ranked authors is selected and analyzed. Reasons for these effects are discussed
Toxic cyanobacteria in aquatic foodwebs
No full textBakalaureusetöö
Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekavalGlobaalse kliima soojenemise ja veekogude jätkuva eutrofeerumise tagajärjel on
sinivetikate õitsengud sagenenud. Uuringud on näidanud, et toiteainete lisandumine
toovad kaasa nihkeid fütoplanktoni koosluses, mille tagajärjel sagenevad sinivetikate
õitsengud.
Õitsengut põhjustavate liikide seas võivad esineda toksilised genotüübid.
Toksiliste genotüüpide ja arvukuse hindamiseks kasutati reaalaja kvantitatiivset
polümeraasi ahelreaktsiooni meetodit (qPCR). Töös mõõdeti sinivetika perekonna
Microcystis mikrotsüstiini tootmist kodeeriva geeni mcyE arvukusi Lämmijärve vees,
zooplanktoni ja kalade maosisus.Blue-green algae blooms have increased as a result of global climate warming and
continued eutrophication of water bodies.
Studies have shown that nutrient additions lead to shifts in the phytoplankton community,
resulting in increased blue-green algal blooms.
Toxic genotypes may occur among cyanobacterial species.
Quantitative real-time polymerase chain reaction (qPCR) was used to detect and quantify
the abundance the Microcystis toxic genotypes and abundance. in lake water, zooplankton
and fish gut contents in Lämmijärv
Variations on the Author
Get PDF“Variations on the Author” discusses two of Eduardo Coutinho’s recent films (Um Dia na Vida, from 2010, and Últimas Conversas, posthumously released in 2015) and their contribution to the general question of documentary authorship. The director’s filmography is characterized by a consistent yet self-effacing form of authorial self-inscription: Coutinho often features as an interviewer that rather than express opinions propels discourses; an interviewer that is good at listening. This mode of self-inscription characterizes him as an author who is not expressive but who is nonetheless markedly present on the screen. In Um Dia na Vida, however, Coutinho is completely absent form the image, while Últimas Conversas, on the contrary, includes a confessional prologue that moves the director from the margins to the center of his films. This article examines the ways in which these works stand out in the filmography of a director who offers new insights into the notion of cinematic authorship
Appropriate Similarity Measures for Author Cocitation Analysis
Get PDFWe provide a number of new insights into the methodological discussion about author cocitation analysis. We first argue that the use of the Pearson correlation for measuring the similarity between authors’ cocitation profiles is not very satisfactory. We then discuss what kind of similarity measures may be used as an alternative to the Pearson correlation. We consider three similarity measures in particular. One is the well-known cosine. The other two similarity measures have not been used before in the bibliometric literature. Finally, we show by means of an example that our findings have a high practical relevance.information science;Pearson correlation;cosine;similarity measure;author cocitation analysis
Zooplanktoni toitumise mõju madalate eutroofsete järvede ökosüsteemile
Get PDFKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida zooplanktoni toitumise mõju füto- ja bakterplanktoni kooslustele erinevas tasakaaluseisundis olevate madalate eutroofsete järvede toiduahelas. Sesoonselt hinnati zooplanktoni toitumise mõju fütoplanktoni üldhulgale ja primaarproduktsioonile. Süvendatult uuriti
ja võrreldi erinevate zooplanktoni suurus- ja taksonoomiliste rühmade (heterotroofsed viburloomad, ripsloomad, keriloomad ja vesikirbulised) toitumise mõju bakterplanktonile ja väikesemõõtmelisele fütoplanktonile. Töö üheks eesmärgiks oli täiendada suhteliselt puudulikku informatsiooni peamiste füto- ja bakterplanktonit tarbivate metazooplanktoni liikide kohta madalates eutroofsetes parasvöötmejärvedes. Põhiline osa uurimustest teostati Võrtsjärvel, tulemusi võrreldi kahe teise madala järvega (Prossa ja Kaiavere). Töö tulemusena leiti järgmist:
1. Madalates makrofüüdienamusega järvedes võib zooplanktoni toitumine oluliselt mõjutada fütoplanktoni sesoonset dünaamikat ning põhjustada selgevee perioodi tekkimist (näiteks Prossa järves). Seevastu fütoplanktonienamusega madalates järvedes, kus fütoplanktoni koosluse moodustavad valdavalt suured zooplanktonile söödamatud vetikad, suudab zooplankton süüa vaid väikese osa kogu fütoplanktoni biomassist (Võrtsjärves vähem kui 5%). Tugevamat ärasöömismõju avaldab zooplankton nano-suurusega fütoplanktonile, millest suurusvahemik 5-15 μm tundub olevat tähtsaim vetikatoit peamistele fütoplanktonit söövatele zooplankteritele madalates eutroofsetes järvedes (ripsloomad, Polyarthra spp., Bosmina longirostris, Chydorus sphaericus ja Daphnia cucullata; I, II).
2. Madalates eutroofsetes järvedes avaldab zooplankton tugevamat ärasöömismõju
fütoplanktonile enamasti kevadel kui vetikate biomass on veel madal ning sisaldab suhteliselt rohkem väikeseid zooplanktonile söödava suurusega rakke. Esimesteks fütoplanktoni sööjateks sel ajal on arvukalt planktonis esinevad ripsloomad ja keriloomad (I, II).
3. Madatalate eutroofsete järvede zooplanktonis domineeriv ripsloomade ja keriloomade kooslus võib olla peamine fütoplanktoni sööja kogu vegetatsiooniperioodi
vältel ning nende rühmade osakaal fütoplanktoni biomassi vähendamisel võib moodustada üle 60% kogu zooplanktoni mõjust (II).4. Madatalates eutroofsetes järvedes esinev arvukas keriloomade kooslus, mis sisaldab kõrge toitumiskiirusega liike (nagu Filinia longiseta, Pompolyx complanata, Conochilus unicornis) võib olla tähtsaimaks bakterite sööjaks metazooplanktoni rühmade hulgas. Vesikirbuliste koosluses sageli domineeriv väikesekehaline C. sphaericus võib olla tähtsaimaks fütoplanktonit ja baktereid söövaks metazooplankteriks liigi tasandil (III).
5. Madalates eutroofsetes järvedes võivad ripsloomad olla oluliseks toiduahela
komponendiks, olles peamised bakterite ja väikeste vetikate sööjad ning tarbides märgatava osa bakteriproduktsioonist, samas kui metazooplanktoni osa vetikate ja bakterit söömisel võib jääda tagasihoidlikuks (IV).
6. Madal metazooplanktoni toitumise mõju ning kõrge ripsloomade osakaal
zooplanktonis ja toiduallikate tarbimisel näitab mikroobse toiduahela suurt tähtsust madalate eutroofsete järvede ökosüsteemi funktsioneerimisel (III, IV).Funding for this research was provided by a target-financed project (0362480s03) of the Estonian Ministry of Education and Research, by grants 4080 and 5738 from the Estonian Science Foundation, and by the European Commission’s Environment and Sustainable Development Program under contracts EVK1-CT-1999-39 (ECOFRAME) and EVK1-CT-2002-00121 (CLIME)
Võrtsjärve zooplanktoni filtreerimiskiirus ja selle mõju fütoplanktonile
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5744257*es
Dispelling the Myths Behind First-author Citation Counts
Get PDFWe conducted a full-scale evaluative citation analysis study of scholars in the XML research field to explore just how different from each other author rankings resulting from different citation counting methods actually are, and to demonstrate the capability of emerging data and tools on the Web in supporting more realistic citation counting methods. Our results contest some common arguments for the continued
use of first-author citation counts in the evaluation of scholars, such as high correlations between author rankings by first-author citation counts and other citation
counting methods, and high costs of using more realistic citation counting methods that are not well-supported by the ISI databases. It is argued that increasingly available digital full text research papers make it possible for citation analysis studies to go beyond what the ISI databases have directly supported and to employ more
sophisticated methods
- …
