9480 research outputs found
Sort by
Rannu Reservoirs
No full textPhytoplankton biomass, diversity and abundance in samples collected from Rannu Reservoirs during the period 1980-2004
Effect of different fertilization protocols and cutting intensity on marandu grass
No full textReceived: January 31st, 2025 ; Accepted: June 20th, 2025 ; Published: June 27th, 2025 ; Correspondence: [email protected] present study aimed to investigate the effects of different cutting intensities, combined with different fertilizations, on the productive characteristics, carbohydrate concentration and photosynthetic pigments of Urochloa brizantha cv. Marandu. It was carried out in a completely randomized design in which five fertilization treatments were evaluated: a control treatment without fertilizers and four fertilizer combinations (PK; NP; NK; NPK). The cutting intensities tested were 10 and 20 cm in height. There were four replicates per treatment. Plastic pots of 12 liters were used as experimental units, which were filled with 10 dm³ of soil with a clayey-sandy loam texture. Seeds of Urochloa brizantha cv. Marandu, with 80% of cultural value, were used. There was a significant difference for fertilization with NP and NPK, which resulted in higher production of shoot dry mass (PMSPA), residue dry mass (PMSRE) and root dry mass (PMSRA)in addition to higher concentrations of total soluble sugars in the shoot, residue and root. At a cutting intensity of 20 cm, NK and NPK fertilizations provided the highest levels of chlorophyll a. On the other hand, when analysing chlorophyll b and total chlorophyll at an intensity of 10 cm, NK fertilization presented the highest levels. However, at an intensity of 20 cm, NPK fertilization presented the highest levels of chlorophyll b, carotenoids and total chlorophyll. Regarding starch content, the PK and NPK treatments presented lower values at an intensity of 10 cm, while, at an intensity of 20 cm, NK fertilization resulted in the lowest starch content. Given the results presented, it is concluded that the use of NP fertilization at an intensity of 20 cm is recommended because it provides better indices on photosynthetic pigments, productive characteristics and total soluble sugar contents of Urochloa brizantha cv. Marandu
Connecting Tartu green area with the University of Tartu and Vanemuise theatre
No full textBakalaureusetöö
Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekavalBakalaureusetöös uuritakse Tartu kesklinnas paiknevat roheala, mis asub Tartu Ülikooli raamatukogu ja Vanemuise teatri vahel. Ala on ruumiliselt hästi ühendatud, kuid sisuliselt alakasutatud, toimides peamiselt läbikäiguna. Sarnaseid üleminekualasid on varasemates käsitlustes nähtud kui olulisi ühenduskohti hariduse ja kultuuri vahel, ent antud sihtala pole Tartu kontekstis senises teadustöös ega ruumilises planeerimises põhjalikult uuritud. Töö eesmärk on kujundada vaadeldavast alast sidus, inimmõõtmeline ja mitmeotstarbeline avalik ruum, mis arvestab kohapõhist identiteeti ning ühendab kultuurilised, hariduslikud ja puhkeväärtused. Metoodika koosneb kirjanduse analüüsist, mitmekihilistest kaardianalüüsidest (alus-, müra- ja kõrguskaart), ajaloolisest konteksti käsitlusest ning kvalitatiivsest küsitlusest ala kasutajatega. Tulemused näitavad, et ala ei toeta hetkel aktiivset viibimist ega sihipärast kasutust ning vajab funktsionaalset tsoneerimist, paremat ligipääsetavust ja hooajalist mitmekesisust. Kujunduslahenduse loomisel võrreldakse sihtala potentsiaali varasemate suveaedade praktikatega Eestis ja Euroopas, toetudes ka Vanemuise suveaia ajaloolisele eeskujule. Lõpplahendusena esitatakse realistlik ja kontekstipõhine kujundusvisioon, mida saab rakendada ruumilise arenduse planeerimisel. Töö tulemused kinnitavad, et kultuuripärandi, rohevõrgustiku ja kasutajakogemuse lõimimine võimaldab luua uue linnalise sõlmpunkti, millel on potentsiaal toimida nii igapäevase avaliku ruumi kui ka sündmuspaigana. Edasised uuringud võiksid keskenduda kavandatud lahenduse rakendamisele praktikas ning selle mõju hindamisele linnaruumi kasutusele ja kvaliteedile pikemas perspektiivis.This bachelor’s thesis explores the green space located in the centre of Tartu, between the University of Tartu Library and the Vanemuine Theatre. Although the area is spatially well-connected, it remains functionally underutilised, primarily serving as a transit corridor. Similar transitional urban spaces have previously been interpreted as valuable connectors between education and culture, yet this specific site has not been extensively examined in research or spatial planning within the Tartu context. The aim of the thesis is to transform the area into a coherent, human-scale, and multifunctional public space that reflects local identity while integrating educational, cultural, and recreational functions. The methodology includes a literature review, multi-layered map analyses (base, noise, and elevation maps), historical context analysis, and qualitative surveys with site users. The results indicate that the space currently lacks functional zoning, accessibility, and seasonal diversity, which limits its usability and attractiveness. In developing the design solution, the thesis compares the site's potential with previous examples of summer gardens in Estonia and Europe, drawing conceptual inspiration from the historic Vanemuine summer garden. The final proposal presents a realistic and site-specific design vision that can be used as a foundation for future urban development. The findings confirm that integrating cultural heritage, green networks, and user experience can establish a new urban node capable of serving both as an everyday public space and as a setting for seasonal events. Future research could focus on the practical implementation of the proposed solution and evaluate its long-term impact on the use and quality of urban space
Responses of Azospirillum brasilense on Brachiaria brizantha under different soil amendments
No full textReceived: March 31st, 2025 ; Accepted: July 14th, 2025 ; Published: July 21st, 2025 ; Correspondence: [email protected] objective of this study was to evaluate the responses of Brachiaria brizantha to inoculation with Azospirillum brasilense in different soil amendments. Four soil amendment treatments were evaluated (Control, liming, combination of NPK fertilizers and liming + combination of NPK fertilizers), associated or not with the inoculant Azospirillum, in a completely randomized design, with five replicates per treatment. The experimental units consisted of plastic pots with a capacity of 12 liters, which were filled with 10 dm³ of sandy clayey loam soil. For soil correction, higher productions were found for the variables SPAD indexes, chlorophyll b content, carotenoids and chlorophyll a/b ratio. The soil correction factor provided greater production of green matter, dry matter, and leaf area index when using liming with NPK when compared to the control treatment. There was an increase in root volume and weight for the type of soil correction. The use of liming and combination of NPK fertilizers promoted greater development of plant height, tiller density, stem and leaf elongation, quantity and average final leaf size. The use of Azospirillum brasilense inoculation associated with soil correction is recommended, as it provides positive responses on the production of the aerial part and roots of Brachiaria brizantha
Eesti kaljukotka-asurkonna demograafilise seisundi analüüs : Projekti nr RE.4.06.23-0105 lõpparuanne
No full textKaitsealuste liikide populatsioonide dünaamika prognoosimiseks ja nende tõhusa kaitse tagamiseks tuleb teada ja seirata erinevaid populatsiooni arvukust määravaid demograafilisi parameetreid. Ühed olulisemad näitajad on isendite ellujäämus ja vahetumise sagedus, mille hindamiseks on traditsiooniliselt kasutatud lindude märgistamist (nt rõngastamist) ja taaskohtamiste analüüsi (Newton et al 2016). Tehnoloogia arenguga on lisandunud uued meetodid, nagu telemeetria, mis võimaldab täpselt jälgida lindude liikumist ja tuvastada võimalikke surmajuhtumeid (Crandall et al 2019) või DNA-analüüs mitteinvasiivselt kogutud sulgede põhjal (Waterlot et al 2024). Kombineerides erinevaid meetodeid, saame paremini prognoosida populatsioonitrende ja välja töötada strateegiaid liikide kaitsmiseks.
Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) on kotkaste perekonda (Aquila) kuuluv suur röövlind. Nagu paljudes teistes riikides, kus liik esineb, on ka Eestis kaljukotkas ohustatud ja seetõttu määratud kõige kõrgemasse, I kaitsekategooriasse (Keskkonnaamet 2018). Seetõttu on Eesti kaljukotkaasurkonda ohustavate tegurite väljaselgitamine ning nende mõju vähendamine väga oluline. Kaljukotkaste üheks võimalikuks ohuteguriks on isendite kõrge suremus. Seda tegurit ei ole Eesti kontekstis veel uuritud, kuid sarnaseid uuringuid on kõige enam läbi viidud Ameerika Ühendriikides (Crandall et al 2019; Millsap et al 2022; Gedir et al 2025), aga ka Šotimaal (Whitfield et al 2004) ja Soomes (Tikkanen et al 2024). Meie kaljukotka asurkonna teeb eriliseks asjaolu, et erinevalt eespool mainitud riikidest pesitsevad Eesti kaljukotkad peamiselt soodes, mitte mägistel aladel, nagu mujal maailmas.
Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata ellujäämust erinevates soo- ja vanuserühmades ning määrata kindlaks isendite vahetumise sagedus Eesti kaljukotka-asurkonnas viimase 20 aasta jooksul, kombineerides erinevaid märgistusmeetodeid. Uuring on määratletud ühe tegevusena Eesti kaljukotka kaitse tegevuskavas.Keskkonnainvesteeringute Kesku
Analysis of Charging Capacity for Electric Vehicles in Soviet-Era Apartment Districts from the Perspective of Substation Power Availability
No full textMagistritöö
Energiakasutuse õppekavalKäesolev artikkel analüüsib elektriautode kodulaadimise võimalikkust Tartu Lammi
alajaamast toidetavas Nõukogudeaegses korterrajoonis. Uurimuses kasutatakse ühe aasta
tunniandmetel põhinevat elektritarbimise ajalugu 360 korterist ning hinnatakse kolme
koormuse juhtimise stsenaariumi, et määrata, kui palju elektriautosid on võimalik laadida
olemasolevat alajaamataristut üle koormamata. Analüüs põhineb halvimat võimalikku
koormust eeldaval talvisel nädalal, arvestades realistlikke majapidamiste
tarbimismustreid ja tüüpilist elektriauto laadimiskäitumist, mis ei eelda igapäevast
laadimist. Võrreldakse kolme laadimisstrateegiat: (1) dünaamiline koormuse juhtimine,
mis on piiratud nädala tipukoormusega; (2) fikseeritud öine laadimine alajaama
koormuspiiri raames; ja (3) täielikult dünaamiline laadimine kõikide korterite lõikes.
Tulemused näitavad, et vastavalt nendele stsenaariumitele on võimalik laadida kuni 96,
218 ja 360 elektriautot. Tulemused rõhutavad, kui olulist mõju avaldab laadimisstrateegia
valik taristu koormusele, ning näitavad, et koordineeritud koormuse juhtimine võimaldab
elektriautode laialdasemat kasutuselevõttu ilma kohese vajaduseta ulatuslikeks
investeeringuteks. Uuring pakub praktilist teavet arendajatele ja korteriühistutele, kes
soovivad nutikaid laadimissüsteeme integreerida olemasolevate alajaamade tehniliste
piirangutega.This article analyses the potential for electric vehicle (EV) home charging in a Soviet-era
apartment district powered by the Lammi substation in Tartu, Estonia. Using one year of
hourly electricity consumption data from 360 apartments, the study evaluates three load
management scenarios to determine how many EVs can be supported without overloading
the existing transformer infrastructure. The analysis is based on a worst-case winter week,
reflecting realistic household consumption patterns and typical EV charging behaviour,
which does not require daily charging. Three load control strategies are compared: (1)
dynamic load management limited by weekly peak load; (2) fixed nighttime charging
within a capped substation load; and (3) full dynamic charging for all apartments. The
results show that up to 96, 218, and 360 EVs could be supported under these respective
scenarios. The findings highlight how the choice of charging strategy significantly affects
infrastructure demands and demonstrate that coordinated load management can enable
broader EV integration without immediate large-scale investment. The study contributes
practical insight for energy planners and housing associations seeking to align smart
charging systems with the technical limits of existing substations
Turbaalade taastamine: Eesti ja Hollandi lähenemiste võrdlev analüüs Euroopa Liidu looduse taastamise määruse alusel
No full textMaster’s thesis
Environmental Governance and Adaptation to Climate ChangeThis research examines how different national contexts influence the development and implementation of peatland restoration strategies, using case of the Netherlands and Estonia in the context of the 2024 EU Nature Restoration Law (NRL). To do so, the analysis was divided into two sections: the identification and evaluation of the main drivers influencing the formulation of peatland restoration strategies in the Netherlands and Estonia, and the identification and evaluation of the factors enabling and impeding the implementation of peatland restoration strategies in both countries. The analysis was conducted using a qualitative comparative case study approach, combining policy document analysis with semi-structured interviews held with key actors across governmental, scientific, and managerial sectors in both countries.
As a result of this analysis, eight primary drivers were identified, including greenhouse gases reduction, the maintenance of goods, species and habitat conservation, and carbon sequestration. While both countries aim to meet NRL targets, the motivations and approaches differ significantly: Estonia’s strategy centres on habitat and species conservation and the enhancement of regulating ecosystem services, whereas the Dutch approach prioritises climate mitigation and maintaining agricultural productivity. Eight factors enabling and impeding peatland restoration in Estonia and the Netherlands were also identified, including peatland restoration knowledge, land ownership or national and EU fundings. Land ownership and landowners opposition emerged as key obstacles in the Netherlands, while Estonia benefits from a larger share of publicly owned restoration areas and stronger institutional alignment.Käesolev uurimus analüüsib, kuidas erinevad riiklikud kontekstid mõjutavad turbaalade taastamise strateegiate kujundamist ja rakendamist, võttes võrdluseks Hollandi ja Eesti juhtumid Euroopa Liidu 2024.a. looduse taastamise määruse kontekstis. Analüüs on tehtud kahes osas: esiteks peamiste mõjutegurite leidmine ja hindamine, mis on kujundanud lähenemist soode taastamisele Hollandis ja Eestis; teiseks seda tegevust soodustavate ja takistavate tegurite leidmine ja hindamine mõlemas riigis. Analüüs viidi läbi kvalitatiivse võrdleva juhtumiuuringu meetodil, kombineerides kahe riigi poliitikadokumentide analüüsi poolstruktureeritud intervjuudega, mis viidi läbi võtmeisikute seas valitsus-, teadus- ja haldussektoritest mõlemas riigis.
Analüüsi tulemusena tuvastati kaheksa peamist mõjutegurit, sealhulgas kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hüvede säilitamine, liikide ja elupaikade kaitse ning süsiniku sidumine. Kuigi mõlemad riigid taotlevad EL määruse eesmärkide täitmist, erinevad nende motiivid ja lähenemisviisid märkimisväärselt: Eesti strateegia keskendub elupaikade ja liikide kaitsele ning reguleerivate ökosüsteemiteenuste tugevdamisele, samas kui Hollandi lähenemine seab esikohale kliimameetmed ja põllumajanduse tootlikkuse säilitamise.
Lisaks tuvastati kaheksa soode taastamist soodustavat või takistavat tegurit, sealhulgas teadmised taastamisest, maaomandi struktuur ning rahastamine nii riiklikul kui ELi tasandil. Hollandis tuvastati peamiste takistustena maaomandi killustatus ja maaomanike vastuseis, samas kui Eestis toetab taastamist see, et suurem osa vastavatest maadest on riigi omandis ning tugevam institutsionaalne koostöö
Growth of begonia (Begonia tuberhybrida) plants in peat-reduced substrates
No full textBakalaureusetöö
Aianduse õppekavalTurba jätkusuutmatu kaevandamine on toonud esile vajaduse leida keskkonnasõbralikumaid alternatiive aianduses kasutatavatele kasvusubstraatidele.
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata, kuidas erinevad vähendatud turbasisaldusega substraadisegud mõjutavad mugulbegoonia (Begonia tuberhybrida) sordi Tubby ʼRedʼ noortaimede kasvu ja õitsemist. Katse viidi läbi Põlva maakonnas, OÜ Kanepi aiandis ning kestis ajavahemikus 14.04.2024 kuni 18.06.2024. Katse käigus mõõdeti 7 substraadisegu taimede kõrgust, laiust, lehtede ja õite arvu. Alternatiivsete substraadisegude tulemusi võrreldi turbapõhise kontrollvariandiga.
Tulemused näitasid, et kõik testitud alternatiivsed substraadisegud andsid võrreldava tulemuse turbaga. Õite arv oli suurim puit 20 variandil, samas kui lehtede arv jäi sarnaseks kontrolliga. Taimede kõrgus ja laius olid suurimad tatar 20 ja Fiberboost segudes, viidates nende sobivusele vegetatiivse kasvu toetamisel. Uuringu põhjal võib järeldada, et nimetatud alternatiivsed substraadid sobivad edukalt mugulbegoonia kasvatamiseks ja võimaldavad turbasisaldust vähendada, mõjutamata taimede kvaliteeti negatiivselt.The unsustainable extraction of peat has highlighted the need to find more environmentally friendly alternatives to horticultural growing substrates.
The aim of this study was to assess how different peat-reduced substrate mixtures affect the growth and flowering of young tuberous begonia (Begonia tuberhybrida ‘Tubby Red’) plants.
The experiment was carried out in Põlva County, at the horticultural company OÜ Kanepi, and lasted from April 14 to June 18, 2024. During the experiment, plant height, width, number of leaves, and number of flowers were measured for seven substrate mixtures. The results of the alternative substrate mixtures were compared to a peat-based control variant.
The results showed that all tested alternative substrate mixtures produced outcomes comparable to peat. The highest flower count was recorded in the Wood 20 variant, while the number of leaves remained similar to the control. The tallest and widest plants were found in the Buckwheat 20 and FiberBoost mixtures, indicating their suitability for supporting vegetative growth. Based on the study, it can be concluded that these alternative substrates are suitable for the successful cultivation of tuberous begonia and allow for a reduction in peat content without negatively affecting plant quality
Genetic and environmental factors as influencers of cattle hoof health
No full textMagistritöö
Loomakasvatuse õppekavalVeiste sõraprobleemid on oluline heaolu ja tootlikkust mõjutav tegur, mis on seotud nii geneetiliste eelsoodumuste kui ka pidamistingimustega. Varasemad uuringud on käsitlenud üksikuid mõjutegureid, kuid nende koosmõju on vähe uuritud. Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida geneetiliste ja keskkonnategurite mõju piimaveiste sõratervisele ühe Eesti farmi andmete põhjal. Töö aluseks olid 2019–2021 kogutud sõraprobleemide esinemissagedused ja tootmisandmed, mida analüüsiti statistiliste meetoditega. Uuriti haigestumuse jaotus jalapoolte lõikes, haigustüüpide levikut, tootmisnäitajate erinevusi ning geneetilist eelsoodumust isapullide kaudu. Tulemused näitasid, et sõraprobleemid olid sagedasemad tagajalgadel, enim esines tallahaavandeid. Vanematel lehmadel ja teatud isade järglastel oli suurem haigestumisrisk. Sõraprobleemid seostusid kõrgema piimatoodanguga, viidates ainevahetuslikule koormusele. Töö tulemusi saab rakendada farmijuhtimises, aretusotsustes ja sõratervise seiresüsteemides.Hoof problems in dairy cattle are a major concern for both animal welfare and productivity, influenced by genetic predisposition and housing conditions. Although previous studies have investigated individual contributing factors, their combined effects have received less attention. The aim of this master’s thesis was to analyse the impact of genetic and environmental factors on hoof health in dairy cattle, using data from an Estonian farm. The dataset included records on hoof problems and production traits collected between 2019 and 2021. Statistical methods were used to evaluate the distribution of hoof issues across limbs, the prevalence of specific lesion types, differences in production indicators, and genetic predispositions through sire lineage analysis. The results showed that hoof problems occurred more frequently in the hind limbs, with sole ulcers being the most common condition. Older cows and the progeny of specific sires were at higher risk of developing hoof disorders. Furthermore, hoof problems were associated with increased milk yield, indicating a potential link to metabolic stress. These findings are relevant for herd management, breeding strategies, and the development of hoof health monitoring systems
Performance analysis of Aberdeen Angus and Hereford young bulls under controlled rearing conditions from 2018 to 2023
No full textBakalaureusetöö
Loomakasvatuse õppekavalEestis on kaks populaarsemat lihaveisetõugu aberdiin-angus (Ab) ja hereford (Hf). Nende jõudlusnäitajate analüüs oleks vajalik, et näha, kuhu aretusega jõutud on ning millele tuleks edaspidi keskenduda. Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi ning Eesti Maaülikooli koostöös läbiviidavas söötmiskatses olnud Hf ja Ab noorpullide katse lõppmasse, ööpäevaseid massi-iibeid ning söödakasutuse efektiivsust aastati. Autor püstitas hüpoteesid:
1.
Katseaastate jooksul suurenevad pullikute keskmised lõppmassid ja ööpäevased massi-iibed;
2.
Sööta efektiivsemalt kasutavate pullikute arv katses suureneb aastate jooksul.
Töös analüüsiti katsesse võetud pullikute tulemusi viie aasta vältel. Igal katseaastal kaaluti pullikuid kahe nädalaste intervallidega ning seejärel kahel järjestikusel päeval katseperioodi lõpus. Ab ja Hf pullikuid analüüsiti järgmiste näitajate osas: katse lõppmass, juurdekasv, ööpäevane massi-iive katses, söödakasutus ühe kg juurdekasvu kohta ning söödakasutuse efektiivsus. Keskmised lõppmassid olid mõlemal tõul suurimad katse kolmandal aastal ning väikseimad viimasel analüüsitud aastal. Samas olid ööpäevased massi-iibed suuremad katse esimesel ning väikseimad viimasel analüüsitud aastal. Ka söödakasutus oli mõlemal tõul parim katse esimesel aastal. Püstitatud hüpoteesid ei leidnud analüüsi põhjal kinnitust. Katseaastate vältel ei olnud võimalik teha järeldusi aberdiin-anguse ja herefordi pullide lõppmassi ja massi-iibe suurenemise ega söödakasutuse efektiivsuse paranemise kohta. On võimalik, et konkreetsemaid järeldusi saab tulevikus teha, kui analüüsida pikemat ajaperioodi või suuremat arvu noorpulle. Samuti oleks võimalik täpsemalt hinnata söödakasutust, kui analüüsida iga noorpulli söötmist individuaalselt.The two most popular beef cattle breeds in Estonia are Aberdeen Angus (Ab) and Hereford (Hf). In order to see how the breeds have progressed in their performance, where they stand currently and what should be the breeding goals for the future, an analysis is needed. The aim of this thesis was to analyse the weights, daily mass gains and feeding efficiency of Ab and Hf young bulls in the collaborative study conducted by the Animal Breeders Association of Estonia, the Estonian Beef Breeders Association, and the Estonian University of Life Sciences. The author of this thesis hypothesised the following:
1.
The average final weight and daily mass gain of the bulls will increase over the years of the study;
2.
The number of bulls who have good feeding efficiency will increase over the years of the study.
The results that were analysed had been gathered in a five-year time span. Every year, the bulls were weighed at two-week intervals and then on two consecutive days at the end of the study. Ab and Hf bulls were analysed based on the following: final weight, daily mass gain, feed consumption per kg of mass gain, and feeding efficiency. The average final weights of both breeds were highest in the third year of the study. Final weight was lowest for both breeds during the last year that was analysed. The daily mass gains, however, were highest in the first year and lowest in the last year. Feeding efficiency was also best in the first year. The hypotheses set were not confirmed by the analysis. It was not possible to draw conclusions about the increase in final weight and daily mass gain of Ab and Hf bulls or the improvement in feeding efficiency during the years that were analysed. It is possible that more specific conclusions can be drawn in the future if a longer period of time or a larger number of young bulls are analyzed. It would also be possible to assess feed utilization more accurately by analyzing the feeding of each young bull individually