9480 research outputs found
Sort by
Comparison of radial growth of aspen, birch and spruce in mixed and pure stands and analysis of the effect of climate
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalMuutuvates kliimatingimustes mõjutavad metsas puude kasvu nii looduslikud kui ka inimtekkelised häiringud. Kliimamuutused nõrgestavad puid ja suurendada nende haavatavust põua, tulekahjude, putukkahjurite või patogeenide leviku suhtes. Töö eesmärkideks on võrrelda haava (Populus tremula), kase (Betula pendula) ja kuuse (Picea abies) sega- ja puhtpuistu puude diameetrikasvu ja koostada puuliigiti juurdekasvu kronoloogiad ning analüüsida kliimategurite mõju sega- ja puhtpuistute puude radiaaljuurdekasvule aastatel 1990-2020.
Välitööde käigus koguti kase, haava ja kuuse segapuistust puurproovid (igalt liigilt 15 proovipuud), ning võrdluseks kasutati olemasolevaid puhtpuistute andmeid (aastarõngaste andmed 10-15 proovipuult). Kliimaandmed pärinevad Tartu-Tõravere meteroloogiajaamast. Lehtpuude (haava ja kase) puhul osutus radiaalkasv puhtpuistutes oluliselt suuremaks kui segapuistutes, mis võib viidata väiksemale konkurentsile või soodsamatele kasvutingimustele liikide kaupa ühtlasemates kooslustes. Kuusel oli olukord vastupidine – segapuistutes oli keskmine aastarõngaste laius suurem, mis võib viidata sellele, et kuusk talub või koguni eelistab kasvada segakooslustes, kus mikroklimaatilised või mullatingimused on stabiilsemad.
Kliimaanalüüs näitas, et lehtpuude segapuistutes mõjutasid sademed positiivselt kasvudünaamikat, samas kui puhtpuistutes oli temperatuuril sageli negatiivne mõju. Ka kuuse puhul ilmnes sademete positiivne ja temperatuuri negatiivne mõju, eriti puhtpuistutes. Töö tulemusi saab kasutada edasistes uuringutes kliimamuutuste ja puistu koosseisu mõjust metsa kasvule ja stabiilsusele.In changing climate conditions, tree growth in the forest is increasingly influenced by both natural and anthropogenic disturbances. Climate change weakens trees and increases their vulnerability to drought, wildfires, insect pests, and pathogen outbreaks. The aim of this study was to compare the radial growth of aspen (Populus tremula), birch (Betula pendula), and spruce (Picea abies) in mixed and pure stands, to develop species-specific growth chronologies, and to analyse the influence of climate variables on radial growth during the period 1990–2020.
Fieldwork involved collecting increment cores from mixed stands (15 sample trees per species), and existing ring-width data from pure stands (10–15 sample trees per species) were used for comparison. Climate data were obtained from the Tartu-Tõravere meteorological station. Results showed that broadleaved species—birch and aspen—had significantly greater radial growth in pure stands than in mixed stands, possibly due to reduced competition and more homogeneous growth conditions. In contrast, spruce exhibited greater ring width in mixed stands, suggesting that it may tolerate or even prefer the more stable microclimatic and soil conditions of mixed-species forests.
Climate analysis revealed that precipitation had a positive influence on the growth of broadleaved species in mixed stands, while temperature often had a negative impact in pure stands. For spruce, precipitation also had a positive effect on growth, while temperature showed a negative influence, especially in pure stands. These findings offer a basis for further research on the impact of climate change and forest stand structure on tree growth and forest stability
Müra mõju euroopa naaritsa (Mustela lutreola) käitumisele
No full textFinal Thesis
Curriculum in Animal ScienceDue to increasing urbanisation, the impact of noise on living organisms can be a major welfare issue. It has been shown that anthropogenic noise can cause health problems in many animals. Particularly important is to define the impact of noise to endangered species such as the European mink, whose wild population survival is highly influenced by the successful reproduction of the captive population, which in turn is influenced by the environmental conditions of artificial environment. The aim of this bachelor's thesis was to examine whether noise exposure during public events affects the behaviour and activity patterns of captive European mink. This research was conducted on 14 adult male European mink. The observation period was divided into four nights before the event (control period), two nights during the event (high noise period), and four nights following the event (recovery period). All analyses were performed within the RStudio environment, using a linear mixed model. The results indicated that stereotypic behaviour decreased significantly during noisy event. Total activity declined in the days after the event. Accordingly, the event had a significant delayed impact on the activity, and it suggests that noise exposure not only decreases movement in general, but it could also inhibit adaptive behaviour by temporarily suppressing stereotypical behaviours. The obtained results provide a foundation for future research on the European mink.Antropogeenne müra põhjustab paljudel loomadel terviseprobleeme. Kasvava linnastumise tõttu on müra mõju elusorganismidele eriti aktuaalne teema. Eriti oluline on välja selgitada müra mõju ohustatud liikidele, nagu euroopa naaritsale, kelle loodusliku asurkonna ellujäämine sõltub tehiskeskkonna populatsiooni paljunemise edukusest, mida omakorda mõjutavad vangistuses olevad keskkonnatingimused. Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas mõjutab avalikel üritustel tekkiv müra euroopa naaritsa käitumist ja aktiivsusmustreid. Uurimuses analüüsiti 14 isaslooma käitumist Tallinna loomaaias. Vaatlusperiood oli jagatud neljaks ööks enne üritust (kontrollperiood), kaheks ööks ürituse ajal (kõrge müra periood) ja neljaks ööks pärast üritust (taastumisperiood). Kõik analüüsid viidi läbi RStudio keskkonnas kasutades lineaarset segamudelit. Tulemused näitasid, et müra ajal võib jälgida märgatavat stereotüüpilise käitumise langust. Üleüldine aktiivsus oli kõige madalam päevadel peale müraepisoodi. Selle järgi saab järeldada, et euroopa naaritsa käitumine muutub kokkupuutel müraga ning mõjud on nii vahetud kui hilinenud. Saadud tulemused pakuvad aluse ja toimivad lähtepunktidena euroopa naaritsa tulevastele teadusuuringutele
An overview of the production of planting stock in RMK Kullenga forest nursery
No full textBakalaureusetöö
Metsanduse õppekavalKäesoleva uurimistöö teemaks on RMK Kullenga taimlas kasvatatav metsaistutusmaterjal. Töö käigus mõõdeti esimese ja teise aasta kooliosakonna hariliku kuuse kõrgused, juurdekasvud ja määrati arvukus ning tehti kokkuvõte saadud tulemustest. Andmete võrdlemisel kasutati varasemate uurimustööde andmeid, milleks olid RMK Reiu, Rulli, Räpina ning Tartu taimlate hariliku kuuse kõrguse ja juurdekasvu mõõtmistulemused. Samuti võrreldi ka 2015. aastal mõõdetud Kullenga taimlas tehtud sarnase uurimistöö mõõtmisandmeid. Andmete töötlemiseks kasutati programmi MS Excel.
Kullengal 2015. ja 2024. aastal mõõdetud „pott-põld“ kuuse kooliosakonna kõrgused erinesid omavahel vähe. 2015. aastal kasvatatud istikutel esines aga kõrgem juurdekasv. Samalaadselt väljaspool Kullengat olid nii Reiu kui ka Tartu taimla 2. aasta kuusetaimed parema juurdekasvuga kui autori töö omad. Võrreldes „pott-põld“ kuuski ning paljasjuurseid kuuski, siis oli märgata paljasjuursete taimede suuremat kõrguskasvu, kuid andmeanalüüsist selgus et see erinevus ei olnud usaldusväärne ning ei esinenud kõikide taimepartiide lõikes.The subject of this research is forest planting material grown in the RMK Kullenga forest nursery. The heights and annual increments of the first and second year transplants of Norway spruce were measured and the results were analyzed. Data from previous researches were used to compare the data, which were the height and increment measurement results of the RMK Reiu, Rulli, Räpina and Tartu forest nurseries. Measurement data from a similar research study conducted in the Kullenga nursery in 2015 were also compared. The program MS Excel was used to process the data.
The heights of the plug+1 spruce schools measured in Kullenga in 2015 and 2024 differed little from each other. However, the transplants grown in 2015 had higher increments. Similarly, outside Kullenga, the 2nd year spruce plants in both the Reiu and Tartu nurseries had better annual increments than those in the author’s research. Comparing plug+1 and bare-root spruces, it was noticeable that bare-root plants grew taller, but according to data analysis this difference was not statistically significant and did not occur across all plant batches
Maakasutuse muutus Eestis: peamised juhttegurid e ja Euroopa Liidu poliitikate mõju
No full textMaster’s thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThis study investigates land use and land cover (LULC) change in Estonia, with a particular focus on understanding the impact of European Union (EU) policies on spatial land transitions from 1990 to 2025. Using Saaremaa Island and Vilsandi National Park as case studies, the research employs a mixed-methods approach combining GIS-based spatial modelling (via TerrSet), qualitative data from stakeholder focus group discussions, and interviews with key regional experts. It also examined changes in agricultural land use in Saaremaa between 2004 and 2024, spanning a 20-year period. Spatial data from classified satellite imagery of the CORINE database between 1990 and 2025 was utilized to analyze and predict LULC transitions in Saaremaa, while data for Vilsandi was obtained from the Environmental Board of Estonia. The Markov Chain model was employed to simulate LULC transitions and potential future changes, while qualitative insights were obtained from stakeholder interviews and focus group discussions. The results in Saaremaa revealed a 40% increase in total agricultural land between 2004 and 2024, with arable fields expanding from 13,367 ha to 18,915 ha and the area under heritage meadows increasing to 12,172 ha by 2024. In contrast, Vilsandi National Park showed a dramatic reduction in wetland area from 2.90 km² in 1990 to just 0.32 km² in 2025, a net loss of 2.58 km². Bare land in the park increased by nearly 7 km² over the same period, while forest cover remained relatively stable at around 55.8 km². Grasslands declined by 1.8 km², and fields decreased by nearly 0.9 km². Stakeholder interviews revealed mixed perceptions regarding the effectiveness of EU agricultural and environmental policies, with 35–40% of participants indicating they contribute to sustainable land use to a large extent, while 25–30% believed they have minimal impact. Farmers cited bureaucratic constraints, subsidy inequities, and insufficient adaptation support as major barriers. Focus group analysis further highlighted climate change as the most pressing land-related sustainability challenge, followed by issues such as rural depopulation, property fragmentation, and urbanization pressures. Overall, the study demonstrates that while EU policies have supported forest stability and promoted heritage landscape restoration, they have also coincided with farmland consolidation and ecological stress in wetland zones. The integration of spatial modelling and stakeholder analysis offers a robust framework for understanding LULC dynamics and evaluating the policy landscape shaping Estonia’s rural and protected environments.Käesolev uurimus käsitleb Eesti maakasutuse ja maakatte (LULC) muutusi, analüüsides Euroopa Liidu (EL) poliitikate mõju maakasutuse teisenemisele ajavahemikus 1990–2025. Uurimuse juhtumipiirkondadeks oli valitud Saaremaa ja Vilsandi rahvuspark. Uurimismeetodina kasutati magistritöös kombineeritud meetodit, mis hõlmas GIS-põhist ruumilist modelleerimist (TerrSeti tarkvara abil), kvalitatiivset andmekogumist sidusrühmade fookusgruppidest ning intervjuusid ekspertidega. Magistritöös uuriti ka Saaremaa põllumajandusmaa kasutuse muutusi aastatel 2004–2024, hõlmates kahekümneaastast perioodi. LULC üleminekute analüüsiks ja prognoosimiseks kasutati CORINE andmebaasi (1990–2025) ning Vilsandi rahvuspargi maakatte andmebaasi Keskkonnaametilt. LULC muutuste modelleerimiseks ja prognoosimiseks rakendati Markovi ahelate mudelit. Kvalitatiivsed arusaamad saadi sidusrühmade töötubadest ja aruteludest.
Tulemused näitasid, et Saaremaal suurenes kogu põllumajandusmaa pindala 40% võrra aastatel 2004–2024, haritava maa pind suurenes 13 367 hektarilt 18 915 hektarile ning pärandniitude pindala kasvas 2024. aastaks 12 172 hektarini. Vilsandi rahvuspargis vähenes märgalade pindala oluliselt, 2,90 km²-lt 1990. aastal vaid 0,32 km²-le 2025. aastaks – netokadu 2,58 km². Samal perioodil suurenes looduslike maakatte pindala ligi 7 km² võrra, metsamaa osakaal püsis stabiilsena umbes 55,8 km² juures. Rohumaade pindala vähenes 1,8 km² ja põllumaade pind ligi 0,9 km² võrra. Sidusrühmade intervjuud peegeldasid vastuolulisi arvamusi ELi põllumajandus- ja keskkonnapoliitikate tõhususe kohta: 35–40% vastanutest leidis, et need poliitikad toetavad säästvat maakasutust märkimisväärselt, samas kui 25–30% hindasid nende mõju väheseks. Põllumehed tõid esile bürokraatlikke takistusi, toetuste jaotuse ebaõiglust ning ebapiisavat kohanemistoetust. Fookusgrupi aruteludes rõhutati, et kliimamuutus on suurim maakasutusega seotud kestlikkuse väljakutse, millele järgnesid probleemid nagu maapiirkondade tühjenemine, kinnisvaraliste õiguste killustatus ja linnastumissurve. Üldjoontes näitab uurimus, et kuigi ELi poliitikad on toetanud metsade majandamise stabiilsust ja soodustanud pärandmaastike taastamist, on need samal ajal põhjustanud põllumajandusmaa koondumise suurtootajate kätte ja suurendanud survet märgaladele. Ruumilise modelleerimise ja sidusrühmade analüüsi lõimimine loob tugeva aluse LULC-dünaamika mõistmiseks ning poliitikate mõjude hindamiseks, mis kujundavad lähitulevikus Eesti maapiirkondi ja kaitsealasid
The relationship between carp and argulus and ways to control the parasite
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalPraegusel ajal rajatakse üha rohkem kalakasvandusi, kuid inimestel puuduvad teadmised haigustest ja parasiitidest, kes võivad ohustada nende kasvandust. Antud töö põhineb teoreetilisest osast, mida koostati erinevate artiklite põhjal ja praktilisest osast, mida viidi läbi Silla talu kalatiigis. Bakalaureusetöö teoreetilise poole eesmärk on välja selgitada, kes on üldse kalatäi, mida ta kaladele põhjustab ja kuidas saaks nakatunud veekeskkonda ravida. Praktilise töö eesmärk oli, maakodu tiigist võimalikult palju kalu välja püüda, need kaaluda, mõõta, visuaalselt üle kontrollida, kas kehapinnal on täisid või mitte, ning täide olemasolul need piiritusse korjata, et mikroskoopilised uurimised teha ja liik kindlaks määrata. Tulemustest selgus, et tegemist on kalade ektoparasiidiga, kes kalade kehapinnal toitub nende verest. Samuti välja püütud kalade andmete põhjal tehti matemaatilised arvutused ja selgus, et mida suurem kala seda rohkem on tema keha pinnal kalatäisid. Kokkuvõtteks võiks seda parasiiti rohkem uurida ka Eestis ja välja selgitada parem viis nendest parasiitidest lahtisaamiseks, ning ka inimestele rohkem kättesaadavamaks tuua informatsioon selle ektoparasiidi kohta.Nowadays, more and more fish farms are being established, but people lack knowledge about the diseases and parasites that can threaten their farms. The present work is based on a theoretical part, which is based on various articles, and a practical part, which was carried out in the fish farm of Silla Farm. The aim of the theoretical part of the thesis is to find out who the fish parasite is, what it causes to fish and how an infected aquatic environment can be treated. The aim of the practical work was to catch as many fish as possible from the farm pond, weigh them, measure them, visually check whether or not there are lice on the surface of the body and, if lice are present, harvest them into the pond for microscopic examination and species identification. The results showed that it is a fish ectoparasite that feeds on the blood on the body surface of the fish. Mathematical calculations were also carried out on the data from the fish caught and it was found that the larger the fish, the more fish eggs there are on the surface of its body. In conclusion, more research on this parasite could be done in Estonia to find a better way to get rid of these parasites, and also to make information on this ectoparasite more accessible to the public
Feasibility of screw dosing system for low-bush blueberry fertilization
No full textMagistritöö
Tootmistehnika õppekavalVäetamise automatiseerimise vajadus maapiirkondades tuleneb tööjõupuudusest ja
tavapäraste masinate sobimatusest turbasubstraatidel kasvatatavate põllukultuuride puhul.
Käesolev töö on seotud väetamise täpsuse parandamisega ahtalehiste mustikataimede
kasvatamisel ja tugineb varasematele uuringutele väetamise tehnoloogiate kohta.
Töö eesmärk oli hinnata kruvipõhise doseerimissüsteemi sobivust graanulväetise täpseks
jaotamiseks põllumajandusrobotites kasutamiseks. Uurimistöös kasutati Yara Mila
Cropcare väetist, mille füüsikalised omadused määrati sõelanalüüsi ja mõõtmiste abil.
Doseerimissüsteemi disainiti ja analüüsiti nii diskreetsete elementide meetodit (DEM)
kasutades kui ka 3D-prinditud prototüübi abil läbi viidud katselise testimisega.
Peamised tulemused näitavad, et ühe keermega kruvidosaator suudab doseerida väetist
soovitud täpsusvahemikus (±5%) ligikaudu 90% juhtudest, kusjuures süsteem kaldub
pigem ala- kui üleannustamise suunas. Kahekordse keermega kruvi testimisel täheldati
suuremat hajuvust, mistõttu see osutus sobimatuks. Võrreldes varasemate sarnaste
töödega pakub see lahendus head tasakaalu täpsuse, tootmisvõimaluste ja süsteemi
integreeritavuse vahel. Tulevikus võiks täpsust parandada kaalupõhise tagasiside või
graanulite eeljahvatamise abil. Tööl on potentsiaal rakenduda reaalsetes automatiseeritud
väetamissüsteemides.The automation of fertilization in rural areas is driven by labor shortages and the
unsuitability of conventional machinery on peat-based soils where low-bush blueberries
are cultivated. This study builds on previous research in fertilization technologies,
focusing on improving dosing accuracy for blueberry plantations.
The objective of this work was to evaluate the feasibility of a screw-based dosing system
for precise application of granular fertilizer in agricultural robots. The study used Yara
Mila Cropcare fertilizer, whose physical characteristics were analyzed via sieve analysis
and geometric measurements. The dosing system was designed and validated using
Discrete Element Method (DEM) simulations and experimental tests with a 3D-printed
prototype.
The results showed that a single-helix screw dispenser delivered doses within the ±5%
target range in approximately 90% of cases, with a tendency toward underdosing rather
than overdosing. A double-helix screw design produced less consistent results and was
deemed unsuitable. Compared to earlier analogous solutions, this design balances
accuracy, manufacturability, and integration potential. Future improvements could
include feedback from weight sensors or pre-grinding larger fertilizer granules. The
system presents a viable solution for real-world precision fertilization applications
Growth and flowering of Calibrachoa (Calibrachoa × hybrida hort.) in peat reduced substrate
No full textMagistritöö
Aianduse õppekavalEestis on turbamajandus oluline majandusharu, mis ekspordib üle 95% toodangust. Kokku
on 280 turbamaardlat, millest aktiivselt kaevandatakse 63-s. Aastal 2022 kaevandati Eestis
kokku 1107 tuhat tonni turvast, millest aiandusturvas moodustas 662 tuhat tonni. Turvas
on olnud peamine koostisosa aianduses kasutatavas kasvusubstraadis tänu oma soodsatele
füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele omadustele ning suhteliselt madalatele
majanduskuludele. Samas on turba kaevandamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
viinud turba kasutamise lõpetamise suunas. Uuringud on näidanud, et viie tonni turba
kaevandamine tekitab ühe tonni CO2 emissioone. Keskkonna- ja poliitiline surve turba
kasutamise vähendamiseks on ajendanud otsima alternatiivseid orgaanilisi materjale.
Aed-puispetuunia (Calibrachoa × hybrida hort.) on kõrgelt hinnatud dekoratiivne õistaim,
mis kuulub maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda. Taimi hinnatakse nende kompaktse
kasvukuju, rikkaliku õitsemise ja erakordse põuakindluse tõttu. Samuti on puispetuunia
hinnatud oma laia värvivaliku poolest, mis hõlmab erksaid toone ja mitmesuguseid
mustreid.
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata vähendatud turbasisaldusega kasvusubstraatide
mõju aed-puispetuunia (Calibrachoa × hybrida hort.) (Aloha Classic-rühm) sordi ’Tiki
Soft Pink’ noortaimede kasvule ja õitsemisele.
Katsetulemustest selgus, et substraadisegud, mis sisaldasid 20% tatrakestasid, 20%
lambavilla ja 20% puidukiudu sobisid taimele kõige vähem, sest nendes jäi taimede kasv
võrreldes turbas kasvanud taimedega kompaktsemaks ning mainitud substraatides taimede
õitsemine oli vähem rikkalikum kui turbas kasvanud taimedel. Samuti olid substraadis, mis
sisaldas 20% tatrakestasid, kasvanud taimed väiksema biomassiga võrreldes turbas
kasvanud taimedega. Katsetulemuste põhjal võib järeldada, et aed-puispetuunia
kasvatamiseks on sobivaim vähendatud turba sisaldusega substraadisegu FiberBoost.Peat production plays a significant role in Estonia’s economy, being the most important
sector in terms of exports, with over 95% of the output destined for foreign markets.
Estonia has 280 peat deposits, of which 63 are actively exploited. In 2022, a total of 1,107
thousand tons of peat was extracted, including 662 thousand tons of horticultural peat. Peat
has long been the primary component in horticultural growing media due to its favorable
physical, chemical, and biological properties, as well as relatively low production costs.
However, the environmental issues associated with peat extraction have prompted a move
toward phasing out its use. Studies have shown that extracting five tons of peat generates
approximately one ton of CO₂ emissions. Increasing environmental and political pressure
to reduce peat usage has spurred the search for alternative organic materials.
Calibrachoas (Calibrachoa × hybrida hort.) are highly valued ornamental annuals
belonging to the Nightshade (Solanaceae) family. It is appreciated for its compact growth
habit, profuse blooming, and exceptional drought tolerance. Additionally, Calibrachoas are
favored for their wide range of flower colors, which includes vibrant shades and diverse
patterns.
The aim of this study was to evaluate the effect of peat-reduced growing media on the
growth and flowering of young Calibrachoa (Calibrachoa × hybrida hort.) (Aloha Classic
group) cultivar ’Tiki Soft Pink’ plants.
The experimental results showed that the substrate mixtures containing 20% of buckwheat
hulls, 20% sheep wool and 20% wood fiber were the least suitable for plant growth. In
those medias, plant growth was more compact and flowering was less abundant compared
to plants grown in pure peat substrate. Furthermore, the plants grown in the 20%
buckwheat hulls mixture exhibited lower vegetative biomass than those cultivated in peat.
Among the studied alternative substrates, FiberBoost can be recommended for the
cultivation of Calibrachoas
Kasside omandatud immuunpuudulikkuse viiruse ja kasside leukoosi viiruse levimus Eesti ja Soome vairjupaikade kassidel: retrospektiivne uuring 2019-2023
No full textFinal Thesis
Curriculum in Veterinary MedicineFeline leukemia virus (FeLV) and feline immunodeficiency virus (FIV) are infectious
diseases of felines. These retroviral diseases occur worldwide and cause immune suppression
in domestic and wild cats. These diseases are mainly transmitted via saliva when cats fight,
and therefore older intact male cats having access outdoors, are in higher risk for having these
infections. Diagnosis is mainly based on point-of-care (POC) tests taken from blood. There
is no effective vaccine available in Europe, but testing cats with higher risks is important for
detecting the FIV- or FeLV- positive cats. The aim of this study was to find out the prevalence
of FIV and FeLV in shelter cats in Estonia and in Finland with retrospective survey.
Information from 2296 FIV and FeLV tested cats from years 2019-2023 was received from
5 different animal welfare associations and animal shelter. 912 cats from Finland and 1384
cats from Estonia. The results from this study found out high prevalence of FIV (19.73%) in
Estonia (95% CI 17.66; 21.92), where 273 cats were tested positive. Prevalence of FIV in
Finland was (1.56%) where 14 cats were tested positive (95% CI 0.84; 2.56). Prevalence of
FeLV was 0.11% (95% CI 0.0; 0.61) in Finland (1/912) and 1.30% (95% CI 0.77; 2.05) in
Estonia (18/1384). Previous studies have given results with low prevalence of FIV in northern
Europe, therefore further studies with bigger population size and confirming the test result
with other test methods would be beneficial for finding out the real situation of these
transmissible diseases of cats in Estonia and in Finland.Kasside leukeemiaviirus (FeLV) ja kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV) on kasside
nakkushaigused. Need retroviirushaigused esinevad kogu maailmas ja põhjustavad
kodukasside ja teistel kasslastel immuunsupressiooni. Mõlemad haigused levivad peamiselt
sülje kaudu, eriti kakluste käigus, mistõttu on vanematel kastreerimata isastel kassidel, kellel
on juurdepääs õue, nakatumise risk on suurem. Diagnoos põhineb peamiselt vereproovide
testimisel kiirtestidega (POC). Euroopas ei ole saadaval tõhusat vaktsiini, kuid kõrgema
riskiga kasside testimine on oluline FIV- või FeLV-positiivsete kasside tuvastamiseks.
Käesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada FIV-i ja FeLV-i levimus varjupaigakasside seas
Eestis ja Soomes retrospektiivse uuringu abil. Aastatel 2019–2023 koguti andmed 2296
testitud kassi kohta viielt erinevalt loomakaitseorganisatsioonilt ja loomade varjupaigalt —
912 kassi Soomest ja 1384 kassi Eestist. Uuringu tulemused näitasid kõrget FIV-i levimust
(19,73%, 95% UV: 17,66; 21,92) Eestis, kus 273 kassi olid positiivsed. Soomes leiti FIV 14
kassil (1,56%, 95% UV: 0,84; 2,56). FeLV levimus Soome varjupaikade kassidel oli 0,11%
(1/912, 95% UV 0,0; 0,61) ja 1.30% (95% UV: 0.77; 2.05) Eesti uuritud kassidest (18/1384)
oli positiivsed. Varasemad uuringud on näidanud madalamat FIV-i levimust Põhja-Euroopas,
mistõttu oleks edasised uuringud suurema valimimahu ja täiendavate (tulemust kinnitavate)
testimeetoditega vajalikud, et saada täpsem ülevaade nende kasside nakkushaiguste
tegelikust olukorrast
Mikrobioloogiline süsiniku- ja lämmastikuringe Kongo nõo troopilistes soometsades ja rohumaadel
No full textMaster`s Thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThe Congo Basin holds the world's largest continuous tropical peatlands, which are regions
with high carbon density and rich biodiversity, providing a series of important ecosystem
services. However, compared with the peatlands in Southeast Asia, research on the peatlands
in the Congo Basin remains limited. This study took the tropical peatland forests and
grasslands in the Congo Basin as the research objects, aiming to explore the microbial carbon
(methane) and nitrogen cycling processes in these two ecosystems.
This study was carried out in March 2024 near Epena Village, northeastern Republic of the
Congo. Researchers collected two layers of soil samples (0-10 cm and 10-20 cm) from
peatland forests and peatland grasslands to measure their physical and chemical properties,
microbial gene abundances (using quantitative polymerase chain reaction, qPCR), and
greenhouse gas fluxes.
The main findings of this study are as follows:
1) Forest peatlands had higher contents of total carbon, total nitrogen, and NH4+, supporting
abundant bacterial and archaeal communities, as well as high abundances of mcrA, pmoA,
nirK, and nosZ genes, which drove higher CH4 and N2O fluxes.
2) Peatland grasslands had higher soil pH and dry matter content, with increased relative
abundances of nifH and nrfA genes to adapt to limited nitrate supply.
3) The efficient nitrogen gas production in peaty grasslands indicated more complete
denitrification processes.
4) Fungi may play an important role in the nitrogen cycling of forest peatlands.The Congo Basin holds the world's largest continuous tropical peatlands, which are regions
with high carbon density and rich biodiversity, providing a series of important ecosystem
services. However, compared with the peatlands in Southeast Asia, research on the peatlands
in the Congo Basin remains limited. This study took the tropical peatland forests and
grasslands in the Congo Basin as the research objects, aiming to explore the microbial carbon
(methane) and nitrogen cycling processes in these two ecosystems.
This study was carried out in March 2024 near Epena Village, northeastern Republic of the
Congo. Researchers collected two layers of soil samples (0-10 cm and 10-20 cm) from
peatland forests and peatland grasslands to measure their physical and chemical properties,
microbial gene abundances (using quantitative polymerase chain reaction, qPCR), and
greenhouse gas fluxes.
The main findings of this study are as follows:
1) Forest peatlands had higher contents of total carbon, total nitrogen, and NH4+, supporting
abundant bacterial and archaeal communities, as well as high abundances of mcrA, pmoA,
nirK, and nosZ genes, which drove higher CH4 and N2O fluxes.
2) Peatland grasslands had higher soil pH and dry matter content, with increased relative
abundances of nifH and nrfA genes to adapt to limited nitrate supply.
3) The efficient nitrogen gas production in peaty grasslands indicated more complete
denitrification processes.
4) Fungi may play an important role in the nitrogen cycling of forest peatlands
Assessment of fish stocks in small lakes of the western islands of Estonia based on monitoring gillnets
No full textBakalaureusetöö
Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekavalVäikejärvede uuringutel kasutatakse kalakoosluste seirel ja varude hindamisel tavapäraselt Norden tüüpi mitmeosalisi nakkevõrke. Käesolevas töös uuriti välitöödel sisevetes kalastikku Norden tüüpi võrkudele lisaks esmakordselt ka Lundgren tüüpi seirevõrkudega. Töö eesmärgiks oli hinnata kas veekogus samaaegselt erineva võrgutüübiga püüdes ilmnevad saakides erinevused ja kui see nii on, siis milles need sel juhul avalduvad. Kalad püüti 6 Saaremaa ja 1 Hiiumaa järvel augustis ja septembris 2024.a. Järvedest tabati 1045 isendit 12 erinevast liigist. Liigirikkamates järvedes oli seirevõrkudes 9 kalaliiki. Kõikidest järvedest püüti ahvenat ja kiiska. Karpkalalastest olid püünistes sagedamini särg ja roosärg. Ahven oli ainus liik keda püüti alati mõlema nakkevõrgu tüübiga. Haugi tabati vastupidi vaid Lundgren tüüpi võrkudega neljast järvest. Väiksemate kehamõõtmetega kalaliikidest, keda paremini püüavad Norden seirevõrgud on märkimisväärne kiisa kõrgem arvukus Karujärves ja viidika rohke arvukus Kirikulahes. Saakkalade isendite arv nakkevõrgus (NPUE) oli suurim Undu lahes ja Järise järves, kui nendega püüti kuni 144 kala. Püügi tulemustest ei ilmnenud kindlat seaduspärasust, mis viitaks kahe erineva seirevõrgu puhul püügi efektiivsuses ühe kindla tüübi eelist teise suhtes. Saakkalade isendite mass nakkevõrgus (WPUE) oli suurem Lundgren tüüpi võrkudes, kui Mullutu lahest ja Järise järvest püüti nendega üle 10 kg kala võrgu kohta ning Lundgren tüüpi võrgu saak ületas Norden tüüpi võrgu saagi mitmekordselt. Analüüsides seirevõrkudega püütud kalasaakide kaalu, selgub, et suurima saagi püüavad küll sageli Lundgern tüüpi võrgud, kui see ei ole absoluutne. Saakide võrdlemine näitab, et nooremate kalade kõrge arvukus annab Norden tüüpi seirevõrguga püüdes suurema saagi. Lundgren tüüpi võrgu saak oleneb sellest kui palju satub püünisesse linaskit, kokre, hõbekokre ja haugi. Katsepüükide tulemused kahe erinevat tüüpi mitmeosalise seirevõrguga püüdes näitavad, et veekogudel võiks tulevikuski neid korraga kasutada kalakoosluste uurimisel. Eriti ahvenlaste puhul. Lisaandmed võimaldavad anda täpsemaid hinnangud populatsioonide kohta kalapüügi korraldamises.Small lake fish community studies typically use Norden-type multi-mesh gillnets for monitoring and stock assessment. This study surveyed inland fish populations using both Norden-type and, for the first time, Lundgren-type monitoring nets. The aim was to assess whether simultaneous use of different net types in the same water body results in catch differences and, if so, how these manifest. Fish were caught in six Saaremaa lakes and one Hiiumaa lake in August–September 2024, totaling 1,045 individuals from 12 species. The most species-rich lakes had nine species in monitoring nets. Perch and ruffe were caught in all lakes, with roach and rudd common among cyprinids. Perch was caught by both net types, while pike was only caught by Lundgren-type nets in four lakes. Norden-type nets caught more small-bodied fish, like ruffe in Karujärv and crucian carp in Kirikulaht. The highest number of fish per net (NPUE) was in Undu Bay and Järise Lake (up to 144 fish). No consistent pattern showed one net type as more efficient. Lundgren-type nets had higher catch weights (WPUE), exceeding 10 kg per net in Mullutu Bay and Järise Lake, outperforming Norden-type nets. However, Norden-type nets caught more juvenile fish, while Lundgren-type net catches depended on tench, ide, silver bream, and pike. Experimental catches suggest using both net types together for future fish community studies, especially for percids, to provide more accurate population assessments for fisheries management